Kui­das väl­ti­da lap­sel üle­kaa­lu te­ket

Kui­das väl­ti­da lap­sel üle­kaa­lu te­ket

Sõnumitooja
0
Tag­li Pit­si, toi­tu­mi­seks­pert, Ter­vi­se Aren­gu Ins­ti­tuut 

Tag­li Pit­si,
toi­tu­mi­seks­pert,
Ter­vi­se Aren­gu Ins­ti­tuut

Üle­kaa­lu­lis­te las­te arv kas­vab aas­tast aas­tas­se. Üle­kaa­lu­li­sest lap­sest saab suu­re tõe­näo­su­se­ga ka üle­kaa­lu­li­ne täis­kas­va­nu. Ker­gem on üle­kaa­lu tek­ki­mist ära hoi­da, kui kaa­lu alan­da­da. Üle­kaa­lu vas­tu ai­tab mõõ­du­kas ke­ha­li­ne ak­tiiv­sus – vä­he­malt 60 mi­nu­tit päe­vas. Sel­le saa­vu­ta­mi­seks võiks laps osa­le­da õp­pe­töö­vä­lis­tes spor­di või lii­ku­mi­se­ga seo­tud hu­vi­rin­gi­des vä­he­malt paa­ril kor­ral nä­da­las. Olu­li­ne on ka lap­se­va­ne­ma ees­ku­ju ja koos lap­se­ga vee­de­tud ak­tiiv­ne aeg – püüd­ke lii­ku­da koos lap­se­ga, käia mat­ka­mas, sõi­ta ra­tas­te­ga, män­gi­da pal­li. Toe­ta­ge last ka siis, kui ta al­gul ei ole ühes või tei­ses lii­ku­mis­vii­sis vä­ga osav.

Üle­kaa­lu­li­su­se tek­kes ja sel­le säi­li­mi­ses on suur roll ar­vu­ti, te­le­vii­so­ri või nu­ti­te­le­fo­ni ees vee­de­tud ajal. Uu­rin­gud on näi­da­nud, et lap­sed, kes vee­da­vad ek­raa­ni ees päe­vas roh­kem kui tun­ni, tar­bi­vad ka roh­kem ras­va­seid ja ma­gu­said toi­te, ma­gus­ta­tud ka­ras­tus­joo­ke.

Mi­da noo­rem laps, se­da väik­sem on päe­va­ne soo­vi­tus­lik ener­gia­ko­gus. See tä­hen­dab, et väik­se­ma toi­du­ko­gu­se juu­res tu­leb saa­da kät­te kõik va­ja­li­kud ai­ned – õi­ges ko­gu­ses val­ke, ras­vu ja sü­si­ve­si­kuid ning pii­sa­valt kiu­dai­neid, vi­ta­mii­ne ja mi­ne­raa­lai­neid. Sel­leks tu­leks süüa toi­te kõi­ki­dest toi­dug­rup­pi­dest – te­ra­vil­ja­too­teid, puu- ja köö­gi­vil­ju, mar­ju, pii­ma­too­teid, ka­la, (lin­nu)li­ha, mu­ne ning ka pähk­leid-seem­neid. Et toit si­sal­daks vä­hem soo­la, roh­kem va­ja­lik­ke toi­tai­neid, võiks suu­re­ma osa toi­dust val­mis­ta­da ko­dus eel­ne­valt või­ma­li­kult vä­he töö­del­dud toi­duai­ne­test. Kui toi­du val­mis­ta­mi­se prot­ses­si kaa­sa­ta laps, sööb ta val­mi­nud toi­tu pa­re­ma mee­le­ga, tal on ole­mas jul­gus ja os­ku­sed täis­kas­va­nu­na sa­mu­ti ise toi­tu val­mis­ta­da.

Üle­kaa­lust hoi­du­mi­se­le ai­ta­vad kaa­sa re­gu­laar­sed söö­gia­jad ja sel­lest läh­tu­valt ka kor­ra­ga söö­da­vad väik­se­mad toi­du­ko­gu­sed. Kor­ra­liku hom­mi­ku­söö­gi söö­mi­ne vä­hen­dab päe­va­seid näk­si­mi­si. Vii­ma­se suu­rema toi­du­kor­ra ja ma­ga­mi­se va­he­le võiks jää­da vä­he­malt 3–4 tun­di.

Nor­maal­kaa­lus pü­si­mi­seks on olu­li­ne süüa roh­kem köö­gi­vil­ju. Need an­na­vad vä­he ener­giat, si­sal­da­vad kiu­dai­neid ning täi­da­vad kõh­tu, an­na­vad ai­ne­va­he­tu­se toi­mi­mi­seks va­ja­lik­ke vi­ta­mii­ne-mi­ne­raa­lai­neid. Ju­ba koo­liea­li­ne laps peaks söö­ma päe­vas vä­he­malt 300 gram­mi köö­gi­vil­ju, nii värs­kelt kui toi­tu­de koos­ti­ses. Päe­vas võiks süüa paar puu­vil­ja või paar peo­täit mar­ju, kuid suu­rem ko­gus, eri­ti näi­teks vii­na­mar­ja­de-ba­naa­ni­de näol võib an­da liig­selt ener­giat.

Suh­kur, me­si, moos, kom­mid, šo­ko­laad, küp­si­sed, küp­se­ti­sed, ma­gus­ta­tud joo­gid, ko­hu­ke, jää­tis, kar­tu­lik­rõp­sud – sel­li­seid toi­te süüa või­ma­li­kult vä­he­ses ko­gu­ses ja har­va. Ena­mik neist mait­se­vad vä­ga häs­ti ning kui oled ju­ba võt­nud ühe kom­mi või küp­si­se, ei saa en­ne pi­da­ma, kui pakk on tü­hi. See aga tä­hen­dab, et neist saa­dak­se suur ko­gus ener­giat ning kui ini­me­ne ei ole ke­ha­li­selt ak­tiiv­ne, ei ku­lu­ta ta saa­dud ener­giat ära ning üle­kaal on­gi ker­ge tek­ki­ma.

Las­tel, kes ma­ga­vad lii­ga vä­he, on oht muu­tu­da üle­kaa­lu­li­seks või ise­gi ras­vu­da. Pi­me­du­se saa­bu­des hak­kab ajus asuv kä­bi­ke­ha nõ­ris­ta­ma hor­moo­ni me­la­to­nii­ni, mis re­gu­lee­rib bio­loo­gi­list öö­päe­va­rüt­mi, ai­da­tes ini­me­sel ui­nu­da. See­tõt­tu ei to­hiks ol­la kaua üle­val ja en­ne ui­nu­mist po­le mõt­te­kas vaa­da­ta he­len­da­vaid ek­raa­ne. En­ne uneae­ga võiks te­ge­le­da mõ­ne ra­hus­ta­va te­ge­vu­se­ga, näi­teks lu­ge­mi­se­ga.

SARNASED ARTIKLID

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus