Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht
Kui ees seisab koduvahetus, tuleb langetada pere rahakotti puudutavaid otsuseid. Kas müüa olemasolev kinnisvara või mitte? Kas müügist saadavast rahast piisab uue ostmiseks? Kas ja kui palju on vaja võtta kodulaenu? Kas omafinantseering on olemas või tuleb otsida lisatagatis? Mis on sobivaim, sõltub paljuski olemasolevatest kohustustest ja varadest.
Kui kodu on ostetud laenuga, on koduvahetuseks lihtsaim võimalus see kõigepealt müüa, maksta laenujääk pangale tagasi ja valida välja uus eluase. Kui vana korter saab müüdud ja uus kodu ostetud, jääbki üle vaid sisse kolida.
Olukord on veelgi lihtsam, kui kodul ei ole laenu. Siis võib selle müüa ja suurema kodu ostuks laenu juurde võtta. Kui pere maksevõime lubab, ei pea vana kodu maha müüma. Selle võib alles jätta, välja üürida, hoida lastele või kasutada uue kodu ostmisel lisatagatisena.
Kus elada ajal, kui vana kodu on müüdud, kuid uut pole leitud? Alustada võiks rahakotisõbralike võimaluste uurimisest: ajutine kolimine vanematekoju või sõprade-tuttavate tühjalt seisvasse korterisse. Ka üürikodu on võimalus, kuid tuleb arvestada suurema väljaminekuga.
Kuna kinnisvaraturul liiguvad parimad pakkumised kiiresti, satuvad paljud olukorda, kus uus kodu on välja vaadatud, senise kodu müük takerdub. Siis on võimalik uue kodu ostmiseks taotleda teist kodulaenu, et sissekolimise järel tegeleda eelmise müügiga.
Sellise lahenduse puhul peab kõigepealt kaaluma pere maksevõimet. Tasub mõelda, kas ja kui kaua kannatab rahakott mitme laenu ja kahe kodu kommunaalkulude maksmist. Tuludeklaratsiooni täites tuleb meeles pidada, et tuludest saab maha arvata vaid koduna kasutatava kinnisvara laenuintressid.
Järgmiseks tuleks pangaga läbi rääkida koduvahetuse tingimused. Üldjuhul eeldab pank koduvahetuse puhul, et vana kodu müüakse maha ühe aasta jooksul.
Juhul, kui kahe kodulaenu pidamine muudab pere-eelarve pingeliseks, saab pangalt küsida maksepuhkust. Kuna paljudel peredel on laenuperioodi alguses intresside osa võrdlemisi suur, ei pruugi maksepuhkus kuigi palju leevendust tuua.
Juba esimest kodu laenuga ostes tasub mõelda veidi kaugemale. Kui on tõenäoline, et esimesse koju väga pikaks ajaks ei jääda ja lähitulevikus on plaanis suurem eluase osta, tasub laenuperioodi alguses kaaluda võimalikult suurt laenu põhiosa tagasimakset. Nii väheneb laenujääk kiiremini ja uue kodu ostmisel pöördub see koduvahetaja kasuks. Kui laenu põhiosa on suuremas osas tagasi makstud ja laenu jääk tagatise vastu on väike, saab seda kasutada uue kodu ostmisel – nii pääseb suurema omafinantseeringu kogumisest ega pea otsima lisatagatist uue laenu võtmiseks.
Kui uus kodu on ostetud, tuleb tegelema hakata vana kodu müügiga. Mõistlik on seada eesmärk, mis ajaks peab müüdud olema ja milline on madalaim hind, millega ollakse valmis müüma. Müügile aitab kaasa kinnisvara realistlik turuhind. Kinnisvaraportaalidest võib jääda kallutatud mulje, sest müüjad võtavad hinnastamisel üksteisest eeskuju. Tegelik müügihind ei pruugi vastata kuulutuses soovitule. Maaklerilt ja maa-ameti statistika andmebaasist tasub uurida, kui suur on piirkonnas sarnaste korterite tegelik keskmine ruutmeetrihind ja lähtuda sellest. Sama kehtib, kui soovid kinnisvara osta.
Pere elamistingimuste parandamisse tasub kindlasti investeerida. Kodulaen on pikaajaline finantskohustus, mis eeldab hoolikat kaalumist. Aegsasti tasub raha koguda koduvahetusega seotud ühekordseteks tehingukuludeks ja säästupuhvriks, mis aitab võimalike majanduslike tagasilöökidega toime tulla.
