Neljapäev, 20. juuli 2017
Kirjakast

0

TEI­LI PIIS­KOP­PEL
noor­soo­po­lit­sei­nik
Ida-Har­ju kons­taab­li­jaos­kond

Kui­gi tih­ti­pea­le võib tun­du­da, et mit­te­tea­ta­mi­ne ei saa ke­da­gi kui­da­gi mõ­ju­ta­da, siis te­ge­lik­ku­ses on olu­kord vas­tu­pi­di­ne. Tea­tud olu­kor­da­des on tea­vi­ta­mi­ne elu­li­se täht­su­se­ga ja abi võid va­ja­da si­na või si­nu lä­he­da­ne.
Kui­das tea­ta­da? He­lis­ta või kir­ju­ta: ohu- ja hä­dao­lu­kor­ras kut­su abi numb­rilt 112. Ül­dis­te kü­si­mus­te kor­ral he­lis­ta po­lit­sei in­fo­te­le­fo­ni­le 612 3000 või piir­kon­naa­met­ni­ke­le, kel­le kon­tak­tid leia­te oma val­la ko­du­le­helt. Või­ma­lik on saa­ta ka e-mail poh­ja@po­lit­sei.ee; in­fo@po­lit­sei.ee.
Tei­ne või­ma­lus on tul­la ko­ha­le: Ida-Har­ju po­lit­sei­jaos­kond P.Pin­na 4 Tal­linn, Ida-Har­ju kons­taab­li­jaos­kond Kar­jää­ri 11 Maar­du,  Raa­si­ku kons­taab­li­punkt Tal­lin­na mnt 24 Aru­kü­la ale­vik, Ani­ja kons­taab­li­punkt Koo­li 16 Keh­ra linn, Lok­sa kons­taab­li­punkt Tal­lin­na 49 Lok­sa linn, Kuu­sa­lu kons­taab­li­punkt Kuu­sa­lu tee 33, Kuu­sa­lu ale­vik. Piir­kon­naa­met­ni­ke vas­tu­võ­tu­ajad leia­te oma val­la vee­bi­le­helt. Vas­tu­võ­tua­ja vä­li­selt koh­tu­mi­seks ta­sub aeg vas­ta­va amet­ni­ku­ga kok­ku lep­pi­da.
Ära ka­su­ta sot­siaal­võr­gus­tik­ku Fa­ce­book sel­leks, et an­da tea­da juh­tu­mi­test, mis va­ja­vad ko­he po­lit­sei sek­ku­mist. Kui in­fo peab jõud­ma po­lit­sei­ni kii­res­ti, he­lis­ta hä­daa­bi­numb­ril 112.
Mi­da on olu­li­ne mee­les pi­da­da, kui mär­kad mi­da­gi kaht­last või eba­sea­dus­lik­ku? Kui mär­kad, tea­vi­ta ko­he! Ära mu­ret­se, et paa­nit­sed üle või see ei pruu­gi ol­la olu­li­ne. La­se po­lit­seil ot­sus­ta­da, mil­li­se prio­ri­tee­di­ga on an­tud juh­tum.
Kii­rus ja täp­ne kir­jel­dus ai­tab ta­ba­da! Kui sind või su lä­he­dast röö­vi­tak­se, ahis­ta­tak­se või juh­tub mõ­ni tei­ne süü­te­gu, tea­vi­ta sel­lest ko­he. Kat­su mee­les pi­da­da või­ma­li­kult pal­ju de­tai­le: sõi­du­ki värv, mark, re­gist­ree­ri­mis­num­ber või ini­me­se su­gu, pik­kus, riie­tus. Iga in­fo­kild an­nab või­ma­lu­se kur­ja­te­gi­ja kii­re­mi­ni ta­ba­da. Mõ­ni­kord on ta­ba­mi­seks va­ja vi­deo­sal­ves­tust, kuid ala­ti ei pruu­gi vi­deo­sal­ves­tis ol­la pii­sa­valt hea kva­li­tee­di­ga.
Mõ­nin­ga­tel juh­tu­del, näi­teks au­to-, ma­ja- ja poe­var­gus­te pu­hul, ka­su­tab po­lit­sei var­ga ta­ba­mi­seks jäl­je­koe­ra­sid. Sel­leks, et koer saaks jäl­je üles võt­ta, on po­lit­sei­ni­ke sünd­mus­ko­ha­le kii­re jõud­mi­ne mää­ra­va täht­su­se­ga. Sel­lis­te sünd­mus­koh­ta­de pu­hul on olu­li­ne ise sünd­mus­ko­has mit­te jäl­gi ära rik­ku­da.
Lä­hi­suh­te­vä­gi­vald ei to­hi jää­da ko­du­sein­te va­he­le. Ole­me üks ko­gu­kond ja pea­me üks­teist toe­ta­ma. Kui kuu­led kor­te­rist ime­lik­ke hää­li ja sa po­le kin­del, mis seal toi­mub, ta­suks sel­lest po­lit­sei­le tea­da an­da. On ol­nud juh­tu­meid, kus pe­re­tü­lid on lõp­pe­nud kel­le­gi vi­gas­ta­mi­se­ga või ise­gi sur­ma­ga. Kar­ju­mi­ne ega löö­mi­ne ei ole lu­ba­tud käi­tu­mi­ne ja kee­gi ei pea ta­lu­ma füü­si­list ega ka vaim­set vä­gi­val­da. Tih­ti­pea­le ei soos­tu oh­ver ja ta lä­he­da­sed ise abi pa­lu­da, sest on kas hir­mul või tun­ne­vad hä­bi. Lä­hi­suh­te­vä­gi­val­da ei pea hä­be­ne­ma ega kart­ma sel­lest po­lit­sei­ni­ku­le rää­ki­da. Vaid ühi­selt saab kan­na­ta­nu­le pak­ku­da või­ma­lik­ke la­hen­du­si.
Ole jul­ge ja näi­ta väl­ja, et sa hoo­lid oma ko­gu­kon­nast. Oma käi­tu­mi­se­ga ai­tad meil tu­gev­da­da ko­gu­kon­na­tun­net ja ühi­selt saa­me muu­ta meie ko­du­kan­di tur­va­li­se­maks.

0

ENE RAHURAND,
Kuusalu pereõde

Käesoleval perioodil on hoogustunud erinevate vii­rus­infektsioonide levik, enim on diagnoositud ülemiste hin­gamisteede viiruseid kaasaarvatud gripp, oksendamine ja kõhulahtisus. Äge viirusinfektsioon, ka gripp, ei alga nohuga, vaid kõrge palavikuga kuni 39 kraadi, mis võib püsida 6-7 päeva.
Seoses sellega tuletame meel­de:
• Võimalusel püüdke vältida rahvarohkeid kohti ja üritusi.
• Peske regulaarselt käsi.
• Vältige kokkupuudet juba haigestunud inimesega. Kui olete ise haigestunud, püsige kodus.
• Esimestel haiguspäevadel ei ole põhjust pöörduda perearstile. Töövõimetuslehe vajadusel teavitage telefoni või e-mailiga. Kasutage käsimüügi ravimeid ja koduseid vahendeid sümptomite leevendamiseks. Kõik rögalahtistid, nohuravimid ja palavikualandajad on apteegis käsimüügis ehk ilma retseptita. Arsti või pereõde peab teavitama, kui haigus ei möödu 6-7 päevaga. Ägedate viirushaiguste perioodil võib plaaniliste haigete järjekord perearstile saamiseks pikeneda.
Kuna viirusperioodil on perearstikeskustes tööd oluliselt rohkem, siis arvestage, et telefonitsi võib olla pereõde raske kätte saada. Kui telefonile ei vastata, proovige mõne aja pärast uuesti – õde võib olla hõivatud teise patsiendiga. Võimalusel kasutage pöördumist e-mailiga aadressil kuusalutk@gmail.com.
Veel tuletame meelde, et patsientide vastuvõtt, ka vereanalüüside võtmine ja tõendite väljastamine, toimub AINULT etteregistreerimisega telefonil 6072 100 või e-mailiga aadressil kuusalutk@gmail.com .
Korduvad retseptid väljastame üldjuhul 3 tööpäeva jooksul ETTETELLIMISEL.
Töövõimetuslehe avamiseks palun võtke ühendust haigestumise esimesel päeval, tagantjärele haiguslehte vormistada ei ole võimalik.
Seoses mootorsõidukijuhi tervisetõendi vormistamise korra muutumisega, palume patsientidel pöörduda meie poole aegsasti, soovitavalt 3 kuud enne eelmise tõendi lõppemist, et vajadusel jõuaks teostada lisauuringuid.
Mootorsõidukijuhi tervisetõendi vormistamiseks on eelnevalt vajalik elektrooniliselt täita tervisedeklaratsioon aadressil digilugu.ee.

0

Sulev Valdmaa,
Kuusalu vallavolikogu liige,
revisjonikomisjoni esimees

Juhtimine tähendab tegevust. On isegi niisugune kantseliitsõna – juhtimistegevus. Eks tegevusetustki või pidada omamoodi tegevuseks ja ebaõnnestunud asjade tegemine ole ka tegevus. Ainult, et head juhti tuntakse edukast juhtimistegevusest.
Meie vallavanemaks on mees, kes sellel postil juba teist perioodi järjest, ning kes on pidanud enne sedagi juhiameteid. Vallavolikogu esimeheks on mees, kes on samuti katsetanud mitmeid juhirolle küll Kuusalu vallas, küll mujal.
Nii ühe kui teise härra juhtimistegevuse tagajärjed pole eriti hinnatavad olnud. Nüüd on nad alates viimastest valimistest niiöelda ühes paadis ja hoiavad sellest koos kramplikult kinni.
Koalitsiooni kuuluvad volikoguliikmed valavad aga jõudumööda õli rahututele lainetele paadi ümber, et need üle pea kokku ei lööks, ja aitavad miskipärast üldist kehvavõitu olukorda stabiilsena hoida.
Järgmiste kohalike omavalitsuste valimisteni on nüüd jäänud loetud kuud. Üks on kindel, valimised tulevad niikuinii. Aga missugused ja kuidas?
Missugused valimisnimekirjad tekivad 2017. aasta vallavolikogu valimisteks siin kandis? Paljud omavalitsused üle Eesti on juba lõpetanud või kohe-kohe lõpetamas ühinemisläbirääkimisi. Tekkimas on hiigelvaldu.
Meie valla juhid on aga seisukohal, et Kuusalu vald tuleb omadega toime ja ühineda pole vaja. See on olnud algusest peale kõikidest võimalikest rumalatest seisukohtadest kõige rumalam.
Juhid oleksid pidanud mõistma, et läbirääkimisi oleks olnud ikkagi tark pidada. Ükskõik, kas siis tahtnuks ühineda või mitte. Vähemalt oleks olnud naabritest ja nende niiöelda kaasavarast ning võimaliku ühinenud valla potentsiaalist objektiivne pilt, mitte aga kuulujuttudel ja ettekujutustel põhinevad eelarvamused ja hirmud.
Täna on riik meid puudutava sundliitmise plaani praktiliselt teatavaks teinud, kuid meil on kogu ettevalmistustöö tegemata. Veel selleski olukorras ei näi valla juhid mõistvat, mis on tegelikkus.
Usinalt jätkatakse mitmesuguste Kuusalu valla arengukavade ja muude tulevikudokumentide koostamist ja vastuvõtmist. Mis nendega siis teha, kui aasta pärast oleme siiski hoopis uues omavalitsuses ja vajame sootuks teisi arengukavasid?
Iga võimuloleku periood peaks millegagi jäädvustuma. Neli aastat on piisavalt pikk aeg, et selle jooksul midagi uut ja vajalikku korda saata.
Kui vaatame elule Kuusalu vallas, siis pole viimase nelja aasta ja ega õigupoolest ka neile eelnenud nelja aastaga erilisi eredaid vilju leida. Ongi toimunud see, millest vallavanem kiitvalt räägib: on omadega toime tuldud ehk tegelikult piltlikult peost suhu elatud.
Midagi on siiski loomulikult toimunud ka, kuid need toimumised on oma kvaliteedilt paljuski küsitava väärtusega.
Kuusalu Soojuse investeeringud, mida alustati juba eelmisel volikogu perioodil teadmisega, et „paneme raha üks kord sisse, ning probleem on lahendatud”, on tänaseks osutunud uut lisa nõudvaks kulukohaks. Arvan, et seda investeeringut tehes ei osatud asja lihtsalt planeerida.
Kiiu lasteaed on loomulikult suur asi, sest elu nõudis lasteaiakohti. Kui otstarbekas see investeering lõpuks on, näitab aga valla demograafiline tulevik. Prognoose on võimalik teha juba täna. Sestap ehk ongi vajalik seda maja juba algusest peale tasahil­ju niiöelda kogukonnakeskuseks kujundada, ent kas seal just šampust jooma peab, nagu on juhtunud, on iseasi.
Nüüdne neliaastak läheb ilmselt ajalukku Kiiu mõisa renoveerimise looga. Kelle jaoks ja mis otstarbel see miljon laenatakse, millega pealegi objekti kaugeltki valmis ei saa?
Nüüd, kui raha kulutamine juba käib, selgub uusi ja varem ettenägemata asjaolusid, mis lisaraha nõuavad. Mõisa sisemuses hilisemaid juurde- ja täiendehitusi maha ja lahti võttes avaneb ju algne arhitektuur: see hoone ehitati mõisaks ehk suurejooneliseks elamuks, mitte aga kolhoosikontoriks või vallamajaks!
Kui hästi mugandub elumajja kontor-büroo? On see üldse 21. sajandi seisukohast tark mõte muuta vägisi ja väga suurt raha laenates hoone algset otstarvet?
Taas oleme oskamatu planeerimise ja planeerijate kangekaelse oma õiguse taga ajamise tunnistajad. Võib juhtuda, et kümnekonna aasta pärast on Kiius kaks kogukonna- või sotsiaalobjekti – mõis ja laste­aiaks ehitatud hoone. Pole mõistlik!
Samas – Eesti Vabariik saab 2018. aastal 100aastaseks. Terve riik valmistub selleks. Mismoodi Kuusalu vald meie riigi sünnipäeva tähistab?
Kui koalitsioon just salajas mingit oma plaani ei pea, siis siiani on teemaga asjatamine lükatud ühe MTÜ kaela. See kutsub aeg-ajalt kokku ümarlaudu ning nendele kogunevad inimesed räägivad siis, mida kõike teha võiks.
Aga mismoodi Kuusalu vald ikkagi ise seda suurt juubelit tähistab? 100 aastat oma riiki väärib rohkemat ja püsivamat kui vaid rahvapidu. Pidu peab tulema niikuinii.
„Kiiu valitsus” on nüüd juba mõnda kuud sunnitud istuma Kuusalu alevikus. Tahaks loota, et sellest „sundpagendusest” on kasu ja ametnikud kogevad, et vallamaja õige asukoht ongi keskasulas. Seal on nii ametnike töötamine kui peale tööd poeski käimine ja muu eluline lihtsam. Rääkimata vallaelanike kasust, kellel lihtsam vallamajja pääseda. Ehk sünnivad seal veel viimasel hetkel targad mõtted.
Üks tark mõte võiks olla see, et vallamaja peakski asuma Kuusalus, meie kihelkonna ajaloolises keskuses, või juhul kui meie vald ja Loksa linn ühendatakse, siis ehk mujalgi niiöelda käidavamas ja loogilisemas kohas, mitte aga kunagises põldude kuningriigi pealinnas, mis tänaseks elu sunnil oma varasema positsiooni tahes-tahtmata minetanud!
Väga mõistlik mõte võinuks olla Kiiu mõisa asemel väärika Kuusalu vana pastoraadi ennistamine kogukonna keskuseks, mida saaks kasutada nii kohalik kui kaugemalt rahvas, nii kohalik võim kui miks mitte vabariigi valitsuski.
Miks ei võinuks üks Eesti Vabariik 100 üleriigilisi pidulikke üritusi toimuda pealinnast 30 kilomeetri kaugusel selles hoones, kus sündis meie riigikeel? Eesti Vabariik 100 võinuks aga tähistada päris uue vallamaja avamisega.
Kõik see võinuks tulla odavamalt kätte kui miljonilise laenu eest nüüd saadav küsitavus. Kahjuks pole niisuguste mõtete mõtlemine olnud jõukohane ei valla juhtfiguuridele ega neid igati toetavale vaikivalt kätt tõstvale opositsioonile.
Üks mõtlemist vääriv mõte on juba varemgi leheveergudelt läbi käinud. See on tõdemus, et kõige õigemad inimesed valda juhtima oleksid need, kel kohalikud juured.
Oleme nüüd mitu perioodi näinud mujalt tulnute stiili, ning järgmised neli aastat võiksid valda juhtida inimesed, kes saavad aru või siis teevad kindlaks, mida neilt oodatakse. Ka volikogu vajab mitte vaikivaid käetõstjaid, vaid inimesi, kes seal tööd teeksid. Tegevusetusele ja rumalusele garantii andmine pole kiiduväärt töö.

0

Maido Nõlvak,
Ida päästekeskuse ennetusbüroo
juhataja

Kätte on jõudnud jõulukuu. Advendiaeg ja pikad pimedad õhtud tähendavad seda, et inimesed kaunistavad kodusid ning põletavad ka rohkem küünlaid. Selle juures ei tohi unustada tuleohutust, sest hooletus lahtise tule kasutamisel on tulekahjude üks suuremaid tekkepõhjuseid.
Käesoleva aasta esimese kümne kuuga on Eestis olnud 306 hoonetulekahju, mis said alguse lahtise tule kasutamisest. Sinna hulka kuuluvad ka küünaldest alguse saanud põlengud. 2015. aastal põhjustas hooletus lahtise tule kasutamisel 489 hoonetulekahju.
Pühadeks valmistudes ja oma kodusid kaunistades peab meeles pidama, et küünlad on oma ilust hoolimata tuleohtlikud. Kindlasti ei tohi küünalde ümber paigutada kaunistusi, pärgasid või muud sellist, mis võib kergesti süttida. Põlevad küünlad peavad olema stabiilsel ja tulekindlal alusel. Samuti ei ole mõistlik põletada küünlaid jõulukuusel, vaid seal on need turvalisem asendada elektriküünaldega.
Oma kodude tuleohutuse tagamiseks on kõige olulisem võimalikke ohte endale teadvustada ja nende üle järele mõelda. Kui me teame, kus ohud varitsevad, oskame me neid ka vältida ning juba juhtunud õnnetuse korral õigesti käituda. Kindlasti peab igas elamises olema ka töökorras suitsuandur. See annab kahjutulest varakult märku ning jätab inimestele piisavalt aega reageerida ja tuli kustutada või evakueeruda ja päästjad kutsuda.
Õnnetuste vältimiseks tuleb meeles pidada:

  •  põlevat küünalt ei tohi kunagi jätta täiskasvanu järelvalveta;
  • küünlad tuleb paigutada nii, et lapsed või koduloomad neid mänguhoos ümber ei ajaks;
  • enne kodust lahkumist või magama heitmist tuleb kontrollida, kas küünlad on kustutatud;
  • küünlad tuleb asetada mittepõlevast materjalist alusele;
  • küünlad peavad olema ohutus kauguses kergesti süttivatest esemetest, näiteks kardinatest;
  • küünla ümber ei tohi paigutada pärgasid ega muid kaunistusi, mis võtavad kergesti tuld;
  • teeküünlaid ei tohi mitmekaupa lähestikku süüdata, sest kõrge temperatuur võib parafiini süüdata;
  • õueküünlaid tohib põletada ainult õues ning eemal kergesti süttivatest materjalidest.
    Oma kodu tuleohutust saad kontrollida aadressil www.kodutuleohutuks.ee või tellida kodu­nõustamise päästeala infotelefonilt 1524.

0

AARE ETS,
Kuusalu
abivallavanem

Ülevaade on koostatud kinnisvaraportaali www.kv.ee kuulutuste alusel – et mida Kuusalu vallas pakutakse, milliseid kinnisvaratehinguid ja millises mahus maa-ameti andmetel viimasel poolaastal reaalselt tehtud on.
Korterite müük: kokku on Kuusalu valla peale 30 müügikuulutust, pakkumiste arv on vähe­ne­nud. Suurpeal 18 pakkumist, Kolgas 5, Kuusalus ja Kiius kummaski 2. Kõige rohkem on kasvanud pakkumiste arv Suurpeal ja kahanenud Kuusalus. Hinnad alates 8230 eurot ühe­toalise eest Suurpeal kuni 105 000 neljatoalise Tasakaalukodu ridamajakorteri eest. Ruutmeetri hinnad alates 260 eurot (paar korterit Suurpeal) kuni 1077 eurot, mida küsitakse kahetoalise korteri puhul Kiius.
Majade müügipakkumised: 67 unikaalset pakkumist, see on tõusuteel. Kalleim pakkumine on jätkuvalt 715 000 euroga endine sõjaväeosa-hoonestus Pärispeal. Elamutest küsitakse täna kõrgeimat hinda kahe maja eest Mäepea külas: 600 ja 550 000 eurot. Odavaim müügipakkumine on kohtutäituri müüdav 2/6 taluga kinnistust Hara külas alghinnaga 10 500 eurot. Hinnalt järgmine on Viinistul asuv 2155 ruutmeetri suurune kinnistu paari amortiseerunud hoonega – selle eest küsitakse 25 000. Maja­osadest on pakkumisel kolm ridamajakorterit Tasakaalukodus, pool talu Haavakannu külas ja ½ kaas­omandist Tapurlas. Võrreldes 6 kuu taguse ajaga on eeltoodutele lisandunud ridamajakorter Vihasoos. Hinnad 37 000 kuni 105 000 eurot.
Maatükkide müügipakkumised: kv.ee andmetel on Kuusalu vallas müügis 187 unikaalset maatükki. Pakkumiste, eriti elamumaa sihtotstarbega maatükkide, müügipakkumiste arv on suurenenud. Kalleimad pakkumised on endiselt Kotka Forelli kinnistu (1 miljon eurot) ja Instituudi kinnistu Pärispeal (715 000). Elamumaa krundi saab soetada alates 3300 eurost (Loksa linna külje all). Lähtuvalt sihtotstarbest ja asukohast on hinnad raskesti võrreldavad.
Äripindade müügi kategoorias on 13 unikaalset pakkumist, pool aastat ja aasta tagasi oli 12. Jätkuvalt pakutakse müügiks Pärispea ja Kotka kalakasvandusi, samuti näiteks Salmistu toitlustus- ja majutusasutust ning Leesi poodi. Garaažide müügipakkumised endiselt puuduvad. Üüripakkumised kv.ee vahendusel on täiesti ära kadunud, samas pool aastat tagasi oli näiteks 3 majade üüripakkumist ja 2 äripindade üüripakkumist.
Tehingute statistikast (maa-ameti veebilehelt): ajavahemikul 13.06-4.12.2016 ehk viimase kuue kuuga tehti Kuusalu vallas kokku 231 tehingut kinnisvaraga, sealhulgas 185 ostu-müüki ja 38 kinkimist. Omanikku vahetas 679 hektarit maad koguväärtusega 7,3 miljonit eurot. Võrreldes eelmise perioodiga on tehingute arv, kogupind ja koguväärtus suurenenud. Tehingute arvu kasv johtub eeskätt ostu-müügitehingutest. Tehingute arvult aktiivsemad sel perioodil 13.06-4.12.2016 olid juuli ja august-november (vastavalt 51 ja 42 tehingut kuus), passiivsemad kuud olid september (37 tehingut) ja oktoober (38 tehingut).
Müüjatest 152 olid eraisikud ja 72 eraõiguslikud juriidilised isikud, 4 välismaalased. Ostjatest eraisikuid oli 121 ja ettevõtteid 97, lisaks soetas kinnisvara 4 välismaalast. 76-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa, 109-l juhul maatulundusmaa, tootmismaa vahetas omanikku 3 ja ärimaa 2 tehinguga. Tehingud objekti liigi järgi: hoonestamata maa tehinguid 126 (sh näiteks tehinguid metsamaaga 28 ja haritava maaga 1), hoonestatud maa tehinguid 97; kinnisasja tehinguid kokku 206. Korteriomandi tehinguid toimus viimasel poolaastal 25.

0

AVE PAULUS,
kultuuripärandi
spetsialist

Kutsume kokku Lahemaa arhitektuuriga seotud osapooled ja huvitatud isikud Lahemaa küladest Kuusalu ja Vihula vallast, muinsuskaitseametist, Eesti Vabaõhumuuseumist, Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti Arhitektide Liidust ning Lahemaa arhitektuurinõukogust, et algatada Lahemaa rahvuspargi väärtusliku ehituspärandi uurimiseks, säilitamiseks ja tutvustamiseks vajalik strateegia ja tegevuskava. Kavatseme koondada väikese tegevusgrupi, et välja töötada väärtuslike ehitiste kaitsemeetmed, milleks võiks olla väärtuslike ehitiste restaureerimise koolitus­programm, infomaterjalid külade arhitektuuripärandist ja arhitektuuritraditsioonidest, nõustamine- arhitektide ja restauraatorite võrgustik, väga väärtuslike ehitiste restaureerimiseks vajalike toetusmeetmete ettepanek jms.
Kõige murettekitavam on ehituspärandi lagunemine ja hävimine. Suures osas on tegu meie põlispärandi, taluarhitektuuriga, mis loomu poolest asub eraomandis. Enamik sellest pole muinsuskaitse all. Kuna rahvusparkide kaitse-eeskirjad seavad kultuuripärandi säilitamise eesmärkidel eraomandile kitsendusi, peaksid sellega kaasnema toetusmeetmed era­omandis asuva pärandi hoidmiseks. Praegu neid pole.
Ootame tegevusgrupi avakoos­olekule Kolga mõisa valitsejamajja 23. novembril kell 14-16.

0

On siin riigis liikumas üks idee, et liita rikka ja ilusa Anija vallaga, üks väike ja õnnetu Raasiku vald, kellel pole isegi 5000 kodanikku.
Paluksingi siinjuures teilt ajutist abi, et laenaksite me vallale mõneks kuuks umbes 150 kodanikku.
Sellest tekiks selline klassikaline vin-vin olukord: teie ei pea oma kaela peale saama ühte vaest ja veidi õnnetut valda (mis oleks kindlasti Teile parem, sest sellised vaesed ja õnnetud tahavad ju kindlasti ka saada suuri investeeringuid ja muud igasugust abi, on muidu tülinaks) ning meie saame jälle küll vaesemalt, aga siiski veidi väärikalt ja iseseisvalt edasi minna. Parem ikka olla head naabrid kui vallasisesed konkurendid!

Anonüümseks jääda sooviv Raasiku valla kodanik (toimetusel nimi teada).

0

KRISTO TAMSALU,
Ida-Harju
politseijaoskonna
piirkonnapolitseinik

Käes on sügis, pime ja külm aeg ning paras aeg on meelde tuletada ja õppida juurde nippe, kuidas end ja oma vara kaitsta. End saame liikluses kaitsta olles tähelepanelikud, õiguskuulekad ning sellega eeskujuks kõikidele kaasliiklejatele, eriti väikestele.
Kuuleme lugusid sellest, kuidas mõni vanemaealine kodanik saab petta libaametniku telefonikõne või suisa eluruumidesse trügiva inimese tõttu. Politsei saab sageli teateid analoogsetest juhtumitest. Heausklikelt inimestelt püütakse raha välja petta erinevatel viisidel – enamlevinud skeemi kohaselt pakutakse inimestele esemeid, mis algselt on justkui tasuta, kuid hiljem hakatakse kauba eest siiski raha nõudma. Seda summas, mida kaup oma kvaliteedilt kindlasti väärt ei ole. Pealetükkivatesse kahtlastesse müüjatesse tasub suhtuda ettevaatlikkusega.
Kõik, kes sarnaste müüjate ja olukordadega kokku puutuvad, palub politsei kirja panna kauplejate sõiduki numbri või muud andmed, mis aitavad inimesi hiljem tuvastada ning edastada need enda valla piirkonnapolitsienikule. Sellega võib ära hoida ka teiste ohvriks langemise.
Üha enam on ka inimesi, kes langevad telefonikelmuse ohvriks. Ehkki ühiskonnas ollakse üsna hästi kursis, mis on libakõned ja kuidas vastava kõne korral käituda, õnnestub kelmidel ikkagi leida inimesi, kellelt raha välja petta.
Sageli on kannatanud just eakad inimesed. Kõnes nõutavad summad on algselt suured, kuid tihti lepitakse ka väiksemate summadega – peaasi, et ohvrilt raha kätte saada. Teadaolevalt on kelmidel õnnestunud eakatelt välja meelitada summasid alates paarisajast eurost kuni kümnete tuhandete eurodeni.
Peamiselt helistatakse lauatelefoni numbrile, mis tavaliselt on leitud telefoniraamatust, esitletakse ennast kõne saanud inimese sugulase või lapsena. Helistamise põhjuseks öeldakse, et on juhtunud õnnetus, mille lähedane on põhjustanud. Nõutakse raha, et vältida kriminaalmenetluse alustamist, kompenseerida väidetavale kannatanule kahju või katta ravikulud. Hääle või kõnemaneeri muutusi põhjendatakse õnnetuses saadud näotraumadega. Kõnede läbiv joon on aga see, et ohver „halvatakse” tema lähedasega toimunud õnnetusest teatamisega. Edasi kiirustatakse kõnesaajat enda või lähedase andmeid jagama, et olukorda kiirelt heastada.
Siinkohal on kõige olulisem jääda rahulikuks ja pettusekahtluse tekkides paluda helistaja telefoninumbrit, et talle hiljem tagasi helistada. Tavaliselt loobuvad kelmid siis edasisest suhtlemisest.
Jagage kindlasti seda teavet oma sugulaste, tuttavate ja sõpradega, ka lastega, sest kelmid otsivad kergeusklikke ohvreid pidevalt. Kui teil on eakad sugulased, kes elavad eraldi või viibivad suurema osa päevast üksi, selgitage neile kelmuse skeeme. Veenduge, et nad said aru ning teavad, kuidas sellistes olukordades käituda.
Mida teha, kui kahtlustate pettust? Säilitage rahu, fikseerige võimalusel telefoninumber/sõiduki registreerimisnumber, küsige täpsustavaid küsimusi, paluge endale hiljem tagasi helistada, katkestage kõne, võtke mõtlemisaega, kontrollige infot, helistage lähedastele või tuttavatele.
Ning kõige selle juures ei tasu unustada, et Eesti riigi esindajad, nende seas politseinikud, ei hakka mitte kunagi, mitte mingil põhjusel nõudma inimestelt sularaha.
Sügise saabumine muudab järjekindlalt ilmastikuolusid ning mõjutab ka liiklusohutust. Õhtud ja hilised öötunnid on juba jalakäija jaoks piisavalt pimedad, et helkuri kandmine taas kesksele kohale tuua. Politsei soovitusel võiks nööri otsas rippuvat helkurit kanda põlvekõrgusel ja sõiduteepoolsel küljel, kuna just siis on tõenäosus autojuhile märgatud saada kõige suurem. Et enda nähtavamaks muutmist veelgi parandada, võib kasutada helkurivesti või mõnda muud valgusallikat, kuid kindlasti peab meeles pidama, et nende abinõude kandmine ei anna jalakäijale liiklusohtuse mõttes täielikku garantiid.
Liskas jalgsi liikumisele on paljudele suur abiline ühest punktist teise jõudmisel jalgratas. Ka jalgrattale kehtivad elementaarsed nõuded: päevasel ajal ees valge ja taga punane helkur, töökorras pidurid ning signaalkell. Pimedal ajal jalgrattaga sõites peab lisaks helkuritele põlema taga punane ja ees valge tuli.
Väga paljud kohalikud omavalitused on enda elanike liiklusturvalisusesse panustanud. Eelkõige on rajatud külakeskustesse ja alevikesse ning nende ümber kaasaaegseid valgustusega kõnni- ja kergliiklusteid, mida politsei julgelt soovitab kasutada jalakäijatel ja jalgratturitel. Kuid kindlasti ei tohi liiklemisel langeda mugavustsooni ja üleüldiselt peab olema väga tähelepanelik, võimalikke ohtusid tuleb ette aimata ning võimalusel neid ennetada.Turvalist sügist ning ohutut liiklemist!

0

MART RAJA

Kuidas toimib riigipoolne halduskorralduse  suunamine?  Toimib selle kaudu, et riik seab kitsendusi Euroopa Liidu erinevatest fondidest raha taotlemisele. Näiteks koolivõrgu korrastamine. Need, kes ei vasta nõuetele, ei saa Euroopa teatud rahastusi taotledagi. Kuna tavaliselt raha ei ole, jäävad siis ka investeeringud tegemata ja elu tasapisi tardub. Keegi kusagil kõrval on edukam, areneb kiiremini. Inimesed hääletavad jalgadega. Nii et tuleb väga pingutada, et vastata haldusreformi tingimustele.
Haldusreformi seaduse §1 (3) sätestab riigi eesmärgi, eelistatud on loodavad vallad, mis ületavad 11 000 elanike piiri. Anija vallas elab koos Aegviidu vallaga ligi 6300 elanikku, mis on umbes pool riigi seatud eesmärgist. Ei maksa arvata, et see suurus on piisav, tegelikult ületatakse vaevu-vaevu absoluutne alampiir 5000. Tõenäoliselt ei saa nii väike omavalitsus paljusid meetmeid fondidest rahastada, sest ei vasta püstitatud eesmärgile. Usutavasti jätkab riik survestamist, kuni saavutab soovitud eesmärgi.
Riik on andnud 2016. aasta, et kohapealsed otsused tehakse demokraatlikul ja vabal tahtel. Räägitakse läbi ja lepitakse omavahel kokku. Arvestatakse kohalike oludega. Pärast kella kukkumist võtab riik otsustamise enda kätte ja sundliidab need saamatud, kellel ei olnud oskuseid või tahtmist kokkuleppeid sõlmida. Vahe on selles, et vabatahtlikud liitujad saavad rahalist preemiat, sundliidetavad peavad küll sama asja ära tegema, aga kas oma või vähema raha eest. Seega, motivatsiooni nagu võiks olla.
Kui Raasiku vald ühineb Anija vallaga, tekiks täpselt riigi oodatud valla suurus. Teatavasti maksab riik ühinemistoetust elanike arvu pealt. Raasku vallaga ühinemine on vähemalt 6 korda kasulikum, kui ühinemine Aegviidu vallaga. Riik annab lisapreemiaks 500 000 eurot neile, kes saavutavad eesmärgi 11 000 elanikku. Siin ei tohiks Anija pool küll sekunditki mõelda. Seda enam, et komisjon nimetab valla uueks keskuseks Kehrat. See on ideaalne stardikoht järgneva inimpõlve pikkuseks stabiilseks arenguks.
Kui kitsendusi ei ole, tõuseksid eurorahade võimalused uuele tasemele, kogu see raha maanduks valla arengusse. Raasiku vald saab väidetavalt väga hästi üksi hakkama, Anija vald räägib sama. Siis peaksid nad koos saama  superväga hästi hakkama. Kaks kasumlikku ettevõtet koondavad ressursid, ainuüksi mastaabiefektist tuleb võit, üldkulud väheneksid. Siin pole midagi pikalt mõelda.
Panused on kõrged. Nüüd on volikogude aeg näidata oma taset. Mõistetavalt on volikogu liikmed väljas oma mugavustsoonist. Kui suurelt julgetakse mõelda, kas ollakse väljakutse väärilised. Isiklikud ambitsioonid võivad saada takistuseks. Eks mõeldakse sellelegi, kas tänased hääled annavad koha uues suures volikogus.
Näiteks on päris absurdne vaadata Raasiku kampaaniat selle nimel,  et  ületada  miinimumide miinimum. Kulutada raha selleks, et piirata endale eurorahade taotlemisvõimalusi. Et mitte uppuda – vaid surra külmudes. Loodetavasti jääb peale riigimehelikkus, juhindutakse suurematest eesmärkidest.
11 000 elanikku viib valla riigi jaoks kõrgliigasse, välja riskitsoonist, mis kindlustaks tuleviku. Igal juhul on, mille nimel pingutada. Võrdluseks, et Anija valla Soome sõprusvallas Salo elab umbes 55 000 elanikku, vald tekkis 10 omavalitsuse liitmise tagajärjel. Suured vallad tulevad niikuinii, see on vaid aja küsimus. Ja kui ei otsusta ise, siis otsustatakse sinu eest.

0

SULEV VALDMAA

Olen kuulnud räägitavat, et Eduard Ahrens olnud koolide vastane. Sain selle vale vastu valmis pikema loo, mis tuli aga ajalehes avaldamiseks liiga pikk. Katsun selle tähtsamad põhimõtted esitada järgnevalt nelja teesi ja kokkuvõttena.
Esimene tees
Ahrensi ajal ei räägitud koolidest samas tähenduses, nagu meie tänapäeval, sest niisuguseid koole ei olnud siis talulaste jaoks mitmel põhjusel veel lihtsalt olemas!
Kõige olulisem põhjus oli see, et veel 19. sajandi keskpaikugi ei olnud keegi kujundanud eesti talurahvakoolide jaoks matemaatika, geograafia, bioloogia, ajaloo jt meile täna tuntud õppeaineid. See tähendab, et ei olnud olemas matemaatika, geograafia jt ainete õppeplaane ega ka nende järgi õpetamiseks koostatud õpikuid. Olematute ainete õpetamiseks ei saadud õpetajaid ette valmistada. Eduard Ahrens ei saanud olla tema elu ajal olematu nähtuse vastu.
Teine tees
Kirikuõpetajad pidid Ahrensi ajal hoidma silma peal talulaste lugemisoskusel. Tollase luterliku traditsiooni kohaselt pidid lapsi lugema ja võimalusel ka kirjutama ning kirikulaule laulma õpetama emad kodudes.
Rohkemaid oskusi eelmises teesis toodud põhjusel talulastele keegi õpetada ei saanudki. Nende kodust saadud oskuste tase oli aga Kuusalus juba enne Ahrensit ning ka tema ajal heal järjel.
Kolmas tees
Koolide all mõisteti Ahrensi ajal kodus kehva õpetust saanud laste järjeleaitamiseks rajatud nn parandus- ehk trahvikoole.
Kuna emade õpetuse vili oli Kuusalus heal järjel, siis trahvikoole siin vaja ei läinud. Nende Kuusalu kihelkonna seisukohast mõttetuste rajamise vastu siinmail Ahrens oligi.
Mõnel pool oli neid aga tõesti vaja. Kui mõni laps vajaski kodusele lisaks täiendavat õpetust, siis tulid appi rändõpetajad, kes tollal maad mööda ringi liikusid. Liiatigi ei olnud kirikul ja kirikuõpetajal Ahrensi ajal trahvikoolidegi rajamise ülesannet. Kui kusagil selline vajadus ilmnes, siis oli see mõisate ülesanne.
Neljas tees
Tänapäevasele mõistele vastavate koolide rajamine sai hakata toimuma alles peale Ahrensi surma.
Selleks lõid eeldused:
– 1856. aasta talurahvaseadus, mis võimaldas Eestimaa talupoegadel hakata talusid päriseks ostma ja tõi kaasa rahalised suhted;
– 1863. aasta passikorraldus, mis andis talupoegadele liikumisvabaduse;
– 1866. aasta vallaseadus, mis pani talupoegadele enestele ülesande oma elu ja sealhulgas ka kooliasju korraldada.
Ahrens suri 1863. aastal. Neli aastat hiljem ilmus C.R.Jakobsoni koostatud „Kooli Lugemise raamatu“ esimene osa. Alles selle raamatu ilmumisest peale saab rääkida eestikeelse õppekirjanduse tekkest ja erinevaid aineid õpetavate koolide rajamine saab mõtte. Kõik Jakobsoni teosed ilmusid muuseas Eduard Ahrensi uues kirjaviisis.
Need neli teesi toovad esile tõsiasja, et kui keegi räägib, nagu olnuks Eduard Ahrens koolide vastane, siis see inimene ei tea, mida ta räägib.
Kokkuvõte
Ajalugu kui teadust tahetakse mõnikord püüda näidata vähem tõsiseltvõetavana kui reaalteadusi, kuid nii see pole. Ajalooteadusel on oma metoodika. Analüüs, süntees, deduktsioon ja mitmed teised võõra nimega võtted viivad minevikus aset leidnu kohta tõsiste järeldusteni.
Näiteks on ajaloo uurimismeetodite abil seletatavad katsed segada erinevaid teemasid kokku ja püüda niiviisi teha Eduard Ahrensit lisaks alusetule koolidevastasusele kaassüüdlaseks ka talupoegade mässu mahasurumises, nende peksmises, Siberisse saatmises ja muuski.
Teades allikakriitiliselt, et talupoegade pärisorjusest vabanemine nii Liivimaa kui Eestimaa kubermangus Ahrensi ajal alles algas, ning et kirikuõpetaja pädevuses ei olnud ei pärisorjusest vabastamine ega mässuliste talupoegade karistamine või selle korraldamine, viitavad ajaloo meetodid niisuguste püüdluste puhul klassivihale. Loomulikult tuletub lisaks ka teisi järeldusi.
Klassiviha oli nõukogudeaegne rumal nähtus. Selle järgi olid näiteks kõik sakslased pahad. Eriti pahad olid balti-sakslased, ning kõige jubedamad olid veel balti-saksa kirikuõpetajad. Nemad, erinevalt vene töölistest-sõpradest, olid kohe erilised vaenlasekered. Kole jah, kui niisugune vaim tänagi jätkuvalt lehvib. Veel nigelam näeb asi välja siis, kui niisuguseid „aateid” levitatakse anonüümselt.
28. detsembril 1935 avaldas maarahva ajaleht Maa Hääl artikli „Rahwa hinnang ühest oma sõbrast. Meie kirjakeele looja Kuusalu pastor Eduard Ahrens anekdootides.” Need Eduard Ahrensiga seotud anekdootlikud lood on Internetist leitavad, ning neis puudub anonüümne klassiviha. Küll oleks tore, kui me kaheksakümmend aastat hiljem suudaksime ka ikka suhtuda inimestesse ja nende tunnustust väärivatetesse tegudesse lugupidavalt.