Kuusalu aleviku arengukava küsitluse kokkuvõte

Kuusalu aleviku arengukava küsitluse kokkuvõte

RAUL VALGISTE, arengukava koostamise projektijuht
0

Ajavahemikul 15. aprillist 15. maini toimus rahvaküsitlus seoses Kuusalu aleviku arengukava koostamisega.

Küsitluse eesmärgiks oli Kuusalu alevikus ja selle lähiümbruses elavate inimeste arvamuse teadasaamine, kuidas aleviku elu paremaks muuta.

Küsitluse toimumisest teavitati inimesi ajalehes Sõnumitooja, Kuusalu valla kodulehel ning blogis „Koostegemise rõõm“. Lisaks saadeti informatsiooni küsitluse toimumise kohta kogukonna meililistidesse ning ankeete jagati küsitluse läbiviijate poolt  inimestele 1. mail toimunud Kuusalu kihelkonna mailaadal.

Ankeete oli võimalik täita paberkandjal ja elektrooniliselt.

Paberkandjal ankeedid toimetati Kuusalu aleviku kortermajade ning individuaalmajade postkastidesse.

Ankeetide tagasisaamiseks olid paigaldatud Kuusalu aleviku erinevate asutuste ja ettevõtete juurde ajutised postkastid. Meili teel saadeti laiali veebiankeedi aadress. Ankeedis oli esitatud 21 küsimust, millest osad olid valikvastustega ning osad vabatekstina kirjutatavad.

Paljude küsimuste juurde said vastajad lisada omapoolseid kommentaare. Arengukava koostamise algatasid SA Kuusalu Almakeskus, MTÜ Ida-Harjumaa Invaühing ning MTÜ Kuusalu Valla Külade Ühing. Küsimused valmistati ette arengukava koostamise algatusgrupi liikmete poolt, kelle tööd koordineerib projektijuhina Raul Valgiste.

Küsitlusankeedile vastas kokku 236 inimest, kellest 53% elas Kuusalu alevikus, 42% Kuusalu vallas ning 5% mujal. Pisut üle poole vastuseid saadi elektrooniliselt. Vanuseliselt olid kõige aktiivsemad vastajad 21-40 aastased, nende osakaal vastajate hulgas oli 44%.

Veerand vastajatest oli 41-60 aastased ning veerand üle 60 aasta vanad. Alla 20 aastaseid vastajaid oli 4%. Vastajatest 42% elas kortermajades ning 58% individuaalelamutes. Kolmandik vastajatest oli elanud Kuusalus kuni 10 aastat, teine kolmandik 11 kuni 30 aastat ning kolmas kolmandik üle 30 aasta.

Kuusalu alevik oli valitud elukohaks valdavalt selle pärast, et meeldis selle linnalähedus ja rahulik ümbrus.

Samuti olid paljudele määravaks perekondlikud sidemed, töökoht ning hästi väljaehitatud infrastruktuur.

Kaks kolmandikku vastajatest olid veendunud, et soovivad oma tuleviku siduda Kuusalu alevikuga.

Ülejäänud polnud selles kindlad, seda valdavalt põhjusel, et nad olid rahul oma elukohaga Kuusalu aleviku lähiümbruses. Vaid üks vastajatest andis alevikule negatiivse hinnangu ning nimetas seda väljasurevaks depressiivseks asulaks. 33% vastajatest töötas Tallinnas, 22% Kuusalu vallas, 18% Kuusalu alevikus ning 8% mujal Eestis. Ülejäänud 19% olid pensionärid, õpilased või kodused. Kaks vastajat märkis ennast töötuks.

Küsimusele, millistest teenindusasutustest ja muudest avaliku kasutusega objektidest tunned Kuusalus puudust vastas 213 inimest alljärgnevalt. Üle poole vastanutest ehk 126 inimest tundis puudust pangast.

76 vastanut soovis näha Kuusalus avalikku WC-d.

Arvukuselt kolmandana ehk 66 vastanu poolt toodi esile vajadus korraliku kohviku järele. 37 inimest läheks Kuusalus meelsasti kinno. 23 inimest soovis suuremat päeva- ja sotsiaalkeskust. 12 tundis puudust kingsepast ja 8 inimest arvas, et Kuusalus peaks olema suurem ärikeskus ning rohkem kauplusi. Veel nähti Kuusalus vajadust võtmevalmistaja, piltniku, bowlinguraja, turu ja keemilise puhastuse vastuvõtupunkti järele.

Oli ka vastajaid, kes arvasid, et Kuusalus on kõik vajalik juba olemas. Küsimusele aleviku sümboolika ehk lipu, laulu või logo vajalikkusest vastas toetavalt 43%  ja selle vajadust ei näinud 57% vastanutest. Aleviku välisilmega olid tingimusteta rahul 65% vastanutest ja 29% olid valdavalt rahul, kuid tegid ka omapoolseid ettepanekuid.

 Sooviti näha rohkem lillepeenraid, istepinke ja kergliiklusteid. Üks vastanutest soovitas alevikku sissesõidule paigaldada sildi „Tere tulemast“, mis looks tulijatele oodatu tunde ja hea meeleolu. Mitmed inimesed kiitsid aleviku välisilmet, mis on nägus ja hoolitsetud. Vaid 5% vastanutest polnud aleviku välisilmega rahul.

Vastajatel paluti eraldi hinnata kahtekümmend erinevat aleviku eluvaldkonda viie-palli süsteemis, kus number „5“ tähendas hinnangut „väga hea“ ja number „1“ hinnangut „mitterahuldav“.

Üldiselt võib öelda, et inimesed on peamiste eluvaldkondadega Kuusalu alevikus rahul, sest kõigi kahekümne keskmiseks hindeks tuli 3,7 ehk pigem „hea“. Kõige kõrgema keskmise hinde pälvis rahulolu sportimisvõimalustega (4,7). Sellele järgnesid rahulolu kooliga (4,3), raamatukoguga (4,1), suunaviitadega tänavatel ja ühiskondlikel hoonetel (3,9) ning lasteaiaga (3,9).

Kõige vähem oldi rahul arstiabi teenuse ja teede olukorraga (mõlemad 3,1). Neile järgnesid rahulolu turvalisuse ja korrakaitsega (3,2), joogivee kvaliteediga (3,4), päevakeskuse ning bussiliiklusega (mõlemad 3,5).

Küsimusele „millised on Sinu arvates Kuusalu kolm kõige tugevamat külge?“ vastas 174 inimest. Kõige rohkem toodi vastustes esile lähedust ja head ühendust pealinnaga. Kuusalus on paljude arvates kaunis loodus ja rahulik elukeskkond. Paljud vastanutest kiitsid väga häid sportimisvõimalusi ning tugevat keskkooli.

Mitmed leidsid, et kõik eluks vajalik on käe-jala ulatuses olemas. Esile toodi ka rekonstrueeritud lasteaeda, head infrastruktuuri ja aktiivseid ning teotahtelisi elanikke.

Kolme kõige nõrgema külje küsimusele vastates toodi enim esile lasteaiakohtade puudus. Samuti nimetati vajadust aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamiseks. Sooviti kaasaegset pensionäride ja puuetega inimeste päevakeskust.

Tunti puudust avalikust WC-st ja pangast. Kurdeti sihituna hulkuvate noorte ja koerte üle. Mainimist leidsid muuhulgas ka loomade väljaheited, joodikud, suitsetajad, kõrged kõnnitee äärekivid ja sigala hais.

46% vastanute arvates iseloomustab Kuusalu aleviku elanikke „omakandi tunne“. 42% ei osanud selles osas arvamust avaldada ning 12% arvates omakandi tunne puudub. Kolmandik vastanutest on valmis külaliikumisele ja ürituste korraldamisele ka ise aktiivselt kaasa lööma. Pooled olid selles osas kahevahel ning vaid 12% soovisid jääda kõrvale. Samamoodi oldi valmis tulema vajadusel valima alevikuvanemat ja alevikukogu. Vaid 13% vastanutest ei soovinud selles osas kaasa lüüa.

Enim erinevaid vastuseid tuli küsimusele „milliseid vabaaja veetmise võimalusi võiks Kuusalus olla?“. Pakuti, et rahvamaja võiks rohkem kasutada. Korraldada temaatilisi kokkusaamisi ja klubiõhtuid, eeskätt noortele ja keskealistele.

 Soovitati kutsuda kohale kinobuss ja organiseerida rohkem ühiseid üritusi peredele. Samuti esitati idee vabaõhu jõusaali tegemiseks. Oli ka vastajaid, kes soovisid Kuusallu keeglit, jäähalli või lasketiiru. Mitmed vastasid, et vabaaja veetmise võimalusi on piisavalt ja kes tahab, see leiab tegevust küllaga.

Küsimusele „milliseid üritusi võiksid Kuusalu alevikus toimuda?“ vastas 103 inimest. Valdavalt oldi rahul juba regulaarselt toimuvate ürituste mailaada ja Lauritsapäevaga ning kiideti ürituste läbiviijaid. Võrreldes teistega toodi enim veel esile huvi jaanitule ja spordivõistluste vastu. Viimase osas sooviti näiteks orienteerumist, jalgpalli, motokrossi ja perespordipäevi. Mitmed inimesed tundsid puudust vabaõhukontsertidest ja teatrietendustest.

Tehti ettepanek taastada valla aasta memme-taadi valimised. Kuid samuti viia läbi rohevahetust, naabripäeva, teabepäevi erinevatel teemadel ning kaunima jõulumaja valimist. Nädal ennem iga-aastast mailaata soovitati teha heakorrapäev ning samuti laupäevakuid näiteks mõne vana hoone lammutamiseks.
Üks vastajatest oli valmis koguni korraldama klubiüritust „õpi tundma poliitikat“.

Sooviti korraldada üritusi seoses Kuusalu kirikuga. Näiteks kauplemine kiriku hoovis värske juur- ja puuviljaga.

Taastada kiriku juures lasipuud ning kiriku ja Kiiu torni vahele panna käima hobutakso.

Eelviimane küsimus oli selle kohta, millistest allikatest on vastajad saanud informatsiooni Kuusalu alevikku puudutavate teemade kohta. Valida võis sedakorda ka mitu vastusevarianti.

Enim inimesi ehk kolmandik tõi esile informatsiooni saamise ajalehest Sõnumitooja. Sellele järgnes teabe saamine elanikega vahetu suhtlemise kaudu. Viiendik vastajatest tõi esile Kuusalu valla kodulehe ning 14% ulatuses otsitakse teavet alevikus paiknevatelt infotahvlitelt. Viimase küsimusega uuriti, mida ootaksid inimesed Kuusalu aleviku kodulehelt. Kõige rohkem ja peaaegu võrdselt oodati informatsiooni seltsi­elu ja bussiliikluse kohta, mõlemad 24% vastustest.

Neile järgnesid ostan-müün-vahetan teave 21%-ga , kaupluste lahtioleku aegade info 14%-ga ning „kes pakub linna küüti“ teated 13%-ga. Lisaks tunti huvi veel ka töökohtade ja lapsehoiuteenuse vastu. Oli ka vastajaid, kes arvasid valla kodulehe või ajaleht Sõnumitooja olevat piisava informatsiooni saamiseks.

Lõpetuseks võib öelda, et valdavalt olid inimesed positiivselt meelestatud ning rahul olemasolevaga. Samas tulid välja mitmed kitsaskohad ja arvukalt ettepanekuid, mida Kuusalu aleviku arengukava koostamisel saab edaspidi arvesse võtta.

Kogu küsitluse tulemused on detailsemalt avaldatud internetis aadressil:
http://www.connect.ee/res/20933137115253. Tänan arengukava koostamise algatusgrupi nimel kõiki ankeedile vastanuid ning samuti vabatahtlikke abilisi küsitluse läbiviimisel. Ootame samavõrd aktiivset osavõttu arengukava koostamise töörühmadest, mis alustavad kooskäimist juunikuus.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus