„Meie deviis on: lihtsuses peitub ilu ja võlu,“ ütleb MAI VERK, üks kolmest õest, kelle koduaed hinnati Anija valla heakorrakonkursil sel aastal üheks parimaks.
Anija valla Kauni kodu konkursil tiheasustuses asuvatest eramutest võidu pälvinud kodu asub Kehras, Ülejõe linnaosas Pärna tänaval. Kaunist aeda hooldavad oma sünnikodus elavad kolm õde: Mai Verk koos abikaasaga, Liivi Pajus ja Juta Kärtner. Nende õu jäi hindamiskomisjonile silma juba paar aastat tagasi, kuid seni olid õed kategooriliselt konkursil osalemise vastu.
„Meil ei ole iluaed, kuhu tuled ja ütled: vau! Pole ojakest, purdeid, laotud kivisid või kujukesi. Meil on lihtsalt hooldatud aed. Peame arvestama oma vana majaga – aed peab olema sellega kooskõlas,“ põhjendab Juta Kärtner.
Alles tänavu, kui Mai Vergi abikaasal käis külas tuttav Kuusalust ja märkis: „Oi, kui ilus te aed on!“, andsid õed järele ja lubasid komisjoni oma aeda hindama.
Aeda siseneja märkab hoolikalt pügatud elupuid, muru, mis on justkui samet, ning peenraid, mille mullapinnal pole ühtegi umbrohuliblet. Mai Verk ja Juta Kärtner kinnitavad, et nii on see nende aias kogu aeg – kui korra nädalas hooldada, siis rohkem vaeva polegi vaja näha. Kena lõpptulemuse saamiseks on nende sõnul peale muruniitmise väga tähtis järeltöö – peenarde kobestamine ja peenraäärtest kääridega rohu lõikamine.
„Liivi rohib meil isegi muru – võililli ega teelehti meil pole, ainult tavaline muru ja ristik,“ ütleb Mai Verk.
Vanaisa ehitatud kodu
Mai Vergi, Liivi Pajuse ja Juta Kärtneri kodumaja ehitas 1938. aastal nende vanaisa, eesti-aegne Tallinna politseinik, kes eeskujuliku teenistuse eest sai võimaluse osta Kehrasse maad. Kuna ENSV ei maksnud eelmise riigikorra ajal politseinikuna töötanud mehele pensioni, ehitas ta oma pere vajadustest suurema maja, võttis sinna üürnikud ja elatas üüritulust peret.
„Meie maatükk oli poole suurem, kuid vene ajal tükeldati. Praegune naaberaed oli meie marja- ja õunapuuaed,“ sõnab Mai Verk, õdedest vanim.
Kui tema ema-isa 1939. aastal abiellusid, jäid samuti Pärna tänavale elama. Seal sündisid neil kolm tütart. Kaks vanemat, Mai Verk ja Liivi Pajus on vanemate majas elanud kogu oma elu. Üks esimesel, teine teisel korrusel. Noorim, Juta Kärtner läks 1972. aastal õppima Räpina tehnikumi ning pärast seda kolis Tallinnasse. Koju naases pärast ema surma ligi 9 aastat tagasi, kolis ema endistesse eluruumidesse.
Kui ema enam ei olnud, leidsid lapsed tema asjade hulgast kirja, kus ema pani südamele, et nad omavahel alati hästi läbi saaksid ja üksteist armastaksid ega laseks pahandust majja.
„See on meid hoidnud,“ sõnab Mai Verk ja lisab, et väikeseid ütlemisi tuleb ikka aeg-ajalt ette, kuid kõik erimeelsused on lahendatud rahumeelselt.
Aias otsustab häälteenamus
Erimeelsuste all peab vanim õde silmas erinevaid arvamusi koduaia kujundamisel.
„Aga sellega on meil lihtne, kuna meid on kolm, saame otsustada hääletades,“ selgitab ta.
Näiteks murdis tuul kaks aastat tagasi ühe vana õunapuu ning üks õdedest arvas, et see tuleks välja juurida, teised kaks leidsid, et las allesjäänud osa jääda, on justkui aiakujunduselement ning selle okste külge saab riputada lilleampleid.
Peale hoolitsetud muru on kaunis koduaias mitmeid peenraid, kus lillede kõrval on palju ilupõõsaid. Juta Kärtner räägib, et Räpina tehnikumis õppides ja hiljem Haljasalade Trustis töötades nägi huvitavaid taimi. Uuris, kust neid saada ja tõi mõned koduaeda. Keskmise õele Liivi Pajusele meeldivad väga okaspuud.
„Meil on siin 27 okaspuuvormi. Liivi vaatab internetist, kui leiab midagi, mis meeldib, uurib, kuidas see kasvab ning tuleb aga jälle Hansaplantist, koorem pagasnikus,“ jutustab Mai Verk.
Juta Kärtner lisab: „Enne vaatame ikka enam-vähem järele, kuhu midagi panna. Ülearu ei tasu ka toppida, siin peab olema ikka koduaed, kus on endal hea ja mõnus olla, mitte dendroaed.“
Aeg-ajalt tehakse aias ka muudatusi. Juta Kärtner joob sageli hommikukohvi aias ning vaatab, mida tuleks muuta või ümber istutada. Tulevaks kevadeks on tal kirja pandud juba 8 tööd – näiteks tuleb uus koht leida suure kontpuu alla varju jäänud karikakrale, teise kohta istutada üks pisike punane pojeng, mis suuremate varju jäänud: „Igal aastal panen sedasi kirja, mida on vaja muuta.“
Mõned otsused sünnivad spontaanselt, näiteks maja remondi ajal üle jäänud kividest kaevu juurde kiviaiakese tegemine.
Kauni kodu omanike sõnul ei näe nemad oma koduaia korras hoidmisel sugugi üleliia vaeva. „Teeme siin tööd ühe päeva nädalas, enamasti on see laupäev,“ kinnitavad nad. Tööd on omavahel jaotatud, kes niidab, kes riisub, peenraid kobestab ja ääri lõikab.
Peale ilutaimede on Pärna tänava koduaias ka suur kasvuhoone, kus igal õel oma tomatitaimed, ning kartulimaa ja kurgipeenrad.
„Vallavanem imestas, et isegi seal ole meil ühtegi rohuliblet,“ lausub Juta Kärtner.