Haldusreform ongi kujunenud farsiks

Haldusreform ongi kujunenud farsiks

Sõnumitooja
0

RAIVO UUKKIVI,
Raasiku vallavanem

Aasta tagasi võeti kiirustades vastu haldusreformi seadus, milles väga palju haldusreformist endast ei kõnelda. Paika said haldusterritoriaalse reformi kriteeriumeid — minimaalne rahvaarv, selle täitmise tagumine tähtaeg, vabatahtlike ühinemiste ajagraafik, sundliitmisega seonduv.

Haldusreformi sisuliselt teha tahtes on vaja alustada mujalt. Kas või sellest, et leppida ühiskonnas kokku, kas on OK jätkata õhukese riigiga ja vaadata pealt, kuidas majandus reguleerib end ise. Olulised majandust kasvatavad tegevused kuhjuvad tõmbekeskuste lähedale ja inimesed järgnevad neile. Halduspoliitika ei saa järgida isereguleerivat põhimõtet.

Kui Toompeal resideeruv rahvateater otsustaks midagi Eesti halduses muuta, tuleks leida võimalused (tootva) majanduse elavdamiseks praeguseks tühjaks jooksvates piirkondades. Selleks on vaja pisut paksemaks (reguleerivamaks) muuta riiki ja veidi rohkem majandust ohjata.

Pärast 25 aastat isevoolset turumajandust on raske kiiret muudatust oodata. Aga oluline on kokku leppida strateegiates. Selline tee saab olema pikk, paraku valimisperioodide loogikas pikkadel vaadetel erilist kohta pole. Nii sünnivad seadused, mille alusel tegutsedes raisatakse maksumaksjalt korjatud raha, mõne aja pärast ollakse sunnitud tõdema, et ei õnnestunud.

Täpselt nii on praeguse haldusreformiga. See oli ette nähtud ebaõnnestuma juba enne seaduse välja kuulutamist. Eestis olid näited, et oluliste vundamentaalsete majanduslike otsusteta ühinemisega saavutatav hetkeline tulemus rahvaarvus püsima ei jää. Märjamaa, Türi, Suure-Jaani – kõigis neis on jätkunud rahvaarvu vähenemine ka pärast ühinemist. Otsustajad võiksid seda analüüsida ja mitte astuda uuesti samale rehale.

Haldusreformi seadus on ametlikult farsiks muutunud. Valitsus asus taganema sundliitmise põhimõtetest. Oleks tulnud tagasi tõmmata kogu sundliitmise temaatika. Riik peaks julgema jõudu kasutada ka vabatahtlike ühinemiste takistamiseks, et ära hoida ebamõistlike ühenduste teke. Sundliitmiste pooliku lahendusega (Loksale erisuse tegemisega) saavutati oponentide kuri kriitika, et omadele jäeti linn alles. Kriitikat poleks, kui sundliitmistest loobutaks või loobutaks kiirustamisest enne valimisi. Nõustun õiguskantsleriga, et Loksale erisuse tegemine oli pretsedent, mis andis argumendi paljudele kohtusse pöördumiseks. Erisusi on veel tehtud, see põhjustab suurt segadust sügisestel valimistel. On tagumine aeg sundliitmisest loobumiseks ja segaduste vältimiseks. Tark valitsus seda ka teeks. Jäärapäine või loll valitsus läheb oma rahva vastu tema enda rahaga kohtusse.

On küsitud, kas nüüd kahetsed eelmise aasta lõpus toimunud kampaaniat, kulunud raha ja närve? Vastus on – ei. Raasiku vald võitis kampaaniaga igas mõttes – korrastus rahvastikuregister, sest keskendusime neile, kes juba vallas elasid. Tugevnes kogukondlik kokkuhoidmise tunne. Lisandunud kodanikest  suurim osa on tööealised, seega kampaania ei toonud kulu, vaid tõi eelarvesse tulu, mis kokkuvõttes suurem, kui kahe aasta jooksul makstav ühinemistoetus. Ka närvikulu polnud, sest kogukonna valdav hoiak ning toetus andis suure annuse positiivset emotsiooni. Meil pole midagi kahetseda, selliseid kampaaniaid võiks teha tihemini,paraku ohutundeta tulemusi ei saavutata.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus