Esmaspäev, 20. veebruar 2017
Kirjakast

0

Enn Kirs­man,
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees

25. jaa­nua­ril tü­his­tas Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu 29. juu­nist 2016 pä­rit ot­su­se nr 33 „Hal­dus­ter­ri­to­riaal­se kor­ral­du­se muut­mi­se al­ga­ta­mi­ne ja et­te­pa­ne­ku te­ge­mi­ne ühi­ne­mis­lä­bi­rää­ki­mi­se alus­ta­mi­seks“. Põh­jus liht­ne – Lok­sa linn ei võt­nud et­te­pa­ne­kut vas­tu ega ol­nud nõus alus­ta­ma Kuu­sa­lu val­la­ga ka­he­pool­seid ühi­ne­mis­lä­bi­rää­ki­mi­si.
Kül­lap on vars­ti või­ma­lik sot­siaal­mee­diast või Lok­sa Elust lu­ge­da, kui­võrd kä­pard­lik, ise­gi pa­ha­taht­lik on ol­nud Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees ja ko­gu koa­lit­sioon sel­les prot­ses­sis. Kui­das me po­le ol­nud pii­sa­valt paind­li­kud, vas­tu­tu­le­li­kud, rii­gi­me­he­li­kud ega seis­nud Kuu­sa­lu val­la ja sel­le ela­ni­ke hu­vi­de eest. Võib-ol­la ka­su­ta­tak­se min­geid tei­si epi­tee­te meie „te­ge­vu­se­tu­se“ kir­jel­da­mi­seks.
Miks siis ome­ti po­le Kuu­sa­lu val­la­ju­hid „oma ego“ al­la su­ru­nud ning Lok­sa poolt esi­ta­tud tin­gi­mus­tel lä­bi­rää­ki­mis­tes­se as­tu­nud? Toon veel­kord vaid paar tõ­sias­ja kir­jel­da­maks hal­dus­re­for­mi Kuu­sa­lu val­la vaa­te­nur­gast läh­tu­valt.
Hal­dus­re­form kut­su­ti el­lu sel­leks, et suu­ren­da­da oma­va­lit­sus­te, kus elab al­la 5000 ela­nik­ku, hal­dus­suut­lik­kust. Kuu­sa­lu vald on olu­li­selt suu­rem – 6590 ela­nik­ku. Meie tu­lu­baas on heal ta­se­mel – kuu­lu­me nen­de oma­va­lit­sus­te hul­ka, kes rii­gi ta­san­dus­fon­dist toe­tust ei saa. Meie lae­nu­koor­mus on väik­sem kui sea­du­se­ga keh­tes­ta­tud piir­norm. Eel­too­dust puu­dub nii rii­gi kui ka val­la ela­ni­ke sei­su­ko­hast sur­ve kel­le­ga­gi ühi­ne­mi­seks.
Sa­mas ava­li­kult kät­te saa­da­va­test and­me­test on nä­ha, et Lok­sa lin­na ela­ni­ke arv on piir­nor­mist olu­li­selt väik­sem – 2740. Nen­de tu­lu­baas – näi­teks tu­lu­mak­su lae­ku­mi­ne – ela­ni­ku koh­ta on kor­di väik­sem kui Kuu­sa­lu val­las ning Lok­sa linn on saa­nud vii­mas­tel aas­ta­tel oma tu­lu­baa­si tu­gev­da­mi­seks toe­tust ta­san­dus­fon­dist. Sa­mu­ti üle­tas lin­na lae­nu­koor­mus olu­li­selt (veel 2016. aas­tal keh­ti­nud) sea­du­se piir­nor­mi.
See­ga tä­hen­da­nuks Lok­sa lin­na­ga iga hin­na­ga lii­tu­mi­ne, na­gu meie krii­ti­kud se­da tõe­näo­li­selt nä­ha oleks soo­vi­nud, Kuu­sa­lu val­la tu­lu­baa­si olu­list hal­ve­ne­mist. Meid kri­ti­see­ri­vad Lok­sa lin­na hu­vi­sid kaits­vad Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu liik­med õhu­ta­vad la­hen­da­ma va­ba­rii­gi va­lit­su­se ja Lok­sa lin­na ees seis­vaid prob­lee­me Kuu­sa­lu val­la ela­ni­ke ar­vel. Nen­delt väl­ja too­dud as­jao­lu, et kui Kuu­sa­lu vald po­leks lä­bi­rää­ki­mi­si „nur­ja­nud“, oleks va­ba­taht­li­ku ühi­ne­mi­se­ga kaas­ne­nud rii­gipool­ne toe­tus suu­rus­jär­gus 800 000 eu­rot, on te­ge­li­kult pis­ku võr­rel­des sel­le tu­lu­baa­si vä­he­ne­mi­se­ga, mis kaas­neks Kuu­sa­lu ja Lok­sa ee­lar­ve­tu­lu­de liit­mi­se­ga. Meie hin­nan­gul oleks tek­ki­va oma­va­lit­su­se tu­lu­baas sel­li­ne, et ka see ei saaks toe­tust ta­san­dus­fon­dist, mis lõp­pe­nud aas­tal oli Lok­sa lin­na pu­hul suu­rus­jär­gus 340 000 eu­rot. Mak­su­tu­lu vä­he­ne­mi­ne Kuu­sa­lu val­la ühe ela­ni­ku koh­ta oleks ol­nud mär­ga­tav.
Ko­ha­lik oma­va­lit­sus tä­hen­dab eel­kõi­ge mit­te ter­ri­too­riu­mit, mi­da min­gist punk­tist hal­la­tak­se, vaid eel­kõi­ge ko­gu­kon­da, mis elab ja te­gut­seb ter­vi­ku­na, oma­des suu­re­mat ühi­so­sa, kui on ko­ha­lik­ku oma­va­lit­sust tä­his­tav aad­res­si­kir­je rah­vas­ti­ku­re­gist­ris. On tõ­si, et Vi­hu­la ja Hal­ja­la val­da­de­ga lii­tu­mi­ne ai­da­nuks tõe­näo­li­selt lee­ven­da­da Lok­sa lin­na keh­va ma­jan­dus­sei­su, kuid mil­li­ne oleks Kuu­sa­lu, Lok­sa, Vi­hu­la ja Hal­ja­la ühi­ne­mi­sel moo­dus­tu­nud ter­ri­too­riu­mil ela­va­te ini­mes­te ko­gu­kond­lik ühi­so­sa? Kas tek­ki­ma­ta jää­nud oma­va­lit­sus asu­nuks Lää­ne-Vi­ru­maal või Har­ju­maal? Kus või­nuks näi­teks asu­da sel­le oma­va­lit­su­se kes­kus?
Mis saab hal­dus­re­for­mi „rin­del“ eda­si? Ras­ke öel­da, kuid vä­he­malt mi­nus on kus­tu­nud loo­tus, et Lok­sa lin­na­ju­hid on val­mis akt­sep­tee­ri­ma hal­dus­re­for­mi sel­li­se­na, na­gu sea­dus se­da kä­sit­leb. Tõe­näo­li­selt tu­leb Kuu­sa­lu val­lal pä­rast se­da, kui va­ba­rii­gi va­lit­sus Lok­sa­le Kuu­sa­lu­ga liit­mi­se et­te­pa­ne­ku esi­tab, alus­ta­da küll lä­bi­rää­ki­mi­si, aga siis mit­te enam Lok­sa lin­na­ga, vaid hoo­pis va­ba­rii­gi va­lit­su­se­ga, sest me ei saa lu­ba­da, et rii­gi ees sei­sev prob­leem – Lok­sa lin­na mit­te­vas­ta­vus oma­va­lit­su­se mii­ni­mum­nõue­te­le – la­hen­da­taks Kuu­sa­lu val­la ela­ni­ke ar­velt.
Ku­na vo­li­ko­gu viimasel is­tun­gil võt­sid ühi­ne­mis­lä­bi­rää­ki­mis­te tee­mal ela­valt sõ­na nii Lok­sa lin­na­peast vo­li­ko­gulii­ge Vär­ner Loots­mann, kui ilm­sel­gelt te­ma mõ­ju­ta­tud tei­sed Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus Lok­sa lin­na hu­vi­de eest seis­vad vo­li­ni­kud, kes süü­dis­ta­sid Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­meest ja koa­lit­sioo­ni kuu­lu­vaid töö­rüh­ma liik­meid soo­vi­ma­tu­ses Lok­sa lin­na­ga lä­bi­rää­ki­mi­si pi­da­da, siis ol­gu veel­ kord ära too­dud ko­gu „lä­bi­rää­ki­mis­te“ kro­no­loo­gia ala­tes Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu ot­su­se vas­tu võt­mi­sest. Kui kee­gi väi­dab, et Kuu­sa­lu vald po­le näi­da­nud üles pii­sa­vat hu­vi lä­bi­rää­ki­mis­te laua ta­ha is­tu­mi­seks, siis ta kas ei os­ka lu­ge­da, ei saa loe­tust aru või ei ta­ha­gi saa­da.

Kro­no­loo­gia:
Kro­no­loo­gia on aval­da­tud ka val­la ko­du­leh­te­del kuu­sa­lu.ee ja kuu­sa­lu.eu, al­la­joo­ni­tud osa on di­gi­ver­sioo­nis kli­ki­tav do­ku­men­ti­de­le.

29.06.2016 – Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu is­tung Ka­ha­las (protokoll). Volikogu võtab vastu otsuse nr 33. Istungist annab „objektiivse“ ülevaate ka Loksa Elu korrespondent Sulev Valdmaa (Loksa Elu, lk 4)

04.07.2016 – Kuusalu vallavolikogu esimehe kiri Loksa kolleegidele, millega edastatakse volikogu otsus ja esitatakse kutse võtta vastu ettepanek ning alustada läbirääkimisi.

11.08.2016 – Vihula vallavolikogu võtab vastu otsuse nr 139 „Ühinemisläbirääkimiste alustamine ja ajutise komisjoni moodustamine“, millega algatatakse (NB! mitte ei tehta ettepanekut algatada) läbirääkimised üheksa omavalitsusega (Aseri, Haljala, Kadrina, Kuusalu, Rakvere, Viru-Nigula ja Sõmeru vallad ning Loksa ja Kunda linn) eesmärgiga haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks.

25.08.2016 – Loksa linnavolikogu võtab vastu otsuse nr 35 „Haldusreformikomisjoni moodustamine läbirääkimiste pidamiseks“, millega moodustab 7-liikmelise komisjoni, kuid „unustab“ vastu võtta Kuusalu vallavolikogu ettepaneku, nagu näeb seda ette Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §9 lõige 2 (mille kohaselt „Ettepaneku saanud volikogu esitab ettepaneku teinud volikogule kahe kuu jooksul ettepaneku saamisest arvates otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimiste alustamisega nõustumise või sellest keeldumise kohta“).

26.08.2016 – Loksa linnavolikogu esimees saadab Kuusallu kirja, milles kutsub Kuusalu ja Vihula vastavad komisjonid läbirääkimiste laua taha.

01.09.2016 – Kuusalu volikogu esimehe kiri töörühma nimel palvega muuta läbirääkimiste toimumise aega selliselt, et koosolekust saaksid osa võtta ka need Kuusalu töörühma liikmed, kes peavad tööajal viibima oma põhitöökohal. Samuti juhitakse Loksa kolleegide tähelepanu sellele, et Kuusalu töörühmal puuduvad volitused läbirääkimisteks Vihula vallaga.

05.09.2016 – Loksa volikogu esimehe kiri, milles teatab, et asjadega on väga kiire ning koosoleku aega pole võimalik muuta.

07.09.2016 – Kuusalu kiri Loksale, milles vabandatakse, et Loksa poolt kokku kutsutud koosolekul saab osaleda Kuusalu töörühmast vaid Mait Kröönstöm, sest teised töörühma liikmed on sellel ajal seotud oma igapäevaste tööülesannetega, ning korratakse palvet tulevaste koosolekute planeerimisel arvestada meie sooviga, et need toimuksid õhtusel ajal.

08.09.2016 – Loksal toimub koosolek (protokoll, saadeti Kuusalu töörühmale 22.09.2016), kus osalevad Loksa linna ja Vihula valla vastavate komisjonide/ töörühmade liikmed. Kuu­salust osaleb Mait Kröönström. Samal päeval (08.09.2016) saadab Loksa linnavolikogu esimees kirja, milles palub kiirendatud korras menetleda Kuusalu vallavolikogu vastust Vihula volikogu ettepanekule.

14.09.2016 – Kuusalu vastus Loksale, milles palutakse saata 8.09 kokkusaamise protokoll, ning teade, et volikogu komisjonides menetlemata pole kiirendatud menetlus võimalik vallaelu puudutavas olulises küsimuses, mida võimalik liitumine Vihula, Haljala jt omavalitsustega, mida Vihula ettepanek puudutab, kahtlemata on. Vihula ettepanekut arutati vallavolikogu arengukomisjonis (12.09.2016, protokoll) ja kogukonnakomisjonis (23.09.2016, protokoll).

21.09.2016 – Kuusalu vallavolikogu töörühma koosolek (protokoll). Otsustatakse mitte toetada läbirääkimiste alustamist üheksa omavalitsusega, aga kutsuda Loksa töörühm kahepoolsetele läbirääkimistele ning taotleda Harju maavalitsuselt kaasata protsessi sõltumatu nõustaja.

26.09.2016 – Kuusalu vallavolikogu töörühma kutse Loksa kolleegidele, milles pakutakse välja koosoleku kolm võimalikku aega, et alustada kahepoolseid ühinemisläbirääkimisi.

27.09.2016 – Loksa töörühma vastus Kuusalu 26.09 kutsele, milles teatatakse, et „läbirääkimiste komisjonide järgmine kokkusaamine toimub siis, kui Kuusalu vallavolikogu läbirääkimiste töörühmale on antud volitused läbirääkimiste pidamiseks Vihula vallaga“.

28.09.2016 – Kuusalu vallavolikogu võtab vastu otsuse nr 40 „Arvamuse andmine Vihula vallavolikogu 11.08. 2016. a otsusele nr 139 „Ühinemisläbirääkimiste alustamine ja ajutise komisjoni moodustamine““, millega otsustatakse mitte vastu võtta Vihula ettepanekut alustada läbirääkimisi üheksa omavalitsusega.

29.09.2016 – Kuusalu vallavolikogu töörühma nimel kiri Loksale, milles teatakse, et Kuusalu vallavolikogu otsustas mitte alustada läbirääkimisi Vihula valla jt omavalitsustega ning kutsutakse Loksa kolleege kahepoolsetele läbirääkimistele, mis võiksid toimuda 11.10.2016 Kolga mõisa valitsejamajas.

7.10.2016 – Loksa vastus 29.09 kutsele, milles öeldakse. „Loksa haldusreformikomisjon on seisukohal, et ainult Loksa linna ja Kuusalu valla ühinemisel moodustatav uus omavalitsusüksus ei suurenda mingilgi määral omavalitsuse võimekust ja veel vähem annaks juurde elanikele osutatavaid täiendavaid teenuseid, võrreldes tänasega. Küll aga tekiks tugev omavalitsus, kui uue omavalitsuse moodustaksid koos Loksa linn, Kuu­salu vald, Vihula vald ja soovi korral ka Haljala vald. Seni, kus Kuusalu vald seda välistab, ei pea Loksa linna haldusreformikomisjon võimalikuks pidada eraldi läbirääkimisi ainult Kuusalu vallaga.“ (Minu rõhutus).

3.11.2016 – Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni hinnang, mille kohaselt, kui Loksa linn ei taotle haldusterritoriaalse korralduse muutmist omaalgatuslikus etapis, esitab Põhja-Eesti piirkondlik komisjon vabariigi valitsusele ettepaneku Loksa linna ühendamiseks Kuusalu vallaga. Loksa linnavolikogu võtab oma novembrikuu istungil selle teadmiseks (Sõnumitooja 23.11.2016).

29.12.2016 – Loksa linnavolikogu võtab vastu otsuse nr 42 „Taotluse esitamine Vabariigi Valitsusele“, mille preambulas on öeldud, et „Loksa linn võimeline iseseisvalt korraldama kohalikku elu ning täitma kõiki seadusest tulenevaid ülesandeid. See tähendab, et haldusreformi eesmärk on Loksa linna puhul täidetud ka ilma sundühendamiseta“ ning otsustati „Esitada taotlus vabariigi valitsusele Loksa linna haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamata jätmiseks.“

10.01.2017 – Põhja-Eesti piirkondliku komisjon otsustab teha vabariigi valitsusele ettepaneku Loksa linna ühendamiseks Kuusalu vallaga.

13.01.2017 – Kuusalu vallavolikogu töörühma viimane katse saada Loksa kolleegid kahepoolselt ühinemisläbirääkimiste laua taha.

17.01.2017 – Loksa töörühma vastus, milles keeldutakse läbirääkimistest, sest Loksa volikogu komisjoni arvates, viidates Andres Kaarmannile, keda nimetatakse Kuusalu töörühma liikmeks, ei kogunenud Kuusalu töörühm kordagi ning leitakse, et „Loksa linn vastab sisulistele haldusvõimekuse kriteeriumitele Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõike 5 mõistes“.

25.01.2017 – Kuusalu vallavolikogu otsusega nr 2 tühistatakse 29.06.2016 otsus nr 33.

0

IL­LE METS­LA
SA Har­ju Et­te­võt­lus- ja Aren­dus­kes­kus et­te­võt­lus­kon­sul­tant

Har­ju Et­te­võt­lus- ja Aren­dus­kes­kus, BDA Con­sul­ting ja Et­te­võt­lu­se Aren­da­mi­se Sih­ta­su­tus kor­ral­da­vad 2017. aas­tal jät­ku­valt 7päe­va­seid ees­ti­keel­seid baas­koo­li­tu­si alus­ta­va­te­le et­te­võt­ja­te­le. Koo­li­tus an­nab va­ja­li­kud baas­tead­mi­sed oma et­te­võt­te käi­vi­ta­mi­seks ja edu­kaks jät­ka­mi­seks.
Koo­li­tu­se tee­mad
• St­ra­tee­gi­li­ne pla­nee­ri­mi­ne väi­keet­te­võt­tes: mi­na kui et­te­võt­ja ärii­dee ning ärii­dee aren­da­mi­ne;
• tu­run­dus ja müük: tu­run­dusst­ra­tee­gia ning tu­run­dus- ja müü­gip­laan;
• too­tea­ren­dus ja tee­nu­se di­sain;
• fi­nants­juh­ti­mi­se alu­sed;
• mees­kon­na moo­dus­ta­mi­ne, äri moo­dus­ta­mi­seks res­surs­si­de leid­mi­ne.
Koo­li­tu­se käi­gus val­mib ka ärip­laan. 7päe­va­se koo­li­tu­se osa­le­mis­ta­su on 40 eu­rot, mis si­sal­dab koo­li­tus­ma­ter­ja­le ja koh­vi­pau­se. Pro­jek­ti ra­has­ta­tak­se Eu­roo­pa Re­gio­naa­l­aren­gu Fon­di va­hen­di­test.
2017 aas­ta esi­me­ses poo­les toi­mub kok­ku ne­li koo­li­tust, mil­lest kolm on ees­ti­keel­sed, üks neist toi­mub lau­päe­vi­ti, ja üks ve­ne­keel­ne.
Li­sain­fot saab SA Har­ju Et­te­võt­lus- ja Aren­dus­kes­kus et­te­võt­lus­kon­sul­tan­dilt
Il­le Mets­lalt, 656 6641,
il­le@heak.ee.

0

MA­RI­KA ANA­RI,
Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu en­di­ne lii­ge

Lu­ge­sin eel­mi­sest Sõ­nu­mi­too­jast (18. jaa­nuar) ar­tik­lit „Ani­ja val­la­ma­ja oli val­la taas­loo­mi­se 25. aas­ta­päe­val pi­dueh­teis”. To­re on lu­ge­da, et val­la taas­loo­mi­se juu­be­lit tä­his­ta­ti ja kõik kes taht­sid, said käia val­la­ma­jas. Kah­juks said pal­jud sel­lest või­ma­lu­sest tea­da al­les ta­gant­jä­re­le, kui lu­ge­sid aja­le­hest. Kuid miks ei ol­nud eel­ne­valt tea­det, et nii­su­gu­ne pi­du toi­mub ja kõik on oo­da­tud? Usun, et tu­li­jaid oleks ol­nud pal­ju roh­kem, kui kut­se oleks ol­nud aja­le­hes.
Vo­li­ko­gu en­di­se liik­me­na on mul kah­ju, et meid ei pee­tud mee­les – po­leks ol­nud ju vä­ga ras­ke kõi­gi­le mei­le kas pos­ti­ga saa­ta kut­se või edas­ta­da see te­le­fo­ni teel. 25 aas­ta jook­sul on Ani­ja val­lae­lu juh­ti­nud vo­li­ko­gu viis koos­sei­su. Usun, et en­dis­tel vo­li­ko­gu­liik­me­tel oleks ol­nud to­re kok­ku saa­da ning mee­nu­ta­da teh­tud ja te­ge­ma­ta jää­nud ot­su­seid.
Taa­si­se­seis­vu­nud Ees­ti Va­ba­rii­gi al­gu­saas­tad ei ol­nud ker­ged ja oma­va­lit­sus­tes te­gid sel ajal just vo­li­ko­gud ära vä­ga suu­re töö. Sa­ge­li kest­sid is­tun­gid 4-6 tun­di, pal­ju aru­ta­ti ja vaiel­di en­ne, kui ot­sus­ta­ti. Kõik te­gi­me tööd sü­da­me­ga, oma rii­gi ja val­la tu­gev­da­mi­se ning aren­gu ni­mel. Näi­teks ole­me prae­gu vä­ga õn­ne­li­kud, et meil on Ani­ja mõis, kuid pal­jud ehk ei tea­gi, et just vo­li­ko­gu pääs­tis mõi­sa aas­taid ta­ga­si vä­lis­maa­la­sest hu­vi­li­se­le müü­mi­sest. Sel­le­pä­rast oleks­ki va­ja mee­nu­ta­da. Na­gu va­na­sõ­na üt­leb – kes mi­ne­vik­ku ei mä­le­ta, elab tu­le­vi­ku­ta.

0

MA­REK VA­HU­LA,
Bio­loog ja kir­ja­mees

2013. aas­ta Pos­ti­me­he Ar­te­ri jõu­lu­numb­ris esit­le­sin oma 25 loo­dus­re­kor­dit. Seal oli iga­su­gust põ­ne­vat: küll 134aas­ta­ne eba­pär­li­karp, 34 aas­tat puus pü­si­nud hii­re­viu pe­sa, maail­ma ilu­saim met­si­se­mäng Ma­ja­ki­vil, 7ki­lo­meet­ri­ne käik ki­vilt-ki­vi­le Ju­min­da pool­saa­re lää­ne­ran­nas ehk Ees­ti pi­kim ki­vi­de­ga ran­na­lõik, Ees­ti pi­kim, 14 ki­lo­meet­rit pikk Nee­ru­ti-Por­ku­ni oo­sis­tik või muud vä­ga eri­list ehk kus mi­da­gi-ke­da­gi re­kor­di­hõn­gu­list kir­jas. Nüüd olen tul­nud mõt­te­le ha­ka­ta sar­na­seid loo­du­sest lei­tud re­kor­deid ko­gu­ma üle Ees­ti. Lõpp­tu­le­mus võiks ol­la teos „Meie loo­dus­re­kor­did”. Kel on põ­ne­vaid loo­du­sest lei­tud re­kor­deid, võiks need üles tä­hen­da­da ja ära vor­mis­ta­da. Ühe re­kor­di täp­ne kir­jel­dus võiks ol­la 10 ku­ni 20 lau­set ja nii hea ju­tu­jook­su­ga, et võib ot­se raa­ma­tus­se min­na. Re­kor­di ni­mi peab ka­jas­tu­ma saa­de­ta­va fai­li ni­mes, näi­teks Ma­ja­ki­vi_met­si­se­mäng. Soo­vi­tus­lik on fo­to, kus re­kor­di ni­mi peab ka­jas­tu­ma fai­li ni­mes, näi­teks Le­ti­pea_Ehal­ki­vi.  Ko­hus­tus­lik on kaas­töö au­to­ri ni­mi, mis lä­heb raa­ma­tus­se kui kaa­sau­tor.
Saa­de­ta­vad loo­dus­re­kor­did pa­lun vor­mis­ta­da Wor­dis, doc või docx fai­li­for­maa­dis ja saa­ta need mul­le aad­res­sil ma­rek.va­hu­la@on­li­ne.ee. Kõik re­kor­did, mis on ka te­ge­li­kult re­kor­did, pää­se­vad raa­ma­tus­se. Te­le­fo­ni teel re­kor­deid vas­tu ei võe­ta.

0

AR­DO NIIN­RE
Raa­si­ku abi­val­la­va­nem

Raa­si­ku val­la 25. aas­ta­päeva raa­mes kuu­lu­tab Raa­si­ku val­la­va­lit­sus välja loo­me­võist­lu­se.
Pöördu­me Raa­si­ku val­la ko­gu­kon­na liik­me­te, las­teae­da­de ja põhi­koo­li­de ema­kee­le-, kir­jan­dus- ning kuns­tiõpe­tu­se õpe­ta­ja­te poo­le, et nad toe­tak­sid loo­me­võist­lu­se et­te­võtmist ning oo­ta­me 17. veeb­rua­riks si­su­kaid töid.

Loo­me­võist­lu­se ju­hend
Loo­me­võist­lu­se ees­märk on ärgi­ta­da val­la­ko­da­nik­ke mõtle­ma oma val­la elu­kesk­kon­na­le, ak­tiiv­se­le osa­lu­se­le val­la elus, ko­du­le ja pe­re­kon­na­le.
Loo­min­gu­lis­te tööde esi­ta­mi­se tähtaeg on 17. veeb­ruar 2017. aas­tal. Hil­jem esi­ta­tud töid võist­lu­sel ei ar­ves­ta­ta. Tööd kor­jab kok­ku asu­tu­se esin­da­ja, kes toob need 20. veeb­rua­riks Raa­si­ku val­la­va­lit­sus­se aad­res­sil Tal­lin­na maan­tee 24, Aru­küla ale­vik 75 201, Har­ju­maa. Noo­red ja täis­kas­va­nud (e ja f) va­nu­se­grupp too­vad oma loo­me­tööd lähi­mas­se Raa­si­ku val­la rah­va­maj­ja.
Isik võib esi­ta­da vaid ühe töö. Tööl võib ol­la vaid üks au­tor. Esi­ta­tud tööd pea­vad ole­ma kor­rekt­selt vor­mis­ta­tud re­ben­di­te­ta ning vol­ti­mis­te­ta.
Tööde­le (soo­vi­ta­valt ta­ga­külje­le), tu­leb kir­ju­ta­da au­to­ri ees- ja pe­re­kon­na­ni­mi, las­teaed (rühm) või kool (klass) ning ju­hen­da­ja ole­ma­so­lul te­ma ees- ja pe­re­kon­na­ni­mi. Oma­loo­min­gu­li­si töid koo­li­de­le ega õpi­las­te­le ei ta­gas­ta­ta. Val­lal on õigus ka­su­ta­da töid 25. aas­ta­päeva üri­tu­se läbi­vii­mi­sel.

Va­nu­sek­las­sid
5-7aas­ta­sed lap­sed: joo­nis­tus­võit­lus tee­mal „Mi­nu ko­du“;
1.-3. klas­si õpi­la­sed: joo­nis­tus­võist­lus tee­mal „Mi­nu ko­du“, soo­vi­tav on li­sa­da tööle au­to­ri kom­men­taar;
4.-6. klas­si õpi­la­sed: luu­le­võist­lus tee­mal „Mul­le meel­dib mi­nu ko­du­koht“;
7.- 9. klas­si õpi­la­sed: kir­jan­di­võist­lus „Mul­le meel­dib ela­da Raa­si­ku val­las“;
kesk­koo­liõ­pi­la­sed ja ku­ni 26 aas­tat va­nad noo­red: Raa­si­ku val­la tee­ma­li­ne joo­nis­tus, luu­le­tus või es­see;
täis­kas­va­nud ala­tes 26. eluaas­tast: Raa­si­ku val­la tee­ma­li­ne joo­nis­tus, luu­le­tus või es­see.

Au­hin­nad
Loo­me­võist­lu­se töid hin­na­tak­se eral­di igas va­nu­sek­las­sis. Au­hin­na­fon­di suu­rus on 1100 eu­rot. Au­hin­na­lis­te koh­ta­de võit­ja­te­le os­te­tak­se Üle­mis­te Kes­ku­se kin­ke­kaar­did. Igast va­nu­se­rühmast au­hin­na­tak­se kol­me esi­mest, kol­me teist ja kol­me kol­man­da­le ko­ha­le jäävat tööd. Vas­ta­va ta­se­me puu­du­mi­sel on žüriil õigus jätta au­hin­na­li­ne koht välja and­ma­ta, au­hin­du ümber ja­ga­da või an­da välja er­gu­tu­sau­hin­du.
Joo­nis­tu­se for­maat on A3. Luu­le­tu­se, kir­jan­di või es­see pik­kus on va­balt va­li­tav.

Hin­da­mi­ne
Loo­min­gu hin­da­mi­sel pöö­ra­tak­se põhi­tähe­le­pa­nu si­su­le. Eri­ti hin­na­tak­se au­to­ri loo­vust ja isi­ku­pära, mõte­te loo­gi­li­sust ja ori­gi­naal­sust, jul­gust, uud­sust, au­to­ri ana­lüüsi­võimet ja nõtket sõna­ka­su­tust.
Loo­me­võist­lu­se žürii koos­neb viiest liik­mest, mil­le koos­sei­su kin­ni­tab Raa­si­ku val­la­va­lit­sus. Žüriid ju­hib Aru­küla Kul­tuu­ri­selt­si te­gev­di­rek­tor Ga­ri­na Too­min­gas.
Täien­da­vat in­fot loo­me­võist­lu­se koh­ta saab Ar­do Niin­relt, tel 607 0348 või 53 403 202 ar­do.niin­re@raa­si­ku.ee.

0

TEI­LI PIIS­KOP­PEL
noor­soo­po­lit­sei­nik
Ida-Har­ju kons­taab­li­jaos­kond

Kui­gi tih­ti­pea­le võib tun­du­da, et mit­te­tea­ta­mi­ne ei saa ke­da­gi kui­da­gi mõ­ju­ta­da, siis te­ge­lik­ku­ses on olu­kord vas­tu­pi­di­ne. Tea­tud olu­kor­da­des on tea­vi­ta­mi­ne elu­li­se täht­su­se­ga ja abi võid va­ja­da si­na või si­nu lä­he­da­ne.
Kui­das tea­ta­da? He­lis­ta või kir­ju­ta: ohu- ja hä­dao­lu­kor­ras kut­su abi numb­rilt 112. Ül­dis­te kü­si­mus­te kor­ral he­lis­ta po­lit­sei in­fo­te­le­fo­ni­le 612 3000 või piir­kon­naa­met­ni­ke­le, kel­le kon­tak­tid leia­te oma val­la ko­du­le­helt. Või­ma­lik on saa­ta ka e-mail poh­ja@po­lit­sei.ee; in­fo@po­lit­sei.ee.
Tei­ne või­ma­lus on tul­la ko­ha­le: Ida-Har­ju po­lit­sei­jaos­kond P.Pin­na 4 Tal­linn, Ida-Har­ju kons­taab­li­jaos­kond Kar­jää­ri 11 Maar­du,  Raa­si­ku kons­taab­li­punkt Tal­lin­na mnt 24 Aru­kü­la ale­vik, Ani­ja kons­taab­li­punkt Koo­li 16 Keh­ra linn, Lok­sa kons­taab­li­punkt Tal­lin­na 49 Lok­sa linn, Kuu­sa­lu kons­taab­li­punkt Kuu­sa­lu tee 33, Kuu­sa­lu ale­vik. Piir­kon­naa­met­ni­ke vas­tu­võ­tu­ajad leia­te oma val­la vee­bi­le­helt. Vas­tu­võ­tua­ja vä­li­selt koh­tu­mi­seks ta­sub aeg vas­ta­va amet­ni­ku­ga kok­ku lep­pi­da.
Ära ka­su­ta sot­siaal­võr­gus­tik­ku Fa­ce­book sel­leks, et an­da tea­da juh­tu­mi­test, mis va­ja­vad ko­he po­lit­sei sek­ku­mist. Kui in­fo peab jõud­ma po­lit­sei­ni kii­res­ti, he­lis­ta hä­daa­bi­numb­ril 112.
Mi­da on olu­li­ne mee­les pi­da­da, kui mär­kad mi­da­gi kaht­last või eba­sea­dus­lik­ku? Kui mär­kad, tea­vi­ta ko­he! Ära mu­ret­se, et paa­nit­sed üle või see ei pruu­gi ol­la olu­li­ne. La­se po­lit­seil ot­sus­ta­da, mil­li­se prio­ri­tee­di­ga on an­tud juh­tum.
Kii­rus ja täp­ne kir­jel­dus ai­tab ta­ba­da! Kui sind või su lä­he­dast röö­vi­tak­se, ahis­ta­tak­se või juh­tub mõ­ni tei­ne süü­te­gu, tea­vi­ta sel­lest ko­he. Kat­su mee­les pi­da­da või­ma­li­kult pal­ju de­tai­le: sõi­du­ki värv, mark, re­gist­ree­ri­mis­num­ber või ini­me­se su­gu, pik­kus, riie­tus. Iga in­fo­kild an­nab või­ma­lu­se kur­ja­te­gi­ja kii­re­mi­ni ta­ba­da. Mõ­ni­kord on ta­ba­mi­seks va­ja vi­deo­sal­ves­tust, kuid ala­ti ei pruu­gi vi­deo­sal­ves­tis ol­la pii­sa­valt hea kva­li­tee­di­ga.
Mõ­nin­ga­tel juh­tu­del, näi­teks au­to-, ma­ja- ja poe­var­gus­te pu­hul, ka­su­tab po­lit­sei var­ga ta­ba­mi­seks jäl­je­koe­ra­sid. Sel­leks, et koer saaks jäl­je üles võt­ta, on po­lit­sei­ni­ke sünd­mus­ko­ha­le kii­re jõud­mi­ne mää­ra­va täht­su­se­ga. Sel­lis­te sünd­mus­koh­ta­de pu­hul on olu­li­ne ise sünd­mus­ko­has mit­te jäl­gi ära rik­ku­da.
Lä­hi­suh­te­vä­gi­vald ei to­hi jää­da ko­du­sein­te va­he­le. Ole­me üks ko­gu­kond ja pea­me üks­teist toe­ta­ma. Kui kuu­led kor­te­rist ime­lik­ke hää­li ja sa po­le kin­del, mis seal toi­mub, ta­suks sel­lest po­lit­sei­le tea­da an­da. On ol­nud juh­tu­meid, kus pe­re­tü­lid on lõp­pe­nud kel­le­gi vi­gas­ta­mi­se­ga või ise­gi sur­ma­ga. Kar­ju­mi­ne ega löö­mi­ne ei ole lu­ba­tud käi­tu­mi­ne ja kee­gi ei pea ta­lu­ma füü­si­list ega ka vaim­set vä­gi­val­da. Tih­ti­pea­le ei soos­tu oh­ver ja ta lä­he­da­sed ise abi pa­lu­da, sest on kas hir­mul või tun­ne­vad hä­bi. Lä­hi­suh­te­vä­gi­val­da ei pea hä­be­ne­ma ega kart­ma sel­lest po­lit­sei­ni­ku­le rää­ki­da. Vaid ühi­selt saab kan­na­ta­nu­le pak­ku­da või­ma­lik­ke la­hen­du­si.
Ole jul­ge ja näi­ta väl­ja, et sa hoo­lid oma ko­gu­kon­nast. Oma käi­tu­mi­se­ga ai­tad meil tu­gev­da­da ko­gu­kon­na­tun­net ja ühi­selt saa­me muu­ta meie ko­du­kan­di tur­va­li­se­maks.

0

ENE RAHURAND,
Kuusalu pereõde

Käesoleval perioodil on hoogustunud erinevate vii­rus­infektsioonide levik, enim on diagnoositud ülemiste hin­gamisteede viiruseid kaasaarvatud gripp, oksendamine ja kõhulahtisus. Äge viirusinfektsioon, ka gripp, ei alga nohuga, vaid kõrge palavikuga kuni 39 kraadi, mis võib püsida 6-7 päeva.
Seoses sellega tuletame meel­de:
• Võimalusel püüdke vältida rahvarohkeid kohti ja üritusi.
• Peske regulaarselt käsi.
• Vältige kokkupuudet juba haigestunud inimesega. Kui olete ise haigestunud, püsige kodus.
• Esimestel haiguspäevadel ei ole põhjust pöörduda perearstile. Töövõimetuslehe vajadusel teavitage telefoni või e-mailiga. Kasutage käsimüügi ravimeid ja koduseid vahendeid sümptomite leevendamiseks. Kõik rögalahtistid, nohuravimid ja palavikualandajad on apteegis käsimüügis ehk ilma retseptita. Arsti või pereõde peab teavitama, kui haigus ei möödu 6-7 päevaga. Ägedate viirushaiguste perioodil võib plaaniliste haigete järjekord perearstile saamiseks pikeneda.
Kuna viirusperioodil on perearstikeskustes tööd oluliselt rohkem, siis arvestage, et telefonitsi võib olla pereõde raske kätte saada. Kui telefonile ei vastata, proovige mõne aja pärast uuesti – õde võib olla hõivatud teise patsiendiga. Võimalusel kasutage pöördumist e-mailiga aadressil kuusalutk@gmail.com.
Veel tuletame meelde, et patsientide vastuvõtt, ka vereanalüüside võtmine ja tõendite väljastamine, toimub AINULT etteregistreerimisega telefonil 6072 100 või e-mailiga aadressil kuusalutk@gmail.com .
Korduvad retseptid väljastame üldjuhul 3 tööpäeva jooksul ETTETELLIMISEL.
Töövõimetuslehe avamiseks palun võtke ühendust haigestumise esimesel päeval, tagantjärele haiguslehte vormistada ei ole võimalik.
Seoses mootorsõidukijuhi tervisetõendi vormistamise korra muutumisega, palume patsientidel pöörduda meie poole aegsasti, soovitavalt 3 kuud enne eelmise tõendi lõppemist, et vajadusel jõuaks teostada lisauuringuid.
Mootorsõidukijuhi tervisetõendi vormistamiseks on eelnevalt vajalik elektrooniliselt täita tervisedeklaratsioon aadressil digilugu.ee.

0

Sulev Valdmaa,
Kuusalu vallavolikogu liige,
revisjonikomisjoni esimees

Juhtimine tähendab tegevust. On isegi niisugune kantseliitsõna – juhtimistegevus. Eks tegevusetustki või pidada omamoodi tegevuseks ja ebaõnnestunud asjade tegemine ole ka tegevus. Ainult, et head juhti tuntakse edukast juhtimistegevusest.
Meie vallavanemaks on mees, kes sellel postil juba teist perioodi järjest, ning kes on pidanud enne sedagi juhiameteid. Vallavolikogu esimeheks on mees, kes on samuti katsetanud mitmeid juhirolle küll Kuusalu vallas, küll mujal.
Nii ühe kui teise härra juhtimistegevuse tagajärjed pole eriti hinnatavad olnud. Nüüd on nad alates viimastest valimistest niiöelda ühes paadis ja hoiavad sellest koos kramplikult kinni.
Koalitsiooni kuuluvad volikoguliikmed valavad aga jõudumööda õli rahututele lainetele paadi ümber, et need üle pea kokku ei lööks, ja aitavad miskipärast üldist kehvavõitu olukorda stabiilsena hoida.
Järgmiste kohalike omavalitsuste valimisteni on nüüd jäänud loetud kuud. Üks on kindel, valimised tulevad niikuinii. Aga missugused ja kuidas?
Missugused valimisnimekirjad tekivad 2017. aasta vallavolikogu valimisteks siin kandis? Paljud omavalitsused üle Eesti on juba lõpetanud või kohe-kohe lõpetamas ühinemisläbirääkimisi. Tekkimas on hiigelvaldu.
Meie valla juhid on aga seisukohal, et Kuusalu vald tuleb omadega toime ja ühineda pole vaja. See on olnud algusest peale kõikidest võimalikest rumalatest seisukohtadest kõige rumalam.
Juhid oleksid pidanud mõistma, et läbirääkimisi oleks olnud ikkagi tark pidada. Ükskõik, kas siis tahtnuks ühineda või mitte. Vähemalt oleks olnud naabritest ja nende niiöelda kaasavarast ning võimaliku ühinenud valla potentsiaalist objektiivne pilt, mitte aga kuulujuttudel ja ettekujutustel põhinevad eelarvamused ja hirmud.
Täna on riik meid puudutava sundliitmise plaani praktiliselt teatavaks teinud, kuid meil on kogu ettevalmistustöö tegemata. Veel selleski olukorras ei näi valla juhid mõistvat, mis on tegelikkus.
Usinalt jätkatakse mitmesuguste Kuusalu valla arengukavade ja muude tulevikudokumentide koostamist ja vastuvõtmist. Mis nendega siis teha, kui aasta pärast oleme siiski hoopis uues omavalitsuses ja vajame sootuks teisi arengukavasid?
Iga võimuloleku periood peaks millegagi jäädvustuma. Neli aastat on piisavalt pikk aeg, et selle jooksul midagi uut ja vajalikku korda saata.
Kui vaatame elule Kuusalu vallas, siis pole viimase nelja aasta ja ega õigupoolest ka neile eelnenud nelja aastaga erilisi eredaid vilju leida. Ongi toimunud see, millest vallavanem kiitvalt räägib: on omadega toime tuldud ehk tegelikult piltlikult peost suhu elatud.
Midagi on siiski loomulikult toimunud ka, kuid need toimumised on oma kvaliteedilt paljuski küsitava väärtusega.
Kuusalu Soojuse investeeringud, mida alustati juba eelmisel volikogu perioodil teadmisega, et „paneme raha üks kord sisse, ning probleem on lahendatud”, on tänaseks osutunud uut lisa nõudvaks kulukohaks. Arvan, et seda investeeringut tehes ei osatud asja lihtsalt planeerida.
Kiiu lasteaed on loomulikult suur asi, sest elu nõudis lasteaiakohti. Kui otstarbekas see investeering lõpuks on, näitab aga valla demograafiline tulevik. Prognoose on võimalik teha juba täna. Sestap ehk ongi vajalik seda maja juba algusest peale tasahil­ju niiöelda kogukonnakeskuseks kujundada, ent kas seal just šampust jooma peab, nagu on juhtunud, on iseasi.
Nüüdne neliaastak läheb ilmselt ajalukku Kiiu mõisa renoveerimise looga. Kelle jaoks ja mis otstarbel see miljon laenatakse, millega pealegi objekti kaugeltki valmis ei saa?
Nüüd, kui raha kulutamine juba käib, selgub uusi ja varem ettenägemata asjaolusid, mis lisaraha nõuavad. Mõisa sisemuses hilisemaid juurde- ja täiendehitusi maha ja lahti võttes avaneb ju algne arhitektuur: see hoone ehitati mõisaks ehk suurejooneliseks elamuks, mitte aga kolhoosikontoriks või vallamajaks!
Kui hästi mugandub elumajja kontor-büroo? On see üldse 21. sajandi seisukohast tark mõte muuta vägisi ja väga suurt raha laenates hoone algset otstarvet?
Taas oleme oskamatu planeerimise ja planeerijate kangekaelse oma õiguse taga ajamise tunnistajad. Võib juhtuda, et kümnekonna aasta pärast on Kiius kaks kogukonna- või sotsiaalobjekti – mõis ja laste­aiaks ehitatud hoone. Pole mõistlik!
Samas – Eesti Vabariik saab 2018. aastal 100aastaseks. Terve riik valmistub selleks. Mismoodi Kuusalu vald meie riigi sünnipäeva tähistab?
Kui koalitsioon just salajas mingit oma plaani ei pea, siis siiani on teemaga asjatamine lükatud ühe MTÜ kaela. See kutsub aeg-ajalt kokku ümarlaudu ning nendele kogunevad inimesed räägivad siis, mida kõike teha võiks.
Aga mismoodi Kuusalu vald ikkagi ise seda suurt juubelit tähistab? 100 aastat oma riiki väärib rohkemat ja püsivamat kui vaid rahvapidu. Pidu peab tulema niikuinii.
„Kiiu valitsus” on nüüd juba mõnda kuud sunnitud istuma Kuusalu alevikus. Tahaks loota, et sellest „sundpagendusest” on kasu ja ametnikud kogevad, et vallamaja õige asukoht ongi keskasulas. Seal on nii ametnike töötamine kui peale tööd poeski käimine ja muu eluline lihtsam. Rääkimata vallaelanike kasust, kellel lihtsam vallamajja pääseda. Ehk sünnivad seal veel viimasel hetkel targad mõtted.
Üks tark mõte võiks olla see, et vallamaja peakski asuma Kuusalus, meie kihelkonna ajaloolises keskuses, või juhul kui meie vald ja Loksa linn ühendatakse, siis ehk mujalgi niiöelda käidavamas ja loogilisemas kohas, mitte aga kunagises põldude kuningriigi pealinnas, mis tänaseks elu sunnil oma varasema positsiooni tahes-tahtmata minetanud!
Väga mõistlik mõte võinuks olla Kiiu mõisa asemel väärika Kuusalu vana pastoraadi ennistamine kogukonna keskuseks, mida saaks kasutada nii kohalik kui kaugemalt rahvas, nii kohalik võim kui miks mitte vabariigi valitsuski.
Miks ei võinuks üks Eesti Vabariik 100 üleriigilisi pidulikke üritusi toimuda pealinnast 30 kilomeetri kaugusel selles hoones, kus sündis meie riigikeel? Eesti Vabariik 100 võinuks aga tähistada päris uue vallamaja avamisega.
Kõik see võinuks tulla odavamalt kätte kui miljonilise laenu eest nüüd saadav küsitavus. Kahjuks pole niisuguste mõtete mõtlemine olnud jõukohane ei valla juhtfiguuridele ega neid igati toetavale vaikivalt kätt tõstvale opositsioonile.
Üks mõtlemist vääriv mõte on juba varemgi leheveergudelt läbi käinud. See on tõdemus, et kõige õigemad inimesed valda juhtima oleksid need, kel kohalikud juured.
Oleme nüüd mitu perioodi näinud mujalt tulnute stiili, ning järgmised neli aastat võiksid valda juhtida inimesed, kes saavad aru või siis teevad kindlaks, mida neilt oodatakse. Ka volikogu vajab mitte vaikivaid käetõstjaid, vaid inimesi, kes seal tööd teeksid. Tegevusetusele ja rumalusele garantii andmine pole kiiduväärt töö.

0

Maido Nõlvak,
Ida päästekeskuse ennetusbüroo
juhataja

Kätte on jõudnud jõulukuu. Advendiaeg ja pikad pimedad õhtud tähendavad seda, et inimesed kaunistavad kodusid ning põletavad ka rohkem küünlaid. Selle juures ei tohi unustada tuleohutust, sest hooletus lahtise tule kasutamisel on tulekahjude üks suuremaid tekkepõhjuseid.
Käesoleva aasta esimese kümne kuuga on Eestis olnud 306 hoonetulekahju, mis said alguse lahtise tule kasutamisest. Sinna hulka kuuluvad ka küünaldest alguse saanud põlengud. 2015. aastal põhjustas hooletus lahtise tule kasutamisel 489 hoonetulekahju.
Pühadeks valmistudes ja oma kodusid kaunistades peab meeles pidama, et küünlad on oma ilust hoolimata tuleohtlikud. Kindlasti ei tohi küünalde ümber paigutada kaunistusi, pärgasid või muud sellist, mis võib kergesti süttida. Põlevad küünlad peavad olema stabiilsel ja tulekindlal alusel. Samuti ei ole mõistlik põletada küünlaid jõulukuusel, vaid seal on need turvalisem asendada elektriküünaldega.
Oma kodude tuleohutuse tagamiseks on kõige olulisem võimalikke ohte endale teadvustada ja nende üle järele mõelda. Kui me teame, kus ohud varitsevad, oskame me neid ka vältida ning juba juhtunud õnnetuse korral õigesti käituda. Kindlasti peab igas elamises olema ka töökorras suitsuandur. See annab kahjutulest varakult märku ning jätab inimestele piisavalt aega reageerida ja tuli kustutada või evakueeruda ja päästjad kutsuda.
Õnnetuste vältimiseks tuleb meeles pidada:

  •  põlevat küünalt ei tohi kunagi jätta täiskasvanu järelvalveta;
  • küünlad tuleb paigutada nii, et lapsed või koduloomad neid mänguhoos ümber ei ajaks;
  • enne kodust lahkumist või magama heitmist tuleb kontrollida, kas küünlad on kustutatud;
  • küünlad tuleb asetada mittepõlevast materjalist alusele;
  • küünlad peavad olema ohutus kauguses kergesti süttivatest esemetest, näiteks kardinatest;
  • küünla ümber ei tohi paigutada pärgasid ega muid kaunistusi, mis võtavad kergesti tuld;
  • teeküünlaid ei tohi mitmekaupa lähestikku süüdata, sest kõrge temperatuur võib parafiini süüdata;
  • õueküünlaid tohib põletada ainult õues ning eemal kergesti süttivatest materjalidest.
    Oma kodu tuleohutust saad kontrollida aadressil www.kodutuleohutuks.ee või tellida kodu­nõustamise päästeala infotelefonilt 1524.

0

AARE ETS,
Kuusalu
abivallavanem

Ülevaade on koostatud kinnisvaraportaali www.kv.ee kuulutuste alusel – et mida Kuusalu vallas pakutakse, milliseid kinnisvaratehinguid ja millises mahus maa-ameti andmetel viimasel poolaastal reaalselt tehtud on.
Korterite müük: kokku on Kuusalu valla peale 30 müügikuulutust, pakkumiste arv on vähe­ne­nud. Suurpeal 18 pakkumist, Kolgas 5, Kuusalus ja Kiius kummaski 2. Kõige rohkem on kasvanud pakkumiste arv Suurpeal ja kahanenud Kuusalus. Hinnad alates 8230 eurot ühe­toalise eest Suurpeal kuni 105 000 neljatoalise Tasakaalukodu ridamajakorteri eest. Ruutmeetri hinnad alates 260 eurot (paar korterit Suurpeal) kuni 1077 eurot, mida küsitakse kahetoalise korteri puhul Kiius.
Majade müügipakkumised: 67 unikaalset pakkumist, see on tõusuteel. Kalleim pakkumine on jätkuvalt 715 000 euroga endine sõjaväeosa-hoonestus Pärispeal. Elamutest küsitakse täna kõrgeimat hinda kahe maja eest Mäepea külas: 600 ja 550 000 eurot. Odavaim müügipakkumine on kohtutäituri müüdav 2/6 taluga kinnistust Hara külas alghinnaga 10 500 eurot. Hinnalt järgmine on Viinistul asuv 2155 ruutmeetri suurune kinnistu paari amortiseerunud hoonega – selle eest küsitakse 25 000. Maja­osadest on pakkumisel kolm ridamajakorterit Tasakaalukodus, pool talu Haavakannu külas ja ½ kaas­omandist Tapurlas. Võrreldes 6 kuu taguse ajaga on eeltoodutele lisandunud ridamajakorter Vihasoos. Hinnad 37 000 kuni 105 000 eurot.
Maatükkide müügipakkumised: kv.ee andmetel on Kuusalu vallas müügis 187 unikaalset maatükki. Pakkumiste, eriti elamumaa sihtotstarbega maatükkide, müügipakkumiste arv on suurenenud. Kalleimad pakkumised on endiselt Kotka Forelli kinnistu (1 miljon eurot) ja Instituudi kinnistu Pärispeal (715 000). Elamumaa krundi saab soetada alates 3300 eurost (Loksa linna külje all). Lähtuvalt sihtotstarbest ja asukohast on hinnad raskesti võrreldavad.
Äripindade müügi kategoorias on 13 unikaalset pakkumist, pool aastat ja aasta tagasi oli 12. Jätkuvalt pakutakse müügiks Pärispea ja Kotka kalakasvandusi, samuti näiteks Salmistu toitlustus- ja majutusasutust ning Leesi poodi. Garaažide müügipakkumised endiselt puuduvad. Üüripakkumised kv.ee vahendusel on täiesti ära kadunud, samas pool aastat tagasi oli näiteks 3 majade üüripakkumist ja 2 äripindade üüripakkumist.
Tehingute statistikast (maa-ameti veebilehelt): ajavahemikul 13.06-4.12.2016 ehk viimase kuue kuuga tehti Kuusalu vallas kokku 231 tehingut kinnisvaraga, sealhulgas 185 ostu-müüki ja 38 kinkimist. Omanikku vahetas 679 hektarit maad koguväärtusega 7,3 miljonit eurot. Võrreldes eelmise perioodiga on tehingute arv, kogupind ja koguväärtus suurenenud. Tehingute arvu kasv johtub eeskätt ostu-müügitehingutest. Tehingute arvult aktiivsemad sel perioodil 13.06-4.12.2016 olid juuli ja august-november (vastavalt 51 ja 42 tehingut kuus), passiivsemad kuud olid september (37 tehingut) ja oktoober (38 tehingut).
Müüjatest 152 olid eraisikud ja 72 eraõiguslikud juriidilised isikud, 4 välismaalased. Ostjatest eraisikuid oli 121 ja ettevõtteid 97, lisaks soetas kinnisvara 4 välismaalast. 76-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa, 109-l juhul maatulundusmaa, tootmismaa vahetas omanikku 3 ja ärimaa 2 tehinguga. Tehingud objekti liigi järgi: hoonestamata maa tehinguid 126 (sh näiteks tehinguid metsamaaga 28 ja haritava maaga 1), hoonestatud maa tehinguid 97; kinnisasja tehinguid kokku 206. Korteriomandi tehinguid toimus viimasel poolaastal 25.