Esmaspäev, 24. aprill 2017
Artiklid

0

Anija vallavanem JÜRI LILLSOO, sel nädalal on volikogus esimesel lugemisel valla tänavune eelarve. Milline see on võrreldes mullusega?

„Eelarve tuleb väga pingeline. Esialgu kavandasime eelmise aastaga võrreldes 10 miljoni krooni suurust vähenemist, nüüdseks oleme seda veel kärpinud. Nii et eelmise aasta 90 miljoni krooni asemel kavandame eelarve kogumahuks 79 miljonit krooni. Sellise eelarvemahu tagamiseks oleme sunnitud võtma 3,1 miljonit krooni laenu pooleliolevate investeeringute lõpetamiseks. Ja ma ei välista, et edaspidi võib tulla vajadus eelarvet veel kärpida.“

Miks eelarve nii palju väheneb, kas kavandatava tulumaksu laekumise arvelt?

„Planeerime vähem tulumaksu, kuid ka teised maksulaekumised vähenevad. Kuna Põhja-Kõrvemaal on nüüd maastikukaitseala, siis ei laeku vallale sealt enam maamaksu. Kaotame sellega umbes 640 000 krooni. Kui meie suurim veetarbija, AS Horizon, ei tööta, jääb ressursimaksu umbes miljon krooni laekumata.

Riik vähendab oma eraldisi omavalitsustele, sest riigieelarvest on vaja kärpida miljardeid kroone. Ka riigidotatsiooni saame sellel aastal miljon krooni vähem, toimetulekutoetuste jaoks kogu aastaks eraldatud raha on jaanuarikuuga peaaegu otsas ning järjekord soovijaist ukse taga.“

Kuidas saate siis eelarve tasakaalu? Veel aasta lõpus plaanisite vallavalitsuse ja allasutuste töötajate 400-kroonist palgatõusu?

„Palgatõusu jutt on nagu eelmise aasta lumi, mis tuleb ära unustada. Tänavu jäävad ära kõik puhkusetoetused ja lisatasud. Sest majanduskuludest pole pääsu – kütte, vee, kanalisatsiooni ja elektri eest tuleb maksta.

Praeguse seisuga oleme ka MTÜde toetamise täiesti ära nullinud. Päris nii siiski ei saa, minu südametunnistus näiteks ei luba Kehra käsipalliklubi täiesti toetuseta jätta. Nad kaitsevad ikkagi meie valla au ning teevad preventiivset tööd noortega. Mina usun, et neist on rohkem kasu, kui korrakaitsepatrulli ülevalpidamisest. Pealegi töötab patrull nädala jooksul 12 tundi, sellega küll ei suudeta minu arvates kuritegevust ohjeldada.

Arvan, et peame ka kaaluma mitmete partnerlussuhete lõpetamist, näiteks erinevatest liitudest väljaastumist. Sest esmatähtis on täita need funktsioonid, mis on meile kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega pandud. Kui raha ei ole, siis lihtsalt ei saa muud lubada.

Kõik sõltub muidugi volikogust – nemad võtavad eelarve vastu, vallavalitsus esitab vaid oma nägemuse. Kuid mina kardan, et aprillikuuks võib tekkida selline seis, et meil pole raha kõikide kohustuste täitmiseks. Praegu makstakse veel koondamistasusid ja maksud laekuvad, kuid kevadel oleme raskemas olukorras.

Nii et see pole enam äraelamise, vaid kriisi eelarve. Sest ära saab elada siis, kui kõik võetud kohustused ja vajalikud teenused on tagatud. Meil võib juhtuda, et ei niida sel suvel muruplatse ega lükka talvel lund sellises mahus nagu varem ning peame tänavavalgustust piirama, kuna raha lihtsalt ei ole.“

Kas mingeid investeeringuid ikkagi kavandate?

„Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniprojekti tuleb hakata ellu viima. Selleks on euroraha eraldatud ning omaosaluse katmiseks võtame laenu. Ka Anija mõisa renoveerimist tuleb alustada, kõigepealt on vaja koostada projekt. Kuid Kehra ujula ehitamine jääb praegu küll ootele.“

Kehra on monofunktsionaalne asula, suurim tööandja on paberitehas. Mis siis saab, kui ettevõte suletakse?

„Kui 1993. aastal riigile kuulunud Kehra tehas pankrotistus, ei töötanud meil lasteaed ning koolipäevad olid lühemad, sest lapsed istusid tundides mantlid seljas ja kindad käed, kuna kütet ei olnud. Ülikooliharidusega inimesed pühkisid tänavat. Kuni leiti, et riik on halb peremees ja katla remondiks raha ei antud ning tehase vara müüdi välismaalastele. Nüüd oleme Eesti riigi üliliberaalse majanduspoliitikaga jõudnud jälle kriisi.

Peame mõtlema, kuidas tulla olukorrast välja võimalikult väiksemate kaotustega. Tuleb tegutseda, et meie maksubaas tõuseks. Peame analüüsima, kus koolides meie lapsed õpivad. Kas neil on mõistlik käia mujal, kui meil endal on koolid olemas? Paljud meie töötajad elavad naabervaldades ning nende tulumaks meile ei laeku. Kas see on mõistlik, kui oma valla inimesed on töötud? Kõiki selliseid asju tuleb hakata tõsiselt kaaluma.

Pärast tehase pankrotti oli selle sööklas avatud supiköök. Ma ei välista, et peame seda ka nüüd tegema, kui juba praegu ütlevad lapsed koolitoidust ära, kuna pole raha selle eest tasumiseks.“