Keh­ra õpe­ta­ja REE­SI KUS­LAP käis kroonp­rint­si ra­has­ta­tud kon­ve­rent­sil Abu Dha­bis

Keh­ra õpe­ta­ja REE­SI KUS­LAP käis kroonp­rint­si ra­has­ta­tud kon­ve­rent­sil Abu Dha­bis

Külli Koppelmaa
0

Keh­ra güm­naa­siu­mi õpe­ta­ja REE­SI KUS­LAP osa­les Abu Dha­bis rah­vus­va­he­li­sel ha­ri­dus­kon­ve­rent­sil.

Kon­ve­rent­si „Qud­wa – Teac­hing for to­mor­row“ kor­ral­das Abu-Dhabi ha­ri­du­sa­met koos­töös üle­maailm­se or­ga­ni­sat­sioo­ni­ga „Teach for all“, mil­le al­la kuu­lub ka Ees­tis noo­ri õpe­ta­jaid koo­li­tav sih­ta­su­tus Noo­red Koo­li.

„Tao­li­si kon­ve­rent­se kor­ral­da­tak­se igal aas­tal, kuid Abu Dha­bi oma oli eri­li­ne, ku­na se­da ra­has­tas Abu Dha­bi kroon­p­rints, kes pi­das mei­le kon­ve­rent­si al­gu­ses ka araa­bia­keel­se kõ­ne,“ üt­les Keh­ra güm­naa­siu­mi aja­loo- ja ühis­kon­naõ­pe­tu­se õpe­ta­ja, Noo­red Koo­li vi­list­la­ne Ree­si Kus­lap.

7.-8. ok­toob­ril toi­mu­nud kon­ve­rent­sil oli li­gi 800 osa­le­jat – 700 ko­ha­lik­ku ja 80 õpe­ta­jat mu­jalt maail­mast: „Oli­me vä­ga uh­ked, et väi­ke­sest Ees­tist oli meid viis.“

Li­saks Ree­si Kus­la­pi­le käi­sid Araa­bia Ühen­de­mi­raa­ti­des Ees­tist üks õpe­ta­ja Tar­tust ja kolm Tal­lin­na koo­li­dest. Miks Ees­tist va­li­ti ko­gu­ni 5 õpe­ta­jat, ei saa­nud­ki nad tea­da, va­li­ku te­gid üle­maailm­se or­ga­ni­sat­sioo­ni ju­hid USAst. Kan­di­dee­ri­mi­seks tu­li saa­ta oma vi­sioon õpe­ta­ja­na, mi­da on ta tei­nud koo­lis se­ni­sest tei­si­ti. Räp­pi­vaks õpe­ta­jaks ni­me­ta­tud Ree­si Kus­lap li­sas ka oma rä­pid.

Nu­ti­sead­me­te vas­tu ei pea võit­le­ma
Ka­he­päe­va­ne kon­ve­rents koos­nes 45mi­nu­ti­lis­test loen­gu­test-töö­tu­ba­dest. Ku­na va­lik oli lai, koos­tas iga osa­le­ja neist en­da­le niiöel­da tun­nip­laa­ni.

„Vä­ga suurt tä­he­le­pa­nu pöö­ra­ti teh­no­loo­gia ka­su­ta­mi­se­le õpe­ta­ja­töös. Kõ­nel­di, et ar­vu­ti­te ja nu­ti­sead­me­te ka­su­ta­mi­se vas­tu po­le mõ­tet või­del­da, las­te jaoks on see loo­mu­lik os­kus ning se­da tu­leks tar­gas­ti ära ka­su­ta­da, püü­da ühen­da­da laps, teh­no­loo­gia ja õp­pi­mi­ne. Kõi­ge suu­rem väl­ja­kut­se on see õpe­ta­ja­te­le, sest ne­mad on nu­ti­sead­me­te ka­su­ta­mi­se os­ku­selt las­test maas. Kuid teh­ni­ka ei muu­tu ku­na­gi täht­sa­maks kui õpe­ta­ja,“ rää­kis Ree­si Kus­lap.

Suu­rem osa loen­guid, mil­les ta osa­les, olid Amee­ri­ka lek­to­ri­telt, kuid käis ka töö­toas, mi­da vii­sid lä­bi ko­ha­li­kud õpe­ta­jad. Tee­ma oli iden­ti­tee­di säi­li­ta­mi­ne: „Kur­de­ti, et lää­ne­maailm ri­kub lap­si, nad is­tu­vad pi­de­valt te­le­fo­ni­des ja saa­vad sealt pal­ju in­fot. Sa­mal ajal, kui loen­gu­pi­da­ja rää­kis – pea­me ole­ma las­te­le ees­ku­juks, et nad ei oleks ko­guaeg te­le­fo­ni­des, te­ge­le­sid pal­jud ko­ha­li­kud õpe­ta­jad oma nu­ti­te­le­fo­ni­de­ga. Se­da oli vei­di halb vaa­da­ta.“

Põ­hi­li­selt käis Ree­si Kus­lap loen­gu­tes, kus an­ti nõu, kui­das kaa­sa­ta õpi­la­si õp­pi­mis­se, ta­ga­da dist­sip­lii­ni, õpe­ta­da em­paa­tiat ja to­le­rant­sust, en­ne­ta­da kiu­sa­mist. Ees­ti õpe­ta­ja­te lem­mi­kuks sai dok­tor Mic­he­le Bor­ba Amee­ri­kast.

„Ta on ra­ken­dus­tead­la­ne, te­ge­leb em­paa­tia ja kiu­sa­mis­vas­ta­se tee­ma­ga. Sa­mal ajal, kui loen­gu­pi­da­ja rää­kis, et pea­me ole­ma las­te­le ees­ku­juks, et nad ei oleks ko­guaeg te­le­fo­ni­des, saat­sid pal­jud ko­ha­li­kud õpe­ta­jad oma nu­ti­te­le­fo­ni­de­ga üks­tei­se­le kir­ju. Tal oli kõi­ki­de­le prob­lee­mi­de­le prak­ti­li­ne la­hen­dus, sain pal­ju häid ideid, rääkis Reesi Kuslap.“

Ta tõi näi­teks – mu­del­da­da tu­leks po­si­tiiv­set käi­tu­mist: „Õpe­ta­ja on ees­ku­ju ega üt­le: „Ole vait, ära se­ga!“ vaid pi­gem: „Me ei rää­gi tun­ni ajal üks­tei­se­ga, vaid kuu­la­me õpe­ta­jat.“ Või: „Siin klas­si­ruu­mis rää­gi­me üks­tei­se­ga vii­sa­kalt.“ Neid as­ju tu­leb pi­de­valt meel­de tu­le­ta­da, et lap­sed teak­sid, mil­le poo­le püüd­le­me ja klas­si tul­les teak­sid, kui­das siin peab käi­tu­ma.“

Sa­mu­ti rõ­hu­tas Amee­ri­ka tead­la­ne va­ja­dust muut­ma mi­na-kesk­ne maailm meie-kesk­se­maks. Õpe­ta­ja jaoks tä­hen­dab see ka oma ego al­la su­ru­mist ja pan­na end õpi­las­te olu­kor­da, mõel­da, mis nei­le hu­vi pa­kub, roh­kem tun­nus­ta­da.
„Sain ins­pi­rat­sioo­ni oma ma­gist­ri­tööks, kui­das aren­da­da õpi­las­tes em­paa­tiat. On ole­mas konk­reet­sed mee­to­did, väl­ja on töö­ta­tud ise­gi mõõ­tes­kaa­la sel­le koh­ta, kas las­tes on em­paa­tia­või­me kas­va­nud,“ lau­sus Ree­si Kus­lap.

Ta sai kon­ve­rent­silt kin­ni­tust, et on õpe­ta­ja­na õi­gel teel, ja jul­gus­tust: „Kui õpi­la­sed on kaa­sa­tud, ei ole tun­nis dist­sip­lii­nip­rob­lee­me, sest po­le ae­ga kor­da rik­ku­da. Mei­le rõ­hu­ta­ti, et usal­da­ge õpi­la­si, är­ge kart­ke an­da vas­tu­tust en­dalt nei­le.“

Kon­ve­rent­sil saa­dud ideid hak­kas Ree­si Kus­lap ko­he oma tun­di­des ka­su­ta­ma. Näi­teks an­dis kõi­gi­le tah­ve­lar­vu­tid ning hak­ka­sid te­ge­ma vik­to­rii­ne: „Õpi­la­sed ise koos­ta­vad kü­si­mu­sed ja vas­ta­vad. Tä­nu sel­le­le sain ka ühe nõr­ga õpi­la­se õp­pi­ma ja pan­na tal­le esi­me­se viie.“

Vi­deob­lo­gi
Vä­lis­maa õpe­ta­ja­te­ga kohalikud kon­ve­rent­si ajal ei su­hel­nud, ka Araa­bia nai­sed ja me­hed ei is­tu­nud ühes reas. Mees­tel olid sel­jas pi­kad val­ged ja nais­tel mus­tad rüüd.

„See riie­tus on vä­ga prak­ti­li­ne – et kaits­ta kuu­ma päi­ke­se eest. Seal oli 40 kraa­di soo­ja, su­vel pi­di ole­ma lau­sa 50 kraa­di. Me­hed on pea­laest ja­la­tal­la­ni sä­rav­val­ge­tes rüü­des kait­seks päi­ke­se eest, peas on rä­tik, mis te­ki­tab tuult. Nais­te mus­tad rüüd on aja­loo­li­selt väl­ja ku­ju­ne­nud – väl­jas nad ei käi, te­ge­le­vad toas las­te­ga ja tee­vad süüa, tu­me­da rii­de pealt ei pais­ta ple­kid väl­ja,“ ju­tus­tas Ree­si Kus­lap.

Eks­kur­sioo­nil Araa­bia Ühend­e­mi­raa­ti­de pea­lin­nas jät­tis tal­le kõi­ge ere­da­ma mul­je Grand mo­šee: „Nai­sed pi­did sel­ga pa­ne­ma pi­ka rüü, ja­la­nõud tu­li ära võt­ta. Suur ja uh­ke mo­šee oli val­mi­nud küm­me­kond aas­tat ta­ga­si, ena­mas­ti pal­ve­ta­tak­se ava­li­kes pal­ve­ruu­mi­des, sin­na tu­le­vad tu­han­ded ini­me­sed kok­ku suur­te pü­ha­de ajal.“
Ree­si Kus­lap te­gi rei­sist ka vi­deob­lo­gi, mis on üle­val You­tu­be´is.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus