50 000 eurot maksma läinud mälestusmärgi suurannetajate nimed on kirjas vana pastoraadi ukse kõrval mälestusplaadil.
Kuusalus oli lauritsapäeva, 10. augusti peategelane Eesti tänapäevasele ortograafiale aluse pannud Kuusalu pastor Eduard Ahrens. Alates Laurentsiuse Seltsi 2011. aasta juunikuu otsusest püstitada Kuusallu Eduard Ahrensi kuju, on toimunud suur annetuskampaania, valitud kuju kavand, peetud keelekonverents, hakatud taastama põlenud vana pastoraati ning rajatud selle ette park. Lauritsapäeval olid kuju avamine, Ahrensile pühendatud keelekonverents, kirikukontsert, jumalateenistus ning õhtusöök.
Laurentsiuse Seltsi esimees Sulev Valdmaa meenutas, et 2011. aasta lõpus kuulutas selts välja ideekavandite konkursi, mis lõppes 2012. aasta veebruaris. Laekus 11 võistlustööd. Kahest võistlustööst – „Meenutus“ ja „Reede“ valiti sama aasta maikuus välja „Reede“. Autorite ümbriku avamisel selgus, et võidutöö autorid olid Kuusalu valla skulptorid Aivar Simson ja Paul Mänd. „Meenutus“ oli Martin Alliku kavand – pronksist kirjadega valge müüritis.
2013. aastal algatas selts annetuskampaania, et kuju rajamiseks vajalikud 50 000 eurot kokku saada. Raha annetati nii seltsi pangakontole kui klaasist annetuskasti. 2016. aasta augustiks oli raha koos nii palju, et Sulev Valdmaa sai Tammispea külas Seaküla Stuudiotega alla kirjutada Ahrensi mälestusmärgi modelleerimise lepingule. Novembris algas Sauel töökojas Uus Monumentaal pronksivalu. Annetuste tegemine sai hoo sisse. Annetuste kogumise tähtajaks möödunud aasta lõpuks oli selts kogunud ligi 55 000 eurot. Suurima summa eraldas Kuusalu vald – 15 000 eurot. Teised suurannetajad on Urmas Laanem, Tallinna Toomkooli SA, Kait Liinev, Karli Lambot, AS Amalfi, Sulev Valdmaa, Ain Ojala, Ants Aaman, Leonhard ja Ursula von Rambach, Jaan Tõnissoni Instituut, Emakeele Selts, Arnold ja Ingrid Rüütel, Heiki Haljasorg, Jüri Kraft, Loksa linn, Balti Spoon, Eesti Keele Sihtasutus, Eesti Keele Instituut, Indrek ja Triin-Maret Laul, Baltische Baudenkmäler e.V., Domus Dorpatensis Teaduse ja Kultuuri SA. Suurannetajatena on on kirjas ka Eesti riik, rahvas ja Kuusalu kihelkonna rahvas.
Aprillis 2017 algasid Kuusalus vana pastoraadi ees kõnniteede ehitus ning haljastustööd. Mälestusmärk sai Sauel valutöökojas valmis 12. aprillil.
Eduard Ahrensi mälestusmärgi avamispäev 10. augustil algas hommikul Kuusalu kalmistul Vabadussõja mälestussamba juures mälestushetkega, kõneles Kuusalust pärit piiskop Tiit Salumäe. Kaitseväe orkestri saatel marssisid mälestushetkel osalenud vana pastoraadi ette, kus algas vabaõhu jumalateenistus. EELK Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakaga teenis kaasa EELK peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Tiit Salumäe. Jumalateenistusel mängis Kaitseväe orkester, laulis Rotalia korporatsiooni meeskoor.
Kell 12.30 algas mälestusmärgi avamistseremoonia. Mälestusmärgilt eemaldasid katte suurannetaja, president Arnold Rüütel, skulptorid Aivar Simson ja Paul Mänd, Laurentsiuse Seltsi esimees Sulev Valdmaa. Annetajate tänutahvlilt vana pastoraadi ukse kõrval eemaldasid katte Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas ja koguduse juhatuse esimees Martin Urva.
Sulev Valdmaa rääkis, et Tallinnas sündinud, Kuusallu pastoriks tulnud Eduard Ahrens tegi elu lõpuni saksakeelseid ülestähendusi kohalikust elust, ilmastikuoludest ja viljasaagist kiriku kroonikaraamatusse: „Kroonikaraamatust ei leia me aga märkmeid selle kohta, kuidas ta püüdis talupoegade kõnekeelt kirja panna ja loetavaks teha.“
1834. aastal ilmus Tallinnas Ahrensi kirjutatud eesti keele grammatika, 1853. aastal teine, täiendatud trükk.
„Ahrens oli järjekindel. Keeletöös polnud ta kompromisside otsija ega ühegi suuna pooldaja, vaid lõi midagi täiesti uut, mida edaspidi nimetati Ahrensi keeleks. Pärast Ahrensit Kuusalus pastoriks asunud Kentmann ütles Ahrensi kohta, et ta oli väga andekas ja energiline, tõde oli tema jaoks kõige tähtsam ja selle eest seisis ta kartmata. Ta ei rääkinud kedagi taga, oli aus ja otsekohene, mis võis paljudele paista tundetu ja ebaviisakas,“ kõneles Sulev Valdmaa.
Skulptor Paul Mänd rääkis avamisel, et kuju on kaua tehtud kaunikene: „2012. aastal tegime kujust väikese kavandi. Sulev Valdmaa ütles, et tore, lauritsapäeval avame. Pärast selgus, et polnud veel täpselt teada, mis aasta lauritsapäeval. Algas periood, kus vahel väga kiire, siis jälle aega küll, vahel tundus, et kuju ei tulegi. Sulev Valdmaa ja annetajate visadus viis aga sihile.“
Peapiiskop Urmas Viilma sõnas, et sageli kiputakse kedagi kõrvale heitma ainuüksi selle tõttu, et on teisest rahvusest: „Ahrens oli baltisakslane, kuid lõi eeldused eesti keele arenguks. Ta jutlustas eesti keeles, soovis, et rahvas kuuleks jumalasõna ning saaks sellest aru.“
President Arnold Rüütel tunnustas Laurentsiuse Seltsi tööd ning rõhutas, et keel on identiteedi osa, eesti keele staatus on kõrge, selle kestmine ja areng toimub paremini, kui paljud seda ennustasid.
Emakeele Seltsi liige Mati Hint ütles, et Ahrensi lauseõpetus päästis eesti keele nii, nagu kõlas see rahva suus.
Domus Dorpatensise esindajana kõneles avamisel Martin Noorkõiv: „Ahrensi panus on märkimisväärne ja mälestusväärne. Meie kollektiivne tähelepanu on tänapäeval nihkunud äri, majanduse, IT-valdkonda. Tuleks aga meenutada, tänu kellele saame tegutseda neis omas keeles.“
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi: „Ahrensi ausammas on töökale, grotesksele mehele, kes tõi meie keele Saksa kultuuriruumist Soome poole. Ühtlasi on see ka eesti keele ausammas.“
Avamistseremoonial käis ligi 150 inimest, esinesid korporatsiooni Rotalia meeskoor ja Kaitseväe orkester. Lõunasöögil vanas pastoraadis said osalejad mulgiputru, MTÜ Kolga Arendus pakkus magustoitu. Kolga muuseum oli sisustanud ruumid kohaliku muuseumi loomise mõtte algatajat Gustav Vilbastet tutvustava ekspositsiooniga.
Pärast avamistseremooniat oli Kuusalu rahvamajas Eduard Ahrensile pühendatud konverents, mille valmistasid ette Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts ja Õpetatud Eesti Selts. Konverentsi juhtis Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender.
Õhtul oli Kuusalu kirikus Ahrensi-ajastu hõnguline kontsert, kava koostasid ansambli Floridante muusikud, sopran Maria Valdmaa ja klavessinist Saale Fischer. Pärast kontserti oli vanas pastoraadis õhtusöök küünlavalgel, millest võtsid osa Laurentsiuse Seltsi liikmed, kontserdil esinenud muusikud ja Saksamaalt avamistseremooniast osa võtma sõitnud annetajate esindajad Ludwig Kentmann ja Günther Braunsberger.