Tegu on siis selliste maade ehk kinnistutega, kus asub mõni kaitstav looduse üksikobjekt või mis asuvad kogu ulatuses kaitse- või hoiualal või püsielupaigas. Ehk teisisõnu – omanik ei saa neid maid oma tahtmist mööda kasutada ja nende majandamisega tulu teenida, sest kaitsekord seab olulised piirangud. Sooviga omanikele neid piiranguid kompenseerida algataski riik selliste kinnisasjade omandamise.
Praeguseks ehk napilt alla aastaga on ostu-müügitehinguni jõutud 17 katastriüksusega. Oleme arvestanud, et juhul, kui Keskkonnaministeeriumi rahakotis oleks igal aastal maade ostuks 50 miljonit krooni, saaksime aastas rahuldada umbes 60 avaldust. Järjekorra lõppu jõuaksime sellise tempoga umbes 10 aastaga.
Ootajale on kümme aastat pikk aeg, kui tegu on näiteks omanikuga, kellel on maa kasutamiseks hea ja kasumit tõotav äriplaan, kuid see tuleb looduse kaitsmise nimel oluliselt ringi teha või hoopis maha matta. Sestap tuleks maatoiminguid kiirendada.
Keskkonnaministeerium ongi koostöös Maa-ametiga hakanud ette valmistama looduskaitseseaduse muudatusi, mis võimaldaksid kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasjaga osaleda riigimaa müügioksjonitel. See tähendab, kui keegi maaostuhuviline on enampakkumisel võitnud riigile kuuluva kinnisasja ostu õiguse ja tal endal on olemas kaitstava loodusobjektiga kinnisasi, siis ta võib sellega oksjonil võidetud maatüki eest maksta. Ehk tegu oleks tasaarvestusega – riik saab minult piirangutega maatüki ja mina saan riigilt vastu just selle maatüki, mille ise oksjonil välja valisin ja võitsin.
Samas on oluline see, et tasaarvestamist saaks taotleda vaid see enampakkumise võitnud isik, kelle loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamiseks on riik algatanud menetluse. (Kinnisasja omandamiseks tehtud avaldusi nende laekumise järjekorras näeb Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel aadressil www.envir.ee/1077214.) Juhul kui riigile kuuluva kinnisasja enampakkumise võitjale kuulub mitu piirangutega kinnisasja, võib ta näiteks suurema/väärtuslikuma riigimaa saamiseks taotleda nende maksumuse liitmist.
Selline piirangutega maadega tasaarvestamine võimaldaks maaomanikel oma piirangutega kinnistutest kiiremini vabaneda.
Tasaarvestamise korral määrab kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja väärtuse Keskkonnaministeerium või tema volitatud asutus. See, et riigiasutus otsustab hinna üle, tundub mulle kõige õiglasem ja objektiivsem, sest just riigil on olemas vastav teave, vahendid ning oskused. Pidevalt täieneb ka Maa-ameti elektrooniline andmebaas, mis tähendab, et enampakkumisele pandud maid saab kodulehekülje kaudu kaartidelt vaadata.
Millal ja kuidas tasaarvestamise võimalus teostuma hakkab, on täna vara öelda, sest paljugi on veel vaja täpsustada. Lõpliku sõna ütleb Riigikogu. Ise küll loodan, et juba tänavu jõuame esimeste tasaarvestusteni.
