ENN KIRS­MAN: „Lok­sa ja Kuu­sa­lu tul­nuks sund­lii­ta pal­ju va­rem.“

ENN KIRS­MAN: „Lok­sa ja Kuu­sa­lu tul­nuks sund­lii­ta pal­ju va­rem.“

Ülle Tamm
0
ENN KIRS­MAN on ol­nud ko­ha­li­kus po­lii­ti­kas üle 20 aas­ta, 1996-2001 oli Kuu­sa­lu val­la­va­nem. Töö­tab füü­si­kaõ­pe­ta­ja­na Au­den­te­se Era­koo­lis ja Loo kesk­koo­lis.

ENN KIRS­MAN on ol­nud ko­ha­li­kus po­lii­ti­kas üle 20 aas­ta, 1996-2001 oli Kuu­sa­lu val­la­va­nem. Töö­tab füü­si­kaõ­pe­ta­ja­na Au­den­te­se Era­koo­lis ja Loo kesk­koo­lis.

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees ENN KIRS­MAN, Kuu­sa­lu val­las tu­leb 22. ja 23. ap­ril­lil rah­va­kü­sit­lus. Kas hää­le­tak­si­te Lok­sa lin­na ja Kuu­sa­lu val­la sund­liit­mi­se poolt või vas­tu?
„Ka­vat­sen an­da poolt­hää­le, pean Kuu­sa­lu val­la ja Lok­sa lin­na lii­tu­mist piir­kond­li­ku aren­gu sei­su­ko­halt ai­nuõi­geks. Ta­gant­jä­re­le tar­ga­na tu­leb tun­nis­ta­da, et sund­liit­mist oleks tul­nud taot­le­da ju­ba 2005. aas­tal, kui lii­tu­sid Lok­sa vald ja Kuu­sa­lu vald. Kah­juks sea­du­s­and­lus siis ei või­mal­da­nud. Pal­jud tä­na­sed prob­lee­mid olek­sid ole­ma­ta või po­leks nii­võrd või­men­du­nud.“
Mil­li­sed prob­lee­mid?
„Mõt­len eel­kõi­ge se­da po­lii­ti­list tral­li, mis Lok­sal on ol­nud. Kuu­sa­lu val­las on ol­nud teist­su­gu­ne po­lii­ti­li­ne kul­tuur. Kui­gi vii­ma­sel va­li­mis­pe­rioo­dil on po­liitk­lou­naad tä­nu Lok­sa lin­na­vo­li­ko­gu kemp­lus­tes ka­ras­ta­nud po­lii­ti­ku­te­le ka Kuu­sa­lu vo­li­ko­gus­se jõud­nud.“
Mi­da ar­vab sund­liit­mi­sest te va­li­mis­liit Ühi­ne Ko­du, kül­lap ole­te aru­ta­nud ka Kuu­sa­lu val­la koa­lit­sioo­nis?
„Ül­di­selt ole­me se­da meelt, mi­da esi­me­ses vas­tu­ses üt­le­sin, kuid val­la­vo­li­ko­gu sei­su­koht sõl­tub olu­li­selt sel­lest, mil­li­ne tu­leb rah­va­kü­sit­lu­se tu­le­mus. Mi­da roh­kem ini­me­si ar­va­mu­se väl­ja üt­leb, se­da liht­sam on vo­li­ko­gul sei­su­koh­ta ku­jun­da­da. Sa­mas ei ka­vat­se me käi­vi­ta­da „ei“ ega „jah“ kam­paa­niat, sest mõ­le­mad olek­sid po­pu­list­li­kud ega või­mal­daks ku­jun­da­da ini­mes­tel oma ar­va­must. Kui rah­va­kü­sit­lu­se vas­tus on „jah“, kül­lap üt­leb „jah“ ka Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu, kui tu­leb sel­ge „ei“, on ka vo­li­ko­gul ras­ke muud öel­da.“
Kuul­da­vas­ti on Lok­sa lin­na­pea vii­ma­sel ajal sa­ge kü­la­li­ne mi­nis­tee­riu­mis ja oma era­kon­na juh­ti­va­te po­lii­ti­ku­te juu­res, te­gut­seb sel­le ni­mel, et Lok­sa linn jääks oma­va­lit­su­se­na al­les. Kas ka Kuu­sa­lu val­la ju­hid käi­vad Toom­peal sel­gi­tu­si saa­mas või ja­ga­mas ja kel­le juu­res?
„Eri­ne­valt Lok­sa lin­nast, kus ai­nu­võim on ühe era­kon­na käes, pea­le­gi ju­hib sa­ma era­kond ka rii­gi koa­lit­sioo­ni, on meil olu­kord eri­nev. Va­li­mis­liit on par­tei­vä­li­ne, meil ot­se­teed Toom­pea ka­bi­net­ti­des­se ei ole. Ol­les IR­Li lii­ge, olen koh­tu­nud rii­gi koa­lit­sioo­ni­nõu­ko­gu mõ­ne liik­me­ga ja va­he­ta­nud in­fot olu­kor­ra koh­ta Ida-Har­ju­maal, kuid või­ma­lu­si va­lit­su­se ta­se­mel ot­su­seid suu­na­ta meil ei ole. Meie mu­rest saa­dak­se Toom­peal küll aru, kuid laiu­ta­tak­se kä­si, sest vä­ga ras­ke on lei­da ar­gu­men­te Lok­sa liit­ma­ta jät­mi­seks.
Ole­me su­hel­nud ka teis­te era­kon­da­de juht­po­lii­ti­ku­te­ga, sel­gi­ta­nud omi sei­su­koh­ti. Võib-ol­la just tä­nu sel­le­le suht­lu­se­le õn­nes­tus meil ära hoi­da Kuu­sa­lu val­last niiöel­da tü­ki lõi­ka­mi­ne, et Lok­sa linn saaks lii­tu­da Vi­hu­la ja Hal­ja­la val­la lii­tu­mi­se tu­le­mu­se­na tek­ki­va Hal­ja­la val­la­ga. Miks se­da te­gi­me? Põh­jus liht­ne – tao­li­ne oma­va­lit­sus oleks ol­nud vä­ga kunst­lik moo­dus­tis. Kum­ma­li­ne on lu­ge­da Lok­sa lin­na­juh­ti­de sa­ja­tu­si, et meie vas­tu­sei­su tõt­tu jäi sün­di­ma­ta ran­na­rah­va oma vald. Pea­le nen­de en­di po­le vä­he­malt Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu poo­le sel­li­se soo­vi­ga pöör­du­nud te­ge­li­ku ran­na­rah­va üks­ki esin­da­ja.
Emot­sio­naal­selt mõis­tan Lok­sa lin­na­juh­te – aas­ta­küm­ne­te­ga kin­nis­ta­tud võim on ma­gus, sel­le kest­mi­ne ühen­da­tud oma­va­lit­su­se tin­gi­mus­tes ei ole su­gu­gi kin­del, kui ük­si jät­ka­tes. Mui­de, sa­ma võib öel­da ka Kuu­sa­lu val­la koh­ta. Kind­las­ti saa­vad jõu­joo­ned sü­gi­sel va­li­ta­vas vo­li­ko­gus ole­ma teist­su­gu­sed, kui on tä­na. Kas pea­le jää­vad Kuu­sa­lu või Lok­sa senised juht­po­lii­ti­kud või tu­le­vad uued te­gi­jad, on prae­gu või­ma­tu en­nus­ta­da.“
Va­ba­rii­gi va­lit­sus on öel­nud, et Lok­sa ja Kuu­sa­lu pan­nak­se kok­ku, kuid siia­ni ei kin­ni­ta­ta mi­da­gi ega lü­ka­ta üm­ber. Ini­mes­tel võib ol­la pä­ris kee­ru­li­ne ot­sus­ta­da, mi­da ühi­ne­mi­sest ar­va­ta.
„Soo­vi­tan kuu­la­ta oma mõis­tust ja sü­dant ning aval­da­da ar­va­must, mil­li­ne see ka po­leks. Ta­suks vaid meel­de tu­le­ta­da Kuu­sa­lu ja Lok­sa val­da­de ühen­da­mi­se eel ol­nud hir­me – ühen­da­mi­se tu­le­mu­se­na on võit­nud mõ­le­mad lii­tu­nud val­lad. Kind­las­ti tu­leks rah­va­kü­sit­lu­sel osa­le­da, sest igaü­he ar­va­mus on olu­li­ne.“
Lok­sa ela­ni­kud kü­si­vad, kas ühi­ne­mi­se kor­ral peab hak­ka­ma sõit­ma as­ju aja­ma Kuu­sal­lu-Kii­du. Ve­ne­keel­se­test ini­mes­test pal­jud mu­ret­se­vad, kui­das saa­vad oma­va­lit­su­se poo­le pöör­du­da need, kes ees­ti keelt ei os­ka.
„Sea­du­sest tu­le­ne­valt peab vä­he­malt nel­jaks aas­taks pä­rast oma­va­lit­sus­te ühi­ne­mist jää­ma tee­nin­dus­punk­tid kõi­ki­de ühi­ne­va­te oma­va­lit­sus­te se­nis­tes­se kes­kus­tes­se. See­ga jääb tee­nin­dus­punkt Lok­sa­le, kui val­la­ma­ja hak­kab asu­ma Kiius, või siis Kii­du, kui val­la­ma­ja hak­kab ole­ma Lok­sal. Kumb va­rian­ti­dest rea­li­see­rub, on uue vo­li­ko­gu ot­sus­ta­da.
Mit­te ke­da­gi ei sun­ni­ta aja­ma as­ju ees­ti kee­les. Prae­gu­gi võib Kuu­sa­lu val­la­ma­jas saa­da oma mu­re­le vas­tu­se ka siis, kui pöör­du­tak­se ve­ne või ing­li­se kee­les. Täh­tis po­le mit­te ini­me­se ema­keel, vaid see, et mu­re saaks la­hen­da­tud.
Põh­jen­da­ma­tu jutt on, kui öel­dak­se, et pä­rast ühi­ne­mist pan­nak­se kin­ni Lok­sa muu­si­ka­kool või kesk­kool. Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu peaks ole­ma ru­ma­last ru­ma­lam, sest nii ühes kui tei­ses õpi­vad ka val­la lap­sed – miks peak­sid val­la­ju­hid taht­ma oma val­la las­te või­ma­lu­si pii­ra­ta?“
Lok­sa ini­me­sed on taht­nud tea­da ka se­da, mis võib min­na pa­re­maks, mis hal­ve­maks, kui tu­leb ühi­ne vald.
„Mul puu­dub täp­ne üle­vaa­de Lok­sal toi­mu­vast, kuid Kuu­sa­lu ja Lok­sa val­da­de ühi­ne­mi­se jä­rel­mõ­ju­de koh­ta võin öel­da, et hal­ve­maks po­le kes­kus­tes ega kü­la­des mi­da­gi läi­nud. Pi­gem on kes­kus­tes ja kü­la­des muu­tu­nud ak­tiiv­se­maks ko­gu­kond­lik te­ge­vus. Pii­sab, kui tuua mõ­ned näi­ted – Juminda Poolsaare Seltsi ettevõtmised, Kuu­sa­lu kü­la­de küm­ne­võist­lus, MTÜ Kiiu Aren­dus kor­ral­da­tud suu­rü­ri­tu­sed, Kol­ga­kü­las toi­mu­vad val­la sün­ni­päe­vad ja tä­nu­peod. Usun, et ka Lok­sal saab ko­gu­kond­lik lii­ku­mi­ne tuu­le tii­ba­des­se, sest Kuu­sa­lu val­las on ko­da­ni­kual­ga­tus kõi­gi­ti soo­si­tud ja sa­ge­li ra­ha­li­selt toe­ta­tud.
Konk­reet­selt võin ni­me­ta­da kaks as­ja, mil­le­ga Lok­salt tee­nust saa­vad val­la­ko­da­ni­kud tä­na ra­hul ei ole ja mi­da Kuu­sa­lu val­la ela­ni­ku­na mõist­ma­tu­se­ga pealt vaa­tan. Need on koo­li ja las­teaia lah­tio­le­kua­jad. Kool ja las­teaed pea­vad ole­ma las­te ja nen­de va­ne­ma­te tee­nis­tu­ses – ini­me­sed pea­vad saa­ma viia oma lap­sed las­teae­da ja min­na nei­le jä­re­le sel­li­selt, et ei oleks tar­vis hom­mi­kul töö­le hi­li­ne­da, õh­tul töölt va­rem ära tul­la. Ja koo­li­ma­ja uk­sed pea­vad ole­ma lah­ti hi­lis­te õh­tu­tun­di­de­ni – seal pea­vad töö­ta­ma pi­ka­päe­va­rüh­mad ning hu­vi­rin­gid nii las­te­le kui ka täis­kas­va­nu­te­le. Kuul­sin hil­ju­ti ül­la­tu­se­ga, et kool pan­nak­se Lok­sal luk­ku ko­he pä­rast vii­mas­te tun­di­de lõp­pu, õpi­la­sed si­su­li­selt tõs­te­tak­se tä­na­va­le. Kuu­sa­lus oleks sel­li­ne lu­gu en­ne­kuul­ma­tu.“
Kuu­sa­lu val­las kü­si­tak­se, kas val­la­ra­ha hak­kab mi­ne­ma Lok­sa­le, kui­gi en­dal tar­vis teid re­mon­ti­da, Kuu­sa­lu kool va­jab juur­dee­hi­tust.
„Kuu­sa­lu val­la ra­ha­li­ne seis on prae­gu vä­ga hea. Kui rea­li­see­rub Toom­pea va­lit­sus­lii­du lu­ba­dus, et oma­va­lit­sus­te ra­has­ta­mi­ne vaa­da­tak­se üle, tu­lu­mak­su prot­sen­ti suu­ren­da­tak­se sa­ma­le ta­se­me­le, kui en­ne masu 2009. aas­tal, siis usun, ka Kuu­sa­lu ühend­val­la rah­vas võib vaa­da­ta palju loo­tus­rik­ka­malt tu­le­vik­ku.
Ha­ri­dus on ol­nud Kuu­sa­lu val­la­juh­ti­de prio­ri­teet ja jääb ka edas­pi­di. Veel on min­gi loo­tus saa­da Kuu­sa­lu koo­li güm­naa­siu­mio­sa­le riik­lik ra­has­tus. Rii­gi­güm­naa­siu­mi mõõ­tu prae­gu­ne koo­lio­sa väl­ja ei an­na, aga kui nii lä­heb, siis või­me Kuu­sa­lu koo­li juur­dee­hi­tust nä­ha ju­ba järg­mi­se va­li­mis­pe­rioo­di lõ­puks. Kui peaks mi­ne­ma tei­si­ti, po­le lu­ba­dust ehk nii liht­ne täi­ta, kuid ole­me Kuu­sa­lu koo­li ruu­mi­puu­du­se prob­lee­mi tead­vus­ta­nud, ot­si­me või­ma­lu­si sel­le lee­ven­da­mi­seks. Min­gi la­hen­dus tu­leb kind­las­ti.“
Kir­ju­ta­si­te pea­mi­nist­ri­le, riigihaldus­mi­nist­ri­le, jus­tiits­mi­nist­ri­le, maa­va­ne­ma­le, kü­si­si­te, kui­das saab ku­jun­da­da sei­su­koh­ta sund­liit­mi­se suh­tes, kui puu­dub li­gi­pääs Lok­sa lin­na­ga seon­du­va­le in­fo­le. Kir­ju­ta­si­te ka, kui­das Lok­sa Elu kul­ti­vee­rib ne­ga­tiiv­set foo­ni. Mi­da on vas­ta­tud?
„Vas­ta­mi­seks sea­du­se­ga et­te näh­tud 30 päe­va said eel­mi­sel nä­da­lal täis. Pa­ra­ku po­le üks­ki mi­nist­ri­test mei­le vas­ta­nud ega ka maa­va­nem. Eks nen­de­gi jaoks on te­gu kee­ru­li­se prob­lee­mi­ga. Usun siis­ki, et kõr­ged rii­gia­met­ni­kud sea­dust täi­da­vad, mei­le vas­ta­vad ja si­su­li­selt. Ava­li­kus­ta­me vas­tu­sed kind­las­ti ka val­lae­la­ni­ke­le, need­ki ai­ta­vad rah­va­kü­sit­lu­seks sei­su­koh­ta ku­jun­da­da. Võib-ol­la pea­me sel nä­da­lal saat­ma meel­de­tu­le­tu­sed, sest sea­du­si tu­leb täi­ta ja rah­va­kü­sit­lus lä­he­neb suu­re hoo­ga.“
Kas Kuu­sa­lu val­la ju­hid te­gid Lok­sa­le lä­bi­rää­ki­mis­teks et­te­pa­ne­kuid sel­leks, et ühi­ne­mi­se kor­ral saak­sid töö või­ma­li­ku kao­ta­mi­se eest aas­ta­pal­ga? Kas rii­gilt saa­ma­ta jää­nud toe­tus 800 000 eu­rot vabatahtliku ühinemise eest oli plaa­nis suu­na­ta Kiiu mõi­sa re­mon­ti? Väi­ted on in­fo­le­hest Lok­sa Elu.
„Ka Lok­sa lin­na ju­hid olek­sid saa­nud va­ba­taht­li­ku lii­tu­mi­se jä­rel või­ma­li­ku töö­kao­tu­se kom­pen­sat­sioo­niks aas­ta­pal­ga. Sel­li­ne süü­dis­tus meie koh­ta on ala­tu ja sil­ma­kir­ja­lik.
Kuu­sa­lu val­la­ma­ja re­mont on täie­li­kult fi­nant­see­ri­tud Kuu­sa­lu val­la ee­lar­ve­ra­ha­ga, sel­leks ühi­ne­mis­toe­tust va­ja ei ole. Küll aga va­jak­sid kii­ret ra­ha­süs­ti Lok­sa koo­li­ma­ja või staa­dion, edu­ka­te lä­bi­rää­ki­mis­te kor­ral oleks saa­nud sel­leks ka­su­ta­da min­git osa ühi­ne­mis­toe­tu­sest.
Mil­leks täp­selt toe­tus­ra­ha ku­lu­ta­da oleks saa­nud, se­da on nüüd sa­ma mõt­te­tu spe­ku­lee­ri­da, kui aru­ta­da sel­le üle, mi­da teek­sin siis, kui või­dak­sin Vi­king Lot­to­ga jack­po­ti. Kons­ta­tee­ri­me, et see ra­ha jäi piir­kon­da tu­le­ma­ta. Süüd­las­te ot­si­mi­ne on vä­he­vil­ja­kas te­ge­vus, kes­ken­du­da tu­leb tu­le­vik­ku suu­na­tud aren­gu­te­le, mit­te mi­ne­vik­ku ta­ker­du­mi­se­le.“

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus