Neljapäev, 20. juuli 2017
Kirjakast

0

ENN KIRS­MAN,
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees

Va­ba­rii­gi va­lit­su­se möö­du­nud­nä­da­last ot­sust lõ­pe­ta­da me­net­lus Kuu­sa­lu val­la ja Lok­sa lin­na sund­liit­mi­se osas on kom­men­tee­ri­nud nii pea­mi­nis­ter Jü­ri Ra­tas, rii­gi­hal­du­se mi­nis­ter Jaak Haab, Lok­sa lin­na­pea Vär­ner Loots­mann, van­dead­vo­kaat Al­lar Jõks, mit­me­te oma­va­lit­sus­te ju­hid. Üks, kel­le käest po­le kü­si­tud, mi­da as­jast ar­va­ta, on Kuu­sa­lu vald ja sel­le ju­hid. Oo­ta­ma­ta, mil­lal mei­le kü­si­mus esi­ta­tak­se, võ­tan jul­gu­se kok­ku ja aval­dan oma sei­su­ko­had ise.
Pea­mi­nist­ri sõ­nul oli üks ar­gu­ment, miks Lok­sa Kuu­sa­lu­ga liit­ma­ta jäi, oma­va­lit­sus­te vä­ga eri­nev fi­nants­seis ja se­da Kuu­sa­lu ka­suks.

Toon väl­ja mõ­ned read Kuu­sa­lu val­la ja Lok­sa lin­na käes­ole­va aas­ta ee­lar­ve­test, mil­le suu­rus (põ­hi­te­ge­vus+in­ves­tee­rin­gud) on Kuu­sa­lu val­lal 9,87 mil­jo­nit eu­rot, Lok­sa lin­nal 3,27 mil­jo­nit eu­rot. Ol­gu mai­ni­tud, et Kuu­sa­lu val­las elas 1. jaa­nua­ril käe­so­le­val aas­tal 6591 ini­mest (ela­ni­ke arv ka­ha­nes 6 ini­me­se võr­ra, võr­rel­des 2016. aas­ta­ga), Lok­sa lin­nas 2740 ini­mest (muu­tus -9).

Võ­ta­me näi­teks oma­va­lit­su­se ee­lar­ves­se lae­ku­va ük­si­ki­si­ku tu­lu­mak­su. Kuu­sa­lu val­las on ka­van­da­tud sel­le lae­ku­mi­seks 5,1 mil­jo­nit eu­rot (774 eu­rot ela­ni­ku koh­ta aas­tas), Lok­sa plaa­nib sa­ma mak­su ko­gu­da pi­sut al­la 1,4 mil­jo­ni eu­ro (501 eu­rot ela­ni­ku koh­ta aas­tas). Te­ge­lik eri­ne­vus tu­leb ilm­selt veel suu­rem, sest Kuu­sa­lu val­la esi­me­se poo­laas­ta lae­ku­mi­sed on ol­nud üle oo­tus­te head, val­la­va­lit­sus val­mis­tab et­te teist li­saee­lar­vet, vas­ta­va mak­su lae­ku­mi­se prog­noo­si plaa­ni­tak­se suu­ren­da­da veel 100 000 eu­ro võr­ra.

Tei­ne, pal­ju­de oma­va­lit­sus­te ee­lar­ve­te jaoks olu­li­ne tu­luar­tik­kel on eral­dis ta­san­dus­fon­dist, mis si­su­li­selt on rii­gi­pool­ne abi kesk­mi­sest väik­se­ma tu­lu­baa­si­ga oma­va­lit­su­se­le, et olek­sid või­me­li­sed mi­ni­maal­sel ta­se­mel oma ela­ni­ke­le ava­lik­ku tee­nust osu­ta­ma. Lok­sa lin­na 2017. aas­ta ee­lar­ves on vas­ta­vaks lae­ku­mi­seks ka­van­da­tud 377 000 eu­rot (138 eur/el). Kuu­sa­lu val­la ee­lar­ves laiu­tab vas­ta­val real vars­ti ju­ba 20 aas­tat üm­mar­gu­ne null. Val­la tu­lud on pii­sa­valt suu­red, meie sel­list „rii­gia­bi“ ei va­ja. Ai­nuük­si neid kah­te tu­luar­tik­lit sil­mas pi­da­des, aga val­la eel­ar­ves on veel vä­ga­gi kor­ra­li­kud sum­mad maa­mak­sust (350 000 eu­rot) ja kae­van­du­s­õi­gu­se ta­su­dest (250 000 eu­rot), on tu­lud ühe ela­ni­ku koh­ta um­bes 135 eu­ro­ga Kuu­sa­lu val­la ka­suks.

Või vaa­ta­me ee­lar­ve ku­lu­de poolt. Kind­las­ti on üks oma­va­lit­su­se või­me­kust väl­jen­da te­gur te­ma in­ves­tee­ri­mis­või­me. Käe­so­le­vaks aas­taks on Lok­sa lin­na ee­lar­ves näh­tud et­te va­hen­deid in­ves­tee­rin­gu­teks 18 513 eu­rot (7 eur/el), Kuu­sa­lu val­las on see sum­ma pea­aegu 2 mil­jo­nit eu­rot (303 eur/el) – oma­va­lit­sus­te in­ves­tee­ri­mis­või­me­ku­se eri­ne­vus on 43­kord­ne!

Pea­mi­nist­ri väi­te­ga, et ehk­ki te­gu on geog­raa­fi­li­ses mõt­tes sa­mas piir­kon­nas te­gut­se­va­te oma­va­lit­sus­te­ga, on nen­de fi­nants­sei­sud vä­ga­gi eri­ne­vad, tu­leb nõus­tu­da. Sa­mas, kui lu­ge­da hal­dus­re­for­mi sea­du­se ees­mär­ki, siis üks pea­mi­ne on ju „toe­ta­da ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se ük­sus­te või­me­ku­se kas­vu kva­li­teet­se­te ava­li­ke tee­nus­te pak­ku­mi­sel, piir­kon­da­de aren­gueel­dus­te ka­su­ta­mi­sel, kon­ku­rent­si­või­me suu­ren­da­mi­sel ja üht­la­se­ma piir­kond­li­ku aren­gu ta­ga­mi­sel“. See­ga ol­nuks sea­dust sil­mas pi­da­des ai­nu­või­ma­lik, et Kuu­sa­lu vald ja Lok­sa linn lii­de­tak­se. Tõ­si, sel­li­ne samm tä­hen­da­nuks va­lit­su­se jaoks ühen­do­ma­va­lit­su­se­le tea­ta­va kom­pen­sat­sioo­ni­meh­ha­nis­mi väl­ja­töö­ta­mist, sest Lok­sa lin­na ma­da­la­ma tu­lu­baa­si ja suu­re­ma­te in­ves­tee­ri­mis­va­ja­dus­te kat­mi­ne ei toh­ti­nuks toi­mu­da Kuu­sa­lu val­la ela­ni­ke ar­velt. Just vii­mast Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu va­ba­rii­gi va­lit­su­se sund­liit­mi­se et­te­pa­ne­ku­le ei­ta­valt vas­ta­tes sil­mas pi­das­ki.

Rii­gi­hal­du­se mi­nis­ter põh­jen­das pä­rast ot­su­se lan­ge­ta­mist, et Kuu­sa­lu ja Lok­sa po­le suut­nud lä­bi rää­ki­da, piir­kon­nas puu­dub rah­va oma­va­he­li­ne lä­bi­käi­mi­ne. Siin saa­me rii­gi­hal­du­se mi­nist­ri­ga nõus­tu­da vaid osa­li­selt.

Tõ­si on, et oma­va­lit­sus­te ju­hid po­le suut­nud või taht­nud lä­bi rää­ki­da. Kuu­sa­lu val­la sei­su­ko­hast on vä­ga ras­ke lä­bi rää­ki­da part­ne­ri­ga, kes end näo­le ei an­na ja kõik­või­ma­li­ke et­te­kään­deid tuues eest ära põik­le­vad. Ole­me aja­va­he­mi­kul 22. det­sem­ber 2015 ku­ni 23. veeb­ruar 2017 tei­nud 7 kor­ral (!) oma Lok­sa kol­lee­gi­de­le et­te­pa­ne­ku alus­ta­da lä­bi­rää­ki­mi­si ja saa­nud 7 kor­ral äraüt­le­va vas­tu­se. Küll on aga iga äraüt­le­mist saat­nud kut­su­jaid sõn­ni­ku­ga üle kal­la­nud „mah­la­sed“ ar­tik­lid kes­ke­ra­kond­li­kus „aja­le­hes“ Lok­sa Elu, mi­da mui­de ra­han­dus­mi­nis­tee­ri­umi jä­re­le­val­ve all ole­va oma­va­lit­su­se ju­hid ju­ba aas­taid lah­kes­ti Kuu­sa­lu val­la kõi­ki­des­se post­kas­ti­des­se saa­da­vad.

Kuu­sa­lu ja Lok­sa või­ma­lik­ku ühi­ne­mist on sa­ma aja jook­sul vo­li­ko­gus aru­ta­tud 9 kor­ral. Vo­li­ko­gu on tei­nud 8 vas­ta­va si­su­ga ot­sust, üks – vo­li­ko­gu esi­me­he um­bu­sal­da­mi­ne sel­le eest, et lä­bi­rää­ki­mi­sed Kuu­sa­lu ja Lok­sa va­ba­taht­li­kust ühi­ne­mi­sest mi­da­gi väl­ja ei tul­nud – ei leid­nud toe­tust. Kah­juks ei ole Lok­sa lin­na­peast Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge Vär­ner Loots­mann osa­le­nud ühel­gi aru­te­lul nen­dest, on kõi­gilt neilt is­tun­gi­telt puu­du­nud. Mu mee­lest rää­gib see tõik soo­vist lä­bi rää­ki­da või tu­le­mu­se­ni jõu­da il­me­kalt iseen­da eest.

Väi­de, et ini­mes­te va­hel puu­dub oma­va­he­li­ne lä­bi­käi­mi­ne on aga as­ja­tund­ma­tu. Sel­le üm­ber­lük­ka­mi­seks pii­sab, kui vaa­da­ta kas või se­da, mis toi­mus möö­du­nud lau­päe­val Lok­sa koo­li 150. sün­ni­päe­va peol – osa­les vä­he­malt sa­ma pal­ju Kuu­sa­lu val­la ini­me­si kui oli lin­la­si. Sa­ma­su­gust pil­ti on nä­ha ka Kuu­sa­lu val­la kul­tuu­riü­ri­tus­tel. Ka siin po­le või­ma­lik va­het te­ha kus on lin­la­sed ja kus „maa­kad“. Pal­jud Lok­sa lin­na ela­ni­kud osa­le­vad Kuu­sa­lu val­la et­te­võt­mis­tes (taid­lus­rin­gid jms) ja vas­tu­pi­di. Nii et ela­ni­ke va­he­li­ses suht­le­mi­ses kind­las­ti tõk­keid po­le. Kui ot­si­da „müü­ri“, siis ümb­rit­seb see lä­bis­ta­ma­tu kil­bi­na Lok­sa lin­na kes­ku­ses asu­vat pu­nas­test tel­lis­ki­vi­dest lin­na­va­lit­su­se hoo­net.

Küll teeb Kuu­sa­lu val­la ela­nik­ke äre­vaks rii­gi­hal­du­se mi­nist­ri kii­tus „La­he­maa val­la” mõt­te­le, aval­das ju Jaak Aab ka­het­sust, et see po­le teoks saa­nud ja kut­sus oma­va­lit­sus­juh­te sel­le ni­mel pin­gu­ta­ma.

La­he­maa vald, na­gu unis­ta­vad sel­lest Lok­sa lin­na­ju­hid oma vo­li­ko­gu möö­du­nud aas­ta jaa­nua­ri­kui­ses ot­su­ses, ol­nuks oma ole­mu­selt veel­gi eba­loo­mu­li­kum moo­dus­tis kui ka­van­da­tud Ida-Vi­ru hii­gel­vald, mis sa­mu­ti va­ba­rii­gi va­lit­su­se eel­mi­se nä­da­la ot­su­se­ga moo­dus­ta­ma­ta jäi. Idee ühen­da­da üheks oma­va­lit­su­seks li­saks Lok­sa lin­na­le Hal­ja­la, Vi­hu­la, Kad­ri­na ja Kuu­sa­lu val­lad on peh­melt öel­des ja­bur. Kus asuks sel­le val­la kes­kus? Mil­li­se maa­kon­na koos­sei­su see vald kuu­luks? Mil­li­ne on kul­tuu­ri­li­ne ühi­so­sa ka­van­da­ta­va moo­dus­ti­se eri osa­des ele­va­te ini­mes­te va­hel? Ai­nu­ke­sed, kes sel­les­se ebar­dis­se „us­ku­sid” ja „tõe­mee­li” rää­ki­sid „ran­na­rah­va omast val­last” olid Lok­sa lin­na­ju­hid. Vä­he­malt Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu ja -va­lit­su­se­ni po­le jõud­nud üh­te­gi teist sel­li­se val­la tek­ki­mist pool­da­vat sig­naa­li „ran­na­rah­va esin­da­ja­telt” – ei Kuu­sa­lust ega kau­ge­malt.

Jut­tu sel­lest, et Lok­sa saab hal­dus­re­for­mi prot­ses­sis eran­di, rää­gi­ti si­su­li­selt Kes­ke­ra­kon­na, Sot­siaal­de­mok­raa­ti­de ja IR­Li koa­lit­sioo­ni moo­dus­ta­mi­sest Toom­peal möö­du­nud aas­ta no­vemb­ris. Nii tu­leb ta­gant­jä­re­le pi­da­da proh­vet­li­kuks Ta­pur­la kü­las ela­va rii­gi­ko­gu­liik­me Ar­tur Tal­vi­ku vas­tust 23. no­vemb­ril Ida-Har­ju nä­da­la­le­he Sõ­nu­mi­too­ja kü­si­mu­se­le „Kui­das mõ­ju­tab uus va­lit­sus ko­du­val­da ja ko­gu Ida-Har­jut?”, et Lok­sa ja Kuu­sa­lu lii­tu­mi­ne jääb ära. Sa­ma jut­tu rää­ki­sid mit­med­ki uue koa­lit­sioo­ni po­lii­ti­kud, kuid see kõ­las sa­ma ja­bu­ralt kui teoo­ria la­pi­kust Maast.

Kui­das põh­jen­da­tak­se ava­lik­ku­se­le Lok­sa­le eran­di te­ge­mist olu­kor­ras, kus küm­ned ja küm­ned oma­va­lit­sus­ju­hid suut­sid isik­lik­ke am­bit­sioo­ne ma­ha su­ru­da ja pin­gu­ta­da sel­le ni­mel, et sääs­ta oma val­la või lin­na e­la­nik­ke sund­liit­mi­sest ning jõud­sid „va­ba­taht­li­ke“ ühi­ne­mis­te­ni? Rää­ki­ma­ta sel­lest, kui sa­mal ajal Lok­sast suu­re­maid ja või­me­ka­maid oma­va­lit­su­si tei­ne­tei­se­ga kok­ku „vä­gis­ta­tak­se“. Näi­teks kas­või Lü­ga­nu­se val­la liit­mi­ne Son­da val­la ja Ki­viõ­li lin­na­ga – seal­gi sun­ni­ti lii­tu­ma pea­mi­selt ve­ne keel­ne linn ees­ti keel­se­te val­da­de­ga.

Aga us­ku­ma­tu on saa­nud tõe­li­su­seks. Na­gu üt­les van­dead­vo­kaat Al­lar Jõks oma kom­men­taa­ris hal­dus­re­for­mi ko­ha – sel­le Lok­sa ot­su­se­ga võib lu­ge­da hal­dus­re­for­mi Ees­tis lõp­pe­nuks. Mi­da siin ik­ka enam pin­gu­ta­da? Tu­leb vaid kaa­sa tun­da Lok­sa ela­ni­ke­le ja loo­ta, et sü­gi­se­sed va­li­mi­sed too­vad seal­ses­se lin­na­juh­ti­mis­se muu­da­tu­si. Nii­kaua, kui „pu­na­ses ma­jas“ Tal­lin­na maan­teel te­gut­seb prae­gu­ne selts­kond, ei näe ma küll või­ma­lu­si muu­tus­teks po­si­tiiv­ses suu­nas.

Va­lit­su­se ot­sus tões­tas, et Lok­sa lin­na­juh­ti­del on Toom­peal „kä­si sü­ga­valt sees”. Jääb vaid loo­ta, et mit­te nii sü­ga­val, et ha­ka­taks rea­li­see­ri­ma nen­de hul­lust La­he­maa val­last ja sel­le saa­vu­ta­mi­seks Kuu­sa­lu val­la kül­jest kü­la­sid ära lõi­ka­ma. Sel­li­sed plaa­nid lii­ku­sid rin­gi veel käes­o­le­va aas­ta al­gu­ses, et te­kiks „ko­ri­dor“, mis või­mal­daks lii­ta Lok­sa linn Vi­hu­la-Hal­ja­la val­da­de­ga. Kuu­sa­lu val­la juh­ti­de jõu­li­ne sek­ku­mi­ne ja sel­gi­tus­töö Kes­ke­ra­kon­na koa­lit­sioo­ni­part­ne­ri­te seas suu­tis säi­li­ta­da Kuu­sa­lu val­la prae­gu­sel ku­jul.

0

Kiri on edastatud Põhja-Eesti haldusreformi komisjonile.

IL­MI TER­NOVS­KA­JA,
Lok­sa lin­na­vo­li­ko­gu lii­ge

1. Ma­ha on müü­dud ob­jek­tid: kat­la­ma­ja, ve­ne güm­naa­sium, ma­jan­dus­kom­bi­naat, turg, las­teaed Sol­nõš­ko, te­ha­se spor­di­saal koos 1/5 me­re­ran­na­ga, pääs­tea­me­ti hoo­ne, koo­li bus­sid, lu­ge­ma­tu arv kor­te­reid ja maa­tük­ke.
2. Aren­gu­ka­va on täit­ma­ta, sa­viau­gud (tii­gid) kor­ras­ta­ma­ta, staa­dion kor­da te­ge­ma­ta, puu­dub kõn­ni­tee Pos­ti tä­na­val. Puu­du­vad kerg­liik­lus­teed Lok­sa lae­va­te­ha­sest Suur­pea­ni, ki­ri­ku juu­rest Ha­ra­ni, Tal­lin­na tä­na­valt ku­ni asu­la lõ­pu­ni ben­sii­ni­jaa­ma juu­res. Me­re­rand ei vas­ta su­vi­tus­hooa­ja nõue­te­le – puu­dub ve­tel­pääs­te.
3. Ela­nik­ke Lok­sal 2728, neist um­bes 70 prot­sen­ti muu­keel­sed.
4. Ees­ti kee­le õpe ela­nik­kon­na­le puu­dub.
5. Töö­ko­had puu­du­vad. Tal­lin­nas­se töö­le­sõit on eba­loo­mu­lik ja mõel­da­ma­tu.
6. Lin­na võ­lad üle­ta­vad kau­gelt lin­na aas­taee­lar­ve. Võ­lad on lin­nal ku­ni 2036. aas­ta­ni.
7. Joo­gi­ve­si halb. Eu­roo­pa Liit eral­das 6,4 mil­jo­nit eu­rot veet­ras­si­de­le ja pu­has­tus­jaa­ma­le. Vee­ran­dil Lok­sa ter­ri­too­riu­mist on veet­ras­sid va­he­ta­ma­ta.
8. Mak­su­maks­ja ra­ha lä­heb Lok­sa lin­naa­met­ni­ke pal­ka­deks – st­ruk­tuu­ri jär­gi on Lok­sal 21 amet­nik­ku, kel­lest 5 il­ma kõrg­ha­ri­du­se­ta ja 6 staa­ži­kad pen­sio­nä­rid.
9. Lin­na­pea palk on 2475 eu­rot kuus, pluss mo­biil­te­le­fo­ni ja lin­na au­to pii­ra­ma­tu ka­su­ta­mi­ne.
10. Sot­siaal­töö on all­pool iga­su­gust ar­ves­tust – hai­ge­te­le ja va­nu­ri­te­le puu­dub ko­du­tee­nus. Eriars­tid on Tal­lin­nas, Tal­lin­nas­se vii­mi­se tee­nus puu­dub. Kor­te­ri­te kom­pen­sat­sioo­ni­de ja toe­tus­te osas puu­dub kont­roll.
11. Ela­ni­ke ar­va­mu­si ei kü­si­ta, puu­du­vad rah­va­koo­so­le­kud. Mi­tu kor­da on Lok­sat kü­las­ta­nud en­di­ne hal­dus­mi­nis­ter Korb, sa­mu­ti pea­mi­nis­ter Jü­ri Ra­tas. Kah­juks po­le nad su­hel­nud lin­nae­la­ni­ke­ga.
12. Kor­rupt­sioonivõimalus – lin­na­pea abi­kaa­sa (il­ma vas­ta­va ha­ri­du­se­ta kul­tuu­ri­töö­juht) on vo­li­ko­gu asee­si­mees, ma­jan­dus­ko­mis­jo­ni esi­mees ja kuu­lub peaae­gu igas­se vo­li­ko­gu ja lin­na­va­lit­su­se moo­dus­ta­tud ko­mis­jo­ni.
13. Lok­sal kui lin­nal puu­dub staa­tus.
14. Lin­na ter­ri­too­rium on 3,72 km2, pool sel­lest on hool­da­ma­ta. Val­ge­jõe kal­dad on kor­ras­ta­ma­ta.
15. Ko­ha­lik leht Lok­sa Elu ei an­na adek­vaat­set in­for­mat­sioo­ni. Igas le­hes on lin­na­pea pilt. Kes­ke­ra­kon­na aja­le­hes Lok­sa Elu on kaks põ­hi­tee­mat – lai­ma­mi­ne ja kiit­mi­ne.
Need on pea­mi­sed põh­ju­sed, miks Lok­sa ei ole hal­dus­suut­lik. Olen lõ­pe­ta­nud Lok­sa kesk­koo­li ja ala­tes 1964. aas­tast töö­ta­nud õpe­ta­ja­na. Po­le ku­na­gi ühes­se­gi par­teis­se kuu­lu­nud.
Kiri on edastatud Põhja-Eesti haldusreformi komisjonile.

0

KEN­NO PÕLT­SAM

Ma tar­bin tih­ti bus­si­tee­nust, ena­mas­ti kul­geb mu sõit Lok­salt pea­lin­na või vas­tu­pi­di. Olen sõit­nud pü­ha­päe­va hom­mi­kul esi­me­se bus­si­ga Tal­lin­na ja va­bu koh­ti on vä­he, olen sõit­nud vii­ma­se bus­si­ga Lok­sa­le ning sa­mu­ti võib ini­me­si mit­me käe sõr­me­del loet­le­da.
Pal­jud sõi­da­vad hom­mi­ku­ti lin­na töö­le, suur hulk ini­me­si tu­leb pea­le Lok­salt ning Kuu­sa­lus saab buss täis. Pal­jud mak­sa­vad ühe või ka­he päe­va pal­ga, et 30 päe­va sõi­ta saaks.
Pal­jud ku­lu­ta­vad ühes kuus bus­si­rei­si pea­le ul­me­li­sed kuus­küm­mend tun­di. Ma olen pi­da­nud oma töö­kaas­las­te­le se­le­ta­ma, kui­das maal ela­vad ini­me­sed töö­le ja ta­ga­si ko­ju saa­vad. Sa­mas tu­leb lep­pi­da olu­kor­ra­ga, et kui re­gio­naal­po­lii­ti­ka se­ni­ne trend jät­kub ning suu­rem et­te­võt­lus vaid lin­nas elab, tu­leb loo­ta AS AT­KO Lii­ni­de pea­le.
Mil­le­ga ma aga nõus po­le, on see, et mõ­ned ini­me­sed hõi­va­vad bus­sis kaks koh­ta. Mul po­le sel­le vas­tu mi­da­gi, kui ini­me­ne pa­neb en­da kõr­va­le oma ko­ti või mant­li, aga mind häi­rib see, kui ini­me­sed ei su­vat­se tei­se­le is­tet pak­ku­da. Mi­na jak­san seis­ta, aga mõ­ni­kord on ol­nud rei­si­ja ea­kas ini­me­ne, ke­da po­le ilus seis­ma jät­ta. Mi­nu ar­va­tes oleks õi­ge, et kui ini­me­ne hõi­vab kaks is­te­koh­ta ning bus­sis on seis­vaid kaas­rei­si­jaid, siis mak­sab see ini­me­ne ka kõr­val­ko­ha eest. Ol­gem mõist­li­kud, te jak­sa­te oma ko­ti või mant­li en­da­le sül­le võt­ta.
Kut­sun üles kaas­ko­da­ni­kke ar­ves­ta­ma teis­te kaas­sõit­ja­te­ga ning ole­ma vas­tu­tu­le­vad ja hoo­li­vad.

0

JAN­NE KAL­LAK­MAA,
SA Ani­ja Mõi­sa Hal­dus
aren­dus­juht

Sel su­vel luuak­se Ani­ja mõi­sa par­ki Lea­der-prog­ram­mi ja Ani­ja val­la­va­lit­su­se toel õp­pe­ra­da „Meel­te ja ko­ge­mus­te tee“.
SA Ani­ja Mõi­sa Hal­dus soo­vib an­da piir­kon­na ela­ni­ke­le ja teis­te­le hu­vi­lis­te­le või­ma­lu­se va­nas mõi­sa­par­gis igal aas­ta­ajal ter­vis­li­kult ja ka­su­li­kult ae­ga vee­ta ning saa­da ela­mu­si, ko­ge­mu­si ja tead­mi­si. Õp­pe­ra­da so­bib nii las­te­le, noor­te­le kui täis­kas­va­nu­te­le aja­loo­li­selt ja kul­tuu­ri­li­selt hu­vi­ta­vas pai­gas loo­du­se tun­ne­ta­mi­seks ja uu­ri­mi­seks.
Loo­da­va­le ka­he ki­lo­meet­ri pik­ku­se­le mul­ti­funkt­sio­naal­se­le õp­pe­ra­ja­le pai­gu­ta­tak­se tea­be­tahv­lid, mil­lelt saab in­fot lä­he­du­ses ole­va­test puu­dest, põõ­sas­test ja teis­test tai­me­lii­ki­dest, sa­mu­ti nen­de­ga seo­tud loo­ma­lii­ki­de ja meie kul­tuu­ri koh­ta. Ra­ja­tav õp­pe­ra­da ei ole liht­salt ra­da tea­be­tahv­li­te­ga, vaid rää­gib ühe pai­ga põ­ne­vat lu­gu, mil­les põi­mu­vad seal ku­na­gi te­gut­se­nud ini­me­sed, loo­dus ja kul­tuur.
Ra­da tu­leb mit­me­ke­si­se kat­te­ga – osa sel­lest on ta­va­li­ne jalg­ra­da, osalt aga on ra­ja­ka­te pui­du­hak­kest, kä­bi­dest või ok­sa­ri­sust, et saaks näi­teks pal­ja ja­la­ga eri­ne­vaid ma­ter­ja­le tun­ne­ta­da. Sa­mas on ko­gu ra­da lä­bi­tav ka jalg­rat­ta või lap­se­vank­ri­ga. Um­bes ki­lo­meet­ri ula­tu­ses saab ra­da lä­bi­da ka ra­tas­too­lis. Nei­le, kes soo­vi­vad va­he­peal hin­ge tõm­ma­ta, pai­gal­da­tak­se lin­nu­lau­lu kuu­la­mi­seks tool, kus tal­vel on või­ma­lik kuu­la­ta too­list tu­le­vat lin­nu­lau­lu või ka loo­dus­lu­gu­sid. Ing­li­se par­gi ser­va, va­na võrk­pal­lip­lat­si ase­me­le on ka­van­da­tud lõk­ke­koht, kus ku­ni 20 ini­mest saab näh­tust kok­ku­võt­te te­ha ja ke­ha kin­ni­ta­da, saa­dud in­fo üle mõ­tisk­le­da. Sa­mu­ti saab ra­jal pu­ha­ta jal­ga oma­näo­lis­tes loo­du­ses­se su­lan­du­va­tes pe­sa­ku­ju­lis­tes is­te­koh­ta­des. Ra­ja­le on ka­vas pai­gu­ta­da veel il­ma­jaam, kus on tuu­le­lipp, päi­ke­se­kell, il­ma­kaar­te ki­vi ning „pil­di­raam“, et oleks või­ma­lik loo­du­sest jääd­vus­ta­da mee­leo­lu­kas mä­les­tus­pilt.
Või­ma­lik on va­li­da lü­hem ra­da või kui hu­vi ja ae­ga roh­kem, on või­ma­lik täien­da­valt lä­bi­da ka pi­kem ra­da. Õp­pe­ra­jal on mit­meid in­fo­tahv­leid ja pea­tus­pai­ku. Näi­teks on ühes punk­tis par­gi jä­me­daim puu – suu­re õõn­su­se­ga ja­la­kas. Met­sas on meil ja­la­kaid suh­te­li­selt har­va, kuid hal­jas­tu­ses ka­su­ta­ti neid oma ilu­sa võ­ra tõt­tu pä­ris tih­ti. Kui­gi ja­la­kas po­le meil ta­va­li­ne met­sa­puu, oli ta va­nas­ti kõr­gelt hin­na­tud – te­ma vas­tu­pi­da­vat pui­tu ka­su­ta­ti vank­ri­ra­tas­te ja töö­riis­ta­de käe­pi­de­me­te val­mis­ta­mi­seks. Ani­ja par­gis ole­va ja­la­ka tü­ves on suur õõn­sus, kuid see ei tä­hen­da, et puu­ga oleks mi­da­gi hal­vas­ti. Puu­del on oma võt­ted, mil­le­ga nad kee­mi­li­selt kait­se­vad ter­vet pui­tu või­ma­li­ku õõn­su­sest al­gu­se saa­va mä­da­ni­ku eest. Üks­ki puu ei ela mui­du­gi iga­ves­ti, kuid õõn­su­se tek­ki­mi­ne ei tä­hen­da veel elu­päe­va­de lõp­pu.
Ra­jal lii­ku­des näeb tei­si­gi hu­vi­ta­vaid puid – kõ­ve­raid vaht­raid, muhk­lik­ke ja „jal­ga­del“ pär­na­sid, kuid ka mit­meid lii­ke, mis on meil üs­na ha­rul­da­sed. Sel­li­sed on näi­teks li­gus­ter, val­ge­pöök ja pähk­li­puud.
Ra­jal leia­vad te­ge­vust nii pe­red, las­teaia­lap­sed ja koo­liõ­pi­la­sed kui eri­ne­va­te hu­vi­de­ga täis­kas­va­nud. Ra­ja val­mi­des saab Ani­ja vald en­da­le juur­de pai­ga, kus on mõ­nus ae­ga vee­ta ja õp­pi­da. Ra­da ava­tak­se 20. au­gus­til mõi­sa­kul­tuu­ri fes­ti­va­li raa­mes. Kõik on te­re­tul­nud!

0

INGRIT AASAMETS

Ju­tus­tan loo oma va­nai­sast Kus­tas Saal­ma­nist. Kui al­gas Va­ba­dus­sõ­da, elas va­nai­sa en­da pe­re­ga Jä­ne­dal. Mul on al­les pii­bel, mil­le esi­le­he­le on kir­ju­ta­tud: „Meie isa as­tus uk­sest väl­ja, sõ­ja­väl­ja­le 2. jaa­nua­ril 1915. aas­tal.“
Te­mast jäid ma­ha nai­ne ja ne­li last – 13aas­ta­ne Lin­da, 9aas­ta­ne Mar­ta, 5aas­ta­ne Al­ma ja 6kuu­ne Är­ta.
Kui al­gas Keh­ra la­hing, siis oli tea­da, et pu­na­väed on La­hin­gu­väl­jal. Oli öö ja ve­ne­la­sed ma­ga­sid met­sa ää­res tel­ki­des. Kell 4 öö­sel alus­tas soo­mus­rong lii­ku­mist Keh­rast La­hin­gu­väl­ja po­le. Nad var­ju­sid raud­tee ma­ja ta­ha. Siis teh­ti ot­se­ta­ba­mus tel­ki­de pih­ta. Ve­ne­las­test sai sur­ma 78 ja eest­las­test 32 noort meest.
Ve­ne­la­sed mae­ti sa­mas­se met­sa ühis­hau­da. Eest­las­test vii­di 23 Raa­si­ku­le va­na­le sur­nuaia­le, tee äär­de ki­ri­ku poo­le ühis­hau­da. Ilm oli külm, 20 mii­nusk­raa­di. Vas­ta­ne pea­ta­ti lõp­li­kult ja Ees­ti väed läk­sid üle vas­tu­pea­le­tun­gi­le.
Pä­rast sõ­da an­ti huk­ku­nu­te pe­re­de­le maad. Mi­nu va­na­ema maad ei võt­nud, sest 4 tüd­ru­ku­ga ei oleks jõud­nud ta maad ha­ri­da. Jä­ne­dal puh­kes tu­ber­ku­loo­si­hai­gus, Är­ta su­ri 16aas­ta­selt ja Al­ma 21aas­ta­selt.
Kui II maail­ma­sõ­da lõp­pes, siis ko­li­sid mi­nu ema ja Mar­ta Keh­ras­se. Kui al­gas küü­di­ta­mi­ne, siis mi­nu ema tä­nas ju­ma­lat, et ta maad ei võt­nud, sest mui­du oleks meil ol­nud Si­be­ris­se sõit, aga Keh­ras meid ei tun­tud. Ko­dus oli meil kõ­va käsk, et koo­lis ei to­hi rää­ki­da, kui­das va­nai­sa oli Va­ba­dus­sõ­jas.

0

EVE ADAM­SON Kol­ga­kü­last

Mind ajen­das kir­ju­ta­ma eel­mi­ses Sõ­nu­mi­too­jast aval­da­tud ar­tik­kel Kuu­sa­lu 29 ela­ni­ku soo­vist, et Kuu­sa­lu ale­vis­se ju­ba nii­gi sis­se­sõit­vad bus­sid sõi­daks veel kau­ge­ma­le, ni­melt sur­nuaia­ni. Ja jutt ei käi min­gist Kuu­sa­lu val­la si­se­lii­nist. Sel ju­hul võiks ju sel­li­ne pöör­du­mi­ne mõis­te­tav ol­la. Jutt käib ik­ka maa­kon­na ühis­trans­por­dist. Sel­le­ga ei sõi­da kau­gelt­ki ai­nult Kuu­sa­lu ale­vi­ku ela­ni­kud. Ku­na pöör­du­mi­sest saab väl­ja lu­ge­da, et ena­mik al­la­kir­ju­ta­ja­test on ea­kad ini­me­sed, siis jul­gen ar­va­ta, et neil ei ole kind­las­ti va­ja iga päev ühist­rans­por­di­ga sõi­ta. Iga päev aga pea­vad nen­de bus­si­de­ga sõit­ma näi­teks Kol­ga, Kol­ga­kü­la, Pä­ris­pea pool­saa­re ja Lok­sa lin­na ini­me­sed, kes Tal­lin­nas tööl käi­vad. Lok­sa-Tal­linn-Lok­sa suu­na lii­ni­bus­sid sõi­da­vad ju­ba prae­gu eba­nor­maal­selt kaua, ena­mik li­gi pool­teist tun­di, mõ­ni ise­gi li­gi kaks tun­di! Sõi­dua­ja pi­ken­da­mi­ne veel­gi Kuu­sa­lu ale­vi­ku lõp­pu eda­si-ta­ga­si sõit­mi­se­ga oleks ju­ba ka­tast­roof. Lok­salt Tal­lin­na ja Tal­lin­nast Lok­sa­le on päe­va jook­sul li­gi paar­küm­mend väl­ju­mist. Ko­ha­ti lau­sa poo­le­tun­nis­te va­he­de­ga, mis on ju isee­ne­sest vä­ga hea. Iga ini­me­ne saab va­li­da en­da­le so­bi­va sõi­dua­ja, näi­teks kaks kor­da aas­tas Kuu­sa­lu sur­nuaia kü­las­ta­mi­seks.
Tal­lin­nas iga päev tööl käi­va­tel ini­mes­tel töö­päe­va al­gu­sest ja lõ­pust sõl­tu­valt kah­juks nii va­ba va­lik ei ole, aga al­la kol­me tun­ni päe­vas sõi­du pea­le ku­lu­ta­da neil ei õn­nes­tu ja see on pa­ras kat­su­mus­te ra­da. Se­da suu­res­ti just see­tõt­tu, et kõik bus­sid kee­ra­vad suu­re maan­tee pealt sis­se nii Kii­du kui Kuu­sa­lus­se.
Bus­si­pea­tu­sed on ju ome­ti ka mõ­le­mal suu­nal suu­re tee ää­res, via­duk­tilt ma­ha­sõi­dul! Kuu­sa­lus on nen­de pea­tus­te va­he lin­na poolt tul­les na­pilt paar­sa­da meet­rit! Miks bus­sid üld­se ki­ri­ku juur­de sis­se kee­ra­vad? Kuu­sa­lu val­las on pal­ju kü­la­sid, kus lä­him bus­si­pea­tus on 3 ki­lo­meet­ri kau­gu­sel. Kind­las­ti so­biks ka nen­de kü­la­de ela­ni­ke­le, et Tal­lin­na-Lok­sa lii­ni bus­sid ka sin­na sis­se põi­kak­sid. Või on Kuu­sa­lu vald ai­nult Kuu­sa­lu ale­vik?
Kui nüüd al­ga­taks all­kir­ja­de ko­gu­mi­se et­te­pa­ne­ku­le, et vä­he­malt üks-kaks väl­ju­mist hom­mi­kul en­ne töö­päe­va al­gust Lok­salt ja õh­tul pä­rast töö­päe­va lõp­pu Tal­lin­nast ei sõi­daks Kuu­sa­lu ega Kiiu ale­vik­ku sis­se, vaid pea­tuks sel­leks et­te­näh­tud pea­tus­tes via­duk­tilt ma­ha­sõi­dul? See lü­hen­daks iga­päe­vas­tel sõit­ja­tel tun­du­valt ka sõi­duae­ga. Usun, et sel­li­ne et­te­pa­nek ko­guks kor­da­des roh­kem, kui 29 all­kir­ja. Ja se­da ini­mes­telt, kes sõi­da­vad iga päev. Ja mak­sa­vad oma bus­si­pi­le­ti (ehk kat­su­mus­te) eest täis­hin­na.

0

ALA­RI KRUUS­VALL,
Raa­si­ku val­la
kesk­kon­nas­pet­sia­list

Raa­si­ku val­la­va­lit­sus­se on vii­mas­tel nä­da­la­tel pöör­du­nud Aru­kü­la ale­vi­ku mi­tu ini­mest mu­re­ga, et hal­jas­tus­jäät­me­te iga­päe­va­ne põ­le­ta­mi­ne ning sel­le­ga kaas­nev tu­gev suits häi­ri­vad elu­te­ge­vust. Mit­med väi­kes­te las­te­ga pe­red on hil­ju­ti siia­kan­ti ko­li­nud just sel­leks, et saaks oma aias värs­kes õhus vii­bi­da.
Raa­si­ku val­la hea­kor­raees­kir­ja ko­ha­selt on ti­hea­sus­tu­s­a­la­del roh­ket suit­su te­ki­ta­va­te hal­jas­tus­jäät­me­te (puu- ja põõ­sa­le­hed) põ­le­ta­mi­ne kee­la­tud. Kah­juks ei ol­da sel­lest nõu­dest tead­li­kud või liht­salt ei­ra­tak­se se­da.
Kui­gi val­la­va­lit­sus on aas­taid sü­gi­se­ti ta­su­ta kor­ral­da­nud kot­ti­des­se pa­ki­tud hal­jas­tus­jäät­me­te ära­ve­du, on pal­ju­del ik­ka har­ju­mus neid ka lõk­kes põ­le­ta­da.
Ala­tes käe­so­le­vast aas­tast saa­vad kõik ASi Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nu­sed le­pin­gu­li­sed klien­did an­da aia- ja hal­jas­tus­jäät­meid nei­le ta­su­ta üle. Veo pe­riood on 1. ap­rill ku­ni 30. no­vem­ber, hal­jas­tus­jäät­med pea­vad ole­ma pa­ki­tud ku­ni 200liit­ris­tes­se lä­bi­paist­va­tes­se kot­ti­des­se. Tee­nu­se koh­ta saab täien­da­vat in­fot jäät­me­ve­da­ja klien­di­tee­nin­du­se te­le­fo­nil 1919 või val­la­va­lit­su­se te­le­fo­nil 607 0348.
Li­saks hak­kas 14. ap­ril­list ko­gu Ees­ti ter­ri­too­riu­mil keh­ti­ma tu­leoht­lik aeg, kus loo­du­ses võib tuld te­ha ai­nult sel­leks et­te­näh­tud koh­ta­des. Lõk­ke te­ge­mi­sel nii met­sas, maas­ti­kul kui ko­duaias tu­leb jär­gi­da tu­leo­hu­tus­nõu­deid.
Lõk­kea­se tu­leb te­ha mit­te­süt­ti­va­le pin­na­le, lõ­ket to­hib te­ha vaid vaik­se tuu­le­ga, hoi­des käe­pä­rast es­ma­sed kus­tu­tus­va­hen­did.
Lah­tist tuld ei to­hi jät­ta jä­re­le­val­ve­ta, sel tu­leb las­ta lõ­pu­ni põ­le­da, lõk­ke­jää­gid kus­tu­ta­tak­se vee­ga või sum­mu­ta­tak­se näi­teks lii­va­ga.
Olu­li­ne on jäl­gi­da, et lõk­kest ei saaks al­gust ku­lu­põ­leng.
Ku­lu­põ­le­ta­mi­ne on Ees­tis aas­ta­ring­selt kee­la­tud ja ka­ris­ta­tav te­ge­vus.

0

Sten Wei­de­baum,
Ees­ti Lau­lu- ja Tant­su­peo SA tea­be­juht

XII noor­te lau­lu- ja tant­su­peoks val­mis­tu­jad tä­his­ta­vad pü­ha­päe­val, 16. ap­ril­lil Ees­ti Va­ba­riik 100 prog­ram­mi ETV eet­ris kont­ser­di­ga „Teel lau­lu- ja tant­su­peo­le”. Sel­le jä­rel süü­da­tak­se XII noor­te lau­lu- ja tant­su­peo tu­li Kurg­jal.
XII noor­te­peo kor­ral­da­jad kut­su­vad üles kõi­ki ini­me­si, ko­gu­kon­di, pe­re­kon­di ja sõp­rus­kon­di süü­ta­ma 16. ap­ril­lil kell 19 oma ko­du­pai­gas lõk­keid, küün­laid või tõr­vi­kuid, et ol­la osa XII noor­te­peo tu­le süü­ta­mi­sest ja tä­his­ta­da Ees­ti Va­ba­riik 100 sün­ni­päe­va­peo al­gust.
Sünd­mu­se teeb veel eri­li­se­maks see, et tu­le süü­ta­mi­se­ga, mi­da loo­de­ta­vas­ti pal­jud ees­ti­maa­la­sed ka oma ko­du­pai­gas tee­vad, saab al­gu­se ka aja­loo­li­ne Ees­ti Va­ba­riik 100 prog­ramm. 16. ap­ril­lil möö­dub sa­da aas­tat Ees­ti­maa ja Lii­vi­maa ühen­da­mi­sest.
Oma tu­le­süü­ta­mi­se pa­lu­vad kor­ral­da­jad jääd­vus­ta­da ka fo­to või vi­deo­na sot­siaal­mee­dias­se ja li­sa­da tee­ma­vii­de #mi­na­jään. Pa­ri­mad fo­tod jõua­vad õh­tul te­leek­raa­ni­le, mil kont­ser­dist ning lau­lu- ja tant­su­peo tu­le­süü­ta­mi­sest teeb ot­seü­le­kan­de ka ETV.
XII noor­te lau­lu- ja tant­su­peo kesk­mes on noo­re põlv­kon­na si­de oma maa, kul­tuu­ri ja va­ne­ma põlv­kon­na­ga, mis koon­du­vad ühi­se mõis­te al­la juu­red XII noor­te lau­lu- ja tant­su­peol osa­le­ja on va­bas Ees­tis sün­di­nud põlv­kond, kel­le jaoks maailm on lah­ti, kuid kel­le juu­red jää­vad ik­ka hoid­ma si­det sel­le maa­ga.
XII noor­te lau­lu- ja tant­su­pi­du „Mi­na jään” toi­mub Tal­lin­na lau­lu­väl­ja­kul ja Ka­le­vi staa­dio­nil 30. juu­nist 2. juu­li­ni.

0

MAN­GUS PÕLL­MAA
Kolga kooli lapsevanem

22. ap­ril­lil toi­mub Kol­ga Koo­lis jär­je­kor­ras tei­ne Le­go­päev. Eel­mi­se aas­ta üri­tu­se õn­nes­tu­mi­ne ja po­si­tiiv­ne ta­ga­si­si­de jul­gus­tas kor­ral­da­jaid as­ja veel­gi suu­re­malt et­te võt­ma. Ku­na ju­ba mul­lu tun­ti et­te­võt­mi­se vas­tu hu­vi ka teis­test koo­li­dest, siis ot­sus­ta­si­me sel aas­tal kaa­sa­ta lap­si mu­jalt­ki Ees­tist.
Miks ik­ka­gi on olu­li­ne, et lap­sed ehi­ta­vad ja loo­vad oma kä­te­ga? Kui veel paar­küm­mend aas­tat ta­ga­si pee­ti kõr­get IQ-d ülio­lu­li­seks näi­ta­jaks, siis tä­na­päe­val tõs­ta­vad mit­med tead­la­sed esip­laa­ni­le hoo­pis loo­vust. Vii­ma­ne an­nab mei­le pa­re­ma os­ku­se toi­me tul­la eri­ne­va­te si­tuat­sioo­ni­de ja rol­li­de­ga, mi­da elu pa­kub. Loov ini­me­ne on mul­ti­funkt­sio­naal­sem ja ühis­kon­na pa­rem lii­ge.
Ol­gu ko­he öel­dud, et al­la­kir­ju­ta­nu po­le Le­go­de kin­ni­maks­tud rek­laa­mi­ja. Tean vä­ga häs­ti, et maail­mas on pal­ju tei­si to­re­daid ja as­ja­lik­ke le­lu­sid. Siis­ki usun tõ­si­mee­li, et Le­go klot­sid on­gi maail­ma pa­ri­mad män­guas­jad. Ka on need üks vä­ga­gi tõ­si­selt­võe­tav al­ter­na­tiiv le­vi­va­le ar­vu­ti- ja nu­ti­sõl­tu­vu­se­le. Loo­mu­li­kult ei ole mõ­tet lu­dii­ti­de kom­bel prog­res­si­le ham­bad ris­tis vas­tu või­del­da, aga siis­ki ta­sub en­da üm­ber nä­ha ka põ­ne­vaid al­ter­na­tii­ve. Se­da enam, et Le­go klot­si­dest ehi­ta­mist on vä­ga liht­ne si­du­da nii me­haa­ni­ka kui IT­ga.
Lap­se­le män­guas­ja va­li­des/os­tes ei peaks läh­tu­ma mit­te sel­lest, mi­da see män­gua­si teeb, vaid mi­da see või­mal­dab lap­sel te­ha. Le­go klot­si­dest ehi­ta­mi­ne aren­dab nii loo­vust kui ka in­se­ner­teh­ni­list mõt­le­mist. Le­go või­mal­dab jooks­valt oma tööd muu­ta ja pa­ran­da­da. Te­ha se­da üm­ber, muu­ta ta­ga­si ja te­ha uues­ti üm­ber. Nen­de­ga ei saa liht­salt ebaõn­nes­tu­da.
Äp­pi­de ja män­gu­de ajas­tu too­dab pin­na­peal­set ja tar­bi­vat last. Sel­le­le sur­ve­le on neil vä­ga ras­ke vas­tu seis­ta. Kõi­gest tü­di­ne­tak­se üle­he­li­kii­ru­sel. Vä­ga liht­ne on en­da­le laa­di­da in­ter­ne­tist mi­da­gi uut ja kui see ei so­bi, siis min­na järg­mist ot­si­ma. Le­go klot­se võid aga pä­ran­da­da kas või lap­se­lap­se­le. Pü­hid tol­mu ma­ha ja ai­nult ehi­ta.
Jah, Le­go­des­ki on pal­ju vas­tuo­lu­sid. Li­saks sel­le­le, et te­gu on suh­te­li­selt kal­li män­guas­ja­ga, pa­han­da­vad ra­di­kaal­se­mad fän­nid sel­le pea­le, et uu­te komp­lek­ti­de roh­ku­se­ga te­ge­li­kult hä­vi­ta­tak­se las­te fan­taa­siat. Sel­leks, et mi­da­gi uut luua, peab kõi­ge­pealt mi­da­gi ära lõh­ku­ma. See­pä­rast peak­sid­ki va­ne­mad in­nus­ta­ma lap­si oma Le­go­komp­lek­ti­de riiu­li­tel soo­jen­da­mi­se ase­mel neid lam­mu­ta­ma ja neist mi­da­gi hoo­pis muud ehi­ta­ma. Et lap­sed ei ehi­taks teis­telt et­tean­tud lu­gu­sid, vaid hoo­pis en­da omi.
Kol­ga koo­li Le­go­päe­va­ga ta­ha­me in­nus­ta­da lap­si roh­kem ise ehi­ta­ma. Mit­te liht­salt män­gu­hoos, vaid pa­re­mi­ni ja osa­va­malt. Las­tel on pal­ju len­nu­kaid ideid, aga sa­ge­li ei pais­ta need val­mi­nud ehi­tu­sest kui­da­gi väl­ja. Raa­ma­tu­gi kir­ju­ta­mi­sel ei pii­sa ai­nult heast mõt­test – lu­gu tu­leb kaa­nest kaa­ne­ni ka val­mis kir­ju­ta­da. Ta­ha­me­gi, et lap­sed suu­dak­sid oma pöö­ra­sed ideed käe­ga­kat­su­ta­valt rea­li­see­ri­da. Et nen­de ehi­tu­sed esi­me­se puu­te pea­le ära ei la­gu­neks ja neid saaks ra­hu­li­ku sü­da­me­ga ühelt riiu­lilt tei­se­le tõs­ta. Ar­va­me, et võist­lus­mo­ment sun­nib lap­si en­nast na­tu­ke üle­ta­ma. Ole­me ko­ha­pea­le kut­su­nud ka täis­kas­va­nud le­goe­hi­ta­jaid, kes oma ees­ku­ju­ga las­te­le näi­ta­vad, ku­hu süs­teem­se aren­gu­ga on või­ma­lik väl­ja jõu­da.
Loo­mu­li­kult ei pea Le­go­päe­val osa­le­mi­seks ole­ma meis­te­re­hi­ta­ja. Aga loo­da­me, et aas­ta­te lõi­kes meie osa­le­ja­te ta­se jär­jest pa­ra­neb. Pa­re­maks ehi­ta­jaks saa­mi­sel on hea abi­mees ala­ti in­ter­net. Võt­ke ees­ku­ju pa­ri­ma­telt ja püüd­ke jä­re­le te­ha. Teh­ke siis oma li­san­dus­te­ga as­ja pa­re­maks ja lõ­puks ehi­ta­ge pä­ris oma­moo­di. Ise­gi kui lap­se­le tun­dub, et tal ei ole või­ma­lik äge­dalt ehi­ta­da, sest tal po­le õi­ge ku­ju ja vär­vi­ga jup­pe, ei mak­sa ko­he püs­si põõ­sas­se vi­sa­ta. See teeb üle­san­de ras­ke­maks, aga sun­nib ole­ma veel­gi nu­ti­kam. Ja mis seal sa­la­ta – tu­le­mu­sed on sa­ge­li pa­re­mad ning need vai­mus­ta­vad nii last en­nast kui ka vaa­ta­jat.

0

Kehra lahing on üks osa Harjumaa ja Viljandimaa murdelahingutest, mille käigus vastane peatati.

Kül­lo Ar­ja­kas,
ajaloolane

4. jaa­nua­ril 1919 toi­mus Keh­ra ümb­rus­kon­nas üks neist pealt­nä­ha ju­hus­li­ku ise­loo­mu­ga koh­tu­mis­la­hin­gu­test, mil­lel aga on tun­ta­valt suu­rem tä­hen­dus.
Kok­ku­põr­ge toi­mus Keh­rast vei­di eda­si Aeg­vii­du jaa­ma poo­le, mõ­ni ki­lo­mee­ter Must­jõest lää­ne pool Aru­de­va­he ta­lu hei­na­maa­de piir­kon­nas. Nii kan­nab­ki see kok­ku­põr­ge sõ­ja­kir­jan­du­ses üs­na­gi eri­ne­vaid ni­me­tu­si: Keh­ra, Aru­de­va­he või Must­jõe la­hing, va­ne­mas kir­ja­va­ras ka la­hing va­hi­ma­ja nr 87 juu­res.
Ees­ti Va­ba­dus­sõ­ja al­gus­kuul det­semb­ris 1918 saa­vu­ta­sid pea­le­tun­gi­vad pu­na­väed suurt edu ja aas­ta­va­he­tu­sel lä­he­nes rin­ne ju­ba Tal­lin­na­le. Ihal­da­tud ees­mär­gi­ni jäi vaid 30-35 ki­lo­meet­rit.
Pu­na­väe eda­si­lii­ku­mi­ne aga oli pea­tu­mas. 3. jaa­nua­ril 1919 löö­di nad ta­ga­si Har­ju­maal Valk­la mõi­sa piir­kon­nas. Se­da pee­ti küll ju­hus­li­kuks eba­eduks ja nii ot­sus­tas pu­na­väe juht­kond an­da järg­mi­sel päe­val uue löö­gi lõu­na pool ja val­lu­ta­da Keh­ra jaam. Sel­le lä­he­du­ses paik­nes Vi­ru rin­del kait­set kor­ral­da­nud Ees­ti 1. di­vii­si staap. Staa­bi ta­ga­ne­mi­ne Keh­rast Raa­si­ku­le pi­di mõ­ne­del and­me­tel ole­ma mär­guan­deks suu­re­le enam­li­ku­le väl­jaas­tu­mi­se­le Tal­lin­nas ja see­ga oli siin­se­tel väl­ja­del kaa­lul õi­ge pal­ju.
Tar­tu pu­nas­te kü­ti­pol­gu 2. pa­tal­jo­ni li­gi­kau­du 400 sõ­ja­me­he rün­nak al­gas 4. jaa­nua­ri hom­mi­ku­poo­lel ja Kait­se­lii­du val­ve­salk oli sun­ni­tud pea­gi ta­ga­ne­ma. Kesk­päe­val jõu­dis Keh­ra jaa­ma Tal­lin­na raud­tee töö­ko­jas hä­da­pä­ra­se re­mon­di saa­nud laia­rööp­me soo­mus­rong nr 1, mi­da juh­tis kap­ten An­ton Irv. Ko­ha­peal ope­ree­ri­nud soo­mus­rong nr 2 lii­kus ko­he ta­ga­las­se, täien­da­ma oma vee­va­ru­sid.
Irv sai sõ­du­ri­te ja kait­se­liit­las­te käest es­ma­sed tea­ted la­hin­guo­lu­kor­ra koh­ta ja ta an­dis kä­su et­te­vaat­li­kult eda­si sõi­ta. Um­bes kell 13.50 mär­ga­ti ron­gilt va­hi­ma­ja nr 87 juu­res eda­si­lii­ku­vaid pu­nas­te ahe­lik­ke.
Nüüd puh­kes klas­si­ka­li­ne koh­tu­mis­la­hing, sest raud­teest lõu­na pool lii­ku­nud pu­na­väe­la­sed mär­ka­sid aeg­la­selt vas­tu­tu­le­vat soo­mus­ron­gi al­les nii 500 meet­ri kau­gu­selt. Soo­mus­ron­gilt ava­ti ko­he suur­tü­ki­tu­li kar­te­tš­laen­gu­te­ga ja ras­ke­kuu­li­pil­du­ja­test, siis te­gi rong lü­hi­ke­se pea­tu­se ja la­hin­gus­se tor­mas nii 40- või 45me­he­li­ne des­san­tük­sus.
Soo­mus­rong kuu­lub Ees­ti Va­ba­dus­sõ­ja fe­no­me­ni­de hul­ka. Tal­vis­tel maan­tee­del toi­mus lii­ku­mi­ne aeg­la­selt. Soo­mus­rong oli, vaa­ta­ma­ta oma kõ­la­va­le ni­me­le, ena­mas­ti küll vaid mõ­ne­de te­rasp­laa­ti­de ja lii­va­kot­ti­de­ga kaits­tud, ent see ai­tas kä­si­rel­va­de tu­le vas­tu. Rong oma es­ma­se kait­se­ga, sa­mas kii­re ma­nöö­ver­või­me, suu­re tu­le­jõu ja võit­lus­või­me­li­se des­san­tük­su­se­ga ku­ju­tas en­dast too­na­se sõ­ja­teat­ris mär­ki­mis­väär­set mo­biil­set jõu­du. Se­da enam, et des­sant­ük­sus­te põ­hi­koos­sei­su moo­dus­ta­sid kõr­ge võit­lus­mo­raa­li­ga va­ba­taht­li­kud.
Uue soo­mus­ron­gi il­mu­mi­ne ja väl­ja­saa­de­tud des­sant ku­ju­nes vas­ta­se­le täie­li­kuks ül­la­tu­seks. Lü­hi­ke­se tu­le­va­he­tu­se jä­rel hak­ka­sid pu­na­väe ük­su­sed pak­sus lu­mes ta­ga­ne­ma met­sa poo­le, et seal var­ju­da soo­mus­ron­gi tu­le eest. Osa me­hi ko­gu­nes hõ­re­das met­sa­tu­kas ol­nud met­sa­tee­le ja seal sa­tu­ti uues­ti raud­teelt kuu­li­pil­du­ja tu­le al­la. Nii mur­dus pu­na­väe võit­lus­vaim ja nad hak­ka­sid kor­ra­tu­ses ta­ga­ne­ma. Nad ha­ju­sid grup­pi­de­na met­sa­des­se ja ta­ga­ne­sid Aeg­vii­du poo­le.
Äge pea­le­lõu­na­ne kok­ku­põr­ge kes­tis neil väl­ja­del pi­sut enam kui pool­teist tun­di. Põ­ge­ne­vad pu­na­väe­la­sed jät­sid ma­ha vint­püs­se ja las­ke­moo­na, kaa­sa suut­sid ve­da­da re­ge­de­le pai­gu­ta­tud kuu­li­pil­du­jad. Mõ­ne­võr­ra eri­ne­va­tel and­me­tel kao­ta­sid rün­da­jad 21-50 meest. On väl­ja pa­ku­tud ise­gi 80 lan­ge­nut, see näib tao­li­se koh­tu­mis­la­hin­gu kao­tus­te koh­ta ole­ma liial­da­tud. Soo­mus­rong­las­te kao­tu­sed jäid väik­seks, vaid üks sõ­ja­mees sai haa­va­ta.
Kind­las­ti saab tä­na­sel päe­val kü­si­da, kas see, üs­na väi­ke ja vä­hes­te ohv­ri­te­ga la­hing on mee­nu­ta­mist ja mä­les­tus­ki­vi püs­ti­ta­mist väärt? Kind­las­ti on. Kõi­ge­pealt sel­les mõt­tes, et kap­ten Ir­ve või­du­kast vas­tu­rün­na­kust an­ti ko­he tea­da ko­gu rin­de­le, see tõs­tis tun­ta­valt Ees­ti vä­ge­de mee­leo­lu­sid ja võit­lus­mo­raa­li. Olu­li­ne oli init­sia­tii­vi haa­ra­mi­ne, sest kap­ten Irv asus ko­he edu eda­si aren­da­ma. Ta tun­gis oma soo­mus­ron­gi­ga vas­ta­se rin­dest lä­bi, hõi­va­tes 5. jaa­nua­ril Aeg­vii­du ja päev hil­jem Jä­ne­da.
Just jaa­nua­ri al­gus­päe­vil 1919 toi­mus rin­del ula­tus­lik mur­rang. Keh­ra la­hing on üks osa nen­dest Har­ju­maa ja ka Vil­jan­di­maa mur­de­la­hin­gu­test (Valk­la, Pris­ke, Vet­la, Ai­du jt), mil­le käi­gus pea­ta­ti vas­ta­ne lõp­li­kult ja Ees­ti väed läk­sid üle vas­tu­pea­le­tun­gi­le. Sel­le käi­gus võe­ti jaa­nua­ri lõ­pus 1919 ta­ga­si Nar­va, Ka­gu-Ees­tis, aga Val­ga ja Võ­ru.
Kes oli just esi­me­ne, kel tu­li mõ­te siia püs­ti­ta­da mä­les­tus­märk, jääb täp­selt tead­ma­ta. Kind­ral Lai­do­ner aval­das märt­sis 1933 ar­va­must Va­ba­du­se Ris­ti Ven­da­de Ühen­du­se vo­li­ni­ke koo­so­le­kul: „Ei ole veel ära mär­gi­tud sünd­mus, kus pä­rast mi­nu käs­ku – jää­da seis­ma – teos­tus esi­me­ne soo­mus­ron­gi rün­nak. Oleks soo­vi­ta­tav, et ka see leiaks ära­mär­ki­mist.“
Töö võt­tis en­da kan­da Kait­se­lii­du Har­ju ma­lev, kon­kur­si ka­hek­sa pro­jek­ti seast ot­sus­ta­ti võt­ta mä­les­tus­mär­gi alu­seks ku­jur Ernst Jõe­saa­re ka­vand.
Alus­ta­ti sü­gi­sel 1938 ja alg­selt plaa­ni­ti mä­les­tus­mär­gi ava­mi­ne juu­nis­se 1939. Pa­ra­ku ei saa­nud Jõe­saar oma töö­ga täh­ta­jaks val­mis, pi­du­lik ava­ta­li­tus eda­si lü­ka­ta järg­mi­se­le või­du­pü­ha­le ehk 23. juu­ni­le 1940.
Sam­mas sai sel­leks ajaks küll val­mis, aga täies­ti muu­tu­nud üld­po­lii­ti­li­se olu­kor­ra tõt­tu jäe­ti ava­mi­ne ära. Ju­ba sa­ma aas­tal raiu­ti mä­les­tus­sam­balt väl­ja tekst „Siin mur­ti vaen­la­se pea­le­tung ja al­gas meie vä­ge­de või­du­käik 4. jaa­nua­ril 1919“, ase­me­le kir­ju­ta­ti huk­ku­nud pu­na­väe­las­te ni­med.
Sam­mas õhi­ti 1944. aas­ta lõ­pus, al­les­jää­nud ki­vi­ru­sud tas­si­sid hil­jem laia­li ko­ha­li­kud su­vi­lao­ma­ni­kud. Va­na sam­ba kah­te säi­li­nud de­tai­li ka­su­ta­ti 23. juu­nil 2000 ava­tud ta­ga­si­hoid­li­ku mä­les­tus­mär­gi juu­res.