Esmaspäev, 24. juuli 2017
Juhtkiri

0

Möö­du­nud nel­ja­päe­va hom­mi­kul sõi­tis Lok­salt noor ema koos pa­la­vi­kus lap­se­ga lii­ni­bus­si­ga Kuu­sal­lu pe­rears­ti vas­tu­võ­tu­le. Ars­ti ju­tu­le ei saa­nud, sest nel­ja­päe­vi­ti võe­tak­se Kuu­sa­lu ter­vi­se­kes­ku­ses vas­tu ter­veid lap­si. Ema ja poeg sõit­sid Lok­sa­le ta­ga­si. Kuu­sa­lu ter­vi­se­kes­ku­sest sel­gi­ta­ti, et ema oleks pi­da­nud et­te he­lis­ta­ma, tal­le oleks öel­dud, et hai­geid lap­si võe­tak­se sel päe­val vas­tu pä­rast kel­la kah­te.

Pen­sio­ni­le jää­nud pe­rears­ti ni­mis­tu üleand­mi­ne Kuu­sa­lu Ter­vi­se­kes­ku­se­le tu­li pal­ju­de­le li­gi 1600 pat­sien­dist Lok­sal ül­la­tu­se­na. Kuu­sa­lus ol­lak­se sa­mu­ti ül­la­tu­nud – miks Lok­sa lin­na­va­lit­sus ei in­for­mee­ri­nud oma rah­vast muu­tu­sest va­ra­kult. En­ne jaa­ni­päe­va il­mu­nud Lok­sa Elus oleks saa­nud aval­da­da põh­ja­li­ku sel­gi­tu­se, kir­ju­ta­da ka sel­lest, miks tu­leb et­te he­lis­ta­da ja bro­nee­ri­da aeg.
Kui Sõ­nu­mi­too­ja püü­dis pe­rears­ti tee­mal rää­ki­da Lok­sa lin­na­pea­ga, sai­me pa­han­da­da. Kü­si­si­me, kas oleks suu­rem loo­tus Lok­sa­le uus pe­rearst saa­da, kui linn ai­taks kor­te­ri­ga, na­gu Kuu­sa­lu vald an­dis pe­rears­ti­le kor­te­ri ja abis­tas re­mon­di­ga. Lin­na­pea tea­tas, et se­da la­hen­dab lin­na­va­lit­sus koos ter­vi­sea­me­ti­ga, mit­te Sõ­nu­mi­too­ja­ga, ning soo­vi­tas te­ge­le­da Kuu­sa­lu as­ja­de­ga.

0

Toimetusse helistas teisipäeva hommikul Loksa elanik ja teatas, et sai juhuslikult kuulda – tema perearst Loksal on jäänud pensionile, edaspidi tuleb perearstile minna Kuusallu. Ta lisas, et osad Loksa inimesed on segaduses, infot on jagatud vähe.
Kuusalu tervisekeskusest kinnitati toimetusele, et uue perearsti konkursile ei esitatud ühtegi avaldust, Loksale tööle jäänud kaks perearsti ei soovinud nimistut täies mahus üle võtta, terviseamet pidi leidma lahenduse. Samas on võimalik patsientidel endil nimistust lahkuda ja valida teine perearst. Kui on soov perearsti vahetada, tuleb võtta ühendust terviseameti esmatasandi tervishoiu osakonnaga.

0

Kuusalu meeskoor on teadaolevalt ainus tegutsev koor, kes käis sama nime all Eesti esimesel üldlaulupeol Tartus. Pole küll vanim pidevalt tegutsev – see au on Tartu Akadeemilisel Meeskooril, kel vanust 105 aastat.

Kuusalu meeskoor tähistas 150 aasta täitumist asutamisest, esimesest üldlaulupeost möödub 150 aastat kahe aasta pärast. Juubelipeol kõlasid muremõtted, kas eakad laulumehed jaksavad Kuusalu meestelaulu traditsiooni elus hoida.

Miks ei võiks juubelilaulupeol sõita Kuusalu laulumehed lahtises, kaskedega ehitud autokastis rongkäigu ees, külgedel kirjad, et Kuusalu meeskoor käis ka 1869 Tartus laulmas? Laulukoore on Harjus palju, ent Kuusalu meeskoorile kui uunikumile võiks nüüd anda tavapärasest rohkem tuge.

0

Va­ba­rii­gi va­lit­sus hak­kab lä­hia­jal aru­ta­ma oma­va­lit­sus­te sund­liit­mi­si. In­ter­ne­tis on ava­li­kus­ta­tud Põh­ja-Ees­ti piir­kond­li­ku ko­mis­jo­ni pro­to­koll, kus on sei­su­koht ka Kuu­sa­lu val­la ja Lok­sa lin­na ühen­da­mi­se koh­ta. Mär­gi­tud on, et Lok­sa lin­na fi­nants­või­me­kus on ma­dal. Ku­na Lok­sa on kes­kus laie­ma­le piir­kon­na­le, toe­tab see ka­he oma­va­lit­su­se si­du­sust ühen­da­mi­sel.
Piir­kond­lik ko­mis­jon teeb va­lit­su­se­le et­te­pa­ne­ku jät­ka­ta Kuu­sa­lu val­la ja Lok­sa lin­na sund­liit­mi­se me­net­lu­se­ga, ku­na oma­va­lit­su­sed ei ole esi­ta­nud me­net­lu­se lõ­pe­ta­mi­seks pii­sa­valt kaa­lu­kaid põh­jen­du­si ühi­ne­mi­se­ga kaas­ne­va ne­ga­tiiv­se mõ­ju koh­ta. Kui va­lit­sus nõus­tub et­te­pa­ne­ku­ga, on Kuu­sa­lu val­la ja Lok­sa lin­na amet­ni­kel ees töö­roh­ke su­vi – se­ni ei ole ühen­da­mi­se suu­nas sam­me teh­tud, kuid ees on ühi­sed va­li­mi­sed.

0

MTÜ asutas OÜ – Juminda Poolsaare Selts üllatab taas, MTÜ on Juminda Rannakalanduse OÜ ainuosanik. Aastaid tagasi tõi Artur Talvik avalikkuse ette kogukonna raadio ja poolsaare korrakaitse, mille kõrvale loodi vabatahtlik merepäästeüksus. Nüüd on temast saanud poliitik ja erakonna juht, poolsaarelt tuleb aga järjest uusi algatusi. Artur Talvik kommenteeris, on erakordne ja samas kujunenud nii, et poolsaare seltsil pole ainult üks-kaks aktiivset eestvedajat. Eri inimesed tulevad välja uute ideedega ja hakkavad ellu viima. Ettepanekuid on rohkem, kui suudab ära teha, kiitis ta.
Suvel on tulekul merepäästelaagri kolm vahetust noortele ja külapidusid, müüakse värsket kala. Operatiivset infot poolsaare rahva tegemistest leiate Facebookist.

0

Aval­da­me Lok­salt lii­ni­bus­si­ga Tal­lin­nas­se töö­le sõit­va noor­me­he kir­ja, kus ta kur­dab, et bus­si­des on pal­ju sõit­jaid, kuid osad neist on ha­ka­nud hõi­va­ma kah­te is­te­koh­ta. Kõr­va­le pan­nak­se kott ja man­tel. Ka siis, kui va­bu is­te­koh­ti ei ja­gu, ei võe­ta kot­ti eest ega pa­ku­ta seis­ja­te­le is­tet.
Tei­si­päe­va hom­mi­kul sai toi­me­tus te­le­fo­ni­kõ­ne Kuu­sa­lust Tal­lin­nas tööl käi­valt nai­selt. Ta rää­kis sa­mast prob­lee­mist: „Tun­dub, Lok­sa rah­vas on ot­sus­ta­nud, et nei­le kuu­lu­vad lii­ni­bus­sis kor­ra­ga kaks is­te­koh­ta. Mõ­ned on jul­ge­mad ja kü­si­vad, kas to­hib is­tu­da, kuid on neid, kes jää­vad­ki seis­ma. Kuu­sa­lu, Kiiu, Jõe­läht­me ini­me­sed pea­vad töö­le sõi­tes ja ka pi­kast töö­päe­vast vä­si­nu­na ta­ga­si tul­les sa­ge­li bus­sis seis­ma. Mil­le­gi­pä­rast on just vii­ma­sel ajal sel­li­ne suh­tu­mi­ne sü­ve­ne­nud.“ Ol­ge kaas­rei­si­ja­te suh­tes vii­sa­ka­mad, pa­lub ka te­ma.

0

Koh­tus­se jõud­nud tee­vaid­lus­tes ole­me kir­ju­ta­nud pik­ki lu­gu­sid, se­ni on need puu­du­ta­nud kin­nis­tu­te­le li­gi­pää­su. Kuu­sa­lu val­la Mäe­pea kül­la ra­ja­ta­va uu­sa­ren­du­se teep­rob­leem on seo­tud juur­de­pää­su­ga me­re­ran­na­le. Ja na­gu va­rem­gi, on li­saks kir­ja­li­kult do­ku­men­tee­ri­tud nüans­si­de­le kü­si­mus ka ini­mes­te­va­he­lis­tes su­he­tes. Le­he­loos ei ole või­ma­lik ka­jas­ta­da kõi­ki ju­rii­di­li­si ja emot­sio­naal­seid as­pek­te ega Kuu­si­ku aren­dus­te väl­jae­hi­ta­mi­se muid va­lu­koh­ti.
Mäe­pea tee­vaid­lu­se osas on hal­dus­ko­hus vii­da­nud rii­gi­koh­tu hil­jaae­gu öel­dud sei­su­ko­ha­le, et igaü­he õi­gus ka­su­ta­da kal­las­ra­da hõl­mab ka õi­gust sel­le­le juur­de pää­se­da. Ise­kü­si­mus on, kui ot­se või mil­li­se va­he­maa ta­gant peab ole­ma ta­ga­tud kal­las­ra­ja­le li­gi­pääs ning kui­das tõl­gen­da­da 15 aas­tat ta­ga­si keh­tes­ta­tud de­tailp­la­nee­rin­gut Kuu­si­ku ta­lu­maa­le teh­tud aren­dus­piir­kon­na koh­ta.

0

Oma kodus on kõige parem elada ning hea, et vald aitab viletsaks jäänud liikumisvõimega eakatel toidukraami ja ravimeid kätte saada, kinnitasid Kuusalu valla vanaprouad, kellelt Sõnumitooja uuris arvamust koduteenuse kohta.
Tutvustame lehes koduhooldustöötaja tööpäeva Kuusalu alevikus. Samamoodi käivad abivajajate eest poes, apteegis, postkontoris, vahetavad voodipesu, viivad prügi välja koduhooldustöötajad Kehras ja Anija valla külades, Raasiku vallas, paljudes omavalitsustes üle Eesti. Lisaks nendele abistavad liikumisraskustes vanainimesi naabrid, sõbrad, sugulased. Häid inimesi on palju, kiitis vanem naine Pärispea poolsaarelt. Kõige tähtsam on, et inimest ei jäetaks igapäevatoimingutes hätta. Kes abi vaja, andku vallamajja teada.

0

Kuusalu vallavolikogu hääletas Kuusalu valla ja Loksa linna sundühendamise vastu. Vabariigi valitsusele saadetakse otsus koos pika, ligi 2,5 lehekülge hõlmava preambulaga. Selles on ka kirjeldatud, kuidas vaatamata korduvatele katsetele pole õnnestunud asuda läbirääkimistesse Loksa linna esindajatega, mistõttu puudub Kuusalu vallavolikogul ülevaade Loksa linna sotsiaal-majanduslikust olukorrast ega saa analüüsida ühendamisega kaasneda võivaid mõjusid vallaeelarvele ning valla võimekusele osutada vallaelanikele ka edaspidi kvaliteetseid teenuseid.
Loksa linnavolikogu kinnitab haldusreformiga seotud rahvaküsitluse tulemused neljapäeva, 4. mai istungil.

0

Aprill on südame- ehk liikumiskuu. Et rahvast liikuma-sportima saada, pakutakse tasuta treeninguid, tehakse matku. On vahvaid ettevõtmisi – Anija vallas kestab orienteerumismäng, Kuusalu kool kogub liikumiskilomeetreid.
Kes organiseeritud tegevusest ei taha osa võtta, saab minna omal käel matkama. Külastage rabasid ja tutvuge õpperadadega, mitmel pool on külade-alevike juures metsades ametlikud terviserajad või sagedasest kasutusest tekkinud jooksu- ja jalutusteed.Lisaks füüsilisele koormusele mõjutab õues liikumine ka vaimselt – saab jälgida kevade tulekut ning tunda rõõmu ilusast Eestimaast.