Jalutuskäik KAAREL ARUSTEGA Kehra linnas

Jalutuskäik KAAREL ARUSTEGA Kehra linnas

KATRINA HELSTEIN
0

Sõnumitooja ajakirjanik käis metsapatoloogiga puid uurimas Jägala jõe ääres ja Kose maanteel.

Selle aasta Teeme Ära talgutel käisid üheksa inimest Kaarel Aruste juhatusel läbi Kehra, et rääkida linnakujundamisest.
Metsapatoloog ja volikogu keskkonnakomisjoni esimees Kaarel Aruste tutvustas sama rada ja linna plaane puude mahavõtmisel ka Sõnumitooja ajakirjanikule – viis endaga jõe äärde, kus puude mahavõtmine ei anna tema hinnangul juurde ei linna visuaalsele ega elulisele küljele.

Alustame rännakut raudteeäärse rippsilla juurest, liigume Müramäele, sealt edasi Kehra staadionile, tehaseklubi Kose tänava ja Kehra gümnaasiumi poolsele küljele, vaatame vallamaja ees kõrguvat tihedat kuusehekki, jõuame platsile, kus puude koort on trimmeriga tugevasti kahjustatud. Liigume mööda jõeäärt jalgpallistaadioni poole, jõe kallastel on näha puu juuri.

„Jägala jõgi on Kehra pärl, mida tuleb hoida. Puud on parim looduslik kaldakaitse. Peab teadma, millal me tohime maha võtta terve puu. Peab teadma, missugune puudest on aeglase-, missugune kiirekasvuline,“ on Kaarel Aruste puude mahavõtmise pärast mures. Ta rõhutab, et juurestik hoiab koos jõe kallast.

„Kehra visuaalse arengu komisjon tegeles puude mahavõtmisplaaniga ja mul hakkas hirm. Seetõttu käis keskkonnakomisjon kohapeal puid uurimas ja tegelesime küsimusega ka mõttetalgute korras,“ räägib Kaarel Aruste ja lisab: „Tundub, et ettepanekutega arvestatakse.“

Müramäel peatub Kaarel Aruste, et näidata puude oksi, mis on poolikult ära lõigatud. Ta selgitab, et niimoodi ei tohi puu eest hoolitseda – otsekui käsi, mis on amputeeritud keset rannet.

„Oksi tuleb lõigata puutüve juurest, muidu on neil kerge minna mädanema ja seenhaigusi täis. Alati ei olegi vaja puu maha võtta,“ ütleb Kaarel Aruste vallavalitsuse plaani kohta harvendada Kehra tehaseklubi juures olevat puudesalu. Siia jõudes võib näha auklikku muruplatsi, mille kohal torgivad puude oksad näkku.

„Siit saaks vabalt kõiki pähetorkivaid oksi ära lõigata. Kindlasti pärast jaanipäeva, siis on linnud pesitsemise lõpetanud, kevadine mahlajooks ammu lõppenud ja puud jõuavad lõikehaavad talveks kinni kasvatada.“

Ta lisab, et hanke korras tehtud puuraie ei ole ilus vaadata. Talgutel rääkijate meelest peaks linnal olema aednik, kes pole vallamaja ametnik. Väiksemad tööd teeks ta ise ning juhendaks suuremamahulisi töid.

„Kõige rohkem jahmatas mind vallavalitsuse kava raiuda maha Kehra gümnaasiumi juures olevad puud ja kogu kuusehekk vallamaja ümber. Viimaste puhul tuleks järele mõelda, milliseid tohiks maha võtta, milliseid mitte. Nad peavad kinni nii müra kui ka tolmu. Kehra gümnaasiumi ümbruse puud on istutanud abituriendid. Seega nende mahavõtmisel tekivad ka emotsionaalsed probleemid, millele pole mõeldud.“

Lõpuks jõuame Keskuse tänava äärsele haljastusalale, kus on palju puid kiduras seisus, sest nende ümber on trimmeriga muru niidetud.

„Niimoodi trimmeriga puid lõhkuda või hooletult oksi maha saagida võivad ainult riigihanke korras linna tulnud firmad, kes ei hooli,“ arvab Kaarel Aruste,
„Tallinnas on lood minu teada nii, et kui firma jääb trimmeriga puid lõhkudes vahele, siis leping katkestatakse kohe. Meil lastakse selliseid firmasid ikka ja jälle siia tulla, aga puu tahab ju kasvada. Kusjuures inimesed käivad minult kui metsapatoloogilt ehk puude ravitsejalt küsimas, et miks neil puud ei kasva. Kui näitan trimmeri kahjustatud tüvesid, siis nad ehmatavad ka ise.“

Võsa mahavõtmist peab Kaarel Aruste õigeks, sest sinna kiputakse viskama prügi.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus