Neljapäev, 20. juuli 2017
Juhtkiri

0

Maavanem on asunud lahendama Kuusalu valla elanike muresid, millest räägiti möödunud nädalal toimunud kahepäevasel külaskäigul. Juminda poolsaare seitsme õpilase bussisõidu küsimuses saadakse tema algatusel kokku, et leida väljapääs. On tänu väärt, kui lõpuks võetakse kuulda seda, mida lapsevanemad ja ka abivallavanem on selgitanud.

Maavanemat on sageli näha Loksa linnavolikogu istungitel ning ka linnavalitsuses. See paneb mõtlema ja küsima,  kas ei võiks, arvestades 216 linnaelaniku ning Loksa ligi 40 noore judoka muret, samuti sekkuda – korraldada laiapõhjaline nõupidamine? On ju Loksa judokad linna visiitkaart ja uhkus. Võib-olla leida toetusfonde, kust saaks maja kordategemiseks raha. Ehk tuleks loobuda kultuurikeskuse rajamise ülioptimistlikust ideest – suuremate etenduste ja kontsertide jaoks on saalid olemas Kolgaküla rahvamajas ja laevatehases, koolimajade saalidest rääkimata. 

Loksa linnajuhtide mõte – et olla homme jõukas, tuleb täna kokku hoida – sobib ka kultuurikeskuse ehitamise plaanide kohta. Väga palju sõltub omavalitsustes poliitilisest tahtest.

0

Kohtumisel maavanemaga tuli Kuusalu rahvamajas jutuks Swedbanki pangakontori peatne sulgemine. Pensionärid tõdesid, et ajastus on väga halb, pensionide väljamaksmise uus süsteem on veel olnud vähe aega. Eriti võib tekkida probleeme eakamatel pensionäridel, kel on raskusi pangaautomaatide kasutamisega.

Üks pensionäridest rääkis, kuna PINkoodi ei soovitata välja kirjutada, toksis ta kogemata kolmel korral sisse vale numb­ri. Aparaat neelas pangakaardi, kuid õnneks sai sealtsamast telleri käest tagasi. Kuhu ja kas hakkavad pangakaardi järele sõitma 90-aastased, kui kohalikku kontorit pole?

Vallavanem tõdes, et lahendust praegu ei ole. Ainus lootus on, et ehk siiski leidub edaspidi mõni teine pank, kes on valmis alevikku kontori avama.

0

Kuusalu valla kõigis rannakülades, mis varem olid endises Loksa vallas, on rajatud veetrassid ja pumbamajad. Veesüsteeme hallatakse külades enamasti ühiselt – veeseltside ehk MTÜdega. Pärispeal on seltsi asemel haldajaks saanud OÜ Kuusalu Soojus.

Seni on veeseltsid ajanud oma asju vaikselt ja rahulikult. Vähemalt väljastpoolt vaadates tundub nii. Leesi külas on see-eest tekkinud veemajandusega seoses MTÜ liikmete vahel nii suur arusaamatus, et üks osapool pöördus oma huvide kaitseks kohtusse.

Uurisime, kuidas on teistes külades. Pärispea kohta saime teada, et sealgi oli veetarbijate vahel mittemõistmist ja kahtlustusi, kes maksab ja kes mitte, kuid Kuusalu Soojuse tulekuga need kadusid. Hara veeühistu juht arvas, et niikaua, kui inimesed tahavad odavalt vett saada, ei tohiks suuri probleeme olla. Kui aga soovitakse veevärki korraldada äriühinguna, on hoopis teised nõuded ja hind kõrgem.

0

Möödunud nädalal oli kaks suurejoonelist sündmust. Harju aasta tegijate autasustamisel kuulutati mulluseks suurimaks teoks Kolgaküla rahvamaja taastamine.

Järgmisel päeval algas Kolga koolimajas Põhjafestival. Et kooliteatrid saaksid seal esineda, oli renditud lava ning kooli võimla seinad ja lagi kaetud riidega. Kolgas ei ole oma rahvamaja ning koolis puudub lavaga saal. Kolga rahvamaja, mis oli ehitatud Kolgaküla rahvamajaga sarnase projekti järgi, lammutati 80-ndate aastate teises pooles – kui Kirovi kolhoos oli selle kõrvale rajanud uue koolimaja.

Kolga vanemad inimesed ja tööealised põliselanikud meenutavad seda sündmust tänini kahetsuse ning kurbusega. Nende sõnul lõppes sellest hetkest kaugemate esinejate tulek Kolka. Nüüd on Kolga kuulsust kogumas Põhjafestivaliga. Kuid lava peab iga kord selle jaoks väljast tellima.

0

Meie lehe ilmumise päeval täitub märtsiküüditamisest 60 aastat. Rohkem kui 20 000 inimest pidi jätma kodud ning minema vastu tundmatusele.

Nõukogude ajal küüditamisest ei räägitud. Ka paljudes peredes ei olnud sellest laste kuuldes juttu ning mõnigi on tõdenud nüüd, et tema ei teadnud toimunust midagi. Räägiti seal, kus pereliikmed, sugulased või tuttavad olid ära viidud – Siberisse saadeti pakke, sinna kirjutati, oodati vastuseid.

Käesolevas lehenumbris meenutavad kaks küüditatut, kuidas neile järele tuldi. Meenutused on valusad. Seitse aastat tuli sundkorras elada võõrsil.

Huvitav on see, et Siberist tagasi tulnutel on üks ühine joon – nad on elujõulised ja optimistlikud. Kui kokku saadakse, meenutatakse koosoldud ajast peamiselt naljakaid juhtumisi ning tuntakse üksteise nägemisest rõõmu. Raskused teevad tugevamaks. Seda võib paljude küüditatute kohta küll öelda.

0

ÜLLE TAMM, Sõnumitooja peatoimetaja

Asusin ajalehe Harjumaa Kuusalu piirkonna korrespondendina tööle 1993. aastal. See oli ajakirjandusosakonna lõpetanuna ja Loksa elanikuna loogiline valik.

Mõne aja pärast hakkas Harjumaas selgeks saama, et suuresti tegin tühja tööd. Mu kodukandis ei oldud ajalehes kajastatuga kursis. Kui räägiti probleemidest ning ütlesin, olen neist kirjutanud, vastati sageli, et seda lehte ei loeta. Põhjenduseks lisati – meid ei huvita Riisipere või Keila uudised. Kui Kuusalu valla tookordsete juhtidega tuli see jutuks, tekkis idee teha väiksema piirkonna leht – tulla lugejatele lähemale.
Valik on osutunud õigeks, 14 aastat hiljem võib Sõnumitoojat pidada maakonna kõige suurema tellijaarvuga leheks. Ehkki me lehte tellitakse mujalegi Harju valdadesse ja teistesse maakondadesse, ka Rootsi ja Soome, on me peamine levipiirkond Harjumaa idapoolne osa.

Asjaolud ja lugejahuvi ei ole aastatega muutunud. Nüüdki väitsid Sõnumitooja kaitseks sõna võtnud Anija valla inimesed kirjades sama –  neid ei huvita Lääne-Harju uudised.

Harjumaa erineb oma asendi tõttu teistest maakondadest. Puudub piirkonda ühendav maakonnakeskus, sest meie keskus – Tallinn – on Eesti pealinn ja ühendab kõiki eestimaalasi. Tallinnast kirjutavad kesklehed, räägivad raadio ja TV. Tallinn poolitab Harjumaa vähemalt kaheks osaks. Vahemaad on ühest otsast teise väga pikad.

Kui ajalehe Postimees omanik Eesti Meedia hakkas aastaid tagasi kokku ostma maakonnalehti, jäi sel ajal veel Harjumaa nime kandnud maakonnaleht ettevõtte huviorbiidist välja. Kuigi oli saadaval. Pole raske arvata, miks ei ostetud – ikka selle sama eelpooltoodud põhjenduse pärast. Ehk teisisõnu – Harju maakonna leht ei kujutanud endast kasumlikku äri, kui teha korralikku ajalehte.

Just selle pärast oleme Sõnumitoojaga hoidnud kinni esialgu kokkulepitud joonest: olla lugejatele võimalikult lähedal, kajastada kohapealset elu, liita Ida-Harju piirkonda ning tuua lugejateni ka olulisemad maakondlikud teemad. Et leht püsiks, on meie omanikvallad toetanud rahaga – dotatsiooniga.

Tänavu on kokku sattunud kolm asjaolu, mis on hakanud  Harju maakonna ajakirjandusmaastikku mõjutama. Esiteks majandussurutis ja sellest tulenev madalseis reklaamiturul ning 5 protsendilt 9le tõstetud käibemaks ajalehtedele. Teiseks toimuvad juunis europarlamendi valimised. Kolmandaks on sügisel kohalike omavalitsuste volikogude valimised.

Eelmise aasta lõpus järsult vähenenud reklaamitellimine ja kasvanud käibemaks on pannud ajalehed otsima püsimajäämise võimalusi. Nii ka meie maakonnas.

Mis on siis sündinud või sündimas? Meil on kaks HEd – Harju Ekspress ja Harju Elu – ning Sõnumitooja.  Üks HE levitab end peamiselt tasuta. Varem toimus see Eesti Posti kaudu, nüüd viiakse pakkidega kauplustesse. Teine HE on asunud sõlmima lepinguid omavalitsustega, lubades meediateenuse osana levitada lehte selle territooriumil tasuta.    
   
Meediavaldkonna ühes tuntumas õpikus „McQaili massikommunikatsiooni teooria” on laused, et tasuta ajaleht elatub reklaamist ning, et propagandat tehakse allika või saatja, mitte vastuvõtja (selles kontekstis lugeja) huvides.

Tahan siit edasi jõuda tõsiasjani, et Harju Elu on sõlminud lepingu maavalitsusega. Milles see seisneb ja kui suurte summadega (maavalitsusi rahastab riik) on tegu, pole me toimetusel õnnestunud teada saada, kuigi palusime infot.

Postimees kirjutas kaks aastat tagasi, et uus omanik ostis Harju Elu maavanema tungival soovitusel. Viimasel ajal on  igas numbris ilmunud maavanema veerg koos autorist joonistatud pildiga. Isegi erakonnajuhtidel pole parteilehtedes sellist luksust. Maavanem on Keskerakonna Harju piirkonna esimees. Kuidas niisugust veergu  mõista  ja miks ei lasta sinna kõnelema meie maavalitsuse teisi töötajaid – maasekretäri, maa- või sotsiaalosakonna juhti, kultuurinõunikut jt?

Mis on toimumas? Hiiliv parteipropaganda? Lisaks ajakirjandusreeglite eiramine ehk lugeja eksitamine, sest  uudislugudena avaldatakse pressiesindajate ja poliitikute tekste jms. Ajakirjanduseetika koodeksis on  öeldud: „Reklaam ja suhtekorraldusmaterjal olgu auditooriumi jaoks selgelt eristatud ajakirjanduslikust tekstist/pildist.”
Ja polegi midagi imestada, et Anija vallavolikogu juht keeldus Sõnumitooja esindaja sõnavõtust istungil, kus arutati meediateenuse hinnapäringu tingimusi. Et meie lehe ega OÜ Sõnumitooja teiste osanike esindajaid pole kutsutud Anija valla komisjonide koosolekutele arutamaks, kuidas ja kas majanduslangusest tingituna võiks kokku hoida või leida muid võimalusi lisaraha teenimiseks. Meie üht omanikku ei ole huvitanud talle kuuluva lehe tegelik majanduslik olukord, vaid sõlmiti pilootprojekt Harju Eluga.

Ma ei süüdista. See kirjutis on mõeldud meie pärisomanikele ehk maksumaksjatele, et selgitada ning avada veidi ajakirjanduslikku ja poliitilist tausta.

Ilmselt soovist välistada Sõnumitooja võimalik osalemine Anija valla meediateenuse hinnapakkumises lisati tingimus, et teenuse pakkuja peab avaldama tervik­infot maakonnas toimuvast. Seega on ju hinnapäring ette nurjunud – sellisele tingimusele vastavat väljaannet Eestis ei ole.       

0

Anija volikogus oli möödunud nädalal jälle arutusel liivakaevandamisega tegeleva ettevõtte taotlus lubada Voosel teha geoloogilisi uuringuid, et avada seal uus karjäär. Volikogu ei olnud nõus. Seetõttu hakkab uuringutele loa andmist otsustama  keskkonnaministeeriumi juures tegutsev maavarakomisjon.

Ka Kuusalu volikogu viimasel istungil oli üle pika aja jutuks liivakarjääri küsimus – maikuus jätkub kohtuistung, et arutada, kas volikogu otsus planeeritava karjääri asukohale maastikukaitseala loomise kohta on seaduslik või mitte.

Üle-eelmisel nädalal korraldas keskkonnaministeerium maavarade arengukava koostamise kohta esimese avaliku arutelu. Arengukava eesmärk on määrata riigi huvist lähtuv kaevandamiskord ja -maht ning selgitada välja parimad kaevandamispiirkonnad. Loodetavasti kaasatakse ka meie valdade esindajad, et nad saaksid kaitsta oma elanike huve.

0

Kuusalu valla uue jäätmeveokonkursi võitnud ettevõte pakkus senisest odavamaid teenushindu. Kuna tegu on praeguse jäätmevedajaga, sai ta lubada veel konteinerite üürihindadest loobumist põhjendusega, et eelmise kolme aastaga on Kuusalu valla kliendid üüri ära tasunud. Kui konkurssi ei vaidlustata ja võitjaga sõlmitakse leping, on see vallarahvale väga soodne.

Selles Sõnumitoojas on meil lugu ka Raasiku valla jäätmeveohindadest – elanikud ei ole nendega rahul, pidades liiga kõrgeks. Probleem on just selles, et seoses prügi sorteerimisega jäävad konteinerid pooltühjaks, ent tiheasustuses ei lubata jäätmevedu harvemalt kui kord kuus.

Ilmselt polegi Raasiku vallas teha muud, kui oodata aasta pärast uut konkurssi ning soodsamaid pakkumisi.

0

Talv on olnud pikk. Seetõttu on ka soojatootjatelt saadetud arvete tasumine tühjendanud oluliselt kortermajade elanike rahakotte. Mis omakorda on pannud inimesi rääkima kõrgetest küttehindadest ning arutama, kuivõrd põhjendatud või põhjendamata need on. Et teema on tõsine ja läheb paljudele korda, jätkame eelmises lehenumbris alustatud teema kajastamist.

Sooja tootvate ettevõtete juhid kommenteerivad, et nõukogude ajast pärit trassidel on kaod suured, nende uuendamine aga kulukas ja lõppkokkuvõttes tuleb investeeringud kinni maksta tarbijal. Kuigi küttehinnad on hakanud mitmel pool langema, pole loodetud kokkuhoid suur, sest ettevõtted tahavad tagasi teenida ka varem kogutud kahjumi.

Kortermajade elanikud on sundseisus. Trassiküttest eralduda ka ei saa, sest seadusi ja ühiselu reegleid tuleb täita.

Ka eramajade omanikel pole väga palju odavam. Kel puuküttega ahjud, on ostnud kallilt küttepuid. Lihtsam on olnud metsaomanikel, kel võimalus ja oskus ise küttepuid teha.

0

Oleme juba pikka aega plaaninud alustada uue rubriigiga, mis jutustaks meie lähiajaloost.

Teeme nüüd algust. Panime rubriigile nimeks „Endised ajad”.

Soovime selles kajastama hakata endistes majandites ja ettevõtetes, meie külades ja alevites toimunut, naljakaid lugusid ja tõsiseid juhtumisi. Meenutada, kuidas midagi ehitati või jäeti ehitamata. Mida mõeldi ja kuidas läbi viidi või tuli läbi viia.

Palume lähiajaloo lugusid jutustama inimesed, kes neid aegu veel hästi mäletavad – et veidike talletada olnut, mis muidu võibki jääda kirja panemata.

Algust teeb Anija vallast Leho Trolla, kes on olnud meie piirkonna mitme põllumajandusettevõtte eesotsas.

Kui ka teil on põnevaid mälestusi või teate inimesi, kes võiksid midagi vahvat meenutada, andke toimetusele teada.