Halb sil­ma­nä­ge­mi­ne suu­ren­dab liik­lu­sõn­ne­tus­te ris­ki 4 kor­da

Halb sil­ma­nä­ge­mi­ne suu­ren­dab liik­lu­sõn­ne­tus­te ris­ki 4 kor­da

Sõnumitooja
0

MER­LE VÄL­JA­RI,
Inst­ru­me­ta­rium Ees­ti op­to­met­rist

Suurb­ri­tan­nias teh­tud uu­rin­gu põh­jal ei näe 23 prot­sen­ti maail­ma au­to­juh­ti­dest pii­sa­valt häs­ti, mis­tõt­tu suu­re­neb õn­ne­tu­se risk liik­lu­ses ne­li kor­da. Ees­tis kont­rol­li­tak­se sõi­du­ki­juh­ti­de sil­ma­nä­ge­mist ter­vi­se­tõen­dit väl­jas­ta­des kord küm­ne aas­ta ta­gant, kui­gi op­to­met­ris­ti­de ja pe­rears­ti­de hin­nan­gul võib sil­ma­nä­ge­mi­ne muu­tu­da ju­ba kuue kuu ku­ni aas­ta jook­sul. 

Suurb­ri­tan­nias lä­bi vii­dud uu­rin­gu ko­ha­selt ei­ra­tak­se pril­li­de kand­mist au­to­roo­lis kõi­ge enam lü­hi­kes­te sõi­tu­del: peaae­gu üks küm­nest au­to­ju­hist ei ole kan­dud pril­le või läät­se­sid, kui on oma lap­si koo­li vii­nud või sealt too­nud, 25 prot­sen­ti sõi­du­ki­juh­ti­dest sõi­da­vad nä­ge­mis­häi­re­te­ga lü­hi­ke­si sõi­te, li­gi 15 prot­sen­ti is­tu­vad au­to­roo­li ka pi­ke­ma­te va­he­maa­de lä­bi­mi­seks. 

Hea sil­ma­nä­ge­mi­ne on tur­va­li­se sõit­mi­se üheks põ­hi­tin­gi­mu­seks, sest vä­he­malt 90 prot­sen­ti sõi­du­ki­ju­hi in­fost on vi­suaal­ne. Kuid kah­juks ju­hi­vad tõe­näo­li­selt ka Ees­tis sa­jad kui mit­te tu­han­ded sõi­du­ki­ju­hid sõi­du­keid et­te­näh­tud pril­li­de-läät­se­de­ta või ei ole tead­li­kud, et nä­ge­mi­ne peaks ole­ma sel­gem. Igas op­ti­ka­poes kont­rol­li­tak­se iga­päe­va­selt kesk­mi­selt 10-20 ini­me­se sil­ma­nä­ge­mist ning ena­mik kont­rol­li jõud­va­test ini­mes­test va­ja­vad uu­si pril­le. 

Va­ba­rii­gi Va­lit­su­se mää­ru­se nr 88 on nä­ge­mis­nõu­ded sõi­du­ki­juh­ti­de nä­ge­mis­te­ra­vu­se­le iga­ti pä­de­vad, kuid kee­ru­li­sem on olu­kord hä­ma­ras nä­ge­mi­se ja pi­mes­ta­mi­sel adapt­sioo­ni­või­me hin­da­mi­se­ga, sest „nor­maal­ne” on vä­ga suh­te­li­ne. 

Pi­mes­ta­mi­sel on adapt­sioo­ni­või­met kee­ru­li­ne mõõ­ta, et kui häs­ti ja kau­ge­le pi­me­das nä­hak­se ning kui kii­res­ti taas­tub pi­me­das nä­ge­mi­ne, kui sil­mi on val­gus­voo­ga pi­mes­ta­tud. Uu­rin­gu­te põh­jal ei põh­jus­ta liik­lu­sõn­ne­tu­si nii­võrd ai­nult halb nä­ge­mis­te­ra­vus, vaid just kont­ras­ti­tund­lik­ku­se ja adapt­sioo­ni­või­me lan­gus. Halb sil­ma­nä­ge­mi­ne võib võr­du­da te­ge­li­kult just­kui joo­bes sei­sun­di­ga, mil ini­me­se nä­ge­mi­ne on sa­ma­moo­di häi­ri­tud. 

Nä­ge­mi­ne võib muu­tu­da kuue kuu ku­ni aas­ta jook­sul mis­tõt­tu ei pii­sa iga 10 aas­ta jä­rel ter­vi­se­tõen­di jaoks teh­ta­vast sil­ma­kont­rol­list.

Ka pe­rearst An­ne­li Tal­vik on kin­ni­ta­nud – ühis­kon­nas peaks laie­malt ole­ma aru­saam, et liik­lu­se tur­va­li­sust ei saa ta­ga­da ars­tid re­gu­laar­se ja suh­te­li­selt suu­re in­ter­val­li­ga teh­ta­va kont­rol­li kau­du, vaid põ­hi­li­ne roll on ini­mes­te en­da vas­tu­tu­sel. Tun­dub, et liik­lu­ses juh­tub en­di­selt õn­ne­tu­si, kus põh­ju­seks on ju­hi halb ter­vis või puu­du­lik liik­lu­so­lu­de ta­ju­mi­ne hai­gu­se tõt­tu.

Kui ini­me­ne saab in­sul­di, siis saab ra­viarst juh­ti­mi­sõi­gu­se va­ja­du­sel pea­ta­da. Kui ini­me­ne hai­ges­tub ta­sa­pi­si ja ei sa­tu me­dit­sii­ni vaa­te­väl­ja, ei ole ars­til või­ma­lik sek­ku­da. Üld­hai­ges­tu­mi­sed, seal­hul­gas nä­ge­mi­se hal­ve­ne­mi­ne, nõr­gen­da­vad jõu­du, tai­pa­mist ja reakt­sioo­ni­kii­rust. Isi­kul en­dal on ko­hus­tus võt­ta vas­tu­tus ja tea­ta­da sel­lest ars­ti­le. Kah­juks on au­to aga sa­ge­li olu­li­ne iga­päe­va toi­me­tu­le­kuks, et saa­da näi­teks maa­piir­kon­da­dest. See­tõt­tu toi­me­tab meil liik­lu­ses suur hulk isi­kuid, kes se­da te­ha ei to­hiks. 
Pril­lid ei ole hai­gus, see­pä­rast ta­sub sil­mi en­da ohu­tu­se hu­vi­des sa­ge­da­mi­ni kont­rol­li­da.

Silmanägemise kontrolliks ei pea ootama arstijärjekorras – silmi saab kontrollida kõigis Eesti prillipoodides.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus