Kas Kotkal taastatakse elektrijaam või pais lammutatakse

Kas Kotkal taastatakse elektrijaam või pais lammutatakse

Ülle Tamm
0

AS Generaator soovib keskkonnaametilt vee erikasutusluba, et Kuusalu vallas Kotkal renoveerida pais Valgejõe jõel ja hakata jälle elektrit tootma.

Kotka külas töötas hüdroelektrijaam 1950ndatest aastatest kuni 1970ndateni. Uuesti hakkas elektrijaam tööle 1994, jaama taastas OÜ Generaator E&K, mis oli ASi Generaator kõrvalettevõte. Elektritootmine jäi seisma 2001. aastal. Nüüd soovib AS Generaator elektrijaama taas käima panna, kuid pole seni saanud keskkonnaametist vee erikasutusluba.
Seoses loa juurde nõutava ökoloogilis-majandusliku analüüsiga viidi Loksa, Vihasoo, Kolgaküla, Nõmmeveski elanike seas läbi küsitlus, et välja selgitada nende eelistus. Kotka küla elanikke küsitletakse eraldi. Küsitluses palutakse seisukohta nelja alternatiivi kohta, kolme puhul Kotka külas veepaisutus säiliks Valgejõel, neljanda puhul pais likvideeritaks.
Möödunud neljapäeva, 21. aprilli õhtul kogunesid paarkümmend kohalikku elanikku Kolgaküla rahvamajja, et kuulda selgitusi Kotka hüdrosõlme väljaehitamise plaanide kohta. Peaaegu sama palju oli ametiisikuid – arendaja ja keskkonnamõju hindajad, keskkonnaameti spetsialistid, Kuusalu vallavalitsuse ja Loksa linnavalitsuse esindus.
Koosoleku korraldas Kolgaküla Selts. Tegevjuht Kaisa Linno põhjendas, et Valgejõgi on ümberkaudsetele küladele tähtis: „Me pole elektritootmise vastu, aga tahame, et piirkond areneks ja loodus säiliks, seepärast tuleb teha tarku otsuseid. Vanemad inimesed meenutavad, kuidas jõekaldad olid liivased ja vesi valge, viimastel aastakümnetel me seda näinud ei ole, vesi on kõrge ja tume. Soovime, et aasud jääksid.“

Kalapääs ja üks töökoht
ASi Generaator juhataja Jan Niilo tutvustas firmat, millel on Eestis mitmel pool hüdroelektrijaamad. Kuna Valgejõgi on lõhejõgi ja Kotka asub Lahemaa rahvuspargis, on kavas ehitada looduslähedane kalapääs. Selle kavandamisse on kaasatud Soome spetsialiste.
Kui pais remonditakse, elektritootmine käima pannakse, saaks jätkuvalt vett ka Kotka kalakasvatus, mille juurde on rajatud kalapüügi- ja puhkekompleks. Elektrijaamas saaks üks inimene tööd. Plaan on panna elektrijaam tööle võimalikult loodussõbralikult.
Keskkonnamõju hindaja Elar Põldvere OÜst Alkranel kirjeldas kolme alternatiivi tehnilisi näitajaid eri turbiinidega ja seda, kuidas kalapääs ühe või teise puhul töötaks. Viimase, neljanda variandiga, kui pais lammutataks, tuleks kalakasvatuse jaoks veevõtmine ümber ehitada. Vee alt vabanenud ala peaks korrastama, taastada saaks üle 100 meetri kärestikku.

Vastused Loksa ja Vihasoo elanikelt
TTÜ Tartu kolledži keskkonna- ökonoomika lektor Aija Kosk, kellelt AS Generaator on tellinud ökoloogilis-majandusliku hinnangu, rääkis, et Kotka paisust kuni Pikaojani on Valgejõe ökoloogiline seisund 2014. aasta andmete alusel hinnatud halvaks, kuna kalade rändetee on paisuga tõkestatud. Kotka paisust kuni jõesuudmeni Loksal on Valgejõe ökoloogiline seisund hea.
Hinnangut alternatiivide kohta oli palutud seitsmelt eksperdilt, neist kaks on veemajanduse insenerid ja viis kalateadlased. Ekspertidest 58 protsenti leidsid, et hea ökoloogilise seisundi saavutab Valgejõgi paisust ülespoole Pika- ojani, kui rakendatakse alternatiivi 2 – ehitatakse kalapääs, paisu juures töötaksid Kaplan turbiin ja kaks Francis turbiini.
Et hea seisundi tagab paisu lammutamine, kinnitasid kõik 7 eksperti.
Kohalike elanike seas märtsis-aprillis kuu aja jooksul läbiviidud küsitlusele saadeti 72 vastust – 2 protsenti piirkonna elanike arvust. Peamiselt olid vastused Loksa linna ja Vihasoo küla elanikelt. Aija Kosk märkis, et saatis küsimustiku neile, kelle e-aadressid leidis töökohtade kaudu. Neil paluti küsimustikku levitada piirkonna elanike hulgas.
Vastanud elanike arvates oli mõistlik või üsna mõistlik rakendada alternatiivi 2. Paisu lammutamist toetati kõige vähem.
Valgejõe lõhe ja meriforelli majandusliku väärtuse väljaarvutamisel kasutas uurija turuhinna meetodit. Pärast arvestusliku suremuse mahaarvamist prognoosisid Soome vesiehituse spetsialistid ja hüdrobioloogid, et elektritootmisega paralleelselt ülesvoolu jäävas jõeosas on aastas 3824 lõhet ja 4880 meriforelli. Kui pais lammutataks, siis 4363 lõhet ja 5523 meriforelli. Paisu lammutamise korral, oleks jões kalu 33 246 euro väärtuses rohkem. Lõhe ja meriforelli keskmiseks turuhinnaks oli võetud 8,51 eurot kilogrammi eest, kalade keskmiseks müügikaaluks 2,25 kilogrammi.

Keskkonnaamet – hüdroelektrijaama vajadus puudub
Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Urman teatas, et 1940-1950ndatel aastatel ehitati elektrijaamu, kuna vajadus oli olemas, taheti, et elekter jõuaks igale poole. Tänapäeval hüdro- elektrijaama vajadust ei ole, elektrit on saada piisavalt.
„Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on tagada Valgejões kalade väärtuslik elupaik. Praegu on Kotka paisu taga neljakilomeetrine ala, kus pole kudemispaikasid. Nõmmeveski pais on alla lastud, sealt ülespoole on Valgejõe looduslik seisund taastunud. Eestis on rajatud mitmeid kalapääse, viimane sai valmis Vetlas. Aga mitte kõik neist pole tööle hakanud,“ kõneles ta, lisades, et Valgejõe kalapotentsiaal on palju suurem, kui hindaja pakkus, kalavarud taastuvad ja jões on rohkem kala püüda, kui paisu ees pole.
Ka regiooni looduskasutuse spetsialist Andres Järve toonitas – kui tahetakse tagasi looduslikku Valgejõge, tuleb taastada see seisund, mis oli enne paisu ehitamist. „Võtab paar-kolm inimpõlve aega, aga lõpuks läheb maastik tagasi selliseks, milline kunagi oli,“ lausus ta.

Veetaseme reguleerimine ja tipptasemel kalapääs
Kohalikud elanikud uurisid, kuidas töötavad kalapääsud edukalt Norras, Soomes, Rootsis. Kas Kotka kalapääsu ehitamiseks ei saaks kaasata sellealaseid parimaid kogemusi mujalt riikidest?
Osad vanemad inimesed kurtsid, kuidas nende Valgejõeni ulatuvad maad on osaliselt üle ujutatud.
Rein Kiis Kolgakülast rõhutas, et kõige tähtsam on reguleerida veetaset – vanasti oli Valgejõel mitu vesiveskit, tasakaal säilitati tänu sellele, et vett reguleeriti. Ka siis, kui elektrijaam töötas, reguleeriti veekõrgust. Kõige hullem olukord on tema hinnangul praegu, kus elektrijaam ei tööta, pais on remontimata, veetaset ei reguleerita.
ASi Generaator juht Jan Niilo kinnitas, et firmal on paisudega kogemusi mujalt ning Kotkal püütakse leida parimad lahendused.
Elar Põldvere märkis, et Kotka pais vajab remonti, keskkonna­ametile on tehtud taotlus, et saaks loa paisu remontida, seda ei antud.
Jan Niilo: „Teeme projekti edasi, alates 2010. aastast oleme vee erikasutusluba taotlenud. Paisu väravaid ja sambaid on vaja korrastada. Sanitaarremonti ei lubanud keskkonnaamet põhjendusega, et pole vee erikasutusluba. Samas me ju seda luba taotlemegi. Situatsioon on praegu selline, et enda vara ei lubata korda teha. Kui vaadata Eestis kehtestatud arengukavasid, on taastuvenergia eesmärgid elektritootmise valdkonnas täitmata, Kotka hüdrosõlm aitaks seda täita. Kotkal on tegu olemasoleva energiatootmisüksusega. Kui rajada Kotka hüdroelektrijaama aastatoodanguga võrdse päikesejaama, oleks see oluliselt kallim, vajaks ligi 6 korda suuremat võimsust.“

Küsitlusele saab vastata 6. maini
Koosolekul lepiti kokku, et kohalikelt elanikelt oodatakse alternatiivide kohta hinnanguid veel kuni 6. maini. Digitaalse küsimustiku leiab Kolgaküla Seltsi Facebooki-lehelt. Lisatud on aadress, kuhu saab selle koos vastustega saata.
Kaisa Linno lubas, kes soovivad paberile prinditud küsimustikku, saavad väljatrüki tema käest.
Ökoloogilis-majanduslik hinnang tahetakse valmis saada enne jaanipäeva.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus