Iga ot­su­sel on oma hind

Iga ot­su­sel on oma hind

Sõnumitooja
0

Su­lev Vald­maa

2010. aas­ta ke­va­del toi­mus Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas Kuu­sa­lu val­la suur ja esin­dus­lik ha­ri­dus­foo­rum, mil­lel osa­le­sid ha­ri­dus­e­lu­ga seo­tud 30 ini­mest. Peaae­gu töö­päe­va kest­nud aru­te­lu­des ja rüh­ma­töö­des teh­ti põh­ja­lik­ke kok­ku­võt­teid val­la koo­li­de ja las­teae­da­de te­ge­vu­se het­keo­lu­kor­rast ning sõ­nas­ta­ti tu­le­vi­ku­va­ja­du­si.

Val­la­va­lit­su­se esin­da­ja Kai Si­ni­sa­lu an­dis üle­vaa­te Kuu­sa­lu val­la koo­li­de jät­ku­suut­lik­ku­sest ning esi­tas and­med koo­li­ko­hus­tu­se ik­ka jõud­va­test las­test val­la ela­ni­ke re­gist­ris õp­peaas­ta­te kau­pa ku­ni õp­peaas­ta­ni 2016/2017. Ha­ri­duss­foo­ru­mil kee­gi koo­li­de ruu­mi­kit­si­kust ja juur­de ehi­ta­mi­se va­ja­dust esi­le ei too­nud.

Ha­ri­dus­tee­ma­de­ga te­gel­di järg­ne­va­tel aas­ta­tel eda­si. 20. veeb­rua­ril 2013 koh­tu­sid üm­ber­kaud­se­te oma­va­lit­sus­te ju­hid Kuu­sa­lu koo­lis ha­ri­dus­mi­nis­tee­riu­mi esin­da­ja­te­ga. Aru­ta­ti Ida-Har­ju koo­li­võr­gu tu­le­vi­ku üle tol­lal kuu­maks tee­maks saa­nud rii­gi­güm­naa­siu­mi võt­mes. Põ­hi­hu­vi oli, kas Kuu­sal­lu oleks või­ma­lik ra­ja­da meie piir­kon­na rii­gi­güm­naa­sium. Naab­rid ei ol­nud sel­lest soo­vist in­nus­tu­nud ja tõ­de­ti, et õpi­las­te arv ka kõi­ki­de naab­ri­te pea­le kok­ku ei and­nuks va­ja­mi­ne­vat mi­ni­maal­set õpi­las­te hul­ka ga­ran­tee­ri­tult kok­ku.

2014. aas­ta 12. no­vemb­ril toi­mus Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas val­la ha­ri­dus­vald­kon­na aren­gu­ka­va töö­rüh­ma kor­ral­da­tud se­mi­nar, mil­le osa­le­sid taas 30 ini­mest. Tol­la­ne abi­val­la­va­nem Aa­re Ets võt­tis kok­ku 2010. aas­ta ha­ri­dus­foo­ru­mi ja 2013. aas­tal toi­mu­nud Ida-Har­ju koo­li­võr­gu aru­te­lu, ning tõ­des, et ül­di­selt ol­lak­se koo­li­võr­gu­ga ra­hul ja jät­ka­ta tu­leks sa­ma koo­li­võr­gu­ga. Ruu­mi­puu­du­sest Kuu­sa­lu koo­lis ei ol­nud jut­tu. Vas­tu­pi­di – Aa­re Ets tea­tas, et väl­ja­töö­ta­ta­va aren­gu­ka­va prio­ri­teet on kva­li­teet­ne las­teaia- ja koo­li­tee­nus ning soov saa­da või­ma­li­kult pal­ju lap­si oma val­la koo­li­des­se ja las­teae­da­des­se.

Ka Kuu­sa­lu kesk­koo­li di­rek­tor on ol­nud sa­ma meelt, et koo­li õpi­las­te arv peaks ole­ma või­ma­li­kult suur. Se­da sih­ti tee­ni­sid ot­se­selt ka Kuu­sa­lu koo­li juht­kon­na mõt­tea­val­du­sed 2010. aas­ta ha­ri­dus­foo­ru­mil, et Kol­ga koo­lis tu­leb kesk­koo­lio­sa sul­ge­da. See lõ­puks ka toi­mus, ning ku­sa­gil pi­did va­rem Kol­gas õp­pi­nud edas­pi­di õp­pi­ma hak­ka­ma. Kül­lap sai Kuu­sa­lu kesk­kool sealt täien­dust.

Sõ­nu­mi­too­ja on ka­jas­ta­nud kõi­ki va­ra­se­maid ha­ri­dus­tee­ma­li­si aru­te­lu­sid. 2017. aas­ta 8. no­vemb­ri numb­ris an­nab leht tea­da, et Kuu­sa­lu kesk­koo­li hoo­le­ko­gu vii­mas­te aas­ta­te pro­to­kol­li­dest on nä­ha, kui­das koo­li ruu­mi­kit­si­ku­se tee­mat on kä­sit­le­tud peaae­gu igal koo­so­le­kul. Val­la­va­ne­malt ole­vat uu­ri­tud, mil­lal võiks saa­da alg­klas­si­de jaoks juur­dee­hi­tu­se.

Ka­het­sus­väär­sel kom­bel ei jää muud üle, kui tu­leb tõ­de­da, et sel­les kü­si­mu­ses ei ole­gi siis toi­mu­nud ei koo­li ega val­la juh­ti­mist. Hoo­le­ko­gu pro­to­kol­li­dest saab jä­rel­da­da vaid se­da, et vas­tu­ta­vad isi­kud ei ole prob­lee­mi as­jus pea­le vas­tas­tik­ku kir­ja­de kir­ju­ta­mi­se või ka rää­ki­mi­se mit­te mi­da­gi tei­nud. Kui­das mui­du hin­na­ta se­da, et 28. märt­sil 2018 te­gi meie val­la­vo­li­ko­gu si­sult sun­ni­tud ot­su­se ren­ti­da Kuu­sa­lu koo­li­pe­re ära­ma­hu­ta­mi­seks ala­tes järg­mi­sest õp­peaas­tast eda­si nel­jaks aas­taks kok­ku 256 424 eu­ro eest kon­tei­ne­rid il­ma, et eel­ne­vaid si­su­li­si põh­ja­lik­ke aru­te­lu­sid oleks toi­mu­nud.

Kui­das toi­mus sel­le kii­rot­su­se­ni vii­nud juh­ti­mi­ne, on ära too­dud 21. märt­si Sõ­nu­mi­too­jas. Seal kir­ju­ta­tak­se14. märt­sil Kuu­sa­lu kesk­koo­lis toi­mu­nud koo­so­le­kust. Leht kir­ju­tab, et Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Kal­mer Märt­son võt­tis pool­teist tun­di kest­nud aru­te­lu kok­ku sõ­na­de­ga: „Tä­na­ne selts­kond on ka­he käe­ga sel­le poolt, et sü­gi­sel on õp­pe­tööks ka­su­ta­da nel­ja klas­si­ruu­mi­ga moo­du­lid”. Kuu­sa­lu kesk­koo­li di­rek­tor Vel­lo Sats rää­kis, et lä­hiaas­ta­te prog­noo­si saa­tis kool val­la­va­lit­sus­se 2015. aas­tal. Sel­le jär­gi peaks kolm esi­mest klas­si alus­ta­ma ka järg­mi­sel ja üle­järg­mi­sel aas­tal, 2021. aas­tal alus­ta­vad koo­li­teed 2 klas­si.

Mi­na ar­van, et val­la koo­liik­ka jõud­va­te las­te ar­vu prog­noo­sid pea­vad iga­päe­va­selt ole­ma kät­te­saa­da­vad val­la­ma­jas. Nen­de han­ki­mi­seks on seal tööl spet­sia­list. Koo­li­juht ei pea ole­ma see isik, kes neid prog­noo­se koo­li­pi­da­ja­le esi­tab – pi­gem ik­ka vas­tu­pi­di. Ja koo­liea­lis­te las­te ar­vu tea­des ka­van­dab koo­li­võr­ku ning va­ja­du­sel juur­de ehi­ta­mist ik­ka koo­li(de) pi­da­ja ehk val­la­va­lit­sus.

Kui kõik eel­pool­kir­jel­da­tu on toi­mu­nud ning al­les käe­so­le­va aas­ta 14. märt­si hu­vi­ta­tud isi­ku­te, ke­da val­la­vo­li­ko­gu esi­mees ni­me­tas selts­kon­naks, pool­spon­taan­sel koo­so­le­kul esi­ta­tak­se või­ma­li­kud la­hen­du­sed ruu­mi­kit­si­ku­se lee­ven­da­mi­seks Kuu­sa­lu koo­lis, saab­ki jä­rel­da­da, et va­rem po­le sel­les kü­si­mu­ses koo­li ega val­la tu­le­mus­lik­ku juh­ti­mist toi­mu­nud.

Koo­so­le­kul pa­ku­ti Kuu­sa­lu koo­li ruu­mip­rob­lee­mi la­hen­du­seks väl­ja mit­meid või­ma­lu­si: kon­te­ri­ne­ri­te ren­ti, õp­pe­töö kor­ral­da­mist ka­hes va­he­tu­ses, algk­las­si­de töö­ta­mist Kuu­sa­lu las­teaias, Kiiu mõi­sa ka­su­tu­se­le­võt­tu õp­pe­tööks, meie val­la kol­me koo­li pluss Lok­sa güm­naa­siu­mi ruu­mi­või­ma­lus­te ära­ka­su­ta­mist. Va­rian­te kaa­lu­mi­seks oli ja on see­ga mi­tu, kuid nen­dest va­rian­ti­dest soo­vi­sid hu­vi­ta­tud isi­kud la­hen­du­se­na nä­ha ai­nult kon­tei­ne­ri­te ren­ti. Val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si üt­les koo­so­le­kul sel­le pea­le, et igal ot­su­sel on oma hind: „Kui va­li­me moo­du­lid, lä­he­me olu­li­selt kal­li­mat teed pi­di…”

Val­la­vo­li­ko­gu lii­ge Mar­ti Hääl hin­das 28. märt­si vo­li­ko­gu is­tun­gil se­da la­hen­dust kui tu­le­kah­ju kus­tu­ta­mist ning vii­tas va­ja­du­se­le lä­bi mõel­da sel­le ot­su­se või­ma­li­kud ta­ga­jär­jed. Mis need või­ma­li­kud ta­ga­jär­jed on, se­da võib igaüks vaa­da­ta-kuu­la­ta Fa­ce­boo­kis vo­li­ko­gu is­tun­gi sal­ves­tu­sest. Si­su­kas ana­lüüs häid ta­ga­jär­gi kah­juks ei prog­noo­si. Teh­tud ot­su­se ta­ga on Mar­ti Hää­le sõ­nul osa lap­se­va­ne­ma­te emot­sio­naal­ne ra­hu­lo­lu Ri­hu­mäe­ga seo­tud har­ju­mus­te säi­li­mi­seks.

Võib-ol­la on­gi val­la­vo­li­ko­gu 28. märt­si ot­sus veerand ­mil­jo­ni eu­ro ku­lu­ta­mi­seks nüüd ra­ken­da­da püü­ta­va ava­tud juh­ti­mi­se näi­teks. Kuid juh­ti­mi­ne tä­hen­dab ala­ti nii ot­sus­te te­ge­mist kui nen­de eest vas­tu­tu­se võt­mist. Kas 14. märt­si koo­li­koo­so­le­kul emot­sio­naal­set ra­hu­lo­lu taot­le­nud ja val­la­vo­li­ko­gu te­ma ot­su­se te­ge­mi­sel sur­ves­ta­nud ini­me­sed võ­ta­vad ka vas­tu­tu­se? Meie val­la ko­ge­mus näi­tab, et suur­test et­te­võt­mis­test ei jõua eri­ti mis­ki fi­ni­šis­se sel­li­se­na na­gu ka­van­da­tud, vaid ik­ka teist­su­gu­se­na – ta­va­li­selt ka kal­li­ma­na.

Mi­na val­la­ko­da­ni­ku­na ei ole kind­las­ti ra­hul sel­le­ga, et Kuu­sa­lu koo­li ruu­mi­kit­si­ku­se prob­lee­mi la­hen­da­mi­sel las­ti tek­ki­da niiöel­da hä­dao­lu­kord. Kuu­sa­lu vald ei ole ai­nult Kuu­sa­lu kool ja val­la elu ei ole ai­nult ha­ri­dus. Val­la kui ter­vi­ku va­ja­dus­te sei­su­ko­hast peak­sid oma tööd te­ge­ma kõik val­la pal­gal ole­vad ini­me­sed ala­tes val­la­va­ne­mast ja koo­li­di­rek­to­ri­test ku­ni amet­ni­ke­ni, kes and­meid ko­gu­vad ja peak­sid mär­ku and­ma lä­he­ne­va­te muu­datus­te va­ja­du­sest. Kui aga tek­ki­nud olu­kor­ras öel­dak­se, et ah, mis sel­le ra­ha­ga mui­du ik­ka te­ha, na­gu sa­mu­ti kuul­da on ol­nud, siis tu­leb juh­ti­deks lei­da ini­me­sed, kes suu­da­vad rah­va ra­ha ka­su­ta­da 21. sa­jan­di vää­ri­li­selt.

Ju­ba on õhus ka ju­tud va­ja­du­sest Kuu­sa­lu ­kool kui amor­ti­see­ru­nu üld­se niiöel­da üm­ber lü­ka­ta ja uus ehi­ta­da. Võib-ol­la küll, kuid ka sel­lel on oma hind. Mul­le tu­le­vad sil­me et­te kau­nid ja funkt­sio­naal­sed Ees­ti koo­li­hoo­ned, mis on ehi­ta­tud ju­ba 1930ndail aas­tail. Mil­lal siis need ära lam­mu­ta­tak­se?

Iga­ta­hes tu­leks nüüd mind kui val­la­ko­da­nik­ku veen­da, et kõi­ki­de koo­li­de juht­kon­nad ja tei­sed val­la ha­ri­du­se eest hea seis­vad ini­me­sed saak­sid ühe laua ta­ga kok­ku ning hak­kaks lõ­peks as­ja­de üle tõ­si­selt jä­re­le mõt­le­ma. Siis hoi­tak­se ära üks­tei­selt te­ki ära­si­ku­ta­mi­sed, väl­jap­res­si­mi­se­le sar­na­nev käi­tu­mi­ne ning lõ­puks tu­le­kah­ju kus­tu­ta­mi­ne. Se­da on mi­nul kui val­la­ko­da­ni­kul õi­gus nõu­da. Mil­leks mi­du kõik eel­pool­loet­le­tud foo­ru­mid ja aren­gu­ka­vad, mis sa­mu­ti on ra­ha maks­nud?

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus