Kehra haisust priiks!

Kehra haisust priiks!

Sõnumitooja
0

MART RAJA,
MTÜ Kehra Kooli
Vilistlased liige

12. oktoobri Päevalehest loeme pealkirja: „Kehra paberivabrik paiskab õhku lubatust kuni kuus korda rohkem haisvat gaasi”. Järjekordne must plekk Kehra nime külge. Nii on see kestnud aastakümneid. Mõju on halb, sest peletab eemale potentsiaalseid elukohaotsijaid. Kes ikka tahab oma tulevikku siduda haisva õhuga. Sellest on väga kahju, sest tegelikult on Kehras hea elada, siin on kokkuhoidev kogukond ja tugev Kehra vaim. Siin elu keeb, kogu aeg toimub midagi. Mida ikkagi teha, et Kehra tõeline nägu tõuseks esi­plaanile?
Võib kindlalt väita, et kui ei oleks Kehra tehast, siis ei eksisteeriks Kehra linna. See on fakt. Samuti võib väita, et kui ei oleks Kehra linna, siis ei eksisteeriks Anija valda. Ka see on fakt. Ükski vald ei teki keset tühjust, ilma vallakeskuseta. Paradoksaalsel kombel – kui ei oleks Kehra tehast, ei eksisteeriks Anija valda. Fakt. Mõtleme tagurpidi. Kui Kehra tehas peaks kaduma, näiteks läheks pankrotti, oleks see Kehra linnale katastroof. Mitte homme ega 5 aasta pärast, aga 30 aasta pärast kindlasti. Alguses on kõrge tööpuudus ja asotsiaalsed inimesed, hiljem elanikkonna märkimisväärne kahanemine ja tondilossid. Koos noortega kaoksid pubid, gümnaasium, osa poode jms. Kehra linna katastroof oleks omakorda katastroof kogu Anija vallale. Pole korralikku keskust, ei saa olla ka valda.
Jah, nii see on, Kehra tehas on samaaegselt meie õnn ja õnnetus. Oleme nagu kokkukasvanud siiami kaksikud. Üks segab teist, aga ära kah ei saa lõigata, jagame ühist vereringet ja organeid. Ja kui see nii kord juba on, ärme siis näe ainult negatiivset. Hindame positiivset. Positiivne on see, et siin asub valla suurim tööandja ja vald saabki eksisteerida tänu sellele. Hoidkem siis oma väärtuseid. Isegi kui vahel haiseb.
Kui sõnastada valla probleem number üks, siis see on Kehra nime halb maine. Aastate jooksul on Kehra sünonüümiks saanud tööstusasula, hais, saaste ja nõukaaja venestamine. Pool vallast on halva mainega! See on tõsine probleem. Täna on näiteks nii, et „Anija vald ehitab“ linnas staadionit ja rajab teid. Jällegi saab Anija vald positiivse tähelepanu endale. Alati jääb Kehra positiivsest tähelepanust ilma, sest vallavalitsus tegutseb Anija nime all.
Mis siis imestada, et Kehrale jääbki ainult hais järele. Kui me täna ei tee midagi selle vastu, oleme vanamoodi harjunud, ei viitsi tegeleda, lööme käega, las olla – jah, siis nii jääbki.
Seoses kahe valla ühinemisega, on meil erakordne võimalus pöörata ajalugu teistpidi. Kehra vald viib nime laiale pinnale, kui „Kehra vald ehitab” ja toimetab Kuusalust Koseni, siis kaob tehase teema kõikide teiste uudiste taha, ei domineeri enam. Niimoodi kasvab Kehra nimi tehase varjust välja.
Kehrasse asutati tehas kolme teguri tõttu. Oli magevesi, raudteetransport ja see koht asub keset metsarikkaid piirkondi. Valla kuvandile pandi alus seega juba 1938. aastal. Sünnist saati on Kehra kavandatud teenindama Kõrvemaa ja Aegviidu metsaressurssi. Vald on majanduslik tervik, metsakasvatajad väärindavad toorme vallakeskuses Kehra paberiks.
Paber on keskkonnasäästlik ja taastuv tooraine. Paberkott vahetab kilekoti välja. Kehra aitab fossiilseid kütuseid kokku hoida. Kehra uueks sünonüümiks võiks saada hoopiski paberipealinn. See oleks positiivne kuvand kogu vallale. Keskus töötab ääremaa jaoks ja vastupidi. Kasulik kõigile. Ja aastate pärast hakkaks siinmail tundma raha lõhna, mitte Kehra haisu. Raha lõhn ei peleta elanikke eemale, vastupidi, pakub võimalusi. Täna on see valik nii vallaelanike kui volikogu kätes.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus