Kiiu tööstuspargi planeering tekitab kohalikes elanikes küsimusi

Kiiu tööstuspargi planeering tekitab kohalikes elanikes küsimusi

ÜLLE TAMM
0

Tööstuspargi detailplaneeringu avalikul arutelul jäid ümberkaudsed elanikud ja maaomanikud seisukohale, et seda on veel vara kehtestada.

Kuusalu vallavalitsus algatas kaks aastat tagasi detsembris Kiiu aleviku Härmapõllu ja Vanaoja kinnistute ning nende lähiala detailplaneeringu.
Arendajad on Härmapõllu kinnistul AS Maru Ehitus ja Vanaoja kinnistul Taimar Teenused OÜ.

Planeeritavale 35 hektarile on kavas rajada tööstuspark kokku 23 äri- ja tootmismaa krundiga, iga krundi keskmine suurus on 2 hektarit.

Loodava tööstuspargi asukoht jääb Jõelähtme-Kemba maantee ehk rahvasuus Vana-Narva maantee ja katusekivitehase Monier vahelisele alale – Monieri juurde viivast teest kuni Napa-Põllu ja Mardimetsa kinnistuteni.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus tänavu novembris, avalik arutelu oli 12. detsembri õhtul vallamajas. Arutelul osales 14 inimest – naaberkinnistute omanikud, Salmistu küla esindus ning vallavalitsuse spetsialistid.

Avalikule arutelule oli esitatud 6 kirja vastuväidete ja ettepanekutega. Vallaarhitekt Tiina Skolimowski tutvustas neid ja luges ette vallavalitsuse seisukohad.

Üks suuremaid muresid on tööstuspargiga seotud transport – võimalik müra ja liikluse reguleerimine. Vallavalitsuse selgitus on, et inseneribüroo Stratum on teinud liiklusuuringu ning arvestanud 2008. aastal maanteeameti tellitud ehitus­projektiga, millega on kavandatud ehitada Jõelähtme-Kemba maanteelt uus ühendustee otse Kiiu ringteele, sealt suundub liiklus edasi Tallinna-Narva maanteele. Raskeliiklus ei koormaks sel juhul Kiiu aleviku väiksemaid tänavaid – Veski tänavat, Mõisa teed.

Veel taheti teada, milliseid ettevõtteid-tehaseid tööstusparki lubatakse. Vallavalitsus vastas, et kavandatavaid tehnoloogiaid ega tootmismahtusid ei ole veel teada, kuid keelatud on tootmine, mis puudutab suuremas koguses keskkonnaohtlike või leostumisohtlike materjalide kasutamist, samuti keemia-, tselluloosi-, tsemenditööstuse või muude selliste ettevõtete rajamist, mis eraldavad ebameeldivat lõhna- või saasteaineid, tavapärasemast suuremat müra.

Küsimusi tekitas ka märge, et alale lubatakse ehitada kuni 3korruseid hooneid ning parkimiskohti on kokku 2880. Sellises mahus planeering vajaks maaelu keskkonnas põhjalikumaid analüüse ja uuringuid.

Vallavalitsus põhjendas, et kui rajatakse suuremaid tootmis- ja laohooneid, on vaja ka nõuetekohaseid välisplatse: „Planeeringu koostamisel on tehtud keskkonnamõjude eelhinnang, müra modelleerimine, liiklusuuring, on leitud, et detailplaneering vastab Kuusalu valla üldplaneeringule ega takista piirkonna arengut. Pigem vastupidi – uute äri- ja tootmisettevõtete rajamisega hoogustub piirkonna areng, tekivad põneva arhitektuuriga uusehitised, rajatakse uued teed ja tänavad ning paraneb piirkonna heakord. Võttes arvesse Tallinna ümbruse tehnokülade hoonete arhitektuurseid lahendusi, peab möönma, et valminud hooned pigem rikastavad piirkonna ehitatud keskkonda, kui riivavad silma ja mõjuvad häirivalt.“

Lähedalasuvate kinnistute omanikud soovivad, et tööstuspargi ja nende kodude vahele rajataks kõrghaljastus. See on arendaja kohustus, vastas vallavalitsus.

Nii naabrid kui ka Salmistu inimesed tundsid huvi, kuidas ja kuhu suunatakse tööstuspargi ala sadeveed. Vallavalitsus kirjeldas, et sadeveed kogutakse, puhastatakse, võetakse kasutusele tehnilise veena, ülejäägid suunatakse kollektori kaudu maa­paranduse eesvoolu, mis viib lõpuks oma veed Salmistu-Mäe­pea küla piiril asuva Käo oja kaudu merre.

Salmistul on osad alad viimasel ajal üle ujutatud, eriti lumesulamise või vihmade perioodil.  Vallavalitsus on seisukohal, et antud planeering ja Salmistu liigveeprobleemid ei ole omavahel seotud.

Vallaarhitekt Tiina Skolimowski: „Keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamise vajadust on korduvalt kaalutud ja leitud, et otstarbekam on seda teha siis, kui selgub täpsemalt konkreetsele krundile kavandatava tegevuse iseloom. Igale krundile saab poolele mahust rajada ka äripindu.“

Ta lisas, et on ise koostanud Jürisse kahe tehnopargi detail­planeeringud, esimese 1990ndate aastate keskel, kui sellest valdkonnast teati veel vähe: „Jürisse on tekkinud töökohad, kohalike elanike nurinatest ei ole kuulda olnud. Selge see, et koos tootmisega tuleb juurde liiklust, aga seda on võimalik reguleerida. Usun, et Kiidu ei ole maantee­amet otseteed niisama projekteerinud, kui suurem vajadus tekib, on lootust, et see ka ehitatakse.“

Vallaarhitekti sõnul püütakse leida kõiki rahuldavaid lahendusi, et saaks Kiiu tööstuspargi detailplaneeringuga edasi minna. Praegu oodatakse vastuväiteid esitanud inimestelt kinnitust, kas lepivad selgitustega või jätkavad vaidlust ja seda hakkab lahendama maavanem.


Kiiu tööstuspark
Pindala 35 hektarit.
Kokku 23 krunti suurusega 2 hektarit.
Asukoht Jõelähtme-Kemba maantee ääres Monieri teest kuni Napa-Põllu ja Mardimetsa kinnistuteni.
Detailplaneeringu avalik arutelu oli 12. detsembril 2012. Arendavad AS Maru Ehitus ja Taimar Teenused OÜ.

Kiiu tehnopark
Pindala ligi 18 hektarit.
Kokku 8 krunti keskmise suurusega 2 hektarit.
Asukoht Jõelähtme-Kemba maantee ääres Kiiu aleviku korrusmajadest Kuusalu poole.
Kruntidele on rajatud ja töötavad OÜ Galv-Est, OÜ Tehomet ning OÜ Weerec. Osad krundid on tühjad.
Arendab AS Maru Ehitus.

 

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus