Eesti kaitsmine on kogu ühiskonna, mitte ainult meeste asi

Eesti kaitsmine on kogu ühiskonna, mitte ainult meeste asi

Sõnumitooja
0
HANNES HANSO, kaitseminister

HANNES HANSO,
kaitseminister

Riigikaitse on valdkond, millega tuleb kogu aeg tegeleda. Selleks peame nägema ühiskonda tervikuna. Noor naine, kes kaitseväe vormis laskeharjutusi teeb või koos meestega metsarännakul kilomeetreid mõõdab, ei tekita avalikkuses enam üllatust või suuremat elevust. Juba neljandat aastat saavad 18-27aastased Eesti kodakondsusega noored naised läbida ajateenistuse omal soovil. Aastatel 2013-2015 tegi meestega võrdsetel alustel teenistuse läbi 39 neiut. Naistele kehtivad vaid üldfüüsilises testis erinevad normid, tänavu on astunud vabatahtlikult kaitsejõudude ridadesse 33 naist. Siiski arvan, et need arvud peavad tulevikus oluliselt kasvama.
Naisi, nagu ka noori mehi, kannustab kaitseväkke tulema soov ning vajadus anda oma panus Eesti kaitsmisse ja turvalisusse. Oluline on tahe ennast proovile panna, omandada uusi oskusi ja kogemusi. Avalikkuse hoiakud on suuremat kaasamist toetavad. Sel kevadel viis Turu-Uuringute AS kaitseministeeriumi tellimusel läbi uuringu — 68 protsenti eestlastest suhtub naiste kaitseväes teenimisse pooldavalt. Samas moodustavad naised meil ajateenijatest alla ühe protsendi ja mitmed tütarlapsed, kes on soovinud kaitseväkke tulla, pole sinna jõudnud või esimestel kuudel teenistuse pooleli jätnud. On rida mõttelisi ning tegelikke takistusi,  miks sisuliselt pool ühiskonna potentsiaalist on jäänud kaitseväes kasutamata.
Naiste seas läbi viidud küsitluses selgus, et päris tihti on plaanile saada sõjaväeline karastus või teha kaitsejõududes karjääri, tõmmanud kriipsu peale sugulaste, sõprade või poiss-sõbra vastuseis. Kui muidu ei nähta aega teenivates naistes probleemi, siis suhtumine muutub tõrjuvamaks, kui see puudutab otseselt kas oma perekonna liiget või tuttavat. Arvestatav osa Eesti elanikest leiab jätkuvalt, et militaarvaldkond on puhtalt meeste rida, millest naised tuleb eemal hoida. Taolisi hoiakuid leiab ka kaitseväes ja ohvitseride hulgas.
Naiste motivatsiooni uurinud kaitseliitlasest teadlane Silvia Kiili on toonud välja, et kaitsejõududega liitumine nõuab naistelt topeltjulgust, kuna neil tuleb end tõestada ennekõike meestele. Ja kui peaks veel puuduma lähedaste moraalne toetus, on sellist elupööret veelgi raskem ette võtta. Vahel pärsib naiste huvi ka kartus olmetingimuste pärast ja asjaolu, et neile ei anta sobivat vormi ega muud varustust.
Sõjalisse riigikaitsesse kaasatud naised on igati normaalne ja loomulik  nähtus ja naistel peavad olema meestega võrdsed võimalused kaitsta oma maad ja kodu, teha kaitseväes karjääri. Ei ole mingit põhjust vaadata ajateenijaid ja tegevväelasi kui mehi ja naisi – neid tuleb vaadata kui motiveeritud, hea väljaõppe ja korraliku varustusega sõdureid. Norra, Rootsi, Soome, USA ja Suurbritannia, aga ka Eesti kaitseväe kogemus näitab, et naised suudavad meestega võrdväärselt teenistust kanda ka välismissioonidel.
Et rohkem naisi leiaks relvajõududesse tee, tuleb iganenud mõttemallidest lõplikult lahti saada. Samuti peab paranema kaitseväe valmisolek naisi teenistusse värvata, väljaõpet läbi viia ning ka instruktorite tase. Allkirjastasin oktoobri keskel määruse, mis avab naistele edaspidi kõigi väeosade uksed. Seni võtsid naisajateenijaid vastu vaid Tapa ja Võru väeosad, nüüd avanevad naistele uksed ka Viru ja Kalevi jalaväepataljonidesse, mereväkke, vahipataljoni ning logistikapataljoni.
Kui latti kõrgele ei sea, pole võimalik kõrgemale hüppama hakata. Seetõttu oleme seadnud eesmärgiks, et aastal 2018 läbib kaitseväeteenistuse üle saja naise, edaspidi veelgi rohkem. Jõudkem koos 21. sajandisse ka kaitsevaldkonnas.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus