Keh­ra ai­ta ehi­ta­ti mi­ni­ramp-la­va

Keh­ra ai­ta ehi­ta­ti mi­ni­ramp-la­va

Külli Koppelmaa
0

„Meie mul­ti­funkt­sio­naal­ne ramp-la­va on Ees­tis ai­nu­laad­ne,“ kin­ni­tab sel­le ehi­ta­nud
MI­KAEL PAR­MAN.

MTÜ Ing­ver on eel­mi­sel aas­tal val­lalt ren­di­le võe­tud Keh­ra en­di­ses ait-kui­va­tis kor­ral­da­nud teat­ri­tük­ke ja kont­ser­te, mil­le jaoks teh­ti ruu­mi üh­te nur­ka käe­pä­ras­test va­hen­di­test aju­ti­ne la­va. Sü­gi­sest on ai­das toi­mu­nud ka ekst­reems­por­di tree­nin­gud, mi­da ju­hen­dab Mi­kael Par­man. Et kaks as­ja ühen­da­da, ehi­tas Mi­kael Par­man koos lap­se­põl­ve­sõb­ra Ris­to Hau­ga­se­ga ai­ta mi­ni­ram­bi, mil­le kesk­mist, ta­sa­pin­na­list osa saab kont­ser­ti­de-eten­dus­te ajal ka­su­ta­da la­va­na.

„See on stan­dard­ne ekst­reems­por­di ramp, mil­le mõ­le­mas ot­sas on kaa­red, aga kui ai­das tu­leb kont­sert või eten­dus, pa­ne­me vi­nee­ri­le kat­te pea­le ning see on la­va. Ei tea, et ku­sa­gil mu­jal oleks nii­su­gust mul­ti­funkt­sio­naal­set ram­pi teh­tud,“ rää­gib Mi­kael Par­man.

Sü­gi­sest ju­hen­dab ta Keh­ras noor­te ru­la- ja tõu­ke­rat­ta­tree­nin­guid, te­ma käe all har­ju­tavad kaks grup­pi, igas 6 noort: „Esial­gu olid tren­nid õues, kui il­mad läk­sid kõ­le­daks ega saa­nud enam väl­jas sõi­ta, ko­li­si­me ai­ta. Siin sai har­ju­ta­da ai­nult be­toon­põ­ran­dal, ka­su­ta­si­me küll obs­taak­leid ehk hüp­pe­kaid, aga need jäid ik­ka­gi lah­jaks, va­ja oli mi­da­gi pa­re­mat ja põ­ne­va­mat. Siis tu­li idee te­ha siia ramp.“

Ramp-la­va ehi­ta­mi­seks va­ja­lik ma­ter­jal läks maks­ma 2000 eu­rot. Sel­lest pool saa­di rii­giee­lar­vest Ani­ja val­la hu­vi­ha­ri­du­se­le eral­da­tud toe­tu­sest – ka ekst­reems­por­di rin­gid toi­mu­vad hu­vi­te­ge­vu­se­le rii­gilt saa­dud li­sa­ra­hast. Tei­ne pool tuli noor­te idee­de pro­jek­ti­fon­dist „No­pi üles“.

Ai­ta ehi­ta­tud ramp-la­va on 7,8 meet­rit pikk, 3,75 meet­rit lai ning 88 sen­ti­meet­rit kõr­ge. See sai val­mis paar nä­da­lat ta­ga­si.

„Ku­na ramp on väi­ke, on tren­nid vä­ga in­ten­siiv­sed – li­ha­sed tu­leb pi­de­valt pin­ges hoi­da, siin tree­nib li­saks li­has­te­le häs­ti ka koor­di­nat­sioo­ni ja ta­sa­kaa­lu,“ sõ­nab Mi­kael Par­man.

Te­ma esi­me­sed tõu­ke­rat­ta õpi­la­sed la­se­vad ju­ba uue ram­bi pealt al­la, paar jul­ge­mat on se­da ka ru­la­ga proo­vi­nud: „Kes siin sõit­mi­se ära õpi­vad, nen­de­ga plaa­ni­me edas­pi­di väl­ja­sõi­te ka suu­re­ma­tes­se ekst­reems­por­dipar­ki­des­se.“

Ekst­reems­por­di tree­nin­gud on ai­das es­mas­päe­val ja tei­si­päe­val, kor­ra­ga ena­mas­ti 45 mi­nu­tit. Prae­gu õpe­tab Mi­kael Par­man noor­te­le ru­la ja tõu­ke­rat­ta­ga sõit­mist.

„Mi­na olen soo­vi­ta­nud esial­gu proo­vi­da mõ­le­mat, nii ru­la kui tõuk­si, siis saab igaüks ot­sus­ta­da, kumb tal­le roh­kem meel­dib. Ül­di­selt on tõu­ke­rat­ta­ga liht­sam alus­ta­da, ku­na ra­tast kont­rol­lid nii kä­te kui jal­ga­de­ga, ru­las on es­ma­täh­tis koor­di­nat­sioon,“ sel­gi­tab ju­hen­da­ja.

Tree­nin­gu­te lä­bi­vii­mi­seks on hu­vi­rin­gi­le os­te­tud 10 tõu­ke­ra­tast, 10 ru­la, 10 kiiv­rit ja 5 tri­ki­ra­tast BMX: „Nen­de­ga, kes end ju­ba tõu­ke­rat­tal pi­sut mu­ga­va­malt tun­ne­vad, hak­ka­me ka BM­Xi kat­se­ta­ma, seal on ju­ba na­tu­ke roh­kem mas­si ja jõu­du va­ja.“

Mi­kael Par­man mär­gib, et 2020. aas­tast on nii ru­la kui BMX olüm­piaa­lad. Su­vel, kui ta koos oma sõp­ra­de­ga Keh­ra staa­dio­ni kõr­val korv­pal­li- ja ekst­reems­por­dip­lat­sil ru­la, tõu­ke­rat­ta ja BM­Xi­ga tree­ni­s, käis neid uu­dis­ta­mas 30-40 noort. Nüüd on te­ma juu­res õp­pi­mas li­gi­kau­du 20 pea­mi­selt 3.-5. klas­si last, seal­hul­gas kolm tüd­ru­kut. Taht­jaid oleks roh­kem, kuid juur­de prae­gu võt­ta ei saa: „Gru­pid on täis. Ja ram­bi­le ma kor­ra­ga üle ka­he lap­se lu­ba­da ei jul­ge, lä­heb oht­li­kuks.“

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus