Eelmisel teisipäeval teatati Anija vallamajja, et Anija ja Lilli vahel vahutab Jägala jõe vesi kahtlaselt ning on näha surnud kalu.
Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Helle Palm ja väärteomenetleja Sergei Dõmša läksid kohapeale asja uurima.
„Kuni Partsaare küla endise tammini oli terve jõgi nägemisulatuses vahutorte täis. Ka pärast tammi läks vaht edasi. Nägime jõe ääres noori, kes olid tulnud kanuuga sõitma. Ütlesid, et ei julge enam vee peale minna ning küsisid, mis on juhtunud,“ rääkis Sergei Dõmša.
Lisaks vahule oli jõe ääres ka Kehra tselluloositehasele iseloomulik hais.
„Massiliselt surnud kalu me ei näinud, kuid mõned siiski olid,“ lisas Helle Palm.
Te selgitas, et esmaspäeval oli tehasest jõkke pääsenud leeliseline vesi. Kui see hakkab vees lagunema, võtab ära hapniku ning hapnikupuuduses kalad hukkuvad. Kohe teisipäeval teatas Helle Palm nähtust keskkonnainspektsiooni. Seal oldi juhtunust juba kuuldud – tähelepanelikud elanikud olid teatanud.
Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni juhataja Tiia Kaar ütles Sõnumitoojale, et inspektorid käisid kohapeal ja tuvastasid – Kehra tehases toimunud avarii tõttu sattus umbes 2 kuupmeetrit leeliselist vett biopuhastisse, see halvas puhasti töö ning seetõttu sattus reostus Jägala jõkke.
Keskkonnainspektorid võtsid mitmel päeval analüüse nii puhastusseadme juurest väljuvast veest kui jõest. Kuigi analüüside tulemusi veel pole, on Tiia Kaare hinnangul tegemist päris suure reostusega.
„Esimesel päeval, mil inspektorid jõge kontrollisid, tuvastasime üsna palju surnud kalu. Enamasti olid need küll pisikesed kalamaimud ning osaliselt hiljem hapnikurikkas vees toibusid, kuid suremus oli siiski päris suur,“ rääkis ta.
ASi Horizon juhatuse liige Aime-Kersti Kelder selgitas, et reostus sai alguse tehase aurutusosakonnast. Kuna puhastusseadmed ei suutnud heitvee tulva vastu võtta, tekkis ülevool ning osa leelist voolas puhastamata kujul jõkke.
Keskkonnainspektsioon algatas reostuse kohta väärteomenetluse. Kelle suhtes, Tiia Kaar veel öelda ei soovinud. Küll aga kinnitas, et tegemist ei ole pahatahtliku teo, vaid avariiga: „Menetluse käigus peab selguma, kas see oli tehase süü või mõne töölise lohakus või tegematajätmine.“
Kui tõendid kogutud ja süüdistusmaterjal koos, kulub otsuse tegemiseks vastavalt seadusele 30 päeva. Süüdlast saab karistada rahatrahviga. Füüsilist isikut võib vastavalt veeseadusele karistada kuni 18 000 krooni suuruse, juriidilist isikut kuni 30 000-kroonise trahviga.
„Tehas peab tekkinud reostuse eest maksma kõrgendatud keskkonnamaksu ehk saastetasu, mis on lõppkokkuvõttes kindlasti suurem kui rahatrahv ning võib olla suurem karistus või hoob, et edaspidi tähelepanelikum olla,“ lausus Tiia Kaar.
Viimased veeproovid võtsid keskkonnainspektorid eelmisel reedel. Nende hinnangul oli hapnikutase jões selleks ajaks sedavõrd normaliseerunud, et laupäeval ei peetud veeproovide võtmist enam otstarbekaks: „Võib öelda, et nüüd on olukord jões normaalne.“
