Kui­das uus rii­giee­lar­ve Ees­ti aren­gut toe­tab

Kui­das uus rii­giee­lar­ve Ees­ti aren­gut toe­tab

Sõnumitooja
0
SVEN SESTER,  ra­han­dus­mi­nis­ter

SVEN SESTER,
ra­han­dus­mi­nis­ter

Ala­nud aas­ta rii­giee­lar­ve 9,66 mil­jar­dit eu­rot on ära ja­ga­tud nii, et kõik Ees­ti jaoks st­ra­tee­gi­li­selt olu­li­sed vald­kon­nad saak­sid oma osa.
Uue rii­giee­lar­ve ees­märk on ma­jan­dus­kasv. Kui kas­vab ma­jan­dus, kas­va­vad ka mak­su­tu­lud, saa­me roh­kem suu­na­ta ühist ra­ha jul­geo­le­ku­le ning ül­di­se heao­lu ja me rah­vaar­vu kas­va­ta­mi­seks.
Ees­ti ma­jan­du­se kas­vu­väl­ja­vaa­ted on head – ala­nud aas­taks prog­noo­si­tak­se ma­jan­dus­kas­vu hoo­gus­tu­mist 2,5 prot­sen­di­ni, mis teeb sil­mad et­te eel­mi­se­le ja üle-eel­mi­se­le aas­ta­le.
Ees­ti on ava­tud ma­jan­du­se­ga riik, meid mõ­ju­ta­vad enam aren­gud pii­ri ta­ga. Lä­hi­naab­ri­te – Soo­me, Lä­ti, Lee­du ja Ve­ne­maa – ma­jan­du­so­lu­kord on pa­ra­ne­mas. Me et­te­võ­te­te­le tä­hen­dab see laie­maid eks­por­di­või­ma­lu­si, suu­re­maid tu­lu­sid.
Ma­jan­du­se aren­gut sti­mu­lee­ri­vad ka rii­gi hüp­pe­li­selt kas­va­vad in­ves­tee­rin­gud ja eu­ro­ra­ha ka­su­ta­mi­ne. Koos rii­gi kaas­fi­nant­see­rin­gu­ga on eu­ro­ra­ha toel teh­ta­va­te­le pro­jek­ti­de­le rii­giee­lar­ves sel­leks aas­taks et­te näh­tud vei­di üle mil­jar­di eu­ro.
Ma­jan­dus­kas­vu toe­ta­vad ka mak­su­muu­da­tu­sed. Ho­tel­le ja tu­ris­mi­ta­lu­sid toe­tab uue va­lit­su­se ot­sus jät­ta ma­ju­tu­sa­su­tus­te käi­be­maks 9 prot­sen­di­le ning tü­his­ta­da mak­su tõst­mi­ne. Et­te­võt­lust ja ma­jan­dus­kas­vu toe­tab ka me ot­sus jät­ta ära diis­li­kü­tu­se akt­sii­si­tõus järg­mi­se aas­ta al­gul, ku­na suu­re­ma osa müü­da­vast diis­li­kü­tu­sest tar­vi­ta­vad Ees­tis et­te­võt­ted.
Tä­nu ma­jan­dus­kas­vu­le lä­heb ka ini­mes­te elu sel aas­tal pa­re­maks: kesk­mi­ne palk kas­vab prog­noo­si jär­gi 5,5 prot­sen­ti. Sa­mas tem­pos peak­sid tõus­ma pen­sio­nid: uus rii­giee­lar­ve näeb et­te kesk­mi­se va­na­dus­pen­sio­ni tõu­su 20 eu­ro võr­ra ehk 416 eu­ro­ni. Po­lii­ti­li­ne ot­sus on, et kesk­mi­ne pen­sion jääb en­di­selt tu­lu­mak­su­va­baks. Neid pen­sio­nä­re, kes ela­vad ük­si, toe­tab riik täien­da­valt 115 eu­ro­ga aas­tas. Kok­ku ole­me pen­sio­ni­deks ee­lar­ves et­te näi­nud 1,67 mil­jar­dit eu­rot.
Kas­va­vad ka rii­gi­kait­se­li­sed ku­lud, ula­tu­des 481 mil­jo­ni eu­ro­ni. Li­saks 2 prot­sen­di­le SKPst ole­me kok­ku lep­pi­nud liit­las­te ko­ha­lo­le­ku ku­lu­de fi­nant­see­ri­mi­se, järg­mi­sel aas­tal käi­vi­ta­me täien­da­va kait­sein­ves­tee­rin­gu­te prog­ram­mi. Te­gu on se­ni suu­ri­ma sum­ma­ga, mis üle­tab ka NA­TO liit­las­te va­hel kok­ku le­pi­tud ta­set, ula­tu­des ligi 2,2 prot­sen­di­ni SKPst.
Sa­mu­ti ole­me ee­lar­vet koos­ta­des pi­da­nud sil­mas, et kas­vak­sid en­ne­kõi­ke õpe­ta­ja­te, po­lit­sei­ni­ke, pääst­ja­te, sot­siaal- ja kul­tuu­ria­la töö­ta­ja­te pal­gad. Siht on tõs­ta õpe­ta­ja­te kesk­mi­ne palk 120 prot­sen­di­le Ees­ti kesk­mi­sest aas­taks 2019. Pal­ga­kasv teis­tes vald­kon­da­des on sa­mu­ti või­ma­lik, se­da aga kok­ku­hoiu­koh­ta­de leid­mi­sel või uu­te re­for­mi­de kau­du.
On loo­mu­lik, et riik ei võ­ta tu­lu­mak­su ini­mes­telt, kes tee­ni­vad alam­pal­ka või sel­le­ga sar­nast pal­ka. See­tõt­tu saa­vad li­gi 100 000 töö­ta­jat, kel­le aas­ta­tu­lu jääb al­la 7818 eu­ro ehk kesk­mi­selt al­la 651,5 eu­ro kuus ju­ba 2017. aas­tal taot­le­da tu­lu­mak­su ta­ga­si­mak­set. Sel­leks tu­leb min­na mak­sua­me­ti ko­du­le­he­le ja esi­ta­da vas­tav taot­lus koos tu­lu­dek­la­rat­sioo­ni­ga.
Ku­ni kesk­mist pal­ka saa­va­te­le töö­ta­ja­te­le tõu­seb mak­su­va­ba tu­lu 2018. aas­tal 500 eu­ro­le kuus. Ka on täh­tis, et mit­te kee­gi ei hak­ka ka pä­rast mak­su­muu­tu­si maks­ma oma sis­se­tu­le­kult tu­lu­mak­su roh­kem kui 20 prot­sen­ti.
Las­te­ga pe­re­de heao­lu suu­ren­da­mi­seks ja sün­di­de soo­dus­ta­mi­seks ra­ken­dub las­te­rik­ka pe­re toe­tus – kol­me lap­se­ga pe­re saab ala­tes juu­list toe­tust 500 eu­rot kuus, nel­ja lap­se­ga 600 eu­rot ja seits­me lap­se­ga 1000 eu­rot. Käi­vi­tuv ela­ti­sa­bi fond ta­gab, et laps saab vä­he­malt osa maks­ma­ta ela­tis­ra­hast kät­te.
Kui võt­ta kok­ku kõik uued ja ju­ba va­ra­se­mast keh­ti­vad toe­tu­sed ja hü­vi­ti­sed, siis üha vä­hem tä­hen­dab las­te kas­va­ta­mi­ne pe­re­le vae­sus­lõk­su sat­tu­mist. Loo­da­me, et nii hak­kab ka meie rah­vaarv ta­sa­pi­si kas­va­ma.

SARNASED ARTIKLID

0

0

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus