JUHAN TRUMP: „Minu visiitkaardil on kirjas muusik.“

JUHAN TRUMP: „Minu visiitkaardil on kirjas muusik.“

KÜLLI KOPPELMAA
0

„Ma ei ole helilooja, sest pole selleks õppinud, vaid muusik ja laululooja,“ ütleb Aruküla Pääsulinnu muusikaõpetaja ja paljude laulude autor JUHAN TRUMP.

Äsja Raasiku valla juubeli puhul lavale jõudnud Juhan Trumbi näitemängus „Raasiku“, mille autor ise lavastas, ei kõlanud mõnelegi üllatuseks ühtegi laulu.
Üle kahekümne aasta Aruküla huvialakeskuses Pääsulind ja vahepeal ka Pikavere põhikoolis muusikat õpetanud Juhan Trump ütleb, et muusika kirjutamine on talle täpselt samasugune hobi nagu tähtpäevadeks näitemängude tegemine.

Muusikat kirjutanud lapsest saati
Juhan Trumbi vanemad ei olnud muusikainimesed ning tema sattus helidemaailma üksnes tänu sellele, et kodule lähim kool Kivimäel oli Tallinna muusikakeskkool. Ta õppis seitse aastat viiulit, kuni pidi randmepõletiku tõttu jätma pillimängus aasta vahele.

„Tookord see mind rõõmustas – ei pidanud enam harjutama, kuid seetõttu jäi ka minu viiuldajakarjäär katki. Seitsmenda klassi sain lõpetada muusikakeskkoolis, pärast seda läksin tavakooli,“ räägib ta.

Muusikapisik oli siiski veres, sest hiljem lõpetas Juhan Trump Otsa-nimelises muusikakoolis koorijuhtimise eriala ning pärast ka kaugõppes praeguse muusikaakadeemia. Juba esimestest aastatest muusikakeskkoolis sai alguse Juhan Trumbi huvi loomise vastu.

„Loominguga olen tegelenud nii kaua, kui end mäletan ehk lapsest saati,“ kinnitab ta.

Esimene siiani säilinud laul on „Emakesele“. Et selles olid vigased nii noodi- kui õigekiri, oletab autor, et võis laulu kirjutamise ajal olla esimese-teise klassi poiss.

Pisut suurem laulukirjutamise periood jääb õpilasmaleva aegadesse. Kõik rühmad pidid kokkutulekul esitama oma laulu ning enamasti oli Juhan Trump see, kes kirjutas enda rühmale laule.

„Mul ei ole kooli- või malevaajast häid laule, mida võiksin praegu uhkusega letti tuua. Täna vaatan neid pigem kui noorusaja lugusid, esitama eriti ei kipu,“ nendib ta.

Lastelaulude loomine algas vajadusest
Juhan Trumbi laululoomingu võib tinglikult jagada kaheks – laste- ja autorilauludeks. Autorilaule teeb ta siiani peamiselt endale ja sõpradele ning annab abikaasa Mae Trumbiga Arukülas kontserte. Koos salvestati aastaid tagasi sõpradele kinkimiseks ka CD-plaat „Öine laul“.

Lastelaule ajas Juhan Trumpi kirjutama esialgu suuresti vajadus: „Kui autorilaulu harrastaja satub muusikaõpetaja ametikohale, on tal võimalik teha endale ise töövahendid. Lastelaul on muusikaõpetaja üks töövahend.“

Ta lisab: „Kui olin noor muusikaõpetaja, oli võimuvahetuse aeg ja vene-aegsetesse lastelauludesse hakati suhtuma kriitiliselt. Samas ei olnud veel sellist valikut Eesti omi uuemaid lastelaule, nagu on praegu. Ka esimese vabariigi aegsed lastelaulud ei kõlanud enam eriti kaasaegsetena, lastelaulude seas oli üsna suur põud.“

1990. aastal korraldas Eesti Televisioon esimest korda uute lastelaulude konkursi „Lepatriinu lauluvõistlus“. Ka Juhan Trump saatis sinna paar laulu ning endale suureks üllatuseks nägi-kuulis telerist esimest korda, kuidas võõrad lapsed laulsid tema laule.

„See oli uhke tunne ja mingil määral kõrvusttõstev kogemus. Jätkasin lastelaulude kirjutamist ja konkurssidel osalemist,“ jutustab ta.

Nüüdseks on Juhan Trump sellega harjunud, et kuuleb telerist oma lastelaule: „Kui esimest korda oli see ootamatu, siis praegu tunnen küll meelitust, kuid see on üsna ootuspärane.“

Enamasti mõtleb ta enda laule telerist kuuldes – küll ikka esitas hästi: „Need, kes on juba pääsenud telesse, on ikka parimad ning kui vahel juhtub ka mõni viletsam ettekanne, ei pea ma seda ütlema, teised saavad ka ise aru.“

Tema laule on ka koolilaulikutes ning ta ise on andnud välja mitu vihikut oma loominguga. Kooliraamatutesse jõuavad Juhan Trumbi laulud enamasti internetis tema kodulehe kaudu: „Mul on umbes viiskümmend sellist lastelaulu, mida pole häbenenud internetti üles riputada.“

Laul peab lastele meeldima
Küsimusele, mis on hea lastelaulu saladus, Juhan Trump vastata ei oska, pole kunagi pidanud seda defineerima: „Muusika­õpetaja kogemus ülteb mulle, et laul peab olema jõukohane ning lapsele meeldima. Muusika helikeel peab sobima kokku selle helikeelega, mis on lapsele omane. Kuigivõrd sõltub ka õpetajast, kuidas ta suudab lapse jaoks laulu huvitavaks teha.“

Tallinna muusikakeskkoolis oli Juhan Trumbi solfedžoõpetaja Raivo Kõrgemäe, kes on kirjutanud väga palju lastelaule. Tema testinud oma laule laste peal – kas neil hakkas silm särama või ei.

„Ka mina olen laule õpilaste peal katsetanud, kuigi nüüd juba oskan natuke kogemuste põhjal aimata, mis võib neile peale minna, mis mitte,“ lausub Juhan Trump.

„Ise hindan enda laule hoopis rohkem tekstide, kui viiside järgi. Kui leian hea teksti, meeldib mulle enamasti ka laul.“

Vajadusel on ta ka ise laulutekste kirjutanud, näiteks koolilauludele, kuid eelistab päris luuletajate loomingut.

Laule on Juhan Trump kirjutanud igas vanuses esitajaile: „Kui tekst on väga ninnu-nännu, on selge, et suur laps seda esitada ei taha. Kui laulus on probleem, mida tema tunnetab, pole see jälle mudilasele huvitav. Vastavalt tekstile pean ka muusika sättima. Ma ei saa teha mudilasele väga suure hääleulatusega lugu, sest hääleulatus laieneb lapse kasvades.“

Mõnda laulu nimetab ta eatuks, see tähendab, et sobivad esinemiseks nii lastele kui täiskasvanuile. Näiteks võib Mae ja Juhan Trumbi esituses aeg-ajalt kuulda laule, mis on lastelaulikus, ning lapsi esitamas mõnd laulu, mis on algselt kirjutatud iseendale kitarri saatel laulmiseks. Üks niisugune on esialgu autorilauluks kavandatud „Kurgede lahkumine“, mis sai 2003. aastal Soomes rahvusvahelisel lastelaulude võistlustel 6. koha.

Isana teeb Juhan Trumbile rõõmu, et muusikakirjutamises esimesi katsetusi tegev keskmine poeg Janno Trump, kes õpib kolmandat aastat Otsa-koolis basskitarri, saavutas äsja oma esimese loomingulise võidu – tema kirjutatud instrumentaalpala „Miles away“ saavutas Uno Naissoo nimelisel heliloomingu konkursil teise koha.

Elu suurim projekt – lastelaulude plaat
Juhan Trumbi praegune suurim töö on ette valmistada CD-plaati oma lastelauludega. Plaadil laulavad Lasteekraani Laulustuudio laululapsed, mõned ETV konkursi „Laulukarussell“  võitjad Tallinnast ja Tartust, ühe laulu esitab ka Aruküla põhikooli ansambel Külli Oviri juhatusel. Kevadperioodil on plaan salvestada umbes kümme laulu ja teist sama palju sügisel. Plaat peaks valmima aasta lõpuks.

Leader-programmist on plaadi tegemist toetatud 2400 euroga, Kultuurkapitali Harju ekspertgrupp ja rahvakultuuri sihtkapitalist on kokku eraldatud 1000 eurot. Veidi on Juhan Trump saanud ka erakapitali toetust ning lootust on seda saada veel.

„See plaat on kõige suurem projekt, mis olen oma elu jooksul teinud. Noodiraamat huvitab muusikaõpetajaid, näidendid, mis olen kirjutanud, on kohalikule rahvale, laulud on seni levinud muusikaõpetajate ringkondades, kuid plaat on mõeldud avalikkusele,“ märgib Juhan Trump.


 

Abikaasa MAE TRUMP:
„Laulude tegemine käib Juhanil märkamatult, kuidagi muuseas. Teised sellel ajal kikivarvukil käima ei pea. Ta istub klaveri taga ning ma võin vaid aimata, mida ta parasjagu teeb – kas mängib niisama või kirjutab uut laulu.

Mõnikord palub ta mul uut laulu kuulata ja küsib arvamust. Ma ei ole pidanud kunagi kritiseerima, sest ta stiil meeldib mulle. Vahel olen vaid öelnud, et olen mingit kohta justkui varem kuulnud, meenutab mõnd teist laulu.“

Aruküla Pääsulinnu direktor MALLE JAAKO:
„Õpilased suhtuvad Juhanisse lugupidamisega. Tema muusikalootunnid ei ole kunagi igavad ega üksluised, ta teeb viktoriine, näitab tundide elavdamiseks filme.

Minu jaoks on temas kaks poolt. Ühest küljest võib ta olla üsna sarkastiline ja suhteliselt otsekohene, samas on temas tugev lüüriline pool. Tema laulud kodust ja armastusest on väga südamlikud ning mina olen küll pisaraid pühkinud, kui nad Maega neid esitavad.“

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus