Esmaspäev, 29. mai 2017
Juhtkiri

0

Hundid uluvad ja lapsed lähevad kooli koos karudega – nii iseloomustas üks jahimees olukorda Anija, Raasiku ja ka Rae valla metsades. Seesugust kiskjaterohkust pole sealkandis aastaid olnud, kinnitas ta. Jahimehed on seisukohal, et see ei ole normaalne, kiskjate arvukust tuleks jõulisemalt piirata. Eriti, kui võtta arvesse, et tegu on Tallinna-lähedase piirkonnaga, Harjumaa on Eestis kõige rahvarohkem maakond.
Raasiku vallas edukalt lõppenud hundijahi järel jäi sealsetesse metsadesse veel kuus hunti – kolm hundipaari. Jahimehed taotlevad täiendavaid küttimislube, hundijahti võib pidada veebruari lõpuni.

0

Jaanuari esimene päev on omavalitsuste jaoks oluline verstapost – sel päeval fikseeritud kodanike arv rahvastikuregistris mõjutab järgneva aasta vallaeelarvet. 1. jaanuari sissekirjutuse alusel suunatakse üksikisiku tulumaksu omavalitsustele.
Detsembrikuu on selgi aastal kodanikukampaaniate kuu. Kuusalu vald premeerib uusi kodanikke muljetavaldava loosiauhinnaga – reisiga Kariibidele, Kuuba Vabariiki. Ka Raasiku vallas arutati  esmaspäeval, kas ja mida panna auhinnaks uutele vallakodanikele.
Raasiku vallas mõjutab tänavust kampaaniat veel haldusreformist tulenev sundliitmise oht. Appi on võetud PR-firma, volikogu liikmed on pannud õla alla, teevad selgitustööd, et jõuda rahvaarvuga 5000ni ja jääda vallana alles. Raasiku jõuline aktsioon on tekitanud aga ka vastakaid seisukohti, kajastame neidki.

0

Indrek Hargla, Anti Saar, Andrus Kivirähk, Madis Milling ja Erki Vaike, Valdo Praust, Kati Murutar, Mihkel Raud, Aleksei Turovski, Maria Prääts ja Emil Rutiku, Hannes Võrno, Leelo Tungal ja Maarja Kangro, Tarmo Vahter, Armin Kõomägi, Margit Kilumets, Küllo Arjakas, Mariliis Rosin, Kuido Merits, Mart Juur – nemad on olnud külalised Kolga raamatuklubis, mis on tegutsenud kaks ja pool aastat.
Kes osalenud, need kinnitavad, et vahetud kohtumised autoritega on ärgitanud rohkem raamatuid lugema. Kolga klubi jätkab, minge kuulama!

0

Sõnumitooja ajakirjanikud on aastaid käinud jälgimas kohalike volikogude istungeid, et kajastada vastuvõetud otsuseid ja otsustamisele eelnenud arutelusid. Istungitel väljaöeldu on andnud uusi teemasid ja ideid, oleme toonud lugejateni mahlakaid kommentaare ja ettepanekuid – et informeerida valijaid sellest, kuidas rahvaesindajad töötavad, mida mõtlevad, kellega ja mille üle vaidlevad.
Kohalik volikogu on riigi kõrgema seadusandliku organi – riigikogu – väike mudel. Võetakse sõna, selgitatakse, lükatakse ümber. Nagu parlamendis ollakse sõnaosavad, nii ka kohalikus poliitikas.
Vaid üks esinduskogu on Ida-Harjus hoopis erinev ja see käib koos Loksal. Loksa linnavolikogu istungid saavad reeglina kiiresti läbi, sest diskussioone on vähe. Küsimusi on valdavalt esitanud üks opositsiooniesindaja. Keskerakonna volikoguliikmed on oma arvamuse välja öelnud või midagi teada tahtnud üliharva. Ka eelmisel nädalal toimunud istungil, kus arutati Põhja-Eesti piirkondliku haldusreformikomisjoni kirja, oli samamoodi. Loksa linna rahvaesindajad vaikivad. See on nende õigus ja valik.

0

Raasiku Tuletõrjeühingu staažikad vabatahtlikud on mures – pole abikäsi. Nad unistavad, et noored leiaksid julgust ja tahet muuta kodukohta turvalisemaks ning õppida vabatahtlikuks tuletõrjujaks. Kohalikud päästjad on tulekahju korral kõige kiiremad kohalejõudjad.
Ida-Harjus on noori aktiivseid mehi-naisi Kolga vabatahtlikus komandos. Mõne aasta eest loodi Kuusalu komando, asutamiskoosolekule kogunes huvilisi arvukalt, käidi koolitustel, ollakse regulaarselt valves.
Küllap leidub ka Arukülas ja Raasikul neid, kes paneksid õla alla. Ehkki päästjatöö pole lihtne – ka öösel on vaja välja sõita, tuleb osaleda koolitusel jms – on selles missiooni ja võimalust teisi aidata. Kunagi ei tea, millal endal võib abi vaja minna ja kelle peale siis loota, põhjendasid Raasiku valla päästjad.

0

Põhja-Eesti piirkondlik komisjon on haldusreformi osas teinud järgmise käigu – saatis Raasiku valla ja Loksa linna volikoguliikmetele hoiatava kirja, kus on öeldud, kui naabritega vabatahtlikult ühinema ei hakata, tehakse vabariigi valitsusele ettepanek (sund-toim.)liitmiseks. Raasiku soovitakse kokku panna Anija-Aegviidu loodava vallaga, Loksa ühendada Kuusalu vallaga. Samasuguse kirja said ka Anija, Aegviidu ja Kuusalu volikoguliikmed.
Raasiku valla osas on see seisukoht erinev komisjoni varasemast soovitusest, Loksale tegi piirkonnakomisjon Kuusaluga ühinemise ettepaneku ka suvel. Ajaliselt oleks Raasiku vallal ja Loksa linnal veel võimalik minna vabatahtlikku teed, kui volikogud hakkaksid kiiresti koostööd tegema, korraldaksid veel sel aastal rahvaküsitluse ja kinnitaksid ühinemislepingud. Esialgsete kommentaaride põhjal on näha, et sellist lahendust pole ilmselt oodata. Loksa linnavolikogu esimees ei soovinud olukorda kommenteerida.

0

Kui Raasiku kandi inimesed hakkavad meenutama, kuidas Raasiku Elektri spordisaal oli kunagi piirkonnas kõige uhkem ja seal peeti rahvarohkeid võistlusi, on näha, kuidas see neid isiklikult puudutab.
Vahepeal aktiivne spordielu seal vaibus, tegevus kandus mujale. Raasikule on rajatud uhke kunstmuruga staadion, talviseid trenne tehti kooli aulas. Tehase spordisaalist sai laohoone. Nüüd on jalgpalliklubi Joker teinud koos abilistega vana saali uuesti korda, kooli aula remondi tõttu saavad seal treenida ka koolilapsed. Ehk leiavad vanasse spordisaali taas tee ka need, kes aastaid tagasi olid seal sagedased sportijad.

0

Kümmekond aastat tagasi korraldasid Kuusalus liivakarjääride küsimuses rahvakoosolekuid kohalikud elanikud, nüüd kutsub liivakaevandamise teemal korraldatavale kohtumisele vallavalitsus.
Põhjus on kohtuotsuses – vallavalitsus ei olnud kaevandamisloa andmisega nõus, Tallinna kontoriga firma vaidlustas otsuse ja sai kohtus võidu.
Kui kunagistel rahvakoosolekutel osales tuntud geoloog ja maapõuevara asjatundja, tõdes ta, et liivakaevandamisega tuleb alevikurahval leppida, sest Kuusalu on rajatud kvaliteetse liivaga maardlale ning varem või hiljem läheb seda liiva Eestimaa ehitustel vaja.

0

Anija-Aegviidu rahvaküsitlus on läbi, tulemused teada – ühinemist toetatakse ja nimeks sobib rohkem Anija vald. Seisukoha ütlesid Anija vallast 4,6 protsenti hääleõiguslikest kodanikest ja Aegviidu vallast 11,6 protsenti – kokku 288 inimest. Anija ja Aegviidu vallavolikogud kogunevad sel nädalal, et kinnitada tulemused. Ometi on käivitumas uus rahvaküsitlus – alternatiivne, et uurida arvamust nime Kehra vald kohta. Rong on läinud, ütlevad Anija vallajuhid. Nende hinnangul aetakse olukord segasemaks, haldusreform võib takerduda. Kehra nime toetajad põhjendavad oma tegevust demokraatiaga. Loodava valla nime valimisel on tekkinud päris kummaline olukord.

0

Aegviidu ja Anija vallas on käimas huvitav nädal. Mõlemad vallavalitsused küsivad rahvalt, kas ollakse kahe valla ühinemisega nõus, soovitakse teada ka vallaelanike arvamust, kas liitumisega loodava uue valla nimi võiks olla Anija või Kõrvemaa vald.
Esmaspäevast neljapäevani toimuvast elektroonilisest hääletamisest ja nädala lõpus kahel päeval rahvaküsitluspunktides antud seisukohtadest plaanime kokkuvõtte avaldada järgmises Sõnumitoojas.
Anija vallas on eriline seegi, et valla nime osas kavatsetakse teha ligi kuu aega kestev alternatiivne hääletus seoses ettepanekuga nimetada loodav omavalitsus Kehra vallaks. Olge aktiivsed ja öelge sõna sekka!