Kolga mõisaõuelt kaevati välja keskaegse kloostri varemed

Kolga mõisaõuelt kaevati välja keskaegse kloostri varemed

Külli Koppelmaa
0

Möödunud nädalal toimunud kaevamistega leidsid Eesti Kunstiakadeemia tudengid Kolga mõisa siseõuelt üles keskaegse kloostrivaremed, mille täpne asukoht oli aastakümneid teadmata.

„See klooster on Eestis üks suuremaid keskaegseid hooneid, mille täpset asukohta seni ei teatud. Oli mitmeid teooriaid, arvati, et see võiks asuda mõisakompleksi keskel. Kuid nüüd olid selle leidmiseks esimesed sihipärased kaevamised, millel on ka reaalsed tulemused,“ rõõmustas kaevetööde juht, arheoloog ja õppejõud Villu Kadakas.
Kuigi maa peal ei ole säilinud midagi, pole kloostri vundament täielikult hävinud ning väljakaevamistega leiti mitmel pool selle müüride ja hoonete jäänuseid.
Kolga mõisaomanik Anu Koppel ütles, et tegelikult olid nad esimesel päeval päris masenduses, sest kuigi kaevati kohtadest, kus georadari andmel peaks midagi olema, varemeid ei leitud. Mullakamara all oli hoopis palju nõukaaegset sodi ja ehitusrämpsu, mida oli labidatega kaevata väga raske. Teisel päeval toodi appi kopp ning siis leiti maa seest ka esimesed georadari näidatud  kloostrimüüride varemed.
„Me ei osanud arvata, et need on nii sügaval. Algul tundus, et üks müürinukk on maa peal ning arvasime, et saame sahaga hakkama: lükkame natuke mulda pealt ära ja hakkame labidatega kaevama,“ sõnas ta.
Tegelikult olid varemed poole kuni pooleteist meetri sügavusel.

Tsistertslaste klooster
Keskajal kuulus Kolga mõis koos suurema osaga Kuusalu kihelkonna aladest Rootsis Gotlandi saarel asuvale Roma tsistertslaste mungakloostrile. Kirjalikel andmetel oli Kolgas kloostrile kuuluv majandusmõis. Oletuste aluseks, et Kolgas oli keskajal suur kivihoone, on üks ajalooline joonis – 1615. aastast pärit gravüür, mille autor on hollandlane Goeteeris. Ta liikus Hollandi saatkonnaga Tallinnast mööda maanteed Narva kaudu Venemaale, peatuti mitmetes mõisates, ka Kolgas.
„Goeteeris joonistas selle üles. Üks väiksem hoone oli taastatud, kuid suur osa keskaegsest hoonetekompleksist oli varemetes. Gravüürilt on näha, et tegemist oli üsna suure lossiga, see oli suurem, kui tüüpiline mõis, pildi järgi otsustades väiksema linnuse mõõtu ehitis. Just seda ongi aastakümneid otsitud,“ rääkis Villu Kadakas.
Kes olid Kolga kloostri asukad, on tema sõnul segane: „Kuna tegemist oli tsistertslaste ordu kloostriga, olid nende mõisates reeglina ilmikvennad, päris mungad ei oleks tohtinud mõisas elada. Küllap kohalik talurahvas nimetas hooneid ikkagi kloostriks ja selle asukaid munkadeks. Võibolla siiski taheti siia klooster asutada. Kuid need on üksnes oletused, sest Eesti keskaegsete kloostrite kohta kirjalikke allikaid peaaegu pole.“
Millal kompleks hävis, pole teada. Villu Kadakas arvas, et ilmselt 17. sajandi alguses: „Võibolla rüüstasid seda juba Liivi sõja ajal vene väed. Kui nad käisid kaks korda Tallinnat piiramas, küllap astusid ka siit läbi. Aga arvatakse, et viimane pauk oli Poola-Rootsi sõdade ajal 17. sajandi alguses, igatahes 1615 olid siin juba varemed. Suurt osa kloostrikompleksist ei taastatud kunagi. Hiljem, kui hakati rajama uut mõisa ehk millalgi 17. sajandil, lammutati varasemad hooned ehitusmaterjaliks.“

Eeltöö varemete leidmiseks oli tehtud
Ka möödunud nädalal leitud varemete ulatuse põhjal oletas arheoloog,  et  kloostrikompleks  oli  suur: ida-lääne suunas on kahe kaugema leitud müüri vahe 70, teistpidi umbes 50 meetrit.
„Ilmselt oli siin ümber neljakandiline ringmüür ning selle sees mitu hoonet, üks neist oli peahoone,“ oletas ta.
Arvatavasti on varemed osaliselt ka praeguste mõisahoonete all: „Uus mõisakompleks on kloostriga võrreldes natuke teise nurga all, vanad müürid on kõik uute hoonete suhtes veidi viltu. Aga kust poolt on Goeteeris oma gravüüri joonistanud, ei oska veel öelda.“
Kuigi möödunud nädala leide võib Villu Kadaka meelest nimetada ka pisut sensatsiooniliseks, ei pidanud ta neile jälile jõudmist üksnes enda teeneks, vaid märkis, et teised on eeltöö ära teinud ja kloostrivaremete leidmine oli pigem selle loogiline tulemus.
„Ka varem on olnud mõned väikesemahulised katsed neid leida, kuid kuna ala on väga suur ja varemed paksu rusukihi all, ei ole pihta saadud. Nüüd oli selles mõttes lihtne: kui 1985. aastal ehitati siin keskküttetorustikku ja torud olid peaaegu pandud,  telliti õnneks ka arheoloogiline järelevalve. Arheoloog Kalle Lange avastas maa seest paar müürijuppi. Ta  dokumenteeris need, joonistas pargiplaanile ning oletas, et tegemist võib olla keskaegse hoonekompleksi jäänusega. Kahjuks jäid tulemused tookord avaldamata, on kirjas vaid kaevamiste aruanded. Siiski andis see teadmine lootust, et just siit piirkonnast tasuks otsida,“ jutustas kaevamistööde juht.
Anu Koppel uuris pärast Kolga mõisa ostmist paljude uurijate arvamusi, kus võis klooster asuda ning mõtles, et lõpuks võiks selle üles leida.
Kui mõisaomanik oli lõpetamas Villu Kadaka juhendamisel tehtud Kolga mõisa arheoloogiatööde kava, kuulis ta, et kohalik uurija Anu Tähemaa on juba mitu aastat teinud põhjalikku uurimistööd ning oletanud, kus täpselt võis klooster asuda. Möödunud sügisel oli mõisa valitsejamajas seminar, kus Anu Tähemaa tutvustas oma versiooni. Seejärel tehti mõisapargis georadariga esimesed uuringud, tänavu kevadel tehti seda ka teist korda.
„Georadar näitas maa-aluseid kihistusi ja müüride võimalikke asukohti ning selle abil teadsime täpsemalt, kust tuleks otsida. Kuigi mõnes kohas radar ka valetas,“ rääkis Anu Koppel.
Väljakaevamiste käigus leiti suur kogus kahhelahju kive, mis pärinevad arheoloogi hinnangul kloostrijärgsest ajast – ilmselt 16.-17.sajandist.

Plaan varemed markeerida
Villu Kadakas selgitas, et viie päeva jooksul tehti mõned kaevamised, suuremat kloostrivaremete väljakaevamist ei ole esialgu plaanitud.
„Tuleb ära seedida info, mis oleme siit kätte saanud. Selle põhjal saab kavandada edasisi tegevusi. Et hoonete gabariite paremini täpsustada, oleks vaja uut georadari uuringut ja täiendavaid kaevamisi,“ selgitas ta.
Arheoloog lisas: „On muidugi tore, kui edaspidi oleks võimalus ka sügavamale minna. Sest see on poolik uuring, õieti alles eeluuring: saime teada, kus see hoone umbes asus, kuid ei midagi enamat. Oletan, et välisringmüüri oleme vaid ühes kohas välja kaevanud, ülejäänud on suvaliste hoonete suvalised jupid. Kui võrrelda 100tükilise puslega, on meil võibolla viis tükki olemas ja hakkame alles aimama, millest pilt räägib. Tervikpuslet neist kildudest veel kokku ei pane.“
Anu Koppel ütles, et mõisaparki kaevatud augud jäävad esialgu lahti, kuid seejärel need suletakse.
„Peame enne mõtlema, kuidas müüride asukohad maapinnal tähistada,“ lausus ta.
Mõisakompleksi omanik alustas selle rekonstrueerimist mõisa 18 hektari suurusest pargist, mille projekt on nüüd olemas. Kui leiab rahastust, võiks tema arvates tuleval aastal alustada.  Eelmisel nädalal väljakaevamistelt leitut on tal soov pargis markeerida, et oleks näha, kuidas müürid jooksid.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus