Esmakordselt olid Ekströmi Marsi ajal Kolga mõisas näitused, töötoad, talukaupade laat ja filmiseansid.
„Elagu vaba Eesti!“ hüüdsid Front Line Eesti mehed möödunud laupäeva, 27. jaanuari hommikul Kolga mõisa peahoone taga, kui poseerisid filmijatele ja fotograafidele pärast mõisa õunaaias peetud näidislahingut.
Ekströmi Marsile kogunenud rahvas sai taas enne matkarajale minekut jälgida üht episoodi Vabadussõjast.
Marsiga tähistatakse Soome vabatahtlike võitlejate osalemist Eesti Vabadussõjas – major Martin Ekström juhtis 99 aastat tagasi vabatahtlike soomlaste üksust, kes võttis osa Valklast alguse saanud üldpealetungist Viru rindel ja aitas vastase suruda Narva jõe taha.
Ekströmi Marss toimus seekord neljandat korda, näidislahing oli kolmandat korda. Esimene marss ehk rahvamatk tehti 2015. aastal, näidislahinguga alustati Valklas 2016. aastal.
Mullu paugutasid Front Line Eesti võitlejad paukpadrunite ja -granaatidega samuti Kolga mõisa juures, kuna Ekströmi-meeste teed järginud Valkla-Hara marsruudi asemel otsustati teha start ja finiš Kolka ning matkarajad kolme eri pikkusega. Ka nüüd sai Kolgas valida kolme raja vahel: 7, 17 või 30 kilomeetrit. Enne näidislahingut mängis mõisa rõdul Kuusalu pasunakoor, kes üllatas matkajaid pillilugudega ka rajal.
Peakorraldaja, idee autor ja eestvedaja, ellujäämisinstruktor ning kaitseliitlane Erki Vaikre tõdes, et marss on muutunud suureks ürituseks iseenesest, kuna rahvas soovib, ainuüksi vabatahtlikke abilisi oli tänavu 120 ringis: „Inimestel on indu kaasa aidata, tulla kodudest välja, matkata. Teeme nii kaua, kui seda indu jätkub ning Ekströmi Marss pole kujunenud kommertslikuks. Mulle läksid hinge Sae lambatalu perenaise sõnad. Kui küsisin, kas laadal oma kaupa õnnestus müüa, ütles ta, et tuli kohale, kuna on suurepärane üritus ja tahab kaasa teha ning boonus on, et ka osteti.“
Erki Vaikre meenutas, et neli aastat tagasi alustati väikese seltskonnaga ja loodeti, et 50 inimest tuleb, aga matkajaid kogunes 124. Aasta hiljem arvestati paarisajaga, tuli 460. Mullu kogunes 1650 ja nüüd oli rahvast veel ligi tuhande jagu rohkem. Põllule tehtud ajutises parklas loendati tipphetkel 1300 autot. Lisaks mitu suurt bussi, millega saabusid NATO võitlejad Tapalt.
Temaatilised kostüümid ja rajad kaunis looduses
Ka seekord paluti matkajatel tulla Vabadussõja-aegse riietusega ning osad olidki vanad mundrid välja otsinud. Taas pildistati ehedamaid kostüümikandjaid ja valiti parim. Fotode järgi oli korraldajate üksmeelne otsus Erki Vaikre sõnul, et preemia läheb kahele naisele, kes kandsid sõjaaegse meditsiiniteenistuse rõivaid, kaasas olid neil punase ristiga paunad. Tuttavate kaudu selgitati välja, et võidukostüüme kandsid naiskodukaitsjad Anneli ja Ülle Saaremaa ringkonnast.
„Võitjate perekonnanimesid veel ei tea, aga need uurime ka välja,“ lubas peakorraldaja. „Kuna osalejate arv on läinud suureks, palju on välismaalasi, siis otsustasime, et jätkame kostüümivõistlusega, aga järgmisel korral palume teha endast pilt, kui kostüüm on selga pandud, ja enne rajale minekut koos nimega meile saata.“
Vanu mundreid kandsid ka erusõjaväelased Soomest ja Rootsist. Üks grupp soomlasi palus Front Line Eesti meestelt püsse oma saja aasta vanuste kostüümide juurde, et matk oleks eriti tõetruu.
Lepiti kokku, et soomlased osalevad tuleval korral näidislahingus koos Front Line Eestiga. Ja mis kõige uhkem, soomlased lubasid, kui saaks ümbruskonnast rentida hobuseid, teeksid nad järgmisel korral kaasa ratsaväelastena.
Laupäevaõhtune „Aktuaalne kaamera“ näitas, kuidas Ekströmi Marsil käisid ka NATO võitlejad – üle 150 taanlase ning grupp britte Tapalt otsustasid puhkepäeva veeta sel üritusel. Elukutselised sõjaväelased läbisid 30kilomeetrise raja ning tutvusid Kolga mõisas pakutavaga.
Erki Vaikre: „Rahvast oli nii palju, et kõiki oma tuttavaidki ei õnnestunud kohata. Hea oli see, et polnud ühisstarti, radadele hakati minema, kui näidislahing lõppes. Rajad olid avatud kella neljani pärastlõunal, osad matkajad tulid kohale ja läksid rajale hiljem.“
Ta ütles, et täpselt küll ei tea kinnitada, aga Ekströmi Marss võib olla üks suurimaid sellistest rahvamatkadest, millel pole ideoloogilist ega muud kindlat suunitlust.
„Ilm soosis matkajaid, õnneks ei olnud paksu lund, mis oleks teinud rännaku oluliselt raskemaks,“ märkis ta. „Meie matka eesmärk on, et tuntaks rõõmu kaunist loodusest, saadaks häid emotsioone, mitte ei võistelda teistega. Igaüks valib sobiva tempo.“
Nordic Housese sinimustvalged pesakastid
Kõige suurem töötuba oli Kolgas puitmaju valmistava firma Nordic Houses Kolga tsehhis, kus meisterdati pesakaste kuldnokkadele ning tihastele. Materjal oli ettevõttelt ja valmis pesakasti sai tasuta kaasa võtta. Kokku valmistati sada linnupesakasti, millest osad värviti sinimustvalgeks. Kõik juhendajad tegutsesid vabatahtlikult.
Appi palutud ornitoloog Thea Perm Tallinna Linnuklubist ütles, et linnud näevad värve rohkem ja teistmoodi: „Eksperimenteerime, teeme värvilisi pesakaste ja ka tavalisi ning vaatame kevadel, kus linnud paremini pesitsema hakkavad.“
Nordic Housese töötajad olid ka rajal – pakkusid Männivälja elamuarenduse juures kõige pikemalt matkalt tulijaile lõkkel küpsetatud kartulit, pannil grillitud vorsti ja kuuma teed.
Ettevõtte juht Argo Saul: „Ekströmi Marss sobib kokku meie väärtustega ja soovime ka edaspidi võimaluste piires panustada. Kogu see üritus tugineb kodanikualgatusele, vabatahtlike tööle ja toetajate abile, tegu on tähelepanuväärse ettevõtmisega ning otsus seda toetada tuli kergelt.“
Päeva jooksul võis eri paikades leida Nordic Housese logoga esemeid. Neid paluti pildistada ja postitada firma Facebooki lehele. Võitis Triinu Atla foto, logojahi võitja sai kingikoti.
Taas oli Ekströmi Marsil ka selfievõistlus, parimaks hinnati Janika Pajula pilt. Välja anti veel eripreemia „Untsus endel“ ehk nässu läinud selfie eest, preemia läks Merli Reinmannile.