Kil­de skau­di­lii­ku­mi­sest Raa­si­kul

Kil­de skau­di­lii­ku­mi­sest Raa­si­kul

Sõnumitooja
0

AND­RES TÕ­NIS­SON

Üle­vaa­te alu­seks on kat­ked Fe­liks Pih­ti, pik­ka ae­ga Raa­si­kul ela­nud me­he päe­vi­ku­test. Ka­hes kä­sit­si kir­ju­ta­tud päe­vi­kus on märk­meid skau­ti­de ül­dis­test reeg­li­test ja tar­kus­test – dist­sip­liin, rii­gi­li­pu ka­su­ta­mi­ne, laag­ri­ko­ha va­lik, köö­gi­va­rus­tus, öö­val­ve, sa­la­tä­hes­tik, liik­me­mak­su ko­gu­mi­ne, nõu­ded skau­di-ek­sa­mi­teks.
Või­ma­lik, et neid päe­vi­kuid võib lu­ge­da ko­ha­peal­se skau­di­lii­ku­mi­se esi­mes­teks alus­do­ku­men­ti­deks. Päe­vi­kud kuu­lu­vad Fe­lik­si tüt­re­le Tii­na­le, kes elab jät­ku­valt Raa­si­kul.
Fe­liks Piht (1919-1994) kir­ju­tab päe­vi­kus, et te­ma tut­tav koo­li­poiss Leo Nolk, kõ­va spor­di­poiss ja I jär­gu skaut (hi­li­sem noo­rem-skaut­mas­ter), hak­kas 1934. aas­ta no­vemb­ris Keh­ras skaut­rüh­ma or­ga­ni­see­ri­ma. Leo isa Jo­han­nes oli Keh­ras jaa­maü­lem, koo­lis käis poiss Tal­lin­nas. Aja­kir­jas Ees­ti Skaut (1935/5) lei­dub mär­ge, et Nõm­me ma­le­va koos­sei­sus te­gut­ses Keh­ra skau­ti­de rühm, mis koos­nes 14 poi­sist. Naab­ri­test said in­nus­tust Raa­si­ku poi­sid, kus Fe­lik­si kõr­val oli  eest­ve­da­ja Lem­bit Vi­ka­ti. Kir­jan­du­se ja muu in­for­mat­sioo­ni­ga abis­tas neid La­ge­di skau­ti­de juht Ak­sel Kann. Fe­liks oli ilm­selt esi­me­ne Raa­si­ku poiss, kes soo­ri­tas skau­diek­sa­mi. Kuu hil­jem soo­ri­tas ek­sa­mi ka Lem­bit. Po­le vä­lis­ta­tud, et mõ­ni Raa­si­ku poiss osa­les skau­di­lii­ku­mi­ses veel va­rem mõ­ne tei­se rüh­ma koos­sei­sus.
Al­gu­ses oli Raa­si­ku pois­tel ka­vas te­gut­se­da ka­hes sal­gas. Peat­selt ot­sus­ta­ti, et ühest pii­sab. Sal­ga asu­ta­mis­koo­so­lek pee­ti 4. det­semb­ril 1934 õh­tu­ses ron­gis Tal­lin­nast ko­ju Raa­si­ku­le. Seal jõu­dis Ak­sel Kann rää­ki­da skaut­lu­sest ja tut­vus­ta­da lii­ku­mi­se põ­hi­mää­rust. Kolm Raa­si­ku noo­ru­kit pa­nid alu­se uue­le skau­di­sal­ga­le, mis hak­kas kuu­lu­ma La­ge­di Tä­he­poe­ga­de su­gu­ha­ru ja sel­le­ga koos Nõm­me ma­le­va juur­de. Amet­li­kum sal­ga­koon­dus pee­ti 16. det­semb­ril 1934. Mil­lal täp­selt ha­ka­ti sal­ka rüh­maks kut­su­ma, ei ole kir­jas.
Skau­di­rüh­ma al­gus on päe­vi­kus 13. märts 1935, mil Pih­ti ma­jas pee­ti Tä­he­poe­ga­de su­gu­ha­ru (Raa­si­ku) III rüh­ma asu­ta­mi­se koo­so­lek. Asu­ta­mis­koo­so­le­kul oli 10 pois­si, kü­la­li­se­na Keh­ra rüh­ma juht Leo Nolk. Rüh­ma ju­hiks va­li­ti III jär­gu skaut Fe­liks Piht, sal­ga­juh­ti­deks Lem­bit Vi­ka­ti ja Alf­red Muu­ga­mäe. Sal­ka­sid kut­su­ti vas­ta­valt Öö­kul­li ja Põd­ra sal­gaks.
Päe­vi­ku­te pi­da­mi­ne on Fe­lik­sil ol­nud üs­na kor­ra­lik, har­va on lün­ki või ras­kes­ti se­le­ta­ta­vaid koh­ti. Al­gu­ses olid koon­dus­te pro­to­kol­lid vä­ga kor­rekt­sed, hil­jem muu­tu­sid ju­hus­li­ku­maks. Te­gut­se­ti põ­hi­li­selt Raa­si­ku selt­si­ma­jas, aga ka Pih­ti ma­jas, kus Fe­lik­si isa Vik­tor Piht (1894-1976) töö­tas loo­maars­ti­na. Poi­sid, kes osa­le­sid skau­ti­de­na sal­ga esi­mes­tel te­gut­se­mis­kuu­del, on vä­he­malt pe­re­kon­na­ni­me­ga ilm­selt mõ­ne­le­gi va­ne­ma­le Raa­si­ku ela­ni­ku­le tut­ta­vad.
Fe­lik­si kõr­val kuu­lu­sid Raa­si­ku skau­ti­de sek­ka Rai­mond Evart, Leon­har­di poeg, sün­di­nud 1919, elu­koht Raa­si­ku; Lem­bit Vi­ka­ti, Kar­la poeg, sün­di­nud 1919, elu­koht Raa­si­ku (hil­jem on elu­ko­haks mär­gi­tud Must­vee); ven­nad Vel­lo ja Val­do Bõm­berg (hi­li­sem pe­re­kon­na­ni­mi Põld­ver); ven­nad Il­mar ja Evald Kõiv; ven­nad Karl ja Fe­liks Sä­de; Ein­hard Püü; ven­nad Alf­red ja Val­ter Muu­ga­mäe, elu­koht Raa­si­ku, raud­tee ma­ja num­ber 7; Il­mar Poo­bul, aed­nik, sün­di­nud 1921, elu­koht Hal­ja­va alev, Vi­ka­ti pood; Il­mar Gu­ten­berg; ven­nad Er­vin ja Har­ry Ein­seln (hi­li­sem pe­re­kon­na­ni­mi Eel­tee); Ants Saa­rem, Ant­su poeg, elu­koht Raa­si­ku jaam, raud­tee ma­ja; Kal­jo Sepp; En­del Ka­da­kas; Er­vin Vaht­ler.
Tä­he­poe­ga­de su­gu­ha­ru juht oli Ton­di sõ­ja­koo­lis tee­niv as­pi­rant-al­loh­vit­ser Ants Kann, La­ge­di Ak­se­li va­nem vend. On ül­la­tav, et sel­les eas noo­ru­ki­te­le pak­kus pin­get skau­ti­de kül­lalt ran­ge ko­du­kor­ra jär­gi­mi­ne, ring­kir­ja­de ühi­ne aru­ta­mi­ne, ri­vis­tus­te ja koo­so­le­ku­te pi­da­mi­ne, liik­me­mak­su ko­gu­mi­ne ja ar­ve­pi­da­mi­ne. Õpet­li­ku skee­mi­ga on va­rus­ta­tud Ants Kan­ni koos­ta­tud lu­me­sõ­ja õpe­tus. Me­too­di­li­se ju­hen­di lä­bi­lu­ge­mi­se koh­ta mõ­ni päev hil­jem on päe­vi­kus all­kir­ja and­nud Ak­sel Kann, Fe­liks Piht ja kee­gi En­nik.
Ilm­selt hak­kas pois­te en­tu­siasm pea­gi ka­ha­ne­ma. Rüh­ma kok­ku­kut­su­jal ja ju­hil Fe­lik­sil, kes käis iga päev lin­nas Reaal­koo­lis, sei­sis 1937. aas­ta ke­va­del ees güm­naa­siu­mi lõ­pe­ta­mi­ne. Ta jät­kas rüh­ma­ju­hi­na veel 1936. aas­ta su­vel (rüh­ma­va­ne­ma­na on siis mär­gi­tud Sepp). Fe­lik­sist säi­li­nud fo­to­de seas on mõ­ned, mis kin­ni­ta­vad ta osa­le­mist skau­ti­de suu­rel üle­maailm­sel kok­ku­tu­le­kul jam­bo­reel, mis pee­ti sa­mal su­vel Haap­sa­lu kül­je all Pa­ra­le­pas. Ühel fo­tol on suur ri­vis­tus Reaal­koo­li hoo­vis, kus Fe­liks on üks li­pu­hoid­ja­test. Reaal­koo­li mõ­ju Fe­lik­si ku­ju­ne­mi­sel skau­di­ju­hiks oli kaht­le­ma­ta olu­li­ne. Koo­lis oli tu­gev skau­di­lii­ku­mi­se ja spor­di­te­ge­mi­se tra­dit­sioon, di­rek­tor Ni­ko­lai Kann oli pi­kaaeg­ne Ees­ti skau­ti­de pea­va­nem.
Reaal­koo­li lõ­pe­ta­mi­se jä­rel lä­bis Fe­liks aja­tee­nis­tu­se Ton­di sõ­ja­koo­lis, õp­pis Tar­tu Üli­koo­lis isa ees­ku­jul loo­maars­tiks. Sõ­ja ajal mo­bi­li­see­ri­ti ta sak­sa  ar­mees­se,  kus  tee­nis jul­ge­ole­ku­po­lit­sei leit­nan­di­na, ai­da­tes 1943. aas­ta sü­gi­sel Ou­do­vas kor­ral­da­da Peip­si-ta­gus­te eest­las­te eva­kuee­ri­mist. Pu­naar­mee saa­bu­des ka­vat­ses Fe­liks koos koo­li­ven­da­de­ga Soo­me põ­ge­ne­da, ent plaan nur­jus. 1944. aas­ta det­semb­ris järg­nes ar­re­tee­ri­mi­ne ja van­gi­laa­ger. Si­be­rist naas­mi­se jä­rel töö­tas ta maa­mõõt­ja­na ning jõu­dis uue aja saa­bu­des Raa­si­kul alus­ta­da ta­lu­pi­da­mist.
Mis skau­di­lii­ku­mi­sest Raa­si­kul eda­si sai, päe­vi­kud ei kõ­ne­le. Lii­ku­mi­ne kee­lus­ta­ti pä­rast juu­ni­pöö­ret 1940. Pal­jud skau­di­poi­sid lan­ge­sid sõ­jas.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus