„Kehra lood“ said kaante vahele

„Kehra lood“ said kaante vahele

GERTRUD KALJUVEE
0

Esitlusel müüdi juba pool 500raamatulisest esmatrükist.

Möödunud laupäeval, 22. veebruaril oli Kehra rahvamaja saal pilgeni rahvast täis, koguneti äsja trükist tulnud ja samas kauaoodatud raamatu „Kehra lood“ esitlusele. MTÜ Kehra Raudteejaam projekt raamatu ilmumiseks algas nelja ja poole aasta eest.

Raamatu ühe autori Anne Oruaasa sõnul tuli huvilisi oodatust rohkem. Rahvamaja juhataja Ruth Lille ütles, et saalis oli 140 tooli ning need kõik hõivati ja osa rahvast seisis püsti.

Sinakashalli kõvakaanelise teose esikülge ehib Anne Tanne Ülejõelt tehtud foto, mille peal kolm Kehra olulist sümbolit – Jägala jõgi, raudtee ja tehas. Raamatus on 563 lehekülge, kus kirjas Kehraga seotud inimeste kirjutised linna aja- ja kultuuriloost.

Üks autoritest, Ants Miidla, ütles, et kaalus trükise huvi pärast ära ning selgus, et see on enam kui poolteist kilogrammi.

Kehra raamatu väljaandmiseks saadi toetust EASi kohaliku omaalgatuse programmist. LEADERi programmist, ASilt Horizon, Anija vallavalitsuselt ja paljudelt eraisikutelt.

Anne Oruaas: „Raamatus on 38 inimese kirjutatud lood, kuid abilisi, kes aitasid fotode, paranduste ja märkustega, oli nii palju, et täpset arvu ei oskagi öelda. Töö on olnud täiesti vabatahtlik, kodanikualgatuse korras. Alguses oli plaan teha väiksem raamat, aga materjali kogunes nii palju ja suur osa jäi veel väljagi. Palun vabandust, kui keegi ennast sellest puudutatuna tunneb, kuid kõike lihtsalt ei olnud võimalik raamatusse panna. Kuna möödunud suvel ilmus ka Kehra tehase sünnipäevateos, siis püüdsime fotomaterjali võimalikult vähe korrata ning „Kehra lugude“ piltidel on peamiselt inimesed.“

Ants Miidla lisas, et ülejäänud materjalist võiksid nooremad tegijad panna tulevikus kokku raamatu järgmise köite: „Materjali saime nii kohalikelt elanikelt, aga ka Kanadast ja Austraaliast. Osa jõudis kohale, kui raamat juba trükis oli. Arvan, et uut raamatut on kindlasti vaja. Kokku kogutud fotod ja mälestused jäävad ju alles.“

Uku Praks, kelle kodus raamatut küljendades ja fotosid valides kaks korda nädalas koos käidi, lausus,  et  „Kehra  lood“  pikaajalisest valmimisest saaks juba omaette raamatu kirjutada.

Vallavanem Arvi Karotam kiitis „Kehra lood“ tegijaid ja nimetas raamatu ilmumist üle-eestilise tähtsusega sündmuseks, sest kui ühes vallas jäädvustatakse mälestused sellise teosena, näitab see inimeste lugupidamist oma kodukandi vastu: „Tahame, et nende kaante vahel peituvad väärtused kanduksid edasi ka meie valla koolidesse noortele.“

Pärast esitlust algas tunglemine raamatu müügileti ümber, kus soovijad said soetada „Kehra lood“ 15 euro eest. Raamatuid osteti mitmekaupa, sageli polnud trükikojast tulnud neljaraamatulisi pakke tarvis lahtigi võtta. Järjekorras seisjad selgitasid, et ostavad  sugulastele ja kingituseks. Kellel raamatud käes, seisid teises sabas, et saada autoritelt autogramme.

Anne Tanne, kes vastutas kaanekujunduse eest, lausus, et talle oli selle tegemine väljakutse, sest varem ta ühtegi raamatut kujundanud ei ole: „Esikaane foto tegemine võttis ka aega. Oli vaja leida koht, kus kõik tähtsamad sümbolid peale jääksid. Lumega ei saanud teha, lehtes puudega samuti mitte. Kujunduse tegemisel oli kaks päeva aega, et teha selgeks endale vastav programm ja teine kaks päeva, et õppida selgeks, mida tähendavad trükikoja nõuded.“

Pikavere koduloouurija Vaino Napp, kirjutas raamatu viimase loo „Kauge lähedane Kehra“: „Kuna ma ise otseselt Kehraga seotud ei ole, siis kirjutasin kõrvaltvaataja pilguga oma mälestusest, mis Kehraga seostuvad.“

Piret Mõttus, kes tegeles esitlusel raamatumüügiga, ütles, et üritus oli väga tore ja publiku ning ostetud raamatute hulgast on näha, et „Kehra lood“ lähevad korda. Kokku müüdi pooled raamatud. Suur osa läheb kingitusteks neile, kes raamatu väljaandmisel abistasid ja toetasid.

Anne Oruaas: „Praegu saab neid osta meie käest. Raamatutele on trükitud ka triipkood, et võiks neid poes müüa, aga pole kindel, kas esmatrükist poodidesse jagub. Eraldi esitlus on kavas teha ka Kehra gümnaasiumi õpilastele ja õpetajatele.“

Raasiku vallavolikogu liige Olev Sinijärv, kes esitluselt raamatu ostis, tunnistas, et ei ole ise veel lugeda jõudnud, kuid raamat jätab hea mulje: „Minu 95aastane ämm hakkas kohe hoolega lugema, kui raamatu koju tõin. Ta on Kehras elanud ja paljud lood tuttavad. Jõudsin ise natuke algusest lehitseda ning Valdo Prausti kirjutatud vanema ajaloo osa tundub põnev.“

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus