Neljapäev, 20. juuli 2017
Artiklid

0

Ööl vastu neljapäeva, 7. mail rööviti taas Kotka Risti bensiinijaama. Ettevõtte juht Valler Veeleid ei osanud öelda, kui mitu korda on bensiinijaama röövitud. Algusaegadel oli rööve palju, vahepeal on olnud 8 aastat rahulik ja nüüd siis jälle.

Eelmisel nädalal Haras ja Kotkal toimunud relvastatud kallaletungid ajendasid Juminda poolsaare elanikke tegutsema enda turvalisuse kaitseks.

6. mai öösel vastu kolmapäeva tungisid relvastatud ning maskides röövlid Kuusalu vallas Hara külas vallavalitsuse liikme ja Kolgaküla Kultuuriseltsi juhi Kunnar Vahtrase elumajja. Röövlid sidusid peremehe kinni. Relva ähvardusel nõuti kulda, sularaha ja pangakaardi PIN-koodi. Kunnar Vahtrase autoga käidi Kuusalus sularahaautomaadist raha välja võtmas. Limiidi tõttu saadi pangaautomaadist 25 000 krooni. Koos muu varastatuga on kahju umbes 50 000 krooni.

Kunnar Vahtras ei soovinud juhtunut Sõnumitoojale kommenteerida ning soovitas küsida politseilt, kas ja kui kaugele on uurimisega jõutud.

Järgmisel öösel, 7. mail  tungisid maskides ja relvaga mehed Kuusalu vallas Kotka Risti bensiinijaama. Röövlid said kassast saagiks 500 krooni. Bensiinijaamas tööl olnud Anu Adamson rääkis, et oli tagaruumis, kui öösel kella poole kolme ajal löödi küljeaken sisse ning avati seestpoolt uks. Sihtides püstoliga nõuti vene ja eesti keeles raha. Kuna rikuti ka kassaaparaat, parandada on vaja aken ja uks, ei ole täpne kahju veel teada. Uus kassaaparaat saadakse lähipäevadel. 

Mõni nädal varem varastati Kunnar Vahtrase kodust tööriistu ja aiatraktor, ka siis hindas ta kahju ligi 50 000 kroonile. Juminda poolsaarel on viimasel ajal toimunud veel mitu vargust.

Hara küla relvastatud röövist kirjutas möödunud reedel ajaleht Postimees. Õhtul kajastas juhtunut Kanal 2s meelelahutuslik uudistesaade Reporter, lavastades Postimehes kirjutatut ning kasutades Kunnar Vahtrasest varem filmitut.

Nii Postimehe kirjutist kui ka Reporteris näidatud uudislõiku on internetis kümneid kordi kommenteeritud. Üles on kerkinud enda kaitsmise ja selleks relva kasutamise teemad.

Reporteris ütles isikuvastaste kuritegude talituse juht Reimo Raivet, et kurjategija vastu võib kasutada jõudu, kuid proportsioonis rünnatava ohuga. Kui uksest astub sisse relvastatud kurjategija, võib sellises olukorras relva kasutada.

Röövleid otsitakse
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Maria-Elisa Rannajõe vastas Sõnumitooja küsimusele, kui kaugele on uurimisega jõutud, et kahtlustatuna ei ole kedagi kinni võetud, kuid politsei teeb röövlite tabamiseks tööd. Asitõendite kohta infot anda ei saa, kuna see võib kurjategijate tabamist oluliselt raskendada.

Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Pärtel-Peeter Pere edastas Ida-Harju politseiosakonna vanemkomissari Veiko Randlaine kommentaari. Küsisime, kuidas inimesed saavad ennast kaitsta, Loksa ja Kuusalu vallas on paljud paanikas ja mures, et seal kandis on liikumas röövlijõuk.

Veiko Randlaine ütles, et käesoleval hetkel ei ole Kuusalu valla inimestel põhjust hirmu tunda: „Tegemist on lihtsalt kahe ajaliselt lähestikku sattunud röövimisega. Politsei hoiab piirkonnal teravdatult silma peal ja tagab korda.”

Esmaspäeval oli Leesil välkkoosolek
Tapurla elanik Artur Talvik tuli eelmisel pühapäeval koos kahe omakülamehega ideele kutsuda esmaspäeva õhtuks Juminda poolsaare küladest inimesed Leesi rahvamajja aru pidama, kuidas end kasvava kuritegevuse eest kaitsta.

Lühikese teatamise peale kogunes 40 inimest kõigist Juminda poolsaare küladest, valdavalt mehed ja neli naist. Kohal käis ka Kuusalu valla konstaabel Elbe Kuuspalu. Arutati, kas panna külade teedele ette lukustatud tõkkepuud, paigaldada videokaamerad, hakata patrullima. Konstaabel selgitas, et kriminaale tõkkepuud ei peata ning videokaamerad on kallid. Külarahvas võib eraisikutena patrullida, kuid tuleb hoiduda omakohtust.

Artur Talvik: „Kuigi politseistatistika näitab, et kuritegude arv on langenud, siis viimase aja sündmuste põhjal tuleb tõdeda, kuritegevus hakkab seoses majanduse halvenemisega tõusma. Pooleteise kuuga on olnud meie poolsaarel mitu tõsist vargust, möödunud nädalal toimusid jõhkrad röövid. Vaatame ette, tuleb hakata ennast kaitsma. Sama räägiti sel nädalavahetusel ka Virve külakoosolekul ja Kolga-Aablas.”

Kuus meest, kes jäid esmaspäeva õhtul pärast koos­olekut Leesi rahvamaja trepile, otsustasid edasi arutades, et moodustavad MTÜ Juminda Külade Korrakaitse.

„Kindlasti hakkame patrullima, raha selleks kogume annetustest. Radikaalsemad arvasid koosolekul, et oleks vaja ka relvastuda,”  ütles Artur Talvik.

0

Koos omaosalusega läheb Alavere uus reoveepuhasti maksma 4 miljonit krooni.

Reoveepuhasti, mis asub Alavere endiste lautade lähedal metsatukas, puhastab kogu asula reovett.

OÜ Velko AV juhataja Rain Oks selgitas, et Kesk­kon­na-inves­tee­rin­gute Keskuse toel ja Velko enda omaosaluse abil on plaan see täielikult rekonstrueerida. KIKi reovee­käit­luse alamprogrammist eraldati Alavere reoveepuhas­ti jaoks 3,2 miljonit krooni, koos omaosalusega on in­vesteering 4 miljonit krooni.

„Praegune biopuhasti on rajatud 1960ndate lõpus. Betoonosa hakkab vajuma, metallosa läbi roostetama, järelpuhastuse tiigid on umbes. Nende asemele tuleb täiskomplekt — uus kompaktpuhasti, tiikide puhastamine ja renoveerimine, täisplaneering, haljastus,“ rääkis ta.

OÜ Velko on kokku pannud riigihankedokumendid ning lähipäevil kuulutatakse välja hange reoveepuhasti ehitaja leidmiseks.

„Soov on saada uus puhasti valmis 1. oktoobriks,“ ütles Rain Oks.

Ta lisas, et see tuleb täielikult kaasajanõuetele vastav: „Projekt on koostatud Tšehhi ühe analoogi põhjal, kuid pakkuda võib ka teisi seadmeid, mis teevad samasuguse töö ära.“

 Praegu läheb Alavere heitvesi puhastist kraavi kaudu Jägala jõkke.

„Olemasolevad puhastid küll töötavad, kuid kuna seal fosfori keemilist eraldamist ei toimu, kipub aeg-ajalt fosforit olema üle normi ning me maksame selle eest saastetasu,“ rääkis Velko AV juht.

Ta sõnas – kuigi asula on väike ja ka reoveekogused pole suured, peaks uus puhasti viima veepuhastuse tippklassi.

„Uude puhastisse tuleb täiuslik mõõtesüsteem, kemikaalide doseerimine, et vähendada reostusaineid, kaugjälgimissüsteem ja nii edasi. Nii et tulevikus peaks Alavere heitvesi vastama kõikidele normidele,“ kinnitas Rain Oks.

0

Neljapäeval kõneldi Kuusalu vallamajas sellest,  miks spordiklubid polnud rahul Kuusalu staadioni kasutamise uute hindadega.

Vallamaja saali kogunes 15 spordiga tegelevat või selle valdkonnaga seotud inimest, et koos Kuusalu abivallavanemate Milli Kikkase ja Tõnu Ammussaarega selgeks rääkida Kuusalu spordikeskuse ja saali kasutamise põhimõtted, ka hinnad.

Kuusalu vallavalitsus kinnitas tänavu 26. veebruaril spordikeskuse uue hinnakirja. Ujula, võimla, jõu- ja aeroobikasaali ning jooksugalerii kasutamiseks kehtestatud hindadega probleemi ei tekkinud, küll aga põhjustas küsimusi ning arusaamatust staadioni kasutamise hinnakiri. Kõige enam hakkasid protestima jalgpallurid. Kui seni said nad staadionimurul treenida ja kodumänge korraldada tasuta, siis uue korra järgi tuleb Kuusalu valla spordiklubidel ühe staadionitunni eest tasuda 250 krooni, reeglina kaks tundi kestvate treeningute ja jalgpallivõistluste eest kokku 500 krooni. Teistele klubidele on staadioni kasutamise hinnad neist poole kõrgemad.

Kuna info kohalike jalgpallurite rahulolematusest jõudis vallamajja nii sportlaste endi, klubide juhtide kui ka kohalike poliitikute kaudu, otsustas vallavalitsus korraldada probleemide selgitamiseks ja lahenduse leidmiseks spordivaldkonnaga seotud inimestele kokkusaamise.

Oma valla sportlased võiksid kasutada tasuta
Abivallavanem Milli Kikkas selgitas, et mullu aasta lõpus valminud spordikeskuse hallata on antud ka kõrval paiknev staadion. Vallavalitsuse seisukoht oli – kehtestada kõigile spordiklubidele ja võistlustele hinnad ning vald võib toetada kohalikke klubisid.

Ta luges ette Kuusalu Tenniseklubist Kristo Palu kirja. Kristo Palu kirjutas, et tema meelest pole õige võtta renditasu valla egiidi all toimuvate võistluste puhul. Kohalike klubide kodumängud võiksid samuti olla staadionil renditasuta. Kristo Palu tegi ettepaneku koostada nimekiri, kes saavad spordirajatisi kasutada tasuta.

Kuusalu Spordiklubi treener Margus Keerma toetas sama ideed. Ta lisas, et õpilastelt ei tohiks treeningute eest staadioni kasutushinda küsida. Ka pidas ta kalliks täiskasvanud kergejõustiklastele kehtestatud staadionihinda 50 krooni tund.

Ta lisas, et spordikeskusele raha teenimiseks tuleks rohkem reklaamida spordihoonet ning ka staadioni väljaspool oma valda tegutsevatele klubidele ja võistluste korraldajatele. 

Vallavolikogu liige ja vabaaja komisjoni esimees Matti Krönström oli samuti etteloetud kirjaga nõus ning märkis, et helistas seitsmesse jalgpalliklubisse, neist vaid ühelt, Paides, küsib omavalitsus staadioni kasutamise eest raha, kuid samas toetab klubi päris suure summaga.

„Meil on kolm jalgpallimeeskonda vallas. See on kulukas spordiala, liigamängude eest tuleb aastas maksta kuni 20 000 krooni osalustasu. Võistlema sõidetakse oma autodega, varustus pole odav. Ka kergejõustiklastelt küsitav 50 krooni staadionitunni eest on suurem summa kui on paljudes teistes omavalitsustes,” sõnas ta.

Samu mõtteid toetas Helges Mändmets Kolgaküla Spordiklubist. Temagi leidis, kui spordikeskus on ehitatud valla rahaga ja oma rahva jaoks, siis peaksid lapsed ja kohalikud spordiklubid saama kasutada seda tasuta. Raha tuleks teenida spordirajatiste rentimisest väljaspool valda tegutsevatele klubidele või võistlusteks, uurida hindu mujal ning teha soodsamaid pakkumisi.

Volikogu aseesimees, endine koolijuht ja treener Aleksander Ardel nentis, et staadionil pole võimalik suuri kergejõustikuvõistlusi pidada, sest jooksuradu on nõutava 8 asemel 6. Ka tema leidis, et oma valla inimesed peaksid saama staadioni kasutada võimalikult odavalt või tasuta.

Jalgpalliklubi Rada treener Sander Piibemann ning FC Kiiu asutajaliige ja mängija Kristjan Nikker olid samuti seda meelt, et liigamängud ja treeningud võiksid olla tasuta. Nii nemad kui ka Matti Krönström ja volikogu liige Mait Kröönström toonitasid, jalgpallureid tuleks lubada trenni tegema ka spordikeskuse saali.

Kuusalu Karateklubi treener Priit Seli tuletas meelde, et vastavalt spordiseadusele peavad omavalitsused toetama laste sporditegevust. Ta pooldas vallavalitsuse pakutud korda, et hinnad on kehtivad kõigile, vald toetab kohalikke klubisid ja sportlasi ning tasub nende eest ise.

Jalgpall lubatakse saali ja vald toetab rendirahaga
Abivallavanem Tõnu Ammussaar toonitas, et uue spordikeskuse ülalpidamine läheb vallale maksma koos ülalpidamiskulude ja laenumaksetega ligi 7 miljonit krooni aastas. Juba spordikeskuse olemasolu on vallapoolne suur toetus sportlastele ja sportlike eluviisidega vallakodanikele.

Ta rõhutas, vallavalitsuse nõue, et kõik spordikeskuse kasutajad tasuvad teenuse eest ühtse hinnakirja alusel, ei tähenda, nagu peaksid valla spordiklubid ise kõigi soovitud teenuste eest maksma: „Valla egiidi all peetavate võistluste ja treeningute läbiviimise jaoks taotletakse vallapoolset rahalist toetust, mida vallavalitsus ka kindlasti eraldab. See võib tunduda ühest taskust teise tõstmisena, kuid raamatupidamislikult on see korrektne ja toetuse saamine on läbipaistev. Lihtsalt tasuta kasutada andmine ei distsiplineeri spordihoonet aktiivselt kasutama, mitmel pool on tekkinud olukord, et saal või staadion on tasuta reserveeritud, kuid treeningut ei toimu.”

Ta selgitas veel, et toetuse taotluse menetlemise juures on vallavalitsusel lihtsam kindlaks teha, milline üritus toimub valla egiidi all ja kas see peaks olema tasuta või tuleb maksta kehtestatud hinnakirja alusel.

Lepiti kokku, et jalgpallurid võivad edaspidi treenida ka spordikeskuse saalis, FC Kiiu lubas muretseda sinna väravad. Jalgpallurid taotlevad vallalt raha kaitsevõrkude muretsemiseks saali otsaseintesse.

Et ei peaks staadioni kasutamise eest tasuma, esitavad spordiklubid vallamajja toetustaotluse. Volikogu vaba aja komisjon teeb ettepanekuna loetelu klubidest ja võistlustest, mida vald võiks toetada. Vallavalitsus hakkab sügisel välja töötama sporditegevuse toetamise uut korda, mis oleks praegusest lihtsam ja läbipaistvam.

Ka leiti, et täiskasvanud kergejõustiklased peaksid staadionitunni eest tasuma hinnakirjas kehtestatust poole vähem – 25 krooni. Veel tehti ettepanek kehtestada lisahind neile, kes soovivad pärast trenni end ujulas pesta.


Kuusalu spordikeskus on teeninud sel aastal üle 600 000 krooni
Kuusalu spordikeskuse juhataja Kadri Idavainu andmetel on aprilli lõpu seisuga spordikeskuse pileti- ja renditulu 622 973 krooni. Jaanuaris laekus ligi 183 000 krooni, veebruaris 149 000 krooni, märtsis 176 000 krooni ja aprillis 114 000 krooni.

Kui arvutada aritmeetiline keskmine päevapiletite ja kliendikaartide põhjal, tuli keskmiseks kasutajaarvuks päevas 72 inimest. Kui lisada kooli kehalise kasvatuse tundides käinud õpilased, laste ja täiskasvanute treeningrühmad, siis on ujula kasutajate orienteeruvaks arvuks olenevalt päevast 100-200 inimest, spordikeskuse külastajaid kokku aga veelgi rohkem. Tipptunnid olid argipäevade õhtuti kella 19-21, kui korraga toimusid mitu naistetreeningut. Juhataja lubas, et uueks hoo-ajaks proovitakse ajakava koostada veelgi hoolikamalt.

Kadri Idavain avaldas lootust, et kuigi aprilli lõpust ja mai algusest on pileti ostnuid vähem ja ka treeningrühmad on tegevust koomale tõmmanud, pole tegemist huvipuudusega, vaid sisehooaeg hakkab lõppema, nagu on ka mujal spordikeskustes. See-eest staadioni kasutamiseks on juunikuuks broneeritud juba kolm erinevat laagrit.

0

Kolga muuseum on laupäeval 16. mail avatud tasuta kella 21ni ja kella 22-00.30 oodatakse
külalisi eriprogrammi vaatama.

16. mail toimub tänavuse muuseumiaasta raames üle-eestiline muuseumiöö – muuseumid on avatud hilisõhtuni ning neid saab kogu päeva jooksul külastada tasuta.

Käesoleva aasta muuseumiöö kannab ühist pealkirja „Öös on asju”. Harjumaa muuseumiöö ettevõtmistes osalevad maakonnas tegutsevad 12 muuseumi: Harjumaa  muuseum, Kolga muuseum, SA Viimsi Muuseumid, Padise Muuseumid SA, Rootsi-Kallavere küla muuseum, Toomani talumuuseum Muuksist, Näkiallika Tööriistade Muuseum Kupu külast, Kolgaküla Traktorite ja Tööriistamuuseum, Rebala muinsuskaitseala muuseum. Kõik need muuseumid on lubanud osaleda Kolgas avataval näitusel.

Kolga muuseumis mõisa valitsejamajas toimub kell kuus õhtul Kuusalu muusikakooli keelpilliansambli kontsert direktor Kadi Katariina Sarapiku juhendamisel. Tund aega hiljem saab vaadata Kolga Kohal-olijate etendust „Vaimude öö“, mille on lavastanud Terje Varul.  Kell kaheksa õhtul viib muuseumi fondihoidja Ulvi Meier külalised esimesele ekskursioonile mõisa peahoonesse.

Kell kümme õhtul avatakse Kolga mõisa peahoones Harjumaa muuseumide ühine öö. Kõigepealt on seal Meelis Vahari keelpilliansambli pooletunnine kontsert. Seejärel saab valitsejamajas tunni aja jooksul tutvuda maakonna muuseumidest kohale toodud huvitavate esemetega, neid tutvustavad muuseumide esindajad. Pool tundi enne südaööd on kavas teine ekskursioon mõisa peahoonesse koos Ulvi Meieriga.

Kolga muuseumi juhataja Anu Karjatse: „Sellest peaks kujunema üks tore ettevõtmine, kus väikemuuseumid ühendavad väed, et teadvustada üheskoos ümberkaudsetele elanikele muuseumi väärtusi ja väljapanekuid ning ka meie olemasolu. Muuseumide eesmärk ongi ju säilitada ja meenutada olnut ning hoida seda.”

0

MIKA ORAVA soovib Pikva mõisa restaureerida ning avada seal majutusasutus.

16. mail toimuvad muinsuskaitsetalgud ka Anija ja Kuusalu vallas.

Muinsuskaitse ümarlaua esimees, Anija vallas asuva Pikva mõisa omaniku Mika Orava sõnul saadi idee üle-eestilisteks muinsuskaitsetalguteks koostööpartnerilt, möödunud aastal suure prügikoristusaktsiooni Teeme Ära korraldustoimkonnalt.

„Omandireformi käigus 1990-ndate aastate alguses sai iga muinsuskaitsealune objekt omaniku. Omanik võib olla riik, omavalitsus, ühiskondlik organisatsioon või eraisik. Kuna need on mälestised, mis on tähtsad kogu riigile ja igale kodanikule, otsustasime aidata neid korrastada,“ ütles Mika Orava.

Ta jutustas, et mälestiste seisukord on viimaste aastatega osaliselt küll paranenud, kuid siiski on 26 protsenti arhitektuurimälestistest hävimisohus ning neid tuleb pidevalt juurde. Mika Orava hinnangul on küsimus suuresti hoiakutes. Paljud on omanikuks saanud vastu oma tahtmist – tagastamiste ja erastamistega. Pärast majandite lagunemist jaotati maal muinsuskaitselisi objekte, näiteks aitasid ja küüne, osakutena. Mõned inimesed, kes on mälestise omanikud, ei teagi, et hoone on muinsuskaitse all ning nad ei oska sellega midagi teha.

„Hoone on väärt vaid siis, kui sellel on kasutuseesmärk. Suur probleem on selles, et muinsuskaitseamet ei mõista – igasse mälestisse ei saa teha muuseumi, vaid peab olema midagi, et hoone hakkaks oma taastamist ära tasuma. Näiteks Inglismaal ei rahasta riik objekte, millel pole selget äriplaani ja tegevust, mis hiljem peaks seda hoonet üleval. Eestis on vastupidi – ei vaadata üldse seda, et saaks hoonele kasutust, vaid et taastataks originaali järgi,“ selgitas Mika Orava.

Seetõttu on tema hinnangul tekkinud olukord, et paljud mälestiste omanikud ei jaksa muinsuskaitseametiga kembelda ja löövad käega: „Asjaajamine on tehtud nii bürokraatlikuks, et mõisa või mõne muu mälestise kordategemisel maksab paberimajanduse ajamine rohkem kui taastamine.“

Ta lisas, sageli ei saa muinsuskaitseameti töötajad aru, et nemad on kodaniku, mitte kodanik ametniku jaoks. Küll aga kiitis ta Ida-Harjumaa muinsuskaitseinspektorit Ly Renterit, kes on mälestiste omanikele palju nõu ja jõuga abiks olnud.

Talgutest saab igaüks osa võtta
Muinsuskaitsetalgud toimuvad muinsuskaitsekuu raames 16. mail kogu Eestis, koristatakse mälestisi ja nende ümbrust. Mälestised ei ole ainult mõisad, vaid ka kirikud, surnuaiad, linnused jm.

Muinsuskaitse ümarlaua kodulehel www.umarlaud.eu on kirjas talgukohad ning igal soovijal on võimalik end talgutele registreerida. Mika Orava ütles, et talgukohti tuleb pidevalt juurde, neid pakuvad välja mälestiste omanikud. On ka selliseid kohti, kus talgud ei toimu 16. mail, vaid mõnel muul ajal, need kohad on kodulehel kaardil märgitud teise värviga.

Põhiliselt tehakse talgute ajal heakorratöid, mõnel pool puhastatakse ka muinsuskaitsealuseid hooneid seestpoolt. Kohad, kus on kavas teha veidi keerulisemaid töid, on eelnevalt üle vaadatud muinsuskaitseinspektoritega.

„Peamiselt on talgutel kavas siiski ümbruse korrastamise ja prahi kogumine hunnikutesse, et tulevikus oleks võimalik seal tööd jätkata. Prahi äraviimine on omaniku ülesanne, meie vaid aitame neil tööjõudu organiseerida. Kõik käib vabatahtlikkuse alusel, ümarlaua eelarve talguteks on null krooni,“ ütles Mika Orava.

Ta lisas, et talgute näol on osaliselt tegemist ka sotsiaalse ettevõtmisega, mis aitab mälestise omanikul ja kohalikel inimestel paremini tuttavaks saada.

„Kutsun kõiki üles talgutel osalema. Mälestise korras­olek ei ole üksnes eraomaniku mure, vaid puudutab meid kõiki. Kuigi Ida-Harjumaal pole talgukohti väga palju, ei takista miski mujale minna. Talguobjektide seas on väga huvitavaid, minu meelest on näiteks tohutult põnev Peeter Esimese linnus Paldiskis, kuhu oodatakse kokku 200 talgulist. Süüa-juua saab kõikjal kohapeal, kuid transport peab endal olema.“

16. mail on veel teine suur ettevõtmine – muuseumiöö. Paljudes muuseumides on sel õhtul lahtiste uste päevad.

Talgud Pikval ja Anijal
Pikva mõisas olid talgud juba 25. aprillil, kuna omanik Mika Orava on 16. mail seotud üle-eestilise aktsiooni korraldamisega. Kokku tuli ligi 50 inimest, peamiselt mõisaomaniku sõbrad-tuttavad, aga ka kodukandi aktiivseid inimesi.

„Pikval on talgud juba traditsioonilised, olen neid igal aastal korraldanud,“ ütles Mika Orava.

Põhiliselt koristati mõisaparki, puhastati talli ümbrust, veeti sauna juurde ehitusmaterjali.

Anija mõisa juures on talgud 16. mail. Kuna vallavalitsuse tellimusel on OÜ Mõisaprojekt koostanud mõisa piirdemüüri ja väravate restaureerimise tööprojekit, oli esialgu kavas talgute ajal võtta maha 122 müüri ohustavat puud.

„Kuid otsustasime, et seda me talgupäeval teha ei jõua. Koristame pargis hoopis tuulemurdu, seda on seal väga palju,“ ütles Anija mõisa kultuurijuht Pille Kulla.

Talgupäeva organiseerivad MTÜ Anija Mõis ja Anija Muinsuskaitse Selts. Oodatud on kõik huvilised.

Koristustööd Kuusalus, Uuris, Jumindal, Kolgas
Muinsuskaitse ümarlaua veebilehel on info Kuusalu vallas Uuris toimuvatest talgutest. Plaanis on korrastada Uuri esiajaloolisi kalmeid, kultusekivi ümbrust, muistseid põlde – koguda prahti ja raiuda võsa. Ning koristada ka Hiiemetsa ohverdamiskohta. Kontaktisik on keskkonnaameti Viru regiooni kul­tuuripärandi spetsialist Ave Paulus. Talgutel on lubanud osaleda ka arheoloog Gurly Vedru.

Valkla mõisa ümbruses on plaanis heakorrastustööd ja samuti võsa lõikamine. Talgulisi on kirjas kümme. Kontaktisik on Vahur Maiste.

Muinsuskaitseinspektor Ly Renter ütles, et kuigi interneti info järgi on Harjumaal vähe talguid, siis tegelikult on mitmel pool maakonnas need juba toimunud või lähiajal tulemas.

Jumindal koristati sel pühapäeval kalmistut ning ka kogu küla.

Kuusalu kalmistu kohta on antud muinsuskaitsest luba puude mahavõtmiseks. EELK Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas ütles, et plaan on korrastada ka kirikuaeda.

Kolga mõisa ümbruse korrastamine on 16. mai talgutel kavas restorani ja külalistemaja rentniku, firma OÜ Altseedia eestvedamisel. Ly Renter rääkis, et käis koos firma esindajatega kogu kompleksi üle vaatamas, nii varemeid kui ka mõisaparki, see võttis aega viis tundi.

0

Neljapäeval, 30. aprillil toimunud istungil otsustati keskfraktsiooni häältega lõpetada osalemine OÜs Sõnumitooja.

Vallavanem Jüri Lillsoo luges ette otsuse eelnõu, milles oli kirjas lõpetada osalus OÜs Sõnumitooja ning teha vallavalitsusele ülesandeks vallale kuuluva osa võõrandamine. Eelnõu koostamist oli pool tundi enne jaanuarikuise volikoguistungi algust nõudnud volikogu esimees Jaanus Kalev. Tookord hääletas volikogu enamus eelnõu arutamise istungi päevakorda sisse, kuid hääletusele ei pandud. Sellest alates on olnud OÜs Sõnumitooja osalemise küsimus volikogu iga istungi päevakorras.

Volikogu esimees Jaanus Kalev rääkis, et Anija volikogu poole on teinud kaks pöördumist Sõnumitooja teiste osanike esindajad – Kuusalu ja Raasiku vallavanemad ning volikogu esimehed. Esimene kiri saadeti märtsis, teine eelmisel nädalal. Raasiku ja Kuusalu valla juhid tegid Anija vallavolikogule ettepaneku jätkata Sõnumitooja väljaandmist 2009. aasta lõpuni.

„OÜl Sõnumitooja on 2009. aasta majandusaasta lõpuni kohustused oma tellijate ees. Me ei saa ettevõtte omanikena oma elanike ehk lehetellijate usaldust petta,“ põhjendasid nad.

Kuusalu ja Raasiku valla juhid selgitasid ka, et otsustasid mitte esitada Anija valla teistkordsele meediateenuse hinnapäringule Sõnumitooja pakkumist, kuna esimesel korral see diskvalifitseeriti – sest pakkumises oli kirjas dotatsioonisumma, mitte hind.

„Oleme seda meelt, et Sõnumitooja väljaandmise toetamine kokkulepitud ja seni toiminud põhimõtetel on parim variant nii omavalitsustele kui osaühingule,“ kirjutasid nad.

Jaanus Kalev tutvustas volikogule Sõnumitooja osade jaotust – Kuusalu valla osa oli selles 89 200 krooni, Anija valla osalus 47 000 krooni, Raasiku valla osalus 37 300 krooni ja Loksa linna osalus 3200 krooni.

 „Nende häälte järgi küsin, kas meil on võimalus seal personaalselt midagi läbi suruda? Isegi kui võtame kõrvale Raasiku valla ja Loksa linna osa, siis ikkagi jääb Kuusalu vald selle ajalehe omanikuks,“ lausus ta.

Pearaamatupidaja Carmen Meikar selgitas, et Kuusalu vald on osa enda osalusest loovutanud Raasiku vallale.

„Hetkel on arvud need ning selle järgi ütlen, et tegemist on Kuusalu valla ajalehega, mida meie sponsoreerime,“ märkis Jaanus Kalev.

Keskfraktsiooni liige Andrus Nilisk arvas: „Arutasime sotsiaaltoetusi ja nendele meil raha ei jätkunud. Kui toetame Sõnumitoojat kui eraäri, siis kas meil selle jaoks on raha, kuid laste jaoks mitte?“

Kaarel Aruste küsis: „Kas peate õigeks, kui Kehra linna infotahvel, mis peaks asuma linna keskel, viiakse karulaane metsa? Praegu on analoogne olukord – Sõnumitoojat loetakse Anija vallas kõige rohkem, kuid tahate infot hakata avaldama lehes, mida meil ei loeta.“

Tõnis Väli meenutas, et eelmisel istungil anti volikogule üle 506 allkirjaga Anija valla elanike pöördumine, milles sooviti Sõnumitoojas osalemise jätkamist: „Kesk­erakonna lubadustes enne eelmisi valimisi oli öeldud – Keskerakond arvestab rahva tahtega ja võtab neid kuulda. Kuidas me nüüd siis sellele asjale vaatame? Võtate ja hääletategi oma tõekspidamised maha?“

Ta luges kokku, mitme valija häälega Sõnumitooja väljaandmisest loobumine kavatsetakse otsustada – Keskerakonna praegused esindajad volikogus said eelmistel valimistel kokku 282 häält, opositsiooni esindajatel on volikogus kokku 491 valija häält. 

„Näete siis, kuidas ja millise jõuga meil asju otsustatakse,“ tõdes Tõnis Väli.

Sõnumitooja väljaandmises osalemise lõpetamise poolt hääletasid volikogu istungil osalenud 9 keskfraktsiooni liiget, vastu oli 7 rahvaesindajat opositsioonist. Istungilt puudus 3 volikoguliiget.

Hiljem küsis volikogu liige Ago Pärnamäe, miks ei tutvustatud volikogule maa- ja majanduskomisjoni seisukohta, enamik komisjoniliikmeid toetas OÜs Sõnumitooja osalemise jätkamist. Komisjoni esimees Andrus Nilisk ütles, et unustas seda teha. Ago Pärnamäe kinnitas pärast istungi lõppu Sõnumitoojale, et komisjoni koosolekul hääletas ka Andrus Nilisk ajalehe väljaandmise jätkamise poolt.

Ametlikud teated Harju Elusse
Volikogu päevakorras oli ka meediateenuse hinnapäringu tulemuste kinnitamine. Vallavanem luges ette eelnõu tunnistada meediateenuse hinnapäringul edukaks ASi Kirilille Kirjastus pakkumine. Kirilille Kirjastusele kuulub ajaleht Harju Elu. Ettevõtte pakkumine valla ametlike teadete ning igas lehenumbris vähemalt ühe lehekülje ulatuses Anija valla elu kajastamise eest oli 4130 krooni kuus, lisandub käibemaks. Vallavalitsust kohustati sõlmima meediateenuse osutamise leping kuni 31. detsembrini 2009.

Tiit Tammaru leidis, et pakkumine on kahtlaselt odav ning soovis, et volikogu küsiks kirjastuselt kirjalikku selgitust, kuidas nad saavad teenust sellise hinna eest pakkuda. Ettepanekut toetas Kaarel Aruste, kes märkis, et ebanormaalselt odavat pakkumist tuleb alati põhjendada.

Seepeale sõnas Jaanus Kalev, et Sõnumitooja jättis teisele hinnapäringule pakkumise esitamata: „Toimetus ütles, et tahavad täpselt samade summadega jätkata, mis siis, et Anija vallal on raske, mis siis, et majandus langeb. Nüüd oleme otsustanud Sõnumitoojast välja astuda ning et ei tekiks infosulgu, siis on meil siin see eelnõu.“

Jüri Lillsoo kinnitas, et ka Rae vald maksab ametlike teadete avaldamise eest umbes 3000-4000 krooni kuus.

Tiit Tammaru ettepanekut peatada eelnõu menetlemine ning teha Kirilille Kirjastusele järelepärimine toetas 7 opositsiooniesindajat, vastu oli 9. Üheksa keskfraktsiooni liikme poolthäälega otsustati sõlmida leping ASiga Kirilille Kirjastus. Selle vastu oli 7 opositsiooniliiget.


Täpsustused toimetuselt Jaanus Kalevi ja Andrus Niliski sõnavõttude kohta
OÜ Sõnumitooja osakute jaotumine.
Aprilli alguses toimus Sõnumitooja osanike koosolek, kus osales ka Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev. Ta küsis Kuusalu ja Raasiku valla esindajatelt osade jaotuse kohta. Talle selgitati, et Kuusalu valla osa suurenes pärast Loksa ja Kuusalu valla ühinemist. Kuusalu volikogu on otsustanud sellest osa müüa 1 krooni eest Raasiku vallale ning Raasiku volikogu on otsustanud selle osta. Siis jaotuvad osad kolme osaniku vahel enamvähem võrdselt – igaühel umbes 30 protsenti. Notariaalselt on tehing veel vormistamata, kuna otsustati ära oodata Anija volikogu otsus. Neljanda osaniku, Loksa linna, osa suurus on umbes paar protsenti. Loksa linnavolikogu on otsustanud osa müüa 3 krooniga, linnapea on pidanud Raasiku vallavanemaga ostu-müügi asjus läbirääkimisi.

Sõnumitooja kui eraäri. Sõnumitooja ei ole eraäri, leht kuulub valdadele ning seega ka nende maksumaksjatele.

Dotatsiooni vähendamine. Sõnumitooja koosolekul küsis Raasiku vallavanem Andre Sepp – kas Anija vald oleks nõus Sõnumitoojas osalemist jätkama, kui teised osanikud langetaksid Anija valla rasket majanduslikku olukorda arvestades Anija valla dotatsiooni ajutiselt poole võrra – 5000-6000 krooni. Jaanus Kalev ei olnud sellega nõus, vaid vastas, et oluline on kõige madalam hind.

0

Kuusalu Soojuse tellimusel ehitatav Salmistu veetrass hakkab valmis saama.

Kuusalu Soojuse projekt sai Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) Salmistu küla veetrassi rajamiseks 2 627 250 krooni. Kogu projekt maksab 3,9 krooni, Kuusalu Soojus lisab omaosalusena 33 protsenti ehk 1,3 miljonit krooni.

Kokku rajati 6 kilomeetrit torustikku. Esialgu oli kavas teha 3,9 kilomeetrit, kuid koos hargnemistega kujunes see palju pikemaks.

Kuusalu Soojuse juht Raul Valgiste rääkis, et torud on maasse pandud, paigaldatakse viimaseid maakraane.

Ehitaja ootas, kuni maa täielikult sulab, ning nüüd on hakanud haljastustöid tegema – trassipealset maad tasandatakse, pannakse peale muld ja külvatakse muruseeme. Korrastatakse ka teede alt läbiminekukohti. Trass tuleb üle anda 31. maiks. Kinnistute juurde on pandud maakraanid, omanikud peavad ise tellima trassi hooneteni.

„Kõigi eelduste kohaselt laseme vee torudesse järgmisel nädalal,” lubas Raul Valgiste. Ta lisas, et on alustatud liitumislepingute sõlmimisega. Praeguseks on sõlmitud paarkümmend lepingut. Liitumistasu on 10 000 krooni.

Kuusalu valla elanike registrisse kantud kinnistuomanikud võivad taotleda vallalt liitumistasu maksmiseks toetust. Kes liituvad trassi valmimise aastal, neile on toetus kuni 8000 krooni. Taotlusi saab esitada pärast seda, kui trassile on antud kasutusluba. Raul Valgiste ütles, et Salmistu kinnistuomanikud võiksid taotlusi esitada seega juunikuust. Kes pole seni valla elanik, kuid soovib toetust, võib end registreerida Kuusalu valla elanikeregistrisse.

Salmistu projekti teine etapp on veetöötlusjaama rajamine. Selleks andis KIK 2,1 miljonit krooni, Kuusalu Soojuse omaosalus on 686 000 krooni. Praegu käib veetöötlusjaama projekti koostamine, seejärel hakatakse otsima ehitajat.

Kuusalu Soojus on võtnud mõlema etapi, nii trasside rajamise kui ka veetöötlusjaama ehitamise, omaosaluse tarbeks pangast laenu. Liitumistasude eest on kavas laenu tagasi maksta. Arvestatud on, et Salmistul hakatakse vett andma 180 majapidamisele.

Raul Valgiste sõnul on juba mõned kinnistuomanikud öelnud, et tänu tsentraalsele veele kavatsevad nad seni tühjalt seisnud krundile ehitama hakata. Ka on mõned suvitajad lubanud, et nüüd on neil plaan jääda sinna elama ka talveks.

Kuusalu Soojus on viimase viie aastaga investeerinud kokku 40 miljonit krooni, sellest 30 miljonit abirahadena ja 10 miljonit ise. Peagi valmivad Kuusalu katlamaja ümber­ehitus ja Kolga veepuhastusjaam.

0

Laupäeval, 2. mail käisid Andineeme rannas naftareostust koristamas Kuusalu vallamaja töötajad ja vallavalitsuse liikmed. Pildil KAI SINISALU, PILLERIIN REMBEL ja MADIS PRAKS.

Möödunud nädala alguses teatasid Pedaspea elanikud Kuusalu vallamajja naftalaikudest rannas.

Pedaspea küla üks pere kogus nädalavahetusel avastatud naftatükid ise rannast kokku ning andis sellest eelmisel esmaspäeval vallamajja teada. Kokku saadi Pedaspealt viis kotitäit hangunud naftat.

Mõne aja pärast tuli valla keskkonnapeaspetsialist Janne Kallakmaale kõne Leegiranna kohta – seal avastas merekaldal naftalaike ning koristas need volikogu majanduskomisjoni liige, Emarti ehitusmaterjalide kaupluse üks omanikke Martin Urva.

Janne Kallakmaa läks seepeale uurima Kolga lahe teistesse rannaküladesse. Kõige rohkem leidis ta reostust Andineeme suplusranna äärest ning natuke ka Salmistu-Valkla ranna-alalt.

„Kõndisin sealt edasi Jõelähtme valla piirini, kus saime kokku Jõelähtme valla keskkonnaametnikuga. Tema ütles, et Jõelähtme valda ei ole nafta jõudnud, ilmselt on Pedassaar jäänud ette. Tõenäoliselt on reostus tulnud randadesse jääga. Kuna ilmad on veel jahedad, on nafta jäänud kaldale suuremate või väiksemate tükkidena, neid on kerge koristada – torgata kepi otsa ja tõsta kotti,” rääkis Janne Kallakmaa.

Eelmisel nädalal käis valla majandusteenistuse juhataja Kalev Kulpson koos kahe töömehega randadest reostust ära koristamas. Kolga-Aabla rannaliivalt korjas mõned sinnasattunud naftatükid üles külavanem Mait Kröönström.

Nafta oli rannas pooltahkes olekus ja väikeste laikudena.

Nafta oli rannas pooltahkes olekus ja väikeste laikudena.

Laupäeval, 2. mail kogunesid Andineeme randa koristama Kuusalu vallamaja ametnikud. Kuna nädalavahetusel olid ilmad soojad, oli kartus, et nafta võib hakata sulama ja pinnasesse valguma ning siis on selle kättesaamine juba palju keerulisem. Seetõttu otsustati minna kohe puhkepäeval, mitte oodata selle nädala algust.

„Milleks kulutada raskel ajal tööraha, kui saame oma jõududega hakkama,” selgitas Janne Kallakmaa.

Kõik kogutud kotid antakse lõpuks üle ohtlike jäätmetega tegelevale firmale. Kui palju tuleb Kuusalu vallal naftareostuse utiliseerimise eest firmale tasuda, seda ei osanud keskkonnapeaspetsialist veel öelda.

Hinnapäringud on saadetud ASile Eco Pro, OÜ Kesto ning ASile Epler&Lorenz – need ettevõtted transpordivad ning käitlevad ohtlikke jäätmeid.

Janne Kallakmaa lisas, et igale poole ei olnud mere äärde võimalik uurima minna, sest autoga ei pääse ligi. Kui Kolga lahe idakaldal leitakse naftalaike, palus ta sellest teada anda. Ka võiks leidja võimalusel nafta kohe kokku koguda, kui see on veel tahkunud olekus. Kõik kotid naftatükkidega tuleks viia Kiius asuvasse jäätmejaama.

0

Aprillis algatas Raasiku vallavolikogu uue alajaama detailplaneeringu.

Planeering algatati Eesti Energia tütarettevõtte OÜ Põhivõrk taotlusel ning see hõlmab mitut maaüksust Järsi külas, kokku umbes 80 hektarit. Detailplaneeringu eesmärk on olemasoleva alajaama demonteerimine, uue alajaama planeerimine, kaherealise 330 kV õhuliini rajamine, ehitus­eskiisi koostamine, juurdepääsuteede lahendamine, heakorra- ja keskkonnakaitse tagamine.

Raasiku valla maakorraldaja Anne Varbla selgitas, et uus alajaam soovitakse rajada põllule, mis asub maantee ääres praeguse alajaama ja vene kiriku vahelisel alal.

Uut alajaama kavandatakse seetõttu, et senine, 1967. aastal ehitatud alajaam, on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, seadmed tehniliselt halvas seisukorras ning 1970ndatel aastatel paigaldatud suure õlimahuga võimsuslülitite õlikogumissüsteemid ei vasta tänapäevastele keskkonnakaitsenõuetele. Spetsialistide hinnangul võib aastatel 2010-2014 tekkida Aruküla jaama autotrafode ülekoormus. Kuna jaotla ehituskonstruktsioonid on halvas seisukorras, on plaan asendada olemasolev juhtimishoone uuega.

OÜl Põhivõrk on kavas Aruküla praegune alajaam demonteerida ja ehitada põllu peale uus. Veel soovitakse sinna ehitada uus kaheahelaline 13-kilomeetrine kõrgepinge õhuliin.

Aruküla alajaam on üks kolmest suuremast sõlmpunktist Tallinna lähiümbruse energiasüsteemis. Umbes samalaadne alajaam on viimati ehitatud Harkusse.

„Kui Põhivõrk meie poole pöördus, soovisime neilt kõigepealt maaomanike nõusolekut,“ sõnas maakorraldaja.

Nüüdseks on olemas notariaalsed lepingud kõigi maa­omanikega, kelle maid see planeering hakkab hõlmama. Osa maad kuulub eraisikule, osa on riigi omandis ning antud põllumaana kasutusvaldusse. Hiljem on Põhivõrgul kavas need maad võõrandada,“ ütles Anne Varbla.

Vallavalitsus andis detail­planeeringu algatamise volikogu otsustada, kuna tegemist on valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

„Üldplaneeringu järgi on tegemist maatulundusmaaga. Kui üldplaneeringut 2005. aastal koostasime, ei teadnud, et plaan on rajada uus alajaam. Rae valla üldplaneeringus on see juba sees – meie vallast edasi lähevad kõrgepingeliinid Rae valda,“ rääkis Anne Varbla.

Vallavalitsus algatas planeeringu juurde ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise: „Pidasime seda vajalikuks, kuna planeeringuala on väga suur ning sinna kavandatakse tegevust, millel on eeldatavasti väga olulised mõjud keskkonnale.“

Keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) peab välja selgitama detail­planeeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud olulised keskkonnamõjud ja nende ulatuse ning pakkuma meetmeid negatiivsete mõjude leevendamiseks.

Kui keskkonnamõjude strateegilise hindamise programm valmis, läheb see avalikustamisele, hiljem avalikustatakse ka KSH lõpparuanne.

Raimond Truus Eesti Energia Võrguehituse ASist kinnitas Sõnumitoojale, et uus alajaam peaks inimesi tunduvalt vähem häirima kui senine: „Kuna praeguse alajaama seadmed on vanad, võivad need mõne aja pärast muutuda ohtlikuks. Uus alajaam ümbruskonda kindlasti ei halvenda, see tuleb elamutest kaugemale kui senine ning müratasemelt kindlasti vaiksem.“

Kavakohaselt peaksid uue alajaama ehitustööd algama 2011. ning see peaks valmima 2013. aastal.

0

Kuusalu volikogu esitab ringkonnakohtule maastikukaitseala kaitse-eeskirja lisa täiendavate põhjendustega.

Rohkem kui aasta tagasi, 20. märtsil 2008, leidis Harju halduskohus, et Kuusalu vallavolikogu 27. juuni 2007 määrus Rehatse maastikukaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja kohta on sisuliselt põhjendamata ning selle vastuvõtmise vajadus ebaselge. Kohus jõudis sellisele järeldusele, kui arutas Kuusalu taga metsas Rehatse piirkonnas liiva kaevandada sooviva OÜ Ronette kaebust, millega ettevõte taotles Kuusalu vallavolikogu määruse  tühistamist.

Halduskohus selgitas, et kaitseala loomise põhjendused olid esitatud seletuskirjas, kuid määruses puudus vihje nendele – põhjendamine on vajalik, et oleks võimalik hinnata määruse seaduspärasust.

Kuusalu vald esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule, istung toimub sel reedel, 8. mail.

Eelmisel kolmapäeval, 29. aprillil oli vallavolikogule esitatud Rehatse kaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu. Kõik kohalolnud 15 volikoguliiget olid selle poolt, et teha muudatus ja täiendada kaitse-eeskirja lisaga, kus on Rehatse kaitseala loomise põhjendused.

Seitsmeleheküljelises lisas on öeldud, et Rehatse maastikukaitseala peamine kaitseeesmärk on kaitsta Kuusalu aleviku naabruses paiknevat metsamaastikku, mis on ühelt poolt Kuusalu elanikele oluline puhkemaastik ning teiselt poolt rohevõrgustiku toimimist tagav piirkond. Alal asuvad ulatuslikud liivavarud, Kuusalu liivamaardlas kaevandamise vastu on huvi tundnud mitmed ettevõtjad. Maavarade kaevandamine mõjutaks oluliselt piirkonna põhjavee taset, aga ka maastikupilti, ning seaks ohtu nii elupaikade kui ka ohustatud liikide säilimise. Et hoida piirkonna metsaelustikku ja puhkemaastikku, on vaja piirata suurepindalalisi raieid, maavarade kaevandamist ning uute tiheasustusalade rajamist. Kaitseala piirist 200-300 meetri kaugusel asuvad Kuusalu aleviku korrusmajad. Ala on aleviku elanikele väga oluline rekreatsioonipiirkond. Kaitse-eeskiri võimaldab metsa majandada tasakaalustatult ning keelata maastikku pöördumatult mõjutav kaevandamine.

Lisatud on ekspert Uudo Timmi arvamus kaitseala piirist ja tsoneeringust. Ta tõdeb, et Võllaskatku ja Rehatse  metsad on metsise püsielupaigad, kuid nende vahele jääva liivamaardla kohta on antud kaevandamisluba – Kiiu Soone Kuusalu III karjäär, või tehtud loa taotlemiseks keskkonnamõju hindamine – Kiiu Soone Kuusalu IV karjäär. Nende karjääride keskkonnamõjude hindamisel ei pööratud piisavalt tähelepanu, et oleks garanteeritud metsise elupaikade vahele ühenduskoridor. Risk oleks leevendunud, kui maastikukaitseala oleks hõlmanud ka Kuusalu III karjäärist põhja pool paiknevat metsa, kuid kaitseala laiendamine kahe karjääri ümber ei anna enam suurt efekti, märgib ta.

Kaitse-eeskirja lisas on kaitseala piiride kohta selgitatud – et hoiduda võimalikest kahjunõuetest, jäeti Kuusalu III mäeeraldis välja, sest enne kaitseala moodustamise menetluse algatamist jõuti esitada taotlus Kuusalu III kasutusele võtmiseks ja uuringute algatamiseks.

Tallinna ringkonnakohtu 8. mai istungil esindab Kuusalu volikogu vandeadvokaat Kaimo Räppo advokaadibüroost MAQS Law Firm.