Kait­se­mi­nis­ter aval­das Vii­nis­tul aus­tust ALEK­SAN­DER WAR­MA mä­les­tus­ki­vi juu­res

Kait­se­mi­nis­ter aval­das Vii­nis­tul aus­tust ALEK­SAN­DER WAR­MA mä­les­tus­ki­vi juu­res

Ülle Tamm
0

Mi­nis­ter JÜ­RI LUIK si­dus möö­du­nud nel­ja­päe­val si­ni­must­val­ge sal­li Vii­nis­tult pä­rit en­di­se rii­gi­me­he ALEK­SAN­DER WAR­MA pilts­kulp­tuu­ri kae­la.

Nel­ja­päe­val, 22. veeb­rua­ril, Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. aas­ta­päe­va eel ko­gu­ne­ti üle Ees­ti neis­se koh­ta­des­se, kus on sün­di­nud me ku­na­gi­sed rii­gi­me­hed. Mi­nist­rid pa­nid nen­de auks püs­ti­ta­tud ku­ju­de­le või mä­les­tus­ki­vi­de juur­de too­dud pilts­kulp­tuu­ri­de­le kae­la si­ni­must­val­ged sal­lid.

Nii toi­mus ka Kuu­sa­lu val­la Vii­nis­tu kü­las, kus 22. juu­nil 1890 sün­dis Hind­re­ku ta­lus rii­gi­mees ja dip­lo­maat, Ees­ti rii­gi jär­je­pi­de­vu­se eest seis­nud Alek­san­der War­ma. Aas­ta­tel 1963-1970 oli ta Root­sis ela­des Ees­ti va­ba­rii­gi pea­mi­nis­ter pre­si­den­di üle­san­ne­tes.

Alek­san­der War­ma­le sõi­tis Vii­nis­tu­le aus­tust aval­da­ma kait­se­mi­nis­ter Jü­ri Luik. Nel­ja­päe­val, 22. veeb­rua­ril kell 16.30 oli Vii­nis­tu kü­la rah­vas kut­su­tud Alek­san­der War­ma mä­les­tus­ki­vi juur­de väi­ke­se­le mä­les­tu­sü­ri­tu­se­le.

En­di­se rii­gi­me­he ko­du­ta­lu Vii­nis­tul enam po­le, ma­ja lam­mu­ta­ti 1970nda­tel aas­ta­tel Ki­ro­vi ka­lu­ri­kol­hoo­si ajal. Ase­me­le ehi­ta­ti Vii­nis­tu ka­la­te­ha­se kat­la­ma­ja, mi­da nüüd ka­su­ta­tak­se Vii­nis­tu kuns­ti­muu­seu­mi kont­ser­di­saa­li­na.

Va­na kat­la­ma­ja kõr­val ava­ti Alek­san­der War­ma­le mä­les­tus­ki­vi 22. juu­nil 2008. Ki­vi juurde oli nüüd pan­dud Alek­san­der War­ma vineerist pilt- s­kulp­tuur. Ees­ti, Kuusalu valla ja Vii­nis­tu kü­la lip­pu­de juu­res sei­sid val­vel Lok­sa koo­li õpi­la­sed, ko­du­tü­tar Ele­na Vik­to­ria Vaas Pä­ris­pealt ja noor­kot­kas Kre­gor Latt Ka­sis­pealt.

Mi­nis­ter Jü­ri Luik kir­jel­das sõ­na­võ­tus, et pi­kaa­ja­li­ne dip­lo­maat Alek­san­der War­ma läks Ees­ti Va­ba­rii­gi aja­luk­ku eel­kõi­ge tä­nu oma te­ge­vu­se­le pä­rast meie rii­gi oku­pee­ri­mist. Ta oli vii­ma­ne sõ­jaeel­ne saa­dik Soo­mes, 1940. aas­tal sai Tal­lin­nast kor­ral­du­se Soo­me saat­kon­na sul­ge­mi­seks ja hoo­ne üleand­mi­seks Nõu­ko­gu­de Lii­du esin­da­ja­le Hel­sin­gis. See­pea­le esi­tas ta 7. au­gus­til Soo­me vä­lis­mi­nis­tee­riu­mi­le noo­di, mil­le­ga pea­tas, mit­te ei lõ­pe­ta­nud Ees­ti saat­kon­na te­ge­vust. Oma kuul­sas noo­dis kin­ni­tas ta, et Ees­ti liit­mi­ne Nõu­ko­gu­de Lii­du­ga rik­kus Ees­ti põ­hi­sea­dust, Ees­ti ja Nõu­ko­gu­de Lii­du va­he­li­si le­pin­guid ja oli Ees­ti rah­va tah­te vas­ta­ne. 52 aas­tat hil­jem, 1992. aas­tal an­dis Alek­san­der War­ma järg­la­ne, taas­ta­tud Ees­ti esi­me­ne suur­saa­dik Soo­mes Len­nar Me­ri koos oma vo­li­tus­te­ga pre­si­dent Mau­no Koi­vis­to­le üle ka sa­ma noo­di koo­pia.

Mi­nis­ter mär­kis veel, et Alek­san­der War­ma oli pä­rit liht­sa­test olu­dest, aga jõu­dis pal­ju kor­da saa­ta, osa­les Va­ba­dus­sõ­jas, tõu­sis me­re­jõu­du­de staa­biü­le­ma ko­ha­le. Kui oli pea­ta­nud Soo­me saat­kon­na te­ge­vu­se, sai te­mast järg­ne­vaks kolmeks aas­ta­küm­neks Ees­ti Va­ba­rii­gi üks in­nu­ka­maid eest­võit­le­jaid, see tip­nes ek­sii­lis pea­mi­nist­ri ame­ti­ga pre­si­den­di üle­san­ne­tes, mi­da täi­tis vii­ma­sel 7 eluaas­tal.

„Taas­ta­si­me Ees­ti Va­ba­rii­gi 1990. aas­tal õi­gus­li­ku jär­je­pi­de­vu­se põ­hi­mõt­tel, se­da kand­sid ek­siil­va­lit­su­se liik­med, et an­da üle Ees­ti rah­va­le, kui saab jäl­le va­balt ot­sus­ta­da. Kui Hein­rich Mar­kil ava­nes 1992. aas­tal an­da või­ma­lus vo­li­tu­sed üle an­da sea­dus­li­kult va­li­tud pre­si­den­di­le, oli sel õi­gus­lik ja po­lii­ti­li­ne täht­sus. Alek­san­der War­ma te­ge­vus ai­tas hoi­da sil­da üle ajas­tu­te, see on hin­da­ma­tu pa­nus Ees­ti pü­si­ma­jää­mi­ses­se. Meil on põh­just ol­la Alek­san­der War­ma­le iga­ves­ti tä­nu­lik,“ lau­sus Jü­ri Luik.

See­jä­rel si­dus ta rii­gi­me­he pilts­kulp­tuu­ri­le kae­la si­ni­must­val­ge sal­li, mil­le ku­dus Ene Saa­va.

Sõ­na võt­tis Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si, kes too­ni­tas en­ne, kui ase­tas mä­les­tus­ki­vi juur­de pär­ja, et Alek­san­der War­ma on üks Ees­ti Va­ba­rii­gi küm­nest pre­si­den­dist: „Ole­me Kuu­sa­lu val­las uh­ked, et siit ki­vis­telt ran­da­delt on sün­di­nud mees, kes tee­nis Ees­ti rii­ki ja kõi­ge hul­le­ma­tel oku­pat­sioo­niae­ga­del hoi­dis jär­je­pi­de­vust.“

Vii­nis­tu kuns­ti­muu­seu­mi oma­nik, taas­ta­tud Ees­ti Va­ba­rii­gi esi­me­se va­lit­su­se vä­lis­mi­nis­ter Jaan Ma­nits­ki rõ­hu­tas, et tä­nu Alek­san­der War­ma­le ja mit­me­le tei­se­le rii­gi­me­he­le on meil või­ma­lik va­bas rii­gis ela­da: „Pea­me mee­les, ol­gu kas ko­du­kü­la, ko­du­ta­lu või oma rii­gi aja­lu­gu, see mi­ne­vik on sis­se­ju­ha­tus mei­le kõi­gi­le tu­le­vik­ku.“

Lok­sa koo­li 2. klas­si õpi­la­ne Kir­ke Külm­saar esi­tas Oli­via Saa­re luu­le­tu­se „Mi­nu sün­ni­maa“. Teh­ti pil­ti koos Alek­san­der War­ma pilts­kulp­tuu­ri­ga. Siis suun­dus ko­gu selts­kond kuns­ti­muu­seu­mis­se, kõi­ge ees kõn­dis Lok­sa güm­naa­siu­mi rii­gi­kait­se õpe­ta­ja Tar­mo Amer rii­gi­me­he ku­ju­ga. Alek­san­der War­ma pilts­kulp­tuur pan­di seis­ma muu­seu­mi klaas­ve­ran­das­se, kus olid alus­te­le sea­tud mõ­ned te­ma maa­lid, ka au­to­port­ree.

Kait­se­mi­nis­ter JÜ­RI LUIK ning en­di­ne vä­lis­mi­nis­ter, Vii­nis­tu kuns­ti­muu­seu­mi ra­ja­ja ja oma­nik JAAN MA­NITS­KI said SIL­VA TO­MIN­GASELT kin­giks teat­me­teo­se „Ees­ti Va­ba­riik 100“.

Kait­se­mi­nis­ter JÜ­RI LUIK ning en­di­ne vä­lis­mi­nis­ter, Vii­nis­tu kuns­ti­muu­seu­mi ra­ja­ja ja oma­nik JAAN MA­NITS­KI said SIL­VA TO­MIN­GASELT kin­giks teat­me­teo­se „Ees­ti Va­ba­riik 100“.

Muu­seu­mis oli kae­tud koh­vi­laud. Vii­nis­tult pä­rit Sil­va To­min­gas, TEA kir­jas­tu­se juh­t, kin­kis Jü­ri Lui­ge­le ja Jaan Ma­nits­ki­le hiljuti trü­kist tul­nud raa­ma­tu „Ees­ti Va­ba­riik 100“. Sil­va To­min­gas li­sas, et peat­selt il­mub ka raa­mat Ees­ti rii­gi­mees­test ja nad mõ­le­mad on sel­les ka­jas­ta­tud.

Sõ­nu­mi­too­ja kü­sis Jü­ri Lui­gelt, mis Vii­nis­tu­le too­dud pilts­kulp­tuu­rist eda­si saab. Mi­nis­ter üt­les, et kõi­gi rii­gi­mees­te pilts­kulp­tuu­rid an­tak­se üle ko­ha­li­ku­le ko­gu­kon­na­le. Vii­nis­tul jääb see kuns­ti­muu­seu­mis­se. Jaan Ma­nits­ki lu­bas, et se­da ha­ka­tak­se edas­pi­di olu­li­se­ma­te sünd­mus­te pu­hul väl­ja pa­ne­ma.

Alek­san­der War­ma koh­ta rää­kis mi­nis­ter Luik Sõ­nu­mi­too­ja­le, et õp­pi­nud ju­ris­ti­na sõ­nas­tas ta oma noo­dis vä­ga häs­ti õi­gus­li­ku jär­je­pi­de­vu­se põ­hi­mõt­ted, tei­sed me rii­gi dip­lo­maa­did jär­gi­sid sa­ma, ne­mad­ki esi­ta­sid oma asu­ko­ha­rii­gi­le noo­di saat­kon­na te­ge­vu­se pea­ta­mi­se koh­ta ja and­sid võt­me hoiu­le.

„Pal­jud rii­gi­va­lit­su­sed ei tun­nus­ta­nud Ees­ti oku­pee­ri­mist.Meie pro­fes­sio­naal­sed esin­da­jad, kes olid jõu­li­sed isi­kud, tu­le­ta­sid se­da jär­je­pi­de­valt meel­de. Alek­san­der War­ma oli üks neist,“ üt­les kait­se­mi­nis­ter.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus