HEIKI PÄRDI: „Kuusalu vallas ja Loksal on palju huvitavaid maju.“

HEIKI PÄRDI: „Kuusalu vallas ja Loksal on palju huvitavaid maju.“

ÜLLE TAMM
0

Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor HEIKI PÄRDI kirjeldab Kuusalu kihelkonna väärtuslikke hooneid.

Kuusalu rahvamajas on kuni märtsi lõpuni avatud Eesti Vabaõhumuuseumi fotonäitus „Kuusalu kihelkond vabaõhumuuseumi silmis ja südames“.

Hiljuti Kuusalus toimunud koguperepäeval tutvustas muuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi kihelkonna arhitektuuri põnevamaid näiteid.

Kuusalu, Muuksi, Soorinna,Tsitre
„Juba Kuusalu alevikus on mitu arhitektuuriliselt ja ajalooliselt olulist hoonet,“ sõnas ta.

„Loomulikult on väärtuslik ja oluline ehitis Kuusalu kirik. Ka 1935 valminud vennastekoguduse palvela väärib tähelepanu – omaaegne moodne, samas kodune puukirik, mille projekteeris August Volberg koos Edgar Velbriga.“Kui Kuusalust liikuda ida poole, jõuab Muuksi külasse, kust on pärit tuntud arhitektid August Volberg ning ta õde Erika Nõva. „Vaatamisväärsused on nii nende kodutalu Toomani kui ka Volbergi projekti järgi tema onu Joosepi ehitatud Aedla talu, kus praegu elab Erika Nõva poeg Hans Nõva. Volbergi kui Eesti ühe tuntuma maa-arhitekti projekteeritud on ka Soorinna külas asuva Loigu talu verandaga roosakas kivimaja.“

Heiki Pärdi on aastakümneid käinud mööda Eestimaad, et leida huvitava arhitektuuriga ja ajalooliselt väärtuslikke hooneid. Kui on leidnud huvitava talumaja, suhtleb pererahvaga, et teada saada, kes ja millal ning mis asjaoludel maja ehitas, sest talumajade kohta mujalt reeglina ei ole andmeid leida.

Heiki Pärdi nimetab Kuusalu kihelkonna ja ka Eesti üheks kõige algupärasemaks talumajaks Tsitre küla puutöömeistri Joosep Obergi kavandatud ja ehitatud Hagumäe talu maja, kus hiljem suvitas maestro Hugo Lepnurm. Joosep Oberg oli Hugo Lepnurme onu.

„Plaan on, et see maja võetaks muinsuskaitse alla. Asjaajamisele kulub aega, aga tegeleme sellega. Lahemaa rahvuspargi eestvõttel korraldati Hagumäel paar aastat tagasi talgud maja välisilme korrastamiseks. Hagumäe maja on puhas rahvakunst, ehitaja oli laevameister ja peentisler. Algselt oli mõeldud ehitada see mesilaste talvemajaks, siis tuli mõte teha suuremaks ja siis veel suuremaks. Lõpuks valmistas meister sinna ise ka mööbli sisse.“

Vabaõhumuuseumi teadusdirektor HEIKI PÄRDI Kuusalu rahvamajas.

Vabaõhumuuseumi teadusdirektor HEIKI PÄRDI Kuusalu rahvamajas.

Loksa Nõmme ja uus linn
Veel soovitab Heiki Pärdi minna Loksale – sealgi on palju väärtuslikku: „Seda peetakse küll vene linnaks, aga arhitektuuriliselt on palju olulisi hooneid.
Huvitav villatüüpi maja asub Rahu tänav 2. Selline tüüpiline eelmise sajandi alguse moodne elamu, alevikes ja jõukates taludes ehitati niisuguseid. Või Ranna tänaval ärimeeste Puhkide suvemaja, mis on väga kaunis ja sama tüüpi. Sellised hooned näitavad, et Loksa oli omal ajal arenev suvituskoht.“

Arhitektuuriklassikaks nimetab teadusdirektor ka Loksa bussijaama, mis valmis 1938, arhitekt on Elmar Lohk, kes kavandas Tallinnas Vabaduse väljakul kunagise EEKS maja, kus asus kuulus Kultase hiljem Moskva kohvik. Loksa bussijaam on üks neid hooneid, mida tasub hoida ja kaitsta.

Ka kiidab Heiki Pärdi Loksa linna Stalini-aegseid ehitisi. Lille tänavat nimetab ta väga saksalikuks, seal ehitasid saksa sõjavangid. Ta juhib tähelepanu ka Uue tänava kahele silikaatmajale, millele on punaste tellistega sisse laotud rahvuslik ornament.

Ülevaadet Kuusalu kihelkonna külade erilistest majadest jätkame järgmises Sõnumitoojas.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus