Kuusalu keskkooli algklasside kahekorruselises majatiivas on sildid, mis keelavad nutitelefonide kasutamist.
„Ilma nutitelefonideta on parem, saab sõpradega rääkida,“ vastas üks Kuusalu kooli teise klassi tüdruk Sõnumitooja küsimusele, kuidas suhtub telefonikeeldu. „Meie ei või tundide ega vahetundide ajal nutitelefone kasutada, alates viiendast klassist antakse vabaks,“ lisas ta.
Mobiiltelefonide kasutamist keelavad sildid on Kuusalu kooli algklasside tiivas 5. märtsist, kui algas õppeaasta kolmas trimester. Need on peamiselt mõeldud põhikooli ja gümnaasiumiosa õpilastele, selgitab direktor Vello Sats: „Kui vanemad õpilased tulid selles majatiivas arvutiõpetuse, käsitöö ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundidesse, küsisid väiksemad lapsed, et miks nemad võivad ja meie ei või telefone kasutada. Algklassides on meil juba varasemast reegel, et telefonid võetakse koolikotist välja pärast tundide lõppu.“
Algõpetuse ainesektsiooni juht, 2. b klassi õpetaja Margit Vunk: „Esmasel kohtumisel esimeste klasside laste vanemate ja õpilastega räägime kohe, et igal hommikul panevad algklassilapsed oma mobiiltelefonid kooli jõudes hääletule režiimile ja kotti. Kui kodustel on vaja midagi koolitundide ajal lapsele teatada, saab helistada klassiõpetajale või kooli sekretärile. Õpetajatel on telefonid käepärast, süsteem toimib, ollakse harjunud, et tunni ajal võib neil telefon heliseda.“
Tema sõnul on vanemate klasside õpilased juba omaks võtnud, et väiksemate majatiivas peab mobiiltelefoni käest ära panema. Ja kui ka mõni on telefoniga, siis ütleb, et unustas.
Kuuenda klassi poisid, kes istusid vahetunni ajal õpilaskodu majatiivas ja pilgud olid naelutatud nutitelefonidele, kinnitasid, et algklasside kahel korrusel nad arvestavad mobiilikeeluga. Noored jutustasid, et võtavad nutitelefonid kätte vahetundide sisustamiseks, osad mängisid sel korral ühises võrgus arvutimängu, osad olid sotsiaalmeedias.
„Oleks midagi muud huvitavat teha, siis jätaksime telefoni rahule. Kui ilm on hea, läheme vahetundide ajal õue. Liikumist on meil muidu küll, käime trennides,“ kõnelesid nad.
Küsimusele, kuidas suhtuksid, kui kogu kool tehtaks tundide lõpuni mobiilivabaks, vastasid, siis läheksid koolimajast välja kusagile mujale, kus saaks telefoni kasutada.
Direktor Vello Sats: „Tõsine probleem on tänapäeval laste nutisõltuvus. Lapsevanemad on hädas, lapsed suhtlevad üksteisega vähe, palju ollakse toas omaette, muidugi koos arvuti või telefoniga. Koolitaja Tiina Naarits-Linn on lubanud tulla meie lapsevanematele rääkima teemal „Lapse liigne nutivahendite kasutamine ja sellega seotud probleemide lahendamine“.“
Direktor märgib, et viimasel paaril aastal on hakatud põhjalikumalt arutama, kuidas telefonide kasutamist piirata ja mida pakkuda selle asemel: „Meil on koridorides kolm lauamängude mängimise kohta ning valged tahvlid, kuhu saab markeritega joonistada ja kirjutada. Kuusalu kool toetab „Liikuma kutsuva kooli“ põhimõtteid. Pakume õpilastele mitmesuguseid liikumisvõimalusi, sest mida paremad on nende oskused liikuda, seda suurem on koolirõõm. Nukraks teeb, et ka koolile lähedal elavad lapsevanemad sõidutavad noored hommikuti kooli ja õhtul viivad ära, autosid on nii palju, et kipuvad tekkima ummikud ja ohtlikud olukorrad parklas.“
Tantsuvahetunnid, tasakaalukettad, hüppenöörid
Kuusalu keskkoolis on alates novembrist tantsuvahetunnid – kolmapäeviti saab aulas 3., 4. ja 5. vahetunnil tantsida muusikavideote saatel. Võimalust kasutatakse hoolega, aula on sageli tantsivatest lastest tulvil. Reedeti on sealsamas muusika kuulamise vahetunnid.
Algklassilaste majatiiba on lisaks mobiilikeelu siltidele seatud plakatid „Liigu rahulikult“ ja „Ole vaikselt“. Kes soovib joosta ja ennast rohkem liigutada, saab minna koridori vastas asuvasse vanasse võimlasse, kuhu on pandud suured võimlemispallid. Seal on võimalus mürada ja joosta. Direktor lausub, et võiks olla ka ronimissein.
Veel on käesolevast trimestrist koolis graatsiakettad ja tasakaalukettad. Digitaalseid graatsiakettaid on kolm. Vanemate klasside koridorides on loosungiga „Liikumine on tervise pant!“ kuulutused, mis kutsuvad õppekabinettidest neid laenutama.
Vello Sats: „Mul on hea meel, et meie kooli arendusjuht Piia Palge-Lepik on võtnud oma südameasjaks õpilaste liikumisvõimaluste laiendamise. Plaanis on koolimajja rajada siseterviserada, algus on olemas ja jätkame selle sisseseadmist. Kui ilmad muutuvad ilusamaks, siis läheme õpilastega rohkem õue. Skatepargi juurde paneme lauatennise välilauad, kavas on osta hüppenööre, teha kummikeksu alad ja asfaldimängude kohti.“