Aegviidu rahvamajas etendunud näitemäng „Kolm kosilast“ on loodud August Kitzbergi „Kosjasõidu“ ainetel.
„Kolme kosilase“ esietendusel Aegviidu rahvamajas oli möödunud nädala esmaspäeva, 28. mai õhtul umbes 40 pealtvaatajat. Rahvamaja juhataja Virge Palmsalu hinnangul on seda väikese Aegviidu kohta väga hästi.
„Kuigi kohalikke oli vähem, rohkem oli Albu ja Jäneda rahvast,“ sõnas ta.
Jäneda-Aegviidu näitetrupi Tahaks Teatrit Teha pooled liikmed on Jänedalt, pooled Aegviidust, juhendaja-lavastaja Tiit Tammleht Albust – ta on ka Alburahva Teatri juht ja lavastaja.
„Kolm kosilast“ räägib sellest, kuidas Kutsiku kõrtsiemanda ja tema tütre kohta ilmub ajalehes halvustav lorilaul ning tütre peigmees otsustab vastutasuks ajakirjanikele vingerpussi mängida. Ta paneb ajalehte kuulutuse, et kohalik metsavaht otsib oma suure kaasavaraga tütrele meest. Ajakirjanikud langevad õnge ja lähevadki kosja, kuid jäävad pika ninaga, kuna metsavahil ei olegi tütart. Ajalehepoisse ründab ka vallavanem, keda on ajalehes samuti halvustatud.
Jäneda-Aegviidu näitetrupi „Kolm kosilast“ on August Kitzbergi laulumängust „Kosjasõit“ kärbitud versioon, laulude asemel kõlab stseenide vahel lõõtsamuusika, kuigi trupp esitab ühevaatuselise, umbes 45 minutit kestva etenduse ajal ka ühislaulu.
Lavastas Tiit Tammleht mängis etenduses mulki. Kõrtsiemanda ja vangivalvur Kompa rollis oli Lea Ruus, tema tütart Liisit mängis Renaate Noor, vallavanem Vilma Vommi Marian Rütman, ajakirjanikke Kertu Noor (Kägu), Anett Käärma (Ööbik), ja Anete Kams (Lõoke), metsavaht Rästast Gilda Lindmaa, Miilit Riina Ahven ning sulast Jaaku Aivar Nork. Lõõtsa mängis pillimees Tiit Animägi.
„Kui ise oled laval, on raske öelda, kuidas meil välja tuli, kuid olen kuulnud, et rahvale meeldis,“ lausus vallavanemat mänginud Marian Rütman.
Ta lisas – kuigi vahepeal oli küsimärgi all, kas näitemäng saab üldse lavaküpseks, kuna ühist prooviaega oli raske leida, otsustati üheskoos, et peab saama.
„Mina jäin esietendusega väga rahule,“ kinnitas lavastaja Tiit Tammleht.
Teist etendust enne sügist ei tule
Tiit Tammleht märkis, et kui kutseline teater võtab meelepärase materjali ja seejärel valib sinna osatäitjad, siis harrastusteater peab lähtuma inimressursist ehk mitu näitlejat on trupis.
„Kitzbergi „Kosjasõitu“ tuli kõvasti kärpida ja ringi teha, kohandada meie seltskonnale – osalisi jäi just nii palju, kui on meie trupis. Originaal on otsast-otsani laulumäng, meie eesmärk ei olnud laulumängu teha, aga kuna juba valisime Kitzbergi, siis soovisin kasutada rahvusliku motiivina lõõtsa ning kui juba on lõõts, proovisime ka laulda,“ lausus Tiit Tammleht.
Kuna Jäneda-Aegviidu näitetrupis on vaid üks meesnäitleja, tuli lavastajal osa Kitzbergi meesrolle mugandada naistele: „Näiteks oli meil vallavanem naine. Aga kõiki meesrolle lihtsalt naistele ümber mängida ei saanud, kosilastest ajakirjanikke mängisid meil koolitüdrukud nii, et joonistasid vuntsid ette, panid kaabud pähe ja pintsakud selga. Mulle endale väga ei meeldi, kui soorolle nii mängitakse, aga hädasunnil tuleb seda teha. Ja see polnud halb variant, nad said hästi hakkama.“
Ka see, et ta ise oma lavastuses mängis, oli Tiit Tammlehe sõnul hädavariant, mida ta päriselt õigeks ei pea, kuna lavastajal jääb oma rolli loomiseks vähe aega: „Õnneks ei ole mul lavastades kunagi olnud väga suuri rolle.“
„Kolme kosilase“ proove tehti Aegviidu rahvamajas paar-kolm kuud. Esialgu korra nädalas, haiguste perioodil ka üle nädala, viimased nädalad enne esietendust peaaegu iga päev.
„Aga harjuta palju tahad, üks proov jääb ju alati puudu,“ ütles Tiit Tammleht.
Marian Rütman lisas: „Kuna Kitzbergi näidendit on palju kärbitud, ei olnud tekstiosa väga mahukas ning palju jäi meelde proovidest. Kuid lauseehitus on siiski vanaaegne ja teksti kallal tuli töötada ka kodus.“
Suvel „Kolme kosilast“ rohkem ei mängita. Marian Rütman arvas, et sügisel võiks seda minna näitama naaberküladesse. Tiit Tammleht lausus, et seda saab otsustada alles sügisel, kui trupp uuesti kokku tuleb ja on selge, kui palju on neist näiteringis alles. Praeguse trupi neljast koolitüdrukust lõpetavad Renaate Noor ja Kertu Noor tänavu Aegviidu põhikooli ning jätkavad õpinguid mujal.
„Sügisel selgub, kas ja kui tihti nad hakkavad olema Aegviidus. Tuleme kokku, vaatame üle, kui palju on meid alles ning otsustame, kas on võimalik seda veel kusagil mängida. Aga kindlasti hakkame ka uusi asju õppima. Nii et Aegviidu mehed – kui mõni teist tunneb, et tahaks end laval näidata, tulge meie truppi!“ kutsus Tiit Tammleht.