KRIS­TO PA­LU: „Po­lii­ti­li­ne olu­kord Kuu­sa­lu val­las on läi­nud veel kee­ru­li­se­maks.“

KRIS­TO PA­LU: „Po­lii­ti­li­ne olu­kord Kuu­sa­lu val­las on läi­nud veel kee­ru­li­se­maks.“

Ülle Tamm
0

Val­la­vo­li­ko­gu lii­ge KRIS­TO PA­LU töö­tas aas­ta­tel 2003-2008 Kuu­sa­lu abi­val­la­va­ne­ma­na, siis läks töö­le rii­gi­kant­se­leis­se,
vii­ma­sed viis aas­tat on ta Rii­gi Kin­nis­va­ra ASis üle­võe­ta­va kin­nis­va­ra pro­jek­ti­juht.

Va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald mul­lu sü­gi­sel Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus­se va­li­tud Kris­to Pa­lu on vo­li­ko­gu töös osa­le­nud ka va­rem – aas­tal 2013 jõu­dis va­he­tult en­ne too­kord­seid ko­ha­lik­ke va­li­mi­si ol­la va­li­mis­lii­du Ühi­selt Eda­si asen­dus­liik­me­na ühel vo­li­ko­guis­tun­gil.

2003. aas­tal kan­di­dee­ris ta Kuu­sa­lu abi­val­la­va­ne­maks ja töö­tas sel­les ame­tis val­la­va­nem Her­ko Sunt­si ning na­tu­ke ka järg­mi­se val­la­va­ne­ma Kal­mer Märt­so­ni ajal. Her­ko Sunt­si ju­hi­tud va­li­mis­lii­dus Ühi­selt Eda­si sai Kris­to Pa­lu 2009. aas­ta va­li­mis­tel va­li­ja­telt 45 häält. Tal on Tal­lin­na Teh­ni­kaü­li­koo­li dip­lom ma­jan­du­se alal, Tar­tu Üli­koo­li ma­gist­ran­tuu­ris õp­pis Eu­roo­pa Lii­du ma­jan­dust ja õi­gust. Pe­res kas­vab kaks algk­las­si­last, abi­kaa­sa töö­tab po­lit­seia­met­ni­ku­na.

Vii­mas­tel ko­ha­li­kel va­li­mis­tel ko­gus Kris­to Pa­lu va­li­mis­lii­du Üks Kuu­sa­lu Vald ühe esin­da­ja ja liik­me­na 83 häält. Ta ni­me­tab sel­list tu­le­must ül­la­tu­seks: „Sain see­kord hää­li olu­li­selt roh­kem, kui an­ti 8 aas­tat va­rem. Ma ei us­ku­nud, et nii pal­jud va­li­jad toe­ta­vad. Olin ju val­la­töölt läi­nud rii­gi­töö­le, va­he­peal pol­nud ko­ha­li­kus elus ak­tiiv­selt kaa­sa löö­nud, ku­na va­li­mis­liit Ühi­selt Eda­si oli lõ­pe­ta­nud te­ge­vu­se.“

Kui möö­du­nud aas­tal ha­ka­ti va­li­mis­teks val­mis­tu­ma, oli te­ma sõ­nul esialg­ne mõ­te ise mit­te kan­di­dee­ri­da, vaid ai­da­ta kok­ku saa­da ni­me­kir­i, mis oleks al­ter­na­tiiv val­las ka­hek­sa aas­tat või­mul ol­nud koa­lit­sioo­ni­le: „Mait Kröönst­röm ja Kun­nar Vaht­ras kut­su­sid uu­de ni­me­kir­ja ka mind, ot­sus­ta­vaks sai Mar­ti Hää­le lii­tu­mi­ne. Rah­va­suus ha­ka­ti me va­li­mis­lii­tu Üks Kuu­sa­lu Vald kut­su­ma ran­na­mees­te ni­me­kir­jaks, mi­na olen seal Kuu­sa­lu kui val­la­kes­ku­se kõ­nei­sik, kui­gi ka mi­nu lap­se­põl­ve ko­du on ran­na­kü­las Sal­mis­tul.“

Üks Kuu­sa­lu Vald sai 19liik­me­lis­se vo­li­ko­gus­se 5 koh­ta, Mar­ti Hääl va­li­ti vo­li­ko­gu esi­me­heks, Kris­to Pa­lu asee­si­me­heks. Kaks kuud hil­jem pa­nid nad ame­tid ma­ha, ku­na val­la­va­ne­ma kon­kur­si tu­le­mu­se­na kin­ni­ta­ti val­la­va­ne­maks taas Ur­mas Kirt­si va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du.

Nüüd on Kris­to Pa­lu vo­li­ko­gu kesk­kon­na- ja ehi­tus­ko­mis­jo­ni asee­si­mees ning re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni lii­ge. Va­li­mis­liit Üks Kuu­sa­lu Vald on lii­tu­nud Kuu­sa­lu val­la ava­tud juh­ti­mi­se le­pin­gu­ga, mil­le­le on all­kir­ja and­nud 15 vo­li­nik­ku.

Pea­mi­ne kü­si­mus – val­la ha­ri­du­se tu­le­vik
„Kõi­ge olu­li­se­maks kü­si­mu­seks on mi­nu jaoks prae­gu ha­ri­dus­vald­kon­na areng val­las, õi­ge­mi­ni ko­gu piir­kon­nas koos Lok­sa­ga. Ha­ri­dus­võr­gus­tik va­jab re­for­mi. Kuu­sa­lu kesk­koo­li vi­list­la­se­na soo­vin, et me kesk­kool ei hää­buks. Vii­ma­sel ajal on pal­ju rää­gi­tud Kuu­sa­lu koo­li ruu­mi­puu­du­sest, aga ka si­su mõt­tes on tu­le­vik lä­bi aru­ta­ma­ta,“ üt­leb Kris­to Pa­lu.

Ta sel­gi­tab, et güm­naa­siu­mio­sa on jää­nud Kuu­sa­lu koo­lis ah­ta­ke­seks – kok­ku um­bes 80 õpi­last 10.-12. klas­si­ni: „Prae­gu­sed numb­rid ei ole head ja tu­leks ha­ka­ta tõe­le ot­sa vaa­ta­ma. Val­la­ma­jast saa­dud sta­tis­ti­ka on karm – üle poo­le põ­hi­koo­li lõ­pe­ta­ja­test Kuu­sa­lu val­las lä­he­vad õp­pi­ma mu­ja­le, mit­te kesk­koo­li Kuu­sal­lu või Lok­sa­le. Kui lõ­pe­ta­sin 1995. aas­tal Kuu­sa­lu kesk­koo­li, oli meie len­nus lõ­pe­ta­jaid 60 rin­gis, kaks pa­ral­leelk­las­si. Kok­ku oli güm­naa­siu­mio­sas siis um­bes 150 õpi­last.“

Va­li­mis­lii­du Üks Kuu­sa­lu Vald al­ga­tu­sel on ka­van­da­tud val­laee­lar­ves­se ra­ha, et tel­li­da eks­per­dilt val­las keh­ti­va ha­ri­du­se aren­gu­ka­va ana­lüüs ja et­te­pa­ne­kud eda­si­seks – ka se­da, mi­da ko­ha­li­ku güm­naa­siu­mi aren­guks te­ha ja kas on suut­lik­kust eris­tu­da olu­kor­ras, kus Ees­tis on võe­tud suund rii­gi­güm­naa­siu­mi­te­le.

„Kuu­sa­lu val­la ter­vik­li­ku­le aren­gu­le oleks güm­naa­siu­mi ka­du­mi­ne löök. Head ha­ri­dust pak­kuv oma güm­naa­sium toob ini­me­si val­da juur­de. Nii­gi on val­la ela­ni­ke arv lan­ge­mas, tip­pa­jal oli üle 6800 ini­me­se, nüüd lä­he­ne­me 6500le. Meie va­li­mis­lii­du sei­su­koht on, et en­ne, kui lüüa kopp maas­se ja ha­ka­ta Kuu­sa­lu koo­li­le juur­dee­hi­tust te­ge­ma, tu­leb lä­bi aru­ta­da koo­li si­su – et kui suu­re­le hul­ga­le las­te­le me muu­tu­vas õpi­kä­sit­lu­ses koo­li suu­re­maks tee­me ja mis saab güm­naa­siu­miast­mest,“ kõ­ne­leb Kris­to Pa­lu.

Prae­gu­ses aren­gu­ka­vas on kir­jel­da­tud ha­ri­dus­võr­gus­ti­ku eri­ne­vaid st­se­naa­riu­me, kuid va­li­kuid ei teh­tud, tõ­deb ta. Eks­per­di abil on ka­vas and­med uuen­da­da ning sü­gi­sel kor­ral­da­da aren­gu­ka­va muut­mi­seks laie­maid aru­te­lu­sid.

„Väl­jast­poolt val­da tul­nud pä­de­va eks­per­di pilk on hä­da­va­ja­lik, sest kõik me ole­me siin seo­tud isi­kud, ole­me niiöel­da oma kon­na­tii­gis.“

Kuu­sa­lu uju­la ja ko­gu spor­di­kes­ku­se ra­ja­mi­ne
Tei­ne olu­li­ne vald­kond, mi­da Kris­to Pa­lu ta­hab aren­da­da, on spor­ti­mis­või­ma­lu­sed. Ri­hu­mäe­le Kuu­sa­lu kesk­koo­li staa­dio­ni kõr­va­le Män­ni­kus­se ka­van­da­ti küm­me­kond aas­tat ta­ga­si jalg­pal­lit­ren­ni­de jaoks kunst­mu­ru­ga har­ju­tus­väl­ja­kud. Neid po­le ra­ja­tud. Jalg­pal­lik­lu­bil Kuu­sa­lu Ka­lev on nüüd­seks ju­ba 9 tree­ning­rüh­ma, staa­dio­nist jääb vä­heks, las­te jalg­pal­lit­ren­ni­de­le oleks har­ju­tu­sa­la­sid juur­de va­ja. Kui Kol­ga koo­li staa­dio­ni ha­ka­tak­se re­no­vee­ri­ma, saaks ka sin­na jalg­pal­li­väl­ja­ku pla­nee­ri­da.

Kris­to Pa­lu on üks neist, kel­le te­ge­vu­se tu­le­mu­se­na on Kuu­sa­lu koo­li juu­res uju­la ja spor­di­kes­kus. Ta sei­sis abi­val­la­va­ne­ma­na nen­de ehi­ta­mi­se eest ning osa­les ehi­tu­se käi­vi­ta­mi­se prot­ses­sis.

„Kuu­sa­lu spor­di­kes­ku­se ehi­ta­mi­se idee oli ju­ba nõu­ko­gu­de ajast. Alus­ta­sin koo­li juur­de de­tailp­la­nee­rin­gu tel­li­mi­sest. Siis õn­nes­tus saa­da pro­jek­tee­ri­mi­seks Eu­roo­pa Lii­du abi­ra­ha. Ehi­tu­se fi­nant­see­ri­mi­seks mõt­le­si­me väl­ja skee­mi – lae­nu ei saa­nud sel­li­ses ma­hus võt­ta, vor­mis­ta­si­me ka­su­tus­ren­di­na. Kui ehi­tus ju­ba käis, läk­sin 2008. aas­ta al­gu­sest rii­gi­kant­se­leis­se töö­le, mi­nu põ­hi­töö oli spor­di­kes­ku­se osas teh­tud,“ sõ­nab ta ja li­sab, et oma­ja­gu ener­giat ku­lus ka koo­li staa­dio­ni re­konst­ruee­ri­mi­se­le – staa­dion teh­ti kor­da kok­ku­lep­pel Kait­se­lii­du­ga ja rii­gi toel, kuid pro­jekt oli koos­ta­tud suu­re­joo­ne­li­ne, tu­li lei­da la­hen­du­sed, et lu­ba­tud ra­ha­ga staa­dion kor­da saa­da.

„Ei ku­ju­ta enam et­te, et Kuu­sa­lus po­leks kor­ras­ta­tud staa­dio­ni ega spor­di­kes­kust koos uju­la­ga. Need või­ma­lu­sed on muut­nud elu­kesk­kon­na olu­li­selt pa­re­maks. Ka­su­tu­sin­ten­siiv­sus on suur, eri­ti saa­li osas, kus te­hak­se pal­ju tren­ne. Uju­la ka­su­tus saaks ol­la veel in­ten­siiv­sem. Kui möö­da sõi­dan ja näen Kuusalu spor­di­kes­ku­se park­las pal­ju au­to­sid, on hea meel.“

En­nast ni­me­tab ta ho­bi­sport­la­seks. Lap­se­põl­ves käis ten­ni­set­ren­nis ja osa­les võist­lus­tel, kui­gi me­da­leid ko­ju ei too­nud. Ten­ni­se­pi­sik jäi, 1998. aas­tal asu­tas koos mõt­te­kaas­las­te­ga Kuu­sa­lu Ten­ni­sek­lu­bi, mil­le juh­ti­mi­se an­dis eel­mi­sel aas­tal üle ten­ni­set­ree­ner Ju­ku-Kal­le Ad­ra­ti­le. Ten­ni­sek­lu­bi ee­sot­sas kor­ral­das Kris­to Pa­lu ka­he ten­ni­se­väl­ja­ku ra­ja­mist, vald toe­tas ra­ha­ga, ten­ni­se­hu­vi­li­sed te­gid osad tööd ühis­kond­li­kus kor­ras.

Pea­le ak­tiiv­se spor­di­te­ge­vu­se on Kris­to Pa­lu ka tu­gi­too­li­sport­la­ne, jäl­gib te­le­kast ral­lit ja jalg­pal­li­võist­lu­si ning peab en­nast Ees­ti jalg­pal­li­koon­di­se fän­niks. „Tõ­si, mit­te nii suu­reks kui Luu­le Ko­mis­sa­rov,“ ar­vab ta. Koos sõp­ra­de­ga käib koon­di­se ko­du­män­gu­del ning sõit­nud ka vä­lis­män­gu­de­le.
Ku­na meel­dib rei­si­da, siis on sel­le ho­bi ühen­da­nud jalg­pal­li­hu­vi­ga – kus vä­he­gi või­ma­lik, käib ka jalg­pal­lis­taa­dio­ni­tel. Vii­ma­ti tut­vus Eu­roo­pa suu­ri­ma jalg­pal­lis­taa­dio­ni­ga Bar­ce­lo­nas.

Ava­tud juh­ti­mi­se le­pin­gu kat­seaeg saab lä­bi
Kü­si­mu­se­le, kui­das hin­dab prae­gust po­lii­ti­list olu­kor­da Kuu­sa­lu val­las, vas­tab Kris­to Pa­lu, et peab se­da vä­ga kee­ru­li­seks: „Kuus va­li­mis­ni­me­kir­ja said koh­ti vo­li­ko­gus­se, kee­gi ai­nu­või­mu ei saa­vu­ta­nud. Ala­tes jaa­nua­rist on kolm va­li­mis­lii­tu – Üks Kuu­sa­lu Vald, Are­nev Kuu­sa­lu Vald ja Ühi­ne Ko­du – püüd­nud koos­tööd te­ha. Nel­ja­kuu­li­ne kat­seaeg saab mais lä­bi, on aeg ha­ka­ta kok­ku­võt­teid te­ge­ma, et kas see on and­nud tu­le­mu­si, kui­das ole­me oma ees­mär­ke täit­nud.“

Ta nen­dib, et nen­de kuu­de­ga on läi­nud po­lii­ti­li­ne olu­kord veel kee­ru­li­se­maks. Aru­saa­mad kva­li­teet­sest juh­ti­mi­sest ja kaa­sa­mi­sest on va­li­mis­lii­tu­del Are­nev Kuu­sa­lu Vald ja Üks Kuu­sa­lu Vald eri­ne­vad, kui on Ühi­sel Ko­dul.

„Abi­val­la­va­ne­ma­te va­li­mi­ne on näi­de sel­lest, kus koos­töö ei toi­mi­nud. Ava­tud juh­ti­mi­se le­pe näeb et­te, et abi­val­la­va­ne­mad on val­la­va­lit­su­se liik­med. Me ei ole val­mis va­li­tuks osu­tu­nud abi­val­la­va­ne­maid val­la­va­lit­sus­se kin­ni­ta­ma, val­la­va­nem meie sei­su­koh­ta­de­ga ei ar­ves­ta­nud,“ kom­men­tee­rib Kris­to Pa­lu.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus