Laupäev, 27. mai 2017
Kirjakast

0

EVE ADAM­SON Kol­ga­kü­last

Mind ajen­das kir­ju­ta­ma eel­mi­ses Sõ­nu­mi­too­jast aval­da­tud ar­tik­kel Kuu­sa­lu 29 ela­ni­ku soo­vist, et Kuu­sa­lu ale­vis­se ju­ba nii­gi sis­se­sõit­vad bus­sid sõi­daks veel kau­ge­ma­le, ni­melt sur­nuaia­ni. Ja jutt ei käi min­gist Kuu­sa­lu val­la si­se­lii­nist. Sel ju­hul võiks ju sel­li­ne pöör­du­mi­ne mõis­te­tav ol­la. Jutt käib ik­ka maa­kon­na ühis­trans­por­dist. Sel­le­ga ei sõi­da kau­gelt­ki ai­nult Kuu­sa­lu ale­vi­ku ela­ni­kud. Ku­na pöör­du­mi­sest saab väl­ja lu­ge­da, et ena­mik al­la­kir­ju­ta­ja­test on ea­kad ini­me­sed, siis jul­gen ar­va­ta, et neil ei ole kind­las­ti va­ja iga päev ühist­rans­por­di­ga sõi­ta. Iga päev aga pea­vad nen­de bus­si­de­ga sõit­ma näi­teks Kol­ga, Kol­ga­kü­la, Pä­ris­pea pool­saa­re ja Lok­sa lin­na ini­me­sed, kes Tal­lin­nas tööl käi­vad. Lok­sa-Tal­linn-Lok­sa suu­na lii­ni­bus­sid sõi­da­vad ju­ba prae­gu eba­nor­maal­selt kaua, ena­mik li­gi pool­teist tun­di, mõ­ni ise­gi li­gi kaks tun­di! Sõi­dua­ja pi­ken­da­mi­ne veel­gi Kuu­sa­lu ale­vi­ku lõp­pu eda­si-ta­ga­si sõit­mi­se­ga oleks ju­ba ka­tast­roof. Lok­salt Tal­lin­na ja Tal­lin­nast Lok­sa­le on päe­va jook­sul li­gi paar­küm­mend väl­ju­mist. Ko­ha­ti lau­sa poo­le­tun­nis­te va­he­de­ga, mis on ju isee­ne­sest vä­ga hea. Iga ini­me­ne saab va­li­da en­da­le so­bi­va sõi­dua­ja, näi­teks kaks kor­da aas­tas Kuu­sa­lu sur­nuaia kü­las­ta­mi­seks.
Tal­lin­nas iga päev tööl käi­va­tel ini­mes­tel töö­päe­va al­gu­sest ja lõ­pust sõl­tu­valt kah­juks nii va­ba va­lik ei ole, aga al­la kol­me tun­ni päe­vas sõi­du pea­le ku­lu­ta­da neil ei õn­nes­tu ja see on pa­ras kat­su­mus­te ra­da. Se­da suu­res­ti just see­tõt­tu, et kõik bus­sid kee­ra­vad suu­re maan­tee pealt sis­se nii Kii­du kui Kuu­sa­lus­se.
Bus­si­pea­tu­sed on ju ome­ti ka mõ­le­mal suu­nal suu­re tee ää­res, via­duk­tilt ma­ha­sõi­dul! Kuu­sa­lus on nen­de pea­tus­te va­he lin­na poolt tul­les na­pilt paar­sa­da meet­rit! Miks bus­sid üld­se ki­ri­ku juur­de sis­se kee­ra­vad? Kuu­sa­lu val­las on pal­ju kü­la­sid, kus lä­him bus­si­pea­tus on 3 ki­lo­meet­ri kau­gu­sel. Kind­las­ti so­biks ka nen­de kü­la­de ela­ni­ke­le, et Tal­lin­na-Lok­sa lii­ni bus­sid ka sin­na sis­se põi­kak­sid. Või on Kuu­sa­lu vald ai­nult Kuu­sa­lu ale­vik?
Kui nüüd al­ga­taks all­kir­ja­de ko­gu­mi­se et­te­pa­ne­ku­le, et vä­he­malt üks-kaks väl­ju­mist hom­mi­kul en­ne töö­päe­va al­gust Lok­salt ja õh­tul pä­rast töö­päe­va lõp­pu Tal­lin­nast ei sõi­daks Kuu­sa­lu ega Kiiu ale­vik­ku sis­se, vaid pea­tuks sel­leks et­te­näh­tud pea­tus­tes via­duk­tilt ma­ha­sõi­dul? See lü­hen­daks iga­päe­vas­tel sõit­ja­tel tun­du­valt ka sõi­duae­ga. Usun, et sel­li­ne et­te­pa­nek ko­guks kor­da­des roh­kem, kui 29 all­kir­ja. Ja se­da ini­mes­telt, kes sõi­da­vad iga päev. Ja mak­sa­vad oma bus­si­pi­le­ti (ehk kat­su­mus­te) eest täis­hin­na.

0

ALA­RI KRUUS­VALL,
Raa­si­ku val­la
kesk­kon­nas­pet­sia­list

Raa­si­ku val­la­va­lit­sus­se on vii­mas­tel nä­da­la­tel pöör­du­nud Aru­kü­la ale­vi­ku mi­tu ini­mest mu­re­ga, et hal­jas­tus­jäät­me­te iga­päe­va­ne põ­le­ta­mi­ne ning sel­le­ga kaas­nev tu­gev suits häi­ri­vad elu­te­ge­vust. Mit­med väi­kes­te las­te­ga pe­red on hil­ju­ti siia­kan­ti ko­li­nud just sel­leks, et saaks oma aias värs­kes õhus vii­bi­da.
Raa­si­ku val­la hea­kor­raees­kir­ja ko­ha­selt on ti­hea­sus­tu­s­a­la­del roh­ket suit­su te­ki­ta­va­te hal­jas­tus­jäät­me­te (puu- ja põõ­sa­le­hed) põ­le­ta­mi­ne kee­la­tud. Kah­juks ei ol­da sel­lest nõu­dest tead­li­kud või liht­salt ei­ra­tak­se se­da.
Kui­gi val­la­va­lit­sus on aas­taid sü­gi­se­ti ta­su­ta kor­ral­da­nud kot­ti­des­se pa­ki­tud hal­jas­tus­jäät­me­te ära­ve­du, on pal­ju­del ik­ka har­ju­mus neid ka lõk­kes põ­le­ta­da.
Ala­tes käe­so­le­vast aas­tast saa­vad kõik ASi Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nu­sed le­pin­gu­li­sed klien­did an­da aia- ja hal­jas­tus­jäät­meid nei­le ta­su­ta üle. Veo pe­riood on 1. ap­rill ku­ni 30. no­vem­ber, hal­jas­tus­jäät­med pea­vad ole­ma pa­ki­tud ku­ni 200liit­ris­tes­se lä­bi­paist­va­tes­se kot­ti­des­se. Tee­nu­se koh­ta saab täien­da­vat in­fot jäät­me­ve­da­ja klien­di­tee­nin­du­se te­le­fo­nil 1919 või val­la­va­lit­su­se te­le­fo­nil 607 0348.
Li­saks hak­kas 14. ap­ril­list ko­gu Ees­ti ter­ri­too­riu­mil keh­ti­ma tu­leoht­lik aeg, kus loo­du­ses võib tuld te­ha ai­nult sel­leks et­te­näh­tud koh­ta­des. Lõk­ke te­ge­mi­sel nii met­sas, maas­ti­kul kui ko­duaias tu­leb jär­gi­da tu­leo­hu­tus­nõu­deid.
Lõk­kea­se tu­leb te­ha mit­te­süt­ti­va­le pin­na­le, lõ­ket to­hib te­ha vaid vaik­se tuu­le­ga, hoi­des käe­pä­rast es­ma­sed kus­tu­tus­va­hen­did.
Lah­tist tuld ei to­hi jät­ta jä­re­le­val­ve­ta, sel tu­leb las­ta lõ­pu­ni põ­le­da, lõk­ke­jää­gid kus­tu­ta­tak­se vee­ga või sum­mu­ta­tak­se näi­teks lii­va­ga.
Olu­li­ne on jäl­gi­da, et lõk­kest ei saaks al­gust ku­lu­põ­leng.
Ku­lu­põ­le­ta­mi­ne on Ees­tis aas­ta­ring­selt kee­la­tud ja ka­ris­ta­tav te­ge­vus.

0

Sten Wei­de­baum,
Ees­ti Lau­lu- ja Tant­su­peo SA tea­be­juht

XII noor­te lau­lu- ja tant­su­peoks val­mis­tu­jad tä­his­ta­vad pü­ha­päe­val, 16. ap­ril­lil Ees­ti Va­ba­riik 100 prog­ram­mi ETV eet­ris kont­ser­di­ga „Teel lau­lu- ja tant­su­peo­le”. Sel­le jä­rel süü­da­tak­se XII noor­te lau­lu- ja tant­su­peo tu­li Kurg­jal.
XII noor­te­peo kor­ral­da­jad kut­su­vad üles kõi­ki ini­me­si, ko­gu­kon­di, pe­re­kon­di ja sõp­rus­kon­di süü­ta­ma 16. ap­ril­lil kell 19 oma ko­du­pai­gas lõk­keid, küün­laid või tõr­vi­kuid, et ol­la osa XII noor­te­peo tu­le süü­ta­mi­sest ja tä­his­ta­da Ees­ti Va­ba­riik 100 sün­ni­päe­va­peo al­gust.
Sünd­mu­se teeb veel eri­li­se­maks see, et tu­le süü­ta­mi­se­ga, mi­da loo­de­ta­vas­ti pal­jud ees­ti­maa­la­sed ka oma ko­du­pai­gas tee­vad, saab al­gu­se ka aja­loo­li­ne Ees­ti Va­ba­riik 100 prog­ramm. 16. ap­ril­lil möö­dub sa­da aas­tat Ees­ti­maa ja Lii­vi­maa ühen­da­mi­sest.
Oma tu­le­süü­ta­mi­se pa­lu­vad kor­ral­da­jad jääd­vus­ta­da ka fo­to või vi­deo­na sot­siaal­mee­dias­se ja li­sa­da tee­ma­vii­de #mi­na­jään. Pa­ri­mad fo­tod jõua­vad õh­tul te­leek­raa­ni­le, mil kont­ser­dist ning lau­lu- ja tant­su­peo tu­le­süü­ta­mi­sest teeb ot­seü­le­kan­de ka ETV.
XII noor­te lau­lu- ja tant­su­peo kesk­mes on noo­re põlv­kon­na si­de oma maa, kul­tuu­ri ja va­ne­ma põlv­kon­na­ga, mis koon­du­vad ühi­se mõis­te al­la juu­red XII noor­te lau­lu- ja tant­su­peol osa­le­ja on va­bas Ees­tis sün­di­nud põlv­kond, kel­le jaoks maailm on lah­ti, kuid kel­le juu­red jää­vad ik­ka hoid­ma si­det sel­le maa­ga.
XII noor­te lau­lu- ja tant­su­pi­du „Mi­na jään” toi­mub Tal­lin­na lau­lu­väl­ja­kul ja Ka­le­vi staa­dio­nil 30. juu­nist 2. juu­li­ni.

0

MAN­GUS PÕLL­MAA
Kolga kooli lapsevanem

22. ap­ril­lil toi­mub Kol­ga Koo­lis jär­je­kor­ras tei­ne Le­go­päev. Eel­mi­se aas­ta üri­tu­se õn­nes­tu­mi­ne ja po­si­tiiv­ne ta­ga­si­si­de jul­gus­tas kor­ral­da­jaid as­ja veel­gi suu­re­malt et­te võt­ma. Ku­na ju­ba mul­lu tun­ti et­te­võt­mi­se vas­tu hu­vi ka teis­test koo­li­dest, siis ot­sus­ta­si­me sel aas­tal kaa­sa­ta lap­si mu­jalt­ki Ees­tist.
Miks ik­ka­gi on olu­li­ne, et lap­sed ehi­ta­vad ja loo­vad oma kä­te­ga? Kui veel paar­küm­mend aas­tat ta­ga­si pee­ti kõr­get IQ-d ülio­lu­li­seks näi­ta­jaks, siis tä­na­päe­val tõs­ta­vad mit­med tead­la­sed esip­laa­ni­le hoo­pis loo­vust. Vii­ma­ne an­nab mei­le pa­re­ma os­ku­se toi­me tul­la eri­ne­va­te si­tuat­sioo­ni­de ja rol­li­de­ga, mi­da elu pa­kub. Loov ini­me­ne on mul­ti­funkt­sio­naal­sem ja ühis­kon­na pa­rem lii­ge.
Ol­gu ko­he öel­dud, et al­la­kir­ju­ta­nu po­le Le­go­de kin­ni­maks­tud rek­laa­mi­ja. Tean vä­ga häs­ti, et maail­mas on pal­ju tei­si to­re­daid ja as­ja­lik­ke le­lu­sid. Siis­ki usun tõ­si­mee­li, et Le­go klot­sid on­gi maail­ma pa­ri­mad män­guas­jad. Ka on need üks vä­ga­gi tõ­si­selt­võe­tav al­ter­na­tiiv le­vi­va­le ar­vu­ti- ja nu­ti­sõl­tu­vu­se­le. Loo­mu­li­kult ei ole mõ­tet lu­dii­ti­de kom­bel prog­res­si­le ham­bad ris­tis vas­tu või­del­da, aga siis­ki ta­sub en­da üm­ber nä­ha ka põ­ne­vaid al­ter­na­tii­ve. Se­da enam, et Le­go klot­si­dest ehi­ta­mist on vä­ga liht­ne si­du­da nii me­haa­ni­ka kui IT­ga.
Lap­se­le män­guas­ja va­li­des/os­tes ei peaks läh­tu­ma mit­te sel­lest, mi­da see män­gua­si teeb, vaid mi­da see või­mal­dab lap­sel te­ha. Le­go klot­si­dest ehi­ta­mi­ne aren­dab nii loo­vust kui ka in­se­ner­teh­ni­list mõt­le­mist. Le­go või­mal­dab jooks­valt oma tööd muu­ta ja pa­ran­da­da. Te­ha se­da üm­ber, muu­ta ta­ga­si ja te­ha uues­ti üm­ber. Nen­de­ga ei saa liht­salt ebaõn­nes­tu­da.
Äp­pi­de ja män­gu­de ajas­tu too­dab pin­na­peal­set ja tar­bi­vat last. Sel­le­le sur­ve­le on neil vä­ga ras­ke vas­tu seis­ta. Kõi­gest tü­di­ne­tak­se üle­he­li­kii­ru­sel. Vä­ga liht­ne on en­da­le laa­di­da in­ter­ne­tist mi­da­gi uut ja kui see ei so­bi, siis min­na järg­mist ot­si­ma. Le­go klot­se võid aga pä­ran­da­da kas või lap­se­lap­se­le. Pü­hid tol­mu ma­ha ja ai­nult ehi­ta.
Jah, Le­go­des­ki on pal­ju vas­tuo­lu­sid. Li­saks sel­le­le, et te­gu on suh­te­li­selt kal­li män­guas­ja­ga, pa­han­da­vad ra­di­kaal­se­mad fän­nid sel­le pea­le, et uu­te komp­lek­ti­de roh­ku­se­ga te­ge­li­kult hä­vi­ta­tak­se las­te fan­taa­siat. Sel­leks, et mi­da­gi uut luua, peab kõi­ge­pealt mi­da­gi ära lõh­ku­ma. See­pä­rast peak­sid­ki va­ne­mad in­nus­ta­ma lap­si oma Le­go­komp­lek­ti­de riiu­li­tel soo­jen­da­mi­se ase­mel neid lam­mu­ta­ma ja neist mi­da­gi hoo­pis muud ehi­ta­ma. Et lap­sed ei ehi­taks teis­telt et­tean­tud lu­gu­sid, vaid hoo­pis en­da omi.
Kol­ga koo­li Le­go­päe­va­ga ta­ha­me in­nus­ta­da lap­si roh­kem ise ehi­ta­ma. Mit­te liht­salt män­gu­hoos, vaid pa­re­mi­ni ja osa­va­malt. Las­tel on pal­ju len­nu­kaid ideid, aga sa­ge­li ei pais­ta need val­mi­nud ehi­tu­sest kui­da­gi väl­ja. Raa­ma­tu­gi kir­ju­ta­mi­sel ei pii­sa ai­nult heast mõt­test – lu­gu tu­leb kaa­nest kaa­ne­ni ka val­mis kir­ju­ta­da. Ta­ha­me­gi, et lap­sed suu­dak­sid oma pöö­ra­sed ideed käe­ga­kat­su­ta­valt rea­li­see­ri­da. Et nen­de ehi­tu­sed esi­me­se puu­te pea­le ära ei la­gu­neks ja neid saaks ra­hu­li­ku sü­da­me­ga ühelt riiu­lilt tei­se­le tõs­ta. Ar­va­me, et võist­lus­mo­ment sun­nib lap­si en­nast na­tu­ke üle­ta­ma. Ole­me ko­ha­pea­le kut­su­nud ka täis­kas­va­nud le­goe­hi­ta­jaid, kes oma ees­ku­ju­ga las­te­le näi­ta­vad, ku­hu süs­teem­se aren­gu­ga on või­ma­lik väl­ja jõu­da.
Loo­mu­li­kult ei pea Le­go­päe­val osa­le­mi­seks ole­ma meis­te­re­hi­ta­ja. Aga loo­da­me, et aas­ta­te lõi­kes meie osa­le­ja­te ta­se jär­jest pa­ra­neb. Pa­re­maks ehi­ta­jaks saa­mi­sel on hea abi­mees ala­ti in­ter­net. Võt­ke ees­ku­ju pa­ri­ma­telt ja püüd­ke jä­re­le te­ha. Teh­ke siis oma li­san­dus­te­ga as­ja pa­re­maks ja lõ­puks ehi­ta­ge pä­ris oma­moo­di. Ise­gi kui lap­se­le tun­dub, et tal ei ole või­ma­lik äge­dalt ehi­ta­da, sest tal po­le õi­ge ku­ju ja vär­vi­ga jup­pe, ei mak­sa ko­he püs­si põõ­sas­se vi­sa­ta. See teeb üle­san­de ras­ke­maks, aga sun­nib ole­ma veel­gi nu­ti­kam. Ja mis seal sa­la­ta – tu­le­mu­sed on sa­ge­li pa­re­mad ning need vai­mus­ta­vad nii last en­nast kui ka vaa­ta­jat.

0

Kehra lahing on üks osa Harjumaa ja Viljandimaa murdelahingutest, mille käigus vastane peatati.

Kül­lo Ar­ja­kas,
ajaloolane

4. jaa­nua­ril 1919 toi­mus Keh­ra ümb­rus­kon­nas üks neist pealt­nä­ha ju­hus­li­ku ise­loo­mu­ga koh­tu­mis­la­hin­gu­test, mil­lel aga on tun­ta­valt suu­rem tä­hen­dus.
Kok­ku­põr­ge toi­mus Keh­rast vei­di eda­si Aeg­vii­du jaa­ma poo­le, mõ­ni ki­lo­mee­ter Must­jõest lää­ne pool Aru­de­va­he ta­lu hei­na­maa­de piir­kon­nas. Nii kan­nab­ki see kok­ku­põr­ge sõ­ja­kir­jan­du­ses üs­na­gi eri­ne­vaid ni­me­tu­si: Keh­ra, Aru­de­va­he või Must­jõe la­hing, va­ne­mas kir­ja­va­ras ka la­hing va­hi­ma­ja nr 87 juu­res.
Ees­ti Va­ba­dus­sõ­ja al­gus­kuul det­semb­ris 1918 saa­vu­ta­sid pea­le­tun­gi­vad pu­na­väed suurt edu ja aas­ta­va­he­tu­sel lä­he­nes rin­ne ju­ba Tal­lin­na­le. Ihal­da­tud ees­mär­gi­ni jäi vaid 30-35 ki­lo­meet­rit.
Pu­na­väe eda­si­lii­ku­mi­ne aga oli pea­tu­mas. 3. jaa­nua­ril 1919 löö­di nad ta­ga­si Har­ju­maal Valk­la mõi­sa piir­kon­nas. Se­da pee­ti küll ju­hus­li­kuks eba­eduks ja nii ot­sus­tas pu­na­väe juht­kond an­da järg­mi­sel päe­val uue löö­gi lõu­na pool ja val­lu­ta­da Keh­ra jaam. Sel­le lä­he­du­ses paik­nes Vi­ru rin­del kait­set kor­ral­da­nud Ees­ti 1. di­vii­si staap. Staa­bi ta­ga­ne­mi­ne Keh­rast Raa­si­ku­le pi­di mõ­ne­del and­me­tel ole­ma mär­guan­deks suu­re­le enam­li­ku­le väl­jaas­tu­mi­se­le Tal­lin­nas ja see­ga oli siin­se­tel väl­ja­del kaa­lul õi­ge pal­ju.
Tar­tu pu­nas­te kü­ti­pol­gu 2. pa­tal­jo­ni li­gi­kau­du 400 sõ­ja­me­he rün­nak al­gas 4. jaa­nua­ri hom­mi­ku­poo­lel ja Kait­se­lii­du val­ve­salk oli sun­ni­tud pea­gi ta­ga­ne­ma. Kesk­päe­val jõu­dis Keh­ra jaa­ma Tal­lin­na raud­tee töö­ko­jas hä­da­pä­ra­se re­mon­di saa­nud laia­rööp­me soo­mus­rong nr 1, mi­da juh­tis kap­ten An­ton Irv. Ko­ha­peal ope­ree­ri­nud soo­mus­rong nr 2 lii­kus ko­he ta­ga­las­se, täien­da­ma oma vee­va­ru­sid.
Irv sai sõ­du­ri­te ja kait­se­liit­las­te käest es­ma­sed tea­ted la­hin­guo­lu­kor­ra koh­ta ja ta an­dis kä­su et­te­vaat­li­kult eda­si sõi­ta. Um­bes kell 13.50 mär­ga­ti ron­gilt va­hi­ma­ja nr 87 juu­res eda­si­lii­ku­vaid pu­nas­te ahe­lik­ke.
Nüüd puh­kes klas­si­ka­li­ne koh­tu­mis­la­hing, sest raud­teest lõu­na pool lii­ku­nud pu­na­väe­la­sed mär­ka­sid aeg­la­selt vas­tu­tu­le­vat soo­mus­ron­gi al­les nii 500 meet­ri kau­gu­selt. Soo­mus­ron­gilt ava­ti ko­he suur­tü­ki­tu­li kar­te­tš­laen­gu­te­ga ja ras­ke­kuu­li­pil­du­ja­test, siis te­gi rong lü­hi­ke­se pea­tu­se ja la­hin­gus­se tor­mas nii 40- või 45me­he­li­ne des­san­tük­sus.
Soo­mus­rong kuu­lub Ees­ti Va­ba­dus­sõ­ja fe­no­me­ni­de hul­ka. Tal­vis­tel maan­tee­del toi­mus lii­ku­mi­ne aeg­la­selt. Soo­mus­rong oli, vaa­ta­ma­ta oma kõ­la­va­le ni­me­le, ena­mas­ti küll vaid mõ­ne­de te­rasp­laa­ti­de ja lii­va­kot­ti­de­ga kaits­tud, ent see ai­tas kä­si­rel­va­de tu­le vas­tu. Rong oma es­ma­se kait­se­ga, sa­mas kii­re ma­nöö­ver­või­me, suu­re tu­le­jõu ja võit­lus­või­me­li­se des­san­tük­su­se­ga ku­ju­tas en­dast too­na­se sõ­ja­teat­ris mär­ki­mis­väär­set mo­biil­set jõu­du. Se­da enam, et des­sant­ük­sus­te põ­hi­koos­sei­su moo­dus­ta­sid kõr­ge võit­lus­mo­raa­li­ga va­ba­taht­li­kud.
Uue soo­mus­ron­gi il­mu­mi­ne ja väl­ja­saa­de­tud des­sant ku­ju­nes vas­ta­se­le täie­li­kuks ül­la­tu­seks. Lü­hi­ke­se tu­le­va­he­tu­se jä­rel hak­ka­sid pu­na­väe ük­su­sed pak­sus lu­mes ta­ga­ne­ma met­sa poo­le, et seal var­ju­da soo­mus­ron­gi tu­le eest. Osa me­hi ko­gu­nes hõ­re­das met­sa­tu­kas ol­nud met­sa­tee­le ja seal sa­tu­ti uues­ti raud­teelt kuu­li­pil­du­ja tu­le al­la. Nii mur­dus pu­na­väe võit­lus­vaim ja nad hak­ka­sid kor­ra­tu­ses ta­ga­ne­ma. Nad ha­ju­sid grup­pi­de­na met­sa­des­se ja ta­ga­ne­sid Aeg­vii­du poo­le.
Äge pea­le­lõu­na­ne kok­ku­põr­ge kes­tis neil väl­ja­del pi­sut enam kui pool­teist tun­di. Põ­ge­ne­vad pu­na­väe­la­sed jät­sid ma­ha vint­püs­se ja las­ke­moo­na, kaa­sa suut­sid ve­da­da re­ge­de­le pai­gu­ta­tud kuu­li­pil­du­jad. Mõ­ne­võr­ra eri­ne­va­tel and­me­tel kao­ta­sid rün­da­jad 21-50 meest. On väl­ja pa­ku­tud ise­gi 80 lan­ge­nut, see näib tao­li­se koh­tu­mis­la­hin­gu kao­tus­te koh­ta ole­ma liial­da­tud. Soo­mus­rong­las­te kao­tu­sed jäid väik­seks, vaid üks sõ­ja­mees sai haa­va­ta.
Kind­las­ti saab tä­na­sel päe­val kü­si­da, kas see, üs­na väi­ke ja vä­hes­te ohv­ri­te­ga la­hing on mee­nu­ta­mist ja mä­les­tus­ki­vi püs­ti­ta­mist väärt? Kind­las­ti on. Kõi­ge­pealt sel­les mõt­tes, et kap­ten Ir­ve või­du­kast vas­tu­rün­na­kust an­ti ko­he tea­da ko­gu rin­de­le, see tõs­tis tun­ta­valt Ees­ti vä­ge­de mee­leo­lu­sid ja võit­lus­mo­raa­li. Olu­li­ne oli init­sia­tii­vi haa­ra­mi­ne, sest kap­ten Irv asus ko­he edu eda­si aren­da­ma. Ta tun­gis oma soo­mus­ron­gi­ga vas­ta­se rin­dest lä­bi, hõi­va­tes 5. jaa­nua­ril Aeg­vii­du ja päev hil­jem Jä­ne­da.
Just jaa­nua­ri al­gus­päe­vil 1919 toi­mus rin­del ula­tus­lik mur­rang. Keh­ra la­hing on üks osa nen­dest Har­ju­maa ja ka Vil­jan­di­maa mur­de­la­hin­gu­test (Valk­la, Pris­ke, Vet­la, Ai­du jt), mil­le käi­gus pea­ta­ti vas­ta­ne lõp­li­kult ja Ees­ti väed läk­sid üle vas­tu­pea­le­tun­gi­le. Sel­le käi­gus võe­ti jaa­nua­ri lõ­pus 1919 ta­ga­si Nar­va, Ka­gu-Ees­tis, aga Val­ga ja Võ­ru.
Kes oli just esi­me­ne, kel tu­li mõ­te siia püs­ti­ta­da mä­les­tus­märk, jääb täp­selt tead­ma­ta. Kind­ral Lai­do­ner aval­das märt­sis 1933 ar­va­must Va­ba­du­se Ris­ti Ven­da­de Ühen­du­se vo­li­ni­ke koo­so­le­kul: „Ei ole veel ära mär­gi­tud sünd­mus, kus pä­rast mi­nu käs­ku – jää­da seis­ma – teos­tus esi­me­ne soo­mus­ron­gi rün­nak. Oleks soo­vi­ta­tav, et ka see leiaks ära­mär­ki­mist.“
Töö võt­tis en­da kan­da Kait­se­lii­du Har­ju ma­lev, kon­kur­si ka­hek­sa pro­jek­ti seast ot­sus­ta­ti võt­ta mä­les­tus­mär­gi alu­seks ku­jur Ernst Jõe­saa­re ka­vand.
Alus­ta­ti sü­gi­sel 1938 ja alg­selt plaa­ni­ti mä­les­tus­mär­gi ava­mi­ne juu­nis­se 1939. Pa­ra­ku ei saa­nud Jõe­saar oma töö­ga täh­ta­jaks val­mis, pi­du­lik ava­ta­li­tus eda­si lü­ka­ta järg­mi­se­le või­du­pü­ha­le ehk 23. juu­ni­le 1940.
Sam­mas sai sel­leks ajaks küll val­mis, aga täies­ti muu­tu­nud üld­po­lii­ti­li­se olu­kor­ra tõt­tu jäe­ti ava­mi­ne ära. Ju­ba sa­ma aas­tal raiu­ti mä­les­tus­sam­balt väl­ja tekst „Siin mur­ti vaen­la­se pea­le­tung ja al­gas meie vä­ge­de või­du­käik 4. jaa­nua­ril 1919“, ase­me­le kir­ju­ta­ti huk­ku­nud pu­na­väe­las­te ni­med.
Sam­mas õhi­ti 1944. aas­ta lõ­pus, al­les­jää­nud ki­vi­ru­sud tas­si­sid hil­jem laia­li ko­ha­li­kud su­vi­lao­ma­ni­kud. Va­na sam­ba kah­te säi­li­nud de­tai­li ka­su­ta­ti 23. juu­nil 2000 ava­tud ta­ga­si­hoid­li­ku mä­les­tus­mär­gi juu­res.

0

HARLES KAUP
ve­te­ri­naar- ja toi­dua­me­tist

Eu­roo­pas le­vib mets- ja ko­du­lin­du­de hul­gas ra­vi­ma­tu hai­gus – lin­du­de gripp, mis võib sel aas­tal suu­re tõe­näo­su­se­ga jõu­da ka Ees­tis­se. Ve­te­ri­naar- ja toi­dua­me­tit peaks tea­vi­ta­ma sur­nud lin­du­dest, et või­ma­li­ku­le pu­han­gu­le õi­ge­aeg­selt jä­li­le jõu­da. Eu­roo­pas le­viv vii­ru­se­tü­vi H5N8 ini­mes­te­le oht­lik ei ole ja põh­jus­tab ai­nult lin­du­de hai­ges­tu­mist. Lin­du­de gri­pi Ees­tis­se jõud­mi­se oht suu­re­neb nüüd, kui ta­ga­si jõua­vad ränd­lin­nud, kes või­vad hai­gust le­vi­ta­da. Teo­ree­ti­li­selt on kõik lin­nu­lii­gid lin­nug­ri­pist ohus­ta­tud, teis­test vas­tu­võt­li­ku­mad on ko­du­lin­nud, vee­lin­nud ja rööv­lin­nud.
Tu­leks tea­vi­ta­da, kui leia­te vä­he­malt viis vee­lin­nu kor­just või kui on nä­ha eba­ta­va­li­ne vee­lin­du­de su­re­mi­ne um­bes sa­ja meet­ri ula­tu­ses me­re­ran­nast. Ame­tit tu­leks tea­vi­ta­da ka küm­ne või ena­ma lä­hes­tik­ku asu­va sur­nud mets­lin­nu värs­kest kor­ju­sest.
Lin­nug­ri­pi nak­ku­se kand­jad loo­du­ses on üld­ju­hul na­ka­tu­nud või nak­ku­se lä­bi põ­de­nud vee­lin­nud, kes või­vad na­ka­ta­da ko­du­lin­de oma roo­ja või hin­ga­mis­tee­de nõ­re­ga. Nak­ku­se al­li­kad või­vad ol­la ka sur­nud lin­du­de kor­ju­sed, ka su­led. Lin­du­de grip­pi jää­nud lin­de ei ra­vi­ta. Kui hai­gus jõuab far­mi, siis kõik seal ela­vad ko­du­lin­nud ve­te­ri­naar­jä­re­le­val­ve­amet­ni­ku kont­rol­li all hu­ka­tak­se, et tõ­kes­ta­da nak­ku­se eda­sist le­vi­kut. Ka sööt, söö­da­nõud, jäät­med ja muu ma­ter­jal, mis võib ol­la vii­ru­se­ga saas­tu­nud, töö­del­dak­se või hä­vi­ta­tak­se ve­te­ri­naar­jä­re­le­val­ve amet­ni­ku ju­his­te ko­ha­selt.
Et­te­vaa­tu­sa­bi­nõu­na tu­leks ko­du­lin­de hoi­da su­le­tud hoo­ne­tes. Kui lin­de pee­tak­se väl­jas, tu­leb vä­lis­ta­da nen­de mis­ta­hes kon­takt mets­lin­du­de­ga. So­biks aia­ga pii­ra­tud ja võr­gu­ga kae­tud ala, lin­du­de sööt­mis- ja joot­mis­koht peab kind­las­ti asu­ma ka­tu­se all. Ko­dus pee­ta­vad ha­ned ja par­did pea­vad ole­ma teis­test ko­du­lin­du­dest eral­da­tud. Iga far­mio­ma­nik saab oma lin­de kaits­ta ka, kui pii­rab ka kõr­va­lis­te isi­ku­te pää­su lind­las­se. Vä­ga olu­li­ne on kor­ra­pä­ra­selt te­ha lind­la­tes nä­ri­lis­te ja pu­tu­ka­te tõr­jet. Lin­nu­kas­va­ta­ja peab ole­ma kin­del, et kõik, mis lind­las­se sis­se viiak­se, ol­gu sööt, al­la­pa­nu või muu ma­ter­jal, po­leks hai­gus­te­ki­ta­ja­ga kok­ku puu­tu­nud. Lind­las­se si­se­ne­des peaks kind­las­ti ole­ma või­ma­lus de­sin­fit­see­ri­da ja­la­nõud (de­so­matt). Seal ka­su­ta­ta­vaid ja­la­nõu­sid ja üle­rii­deid ei to­hiks ka­su­ta­da ja kan­da mu­jal.
Ko­du­lin­du­del esi­ne­vad lin­du­de gri­pi klii­ni­li­sed tun­nu­sed va­riee­ru­vad sõl­tu­valt lin­nu­lii­gist ja va­nu­sest. Ka­na­del esi­ne­vat lin­du­de grip­pi ise­loo­mus­ta­vad loi­dus, isu vä­he­ne­mi­ne, mu­na­too­dan­gu järsk lan­gus, kõ­hu­lah­ti­sus, hin­ga­mis­ras­ku­sed, eri­ti­sed sil­ma­dest, när­vi­nä­hud ning pea­piir­kon­na, pea­mi­selt har­ja ja lo­ku­ti­te tur­se ja si­na­kus.
Ko­du­lin­du­de suu­re­ne­nud su­re­mu­sest, roh­kem kui viiest sur­nud vee­lin­nust või enam kui küm­nest sur­nud mets­lin­nust tea­vi­ta ve­te­ri­naar- ja toi­dua­me­tit in­fo­te­le­fo­nil 605 4750 või Har­ju­maa ve­te­ri­naar­kes­kust te­le­fo­nil 658 0420.

0

MAR­GUS SOOM,
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge,
Re­for­mie­ra­kond

Kiiu mõis­ni­kud Kirt­si ja Kirs­man! Kui kos­ja min­na ja vei­me­vak­ka hii­li­da, et mis pruu­dil kaa­sa­va­raks, tu­leb kaa­sa võt­ta lil­led ja kos­ja­viin, mit­te ru­si­ka­te­ga veh­ki­da ja räu­sa­ta, kui halb ja ine­tu on pruut.
On imeks­pan­dav, kui­das prae­gu­ne Kuu­sa­lu või­mue­liit õi­gus­tab oma te­ge­ma­ta töid hal­dus­re­for­mi kü­si­mus­te la­hen­da­mi­sel. Pea kaks aas­tat ta­ga­si te­gin et­te­pa­ne­ku moo­dus­ta­da kõi­gist soo­vi aval­da­va­test vo­li­ko­gu­liik­me­test hal­dus­re­for­mi laia­põh­ja­li­ne töö­rühm. Ees­märk oli ko­gu­da in­for­mat­sioo­ni, ana­lüü­si­da ja lei­da ühi­seid ma­jan­dus­lik­ke ja sot­siaal­seid hu­vi­sid ühi­ne­mi­se kor­ral naa­ber­val­da­de­ga. Pa­ra­ku jät­tis vo­li­ko­gu esi­mees sel­le tä­he­le­pa­nu­ta. Ta põh­jen­das – ei ole vas­ta­vat hal­dus­re­for­mi riik­li­ku sea­dust. Ees­tis oli aga ju­ba ala­nud lau­sa buu­mi­lik hal­dus­re­form. Kõ­ne­lu­si, kon­sul­tat­sioo­ne pee­ti 4-8 oma­va­lit­sus­te kau­pa. Hea näi­de on Lää­ne-Har­ju­maa val­la moo­dus­ta­mi­sest, kus pee­ti aas­ta jook­sul üle­nä­da­la­si töö­koo­s­ole­kuid. Aru­ta­ti, vaiel­di, ja­ga­ti vas­tas­ti­kust in­for­mat­sioo­ni, ana­lüü­si­ti või­ma­lik­ke ma­jan­dus­lik­ke ja sot­siaal­seid plus­se, mii­nu­seid. Ku­hu võiks tul­la uus val­la­kes­kus ja nii eda­si. Nüüd on saa­nud hal­dus­re­form Ees­tis tõeks. Moo­dus­tu­nud on suur­val­lad. Al­la 10 000 ela­nik­kon­na­ga va­llad on tu­le­vi­kus väi­ke­val­lad.
Üle­möö­du­nud aas­tal en­ne jõu­le moo­dus­ta­ti pea­mi­selt koa­lit­sioo­ni­liik­me­test koos­nev hal­dus­re­for­mi tee­mat kä­sit­lev töög­rupp. Pa­ra­ku sel­le töö­rüh­ma te­ge­vus piir­dus ka­he vo­li­ko­gu esi­me­he vas­tas­ti­ku­se sõ­na­sõ­ja­ga, kas ka­he aas­ta ta­gu­ne do­ku­ment jõu­dis Lok­sa lin­na­va­lit­sus­se või ei? Töö­rühm töö­le ei asu­nud ja Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu ot­sus­tas sel­le töö­rüh­ma laia­li saa­ta. Jaa­ni­päe­va eel moo­dus­ta­ti järg­mi­ne ko­mis­jon või­ma­li­kust lii­tu­mi­sest Lok­sa lin­na­ga. Kor­dus eel­mi­se ko­mis­jo­ni saa­tus. Osa­poo­led ei suut­nud kor­da­gi ko­gu­ne­da aru­ta­maks Kuu­sa­lu ko­gu­kon­na saa­tu­se üle. Töö­rühm si­su­li­selt töö­le ei asu­nud. Ei ko­gu­tud ega va­he­ta­tud in­for­mat­sioo­ni, ei ana­lüü­si­tud tek­ki­vat olu­kor­da ühi­ne­mi­sel Lok­sa lin­na­ga. Ain­saks niiöel­da töö­või­duks oli Enn Kirs­ma­ni soo­lo­kir­ja­va­he­tus Lok­sa linna­vo­li­ko­gu esi­me­he­ga. Mi­nul kui Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu liik­mel ei ole ee­ti­li­ne kom­men­tee­ri­da Lok­sa vo­li­ko­gu tööd. Et­te­võt­ja­na tun­nis­tan, et Lok­sa poolt oli tun­da tu­ge­vat ja tar­ka lä­bi­rää­ki­mis­te os­kust. Si­du­des kõ­ne­lus­te tin­gi­mu­seks mit­te re­no­vee­ri­da ma­jan­dus­li­kult põh­jen­da­ma­ta Kiiu mõi­sa mak­su­maks­ja­te ra­ha eest. Eel­tin­gi­mu­sed on­gi lä­bi­rää­ki­mis­te alu­seks, mil­lelt eda­si lii­ku­da. Pa­ra­ku Enn Kirs­ma­nil puu­dub os­kus moo­dus­ta­da mees­kon­da ja pi­da­da lä­bi­rää­ki­mi­si. Sel­le ase­mel, et jõu­da lä­bi­rää­ki­mis­te laua ta­ha, lõi ta põn­na­ma ning Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu lik­vi­dee­ris sel­le­gi ko­mis­jo­ni.
22. veeb­rua­ri 2017. aas­tal aru­tas ja ot­sus­tas vo­li­ko­gu taas ju­ba kol­man­dat kor­da moo­dus­ta­da ko­mis­jon lä­bi­rää­ki­mis­teks Lok­sa lin­na­ga. Ik­ka ee­sot­sas sa­ma selts­kond suut­ma­tuid koa­lit­sioo­niliik­meid. Tu­le tae­vas ap­pi! Kas ka­he ko­mis­jo­ni töö­le mit­te­saa­mi­sest ei pii­sa aru­saa­maks oma suut­ma­tu­sest seis­ta Kuu­sa­lu ko­gu­kon­na hu­vi­de eest? Vo­li­ko­gus teh­ti et­te­pa­nek: kui ka­he vo­li­ko­gu esi­me­he va­hel ei ole usal­dust ega koos­töö­ta­het, tu­leks lei­da era­poo­le­tu lä­bi­rää­ki­ja. Pa­ra­ku vo­li­ko­gu esi­mees Kirs­man oli sel­leks ajaks kao­ta­nud ene­se­va­lit­se­mi­se, os­ku­se juh­ti­da koo­so­le­kut ning et­te­pa­nek ei tul­nud aru­tu­se­le. Kui­gi vo­li­ko­gu­liik­med aval­da­sid soo­vi kü­si­must aru­ta­da ja ot­sus­ta­da.
Mis on ju­hi roll? Oma­da ja teos­ta­da or­ga­ni­sat­sioo­ni vi­sioo­ni. Tun­da ja mo­ti­vee­ri­da ini­me­si vi­sioo­ni el­lu­vii­mi­sel. Prae­gus­tel Kiiu mõis­ni­kel Kirt­sil ja Kirs­ma­nil puu­dub nä­ge­mus ja ta­he nä­ha, mis saab Kuu­sa­lu val­last pä­rast ühi­ne­mist Lok­sa lin­na­ga? Kui­das hak­kab toi­mi­ma uus ha­ri­dus- ja sot­siaal­süs­teem? Mil­li­seid ma­jan­dus­li­kult põh­jen­da­tud in­ves­tee­rin­guid te­ha 3, 5, 10 aas­ta pä­rast?

0

Kris­ti Ploom,
õi­gus­kants­le­ri nõu­nik

Kui pal­ju ja mil­lal peab oma­va­lit­sus ai­ta­ma ini­mest, kes ise enam toi­me ei tu­le. Mi­da siis ik­ka­gi võib abi­va­ja­ja val­lalt või lin­nalt oo­da­ta?
Eel­kõi­ge peab täi­sea­li­ne ini­me­ne ise oma iga­päe­vae­lu­ga hak­ka­ma saa­ma. Va­ja­du­sel tu­leb pe­rel te­da ai­da­ta. Need alus­ta­lad tu­le­vad ju­ba põ­hi­sea­du­sest. Sel­le tõ­de­mu­se­ga põ­hi­sea­dus aga ei lõ­pe­ta.
Ka rii­gil on ko­hus­tus ai­da­ta ini­mest, kui tal po­le enam jak­su, või­ma­lu­si või os­ku­si en­da ja oma pe­re abi­ga toi­me tul­la. Sel­le ko­hus­tu­se täit­mi­seks on rii­gi­ko­gu näi­nud et­te rea sot­siaal­tee­nu­seid, mil­lest pal­ju­sid pea­vad pak­ku­ma oma ini­mes­te­le just val­lad-lin­nad.

An­na mär­ku, et abi on va­ja
Pe­re­liik­med ei pea oma töö­koh­ta jät­ma ja ise oma ea­kat ema või täi­sea­list puu­de­ga last ko­ju hool­da­ma jää­ma.
Täi­sea­list abi­va­ja­jat ei pea pe­re­liik­med hool­da­ma, soo­vi kor­ral või­vad se­da te­ha. Soo­vi kor­ral hool­da­mi­ne ei to­hiks aga ol­la pea­le­sun­ni­tud va­lik.
Kui ei tulda ko­dus ela­mi­se­ga pä­ris ük­si toi­me, puu­de­ga ini­me­ne ta­haks töö­le min­na, kuid va­jab abi trans­por­di­ga, või naa­ber on jää­nud SMS-lae­nu­de küü­si, tu­leks neil või lä­he­das­tel pöör­du­da abi saa­mi­seks val­la või lin­na poo­le.
Iga oma­va­lit­sus peab sel­gi­ta­ma väl­ja, mil­les ini­me­ne abi va­jab ja mil­li­ne abi te­da ai­taks. Ini­me­sel la­sub aga ko­hus­tus te­ha abi saa­mi­seks oma­va­lit­su­se­ga koos­tööd.

Iga oma­va­lit­sus peab ole­ma val­mis pak­ku­ma:
– va­ja­lik­ku abi ko­dus, kui täi­sea­li­ne pä­ris ise enam kõi­ge­ga hak­ka­ma ei saa (ko­du­tee­nus) või hool­de­ko­dus, kui ini­me­ne ko­dus ise­seis­valt toi­me ei tu­le (nn üld­hool­de­ko­du­tee­nus), või mää­ra­ma tal­le hool­da­ja, kes ai­tab tal oma õi­gu­si ja ko­hus­tu­si täi­ta (täi­sea­li­se hool­dus);
– abi­va­ja­ja­le toe­tust ise­seis­va toi­me­tu­le­ku tõst­mi­seks või lap­se aren­gu toe­ta­mi­seks ju­hen­da­mi­se, mo­ti­vee­ri­mi­se ning aren­da­mi­se kau­du (tu­gi­isi­ku­tee­nus);
– puu­de­ga ini­me­se­le va­ja­du­sel abi iga­päe­vae­lu toi­min­gu­tes (isik­li­ku abis­ta­ja tee­nus) või töö­le, koo­li või ars­ti juur­de mi­ne­kuks so­bi­vat trans­por­di­või­ma­lust (sot­siaalt­rans­por­di­tee­nus);
– aju­tist öö­bi­mis­koh­ta (var­ju­pai­ga­tee­nus), va­ja­du­sel li­saks tur­va­list kesk­kon­da ja es­mast krii­sia­bi (tur­va­ko­du­tee­nus);
– abi va­ja­dus­te­le vas­ta­va elu­ruu­mi ta­ga­mi­sel, seal­hul­gas puu­de­ga ini­me­se­le va­ja­li­ke ko­han­dus­te te­ge­mi­sel (elu­ruu­mi ta­ga­mi­ne);
– abi võl­ga­de küü­si lan­ge­nud ini­mes­te­le (võ­la­nõus­ta­mis­tee­nus);
– abi väi­ke­se lap­se ning ras­ke või sü­ga­va puu­de­ga lap­se hoid­mi­sel (lap­se­hoiu­tee­nus).
Ini­me­ne ei saa ise en­da­le mee­le­pä­rast tee­nust va­li­da. Ühe­teist­küm­ne eel­mai­ni­tud tee­nu­se hul­gast va­lib oma­va­lit­sus ise väl­ja sel­le tee­nu­se, mis konk­reet­set ini­mest kõi­ge pa­re­mi­ni ai­tab. Va­li­kut ei saa ta te­ha su­va­li­selt. So­bi­va tee­nu­se va­li­mi­sel tu­leb tal ar­ves­ta­da muu hul­gas ini­me­se abi­va­ja­dust ja te­ma ta­het ning ee­lis­ta­da tee­nust, kus ini­me­ne saab oma elu või­ma­li­kult pal­ju ise kor­ral­da­da. Sa­mu­ti tu­leb ar­ves­ta­da, et ava­lik­ku ra­ha ka­su­ta­taks sääst­li­kult ja ots­tar­be­kalt. So­bi­vat abi tu­leb ini­me­se­le an­da siis ja nii pal­ju, kui tal se­da va­ja on.

Tee­nu­se eest ta­su­mi­ne
Sot­siaal­tee­nu­seid ei pea ini­me­ne saa­ma ilm­tin­gi­ma­ta ta­su­ta. Kui tee­nu­se eest ta­su­mi­ne on ini­me­se­le jõu­ko­ha­ne, jääb see ko­hus­tus eel­kõi­ge tal­le. Kui täi­sea­li­ne ise ko­gu tee­nu­se eest ta­su­da ei jak­sa, peab ap­pi tu­le­ma pe­re. Abis­ta­mist saab oo­da­ta ja nõu­da vaid abi­va­ja­ja täi­sea­li­seks saa­nud las­telt ja las­te­las­telt, va­ne­ma­telt ja va­na­va­ne­ma­telt, sa­mu­ti abi­kaa­salt. Kui puu­de­ga täi­sea­li­sel on pe­re­liik­me­test vaid õde või vend, siis nad küll või­vad ta­su­mi­ses osa­le­da, kuid neil po­le sel­leks ko­hus­tust.
Veel tu­leb vaa­da­ta, kas pe­re­liik­melt saab üld­se oo­da­ta ra­ha maks­mist. Kui ea­kas ei ole oma tü­tart sel­le lap­seeas ülal pi­da­nud, ei pruu­gi ka tüt­rel oma va­ne­ma abis­ta­mi­se ko­hus­tust ol­la. Võib ka ol­la, et pe­re­liik­mel po­le pii­sa­valt ra­ha abis­ta­mi­seks, ku­na tal on näi­teks va­ja hoo­lit­se­da oma alaea­lis­te las­te eest. Igal ju­hul peab aga vaa­ta­ma, mil mää­ral ini­me­sed tee­nu­se eest maks­ta jõua­vad ning vas­ta­valt sel­le­le nen­delt ka pa­nus­ta­mist oo­da­ta.
Kui ini­me­sel ja pe­rel po­le ra­ha pii­sa­valt, ei to­hi ini­mest siis­ki va­ja­li­ku abi­ta jät­ta. Abi­käe peab ula­ta­ma vald või linn, maks­tes va­ja­du­sel puu­du­jää­va osa ise. Kui ea­ka lap­sed ta­su­mi­ses osa­le­ma ei soos­tu, peab vald või linn hin­da­ma, kas las­tel on õi­gus ta­su­mi­sest keel­du­da ja kas ea­kas on või­me­li­ne nõud­ma neilt ela­tist. Kui po­le, tu­leb oma­va­lit­su­sel tee­nu­se eest es­malt ise ta­su­da ja see­jä­rel nõu­da ju­ba (koh­tu kau­du) las­telt ra­ha ta­ga­si. Las­tel tu­leb aga ar­ves­ta­da, et sel ju­hul või­vad li­san­du­da nen­de maks­ta­va­le osa­le juur­de ka oma­va­lit­su­se koh­tu­ku­lud. Olu­li­ne on aga see­juu­res, et abi va­jav ini­me­ne ei jääks saa­tu­se mee­le­val­da, vaid saaks va­ja­dus­te­le vas­ta­vat abi pii­sa­valt kii­res­ti.

Ra­hu­lo­le­ma­tus pa­ku­tu­ga
Võib juh­tu­da, et oma­va­lit­sus ja ini­me­ne ei jõua so­bi­va tee­nu­se osas üks­mee­le­le. Ini­me­ne peab so­bi­vaks näi­teks ko­du­tee­nust, vald aga hoo­pis tu­gii­si­ku­tee­nust. Vas­tu taht­mist ei saa reeg­li­na üh­te­gi tee­nust ini­me­se­le pea­le sun­di­da. Sa­mas peab ini­me­ne ar­ves­ta­ma, et kui ta keel­dub põh­ju­se­ta pa­ku­tud sot­siaal­tee­nu­sest, võib ta jää­da­gi va­ja­li­ku abi­ta.
Kui ini­me­ne näi­teks siis­ki põh­jen­da­tult leiab, et oma­va­lit­su­se pa­ku­tud tee­nus tal­le ei so­bi või või jäi üld­se abi­ta, kui­gi oleks pi­da­nud abi saa­ma, tu­leb ini­me­sel en­dal oma õi­gus­te eest seis­ta.
Ini­me­sel on või­ma­lik oma­va­lit­su­se ot­su­se pea­le kae­va­ta reeg­li­na 30 päe­va. Siin on kaks või­ma­lust:
– sel­le ot­su­se võib vaid­lus­ta­da (esi­ta­da vai­de). Vaie tu­leb esi­ta­da ot­su­se tei­nud val­la­le või lin­na­le. Kui oma­va­lit­sus ise ot­sust muut­ma ei soos­tu, vaa­tab sel­le lä­bi maa­va­nem. Vai­de esi­ta­mi­ne on ta­su­ta ning sel­le kir­ju­ta­mi­seks po­le va­ja ju­ris­ti abi. Vai­des tu­leb põh­jen­da­da, mil­li­se ot­su­se­ga ini­me­ne ra­hul po­le ja miks.
– kui ini­me­ne po­le ka maa­va­ne­ma ot­su­se­ga ra­hul, on või­ma­lus pöör­du­da hal­dus­koh­tus­se kae­bu­se­ga. Koh­tu­le võib kae­bu­se esi­ta­da ka siis, kui ini­me­ne vaiet esi­ta­da ei soo­vi. Kae­bu­se esi­ta­mi­sel tu­leb ta­su­da 15 eu­rot rii­gi­lõi­vu, või­ma­lik on aga pa­lu­da koh­tult sel­le ta­su­mi­sest va­bas­ta­mist. Ka kae­bu­se koos­ta­mi­sel ei ole va­ja­lik ju­ris­ti abi. Ju­hi­seid kae­bu­se kir­ju­ta­mi­seks leiab Ees­ti koh­tu­te ko­du­le­helt www.ko­hus.ee.

0

AND­RES TÕ­NIS­SON

Üle­vaa­te alu­seks on kat­ked Fe­liks Pih­ti, pik­ka ae­ga Raa­si­kul ela­nud me­he päe­vi­ku­test. Ka­hes kä­sit­si kir­ju­ta­tud päe­vi­kus on märk­meid skau­ti­de ül­dis­test reeg­li­test ja tar­kus­test – dist­sip­liin, rii­gi­li­pu ka­su­ta­mi­ne, laag­ri­ko­ha va­lik, köö­gi­va­rus­tus, öö­val­ve, sa­la­tä­hes­tik, liik­me­mak­su ko­gu­mi­ne, nõu­ded skau­di-ek­sa­mi­teks.
Või­ma­lik, et neid päe­vi­kuid võib lu­ge­da ko­ha­peal­se skau­di­lii­ku­mi­se esi­mes­teks alus­do­ku­men­ti­deks. Päe­vi­kud kuu­lu­vad Fe­lik­si tüt­re­le Tii­na­le, kes elab jät­ku­valt Raa­si­kul.
Fe­liks Piht (1919-1994) kir­ju­tab päe­vi­kus, et te­ma tut­tav koo­li­poiss Leo Nolk, kõ­va spor­di­poiss ja I jär­gu skaut (hi­li­sem noo­rem-skaut­mas­ter), hak­kas 1934. aas­ta no­vemb­ris Keh­ras skaut­rüh­ma or­ga­ni­see­ri­ma. Leo isa Jo­han­nes oli Keh­ras jaa­maü­lem, koo­lis käis poiss Tal­lin­nas. Aja­kir­jas Ees­ti Skaut (1935/5) lei­dub mär­ge, et Nõm­me ma­le­va koos­sei­sus te­gut­ses Keh­ra skau­ti­de rühm, mis koos­nes 14 poi­sist. Naab­ri­test said in­nus­tust Raa­si­ku poi­sid, kus Fe­lik­si kõr­val oli  eest­ve­da­ja Lem­bit Vi­ka­ti. Kir­jan­du­se ja muu in­for­mat­sioo­ni­ga abis­tas neid La­ge­di skau­ti­de juht Ak­sel Kann. Fe­liks oli ilm­selt esi­me­ne Raa­si­ku poiss, kes soo­ri­tas skau­diek­sa­mi. Kuu hil­jem soo­ri­tas ek­sa­mi ka Lem­bit. Po­le vä­lis­ta­tud, et mõ­ni Raa­si­ku poiss osa­les skau­di­lii­ku­mi­ses veel va­rem mõ­ne tei­se rüh­ma koos­sei­sus.
Al­gu­ses oli Raa­si­ku pois­tel ka­vas te­gut­se­da ka­hes sal­gas. Peat­selt ot­sus­ta­ti, et ühest pii­sab. Sal­ga asu­ta­mis­koo­so­lek pee­ti 4. det­semb­ril 1934 õh­tu­ses ron­gis Tal­lin­nast ko­ju Raa­si­ku­le. Seal jõu­dis Ak­sel Kann rää­ki­da skaut­lu­sest ja tut­vus­ta­da lii­ku­mi­se põ­hi­mää­rust. Kolm Raa­si­ku noo­ru­kit pa­nid alu­se uue­le skau­di­sal­ga­le, mis hak­kas kuu­lu­ma La­ge­di Tä­he­poe­ga­de su­gu­ha­ru ja sel­le­ga koos Nõm­me ma­le­va juur­de. Amet­li­kum sal­ga­koon­dus pee­ti 16. det­semb­ril 1934. Mil­lal täp­selt ha­ka­ti sal­ka rüh­maks kut­su­ma, ei ole kir­jas.
Skau­di­rüh­ma al­gus on päe­vi­kus 13. märts 1935, mil Pih­ti ma­jas pee­ti Tä­he­poe­ga­de su­gu­ha­ru (Raa­si­ku) III rüh­ma asu­ta­mi­se koo­so­lek. Asu­ta­mis­koo­so­le­kul oli 10 pois­si, kü­la­li­se­na Keh­ra rüh­ma juht Leo Nolk. Rüh­ma ju­hiks va­li­ti III jär­gu skaut Fe­liks Piht, sal­ga­juh­ti­deks Lem­bit Vi­ka­ti ja Alf­red Muu­ga­mäe. Sal­ka­sid kut­su­ti vas­ta­valt Öö­kul­li ja Põd­ra sal­gaks.
Päe­vi­ku­te pi­da­mi­ne on Fe­lik­sil ol­nud üs­na kor­ra­lik, har­va on lün­ki või ras­kes­ti se­le­ta­ta­vaid koh­ti. Al­gu­ses olid koon­dus­te pro­to­kol­lid vä­ga kor­rekt­sed, hil­jem muu­tu­sid ju­hus­li­ku­maks. Te­gut­se­ti põ­hi­li­selt Raa­si­ku selt­si­ma­jas, aga ka Pih­ti ma­jas, kus Fe­lik­si isa Vik­tor Piht (1894-1976) töö­tas loo­maars­ti­na. Poi­sid, kes osa­le­sid skau­ti­de­na sal­ga esi­mes­tel te­gut­se­mis­kuu­del, on vä­he­malt pe­re­kon­na­ni­me­ga ilm­selt mõ­ne­le­gi va­ne­ma­le Raa­si­ku ela­ni­ku­le tut­ta­vad.
Fe­lik­si kõr­val kuu­lu­sid Raa­si­ku skau­ti­de sek­ka Rai­mond Evart, Leon­har­di poeg, sün­di­nud 1919, elu­koht Raa­si­ku; Lem­bit Vi­ka­ti, Kar­la poeg, sün­di­nud 1919, elu­koht Raa­si­ku (hil­jem on elu­ko­haks mär­gi­tud Must­vee); ven­nad Vel­lo ja Val­do Bõm­berg (hi­li­sem pe­re­kon­na­ni­mi Põld­ver); ven­nad Il­mar ja Evald Kõiv; ven­nad Karl ja Fe­liks Sä­de; Ein­hard Püü; ven­nad Alf­red ja Val­ter Muu­ga­mäe, elu­koht Raa­si­ku, raud­tee ma­ja num­ber 7; Il­mar Poo­bul, aed­nik, sün­di­nud 1921, elu­koht Hal­ja­va alev, Vi­ka­ti pood; Il­mar Gu­ten­berg; ven­nad Er­vin ja Har­ry Ein­seln (hi­li­sem pe­re­kon­na­ni­mi Eel­tee); Ants Saa­rem, Ant­su poeg, elu­koht Raa­si­ku jaam, raud­tee ma­ja; Kal­jo Sepp; En­del Ka­da­kas; Er­vin Vaht­ler.
Tä­he­poe­ga­de su­gu­ha­ru juht oli Ton­di sõ­ja­koo­lis tee­niv as­pi­rant-al­loh­vit­ser Ants Kann, La­ge­di Ak­se­li va­nem vend. On ül­la­tav, et sel­les eas noo­ru­ki­te­le pak­kus pin­get skau­ti­de kül­lalt ran­ge ko­du­kor­ra jär­gi­mi­ne, ring­kir­ja­de ühi­ne aru­ta­mi­ne, ri­vis­tus­te ja koo­so­le­ku­te pi­da­mi­ne, liik­me­mak­su ko­gu­mi­ne ja ar­ve­pi­da­mi­ne. Õpet­li­ku skee­mi­ga on va­rus­ta­tud Ants Kan­ni koos­ta­tud lu­me­sõ­ja õpe­tus. Me­too­di­li­se ju­hen­di lä­bi­lu­ge­mi­se koh­ta mõ­ni päev hil­jem on päe­vi­kus all­kir­ja and­nud Ak­sel Kann, Fe­liks Piht ja kee­gi En­nik.
Ilm­selt hak­kas pois­te en­tu­siasm pea­gi ka­ha­ne­ma. Rüh­ma kok­ku­kut­su­jal ja ju­hil Fe­lik­sil, kes käis iga päev lin­nas Reaal­koo­lis, sei­sis 1937. aas­ta ke­va­del ees güm­naa­siu­mi lõ­pe­ta­mi­ne. Ta jät­kas rüh­ma­ju­hi­na veel 1936. aas­ta su­vel (rüh­ma­va­ne­ma­na on siis mär­gi­tud Sepp). Fe­lik­sist säi­li­nud fo­to­de seas on mõ­ned, mis kin­ni­ta­vad ta osa­le­mist skau­ti­de suu­rel üle­maailm­sel kok­ku­tu­le­kul jam­bo­reel, mis pee­ti sa­mal su­vel Haap­sa­lu kül­je all Pa­ra­le­pas. Ühel fo­tol on suur ri­vis­tus Reaal­koo­li hoo­vis, kus Fe­liks on üks li­pu­hoid­ja­test. Reaal­koo­li mõ­ju Fe­lik­si ku­ju­ne­mi­sel skau­di­ju­hiks oli kaht­le­ma­ta olu­li­ne. Koo­lis oli tu­gev skau­di­lii­ku­mi­se ja spor­di­te­ge­mi­se tra­dit­sioon, di­rek­tor Ni­ko­lai Kann oli pi­kaaeg­ne Ees­ti skau­ti­de pea­va­nem.
Reaal­koo­li lõ­pe­ta­mi­se jä­rel lä­bis Fe­liks aja­tee­nis­tu­se Ton­di sõ­ja­koo­lis, õp­pis Tar­tu Üli­koo­lis isa ees­ku­jul loo­maars­tiks. Sõ­ja ajal mo­bi­li­see­ri­ti ta sak­sa  ar­mees­se,  kus  tee­nis jul­ge­ole­ku­po­lit­sei leit­nan­di­na, ai­da­tes 1943. aas­ta sü­gi­sel Ou­do­vas kor­ral­da­da Peip­si-ta­gus­te eest­las­te eva­kuee­ri­mist. Pu­naar­mee saa­bu­des ka­vat­ses Fe­liks koos koo­li­ven­da­de­ga Soo­me põ­ge­ne­da, ent plaan nur­jus. 1944. aas­ta det­semb­ris järg­nes ar­re­tee­ri­mi­ne ja van­gi­laa­ger. Si­be­rist naas­mi­se jä­rel töö­tas ta maa­mõõt­ja­na ning jõu­dis uue aja saa­bu­des Raa­si­kul alus­ta­da ta­lu­pi­da­mist.
Mis skau­di­lii­ku­mi­sest Raa­si­kul eda­si sai, päe­vi­kud ei kõ­ne­le. Lii­ku­mi­ne kee­lus­ta­ti pä­rast juu­ni­pöö­ret 1940. Pal­jud skau­di­poi­sid lan­ge­sid sõ­jas.

0

Väl­ja­võ­te va­ba­rii­gi va­lit­su­se mää­ru­se eel­nõu se­le­tus­kir­jast.
Te­gu on loo­gi­li­se koos­lu­se­ga, kus kaks oma­va­lit­sust täi­da­vad hal­dus­re­for­mi oma­va­lit­su­sük­su­se mii­ni­mum­suu­ru­se kri­tee­riu­mi.
Ar­ves­ta­des hal­dus­re­for­mi sea­du­se kri­tee­riu­me, ees­mär­ki­de ja ter­ri­to­riaal­se ter­vik­lik­ku­se põ­hi­mõ­tet, on Lok­sa lin­na ja Kuu­sa­lu val­la ühi­ne­mi­sel üheks oma­va­lit­su­sük­su­seks po­si­tiiv­ne mõ­ju hal­dus­re­for­mi ees­mär­ki­de täit­mi­se­le.
All­järg­nev mõ­ju­de hin­nang tu­gi­neb eks­pert­hin­nan­gu­le ja sel­le on heaks kiit­nud hal­dus­re­for­mi et­te­val­mis­ta­mi­seks moo­dus­ta­tud Põh­ja-Ees­ti piir­kond­lik ko­mis­jon.
1. Aja­loo­li­ne põh­jen­da­tus
Aja­loo­li­ne Kuu­sa­lu ki­hel­kond (asu­ta­ti 13. sa­jan­di al­gus­poo­lel) kat­tub suu­res osas tä­na­se Kuu­sa­lu val­la­ga, ka val­la­si­se­se Lok­sa lin­na alad olid Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na koos­sei­sus. See­ga on te­gu aja­loo­li­selt üht­se piir­kon­na­ga. Lok­sa lin­na ela­nik­kond muu­tus seo­ses lae­va­re­mon­di­te­ha­se aren­gu­te­ga 20. sa­jan­di kes­kel ning ka prae­gu on Lok­sa lin­na ela­ni­kest eest­la­si um­bes kol­man­dik, mis eris­tab lin­na Kuu­sa­lu val­last.
2. Mõ­ju ela­ni­ke elu­tin­gi­mus­te­le
Lok­sa linn ja Kuu­sa­lu vald on oma­va­hel ot­se­selt seo­tud, ku­na Kuu­sa­lu val­la näol on te­gu rõn­gas­val­la­ga, mis ümb­rit­seb lin­na. Lok­sa linn on enam kui kaks kor­da suu­rem, kui on Kuu­sa­lu val­la suu­rim asu­la Kuu­sa­lu ale­vik, ning tee­nin­dab see­ga ot­se­selt en­di­se Lok­sa val­la ala­sid, seal­hul­gas Pä­ris­pea pool­saa­re ja Ha­ra la­he äär­seid asu­laid. En­di­se Kuu­sa­lu val­la ala­de jaoks on tõm­be­kes­ku­sed pi­gem kas Kuu­sa­lu-Kiiu või Tal­linn. See­ga on ela­ni­ke jaoks ühi­ne­mi­se näol te­gu loo­gi­li­se ja loo­mu­li­ku prot­ses­si­ga, mis ar­ves­taks iga­päe­vast si­det ja lii­ku­mist.
3. Ela­ni­ke üh­te­kuu­lu­vus­tun­ne
Ühi­ne­mi­ne võiks kaa­sa ai­da­ta ko­gu­kon­da­de in­teg­ree­ri­mi­se­le. Kuu­sa­lu val­la Lok­sa lin­na lä­he­das­te ela­ni­ke jaoks on Lok­sa linn loo­mu­lik kes­kus ning sel­le ühen­da­mi­ne suu­ren­daks eel­du­seid ela­ni­ke ühe­kuu­lu­vus­tun­de kas­vuks.
4. Mõ­ju ava­li­ke tee­nus­te osu­ta­mi­se kva­li­tee­di­le
RA­KE tee­nus­kes­kus­te hie­rar­hia uu­rin­gu „Uu­ring era- ja ava­li­ke tee­nus­te ruu­mi­li­se paik­ne­mi­se ja kät­te­saa­da­vu­se ta­ga­mi­sest ja tee­nus­te kä­sit­le­mi­sest maa­kon­nap­la­nee­rin­gu­tes“ alu­sel on nii Lok­sa linn kui Kuu­sa­lu ale­vik III ta­san­di kes­kus Har­ju­maal.
Lok­sa lin­na ja Kuu­sa­lu val­la ühi­ne­mi­sel oleks eel­dus­li­kult po­si­tiiv­ne mõ­ju ava­li­ke tee­nus­te osu­ta­mi­se kva­li­tee­di­le, se­da eel­kõi­ge Lok­sa lin­na kui ko­ha­li­ku kes­ku­se vaa­tes, ku­na Kuu­sa­lu val­lal on se­ni ol­nud roh­kem res­surs­se ava­li­ke tee­nus­te aren­da­mi­seks.
Tea­tud tee­nus­te osas (näi­teks güm­naa­sium, muu­si­ka­kool, pe­rears­tid) on Lok­sa linn ol­nud sel­ge kes­kus laie­ma­le piir­kon­na­le, see­ga või­mal­daks ühi­ne­mi­ne seal­se­te­le ava­li­ke­le tee­nus­te eel­dus­li­kult aren­gu­või­ma­lu­se an­da. Sar­na­selt kor­ras­ta­ti Lok­sa val­la ja Kuu­sa­lu val­la ühi­ne­mi­sel suur osa en­di­se Lok­sa val­la ha­ri­dus- ja va­ba aja inf­rast­ruk­tuu­rist. Ava­li­ke tee­nus­te osu­ta­mi­se­le on po­si­tiiv­ne mõ­ju ka see­lä­bi, et ühi­ne­mi­sel te­kib või­ma­lus pla­nee­ri­da mit­meid olu­li­si tee­nu­seid ter­vik­vaa­tes (näi­teks ha­ri­dus­võrk).
5. Mõ­ju hal­dus­suut­lik­ku­se­le
Tal­lin­na Üli­koo­lis koos­ta­tud ana­lüü­sid näi­ta­vad, et enam kui 5000 ela­ni­ku­ga val­da­des suu­re­ne­vad oma­va­lit­sus­te ad­mi­nist­rat­sioo­ni kom­pe­tent­sid enam kui kaks kor­da võr­rel­du­na väi­ke­se­ma­te val­da­de­ga. Veel­gi suu­re­ma­te (11 000+) oma­va­lit­sus­te pu­hul te­ki­ta­vad täien­da­vad või­ma­lu­sed spet­sii­fi­lis­te kom­pe­tent­si­de kaa­sa­mi­sel.
Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­ses on ka prae­gu spet­sia­li­see­ri­tud amet­ni­ke ja töö­ta­ja­te osas olu­kord ar­ves­ta­des „kesk­mist oma­va­lit­sust” vä­ga hea – näi­teks on val­la­va­lit­su­ses ar­hi­tekt, ehi­tuss­pet­sia­list, jä­rele­val­ve­amet­nik, kesk­kon­nas­pet­sia­list, ha­ri­dus- ja las­te­kait­ses­pet­sia­list jne. Lok­sa lin­na­va­lit­su­ses on isik­koos­seis väik­sem, see­ga võiks eel­dus­li­kult ol­la Kuu­sa­lu val­la ja Lok­sa lin­na ühi­ne­mi­sel po­si­tiiv­ne mõ­ju eel­kõi­ge Lok­sa lin­na­le. Ühi­se oma­va­lit­su­se­na suu­de­taks tõe­näo­li­selt kõik põ­hi­vald­kon­nad ja -spet­sia­li­see­ru­mi­sed kat­ta.
6. Mõ­ju de­mog­raa­fi­li­se­le si­tuat­sioo­ni­le
Lok­sa val­la ela­ni­ke arv on ka­ha­ne­nud kii­res­ti, taa­si­se­seis­vu­mi­se het­kest on linn kao­ta­nud li­gi 40 prot­sen­ti oma ela­ni­kest (ela­ni­ke arv on lan­ge­nud um­bes 4300 ela­ni­kult 2600 ela­ni­ku­ni). Vii­ma­se küm­nen­di­ga on ela­ni­ke arv vä­he­ne­nud li­gi 20 prot­sen­ti. Kuu­sa­lu val­la ela­ni­ke arv on vii­ma­sel küm­nen­dil sa­mu­ti vä­he­ne­nud, kuid se­da vaid mõ­ne prot­sen­di võr­ra (2006. aas­tal 6847 ela­nik­ku, 2016. aas­tal 6597 ela­nik­ku). Sa­mu­ti on ela­ni­ke va­nusst­ruk­tuur Lok­sa lin­nas olu­li­selt hal­vem kui Kuu­sa­lu val­las – näi­teks lap­si va­nu­ses 0-6 on vä­hem kui 5 prot­sen­ti ning ea­kaid (65+) enam kui 23 prot­sen­ti. Kuu­sa­lu val­las on ela­ni­ke va­nusst­ruk­tuur üht­la­sem – 0-6 aas­tas­te las­te osa­kaal um­bes 8 prot­sen­ti ja ea­ka­te 11 (65+) osa­kaal vä­hem kui 18 prot­sen­ti. Ühi­ne­mi­se tu­le­mu­se­na va­nusst­ruk­tuur üht­lus­tuks ning omaks pa­re­maid tu­le­vi­ku­pers­pek­tii­ve.
7. Mõ­ju trans­por­di ja kom­mu­ni­kat­sioo­ni kor­ral­du­se­le
Ühist­rans­por­di ühen­du­sed Lok­salt Kuu­sa­lu (ning eda­si Tal­lin­nas­se) on heal ta­se­mel. Lok­sa ja Kuu­sa­lu va­hel lii­gub päe­vas um­bes 20 bus­si, sõi­du kest­vus on li­gi pool tun­di. Ena­mik bus­se lii­gub eda­si ka Tal­lin­nas­se, see­ga on pea­mis­te kes­kus­te va­he­li­ne trans­port ju­ba nüüd ta­ga­tud. Trans­por­di kor­ral­du­sel tu­leb en­di­selt ta­ga­da Kuu­sa­lu val­la kau­ge­ma­te kü­la­de pääs kes­kus­tes­se, seal­hul­gas Lok­sa lin­na.
8. Mõ­ju et­te­võt­lus­kesk­kon­na­le
Kuu­sa­lu  val­la  ja  Lok­sa  lin­na ühi­ne­mi­ne pa­ran­dab eel­du­seid et­te­võt­lus­kesk­kon­na aren­da­mi­seks, eel­kõi­ge luuak­se või­ma­lus et­te­võt­lus­kesk­kon­na mit­me­ke­sis­ta­mi­seks Lok­sa lin­na jaoks, mis on ol­nud pik­ki aas­taid kül­lalt mo­no­funkt­sio­naal­se asu­la. Kuu­sa­lu val­la et­te­võt­lus on ka prae­gu kül­lalt mit­me­ke­si­ne, pea­mi­selt on see siis­ki koon­du­nud Kuu­sa­lu-Kiiu piir­kon­da. Ühi­ne aren­gu­või­ma­lus on näi­teks tu­ris­mi­sek­to­ris (La­he­maa), omad või­ma­lu­sed on ka näi­teks sa­da­ma­te aren­da­mi­sel.
9. Mõ­ju ha­ri­dus­li­ku­le olu­kor­ra­le
Piir­kon­nas on kül­lalt mit­me­ke­si­ne koo­li­võrk – Lok­sa güm­naa­siu­mis õpib enam kui 300 õpi­last, kü­si­tav on güm­naa­siu­miast­me tu­le­vik. Kuu­sa­lu kesk­kool on se­ni ol­nud jät­ku­suut­lik (li­gi 600 õpi­last). Li­saks te­gut­se­vad val­las Kol­ga kool (138 õpi­last) ja Vi­ha­soo las­teaed-alg­kool (36 õpi­last). Lok­sa lin­nas on üks las­teaed ja Kuu­sa­lu val­las ne­li las­teae­da, mis on ka suurt ter­ri­too­riumi ar­ves­ta­des mõis­te­tav.
Eel­dus­li­kult esi­me­ses ühi­ne­mis­järg­ses eta­pis se­ni­ne ha­ri­dus­tee­nus­te pak­ku­mi­ne ning ha­ri­du­sa­su­tus­te võrk võiks säi­li­da. Pers­pek­tii­vis on kü­si­tav güm­naa­siu­miast­me säi­li­mi­ne Lok­sa lin­nas ning või­ma­lik, et ka Kuu­sa­lu val­las. Sa­mas või­mal­dab ühi­ne­mi­ne ko­gu ha­ri­dus­kor­ral­du­se üht­selt ka­van­da­da, mis on kaht­le­ma­ta po­si­tiiv­ne.
10. Oma­va­lit­su­sük­su­se or­ga­ni­sat­sioo­ni­li­selt üht­se tee­nu­se­piir­kon­na­na toi­mi­mi­ne
Ühes toi­me­piir­kon­nas asu­va­te oma­va­lit­sus­te ühi­ne­mi­ne loob eel­du­sed, et ühi­ne­mi­sest tu­le­ne­vat kõr­ge­mat fi­nants- ja hal­dus­suut­lik­kust saab ra­ken­da­da piir­kon­na üht­la­seks aren­da­mi­seks. Hal­dus­kor­ral­du­se muu­tu­mi­ne ai­tab kaa­sa ühi­ne­nud oma­va­lit­su­se ta­sa­kaa­lus­ta­tud ja ter­vik­li­ku­le aren­gu­le ning ta­gab üht­se juh­ti­mi­se, mis on eel­du­seks ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se jät­ku­suut­li­ku­le te­ge­vu­se­le ning ma­jan­dus­li­ku po­tent­siaa­li kas­vu­le, seal­hul­gas või­me­ku­se­le osa­le­da pi­kaa­ja­li­ses pla­nee­ri­mi­ses ja ühisp­ro­jek­ti­des. Ühi­ne­mi­se­ga kaas­neb või­ma­lus tu­gi­tee­nus­te ja st­ra­tee­gi­lis­te aren­dus­tee­nus­te tsent­ra­li­see­ri­mi­seks, mis või­mal­da­vad saa­da ot­sus­tes mas­taa­bie­fek­ti ja tõ­hus­ta­da val­la iga­päe­vast ning pi­kaa­ja­list st­ra­tee­gi­list juh­ti­mist.
Lok­sa linn ja Kuu­sa­lu vald on oma­va­hel ti­he­dalt seo­tud. Ku­na Lok­sa lin­na ja Kuu­sa­lu ale­vi­ku va­he­maa on kül­lalt suur (li­gi 30 ki­lo­meet­rit) ning mõ­le­mad on ar­ves­ta­ta­vad kes­ku­sed (Kuu­sa­lu ale­vik koos Kiiu ale­vi­ku­ga), on es­ma­joo­nes tõe­näo­li­selt mõist­lik säi­li­ta­da eri­ne­va­te tee­nus­te pak­ku­mi­ne nii Lok­sa lin­nas kui Kuu­sa­lu ale­vi­kus. Ühi­ne­mi­ne või­mal­dab kon­so­li­dee­ri­da aga spet­sia­li­see­ri­tud amet­nik­ke ning sel­le kau­du on või­ma­lik saa­vu­ta­da po­si­tiiv­set mõ­ju juh­ti­mis­kor­ral­du­se­le.