Kolmapäev, 29. märts 2017
Kirjakast

0

HARLES KAUP
ve­te­ri­naar- ja toi­dua­me­tist

Eu­roo­pas le­vib mets- ja ko­du­lin­du­de hul­gas ra­vi­ma­tu hai­gus – lin­du­de gripp, mis võib sel aas­tal suu­re tõe­näo­su­se­ga jõu­da ka Ees­tis­se. Ve­te­ri­naar- ja toi­dua­me­tit peaks tea­vi­ta­ma sur­nud lin­du­dest, et või­ma­li­ku­le pu­han­gu­le õi­ge­aeg­selt jä­li­le jõu­da. Eu­roo­pas le­viv vii­ru­se­tü­vi H5N8 ini­mes­te­le oht­lik ei ole ja põh­jus­tab ai­nult lin­du­de hai­ges­tu­mist. Lin­du­de gri­pi Ees­tis­se jõud­mi­se oht suu­re­neb nüüd, kui ta­ga­si jõua­vad ränd­lin­nud, kes või­vad hai­gust le­vi­ta­da. Teo­ree­ti­li­selt on kõik lin­nu­lii­gid lin­nug­ri­pist ohus­ta­tud, teis­test vas­tu­võt­li­ku­mad on ko­du­lin­nud, vee­lin­nud ja rööv­lin­nud.
Tu­leks tea­vi­ta­da, kui leia­te vä­he­malt viis vee­lin­nu kor­just või kui on nä­ha eba­ta­va­li­ne vee­lin­du­de su­re­mi­ne um­bes sa­ja meet­ri ula­tu­ses me­re­ran­nast. Ame­tit tu­leks tea­vi­ta­da ka küm­ne või ena­ma lä­hes­tik­ku asu­va sur­nud mets­lin­nu värs­kest kor­ju­sest.
Lin­nug­ri­pi nak­ku­se kand­jad loo­du­ses on üld­ju­hul na­ka­tu­nud või nak­ku­se lä­bi põ­de­nud vee­lin­nud, kes või­vad na­ka­ta­da ko­du­lin­de oma roo­ja või hin­ga­mis­tee­de nõ­re­ga. Nak­ku­se al­li­kad või­vad ol­la ka sur­nud lin­du­de kor­ju­sed, ka su­led. Lin­du­de grip­pi jää­nud lin­de ei ra­vi­ta. Kui hai­gus jõuab far­mi, siis kõik seal ela­vad ko­du­lin­nud ve­te­ri­naar­jä­re­le­val­ve­amet­ni­ku kont­rol­li all hu­ka­tak­se, et tõ­kes­ta­da nak­ku­se eda­sist le­vi­kut. Ka sööt, söö­da­nõud, jäät­med ja muu ma­ter­jal, mis võib ol­la vii­ru­se­ga saas­tu­nud, töö­del­dak­se või hä­vi­ta­tak­se ve­te­ri­naar­jä­re­le­val­ve amet­ni­ku ju­his­te ko­ha­selt.
Et­te­vaa­tu­sa­bi­nõu­na tu­leks ko­du­lin­de hoi­da su­le­tud hoo­ne­tes. Kui lin­de pee­tak­se väl­jas, tu­leb vä­lis­ta­da nen­de mis­ta­hes kon­takt mets­lin­du­de­ga. So­biks aia­ga pii­ra­tud ja võr­gu­ga kae­tud ala, lin­du­de sööt­mis- ja joot­mis­koht peab kind­las­ti asu­ma ka­tu­se all. Ko­dus pee­ta­vad ha­ned ja par­did pea­vad ole­ma teis­test ko­du­lin­du­dest eral­da­tud. Iga far­mio­ma­nik saab oma lin­de kaits­ta ka, kui pii­rab ka kõr­va­lis­te isi­ku­te pää­su lind­las­se. Vä­ga olu­li­ne on kor­ra­pä­ra­selt te­ha lind­la­tes nä­ri­lis­te ja pu­tu­ka­te tõr­jet. Lin­nu­kas­va­ta­ja peab ole­ma kin­del, et kõik, mis lind­las­se sis­se viiak­se, ol­gu sööt, al­la­pa­nu või muu ma­ter­jal, po­leks hai­gus­te­ki­ta­ja­ga kok­ku puu­tu­nud. Lind­las­se si­se­ne­des peaks kind­las­ti ole­ma või­ma­lus de­sin­fit­see­ri­da ja­la­nõud (de­so­matt). Seal ka­su­ta­ta­vaid ja­la­nõu­sid ja üle­rii­deid ei to­hiks ka­su­ta­da ja kan­da mu­jal.
Ko­du­lin­du­del esi­ne­vad lin­du­de gri­pi klii­ni­li­sed tun­nu­sed va­riee­ru­vad sõl­tu­valt lin­nu­lii­gist ja va­nu­sest. Ka­na­del esi­ne­vat lin­du­de grip­pi ise­loo­mus­ta­vad loi­dus, isu vä­he­ne­mi­ne, mu­na­too­dan­gu järsk lan­gus, kõ­hu­lah­ti­sus, hin­ga­mis­ras­ku­sed, eri­ti­sed sil­ma­dest, när­vi­nä­hud ning pea­piir­kon­na, pea­mi­selt har­ja ja lo­ku­ti­te tur­se ja si­na­kus.
Ko­du­lin­du­de suu­re­ne­nud su­re­mu­sest, roh­kem kui viiest sur­nud vee­lin­nust või enam kui küm­nest sur­nud mets­lin­nust tea­vi­ta ve­te­ri­naar- ja toi­dua­me­tit in­fo­te­le­fo­nil 605 4750 või Har­ju­maa ve­te­ri­naar­kes­kust te­le­fo­nil 658 0420.

0

MAR­GUS SOOM,
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge,
Re­for­mie­ra­kond

Kiiu mõis­ni­kud Kirt­si ja Kirs­man! Kui kos­ja min­na ja vei­me­vak­ka hii­li­da, et mis pruu­dil kaa­sa­va­raks, tu­leb kaa­sa võt­ta lil­led ja kos­ja­viin, mit­te ru­si­ka­te­ga veh­ki­da ja räu­sa­ta, kui halb ja ine­tu on pruut.
On imeks­pan­dav, kui­das prae­gu­ne Kuu­sa­lu või­mue­liit õi­gus­tab oma te­ge­ma­ta töid hal­dus­re­for­mi kü­si­mus­te la­hen­da­mi­sel. Pea kaks aas­tat ta­ga­si te­gin et­te­pa­ne­ku moo­dus­ta­da kõi­gist soo­vi aval­da­va­test vo­li­ko­gu­liik­me­test hal­dus­re­for­mi laia­põh­ja­li­ne töö­rühm. Ees­märk oli ko­gu­da in­for­mat­sioo­ni, ana­lüü­si­da ja lei­da ühi­seid ma­jan­dus­lik­ke ja sot­siaal­seid hu­vi­sid ühi­ne­mi­se kor­ral naa­ber­val­da­de­ga. Pa­ra­ku jät­tis vo­li­ko­gu esi­mees sel­le tä­he­le­pa­nu­ta. Ta põh­jen­das – ei ole vas­ta­vat hal­dus­re­for­mi riik­li­ku sea­dust. Ees­tis oli aga ju­ba ala­nud lau­sa buu­mi­lik hal­dus­re­form. Kõ­ne­lu­si, kon­sul­tat­sioo­ne pee­ti 4-8 oma­va­lit­sus­te kau­pa. Hea näi­de on Lää­ne-Har­ju­maa val­la moo­dus­ta­mi­sest, kus pee­ti aas­ta jook­sul üle­nä­da­la­si töö­koo­s­ole­kuid. Aru­ta­ti, vaiel­di, ja­ga­ti vas­tas­ti­kust in­for­mat­sioo­ni, ana­lüü­si­ti või­ma­lik­ke ma­jan­dus­lik­ke ja sot­siaal­seid plus­se, mii­nu­seid. Ku­hu võiks tul­la uus val­la­kes­kus ja nii eda­si. Nüüd on saa­nud hal­dus­re­form Ees­tis tõeks. Moo­dus­tu­nud on suur­val­lad. Al­la 10 000 ela­nik­kon­na­ga va­llad on tu­le­vi­kus väi­ke­val­lad.
Üle­möö­du­nud aas­tal en­ne jõu­le moo­dus­ta­ti pea­mi­selt koa­lit­sioo­ni­liik­me­test koos­nev hal­dus­re­for­mi tee­mat kä­sit­lev töög­rupp. Pa­ra­ku sel­le töö­rüh­ma te­ge­vus piir­dus ka­he vo­li­ko­gu esi­me­he vas­tas­ti­ku­se sõ­na­sõ­ja­ga, kas ka­he aas­ta ta­gu­ne do­ku­ment jõu­dis Lok­sa lin­na­va­lit­sus­se või ei? Töö­rühm töö­le ei asu­nud ja Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu ot­sus­tas sel­le töö­rüh­ma laia­li saa­ta. Jaa­ni­päe­va eel moo­dus­ta­ti järg­mi­ne ko­mis­jon või­ma­li­kust lii­tu­mi­sest Lok­sa lin­na­ga. Kor­dus eel­mi­se ko­mis­jo­ni saa­tus. Osa­poo­led ei suut­nud kor­da­gi ko­gu­ne­da aru­ta­maks Kuu­sa­lu ko­gu­kon­na saa­tu­se üle. Töö­rühm si­su­li­selt töö­le ei asu­nud. Ei ko­gu­tud ega va­he­ta­tud in­for­mat­sioo­ni, ei ana­lüü­si­tud tek­ki­vat olu­kor­da ühi­ne­mi­sel Lok­sa lin­na­ga. Ain­saks niiöel­da töö­või­duks oli Enn Kirs­ma­ni soo­lo­kir­ja­va­he­tus Lok­sa linna­vo­li­ko­gu esi­me­he­ga. Mi­nul kui Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu liik­mel ei ole ee­ti­li­ne kom­men­tee­ri­da Lok­sa vo­li­ko­gu tööd. Et­te­võt­ja­na tun­nis­tan, et Lok­sa poolt oli tun­da tu­ge­vat ja tar­ka lä­bi­rää­ki­mis­te os­kust. Si­du­des kõ­ne­lus­te tin­gi­mu­seks mit­te re­no­vee­ri­da ma­jan­dus­li­kult põh­jen­da­ma­ta Kiiu mõi­sa mak­su­maks­ja­te ra­ha eest. Eel­tin­gi­mu­sed on­gi lä­bi­rää­ki­mis­te alu­seks, mil­lelt eda­si lii­ku­da. Pa­ra­ku Enn Kirs­ma­nil puu­dub os­kus moo­dus­ta­da mees­kon­da ja pi­da­da lä­bi­rää­ki­mi­si. Sel­le ase­mel, et jõu­da lä­bi­rää­ki­mis­te laua ta­ha, lõi ta põn­na­ma ning Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu lik­vi­dee­ris sel­le­gi ko­mis­jo­ni.
22. veeb­rua­ri 2017. aas­tal aru­tas ja ot­sus­tas vo­li­ko­gu taas ju­ba kol­man­dat kor­da moo­dus­ta­da ko­mis­jon lä­bi­rää­ki­mis­teks Lok­sa lin­na­ga. Ik­ka ee­sot­sas sa­ma selts­kond suut­ma­tuid koa­lit­sioo­niliik­meid. Tu­le tae­vas ap­pi! Kas ka­he ko­mis­jo­ni töö­le mit­te­saa­mi­sest ei pii­sa aru­saa­maks oma suut­ma­tu­sest seis­ta Kuu­sa­lu ko­gu­kon­na hu­vi­de eest? Vo­li­ko­gus teh­ti et­te­pa­nek: kui ka­he vo­li­ko­gu esi­me­he va­hel ei ole usal­dust ega koos­töö­ta­het, tu­leks lei­da era­poo­le­tu lä­bi­rää­ki­ja. Pa­ra­ku vo­li­ko­gu esi­mees Kirs­man oli sel­leks ajaks kao­ta­nud ene­se­va­lit­se­mi­se, os­ku­se juh­ti­da koo­so­le­kut ning et­te­pa­nek ei tul­nud aru­tu­se­le. Kui­gi vo­li­ko­gu­liik­med aval­da­sid soo­vi kü­si­must aru­ta­da ja ot­sus­ta­da.
Mis on ju­hi roll? Oma­da ja teos­ta­da or­ga­ni­sat­sioo­ni vi­sioo­ni. Tun­da ja mo­ti­vee­ri­da ini­me­si vi­sioo­ni el­lu­vii­mi­sel. Prae­gus­tel Kiiu mõis­ni­kel Kirt­sil ja Kirs­ma­nil puu­dub nä­ge­mus ja ta­he nä­ha, mis saab Kuu­sa­lu val­last pä­rast ühi­ne­mist Lok­sa lin­na­ga? Kui­das hak­kab toi­mi­ma uus ha­ri­dus- ja sot­siaal­süs­teem? Mil­li­seid ma­jan­dus­li­kult põh­jen­da­tud in­ves­tee­rin­guid te­ha 3, 5, 10 aas­ta pä­rast?

0

Kris­ti Ploom,
õi­gus­kants­le­ri nõu­nik

Kui pal­ju ja mil­lal peab oma­va­lit­sus ai­ta­ma ini­mest, kes ise enam toi­me ei tu­le. Mi­da siis ik­ka­gi võib abi­va­ja­ja val­lalt või lin­nalt oo­da­ta?
Eel­kõi­ge peab täi­sea­li­ne ini­me­ne ise oma iga­päe­vae­lu­ga hak­ka­ma saa­ma. Va­ja­du­sel tu­leb pe­rel te­da ai­da­ta. Need alus­ta­lad tu­le­vad ju­ba põ­hi­sea­du­sest. Sel­le tõ­de­mu­se­ga põ­hi­sea­dus aga ei lõ­pe­ta.
Ka rii­gil on ko­hus­tus ai­da­ta ini­mest, kui tal po­le enam jak­su, või­ma­lu­si või os­ku­si en­da ja oma pe­re abi­ga toi­me tul­la. Sel­le ko­hus­tu­se täit­mi­seks on rii­gi­ko­gu näi­nud et­te rea sot­siaal­tee­nu­seid, mil­lest pal­ju­sid pea­vad pak­ku­ma oma ini­mes­te­le just val­lad-lin­nad.

An­na mär­ku, et abi on va­ja
Pe­re­liik­med ei pea oma töö­koh­ta jät­ma ja ise oma ea­kat ema või täi­sea­list puu­de­ga last ko­ju hool­da­ma jää­ma.
Täi­sea­list abi­va­ja­jat ei pea pe­re­liik­med hool­da­ma, soo­vi kor­ral või­vad se­da te­ha. Soo­vi kor­ral hool­da­mi­ne ei to­hiks aga ol­la pea­le­sun­ni­tud va­lik.
Kui ei tulda ko­dus ela­mi­se­ga pä­ris ük­si toi­me, puu­de­ga ini­me­ne ta­haks töö­le min­na, kuid va­jab abi trans­por­di­ga, või naa­ber on jää­nud SMS-lae­nu­de küü­si, tu­leks neil või lä­he­das­tel pöör­du­da abi saa­mi­seks val­la või lin­na poo­le.
Iga oma­va­lit­sus peab sel­gi­ta­ma väl­ja, mil­les ini­me­ne abi va­jab ja mil­li­ne abi te­da ai­taks. Ini­me­sel la­sub aga ko­hus­tus te­ha abi saa­mi­seks oma­va­lit­su­se­ga koos­tööd.

Iga oma­va­lit­sus peab ole­ma val­mis pak­ku­ma:
– va­ja­lik­ku abi ko­dus, kui täi­sea­li­ne pä­ris ise enam kõi­ge­ga hak­ka­ma ei saa (ko­du­tee­nus) või hool­de­ko­dus, kui ini­me­ne ko­dus ise­seis­valt toi­me ei tu­le (nn üld­hool­de­ko­du­tee­nus), või mää­ra­ma tal­le hool­da­ja, kes ai­tab tal oma õi­gu­si ja ko­hus­tu­si täi­ta (täi­sea­li­se hool­dus);
– abi­va­ja­ja­le toe­tust ise­seis­va toi­me­tu­le­ku tõst­mi­seks või lap­se aren­gu toe­ta­mi­seks ju­hen­da­mi­se, mo­ti­vee­ri­mi­se ning aren­da­mi­se kau­du (tu­gi­isi­ku­tee­nus);
– puu­de­ga ini­me­se­le va­ja­du­sel abi iga­päe­vae­lu toi­min­gu­tes (isik­li­ku abis­ta­ja tee­nus) või töö­le, koo­li või ars­ti juur­de mi­ne­kuks so­bi­vat trans­por­di­või­ma­lust (sot­siaalt­rans­por­di­tee­nus);
– aju­tist öö­bi­mis­koh­ta (var­ju­pai­ga­tee­nus), va­ja­du­sel li­saks tur­va­list kesk­kon­da ja es­mast krii­sia­bi (tur­va­ko­du­tee­nus);
– abi va­ja­dus­te­le vas­ta­va elu­ruu­mi ta­ga­mi­sel, seal­hul­gas puu­de­ga ini­me­se­le va­ja­li­ke ko­han­dus­te te­ge­mi­sel (elu­ruu­mi ta­ga­mi­ne);
– abi võl­ga­de küü­si lan­ge­nud ini­mes­te­le (võ­la­nõus­ta­mis­tee­nus);
– abi väi­ke­se lap­se ning ras­ke või sü­ga­va puu­de­ga lap­se hoid­mi­sel (lap­se­hoiu­tee­nus).
Ini­me­ne ei saa ise en­da­le mee­le­pä­rast tee­nust va­li­da. Ühe­teist­küm­ne eel­mai­ni­tud tee­nu­se hul­gast va­lib oma­va­lit­sus ise väl­ja sel­le tee­nu­se, mis konk­reet­set ini­mest kõi­ge pa­re­mi­ni ai­tab. Va­li­kut ei saa ta te­ha su­va­li­selt. So­bi­va tee­nu­se va­li­mi­sel tu­leb tal ar­ves­ta­da muu hul­gas ini­me­se abi­va­ja­dust ja te­ma ta­het ning ee­lis­ta­da tee­nust, kus ini­me­ne saab oma elu või­ma­li­kult pal­ju ise kor­ral­da­da. Sa­mu­ti tu­leb ar­ves­ta­da, et ava­lik­ku ra­ha ka­su­ta­taks sääst­li­kult ja ots­tar­be­kalt. So­bi­vat abi tu­leb ini­me­se­le an­da siis ja nii pal­ju, kui tal se­da va­ja on.

Tee­nu­se eest ta­su­mi­ne
Sot­siaal­tee­nu­seid ei pea ini­me­ne saa­ma ilm­tin­gi­ma­ta ta­su­ta. Kui tee­nu­se eest ta­su­mi­ne on ini­me­se­le jõu­ko­ha­ne, jääb see ko­hus­tus eel­kõi­ge tal­le. Kui täi­sea­li­ne ise ko­gu tee­nu­se eest ta­su­da ei jak­sa, peab ap­pi tu­le­ma pe­re. Abis­ta­mist saab oo­da­ta ja nõu­da vaid abi­va­ja­ja täi­sea­li­seks saa­nud las­telt ja las­te­las­telt, va­ne­ma­telt ja va­na­va­ne­ma­telt, sa­mu­ti abi­kaa­salt. Kui puu­de­ga täi­sea­li­sel on pe­re­liik­me­test vaid õde või vend, siis nad küll või­vad ta­su­mi­ses osa­le­da, kuid neil po­le sel­leks ko­hus­tust.
Veel tu­leb vaa­da­ta, kas pe­re­liik­melt saab üld­se oo­da­ta ra­ha maks­mist. Kui ea­kas ei ole oma tü­tart sel­le lap­seeas ülal pi­da­nud, ei pruu­gi ka tüt­rel oma va­ne­ma abis­ta­mi­se ko­hus­tust ol­la. Võib ka ol­la, et pe­re­liik­mel po­le pii­sa­valt ra­ha abis­ta­mi­seks, ku­na tal on näi­teks va­ja hoo­lit­se­da oma alaea­lis­te las­te eest. Igal ju­hul peab aga vaa­ta­ma, mil mää­ral ini­me­sed tee­nu­se eest maks­ta jõua­vad ning vas­ta­valt sel­le­le nen­delt ka pa­nus­ta­mist oo­da­ta.
Kui ini­me­sel ja pe­rel po­le ra­ha pii­sa­valt, ei to­hi ini­mest siis­ki va­ja­li­ku abi­ta jät­ta. Abi­käe peab ula­ta­ma vald või linn, maks­tes va­ja­du­sel puu­du­jää­va osa ise. Kui ea­ka lap­sed ta­su­mi­ses osa­le­ma ei soos­tu, peab vald või linn hin­da­ma, kas las­tel on õi­gus ta­su­mi­sest keel­du­da ja kas ea­kas on või­me­li­ne nõud­ma neilt ela­tist. Kui po­le, tu­leb oma­va­lit­su­sel tee­nu­se eest es­malt ise ta­su­da ja see­jä­rel nõu­da ju­ba (koh­tu kau­du) las­telt ra­ha ta­ga­si. Las­tel tu­leb aga ar­ves­ta­da, et sel ju­hul või­vad li­san­du­da nen­de maks­ta­va­le osa­le juur­de ka oma­va­lit­su­se koh­tu­ku­lud. Olu­li­ne on aga see­juu­res, et abi va­jav ini­me­ne ei jääks saa­tu­se mee­le­val­da, vaid saaks va­ja­dus­te­le vas­ta­vat abi pii­sa­valt kii­res­ti.

Ra­hu­lo­le­ma­tus pa­ku­tu­ga
Võib juh­tu­da, et oma­va­lit­sus ja ini­me­ne ei jõua so­bi­va tee­nu­se osas üks­mee­le­le. Ini­me­ne peab so­bi­vaks näi­teks ko­du­tee­nust, vald aga hoo­pis tu­gii­si­ku­tee­nust. Vas­tu taht­mist ei saa reeg­li­na üh­te­gi tee­nust ini­me­se­le pea­le sun­di­da. Sa­mas peab ini­me­ne ar­ves­ta­ma, et kui ta keel­dub põh­ju­se­ta pa­ku­tud sot­siaal­tee­nu­sest, võib ta jää­da­gi va­ja­li­ku abi­ta.
Kui ini­me­ne näi­teks siis­ki põh­jen­da­tult leiab, et oma­va­lit­su­se pa­ku­tud tee­nus tal­le ei so­bi või või jäi üld­se abi­ta, kui­gi oleks pi­da­nud abi saa­ma, tu­leb ini­me­sel en­dal oma õi­gus­te eest seis­ta.
Ini­me­sel on või­ma­lik oma­va­lit­su­se ot­su­se pea­le kae­va­ta reeg­li­na 30 päe­va. Siin on kaks või­ma­lust:
– sel­le ot­su­se võib vaid­lus­ta­da (esi­ta­da vai­de). Vaie tu­leb esi­ta­da ot­su­se tei­nud val­la­le või lin­na­le. Kui oma­va­lit­sus ise ot­sust muut­ma ei soos­tu, vaa­tab sel­le lä­bi maa­va­nem. Vai­de esi­ta­mi­ne on ta­su­ta ning sel­le kir­ju­ta­mi­seks po­le va­ja ju­ris­ti abi. Vai­des tu­leb põh­jen­da­da, mil­li­se ot­su­se­ga ini­me­ne ra­hul po­le ja miks.
– kui ini­me­ne po­le ka maa­va­ne­ma ot­su­se­ga ra­hul, on või­ma­lus pöör­du­da hal­dus­koh­tus­se kae­bu­se­ga. Koh­tu­le võib kae­bu­se esi­ta­da ka siis, kui ini­me­ne vaiet esi­ta­da ei soo­vi. Kae­bu­se esi­ta­mi­sel tu­leb ta­su­da 15 eu­rot rii­gi­lõi­vu, või­ma­lik on aga pa­lu­da koh­tult sel­le ta­su­mi­sest va­bas­ta­mist. Ka kae­bu­se koos­ta­mi­sel ei ole va­ja­lik ju­ris­ti abi. Ju­hi­seid kae­bu­se kir­ju­ta­mi­seks leiab Ees­ti koh­tu­te ko­du­le­helt www.ko­hus.ee.

0

AND­RES TÕ­NIS­SON

Üle­vaa­te alu­seks on kat­ked Fe­liks Pih­ti, pik­ka ae­ga Raa­si­kul ela­nud me­he päe­vi­ku­test. Ka­hes kä­sit­si kir­ju­ta­tud päe­vi­kus on märk­meid skau­ti­de ül­dis­test reeg­li­test ja tar­kus­test – dist­sip­liin, rii­gi­li­pu ka­su­ta­mi­ne, laag­ri­ko­ha va­lik, köö­gi­va­rus­tus, öö­val­ve, sa­la­tä­hes­tik, liik­me­mak­su ko­gu­mi­ne, nõu­ded skau­di-ek­sa­mi­teks.
Või­ma­lik, et neid päe­vi­kuid võib lu­ge­da ko­ha­peal­se skau­di­lii­ku­mi­se esi­mes­teks alus­do­ku­men­ti­deks. Päe­vi­kud kuu­lu­vad Fe­lik­si tüt­re­le Tii­na­le, kes elab jät­ku­valt Raa­si­kul.
Fe­liks Piht (1919-1994) kir­ju­tab päe­vi­kus, et te­ma tut­tav koo­li­poiss Leo Nolk, kõ­va spor­di­poiss ja I jär­gu skaut (hi­li­sem noo­rem-skaut­mas­ter), hak­kas 1934. aas­ta no­vemb­ris Keh­ras skaut­rüh­ma or­ga­ni­see­ri­ma. Leo isa Jo­han­nes oli Keh­ras jaa­maü­lem, koo­lis käis poiss Tal­lin­nas. Aja­kir­jas Ees­ti Skaut (1935/5) lei­dub mär­ge, et Nõm­me ma­le­va koos­sei­sus te­gut­ses Keh­ra skau­ti­de rühm, mis koos­nes 14 poi­sist. Naab­ri­test said in­nus­tust Raa­si­ku poi­sid, kus Fe­lik­si kõr­val oli  eest­ve­da­ja Lem­bit Vi­ka­ti. Kir­jan­du­se ja muu in­for­mat­sioo­ni­ga abis­tas neid La­ge­di skau­ti­de juht Ak­sel Kann. Fe­liks oli ilm­selt esi­me­ne Raa­si­ku poiss, kes soo­ri­tas skau­diek­sa­mi. Kuu hil­jem soo­ri­tas ek­sa­mi ka Lem­bit. Po­le vä­lis­ta­tud, et mõ­ni Raa­si­ku poiss osa­les skau­di­lii­ku­mi­ses veel va­rem mõ­ne tei­se rüh­ma koos­sei­sus.
Al­gu­ses oli Raa­si­ku pois­tel ka­vas te­gut­se­da ka­hes sal­gas. Peat­selt ot­sus­ta­ti, et ühest pii­sab. Sal­ga asu­ta­mis­koo­so­lek pee­ti 4. det­semb­ril 1934 õh­tu­ses ron­gis Tal­lin­nast ko­ju Raa­si­ku­le. Seal jõu­dis Ak­sel Kann rää­ki­da skaut­lu­sest ja tut­vus­ta­da lii­ku­mi­se põ­hi­mää­rust. Kolm Raa­si­ku noo­ru­kit pa­nid alu­se uue­le skau­di­sal­ga­le, mis hak­kas kuu­lu­ma La­ge­di Tä­he­poe­ga­de su­gu­ha­ru ja sel­le­ga koos Nõm­me ma­le­va juur­de. Amet­li­kum sal­ga­koon­dus pee­ti 16. det­semb­ril 1934. Mil­lal täp­selt ha­ka­ti sal­ka rüh­maks kut­su­ma, ei ole kir­jas.
Skau­di­rüh­ma al­gus on päe­vi­kus 13. märts 1935, mil Pih­ti ma­jas pee­ti Tä­he­poe­ga­de su­gu­ha­ru (Raa­si­ku) III rüh­ma asu­ta­mi­se koo­so­lek. Asu­ta­mis­koo­so­le­kul oli 10 pois­si, kü­la­li­se­na Keh­ra rüh­ma juht Leo Nolk. Rüh­ma ju­hiks va­li­ti III jär­gu skaut Fe­liks Piht, sal­ga­juh­ti­deks Lem­bit Vi­ka­ti ja Alf­red Muu­ga­mäe. Sal­ka­sid kut­su­ti vas­ta­valt Öö­kul­li ja Põd­ra sal­gaks.
Päe­vi­ku­te pi­da­mi­ne on Fe­lik­sil ol­nud üs­na kor­ra­lik, har­va on lün­ki või ras­kes­ti se­le­ta­ta­vaid koh­ti. Al­gu­ses olid koon­dus­te pro­to­kol­lid vä­ga kor­rekt­sed, hil­jem muu­tu­sid ju­hus­li­ku­maks. Te­gut­se­ti põ­hi­li­selt Raa­si­ku selt­si­ma­jas, aga ka Pih­ti ma­jas, kus Fe­lik­si isa Vik­tor Piht (1894-1976) töö­tas loo­maars­ti­na. Poi­sid, kes osa­le­sid skau­ti­de­na sal­ga esi­mes­tel te­gut­se­mis­kuu­del, on vä­he­malt pe­re­kon­na­ni­me­ga ilm­selt mõ­ne­le­gi va­ne­ma­le Raa­si­ku ela­ni­ku­le tut­ta­vad.
Fe­lik­si kõr­val kuu­lu­sid Raa­si­ku skau­ti­de sek­ka Rai­mond Evart, Leon­har­di poeg, sün­di­nud 1919, elu­koht Raa­si­ku; Lem­bit Vi­ka­ti, Kar­la poeg, sün­di­nud 1919, elu­koht Raa­si­ku (hil­jem on elu­ko­haks mär­gi­tud Must­vee); ven­nad Vel­lo ja Val­do Bõm­berg (hi­li­sem pe­re­kon­na­ni­mi Põld­ver); ven­nad Il­mar ja Evald Kõiv; ven­nad Karl ja Fe­liks Sä­de; Ein­hard Püü; ven­nad Alf­red ja Val­ter Muu­ga­mäe, elu­koht Raa­si­ku, raud­tee ma­ja num­ber 7; Il­mar Poo­bul, aed­nik, sün­di­nud 1921, elu­koht Hal­ja­va alev, Vi­ka­ti pood; Il­mar Gu­ten­berg; ven­nad Er­vin ja Har­ry Ein­seln (hi­li­sem pe­re­kon­na­ni­mi Eel­tee); Ants Saa­rem, Ant­su poeg, elu­koht Raa­si­ku jaam, raud­tee ma­ja; Kal­jo Sepp; En­del Ka­da­kas; Er­vin Vaht­ler.
Tä­he­poe­ga­de su­gu­ha­ru juht oli Ton­di sõ­ja­koo­lis tee­niv as­pi­rant-al­loh­vit­ser Ants Kann, La­ge­di Ak­se­li va­nem vend. On ül­la­tav, et sel­les eas noo­ru­ki­te­le pak­kus pin­get skau­ti­de kül­lalt ran­ge ko­du­kor­ra jär­gi­mi­ne, ring­kir­ja­de ühi­ne aru­ta­mi­ne, ri­vis­tus­te ja koo­so­le­ku­te pi­da­mi­ne, liik­me­mak­su ko­gu­mi­ne ja ar­ve­pi­da­mi­ne. Õpet­li­ku skee­mi­ga on va­rus­ta­tud Ants Kan­ni koos­ta­tud lu­me­sõ­ja õpe­tus. Me­too­di­li­se ju­hen­di lä­bi­lu­ge­mi­se koh­ta mõ­ni päev hil­jem on päe­vi­kus all­kir­ja and­nud Ak­sel Kann, Fe­liks Piht ja kee­gi En­nik.
Ilm­selt hak­kas pois­te en­tu­siasm pea­gi ka­ha­ne­ma. Rüh­ma kok­ku­kut­su­jal ja ju­hil Fe­lik­sil, kes käis iga päev lin­nas Reaal­koo­lis, sei­sis 1937. aas­ta ke­va­del ees güm­naa­siu­mi lõ­pe­ta­mi­ne. Ta jät­kas rüh­ma­ju­hi­na veel 1936. aas­ta su­vel (rüh­ma­va­ne­ma­na on siis mär­gi­tud Sepp). Fe­lik­sist säi­li­nud fo­to­de seas on mõ­ned, mis kin­ni­ta­vad ta osa­le­mist skau­ti­de suu­rel üle­maailm­sel kok­ku­tu­le­kul jam­bo­reel, mis pee­ti sa­mal su­vel Haap­sa­lu kül­je all Pa­ra­le­pas. Ühel fo­tol on suur ri­vis­tus Reaal­koo­li hoo­vis, kus Fe­liks on üks li­pu­hoid­ja­test. Reaal­koo­li mõ­ju Fe­lik­si ku­ju­ne­mi­sel skau­di­ju­hiks oli kaht­le­ma­ta olu­li­ne. Koo­lis oli tu­gev skau­di­lii­ku­mi­se ja spor­di­te­ge­mi­se tra­dit­sioon, di­rek­tor Ni­ko­lai Kann oli pi­kaaeg­ne Ees­ti skau­ti­de pea­va­nem.
Reaal­koo­li lõ­pe­ta­mi­se jä­rel lä­bis Fe­liks aja­tee­nis­tu­se Ton­di sõ­ja­koo­lis, õp­pis Tar­tu Üli­koo­lis isa ees­ku­jul loo­maars­tiks. Sõ­ja ajal mo­bi­li­see­ri­ti ta sak­sa  ar­mees­se,  kus  tee­nis jul­ge­ole­ku­po­lit­sei leit­nan­di­na, ai­da­tes 1943. aas­ta sü­gi­sel Ou­do­vas kor­ral­da­da Peip­si-ta­gus­te eest­las­te eva­kuee­ri­mist. Pu­naar­mee saa­bu­des ka­vat­ses Fe­liks koos koo­li­ven­da­de­ga Soo­me põ­ge­ne­da, ent plaan nur­jus. 1944. aas­ta det­semb­ris järg­nes ar­re­tee­ri­mi­ne ja van­gi­laa­ger. Si­be­rist naas­mi­se jä­rel töö­tas ta maa­mõõt­ja­na ning jõu­dis uue aja saa­bu­des Raa­si­kul alus­ta­da ta­lu­pi­da­mist.
Mis skau­di­lii­ku­mi­sest Raa­si­kul eda­si sai, päe­vi­kud ei kõ­ne­le. Lii­ku­mi­ne kee­lus­ta­ti pä­rast juu­ni­pöö­ret 1940. Pal­jud skau­di­poi­sid lan­ge­sid sõ­jas.

0

Väl­ja­võ­te va­ba­rii­gi va­lit­su­se mää­ru­se eel­nõu se­le­tus­kir­jast.
Te­gu on loo­gi­li­se koos­lu­se­ga, kus kaks oma­va­lit­sust täi­da­vad hal­dus­re­for­mi oma­va­lit­su­sük­su­se mii­ni­mum­suu­ru­se kri­tee­riu­mi.
Ar­ves­ta­des hal­dus­re­for­mi sea­du­se kri­tee­riu­me, ees­mär­ki­de ja ter­ri­to­riaal­se ter­vik­lik­ku­se põ­hi­mõ­tet, on Lok­sa lin­na ja Kuu­sa­lu val­la ühi­ne­mi­sel üheks oma­va­lit­su­sük­su­seks po­si­tiiv­ne mõ­ju hal­dus­re­for­mi ees­mär­ki­de täit­mi­se­le.
All­järg­nev mõ­ju­de hin­nang tu­gi­neb eks­pert­hin­nan­gu­le ja sel­le on heaks kiit­nud hal­dus­re­for­mi et­te­val­mis­ta­mi­seks moo­dus­ta­tud Põh­ja-Ees­ti piir­kond­lik ko­mis­jon.
1. Aja­loo­li­ne põh­jen­da­tus
Aja­loo­li­ne Kuu­sa­lu ki­hel­kond (asu­ta­ti 13. sa­jan­di al­gus­poo­lel) kat­tub suu­res osas tä­na­se Kuu­sa­lu val­la­ga, ka val­la­si­se­se Lok­sa lin­na alad olid Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na koos­sei­sus. See­ga on te­gu aja­loo­li­selt üht­se piir­kon­na­ga. Lok­sa lin­na ela­nik­kond muu­tus seo­ses lae­va­re­mon­di­te­ha­se aren­gu­te­ga 20. sa­jan­di kes­kel ning ka prae­gu on Lok­sa lin­na ela­ni­kest eest­la­si um­bes kol­man­dik, mis eris­tab lin­na Kuu­sa­lu val­last.
2. Mõ­ju ela­ni­ke elu­tin­gi­mus­te­le
Lok­sa linn ja Kuu­sa­lu vald on oma­va­hel ot­se­selt seo­tud, ku­na Kuu­sa­lu val­la näol on te­gu rõn­gas­val­la­ga, mis ümb­rit­seb lin­na. Lok­sa linn on enam kui kaks kor­da suu­rem, kui on Kuu­sa­lu val­la suu­rim asu­la Kuu­sa­lu ale­vik, ning tee­nin­dab see­ga ot­se­selt en­di­se Lok­sa val­la ala­sid, seal­hul­gas Pä­ris­pea pool­saa­re ja Ha­ra la­he äär­seid asu­laid. En­di­se Kuu­sa­lu val­la ala­de jaoks on tõm­be­kes­ku­sed pi­gem kas Kuu­sa­lu-Kiiu või Tal­linn. See­ga on ela­ni­ke jaoks ühi­ne­mi­se näol te­gu loo­gi­li­se ja loo­mu­li­ku prot­ses­si­ga, mis ar­ves­taks iga­päe­vast si­det ja lii­ku­mist.
3. Ela­ni­ke üh­te­kuu­lu­vus­tun­ne
Ühi­ne­mi­ne võiks kaa­sa ai­da­ta ko­gu­kon­da­de in­teg­ree­ri­mi­se­le. Kuu­sa­lu val­la Lok­sa lin­na lä­he­das­te ela­ni­ke jaoks on Lok­sa linn loo­mu­lik kes­kus ning sel­le ühen­da­mi­ne suu­ren­daks eel­du­seid ela­ni­ke ühe­kuu­lu­vus­tun­de kas­vuks.
4. Mõ­ju ava­li­ke tee­nus­te osu­ta­mi­se kva­li­tee­di­le
RA­KE tee­nus­kes­kus­te hie­rar­hia uu­rin­gu „Uu­ring era- ja ava­li­ke tee­nus­te ruu­mi­li­se paik­ne­mi­se ja kät­te­saa­da­vu­se ta­ga­mi­sest ja tee­nus­te kä­sit­le­mi­sest maa­kon­nap­la­nee­rin­gu­tes“ alu­sel on nii Lok­sa linn kui Kuu­sa­lu ale­vik III ta­san­di kes­kus Har­ju­maal.
Lok­sa lin­na ja Kuu­sa­lu val­la ühi­ne­mi­sel oleks eel­dus­li­kult po­si­tiiv­ne mõ­ju ava­li­ke tee­nus­te osu­ta­mi­se kva­li­tee­di­le, se­da eel­kõi­ge Lok­sa lin­na kui ko­ha­li­ku kes­ku­se vaa­tes, ku­na Kuu­sa­lu val­lal on se­ni ol­nud roh­kem res­surs­se ava­li­ke tee­nus­te aren­da­mi­seks.
Tea­tud tee­nus­te osas (näi­teks güm­naa­sium, muu­si­ka­kool, pe­rears­tid) on Lok­sa linn ol­nud sel­ge kes­kus laie­ma­le piir­kon­na­le, see­ga või­mal­daks ühi­ne­mi­ne seal­se­te­le ava­li­ke­le tee­nus­te eel­dus­li­kult aren­gu­või­ma­lu­se an­da. Sar­na­selt kor­ras­ta­ti Lok­sa val­la ja Kuu­sa­lu val­la ühi­ne­mi­sel suur osa en­di­se Lok­sa val­la ha­ri­dus- ja va­ba aja inf­rast­ruk­tuu­rist. Ava­li­ke tee­nus­te osu­ta­mi­se­le on po­si­tiiv­ne mõ­ju ka see­lä­bi, et ühi­ne­mi­sel te­kib või­ma­lus pla­nee­ri­da mit­meid olu­li­si tee­nu­seid ter­vik­vaa­tes (näi­teks ha­ri­dus­võrk).
5. Mõ­ju hal­dus­suut­lik­ku­se­le
Tal­lin­na Üli­koo­lis koos­ta­tud ana­lüü­sid näi­ta­vad, et enam kui 5000 ela­ni­ku­ga val­da­des suu­re­ne­vad oma­va­lit­sus­te ad­mi­nist­rat­sioo­ni kom­pe­tent­sid enam kui kaks kor­da võr­rel­du­na väi­ke­se­ma­te val­da­de­ga. Veel­gi suu­re­ma­te (11 000+) oma­va­lit­sus­te pu­hul te­ki­ta­vad täien­da­vad või­ma­lu­sed spet­sii­fi­lis­te kom­pe­tent­si­de kaa­sa­mi­sel.
Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­ses on ka prae­gu spet­sia­li­see­ri­tud amet­ni­ke ja töö­ta­ja­te osas olu­kord ar­ves­ta­des „kesk­mist oma­va­lit­sust” vä­ga hea – näi­teks on val­la­va­lit­su­ses ar­hi­tekt, ehi­tuss­pet­sia­list, jä­rele­val­ve­amet­nik, kesk­kon­nas­pet­sia­list, ha­ri­dus- ja las­te­kait­ses­pet­sia­list jne. Lok­sa lin­na­va­lit­su­ses on isik­koos­seis väik­sem, see­ga võiks eel­dus­li­kult ol­la Kuu­sa­lu val­la ja Lok­sa lin­na ühi­ne­mi­sel po­si­tiiv­ne mõ­ju eel­kõi­ge Lok­sa lin­na­le. Ühi­se oma­va­lit­su­se­na suu­de­taks tõe­näo­li­selt kõik põ­hi­vald­kon­nad ja -spet­sia­li­see­ru­mi­sed kat­ta.
6. Mõ­ju de­mog­raa­fi­li­se­le si­tuat­sioo­ni­le
Lok­sa val­la ela­ni­ke arv on ka­ha­ne­nud kii­res­ti, taa­si­se­seis­vu­mi­se het­kest on linn kao­ta­nud li­gi 40 prot­sen­ti oma ela­ni­kest (ela­ni­ke arv on lan­ge­nud um­bes 4300 ela­ni­kult 2600 ela­ni­ku­ni). Vii­ma­se küm­nen­di­ga on ela­ni­ke arv vä­he­ne­nud li­gi 20 prot­sen­ti. Kuu­sa­lu val­la ela­ni­ke arv on vii­ma­sel küm­nen­dil sa­mu­ti vä­he­ne­nud, kuid se­da vaid mõ­ne prot­sen­di võr­ra (2006. aas­tal 6847 ela­nik­ku, 2016. aas­tal 6597 ela­nik­ku). Sa­mu­ti on ela­ni­ke va­nusst­ruk­tuur Lok­sa lin­nas olu­li­selt hal­vem kui Kuu­sa­lu val­las – näi­teks lap­si va­nu­ses 0-6 on vä­hem kui 5 prot­sen­ti ning ea­kaid (65+) enam kui 23 prot­sen­ti. Kuu­sa­lu val­las on ela­ni­ke va­nusst­ruk­tuur üht­la­sem – 0-6 aas­tas­te las­te osa­kaal um­bes 8 prot­sen­ti ja ea­ka­te 11 (65+) osa­kaal vä­hem kui 18 prot­sen­ti. Ühi­ne­mi­se tu­le­mu­se­na va­nusst­ruk­tuur üht­lus­tuks ning omaks pa­re­maid tu­le­vi­ku­pers­pek­tii­ve.
7. Mõ­ju trans­por­di ja kom­mu­ni­kat­sioo­ni kor­ral­du­se­le
Ühist­rans­por­di ühen­du­sed Lok­salt Kuu­sa­lu (ning eda­si Tal­lin­nas­se) on heal ta­se­mel. Lok­sa ja Kuu­sa­lu va­hel lii­gub päe­vas um­bes 20 bus­si, sõi­du kest­vus on li­gi pool tun­di. Ena­mik bus­se lii­gub eda­si ka Tal­lin­nas­se, see­ga on pea­mis­te kes­kus­te va­he­li­ne trans­port ju­ba nüüd ta­ga­tud. Trans­por­di kor­ral­du­sel tu­leb en­di­selt ta­ga­da Kuu­sa­lu val­la kau­ge­ma­te kü­la­de pääs kes­kus­tes­se, seal­hul­gas Lok­sa lin­na.
8. Mõ­ju et­te­võt­lus­kesk­kon­na­le
Kuu­sa­lu  val­la  ja  Lok­sa  lin­na ühi­ne­mi­ne pa­ran­dab eel­du­seid et­te­võt­lus­kesk­kon­na aren­da­mi­seks, eel­kõi­ge luuak­se või­ma­lus et­te­võt­lus­kesk­kon­na mit­me­ke­sis­ta­mi­seks Lok­sa lin­na jaoks, mis on ol­nud pik­ki aas­taid kül­lalt mo­no­funkt­sio­naal­se asu­la. Kuu­sa­lu val­la et­te­võt­lus on ka prae­gu kül­lalt mit­me­ke­si­ne, pea­mi­selt on see siis­ki koon­du­nud Kuu­sa­lu-Kiiu piir­kon­da. Ühi­ne aren­gu­või­ma­lus on näi­teks tu­ris­mi­sek­to­ris (La­he­maa), omad või­ma­lu­sed on ka näi­teks sa­da­ma­te aren­da­mi­sel.
9. Mõ­ju ha­ri­dus­li­ku­le olu­kor­ra­le
Piir­kon­nas on kül­lalt mit­me­ke­si­ne koo­li­võrk – Lok­sa güm­naa­siu­mis õpib enam kui 300 õpi­last, kü­si­tav on güm­naa­siu­miast­me tu­le­vik. Kuu­sa­lu kesk­kool on se­ni ol­nud jät­ku­suut­lik (li­gi 600 õpi­last). Li­saks te­gut­se­vad val­las Kol­ga kool (138 õpi­last) ja Vi­ha­soo las­teaed-alg­kool (36 õpi­last). Lok­sa lin­nas on üks las­teaed ja Kuu­sa­lu val­las ne­li las­teae­da, mis on ka suurt ter­ri­too­riumi ar­ves­ta­des mõis­te­tav.
Eel­dus­li­kult esi­me­ses ühi­ne­mis­järg­ses eta­pis se­ni­ne ha­ri­dus­tee­nus­te pak­ku­mi­ne ning ha­ri­du­sa­su­tus­te võrk võiks säi­li­da. Pers­pek­tii­vis on kü­si­tav güm­naa­siu­miast­me säi­li­mi­ne Lok­sa lin­nas ning või­ma­lik, et ka Kuu­sa­lu val­las. Sa­mas või­mal­dab ühi­ne­mi­ne ko­gu ha­ri­dus­kor­ral­du­se üht­selt ka­van­da­da, mis on kaht­le­ma­ta po­si­tiiv­ne.
10. Oma­va­lit­su­sük­su­se or­ga­ni­sat­sioo­ni­li­selt üht­se tee­nu­se­piir­kon­na­na toi­mi­mi­ne
Ühes toi­me­piir­kon­nas asu­va­te oma­va­lit­sus­te ühi­ne­mi­ne loob eel­du­sed, et ühi­ne­mi­sest tu­le­ne­vat kõr­ge­mat fi­nants- ja hal­dus­suut­lik­kust saab ra­ken­da­da piir­kon­na üht­la­seks aren­da­mi­seks. Hal­dus­kor­ral­du­se muu­tu­mi­ne ai­tab kaa­sa ühi­ne­nud oma­va­lit­su­se ta­sa­kaa­lus­ta­tud ja ter­vik­li­ku­le aren­gu­le ning ta­gab üht­se juh­ti­mi­se, mis on eel­du­seks ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se jät­ku­suut­li­ku­le te­ge­vu­se­le ning ma­jan­dus­li­ku po­tent­siaa­li kas­vu­le, seal­hul­gas või­me­ku­se­le osa­le­da pi­kaa­ja­li­ses pla­nee­ri­mi­ses ja ühisp­ro­jek­ti­des. Ühi­ne­mi­se­ga kaas­neb või­ma­lus tu­gi­tee­nus­te ja st­ra­tee­gi­lis­te aren­dus­tee­nus­te tsent­ra­li­see­ri­mi­seks, mis või­mal­da­vad saa­da ot­sus­tes mas­taa­bie­fek­ti ja tõ­hus­ta­da val­la iga­päe­vast ning pi­kaa­ja­list st­ra­tee­gi­list juh­ti­mist.
Lok­sa linn ja Kuu­sa­lu vald on oma­va­hel ti­he­dalt seo­tud. Ku­na Lok­sa lin­na ja Kuu­sa­lu ale­vi­ku va­he­maa on kül­lalt suur (li­gi 30 ki­lo­meet­rit) ning mõ­le­mad on ar­ves­ta­ta­vad kes­ku­sed (Kuu­sa­lu ale­vik koos Kiiu ale­vi­ku­ga), on es­ma­joo­nes tõe­näo­li­selt mõist­lik säi­li­ta­da eri­ne­va­te tee­nus­te pak­ku­mi­ne nii Lok­sa lin­nas kui Kuu­sa­lu ale­vi­kus. Ühi­ne­mi­ne või­mal­dab kon­so­li­dee­ri­da aga spet­sia­li­see­ri­tud amet­nik­ke ning sel­le kau­du on või­ma­lik saa­vu­ta­da po­si­tiiv­set mõ­ju juh­ti­mis­kor­ral­du­se­le.

0

Enn Kirs­man,
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees

25. jaa­nua­ril tü­his­tas Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu 29. juu­nist 2016 pä­rit ot­su­se nr 33 „Hal­dus­ter­ri­to­riaal­se kor­ral­du­se muut­mi­se al­ga­ta­mi­ne ja et­te­pa­ne­ku te­ge­mi­ne ühi­ne­mis­lä­bi­rää­ki­mi­se alus­ta­mi­seks“. Põh­jus liht­ne – Lok­sa linn ei võt­nud et­te­pa­ne­kut vas­tu ega ol­nud nõus alus­ta­ma Kuu­sa­lu val­la­ga ka­he­pool­seid ühi­ne­mis­lä­bi­rää­ki­mi­si.
Kül­lap on vars­ti või­ma­lik sot­siaal­mee­diast või Lok­sa Elust lu­ge­da, kui­võrd kä­pard­lik, ise­gi pa­ha­taht­lik on ol­nud Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees ja ko­gu koa­lit­sioon sel­les prot­ses­sis. Kui­das me po­le ol­nud pii­sa­valt paind­li­kud, vas­tu­tu­le­li­kud, rii­gi­me­he­li­kud ega seis­nud Kuu­sa­lu val­la ja sel­le ela­ni­ke hu­vi­de eest. Võib-ol­la ka­su­ta­tak­se min­geid tei­si epi­tee­te meie „te­ge­vu­se­tu­se“ kir­jel­da­mi­seks.
Miks siis ome­ti po­le Kuu­sa­lu val­la­ju­hid „oma ego“ al­la su­ru­nud ning Lok­sa poolt esi­ta­tud tin­gi­mus­tel lä­bi­rää­ki­mis­tes­se as­tu­nud? Toon veel­kord vaid paar tõ­sias­ja kir­jel­da­maks hal­dus­re­for­mi Kuu­sa­lu val­la vaa­te­nur­gast läh­tu­valt.
Hal­dus­re­form kut­su­ti el­lu sel­leks, et suu­ren­da­da oma­va­lit­sus­te, kus elab al­la 5000 ela­nik­ku, hal­dus­suut­lik­kust. Kuu­sa­lu vald on olu­li­selt suu­rem – 6590 ela­nik­ku. Meie tu­lu­baas on heal ta­se­mel – kuu­lu­me nen­de oma­va­lit­sus­te hul­ka, kes rii­gi ta­san­dus­fon­dist toe­tust ei saa. Meie lae­nu­koor­mus on väik­sem kui sea­du­se­ga keh­tes­ta­tud piir­norm. Eel­too­dust puu­dub nii rii­gi kui ka val­la ela­ni­ke sei­su­ko­hast sur­ve kel­le­ga­gi ühi­ne­mi­seks.
Sa­mas ava­li­kult kät­te saa­da­va­test and­me­test on nä­ha, et Lok­sa lin­na ela­ni­ke arv on piir­nor­mist olu­li­selt väik­sem – 2740. Nen­de tu­lu­baas – näi­teks tu­lu­mak­su lae­ku­mi­ne – ela­ni­ku koh­ta on kor­di väik­sem kui Kuu­sa­lu val­las ning Lok­sa linn on saa­nud vii­mas­tel aas­ta­tel oma tu­lu­baa­si tu­gev­da­mi­seks toe­tust ta­san­dus­fon­dist. Sa­mu­ti üle­tas lin­na lae­nu­koor­mus olu­li­selt (veel 2016. aas­tal keh­ti­nud) sea­du­se piir­nor­mi.
See­ga tä­hen­da­nuks Lok­sa lin­na­ga iga hin­na­ga lii­tu­mi­ne, na­gu meie krii­ti­kud se­da tõe­näo­li­selt nä­ha oleks soo­vi­nud, Kuu­sa­lu val­la tu­lu­baa­si olu­list hal­ve­ne­mist. Meid kri­ti­see­ri­vad Lok­sa lin­na hu­vi­sid kaits­vad Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu liik­med õhu­ta­vad la­hen­da­ma va­ba­rii­gi va­lit­su­se ja Lok­sa lin­na ees seis­vaid prob­lee­me Kuu­sa­lu val­la ela­ni­ke ar­vel. Nen­delt väl­ja too­dud as­jao­lu, et kui Kuu­sa­lu vald po­leks lä­bi­rää­ki­mi­si „nur­ja­nud“, oleks va­ba­taht­li­ku ühi­ne­mi­se­ga kaas­ne­nud rii­gipool­ne toe­tus suu­rus­jär­gus 800 000 eu­rot, on te­ge­li­kult pis­ku võr­rel­des sel­le tu­lu­baa­si vä­he­ne­mi­se­ga, mis kaas­neks Kuu­sa­lu ja Lok­sa ee­lar­ve­tu­lu­de liit­mi­se­ga. Meie hin­nan­gul oleks tek­ki­va oma­va­lit­su­se tu­lu­baas sel­li­ne, et ka see ei saaks toe­tust ta­san­dus­fon­dist, mis lõp­pe­nud aas­tal oli Lok­sa lin­na pu­hul suu­rus­jär­gus 340 000 eu­rot. Mak­su­tu­lu vä­he­ne­mi­ne Kuu­sa­lu val­la ühe ela­ni­ku koh­ta oleks ol­nud mär­ga­tav.
Ko­ha­lik oma­va­lit­sus tä­hen­dab eel­kõi­ge mit­te ter­ri­too­riu­mit, mi­da min­gist punk­tist hal­la­tak­se, vaid eel­kõi­ge ko­gu­kon­da, mis elab ja te­gut­seb ter­vi­ku­na, oma­des suu­re­mat ühi­so­sa, kui on ko­ha­lik­ku oma­va­lit­sust tä­his­tav aad­res­si­kir­je rah­vas­ti­ku­re­gist­ris. On tõ­si, et Vi­hu­la ja Hal­ja­la val­da­de­ga lii­tu­mi­ne ai­da­nuks tõe­näo­li­selt lee­ven­da­da Lok­sa lin­na keh­va ma­jan­dus­sei­su, kuid mil­li­ne oleks Kuu­sa­lu, Lok­sa, Vi­hu­la ja Hal­ja­la ühi­ne­mi­sel moo­dus­tu­nud ter­ri­too­riu­mil ela­va­te ini­mes­te ko­gu­kond­lik ühi­so­sa? Kas tek­ki­ma­ta jää­nud oma­va­lit­sus asu­nuks Lää­ne-Vi­ru­maal või Har­ju­maal? Kus või­nuks näi­teks asu­da sel­le oma­va­lit­su­se kes­kus?
Mis saab hal­dus­re­for­mi „rin­del“ eda­si? Ras­ke öel­da, kuid vä­he­malt mi­nus on kus­tu­nud loo­tus, et Lok­sa lin­na­ju­hid on val­mis akt­sep­tee­ri­ma hal­dus­re­for­mi sel­li­se­na, na­gu sea­dus se­da kä­sit­leb. Tõe­näo­li­selt tu­leb Kuu­sa­lu val­lal pä­rast se­da, kui va­ba­rii­gi va­lit­sus Lok­sa­le Kuu­sa­lu­ga liit­mi­se et­te­pa­ne­ku esi­tab, alus­ta­da küll lä­bi­rää­ki­mi­si, aga siis mit­te enam Lok­sa lin­na­ga, vaid hoo­pis va­ba­rii­gi va­lit­su­se­ga, sest me ei saa lu­ba­da, et rii­gi ees sei­sev prob­leem – Lok­sa lin­na mit­te­vas­ta­vus oma­va­lit­su­se mii­ni­mum­nõue­te­le – la­hen­da­taks Kuu­sa­lu val­la ela­ni­ke ar­velt.
Ku­na vo­li­ko­gu viimasel is­tun­gil võt­sid ühi­ne­mis­lä­bi­rää­ki­mis­te tee­mal ela­valt sõ­na nii Lok­sa lin­na­peast vo­li­ko­gulii­ge Vär­ner Loots­mann, kui ilm­sel­gelt te­ma mõ­ju­ta­tud tei­sed Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus Lok­sa lin­na hu­vi­de eest seis­vad vo­li­ni­kud, kes süü­dis­ta­sid Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­meest ja koa­lit­sioo­ni kuu­lu­vaid töö­rüh­ma liik­meid soo­vi­ma­tu­ses Lok­sa lin­na­ga lä­bi­rää­ki­mi­si pi­da­da, siis ol­gu veel­ kord ära too­dud ko­gu „lä­bi­rää­ki­mis­te“ kro­no­loo­gia ala­tes Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu ot­su­se vas­tu võt­mi­sest. Kui kee­gi väi­dab, et Kuu­sa­lu vald po­le näi­da­nud üles pii­sa­vat hu­vi lä­bi­rää­ki­mis­te laua ta­ha is­tu­mi­seks, siis ta kas ei os­ka lu­ge­da, ei saa loe­tust aru või ei ta­ha­gi saa­da.

Kro­no­loo­gia:
Kro­no­loo­gia on aval­da­tud ka val­la ko­du­leh­te­del kuu­sa­lu.ee ja kuu­sa­lu.eu, al­la­joo­ni­tud osa on di­gi­ver­sioo­nis kli­ki­tav do­ku­men­ti­de­le.

29.06.2016 – Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu is­tung Ka­ha­las (protokoll). Volikogu võtab vastu otsuse nr 33. Istungist annab „objektiivse“ ülevaate ka Loksa Elu korrespondent Sulev Valdmaa (Loksa Elu, lk 4)

04.07.2016 – Kuusalu vallavolikogu esimehe kiri Loksa kolleegidele, millega edastatakse volikogu otsus ja esitatakse kutse võtta vastu ettepanek ning alustada läbirääkimisi.

11.08.2016 – Vihula vallavolikogu võtab vastu otsuse nr 139 „Ühinemisläbirääkimiste alustamine ja ajutise komisjoni moodustamine“, millega algatatakse (NB! mitte ei tehta ettepanekut algatada) läbirääkimised üheksa omavalitsusega (Aseri, Haljala, Kadrina, Kuusalu, Rakvere, Viru-Nigula ja Sõmeru vallad ning Loksa ja Kunda linn) eesmärgiga haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks.

25.08.2016 – Loksa linnavolikogu võtab vastu otsuse nr 35 „Haldusreformikomisjoni moodustamine läbirääkimiste pidamiseks“, millega moodustab 7-liikmelise komisjoni, kuid „unustab“ vastu võtta Kuusalu vallavolikogu ettepaneku, nagu näeb seda ette Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §9 lõige 2 (mille kohaselt „Ettepaneku saanud volikogu esitab ettepaneku teinud volikogule kahe kuu jooksul ettepaneku saamisest arvates otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimiste alustamisega nõustumise või sellest keeldumise kohta“).

26.08.2016 – Loksa linnavolikogu esimees saadab Kuusallu kirja, milles kutsub Kuusalu ja Vihula vastavad komisjonid läbirääkimiste laua taha.

01.09.2016 – Kuusalu volikogu esimehe kiri töörühma nimel palvega muuta läbirääkimiste toimumise aega selliselt, et koosolekust saaksid osa võtta ka need Kuusalu töörühma liikmed, kes peavad tööajal viibima oma põhitöökohal. Samuti juhitakse Loksa kolleegide tähelepanu sellele, et Kuusalu töörühmal puuduvad volitused läbirääkimisteks Vihula vallaga.

05.09.2016 – Loksa volikogu esimehe kiri, milles teatab, et asjadega on väga kiire ning koosoleku aega pole võimalik muuta.

07.09.2016 – Kuusalu kiri Loksale, milles vabandatakse, et Loksa poolt kokku kutsutud koosolekul saab osaleda Kuusalu töörühmast vaid Mait Kröönstöm, sest teised töörühma liikmed on sellel ajal seotud oma igapäevaste tööülesannetega, ning korratakse palvet tulevaste koosolekute planeerimisel arvestada meie sooviga, et need toimuksid õhtusel ajal.

08.09.2016 – Loksal toimub koosolek (protokoll, saadeti Kuusalu töörühmale 22.09.2016), kus osalevad Loksa linna ja Vihula valla vastavate komisjonide/ töörühmade liikmed. Kuu­salust osaleb Mait Kröönström. Samal päeval (08.09.2016) saadab Loksa linnavolikogu esimees kirja, milles palub kiirendatud korras menetleda Kuusalu vallavolikogu vastust Vihula volikogu ettepanekule.

14.09.2016 – Kuusalu vastus Loksale, milles palutakse saata 8.09 kokkusaamise protokoll, ning teade, et volikogu komisjonides menetlemata pole kiirendatud menetlus võimalik vallaelu puudutavas olulises küsimuses, mida võimalik liitumine Vihula, Haljala jt omavalitsustega, mida Vihula ettepanek puudutab, kahtlemata on. Vihula ettepanekut arutati vallavolikogu arengukomisjonis (12.09.2016, protokoll) ja kogukonnakomisjonis (23.09.2016, protokoll).

21.09.2016 – Kuusalu vallavolikogu töörühma koosolek (protokoll). Otsustatakse mitte toetada läbirääkimiste alustamist üheksa omavalitsusega, aga kutsuda Loksa töörühm kahepoolsetele läbirääkimistele ning taotleda Harju maavalitsuselt kaasata protsessi sõltumatu nõustaja.

26.09.2016 – Kuusalu vallavolikogu töörühma kutse Loksa kolleegidele, milles pakutakse välja koosoleku kolm võimalikku aega, et alustada kahepoolseid ühinemisläbirääkimisi.

27.09.2016 – Loksa töörühma vastus Kuusalu 26.09 kutsele, milles teatatakse, et „läbirääkimiste komisjonide järgmine kokkusaamine toimub siis, kui Kuusalu vallavolikogu läbirääkimiste töörühmale on antud volitused läbirääkimiste pidamiseks Vihula vallaga“.

28.09.2016 – Kuusalu vallavolikogu võtab vastu otsuse nr 40 „Arvamuse andmine Vihula vallavolikogu 11.08. 2016. a otsusele nr 139 „Ühinemisläbirääkimiste alustamine ja ajutise komisjoni moodustamine““, millega otsustatakse mitte vastu võtta Vihula ettepanekut alustada läbirääkimisi üheksa omavalitsusega.

29.09.2016 – Kuusalu vallavolikogu töörühma nimel kiri Loksale, milles teatakse, et Kuusalu vallavolikogu otsustas mitte alustada läbirääkimisi Vihula valla jt omavalitsustega ning kutsutakse Loksa kolleege kahepoolsetele läbirääkimistele, mis võiksid toimuda 11.10.2016 Kolga mõisa valitsejamajas.

7.10.2016 – Loksa vastus 29.09 kutsele, milles öeldakse. „Loksa haldusreformikomisjon on seisukohal, et ainult Loksa linna ja Kuusalu valla ühinemisel moodustatav uus omavalitsusüksus ei suurenda mingilgi määral omavalitsuse võimekust ja veel vähem annaks juurde elanikele osutatavaid täiendavaid teenuseid, võrreldes tänasega. Küll aga tekiks tugev omavalitsus, kui uue omavalitsuse moodustaksid koos Loksa linn, Kuu­salu vald, Vihula vald ja soovi korral ka Haljala vald. Seni, kus Kuusalu vald seda välistab, ei pea Loksa linna haldusreformikomisjon võimalikuks pidada eraldi läbirääkimisi ainult Kuusalu vallaga.“ (Minu rõhutus).

3.11.2016 – Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni hinnang, mille kohaselt, kui Loksa linn ei taotle haldusterritoriaalse korralduse muutmist omaalgatuslikus etapis, esitab Põhja-Eesti piirkondlik komisjon vabariigi valitsusele ettepaneku Loksa linna ühendamiseks Kuusalu vallaga. Loksa linnavolikogu võtab oma novembrikuu istungil selle teadmiseks (Sõnumitooja 23.11.2016).

29.12.2016 – Loksa linnavolikogu võtab vastu otsuse nr 42 „Taotluse esitamine Vabariigi Valitsusele“, mille preambulas on öeldud, et „Loksa linn võimeline iseseisvalt korraldama kohalikku elu ning täitma kõiki seadusest tulenevaid ülesandeid. See tähendab, et haldusreformi eesmärk on Loksa linna puhul täidetud ka ilma sundühendamiseta“ ning otsustati „Esitada taotlus vabariigi valitsusele Loksa linna haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamata jätmiseks.“

10.01.2017 – Põhja-Eesti piirkondliku komisjon otsustab teha vabariigi valitsusele ettepaneku Loksa linna ühendamiseks Kuusalu vallaga.

13.01.2017 – Kuusalu vallavolikogu töörühma viimane katse saada Loksa kolleegid kahepoolselt ühinemisläbirääkimiste laua taha.

17.01.2017 – Loksa töörühma vastus, milles keeldutakse läbirääkimistest, sest Loksa volikogu komisjoni arvates, viidates Andres Kaarmannile, keda nimetatakse Kuusalu töörühma liikmeks, ei kogunenud Kuusalu töörühm kordagi ning leitakse, et „Loksa linn vastab sisulistele haldusvõimekuse kriteeriumitele Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõike 5 mõistes“.

25.01.2017 – Kuusalu vallavolikogu otsusega nr 2 tühistatakse 29.06.2016 otsus nr 33.

0

IL­LE METS­LA
SA Har­ju Et­te­võt­lus- ja Aren­dus­kes­kus et­te­võt­lus­kon­sul­tant

Har­ju Et­te­võt­lus- ja Aren­dus­kes­kus, BDA Con­sul­ting ja Et­te­võt­lu­se Aren­da­mi­se Sih­ta­su­tus kor­ral­da­vad 2017. aas­tal jät­ku­valt 7päe­va­seid ees­ti­keel­seid baas­koo­li­tu­si alus­ta­va­te­le et­te­võt­ja­te­le. Koo­li­tus an­nab va­ja­li­kud baas­tead­mi­sed oma et­te­võt­te käi­vi­ta­mi­seks ja edu­kaks jät­ka­mi­seks.
Koo­li­tu­se tee­mad
• St­ra­tee­gi­li­ne pla­nee­ri­mi­ne väi­keet­te­võt­tes: mi­na kui et­te­võt­ja ärii­dee ning ärii­dee aren­da­mi­ne;
• tu­run­dus ja müük: tu­run­dusst­ra­tee­gia ning tu­run­dus- ja müü­gip­laan;
• too­tea­ren­dus ja tee­nu­se di­sain;
• fi­nants­juh­ti­mi­se alu­sed;
• mees­kon­na moo­dus­ta­mi­ne, äri moo­dus­ta­mi­seks res­surs­si­de leid­mi­ne.
Koo­li­tu­se käi­gus val­mib ka ärip­laan. 7päe­va­se koo­li­tu­se osa­le­mis­ta­su on 40 eu­rot, mis si­sal­dab koo­li­tus­ma­ter­ja­le ja koh­vi­pau­se. Pro­jek­ti ra­has­ta­tak­se Eu­roo­pa Re­gio­naa­l­aren­gu Fon­di va­hen­di­test.
2017 aas­ta esi­me­ses poo­les toi­mub kok­ku ne­li koo­li­tust, mil­lest kolm on ees­ti­keel­sed, üks neist toi­mub lau­päe­vi­ti, ja üks ve­ne­keel­ne.
Li­sain­fot saab SA Har­ju Et­te­võt­lus- ja Aren­dus­kes­kus et­te­võt­lus­kon­sul­tan­dilt
Il­le Mets­lalt, 656 6641,
il­le@heak.ee.

0

MA­RI­KA ANA­RI,
Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu en­di­ne lii­ge

Lu­ge­sin eel­mi­sest Sõ­nu­mi­too­jast (18. jaa­nuar) ar­tik­lit „Ani­ja val­la­ma­ja oli val­la taas­loo­mi­se 25. aas­ta­päe­val pi­dueh­teis”. To­re on lu­ge­da, et val­la taas­loo­mi­se juu­be­lit tä­his­ta­ti ja kõik kes taht­sid, said käia val­la­ma­jas. Kah­juks said pal­jud sel­lest või­ma­lu­sest tea­da al­les ta­gant­jä­re­le, kui lu­ge­sid aja­le­hest. Kuid miks ei ol­nud eel­ne­valt tea­det, et nii­su­gu­ne pi­du toi­mub ja kõik on oo­da­tud? Usun, et tu­li­jaid oleks ol­nud pal­ju roh­kem, kui kut­se oleks ol­nud aja­le­hes.
Vo­li­ko­gu en­di­se liik­me­na on mul kah­ju, et meid ei pee­tud mee­les – po­leks ol­nud ju vä­ga ras­ke kõi­gi­le mei­le kas pos­ti­ga saa­ta kut­se või edas­ta­da see te­le­fo­ni teel. 25 aas­ta jook­sul on Ani­ja val­lae­lu juh­ti­nud vo­li­ko­gu viis koos­sei­su. Usun, et en­dis­tel vo­li­ko­gu­liik­me­tel oleks ol­nud to­re kok­ku saa­da ning mee­nu­ta­da teh­tud ja te­ge­ma­ta jää­nud ot­su­seid.
Taa­si­se­seis­vu­nud Ees­ti Va­ba­rii­gi al­gu­saas­tad ei ol­nud ker­ged ja oma­va­lit­sus­tes te­gid sel ajal just vo­li­ko­gud ära vä­ga suu­re töö. Sa­ge­li kest­sid is­tun­gid 4-6 tun­di, pal­ju aru­ta­ti ja vaiel­di en­ne, kui ot­sus­ta­ti. Kõik te­gi­me tööd sü­da­me­ga, oma rii­gi ja val­la tu­gev­da­mi­se ning aren­gu ni­mel. Näi­teks ole­me prae­gu vä­ga õn­ne­li­kud, et meil on Ani­ja mõis, kuid pal­jud ehk ei tea­gi, et just vo­li­ko­gu pääs­tis mõi­sa aas­taid ta­ga­si vä­lis­maa­la­sest hu­vi­li­se­le müü­mi­sest. Sel­le­pä­rast oleks­ki va­ja mee­nu­ta­da. Na­gu va­na­sõ­na üt­leb – kes mi­ne­vik­ku ei mä­le­ta, elab tu­le­vi­ku­ta.

0

MA­REK VA­HU­LA,
Bio­loog ja kir­ja­mees

2013. aas­ta Pos­ti­me­he Ar­te­ri jõu­lu­numb­ris esit­le­sin oma 25 loo­dus­re­kor­dit. Seal oli iga­su­gust põ­ne­vat: küll 134aas­ta­ne eba­pär­li­karp, 34 aas­tat puus pü­si­nud hii­re­viu pe­sa, maail­ma ilu­saim met­si­se­mäng Ma­ja­ki­vil, 7ki­lo­meet­ri­ne käik ki­vilt-ki­vi­le Ju­min­da pool­saa­re lää­ne­ran­nas ehk Ees­ti pi­kim ki­vi­de­ga ran­na­lõik, Ees­ti pi­kim, 14 ki­lo­meet­rit pikk Nee­ru­ti-Por­ku­ni oo­sis­tik või muud vä­ga eri­list ehk kus mi­da­gi-ke­da­gi re­kor­di­hõn­gu­list kir­jas. Nüüd olen tul­nud mõt­te­le ha­ka­ta sar­na­seid loo­du­sest lei­tud re­kor­deid ko­gu­ma üle Ees­ti. Lõpp­tu­le­mus võiks ol­la teos „Meie loo­dus­re­kor­did”. Kel on põ­ne­vaid loo­du­sest lei­tud re­kor­deid, võiks need üles tä­hen­da­da ja ära vor­mis­ta­da. Ühe re­kor­di täp­ne kir­jel­dus võiks ol­la 10 ku­ni 20 lau­set ja nii hea ju­tu­jook­su­ga, et võib ot­se raa­ma­tus­se min­na. Re­kor­di ni­mi peab ka­jas­tu­ma saa­de­ta­va fai­li ni­mes, näi­teks Ma­ja­ki­vi_met­si­se­mäng. Soo­vi­tus­lik on fo­to, kus re­kor­di ni­mi peab ka­jas­tu­ma fai­li ni­mes, näi­teks Le­ti­pea_Ehal­ki­vi.  Ko­hus­tus­lik on kaas­töö au­to­ri ni­mi, mis lä­heb raa­ma­tus­se kui kaa­sau­tor.
Saa­de­ta­vad loo­dus­re­kor­did pa­lun vor­mis­ta­da Wor­dis, doc või docx fai­li­for­maa­dis ja saa­ta need mul­le aad­res­sil ma­rek.va­hu­la@on­li­ne.ee. Kõik re­kor­did, mis on ka te­ge­li­kult re­kor­did, pää­se­vad raa­ma­tus­se. Te­le­fo­ni teel re­kor­deid vas­tu ei võe­ta.

0

AR­DO NIIN­RE
Raa­si­ku abi­val­la­va­nem

Raa­si­ku val­la 25. aas­ta­päeva raa­mes kuu­lu­tab Raa­si­ku val­la­va­lit­sus välja loo­me­võist­lu­se.
Pöördu­me Raa­si­ku val­la ko­gu­kon­na liik­me­te, las­teae­da­de ja põhi­koo­li­de ema­kee­le-, kir­jan­dus- ning kuns­tiõpe­tu­se õpe­ta­ja­te poo­le, et nad toe­tak­sid loo­me­võist­lu­se et­te­võtmist ning oo­ta­me 17. veeb­rua­riks si­su­kaid töid.

Loo­me­võist­lu­se ju­hend
Loo­me­võist­lu­se ees­märk on ärgi­ta­da val­la­ko­da­nik­ke mõtle­ma oma val­la elu­kesk­kon­na­le, ak­tiiv­se­le osa­lu­se­le val­la elus, ko­du­le ja pe­re­kon­na­le.
Loo­min­gu­lis­te tööde esi­ta­mi­se tähtaeg on 17. veeb­ruar 2017. aas­tal. Hil­jem esi­ta­tud töid võist­lu­sel ei ar­ves­ta­ta. Tööd kor­jab kok­ku asu­tu­se esin­da­ja, kes toob need 20. veeb­rua­riks Raa­si­ku val­la­va­lit­sus­se aad­res­sil Tal­lin­na maan­tee 24, Aru­küla ale­vik 75 201, Har­ju­maa. Noo­red ja täis­kas­va­nud (e ja f) va­nu­se­grupp too­vad oma loo­me­tööd lähi­mas­se Raa­si­ku val­la rah­va­maj­ja.
Isik võib esi­ta­da vaid ühe töö. Tööl võib ol­la vaid üks au­tor. Esi­ta­tud tööd pea­vad ole­ma kor­rekt­selt vor­mis­ta­tud re­ben­di­te­ta ning vol­ti­mis­te­ta.
Tööde­le (soo­vi­ta­valt ta­ga­külje­le), tu­leb kir­ju­ta­da au­to­ri ees- ja pe­re­kon­na­ni­mi, las­teaed (rühm) või kool (klass) ning ju­hen­da­ja ole­ma­so­lul te­ma ees- ja pe­re­kon­na­ni­mi. Oma­loo­min­gu­li­si töid koo­li­de­le ega õpi­las­te­le ei ta­gas­ta­ta. Val­lal on õigus ka­su­ta­da töid 25. aas­ta­päeva üri­tu­se läbi­vii­mi­sel.

Va­nu­sek­las­sid
5-7aas­ta­sed lap­sed: joo­nis­tus­võit­lus tee­mal „Mi­nu ko­du“;
1.-3. klas­si õpi­la­sed: joo­nis­tus­võist­lus tee­mal „Mi­nu ko­du“, soo­vi­tav on li­sa­da tööle au­to­ri kom­men­taar;
4.-6. klas­si õpi­la­sed: luu­le­võist­lus tee­mal „Mul­le meel­dib mi­nu ko­du­koht“;
7.- 9. klas­si õpi­la­sed: kir­jan­di­võist­lus „Mul­le meel­dib ela­da Raa­si­ku val­las“;
kesk­koo­liõ­pi­la­sed ja ku­ni 26 aas­tat va­nad noo­red: Raa­si­ku val­la tee­ma­li­ne joo­nis­tus, luu­le­tus või es­see;
täis­kas­va­nud ala­tes 26. eluaas­tast: Raa­si­ku val­la tee­ma­li­ne joo­nis­tus, luu­le­tus või es­see.

Au­hin­nad
Loo­me­võist­lu­se töid hin­na­tak­se eral­di igas va­nu­sek­las­sis. Au­hin­na­fon­di suu­rus on 1100 eu­rot. Au­hin­na­lis­te koh­ta­de võit­ja­te­le os­te­tak­se Üle­mis­te Kes­ku­se kin­ke­kaar­did. Igast va­nu­se­rühmast au­hin­na­tak­se kol­me esi­mest, kol­me teist ja kol­me kol­man­da­le ko­ha­le jäävat tööd. Vas­ta­va ta­se­me puu­du­mi­sel on žüriil õigus jätta au­hin­na­li­ne koht välja and­ma­ta, au­hin­du ümber ja­ga­da või an­da välja er­gu­tu­sau­hin­du.
Joo­nis­tu­se for­maat on A3. Luu­le­tu­se, kir­jan­di või es­see pik­kus on va­balt va­li­tav.

Hin­da­mi­ne
Loo­min­gu hin­da­mi­sel pöö­ra­tak­se põhi­tähe­le­pa­nu si­su­le. Eri­ti hin­na­tak­se au­to­ri loo­vust ja isi­ku­pära, mõte­te loo­gi­li­sust ja ori­gi­naal­sust, jul­gust, uud­sust, au­to­ri ana­lüüsi­võimet ja nõtket sõna­ka­su­tust.
Loo­me­võist­lu­se žürii koos­neb viiest liik­mest, mil­le koos­sei­su kin­ni­tab Raa­si­ku val­la­va­lit­sus. Žüriid ju­hib Aru­küla Kul­tuu­ri­selt­si te­gev­di­rek­tor Ga­ri­na Too­min­gas.
Täien­da­vat in­fot loo­me­võist­lu­se koh­ta saab Ar­do Niin­relt, tel 607 0348 või 53 403 202 ar­do.niin­re@raa­si­ku.ee.