KAA­REL EEN­PA­LU 130. sün­niaas­ta­päe­va mee­nu­ta­sid Aru­kü­las kaks mi­nist­rit

KAA­REL EEN­PA­LU 130. sün­niaas­ta­päe­va mee­nu­ta­sid Aru­kü­las kaks mi­nist­rit

Ere Uibo
0

Rii­gi­me­he KAA­REL EEN­PA­LU auks oli Aru­kü­las vas­tu­võtt Hel­le­ma ta­lus ning kont­sert-vas­tu­võtt mõi­sas.

„Kaa­rel Een­pa­lu pä­ran­dus mei­le on tead­mi­ne, et põ­hi­mõt­ted ja aa­ted on need, mil­le ni­mel komp­ro­mis­se ei teh­ta. Ta õpe­tas, kui­das pür­gi­da ilu­le, ene­se­vää­ri­ku­se­le, iseen­da saa­tu­se pe­re­me­heks ole­mi­se­le,” rää­kis jus­tiits­mi­nis­ter Ur­mas Rein­sa­lu es­mas­päe­val, 28. mail Aru­kü­las Hel­le­ma ta­lu hoo­vis rii­gi­me­he Kaa­rel Een­pa­lu mä­les­tus­ki­vi juu­res. Mä­les­tus­peo kor­ral­das Hel­le­ma pe­re­nai­ne, Kaa­rel Een­pa­lu lap­se­laps An­ne Een­pa­lu. En­dist rii­gi­va­ne­mat tu­lid mee­nu­ta­ma sa­da­kond ini­mest, li­saks jus­tiits­mi­nist­ri­le ka si­se­mi­nis­ter And­res An­velt, po­lii­tik ja aja­loo­la­ne Tri­vi­mi Vel­lis­te, MTÜ Kons­tan­tin Pät­si Muu­seu­mi te­gev­juht El­le Lees.

En­ne mä­les­tust­se­re­moo­niat tut­vus­tas An­ne Een­pa­lu kü­la­lis­te­le Hel­le­ma ta­lu. Ta ju­tus­tas, et va­nai­sa Kaa­rel Een­pa­lu ning te­ma abi­kaa­sa Lin­da esik­tü­tar Hel­le su­ri 1917. aas­tal mus­ta­des­se rõu­ge­tes­se, ku­na sõ­ja­tin­gi­mus­tes puu­du­sid ars­ti­ro­hud. Hel­le­ma ta­lu sai ni­me tüt­re mä­les­tu­seks.

Auast­melt oli Kaa­rel Een­pa­lu leit­nant. An­ne Een­pa­lu kõ­ne­les, et sõ­ja­väe­la­se elu­kut­se te­da ei hu­vi­ta­nud: „Suu­re­pä­ra­se or­ga­ni­see­ri­ja­na ai­tas ta üles ehi­ta­da Hel­le­ma suu­re saa­gi­ku­se­ga õp­pe-kat­se­ta­lu. Ta os­tis oma tee­ni­tud ra­ha­ga väl­ja ta­lu, mil­le oli saa­nud kin­giks Va­ba­dus­sõ­jas osu­ta­tud tee­ne­te eest. Te­ma maa­le kuu­lu­vas­se mõi­sa pea­hoo­nes­se ra­jas ko­gu­kon­na las­te­le koo­li.”

An­ne Een­pa­lu sõ­nas, et va­nai­sa-va­nae­ma hoo­lit­se­sid tee­nis­tu­ja­te eest sa­ma­väär­selt kui oma tü­tar­de eest: „Tal­lin­nast too­di maa­toi­du­le li­sa, kord aas­tas elas ta­lus õmb­le­ja, kes ko­hen­das ja uuen­da­des kõi­ki­de rii­deid. Lau­das oli 50 lüp­si­leh­ma ning jõi­me kruu­si­dest lüp­si­soo­ja pii­ma. Kas­va­ta­ti õl­le­otra, eks­port­kar­tu­lit.”

Ta li­sas, et Een­pa­lud ai­ta­sid Aru­kü­la ela­ni­kel pa­ran­da­da ale­vi­ku hea­kor­da, pa­nid alu­se kul­tuu­rie­lu­le: „Pe­re­tüt­red te­gid koos teis­te­ga ta­lu­töid, su­veõh­tu­tel män­gi­sid korv- ja võrk­pal­li. Lin­da Een­pa­lu han­kis tü­tar­de­le rah­va­rii­ded ja pro­pa­gee­ris ava­li­kel üri­tus­tel rah­va­riie­te kand­mist.”

Hel­le­ma ta­lu hoo­vis on Kaa­rel Een­pa­lu mä­les­tus­ki­vi, mil­lel tekst: „Mi­na usun ju­ma­las­se, maa­mul­la pü­ha­dus­se, eest­la­se ja te­ma elu­ruu­mi pü­si­mis­se. Kaa­rel Een­pa­lu, sün­di­nud Pa­lu ta­lus Tar­tu­maal 28. mail 1888. Huk­ku­nud Si­be­ris Ki­ro­vi laag­ris 28. jaa­nua­ril 1942.”

Mä­les­tus­ki­vi juu­res kõ­ne­les Ur­mas Rein­sa­lu, et Kaa­rel Een­pa­lu te­gu­des on kaks lä­bi­vat joont – rah­vus­li­ke hu­vi­de eest seis­mi­ne, kui oli va­ja rii­ki luua, va­ja­du­sel sel­le eest rel­va­ga seis­ta: „Ta jäi oma aa­de­te­le truuks ka siis, kui oli üle­kuu­la­mis­laua ta­ga. Tei­ne lä­biv joon on te­ma teod. Al­gu­ses oli sõ­na, sel­le­le järg­nes ala­ti te­gu, nii oli see rii­gi­kor­ral­du­ses kui ma­jan­du­ses. Ta ei pi­da­nud vaid aka­dee­mi­list ilu­kõ­net, te­gi ka prak­ti­li­si sam­me. Te­ma tee­ned on pe­re­ni­me­de ees­tis­ta­mi­ne, aga ka põ­hi­mõ­te, et es­malt tu­leb hoolt kan­da en­da ja oma ümb­ru­se eest, al­les siis hoo­lit­se­da rii­gi ja rah­vu­se eest.”

Mai alguses asetas justiitsminister Urmas Reinsalu Kaarel Eenpalu meenemündi Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi nurgakivi silindrisse.

Si­se­mi­nis­ter And­res An­velt mee­nu­tas, et koh­tus An­ne Een­pa­lu­ga vii­ma­ti veeb­rua­ris Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. aas­ta­päe­val Tar­tu­maal Pa­lu ta­lu õuel. Kaa­rel Een­pa­lu vi­nee­rist ku­ju kül­ge seo­ti siis si­ni­must­val­ge sall, mee­nu­ta­maks te­ma tee­neid rii­gi­va­ne­ma­na.

Saatuslik number 8
And­res An­velt: „Pi­kaaeg­se po­lit­sei­ni­ku­na olen uu­ri­nud põh­ja­li­kult Ees­ti po­lit­sei aja­lu­gu. Kaa­rel Een­pa­lu asu­tas Ees­ti po­lit­sei tüh­ja ko­ha pealt. Olid küll ini­me­sed, kes val­mis po­lit­sei­tööd te­ge­ma, kuid põ­hi­mõt­teid, tra­dit­sioo­ne ega os­ku­si pol­nud. Noo­red me­hed olid läi­nud koo­li­pin­gist Va­ba­dus­sõt­ta, sealt eda­si po­lit­seis­se. Pean se­da te­gu tä­na­päe­va po­lit­sei alu­seks.”

An­ne Een­pa­lu ju­tus­tas, et mä­les­tus­ki­vi juu­res on ves­ki­ki­vist laud: „Sak­sa ajal oli ki­vi veel hoo­le­ga jah­va­ta­nud. Kui mi­na tu­lin ta­lu taas­ta­ma, oli ki­vi ma­ja esiuk­se juu­res. La­sin mees­tel ki­vi vee­re­ma pan­na ning ku­hu pi­da­ma jäi, sin­na ka jät­si­me. Tõi­me põl­lult suu­re ki­vi, tse­men­tee­ri­si­me alu­se.”

MTÜ Kons­tan­tin Pät­si Muu­seu­m te­gev­juht El­le Lees kõ­ne­les, et Kaa­rel Een­pa­lu oli rii­gi­va­ne­ma­test noo­rim, värs­keim, vä­ga ak­tiiv­ne: „Ta oli isa­maa­li­su­se is­tu­ta­ja me ühis­kon­nas. Ta kin­nis­tas Ees­ti li­pu, ko­du, ni­med, kõik süm­bo­lid, mis pea­vad ühe rah­va juu­rde kuuluma. Te­ma isa­maa­li­ne hoiak läks pal­ju­de hel­ge­te pea­de ja in­tel­li­gen­ti­de­ga kaa­sa üle me­re, kus nad kas­va­ta­sid oma järg­la­si sa­mas isa­maa­li­ses vai­mus.”

Aru­kü­la mõi­sas kont­ser­di­le-vas­tu­võ­tu­le oli tul­nud kü­la­li­si ter­vi­ta­ma Raa­si­ku val­la­va­nem And­re Sepp, kes sõ­nas, et eest­la­si pole pal­ju, kuid nen­de hul­gas tõu­se­vad esi­le, kes kan­na­vad hin­ges eest­lust: „Aru­kü­las po­le vist ke­da­gi, kes ei teaks Kaa­rel Een­pa­lu ja te­ma lu­gu.”

Raa­si­ku en­di­ne abi­val­la­va­nem Ar­do Niin­re, kel­lel on Kaa­rel Een­pa­lu­ga sa­mal päe­val sün­ni­päev, lau­sus, et on mär­ga­nud rii­gi­me­he elu­käi­gus numb­rit 8: „Kui Kaa­rel sei­saks prae­gu mi­nu kõr­val, kü­sik­sin te­malt, kui­das on 8 te­ma saa­tu­se­ga seo­tud. Ta sün­dis 28. mail 1888. aas­tal, küü­di­ta­ti 28. juu­lil, 1938. hak­kas juh­ti­ma teist va­lit­sust, 1938. aas­tal oli ka lau­lu­pi­du, kus ta di­ri­gee­ris Ees­ti hüm­ni. Ta su­ri 28. jaa­nua­ril.”

Ta li­sas, et Kaa­rel Een­pa­lu oli tu­gev mees, kes ai­tas üles ehi­ta­da rii­ki ja kan­na­ta­s sa­ma pal­ju, na­gu ko­gu Ees­ti rah­vas.

Po­lii­tik Tri­vi­mi Vel­lis­te üt­les, et ku­na­gi­ne igat­sus kul­da­ja jä­re­le oli seo­tud eel­kõi­ge Pät­si ja Lai­do­ne­ri­ga, kuid ka Een­pa­lu­ga: „Ta oli Pät­si pa­rem kä­si, os­kas rää­ki­da ja te­gut­se­da, al­ga­tas rea uu­si as­ju. Tä­nu Een­pa­lu­le ees­tis­ta­sid üle 200 000 eest­la­se oma pe­re­ni­med, Ro­sen­bau­mi­dest said Roo­si­puud.”

Aru­kü­la mõi­sa kont­ser­dil esi­ne­sid hu­via­la­kes­ku­se Pää­su­lind õpi­la­sed ning Aru­kü­la põ­hi­koo­li lin­di­tant­si­jad.

 

Kaa­rel Een­pa­lu
Karl-Au­gust Ein­bund, hil­jem Kaa­rel Een­pa­lu, sün­dis 28. mail 1888. aas­tal Pa­lu ta­lus Tar­tu­maal. Õp­pis Tar­tu Üli­koo­li õi­gus­tea­dus­kon­nas, koos tu­le­va­se abi­kaa­sa Lin­da­ga pro­pa­gee­ris kars­kus­lii­ku­mist, asu­tas ha­ri­dus­selt­se, kor­ral­das esi­me­sed rah­va­raa­ma­tu­ko­gud.

Rah­vae­ra­kon­na liik­me­na va­li­ti 1919. aas­tal Ees­ti Asu­ta­va Ko­gu liik­meks. Va­ba­dus­sõ­jas for­mee­ris Kaa­rel va­ba­taht­li­kest koo­li­pois­se ja juh­tis neid Ran­nu la­hin­gus. Auast­melt oli ta leit­nant. 1920. aas­ta jaa­nua­ris asus esi­mest kor­da si­se­mi­nist­ri too­li­le, oli Ees­ti po­lit­sei loo­mi­se juu­res. Een­pa­lu al­ga­tu­sel asu­ta­ti 1925. aas­tal po­lit­sei­kool, si­se­mi­nist­ri­na töö­ta­mi­se ajal ka Ees­ti pii­ri­val­ve. Ta täi­tis 8 kor­ral si­se­mi­nist­ri, mit­mel kor­ral rii­gi­ko­gu esi­me­he üle­san­deid. Alus­tas rii­gi­kont­ro­lö­ri­na, oli lü­hi­kest ae­ga ka rii­gi­va­nem. Een­pa­lu eest­võt­tel vii­di sis­se või­du­pü­ha tä­his­ta­mi­se tra­dit­sioon. Hoo­gu said ema­de­päe­va tä­his­ta­mi­ne, ko­du­de kau­nis­ta­mi­ne, ni­me­de ees­tis­ta­mi­se kam­paa­nia. Kaa­rel Een­pa­lu su­ri Ki­ro­vi van­gi­laag­ris näl­ga ja kur­na­tus­se 28. jaa­nua­ril 1942. aas­tal. Abi­kaa­sa Lin­da ja tüt­red Mai ning Vir­ve ar­re­tee­ri­ti Aru­kü­las Hel­le­ma ta­lus 14. juu­nil 1941 ja küü­di­ta­ti Toms­ki ob­las­tis­se Si­be­ris. Lin­da Een­pa­lu koos tüt­re Vir­ve­ga va­ba­nes küü­di­kü­last 1956. aas­tal, kuid Aru­kül­la oma tal­lu neid ei lu­ba­tud. Tü­tar Mai va­ba­nes 1958. aas­tal. Ees­tis­se tul­id nad ta­ga­si 1959. aas­tal.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus