Kehrasse ja Loksale tehakse ELi toel esmatasandi tervisekeskused

Kehrasse ja Loksale tehakse ELi toel esmatasandi tervisekeskused

Sõnumitooja
0

Terviskeskused peaksid valmima hiljemalt 2018. aasta lõpuks.

KÜLLI KOPPELMAA
ÜLLE TAMM

Vabariigi valitsus kinnitas septembri alguses esmatasandi tervisekeskuste investeeringute kava. 59 projekti seas, mis esitati tänavu maiks Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist toetuse saamiseks, on ka Anija vallavalitsuse ning ASi Tapa Haigla esitatud projektid – tervisekeskuste rajamiseks Kehrasse ja Loksale. Toetust saab kuni 75 protsenti, taotleja omaosalus peab olema vähemalt 25 protsenti.
Esmatasandi tervisekeskuses peavad üldarstiabiteenust osutama vähemalt kolm nimistuga perearsti kokku vähemalt 4500 inimesele. Esmatasandi tervishoiu kohustuslikud põhiteenused on peale üldarstiabi veel koduõendus, ämmaemanda iseseisva vastuvõtu ning füsioteraapiateenus, osutada võib ka teisi tervishoiuteenuseid.
Kõik investeeringu kavva kinnitatud projektid saavad toetuse, kuid peavad kuue kuu jooksul ehk hiljemalt järgmise aasta 8. märtsiks esitama rahandusministeeriumile põhitaotluse. Iga taotleja otsustab ise, millal töödega alustatakse, kõik 59 esmatasandi tervisekeskust peavad valmis olema hiljemalt 2023. aastal.

38-kehra-tervisekeskus2

Kehra tervisekeskus F. R. Kreutzwaldi tänaval.

Kehra tervisekeskusele ligi 430 000 eurot
Anija vallavalitsus taotles Kehra tervisekeskuse renoveerimiseks ja sinna esmatasandi tervisekeskuse tegemiseks 429 035 eurot. See on 75 protsenti projekti kogumaksumusest, mis on 705 210 eurot.
Kuna Kehra tervisekeskuse hoone on 1970ndatel ehitatud ambulatooriumiks, ei ole Anija abivallavanema Marge Raja sõnul vaja sees väga palju ümber ehitada, ruumide põhipaigutus jääb enam-vähem samaks, peamiselt muutuvad kabinettide suurused. Tervisekeskusega kokku ehitatud parempoolses ühekordses tiivas on apteek ja pagaritöökoda ning vasakpoolset tiiba kasutavad sotsiaalkeskus ja kultuurikeskus.
„Selle projekti raames hakkame renoveerima ainult keskmist osa, mida kasutab meie perearstikeskus. Kuid mõtleme veel, kas oleme võimelised väljast tegema korda kogu hoonekompleksi,“ ütles abivallavanem.
Tervisekeskuse välisküljele tuleb invalift, millega pääseb õuest nii esimesele kui teisele korrusele: „Praegu võtavad perearstid ratastooliga patsiente vastu vaid esimesel korrusel, kuhu pääseb mööda kaldteed. Edaspidi peaksid nad saama vabalt liikuda erinevate spetsialistide juurde.“
Peale Kehra tervisekeskuse hoone kordategemise saab selle projekti raames uue katuse ka Raasiku tervisekeskus, mis on edaspidi Kehra esmatasandi tervisekeskuse teine tegevuskoht. Marge Raja rääkis, et Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse RAKE andmete järgi on Raasiku inimeste jaoks tervishoiuteenuste tõmbekeskus Kehra – kuigi perearstiteenus jääb Raasikule alles, siis eriarsti vastuvõtule saab tulla Kehrasse.
Raasiku tervisekeskuse hoone selles osas, mis on perearsti kasutuses, asendatakse senine lamekatus viilkatusega. Nii otsustati koostöös Raasiku vallavalitsuse ja sealse perearstiga.
Kehra senise perearstikeskusena tegutsev arstiabikeskus muutub sisuliselt esmatasandi tervisekeskuseks. Juurde tuleb uusi teenuseid – laiendatakse koduõendusteenust, lisanduvad füsioteraapia, ämmaemandateenus ja psühholoogiline nõustamine. Lisateenused ei ole üksnes Anija valla elanikele, vaid muudetakse kättesaadavamaks ka Aegviidu ja Raasiku inimestele, kes enamasti sõidavad praegu nende teenuste saamiseks Tallinnasse.
„Kuna teame nüüd, et meil on reaalne võimalus saada tervisekeskuse renoveerimiseks 75 protsenti toetust, saame hakata projekteerima,“ ütles Marge Raja.
Kehra TK renoveerimisprojekt on kavas tellida sellel aastal, et põhitaotluse esitamise ajaks oleks ehitustööde maksumus enam-vähem teada. Ehitushanget ei korraldata enne, kui põhitaotlusele on tulnud kindel vastus. Abivallavanem prognoosis, et ehitamist saab parimal juhul alustada järgmisel suvel, loodame lõpetada 2018. aasta alguses.

Loksa tervisekeskusele 583 000 eurot

Loksa saunamaja Posti tn 11 lammutatakse. Asemele tuleb tervisekeskus.

Loksa tervisekeskuse jaoks antakse 583 000 eurot – toetus on 69,58 protsenti kogumaksumusest, mis on 1 077 053 eurost.
Toetusraha taotlenud AS Tapa Haigla on augusti algusest muudetud ASiks Viru Haigla. Firma ostis paar kuud tagasi Loksa linnalt Posti tänaval asuva saunamaja, kuna ravikeskuse hoonet ei õnnestunud Ida-Tallinna Keskhaiglalt ära osta. Saunamaja omandati eesmärgiga teha esmatasandi perekeskus sinna.
Tegevjuht Meelis Kukk teatas nüüd, et saunahoone on kavas lammutada ja ehitada kinnistule täiesti uus maja: „Ehitusspetsialistid käisid sauna vaatamas ja leidsid, see on nii kehvas seisus, et ei ole mõistlik rekonstrueerida. Lammutame hoone veel sel sügisel, valime praegu arhitekti, kes hakkab tervisekeskust projekteerima. Tuleb kahekorruseline liftiga maja, kuhu ehitame tööruumid kolmele perearstile, lisaks ruumid lisateenustele – rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenused, ämmaemand. Otsime võimalusi, et uude majja saaksid koha ka hambaarstid ja kiirabi.“

Kuusalu tervisekeskusele toetust ei taotletud
Toetuse saamiseks pidid kohalikud omavalitsused kinnitama esmatasandi arstiabi arengukava. Loksa linnavolikogus vastu võetud arengukava järgi moodustavad teeninduspiirkonna Loksa linn, Kuusalu valla põhjaosa ja Vihula valla Võsu piirkond.
Meelis Kukk märkis, et Võsu piirkond on nüüd rahastuse saanud projektist väljas: „Pakkusin koostööd Võsu perearstile, kuid ta ei soovinud.“
Ta lisas, et tegi koostööks ettepaneku ka Kuusalu tervisekeskuses töötavatele perearstidele ja vallavanemale: „Helistasin aprillis, et oleks veel võimalik liituda, teeksime Kuusalu tervisekeskusest filiaali,  aga  ka  Kuusalu  perearstid ja  vallavanem  ei  olnud  huvitatud.“
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi selgitas, et selleks ajaks oli jõutud Kuusalu hooldekodu rajamise ideed edasi arendada, lisateenuste jaoks vabanevad edaspidi praeguse eakate kodu ruumid, neis tehakse sanitaarremont.
Urmas Kirtsi: „Selgitasin, et tervisekeskus on värskelt remonditud, tegemata on vaid sanitaarremont, sellega saab vald ise hakkama . Põhipõhjus on aga see, et meil ei ole Loksa linnaga ühist esmatasandi tervisekeskuse arengukava. Tegime Loksale eelmisel aastal ettepaneku koostada ühine arengukava, Kuusalus olnuks Loksa tervisekeskuse filiaal. Olime leidnud koostaja ja hinnapakkumise, kuid ootamatult kinnitas Loksa volikogu arengukava, teeninduspiirkonda oli lülitatud hoopis osa Vihula vallast.“

Arukülas on uus tervisekeskus
Raasiku valla tervisekeskuste jaoks ei esitatud samuti eraldi taotlust. Vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et Raasiku vald ei kvalifitseerunud, esmatasandi tervisekeskused tulevad Raasiku valla elanike jaoks Jürisse ja Kehrasse. Koos Anija vallaga osaletakse  Kehra taotluses, et saaks ka Raasiku tervisekeskusesse väikese investeeringu.
„Olen kindel, et sõltumata, kas Raasiku vald jätkab iseseisvana või kaob, ja pole ilmselt ka vahet, kes Raasiku vallas võimu teostab, perearstikeskusi hoitakse ikka töös,“ sõnas ta.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus