Esmaspäev, 20. veebruar 2017
Juhtkiri

0

„Ekst­rö­mi matk Kol­gas ku­ju­neb aja jook­sul sa­ma rah­va­roh­keks, na­gu on Tar­tu ma­ra­ton,“ en­nus­tab Nä­kial­li­ka ta­lu pe­re­mees Pee­ter Ki­vi­mäe, kes kan­dis lau­päe­val sõ­du­ri­si­ne­lit ja osa­les näi­dis­la­hin­gus. Kol­ga rah­va­mat­ka ee­lis on, et toi­mub ole­ne­ma­ta sel­lest, kas on lu­mi maas või mit­te – kui kor­ral­da­jad jak­sa­vad jät­ka­ta.
Ka tä­na­vu te­gi mat­ka kaa­sa Kait­se­lii­du pea­lik Mee­lis Kii­li. Ta tun­nus­tab, et sel­li­se et­te­võt­mi­se kau­du väär­tus­ta­vad Ees­ti ini­me­sed ter­vis­lik­ke elu­vii­se, taa­se­lus­ta­vad aja­lu­gu: „Va­ba­dus­sõ­da oli, eri­ne­valt teis­test me rii­gi pin­nal toi­mu­nud konf­lik­ti­dest, õig­la­ne ja õi­gus­ta­tud sõ­da, ta­ga­si­me rah­va­na pü­si­ma jää­mi­se. On olu­li­ne, et tol­leaeg­seid kan­ge­la­si ja nen­de te­gu­sid tead­vus­ta­tak­se. See on ka tä­nu meie hõim­las­te­le – Soo­me va­ba­taht­li­ke­le.“
Kuu­sa­lu val­las on teo­tah­te­ga ja isa­maa­li­selt mee­les­ta­tud mat­ka­kor­ral­da­jad-üri­tus­te eest­ve­da­jad ning Va­ba­dus­sõ­ja­ga seo­tud olu­li­sed pai­gad. Ehk saab­ki Ekst­rö­mi rah­va­matk edas­pi­di val­la üheks ni­mi­sünd­mu­seks.

0

Kuni käesoleva nädala lõpuni saab internetis hääletada, keda peetakse Anija vallas möödunud aastal parimateks tegijateks. Kokku on kandidaate 30. Vallamajast öeldi, et osades kategooriates on konkurents tugev ning iga hääl loeb. Seni on osalus olnud aktiivne, teisipäeva seisuga on hääle andnud 462 inimest, kokku on hääletatud 3380 korda, mullu anti kandidaatidele 1543 häält. Võtke osa ja rääkige kaasa!

0

Omavalitsused taotlevad tänavavalgustuse renoveerimiseks miljoneid eurosid toetust. Volikogudes kerkis küsimus – miks plaanime ainult olemasolevat uuendada. Paljud külad on pimedad, Raasiku kiriku juurde pimedale lõigule on laternaposte oodatud paarkümmend aastat, öeldi volikogus.
Kui uue tänavavalgustuse rajamiseks eurotoetust ei saa, on omavalitsused loodetavasti hakanud kaaluma tänavavalgustuse tegemist sinna, kus seda samuti vaja. Kui praegused valgustid uuendatud, saab sellega alustada kas või kokkuhoitud energiakulu arvelt.

0

16. jaanuaril 1992 said Harjumaa 6 valda omavalitsusliku staatuse, nende seas ka Anija ning tema naabrid – Jõelähtme ja Kose. Anija vallavalitsus kavandab kogu aastaks juubeliüritusi. Raasiku vald saab 25aastaseks märtsis, ka seal on kavas seda tähistada.
Kuusalu vald, mis taasloodi maakonnas teisena, võiks kevadel pidada 26. sünnipäeva, kuid sünnipäevana tähistatakse 7. oktoobrit, kuna sel päeval 1938. aastal tegi president otsuse ühendada Kiiu ja Kodasoo vald Kuusalu vallaks. Anija valla sünnipäeval pakuti, et võiks tähistada 160. sünnipäeva, sest esimesed vallad loodi praeguse Anija valla territooriumil 1856. aastal.

0

Vabariigi valitsus kinnitas enne jõulupühi Anija ja Aegviidu valla ühinemise. Mis Ida-Harju teistest omavalitsustest saab, selgub edaspidi. Raasiku vald on 5000 elaniku nõude täitnud ja peaks olema sundliitmisest pääsenud. Kuidas lahendatakse 2700 elanikuga Loksa linna saatus? Põhja piirkonna reformikomisjon koguneb sel nädalal, ettepanekud edastatakse valitsusele. Eeldatavalt peaks valitsus langetama otsuse veebruaris. Hoiame lugejaid arengutega kursis.

0

Sõnumitooja selle aasta viimases numbris on lugusid heategevusest, jõulude-eelsetest ettevõtmistest, aasta jooksul tehtu eest saadud tiitlitest. Meil on palju tublisid inimesi, kelle aktiivne tegevus viib kohalikku elu edasi. Soovime jõudu ja edu!
Sõnumitooja toimetus läheb jõulupuhkusele, järgmine lehenumber ilmub uue aasta esimesel kolmapäeval. Tulgu jõulud ilusad, vana-aasta lõpp rõõmus ja turvaline!

0

Hundid uluvad ja lapsed lähevad kooli koos karudega – nii iseloomustas üks jahimees olukorda Anija, Raasiku ja ka Rae valla metsades. Seesugust kiskjaterohkust pole sealkandis aastaid olnud, kinnitas ta. Jahimehed on seisukohal, et see ei ole normaalne, kiskjate arvukust tuleks jõulisemalt piirata. Eriti, kui võtta arvesse, et tegu on Tallinna-lähedase piirkonnaga, Harjumaa on Eestis kõige rahvarohkem maakond.
Raasiku vallas edukalt lõppenud hundijahi järel jäi sealsetesse metsadesse veel kuus hunti – kolm hundipaari. Jahimehed taotlevad täiendavaid küttimislube, hundijahti võib pidada veebruari lõpuni.

0

Jaanuari esimene päev on omavalitsuste jaoks oluline verstapost – sel päeval fikseeritud kodanike arv rahvastikuregistris mõjutab järgneva aasta vallaeelarvet. 1. jaanuari sissekirjutuse alusel suunatakse üksikisiku tulumaksu omavalitsustele.
Detsembrikuu on selgi aastal kodanikukampaaniate kuu. Kuusalu vald premeerib uusi kodanikke muljetavaldava loosiauhinnaga – reisiga Kariibidele, Kuuba Vabariiki. Ka Raasiku vallas arutati  esmaspäeval, kas ja mida panna auhinnaks uutele vallakodanikele.
Raasiku vallas mõjutab tänavust kampaaniat veel haldusreformist tulenev sundliitmise oht. Appi on võetud PR-firma, volikogu liikmed on pannud õla alla, teevad selgitustööd, et jõuda rahvaarvuga 5000ni ja jääda vallana alles. Raasiku jõuline aktsioon on tekitanud aga ka vastakaid seisukohti, kajastame neidki.

0

Indrek Hargla, Anti Saar, Andrus Kivirähk, Madis Milling ja Erki Vaike, Valdo Praust, Kati Murutar, Mihkel Raud, Aleksei Turovski, Maria Prääts ja Emil Rutiku, Hannes Võrno, Leelo Tungal ja Maarja Kangro, Tarmo Vahter, Armin Kõomägi, Margit Kilumets, Küllo Arjakas, Mariliis Rosin, Kuido Merits, Mart Juur – nemad on olnud külalised Kolga raamatuklubis, mis on tegutsenud kaks ja pool aastat.
Kes osalenud, need kinnitavad, et vahetud kohtumised autoritega on ärgitanud rohkem raamatuid lugema. Kolga klubi jätkab, minge kuulama!

0

Sõnumitooja ajakirjanikud on aastaid käinud jälgimas kohalike volikogude istungeid, et kajastada vastuvõetud otsuseid ja otsustamisele eelnenud arutelusid. Istungitel väljaöeldu on andnud uusi teemasid ja ideid, oleme toonud lugejateni mahlakaid kommentaare ja ettepanekuid – et informeerida valijaid sellest, kuidas rahvaesindajad töötavad, mida mõtlevad, kellega ja mille üle vaidlevad.
Kohalik volikogu on riigi kõrgema seadusandliku organi – riigikogu – väike mudel. Võetakse sõna, selgitatakse, lükatakse ümber. Nagu parlamendis ollakse sõnaosavad, nii ka kohalikus poliitikas.
Vaid üks esinduskogu on Ida-Harjus hoopis erinev ja see käib koos Loksal. Loksa linnavolikogu istungid saavad reeglina kiiresti läbi, sest diskussioone on vähe. Küsimusi on valdavalt esitanud üks opositsiooniesindaja. Keskerakonna volikoguliikmed on oma arvamuse välja öelnud või midagi teada tahtnud üliharva. Ka eelmisel nädalal toimunud istungil, kus arutati Põhja-Eesti piirkondliku haldusreformikomisjoni kirja, oli samamoodi. Loksa linna rahvaesindajad vaikivad. See on nende õigus ja valik.