Kehra raudteejaama renoveerimine jääb pooleli

Kehra raudteejaama renoveerimine jääb pooleli

ÜLLE TAMM
0

 

„Hindajad jätsid meid Leader-programmi rahata ning pole enam muid fonde, kust toetust küsida,“ tõdeb MTÜ Kehra Raudteejaam juht ANNE ORUAAS.

Märtsi viimases Sõnumitoojas ilmunud loos „Kehra raudteejaama rekonstrueerimine on täies hoos“ avaldas MTÜ Kehra Raudteejaam juhatuse esimees Anne Oruaas lootust, et käimas­olevat ehitust ei tule seisma jätta ning Leader-programm toetab renoveerimistööde teist etappi, mille abil plaanitakse panna raudteejaama hoonele uksed-aknad ja maha välised veetorud, taastada täielikult fassaad, teha korda maja ümbrus. Sisetööde lõpetamiseks kavatses MTÜ esitada rahataotluse veel edaspidisesse projektivooru.

MTÜ juht kommenteeris siis, et eesmärk on saada maja suve lõpuks väljast täiesti korda.

„Esitasime Leaderisse jaamahoone rekonstrueerimise teise etapi rahataotluse, nagu leheloos lubasin, kuid meie suureks kurvastuseks selgus hiljuti, et otsustati jätta Kehra raudteejaama renoveerimine pooleli ning alustada uusi ehitusi Kose ja Aegviidu vallas,“ ütles Anne Oruaas möödunud nädala lõpus Leader-taotluste hindamistulemuste kohta.

„Eriti kahju on seetõttu, et 2013. aastal saab käimasolev rahastusperiood läbi, jagatakse veel pisikesi allesjäänud summasid. Seda, kas ja kui palju üldse on Eestis võimalik Euroopa Liidu Leader-toetusi saada 2014. aastal algaval perioodil, pole teada.“

MTÜ juht lisas, et käis Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuses uurimas, kas Eestis oleks praegu võimalik taotleda puudujäävat ehitussummat mõnest muust fondist, ent talle vastati, et selliseid fonde enam pole, ka PRIAs ei ole niisugust meedet.

Kehra Raudteejaam on saanud  rekonstrueerimise arhitek­tuurilise projekti tellimiseks ja esimeseks etapiks Leaderist kokku  88 203,65 eurot. Kuna PRIAst tulevad valmistehtud tööde eest toetusrahad kaua, võtsid MTÜ liikmed ehitajale tasumiseks Maaelu Edendamise Sihtasutuse garantii abil laenu.

OÜ Rehler Ehitus lammutas esimese etapi rahastuse toel jaamahoones vaheseinad, pani põrandaaluse küttetorustiku, vee- ja kanalisatsioonitorud, valas uue põranda, vahetas katuse.

Anne Oruaas: „Kui palusin Ida-Harju Koostöökojalt selgitust, miks meie jätkuprojekt toetust ei saanud, vastas juhatuse esimees Tiina Sergo kirjalikult. Ta teatas, et projekti nõrkusena tõi hindamiskomisjon välja jätkusuutlikkuse – isegi täismahus toetust saades ei saa hoonet sihtotstarbeliselt kasutusele võtta ning projektis puuduvad vajalikus mahus sisetööd ja sisustus. Kuid nende jaoks oleks saanud edaspidi toetusi küsida pisemate projektidega. Leader-programmist polegi võimalik eriti rohkem korraga küsida. I etapiks saime 15 000 eurot vähem, kui taotlesime.“

MTÜ Ida-Harju Koostöökoda Leader-piirkonda kuuluvad Anija, Aegviidu, Kose ja Raasiku vald. Vastavalt Ida-Harju Koostöökoja hindamiskomisjoni ettepanekule ja juhatuse 19. juuni otsusele eraldatakse meetmest 1.2 „Kodukant korda“ jagamisele läinud 192 000 eurot 3 projektile: 113 990,93 eurot kõige enam punkte saanud projektile „Kose aleviku laululava rekonstrueerimise I etapp“, mille esitas Kose vallavalitsus; 75 031,2 eurot MTÜ Aegviidu Päästeselts projektile „Aegviidu Tehniliste Tegevuste Keskuse rekonstrueerimine“, mis jõudis pingereas teisele kohale; 2977,87 eurot Raasiku vallavalitsuse projektile „Aruküla terviseraja valgustamine“, mis oli paremusjärjestuses kolmas.

Neljanda koha sai ja rahastuseta jäi MTÜ Kehra Raudteejaam projekt „Kehra jaamahoone rekonstrueerimise II etapp. Kehra ühistranspordi teeninduskeskuse ja muuseumi rajamine endisesse jaamahoonesse“.

Ida-Harju Koostöökoja investeeringumeetme hindamiskomisjoni kuuluvad vallavanemad Vello Jõgisoo, Tõnis Väli, Tiit Tammaru ja Aare Ets,  Kose valla ettevõtja, Oxforelli perenaine Gerle Oks  ning MTÜde esindajatena Demis Voss ja Juta Männisalu  Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest ning Mari-Liis Dolenko KÜSKist.

Anija vallavanem Tiit Tammaru lausus hindamistulemuste kohta Sõnumitoojale: „Minu prioriteet oli pooleliolev objekt, üllatas, et teistele hindajatele ei olnud. Küsiti raudteejaama projekti  jätkusuutlikkuse kohta, selgitasin, et selles osas on vald oma toetuse andnud, kuid välja ehitada me hoonet vallarahaga ei suuda. Kahju, et hindamistulemused osutusid selliseks. Kehra raudteejaam on piirkondliku väärtusega objekt, suur osa Eesti raudteeliiklusest käib sealt mööda.“

Kehra raudteejaam, mis varem kuulus Eesti Raudteele ja suleti 1997. aastal, läks 2001.  aastal üle omavalitsusele ning on antud vastavalt Anija vallavolikogu otsusele MTÜ Kehra Raudteejaam kasutada. Anija volikogu on 2010. aasta alguses vastu võtnud protokollilise otsuse, et vald katab alates 2015. aastast jaamahoonesse rajatava muuseumi haldus- ja personalikulud.

Peale muuseumi ning busside-rongide ooteruumi koos kohviku ja avaliku WCga plaanitakse Kehra jaamahoonesse anda ruumid kohalikele kaitseliitlastele, korrakaitsepatrullile, muinsuskaitseseltsile, infopunktile.

 

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus