Jäät­me­te lii­gi­ti ko­gu­mi­ne – miks ja kellele

Jäät­me­te lii­gi­ti ko­gu­mi­ne – miks ja kellele

Sõnumitooja
0
TÕ­NU TUP­PITS, MTÜ Jäät­me­hal­dus­kes­kus ju­ha­ta­ja

TÕ­NU TUP­PITS,
MTÜ Jäät­me­hal­dus­kes­kus ju­ha­ta­ja

Veel 10 aas­tat ta­ga­si olin oma pe­re­ga tut­vus­ring­kon­nas ai­nus, kel oli ühe prü­gi­kas­ti ase­mel nel­i. Nüüd on olu­kord na­tu­ke pa­rem, tüh­je pu­de­leid vii­vad taa­raau­to­maa­ti­des­se vist ju­ba kõik tut­ta­vad. Siis­ki jääb jäät­me­te lii­gi­ti ko­gu­mi­ne ena­mi­ku­le „ter­ve mõis­tu­se­ga” ini­mes­te­le aru­saa­ma­tuks ning võr­dub mõt­te­tu ja eba­prak­ti­li­se aja­rais­ka­mi­se­ga. Siia­ni ar­va­tak­se, et prü­gi­las se­ga­tak­se jäät­med kok­ku. Mõis­ted „ol­me­jäät­med” ja „se­gaol­me­jäät­med” tu­ndu­vad sü­no­nüü­mid ise­gi na­tu­ke roh­kem jäät­me­test hu­vi­tu­va­le ini­me­se­le.

Ideaa­lis tu­leb ol­me­jäät­meid ko­gu­da 12 eri lii­ki. Lii­ki­deks ja­gu­ne­vad jäät­med nii ma­ter­ja­li jär­gi, näi­teks plas­tik või me­tall, pä­ri­to­lust tu­le­ne­valt, näi­teks pa­ken­did või elekt­roo­ni­ka, suu­ru­se või hi­li­se­ma tööt­le­mis­vii­si jär­gi. Kui kõik 12 jäät­me­lii­ki prü­gi hul­gast väl­ja kor­ja­ta, jääb jä­re­le se­gaol­me­jää­de ehk prü­gi. Sel­le­ga ei saa tões­ti enam pea­le põ­le­ta­mi­se mi­da­gi te­ha. Loo­mu­li­kult ei ole reaal­ne, et igas ko­dus oleks 12 prü­gi­kas­ti, kuid ku­sa­gilt on va­ja alus­ta­da igal ju­hul.

Esi­teks. Ar­va­ta­vas­ti on kõik nõus, et võr­rel­des paa­ri­küm­ne aas­ta ta­gu­se elu­ga on ole­mi­ne muu­tu­nud mu­ga­va­maks. Saia ei too poest enam nä­pu va­hel, uus te­le­fon os­te­tak­se va­hel iga ka­he aas­ta ta­gant.

Peaae­gu kõi­gest vae­va ja rõõ­mu­ga mu­ret­se­tust saab ühel het­kel jää­de, mil­le pä­rast ühe­kord­set tar­bi­mist prü­gi­mäe­le saat­mi­ne oleks to­hu­tu loo­du­se reos­ta­mi­ne, ru­mal ja vas­tu­tus­tun­de­tu rais­ka­mi­ne. Ju­ba las­teaias õpe­ta­tak­se las­te­le – en­da jä­relt tu­leb ära ko­ris­ta­da. Näi­teks – os­tes uue te­le­fo­ni, tu­leb va­na vii­a jäät­me­jaa­ma. See on tä­na­päe­va­ne viis en­da jä­relt ära ko­ris­ta­da.

Tei­seks. Meie prü­gi­kas­ti si­su mõ­ju­tab jäät­me­käit­lu­se ku­lu­sid. Kui jäät­med on koos­ti­se poo­lest pa­re­mi­ni üm­ber­töö­del­da­vad, on ka hind ma­da­lam. Kui prü­gi­kas­ti si­sust moo­dus­tab poo­le mä­da­ne­nud õu­na­moos, on asi halb.

Kol­man­daks. Jäät­me­te üh­te hun­ni­kus­se kok­ku­pak­ki­mi­ne on sa­ma­moo­di eba­sea­dus­lik te­ge­vus, na­gu moo­to­riõ­li ma­ha va­la­mi­ne või puu­de lan­ge­ta­mi­ne il­ma raie­loa­ta. See sea­du­se rik­ku­mi­ne on nii val­dav, et tun­dub le­gaal­ne.

Mil­lest võiks alus­ta­da?
Kõi­ge täht­sam on jao­ta­da jäät­med kol­meks: oht­li­kud, mär­jad ja kui­vad. Oht­lik on kõik see, mis hai­seb vän­gelt, mi­da me ei soo­viks pan­na na­ha pea­le ega jä­taks las­te käe­ula­tus­se: ko­du­kee­mia, elav­hõ­be­da­ga kraa­di­klaas, lu­mi­ne­sents­lamp, pa­ta­rei. Oht­li­kest jäät­me­test ei saa ko­dus liht­salt lah­ti, nen­de äraand­mi­seks an­nab pa­ri­maid ju­hi­seid oma­va­lit­sus.

Märg on kõi­ke see, mis pi­gis­ta­des til­guks ehk bio­la­gu­ne­vad köö­gi- ja söök­la­jäät­med, väl­jaar­va­tud ve­de­li­kud või aiast ot­se kon­tei­ne­ris­se kor­ja­tud puu­vil­jad.

Kõik üle­jää­nu so­bib te­ge­li­kult se­gaol­me­jäät­me­te kon­tei­ne­ris­se. Sel­lest on või­ma­lik te­ha jäät­me­kü­tust, mõ­ned jäät­me­käit­lu­set­te­võt­ted suu­da­vad sel­li­seid jäät­meid sor­tee­ri­da ma­ter­ja­li jär­gi ning ka ma­ter­ja­li­na ring­lus­se ta­ga­si suu­na­ta. Jäät­me­te prü­gi­las­se mat­mi­ne on vä­lis­ta­tud, kui siis ai­nult sor­tee­ri­mis­jää­ki­de põ­le­ta­mi­sest jär­gi jääv tuhk.

Jäät­me­te lii­gi­ti ko­gu­mi­ne vä­he­malt kol­meks on ju­ba prae­gu kõi­gi­le ko­hus­tus­lik ning jõu­ko­ha­ne.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus