Esmaspäev, 29. mai 2017
Artiklid

0

Kui­vade il­ma­de tõt­tu on Kuu­sa­lu ale­vi­ku ela­ni­kud hä­das tee-ehi­tu­selt ker­ki­va tol­mu­ga.

Kuu­sa­lu ale­vik­ku lä­bi­valt pea­teelt on tee­re­mon­di käi­gus va­na as­falt­ka­te ma­ha võe­tud, al­les on jää­nud kruu­sa­ka­te, mis kui­va­de il­ma­de­ga tol­mab, sa­ju­päe­va­del muu­tub auk­li­kuks ja po­ri­seks. Li­gi kuu ae­ga on ol­nud re­mon­di tõt­tu liik­le­mi­ne ta­kis­ta­tud ning vii­ma­sel ajal ha­ka­tud roh­kem nu­ri­se­ma ja kü­si­ma, mil­lal tee taas nor­maal­selt sõi­de­ta­vaks saab.
Kuu­sa­lu ela­nik Kris­to Pa­lu saa­tis es­mas­päe­va, 8. mai hom­mi­kul val­la­maj­ja e-kir­ja, mil­les pa­lub Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­sel kui töö­de kaas­tel­li­jal rää­ki­da tee-ehi­ta­ja­ga ehi­tus­aeg­se tol­mu­tõr­je te­ge­mi­sest. Kui sel­list ko­hus­tust ehi­ta­jal le­pin­gu­järg­selt ei ole, pa­lub ta val­la­va­lit­su­sel lei­da või­ma­lus tol­mu­tõr­je tel­li­mi­seks. Kuu­sa­lu pea­tä­na­val sõi­da­vad päe­vas mi­tu­sa­da au­tot, tol­mu­kont­sent­rat­sioon on kui­va­de il­ma­de­ga muu­tu­nud lä­hi­piir­kon­nas ta­lu­ma­tuks, kir­ju­tab ta.
Kuu­sa­lu val­la ma­jan­dus­spet­sia­list Ma­dis Praks üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et tee-ehi­ta­ja­ga, fir­ma­ga TREV-2 on tol­mu tee­mal kor­du­valt rää­gi­tud: „Es­mas­päe­va, 8. mai hom­mi­kul kell 9 kas­tis tsis­ternauto tee taas üle, ka va­ra­se­ma­tel päe­va­del on ehi­ta­ja teed kast­nud, kuid päi­ke ja tuul kui­va­ta­vad kii­res­ti. Ole­me ka se­da aru­ta­nud pro­jek­ti­ju­hi­ga, et võiks ti­he­da­malt kas­ta. Kui ei ar­ves­ta­ta me pal­ve­ga, pea­me hak­ka­ma lä­bi rää­ki­ma maan­teea­me­ti­ kui tee­töö­de pea­tel­li­ja­ga.“
TREV-2 pro­jek­ti­juht Priit Ja­la­kas kom­men­tee­ris, et nä­da­la­va­he­tu­sel läks ma­sin kat­ki, ei ol­nud või­ma­lik Kuu­sa­lu ale­vi­ku pea­teed kas­ta. Es­mas­päe­val ha­ka­ti se­da taas te­ge­ma, kas­te­tak­se paar kor­da päe­vas – nii Kuu­sa­lus kui ka Kiius.
Priit Ja­la­kas: „Päi­ke­se­pais­te­lis­te ja tu­lis­te il­ma­de­ga on see aga ot­se­kui tuu­le­ves­ki­te­ga võit­le­mi­ne. Tee kui­vab vä­ga kii­res­ti.“
Ta li­sas, et Kuu­sa­lu kü­las on tee­re­mont jõud­nud faa­si, kus frees­pu­ru on pan­dud tee­le ta­ga­si, seal enam hul­lu tol­mu po­le. Kiiu-Kuu­sa­lu va­he­li­se maan­tee­lõi­gu­le peaks te­ma sõ­nul saa­ma frees­pu­ru pea­le kol­me nä­da­la­ga.
Kuu­sa­lu ale­vi­ku koh­ta rää­kis ta, et seal lä­heb esial­gu olu­kord pi­gem hul­le­maks, pea­tee­le ha­ka­tak­se ve­da­ma kil­lus­tik­ku ning ees on ka kae­ve­tööd, et kaab­leid pai­ka pan­na: „Ko­ju ja poo­di pea­vad ini­me­sed Kuu­sa­lus pää­se­ma, aga soo­vi­ta­me või­ma­lu­sel sõi­ta möö­da pa­ral­leel­teed. Tee­töö­de lõpp­täh­taeg on 10. au­gust, kuid jaa­ni­päe­vaks peak­si­me Kuu­sa­lu ale­vi­kus vä­he­malt esi­me­se as­fal­di­ki­hi ma­ha saa­ma. On aru­saa­dav, et tee­re­mon­di ajal on liik­le­mi­ne eba­mu­gav. Aga kui töö lõ­puks val­mis, siis järg­mi­sel 30 aas­tal sel teel tol­mup­rob­lee­me ei to­hiks et­te tul­la.“

0

Kõi­ge ak­tiiv­se­malt võt­sid män­gust „Tun­ne Ani­ja val­da“ osa PI­RET UR­MET ja ZI­NAI­DA KRUU­SA­LU.

Ree­del, 7. mail si­ses­tas Ani­ja Val­la Spor­di­maail­ma te­gev­juht Mih­kel Kuu­se sü­da­me­kuu orien­tee­ru­mis­män­gu jook­sul sel­fi­sid tei­nud 54 osa­le­ja ni­med in­ter­ne­tip­rog­ram­mi, mis loo­sis nen­de seast au­hin­da­de võit­jad. Kok­ku edas­ta­ti kor­ral­da­ja­te­le 312 sel­fit.
Pe­rear­ves­tu­ses või­tis Mii­na Krab­bi pe­re Keh­ra spor­di­hoo­ne sau­na 3tun­ni­se ka­su­tu­se ku­ni 8le ini­me­se­le, Too­mas Trei­ma­ni pe­re blo­ki Vi­ta­min Wel­li joo­ki ning Mih­hail Mit­ro­fa­no­vi pe­re Soh­vi­ku 10eu­ro­se kin­ke­kaar­di. Sõp­ra­de ar­ves­tu­ses võit­sid sau­na­ka­su­tu­se Aeg­vii­du koo­li­tüd­ru­kud Anett Lii­sa Parts ja An­na-Lii­sa Lei­ten. Tar­mo Tii­de­maa ja Paul Luš­kov saa­vad au­hin­naks va­li­da Keh­ra spor­di­hoo­nes laua­ten­ni­se või sulg­pal­li 12 kor­ra kaar­did või jõu­saa­li 10 kor­ra kaar­did. Trii­nu Fross koos sõp­ra­de­ga saab Ani­ja val­la kruu­sid ja pas­ta­ka. Ük­si­kar­ves­tu­ses saab loo­si tah­tel ka­hek­sa­ke­si Keh­ra spor­di­hoo­ne sau­na min­na Kaa­rel Kui­val­lik. Koos kaas­la­se­ga on võimalus 12 kor­da laua­ten­nist män­gi­da või 10 kor­da jõu­saa­li ka­su­ta­da Pi­ret Ur­metil, Ani­ja val­la kruu­s antakse Tar­mo Tii­de­maa.
Eriau­hin­na – laua­ten­ni­se- või sulg­pal­li­kaar­di – ühe piir­kon­na kõi­gi 12 punk­ti lä­bi­mi­se eest sai Zi­nai­da Kruu­sa­lu, sot­siaal­mee­dias sel­fi pos­ti­ta­mi­se eest saab Soh­vi­ku 5eu­ro­se kin­ke­kaar­di Awe Paap. Pi­ret Ur­met või­tis enim punk­te ko­gu­nud võist­le­ja eriau­hin­na – blo­ki vi­ta­mii­ni­joo­ki.
Orien­tee­ru­mis­män­gus oli Ani­ja vald ja­ga­tud kol­meks piir­kon­naks – Keh­ra, Ala­ve­re ja Aeg­vii­du. Igas neist oli 12 punk­ti, kus tu­li te­ha sel­fi, boo­nus­punk­ti an­dis pil­di te­ge­mi­ne Pi­ka­ves­ki tam­me juu­res. Loo­si­mi­ses osa­le­mi­seks tu­li Spor­di­maail­ma­le saa­ta sel­fid ühe piirkonna vä­he­malt ka­hek­sast punk­tist.
Ai­nus, kes käis lä­bi kõi­gi piir­kon­da­de 12 punk­ti, ka boo­nus­punk­ti ko­ha, oli Keh­ra güm­naa­siu­mi ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­ja Pi­ret Ur­met. Ta sõi­tis jalg­rat­tal. Pi­ret Ur­met rää­kis, et al­gul plaa­ni­ti se­da te­ha koos sõp­rus­kon­na­ga, kuid ei lei­tud ühist ae­ga.
„Pä­ris al­gu­ses oli mul auah­ne plaan sõi­ta kõik ko­had lä­bi ühe päe­va­ga. Kuid ma ei leid­nud kaas­la­si ja ük­si oli se­da ränk te­ha,“ sõ­nas ta.
Piir­kon­da­de kau­pa orien­tee­ru­mis­män­gu lä­bi­mi­seks ku­lus tal 4 päe­va: „Kok­ku sõit­sin 190 ki­lo­meet­rit, ku­lus um­bes 9 tun­di sõi­duae­ga. Juh­tus ka üks äpar­dus – val­la pii­ril Ki­vi­loo-kan­dis te­gin pil­ti ühe va­le mär­gi juu­res, ko­dus avas­ta­sin vea ja tei­sel päe­val pi­din uues­ti sin­na sõit­ma.“
Pi­ret Ur­met tut­vus män­gu käi­gus ko­du­val­la­ga vä­he, ena­mik koh­ti on kor­du­valt lä­bi sõi­de­tud, teab ka Keh­rast Aeg­vii­tu kõi­ke lü­he­mat teed – see on 18 ki­lo­meet­rit lä­bi met­sa: „Mäng oli vä­ga hea tren­ni­mo­ti­vat­sioon – nii kül­ma ja lu­mis­te il­ma­de­ga po­leks ma mui­du viit­si­nud nii pal­ju rat­ta­ga sõi­ta.“
Ka oma õpi­las­te­ga käis ta ke­ha­li­se kas­va­tu­se tun­di­de ajal Keh­ras asu­vas 7 punk­tis, roh­kem koo­li­tun­ni ajal ei jõud­nud. Mõ­ned õpi­la­sed käi­sid pä­rast tun­de ka ük­si ja pe­re­de­ga ning saat­sid pil­did loo­si­mi­seks.
Sa­mu­ti Keh­ras elav Zi­nai­da Kruu­sa­lu jõudis pil­te te­ge­ma 34 punk­ti juu­rde. Aja­puu­du­s rohkem ei võimaldanud, ees­märk pol­nud­ki kõik ko­had lä­bida: „Na­gu­nii jooks­en ja sõidan rat­ta­ga, nüüd liht­salt pil­dis­ta­sin end tren­ni­de ajal.“
Mõ­nes punk­tis käis ka pe­re­ga, kuid ena­mas­ti ük­si. Ta rää­kis, et kui pe­re­ga spor­ti­des on ol­nud pea­mi­selt lapseva­nem ja tree­ner, siis nüüd sai võt­ta ae­ga iseen­da­le: „See on hea lõõ­gas­tus – ja­lad vän­ta­vad, hing ja mõt­ted ava­ne­vad.“
Ku­na Zi­nai­da Kruu­sa­lu po­le põ­li­ne Ani­ja val­la ela­nik, avas­tas orien­tee­ru­mis­män­gu ajal ko­du­val­las uu­si pai­ku – pol­nud ku­na­gi va­rem käi­nud Ala­ve­res, ka Aeg­vii­du kant oli võõ­ras. Ala­ver­re sõi­tis au­to­ga, män­gu siht­ko­had sõi­tis lä­bi rat­ta­ga. Aeg­vii­tu läks ron­gi­ga, seal ta­ga­si Keh­ras­se sa­mu­ti jalg­rat­tal.
„To­re et­te­võt­mi­ne oli. Kind­las­ti osa­len, kui veel mi­da­gi sar­nast te­hak­se,“ üt­les Zi­nai­da Kruu­sa­lu.
Pi­ret Ur­met ar­vas, et järg­mi­sel kor­ral võik­sid mõ­ned punk­tid ol­la ras­ke­mi­ni lei­ta­vad ja eri­ne­va väär­tu­se­ga. Et ini­me­si ko­dust kau­ge­ma­le väl­ja mee­li­ta­da, võiks naa­ber­kü­las sel­fi te­ge­mi­ne an­da boo­nust, pak­kus ta.

0

Uue idee jär­gi saa­vad hu­vi­li­sed osaleda mõi­sa res­tau­ree­ri­mi­ses.

Sih­ta­su­tus Ani­ja Mõis Hal­dus taot­leb EA­Silt piir­kon­da­de kon­ku­rent­si­või­me tu­gev­da­mi­se prog­ram­mist 1,7 mil­jo­nit eu­rot, val­la­vo­li­ko­gu lu­bas ga­ran­tee­ri­da ku­ni 400 000 eu­ro suu­ru­se omao­sa­lu­se.
Möö­du­nud aas­tal taot­le­ti sa­mast prog­ram­mist 2,6 mil­jo­nit eu­rot, et te­ha Ani­ja mõi­sa bal­ti­sak­sa pä­ran­di ja mõi­sa­kul­tuu­ri kes­kus. Taot­lust ei ra­hul­da­tud.
„Vas­ta­ti, et mõi­sas puu­du­vad as­ja­ko­ha­sed eks­po­naa­did, Ani­ja mõi­sa ka­van­da­tav kes­kus on suu­res­ti suu­na­tud ühe­le sihtg­ru­pi­le, po­le pro­jekt jät­ku­suut­lik. Ot­sus­ta­si­me pro­jek­ti muu­ta,“ sel­gi­tas mõi­sa aren­dus­juht Jan­ne Kal­lak­maa.
Uue kont­sept­sioo­ni jär­gi Ani­ja mõis re­no­vee­ri­tak­se ja seal ava­tak­se kü­las­tus­kes­kus „Mõi­sa aja lu­gu“. Kont­sept­sioo­ni ai­tas täien­da­da mõi­sa­aja­loo as­ja­tund­ja Ma­ti Raal.
„Mõis jääb ik­ka mõi­saks, me ei loo siia mi­da­gi uut, vaid uu­te ruu­mi­de ava­mi­se­ga saa­me aren­da­da uu­si te­ge­vu­si ja luua roh­kem või­ma­lu­si õp­pi­da tund­ma ae­ga­de-ta­gu­seid lu­gu­sid. Pro­jek­ti abil saa­me re­konst­ruee­ri­da pea­hoo­ne ja ai­da, seo­ses sel­le­ga võt­ta vas­tu roh­kem kü­la­li­si, ka­su­ta­da ai­ta se­mi­na­ri­de ja kont­ser­ti­de kor­ral­da­mi­seks aas­ta­ring­selt. Prae­gu see või­ma­lus puu­dub, kuid piir­kon­nas on va­ja­dus suu­re­ma­te ruu­mi­de jä­re­le,“ sõ­nas Jan­ne Kal­lak­maa.
Ta li­sas, et Ani­ja mõi­sas ei ole ka­vas te­ha „eu­ro­re­mon­ti“, peaks jää­ma liht­saks ja ehe­daks maa­mõi­saks.

Mõis õpi­tu­ba­de kaa­sa­bil kor­da
Na­gu ka eel­mi­ses pro­jek­tis, Ani­ja mõi­sas suu­ri üm­be­re­hi­tu­si ei ka­van­da­ta – va­ja on kor­da te­ha küt­te­süs­tee­mid, elekt­ri- ja vee­värk. Mõi­sa­hoo­ne ruu­mi­de re­no­vee­ri­mis­se kaa­sa­tak­se kõik hu­vi­li­sed, sel­leks kor­ral­da­tak­se spet­sia­lis­ti­de ja koo­li­de kaa­sa­bil õpi­tu­ba­sid. Neid on ka­vas küm­me. Näi­teks sei­na- ja lae­maa­lin­gu­te ava­mi­ne, mõi­sas­tii­lis näi­di­sah­ju­de ja ka­mi­na ning mõi­saaeg­se näi­dis­toa te­ge­mi­ne.
„Kui ta­va­li­selt kae­tak­se mõis re­konst­ruee­ri­mi­se ajaks ki­le­ga ja te­ha­se aed üm­ber, siis meie ei pa­ne mõi­sa kin­ni, mõi­sa­hoo­ne ja meie üri­tus­te kü­las­ta­jad saa­vad nä­ha ko­gu res­tau­ree­ri­mi­se prot­ses­si,“ üt­les aren­dus­juht.
Kui re­no­vee­ri­mis­tööd lõp­pe­nud, ava­tak­se Ani­jal mõi­sa­kul­tuu­ri kes­kus, mis an­nab üle­vaa­te Ees­ti mõi­sa­te aren­gust. Esi­me­sele kor­ru­se­le tu­le­vad mõi­saa­jas­tut tut­vus­ta­vaid väl­ja­pa­ne­kud, tei­se­le kor­ru­se­le töö­toad: „Na­gu oli mõi­sa ajal – esi­me­sel kor­ru­sel on au ja suur­su­gu­sus, üle­val töö­lis­te toad.“
Tei­se kor­ru­se tu­ba­des­se te­hak­se rol­li­män­gu­de kes­kus, kus saab vas­ta­valt va­li­tud pa­ke­ti­le osa mõi­sa­kul­tuu­ri eri tah­ku­dest – moest, toi­du- või par­gi­kul­tuu­rist. Mõi­sa kü­las­ta­jai­le on väl­ja töö­ta­tud 40 pa­ket­ti.
Mõi­sa ait saab re­konst­ruee­ri­mi­se käi­gus uue põ­ran­da, esi­me­ne kor­rus soo­jus­ta­tak­se, et võiks aas­ta­ring­selt ka­su­ta­da. Lae al­la ehi­ta­tak­se tei­ne kor­rus, seal ha­ka­tak­se su­vel te­ge­ma töö­tu­ba­sid, tal­vel näi­tu­si.
Alus­ta­tak­se ko­he, kui EAS pro­jek­ti toe­tab, see peaks sel­gu­ma au­gus­tis. Ani­ja mõis peaks ka­va­ko­ha­selt ole­ma re­no­vee­ri­tud aas­taks 2020. Kui EAS pro­jek­ti ei toe­ta, tu­leb re­no­vee­ri­mi­se­ga siis­ki alus­ta­da, küt­te­süs­teem va­jab kii­ret uuen­da­mist, mär­kis Jan­ne Kal­lak­maa.

Tegevused Mõi­sa­par­gis
Ani­ja mõi­sa pea­hoo­ne ta­ha õu­naae­da ra­ja­ti eel­mi­sel aas­tal prant­su­se stii­lis re­gu­laar­park, mis ava­tak­se 28. mail. Ko­ha­le oo­da­tak­se Ani­ja vii­ma­se mõis­ni­ku jä­rel­tu­li­jaid ning rii­gi­ko­gu esi­meest, Ani­jalt pä­rit Ei­ki Nes­to­rit.
Ta­ga­par­ki ra­ja­tak­se prae­gu loo­dust ja pä­rand­kul­tuu­ri tut­vus­ta­vat õp­pe­ra­da „Meel­te ja ko­ge­mus­te tee“. See lä­heb maks­ma 44 250 eu­rot, 20 768 eu­rot eral­da­ti Lea­der-prog­ram­mist, üle­jää­nu val­laee­lar­vest. Õp­pe­ra­da ehi­tab OÜ Re­valt­rin Grupp, in­fo­vii­dad teeb koo­li­tus- ja nõus­ta­mis­kes­kus HA­RED. Ka­he ki­lo­meet­ri pik­ku­ne õp­pe­ra­da on osa­li­selt ta­va­li­ne jalg­tee, osa­li­selt pui­du­hak­kest, kä­bi­dest või ok­sa­ri­sust, et pal­ja ja­la­ga oleks või­ma­lik tun­ne­ta­da eri ma­ter­ja­le. Ra­ja äär­de pai­gal­da­tak­se in­fo­tahv­lid, kus on üle­vaa­de par­gi tai­me­dest, puu­dest-põõ­sas­test, ka loo­ma­dest ning lin­nu­lau­lu­kuu­la­mi­se pink. Li­saks pan­nak­se ra­ja äär­de il­ma­jaam – tuu­le­lipp, päi­ke­se­kell ja il­ma­kaar­te ki­vi, et noor­te­le õpe­ta­da, kui­das esi­va­ne­mad il­ma en­nus­ta­sid. Õp­pe­ra­ja juur­de kuu­lub ka lõk­ke­koht. Õp­pe­ra­da on ka­vas ava­da 20. au­gus­til – sa­mal päe­val on Ani­ja mõi­sas laat ja mõi­sa­kul­tuu­ri­fes­ti­val, ku­hu oo­da­tak­se end tut­vus­ta­ma ka Ees­ti teis­te mõi­sa­te rah­vast.
„Su­ve jook­sul on seo­ses Ani­ja mõi­sa 535. aas­ta­päe­va­ga roh­kem kont­ser­te ja teat­ri­eten­du­si. Esi­mes­te­na tu­le­vad esi­ne­ma Jas­si Zah­ha­rov, Ma­ria List­ra ja Mar­gus Kap­pel, su­ve lõ­pe­tab Koit Too­me,“ tut­vus­tas Jan­ne Kal­lak­maa.

0
Kuu­sa­lu keskkooli algklassilaste näi­tet­rupp la­vas­tu­se „Päev na­gu ala­ti“ eten­du­sel oma koo­lis: Joosep Palgi, Kaspar Rüngenen, Annaliisa Rootalu, Hanna-Liisa Kaarmann, Mia Maria Lipsmäe, Chrissely Vaabel, Roland Treima, Karl Kristjan Kallip, Ragne Loviise Kotkas, Anette Danjuk, Johannna Liisa Jõe, Kertu Seinoja, Rainis Kikas.

Kuu­sa­lu keskkooli algklassilaste näi­tet­rupp la­vas­tu­se „Päev na­gu ala­ti“ eten­du­sel oma koo­lis: Joosep Palgi, Kaspar Rüngenen, Annaliisa Rootalu, Hanna-Liisa Kaarmann, Mia Maria Lipsmäe, Chrissely Vaabel, Roland Treima, Karl Kristjan Kallip, Ragne Loviise Kotkas, Anette Danjuk, Johannna Liisa Jõe, Kertu Seinoja, Rainis Kikas.

Algk­las­si­de üle­rii­gi­li­ne teat­ri­fes­ti­val oli 5. ja 6. mail Kol­ga koo­lis.

Kuu­sa­lu kesk­koo­li 4. a ja b klas­si õpi­las­test koos­nev näi­tet­rupp või­tis ap­ril­li lõ­pus Har­ju­maa koo­li­teat­ri­te fes­ti­va­lil Grand Prix`. Tä­nu sel­le­le esin­das trupp Har­ju maa­kon­da möö­du­nud nä­da­la lõ­pus Kol­gas toi­mu­nud riik­li­kul fes­ti­va­lil ja tõi ka sealt lau­reaa­di­tiit­li. Kuu­sa­lu või­du­kas la­vas­tus „Päev na­gu ala­ti“ põ­hi­neb Ju­han Jai­gi 1936. aas­tal kir­ju­ta­tud ühis­kon­nak­rii­ti­li­sel las­te­luu­le­tu­sel „Kaie päev“. La­vas­ta­ja Sai­ma Kal­lion­si­vu rää­kis, et nii­pea, kui luu­le­tust lu­ges, tek­kis idee, kui­das se­da saab la­vas­ta­da tä­na­päe­va­ses mõt­tes – ho­bust ku­ju­ta­da po­lii­ti­ku­na ning oi­nast, kel­lel kärb­se­parv üm­ber, näi­da­ta rokks­taa­ri­na, kel aus­ta­jad par­ve­na kaa­sas. Ühest kas­sist te­gi kolm.
Rii­gi­fes­ti­va­lil sai näit­le­ja­pree­mia väi­kest mus­ta kas­si män­gi­nud Mia Ma­ria Lips­mäe ja maa­konnafes­ti­va­lilt pa­ri­ma mee­so­sa­täit­ja pree­mia Joo­sep Pal­gi papagoi rolli eest.
Žü­riis olid näit­le­jad Mar­gus Ta­bor ja Rag­ne Veen­sa­lu, ETV+ pro­dut­sent ja Kol­ga koo­li vi­list­la­ne Ma­ria Kl­ju­ki­na, Kol­ga muu­seu­mi va­ra­hoid­ja ja har­ras­tus­näit­le­ja Ul­vi Meier.
Sai­ma Kal­lion­si­vu üt­les, et la­vas­tus sai kii­ta nii maa­kon­na­fes­ti­va­lil kui ka Kol­gas: „Käi­di kü­si­mas, kust sel­le luu­le­tu­se teks­ti leiaks, oli in­ter­ne­tist ot­si­tud, kuid ei õn­nes­tu­nud. Sat­tu­sin lu­ge­ma Ju­han Jai­gi väi­kest raa­ma­tut, mis on Kuu­sa­lu koo­li raa­ma­tu­ko­gus. See on vä­ga hea kaa­sae­ga so­bi­tuv luu­le­tus.“
Kuu­sa­lu tru­pi la­vas­ta­ja li­sas, et Kol­gas oli fes­ti­va­lil to­re ja la­he õhk­kond – mõ­nel pool on ol­nud aka­dee­mi­li­sem. Kol­gas näi­tet­rup­pe vas­tu võt­nud lap­sed ja pea­kor­ral­da­ja, õpe­ta­ja-la­vas­ta­ja Ter­je Va­rul olid sõb­ra­li­kud, abi­val­mid. Et oo­teaeg ei tun­duks pikk, said lap­sed koos Kül­li-Kat­ri Es­ke­ni­ lau­lus­tuu­dio lastega saalis laul­da.
Kol­ga koo­li näi­tet­ru­pi Ko­hal-oli­jad la­vas­ta­ja Ter­je Va­rul rää­kis, et Kol­ga koo­li­le pak­kus fes­ti­va­li kor­ral­da­mist Ees­ti Har­ras­tus­teat­ri­te Liit. Võist­le­sid 19 la­vas­tust.
Kol­ga Ko­hal-oli­ja­te noo­re­ma tru­pi la­vas­tus „Hii­re­jaht“ sai erip­ree­mia tun­tud ma­ter­ja­li leid­li­ku ka­su­ta­mi­se eest. La­vas­tus põ­hi­neb Fe­liks Kot­ta ja Ralf Par­ve luu­le­tus­te­le.

0
Kärurallitajad: põlised ja uued Aruküla elanikud tegid pärast auhinnatseremooniat rahvamaja taga ühispildi. Võitja SANDRA VAHER paremalt kolmanda käruga, auhinnaks saadud ratas anti tulevasele omanikule, 10kuusele KEIRALE.

Kärurallitajad: põlised ja uued Aruküla elanikud tegid pärast auhinnatseremooniat rahvamaja taga ühispildi. Võitja SANDRA VAHER paremalt kolmanda käruga, auhinnaks saadud ratas anti tulevasele omanikule, 10kuusele KEIRALE.

Kä­ru­ral­li võit­ja re­kor­daeg – SAND­RA VA­HER lä­bis joos­tes ja lap­se­kä­ru lü­ka­tes 24 minutiga Aru­kü­la ale­vi­kus 8 kont­roll­punk­ti ja la­hen­das sõ­na­mõis­ta­tu­se.

Aru­kü­las möö­du­nud lau­päe­val toi­mu­nud ema­de­päe­va­le pü­hen­da­tud pe­re­päe­va tõm­be­num­ber oli orien­tee­ru­mis­võist­lus ehk kä­ru­ral­li. Võist­lus toi­mus nel­jan­dat kor­da, kõik 12 võist­le­jat jõud­sid fi­nišis­se kor­ral­da­ja­te ar­va­tud ajast va­rem ning mit­med emad sõ­na­sid, et võt­sid võist­lust tõ­si­selt – te­gid en­ne soo­jen­dus­võim­le­mist ning jook­sid ko­gu maa, va­he­peal tu­li lap­sel kä­rus tek­ki ko­hen­da­da või süüa an­da.
Kä­ru­ral­li oli Aru­kü­las esmakordselt 2005. aas­tal, siis 2009 ning 2015. Tä­na­vu oli ral­li Aru­kü­la rah­va­ma­ja ta­ga niiöel­da kau­ba­tä­na­val, kus sa­mal ajal toi­mus laat küm­ne­kon­na müü­ja­ga. Kor­ral­dus­mees­kon­nas olid kul­tuu­ri­selt­si juht Ga­ri­na Too­min­gas, noor­soo­töö­ta­ja Maar­ja-Ly Tei­no, Aru­kü­la ela­nik Me­gel Ar­ro­küll ning lap­se­va­nem Kai­re Kurg.
Kä­ru­ral­lil või­sid osa­le­da ku­ni 3aas­tas­te las­te va­ne­mad. Star­ti tu­lid 10 ema ja 2 isa. Laps pi­di võist­lu­se ajal ole­ma kaa­sas kä­rus või vank­ris. Iga osa­le­ja sai Aru­kü­la kaar­di, ku­hu oli mär­gi­tud 8 kont­roll­punk­ti üle ale­vi­ku, käia tu­li näi­teks lau­lu­väl­ja­kul, Kon­su­mi ja Ra­ve­ni kon­to­ri juu­res. Kaar­di kõr­val olid ka vih­jed – „kau­ni­mast kau­ni­maks” oli ka­he juuk­su­ri va­hel olev punkt.
Kui pikk dis­tants oli, kor­ral­da­jad täp­selt öel­da ei osa­nud, kuid ar­ves­ta­sid, et ra­ja lä­bi­mi­seks peaks ku­lu­ma um­bes tund. Võist­le­ja sai rin­na­le jär­je­kor­ra­numb­ri, sa­ma numb­ri­ga li­pik tu­li võt­ta igas kont­roll­punk­tis val­ge ko­ti­ke­se seest. Fi­nišis pidi ka­hek­sast li­pi­kul ole­vast tä­hest pan­ema kok­ku la­hen­dus­sõ­na, see­jä­rel läks aeg kin­ni.
Võit­ja Sand­ra Va­her ning 10kuu­ne Kei­ra Aru­kü­last jõud­sid fi­nišis­se 24 mi­nu­ti­ga, va­he­tult nende kan­nul oli Ing­rid Ker­son po­ja Hu­go­ga. Kol­mas oli Caddy Kelk ja poja Mih­kliga. Vii­ma­sed ko­had jät­sid nai­sed mees­te­le – eel­vii­ma­se­na fi­nišee­ris Aron Lips tüt­re Fri­da­ga ning Ah­to Haab tüt­re Miia Ma­rii­ga. Va­he­peal­sed ko­had ja­ga­sid Ka­di Tam­ma­ru ja An­na Stel­la, Kai­rit Jo­han­son ja Kar­los, Kers­ti Rä­bin ja Em­ma-Lii­sa, Age Ima­la ja Joo­nas, Mar­git Las­si ja Ar­tur Hen­no, Kris­tel Tam­me ja Sig­rid ning kak­si­ku­te Kas­pa­ri ja Os­ka­ri­ga võis­tel­nud Pil­le-Riin Il­mets.
Võit­ja sai au­hin­naks mul­ti­funkt­sio­naal­se jalg­rat­ta, mi­da saab sät­ti­da sõi­duks viit eri moo­di. Võist­le­jatele kingiti kom­mi­kar­bid, lo­hu­tu­sau­hin­nad olid DVDd las­te­fil­mi­de­ga ning män­guas­jad.
Mu­rup­lat­sil pu­na­sel vai­bal tant­si­sid tant­sug­ru­pi Lus­ta­kad Ja­la­ke­sed ka­he va­nu­se­rüh­ma lap­sed, ju­hen­da­ja Aru­kü­la ela­nik Vic­to­ria Koit­saar.
Kor­ral­da­jad üt­le­sid pä­rast võist­lust, et kui­gi kaar­te oli et­te val­mis­ta­tud roh­kem, tu­li võist­le­jaid so­biv arv. Ga­ri­na Too­min­gas li­sas, et mäng on suu­re­pä­ra­ne või­ma­lus uu­tel, hil­ju­ti Aru­kül­la ko­li­nud lap­se­va­ne­ma­tel ale­vi­ku­ga ning teis­te ema­de-isa­de­ga tut­vust te­ha ning põ­li­se­la­ni­kel tead­mi­si kin­nis­ta­da. Kui va­ra­se­ma­tel kä­ru­ral­li­del on ilm ol­nud vih­ma­ne ja po­ri­ne, siis see­kord pais­tis ko­gu võist­lu­se ajal päi­ke.
Võis­tel­nud emad-isad üt­le­sid, et ra­da oli üs­na liht­ne ja loo­gi­li­selt üles ehi­ta­tud. Ära ei ek­si­nud kee­gi ning lap­sed pü­si­sid sõi­du­va­hen­dis ke­nas­ti. Lap­se­va­ne­mad tõ­de­sid veel, et kart­sid las­te jon­ni või nut­tu, kuid lastel oli hoo­pis hu­vi­tav, pi­se­mad ma­ga­sid kogu teekonna vältel.

0

Kuusalu vallavolikogu kinnitas kolmapäeva, 3. mai istungil 22. ja 23. aprillil läbiviidud rahvaküsitluse tulemused – osalenud 595 inimesest 357 ehk 60 protsenti olid Kuusalu valla ja Loksa linna ühendamise vastu, 238 ehk 40 protsenti hääletasid poolt.
Vallavolikogu otsustas mitte nõustuda vabariigi valitsuse ettepanekuga Kuusalu valla ja Loksa linna ühendamiseks uueks haldusüksuseks. Istungil olid 19 volikoguliikmest kohal 15. Mittenõustumise poolt olid 10: Enn Kirsman, Urmo Ristisaar, Marika Astor, Mart Reimann, Ari Juhani Lehtonen, Küllike Enok, Ilvard Eeriksoo, Asko Aug, Mart Sestverk, Andres Allmägi. Vastu hääletasid 3: Andres Kaarmann, Sulev Valdmaa, Margus Soom. Erapooletuks jäi Emil Rutiku. Ei hääletanud Mait Kröönström. Puudusid Värner Lootsmann, Kunnar Vahtras, Kaja Martinson ja Raul Valgiste. Volikogu otsus saadetakse vabariigi valitsusele.
Volikogu esimees Enn Kirsman selgitas enne hääletamist, et rahvaküsitluses osalenud andsid selge sõnumi. Ta loetles veel: puudub koostöö Loksa linnajuhtidega ning raske on saavutada sel juhul ühinemisega positiivset tulemust, ühinemisega nõustumine võtaks ära võimaluse pidada vabariigi valitsusega läbirääkimisi eelarve tulude ja sellest tulenevalt ka haldusvõimekuse vähenemise üle ning kaitsta vajadusel oma õigusi kuni riigikohtuni, ühinemisega väheneks tulubaas Kuusalu valla iga praeguse elaniku kohta ja see on vastuolus haldusreformi eesmärgiga, et omavalitsuste võimekus peab kasvama. Ta rõhutas, et seega oleks ühendamine vähemalt Kuusalu valla osas vastuolus haldusreformi eesmärgiga.

0

Kuu­sa­lu val­las on 14 tu­gii­si­kut, kes ai­ta­vad erivajadustega lap­si las­teaias, koo­lis või ko­dus.

Tä­nu tu­gii­si­ku­te süs­tee­mi töö­le­pa­ne­ku­le võib Kuu­sa­lu val­la koo­li­des ja las­teae­da­des et­te tul­la olu­kor­di, kus pea­le õpe­ta­ja on tun­nis erivajadusega lap­se tu­gii­sik. Pea­le tu­gii­si­ku­te on Kuu­sa­lu kesk­koo­li ja Kol­ga koo­li 1. klas­si­des tööl abiõ­pe­ta­jad, kes toe­ta­vad klas­siõ­pe­ta­jat ja õpi­la­si.
Val­la ha­ri­dus- ja las­te­kait­ses­pet­sia­list Anu Kirs­man kom­men­tee­rib, et tu­gii­si­ku­te süs­tee­mi ra­has­ta­vad riik, vald ja sot­siaal­kind­lus­tu­s­ame­ti pro­jekt puue­te­ga las­te tu­gi­tee­nu­se aren­da­mi­seks-pak­ku­mi­seks.
Pro­jek­ti sihtg­ru­pis on ku­ni 17aas­ta­sed ras­ke ja sü­ga­va puu­de­ga lap­sed-noo­red, vald on sõl­mi­nud han­ke­part­ne­ri­ga koos­töö­le­pin­gu. Koos­töös­se on kaa­sa­tud ka lap­se­va­ne­mad. Kui lap­se va­nem või hool­da­ja teeb taot­lu­se, an­tak­se ühe lap­se koh­ta aas­tas 4918 eu­rot tu­gii­si­ku tee­nu­se, lap­se­hoiu või sel­leks va­ja­mi­ne­va trans­por­di ku­lu­de kat­teks.
Pea­le sel­le an­nab riik ras­ke puu­de­ga lap­se­le aas­tas 402 eu­rot, sü­ga­va puu­de­ga lap­se­le 1800 eu­rot toe­ta­va­te tee­nus­te jaoks, ka se­da toe­tust saab taot­le­da lap­se­va­ne­ma aval­du­se­ga. Va­ja­dust tee­nu­se­le hin­na­tak­se lap­se­le eel­ne­valt koos­ta­tud juh­tu­mip­laa­ni alu­sel. Näi­teks on nii võimaldatud lap­se­le rat­su­ta­mis­te­raa­piat, fü­sio­te­raa­piat, psüh­ho­loo­gi­list nõus­ta­mist.
Sot­siaal­kind­lus­tu­sa­me­ti ra­has­ta­ta­va tu­gii­si­ku tee­nu­se koh­ta lau­sub Anu Kirs­man, et se­da on vä­ga va­ja, ai­tab puue­te­ga las­tel las­teaias ja koo­lis toime tulla: „Näi­teks on lap­sel ak­tiiv­sus-tä­he­le­pa­nu­häi­re, tal on õp­pi­mis- ja käi­tu­mis­ras­ku­sed, või on lap­sel kuul­mis­häi­re, mõ­ni muu erivajadus. Va­rem ku­lus õpe­ta­jal klas­sis pal­ju ae­ga ja jõu­du sel­lis­te las­te­ga te­ge­le­mi­seks, nüüd on lap­sel kõr­val tu­gii­sik. Ju­ba näe­me, kui­das tä­nu sel­le­le lap­se sei­sund muu­tub, po­le­gi mõ­nel enam va­ja ai­ne­tun­nis kõr­val ol­la, pii­sab, kui tu­gii­sik on te­ma­ga va­he­tun­di­de ajal koos.“
Tu­gii­si­ku­te tööü­le­san­ded pan­nak­se pai­ka koos­töös las­teaia ja koo­li­ga, need või­vad aja jook­sul muu­tu­da. Init­sia­tiiv on tu­gii­si­ku pal­ka­mi­seks tul­nud nii val­la las­teae­da­dest-koo­li­dest kui ka lap­se­va­ne­ma­telt.
Alus­ta­ti li­gi­kau­du aas­ta ta­ga­si, esial­gu paa­ri tu­gii­si­ku­ga. Prae­gu on neid kok­ku 14, tu­gii­si­ku­ga lap­si on Anu Kirs­ma­ni sõ­nul Kuu­sa­lu val­la peaae­gu kõi­gis las­tea­su­tus­tes.
„Kah­juks on nii, et val­la­maj­ja ei saa­de­ta in­fot, kui lap­se­le on mää­ra­tud puue. Ka ei ole meil in­fot ega üle­vaa­det oma val­la kõi­gist puue­te­ga las­test ega ka sel­lest, kel­le­le võiks taot­le­da puu­de mää­ra­mist. Jul­gus­ta­me lap­se­va­ne­maid meie­ga ühen­dust võt­ma ning loo­da­me abi ha­ri­du­sa­su­tus­te töö­ta­ja­telt,“ too­ni­tab ta.
Se­ni ei ole tu­gii­si­kuid taot­le­tud Lok­sa lin­na las­tea­su­tus­tes käi­va­te­le Kuu­sa­lu val­la las­te­le. Anu Kirs­man jul­gus­tab, kui mõ­ne lap­se pu­hul tun­tak­se ko­dus, et oleks va­ja abi, võt­ta te­ma­ga ühen­dust. Tee­nu­se­le suu­na­mi­se ot­su­se teeb sot­siaal­kind­lus­tu­sa­met, iga lap­se koh­ta koos­ta­tak­se juh­tu­mip­laan.
Sü­gi­sest alus­tas koos­käi­mist Kuu­sa­lu val­la erivajadustega las­te va­ne­ma­te tu­gi-g­rupp. Koh­tu­tak­se kord kuus, aru­ta­tak­se kind­lat tee­mat, esi­neb spet­sia­list, on ka ae­ga ko­ge­mu­si va­he­ta­da.
Anu Kirs­man: „Gru­pis on paar­küm­mend lap­se­va­ne­mat. Erivajadustega lap­se va­ne­mad on sa­ge­li kur­na­tud ja jää­nud oma mu­re­ga ük­si. Sel­li­ne koos­käi­mi­ne on and­nud nei­le tu­ge, saab en­da lap­se­ga seo­tud lu­gu­sid rää­ki­da, teis­te lu­gu­sid kuul­da. Plaa­ni­me veel sel ke­va­del te­ha oma gru­pi­ga pe­re­päe­va.“
Li­saks on Kuu­sa­lu val­las tööl las­te­ga pe­re­de tu­gii­sik. Se­da tööd teeb Kris­tii­na-Rai­vi Vi­le­pa­ju, prae­gu nõus­tab ta nel­ja pe­ret. Te­ma te­ge­leb lap­se va­ne­ma­te­ga, et ta­ga­da las­te­le pe­re­des heao­lu. Ko­ha­ti on ta na­gu li­sa­lap­se­va­nem – nõus­tab ma­jan­dus­li­ke prob­lee­mi­de kor­ral, ai­tab taot­le­da pe­re­le toe­tu­si ja muud sel­list.
Mul­lu sü­gi­sel alus­ta­tud tu­gii­si­ku­süs­tee­mi­le an­ti rii­gilt pro­jek­ti­ra­ha 2016. aas­ta lõ­puks kok­ku 10 366,58 eu­rot, val­laee­lar­vest eral­da­ti 27 730 eu­rot. Tä­na­vu on tee­nu­se osu­ta­mi­ne kas­va­nud, kui pal­ju sel­leks ra­ha ku­lub, sel­gub aas­ta lõ­puks.

0

„Maa­kar­ja veis­tes on ürg­sust ja nad on sa­ma vi­sad na­gu eest­la­sed,“ üt­leb ANTS AA­MAN see­nior, Ka­ru­kämb­la far­mi kaa­so­ma­nik.

Isa Ants Aa­man see­nior ja poeg Ants Aa­man juu­nior pea­vad Kuu­sa­lu val­las Hirv­li kü­las koos pii­ma­far­mi. Nad on Ka­ru­käm­mal OÜ oma­ni­kud ja ju­ha­tu­se liik­med. Ees­ti Maa­kar­ja Kas­va­ta­ja­te Selt­si aas­ta­koo­so­le­kul möö­du­nud nel­ja­päe­val päl­vi­sid nad tee­ne­te eest ees­ti maa­tõu are­tus­töös ränd­hõ­be­ka­ri­ka.
Pa­rim maa­kar­ja­kas­va­ta­ja sel­gub iga-aas­ta­se hin­da­mi­se tu­le­mu­se­na. Rän­dau­hin­da ha­ka­ti väl­ja and­ma 1928. aas­tal, taas­ta­ti aas­tal 2004.
Ants Aa­man see­nior kom­men­tee­rib, et vas­ta­valt sta­tuu­di­le saab ränd­ka­ri­ka pä­ran­du­seks, kui se­da või­de­tak­se kol­mel aas­tal jär­ge­möö­da või küm­ne aas­ta jook­sul va­hel­du­mi­si viis kor­da. Ka­ri­kat tu­leb hoi­da näh­ta­vas ko­has ning au sees peaks ole­ma sel­lest võõ­ras­te­le joo­ki pak­ku­da. Nä­da­la­va­he­tu­sel oli Aa­ma­ni­tel kü­la­li­si, ka­ri­kast proo­vi­ti juua va­hu­vei­ni. Ku­na ka­ri­kas on pealt lai, oli see pä­ris kee­ru­li­ne.
Ka­ru­kämb­la far­mi ha­ka­ti maa­tõu­gu leh­mi ost­ma küm­me aas­tat ta­ga­si. Maa­tõu­gu leh­mad on vär­vilt enam­jaolt eri too­ni­des koo­re­koh­vi-kar­va ja nu­di­pead, po­le sar­vi. Prae­gu­seks on 39pea­li­ses pii­ma­leh­ma­kar­jas neid 26, li­saks mul­li­kad-va­si­kad. Plaan on muu­ta ka­ri täie­li­kult maa­tõu pii­ma­kar­jaks.
Kui maa­tõu­gu pii­ma­leh­mi on kar­jas 4 või roh­kem, alus­ta­tak­se sel­le kar­ja iga-aas­tast hin­da­mist. Kar­ju hin­na­tak­se eliit-, esi­me­se ja tei­se klas­si tõu­kar­ja­deks. Ees­tis oli 2016.aas­tal eliit­kar­ju 5, nen­de seas ka Ka­ru­kämb­la farm. Kok­ku on maa­kar­ja tõu­gu leh­mi Ees­tis 50-60 far­mis-lau­das.
Maa­kar­ja leh­ma­de are­ta­mi­ne on Ka­ru­kämb­la pe­re­mees­te sõ­nul vae­va­li­ne ja and­nud ta­ga­si­löö­ke. Te­gu on ohus­ta­tud tõu­ga, neid leh­mi pee­tak­se ta­lu­lau­ta­des ühe-ka­he kau­pa. Mõ­nel mem­mel on sel­li­ne lehm ot­se­kui lem­mik­loom – ära­hel­li­ta­tud. Kui nii­su­gu­ne lehm on far­mi os­te­tud, tu­leb te­ma­ga jän­da­mist üks­ja­gu.
Ants Aa­man see­nior: „Sa­mas ta­sub maa­tõu­gu leh­mi are­ta­da, nen­de pii­mas on val­gu- ja ras­va­si­sal­dus kõr­gem. Ram­mu­sa­mast ja val­gu­rik­ka­mast pii­mast saab roh­kem ja maits­va­mat juus­tu ning ko­hu­pii­ma, piim on hea ma­gus. Põ­hi­mõt­te­li­selt on te­gu ela­va rah­vus­li­ku aar­de­ga. Ees­ti maa­tõu veis on üks tõe­li­ne pärl meie kul­tuu­ri­pä­ran­dis, te­ma abil on või­ma­lik luua kva­li­teet­seid ning uni­kaal­seid too­teid. Va­rem ar­va­ti, et maa­kar­ja lehm ei hak­ka aas­tas üle 2000 ki­lo­gram­mi pii­ma and­ma, kuid aeg on näi­da­nud, et maa­tõul on po­tent­siaa­li küll. Meie far­mi kesk­mi­ne too­dang on peaae­gu 6000 ki­log­ram­mi pii­ma aas­tas. Tu­leb aga sil­mas pi­da­da, et ees­ti maa­tõu are­tu­ses ei ole ees­märk või­du­jooks teis­te tõu­gu­de­ga saa­vu­ta­maks üha kõr­gei­maid aas­ta­too­dan­guid. Olu­li­ne on siis­ki kva­li­teet kõi­ge ül­di­se­mas mõt­tes – hea ter­vi­se­ga, pi­kaea­li­ne, ker­ge poe­gi­mi­se­ga, häs­ti söö­ta ka­su­tav ning ram­mu­sat pii­ma an­dev uu­dis­hi­mu­lik ja inim­sõb­ra­lik ees­ti maa­tõu­gu veis. Tõug, mil­lel on oma iid­ne lu­gu.“
Ka­ru­kämb­la far­mi re­kord­lehm Pau­lii­ne lüp­sis 2015. aas­tal 8672 ki­log­ram­mi, oli maa­tõu­gu leh­ma­dest siis Ees­tis kol­man­dal ko­hal.
Kui ma­da­la­te hin­da­de tõt­tu lõ­pe­tas pii­ma­toot­mi­se Mas­sia­ru farm, ku­hu 2014. aas­tal an­ti maa­tõu are­ta­ja ränd­ka­ri­kas, müü­di seal­sed 9 maa­tõu­gu leh­ma Aa­ma­ni­te­le.

Ot­si­tak­se lüps­jat
Ka­ru­käm­mal OÜ ot­sib ju­ba pi­ke­mat ae­ga lüps­jat. Ei ole lei­tud. On he­lis­ta­tud ja uu­ri­tud, aga kok­ku­le­pe­te­ni po­le jõu­tud. Far­mi kõik leh­mad lüp­sab see­tõt­tu prae­gu An­ne-Mai Aa­man. Te­da ai­tab ka abi­kaa­sa Ants Aa­man juu­nior.
„Ole­neb ini­me­se töö­või­mest, aga kesk­mi­se pal­ga suu­da­me maks­ta – 1200 eu­rot brut­o. Kui os­kaks li­saks lüps­mi­se­le ka loo­mi söö­ta, võiks töö­ta­su ol­la ise­gi ku­ni 1500 eu­rot kuus,“ lu­bab va­na­pe­re­mees.
„See töö ker­ge ei ole, kel­la viie ajal tu­leb hom­mi­kul alus­ta­da. Õh­tul kel­la viie ajal al­gab tei­ne lüps. Poe­gi­mi­se ajal võib töö­päev ve­ni­da ku­ni 10 tun­ni­ni.“
Ker­gem oleks loo­ma­de va­ba­pi­da­mi­se­ga ja au­to­ma­ti­see­ri­tud lau­das, aga po­le in­ves­tee­ri­mis­või­me­kust, tõ­deb ta: „Nüüd maks­tak­se 30-31 sen­ti pii­ma­liit­rist, see või­mal­dab lüps­ja­le kesk­mist pal­ka maks­ta. Kui hind tõu­seks 40 sen­di­le liit­ri eest, võiks ju­ba in­ves­tee­ri­misp­laa­ne pi­da­da, aga põl­lu­ma­jan­du­ses on olud heit­li­kud. Juh­tub hind taas lan­ge­ma, te­ki­vad ras­ku­sed.“
Töö on OÜs Ka­ru­käm­mal ja­ga­tud nii, et Ants Aa­man see­nior teeb trak­to­ri­töö, juu­nior te­ge­leb jõud­lus­kont­rol­li­ga, peab kar­ja­raa­ma­tuid ja on pii­ma­far­mi juht.
Selt­si aas­ta­koo­so­le­ku­le Pär­nu­maa­le Are val­da oli plaan min­na ka­he­ke­si, aga juu­nior pi­di jää­ma far­mi­tööd te­ge­ma. Hõ­be­da­se ränd­ka­ri­ka võt­tis vas­tu see­nior.

0

PEE­TER KI­VI­MÄEL on teh­tud mä­les­tus­tahv­li ka­vand, tahv­li ta­hab pan­na Lau­lu­peo kuu­si­kus­se Ees­ti laul­ja­te auks.

Kuu­sa­lu mees­koo­ri laul­ja Pee­ter Ki­vi­mäe re­gist­ree­ris Tee­me Ära tal­gud Kuu­sa­lu ale­vi­kus Lau­lu­peo kuu­si­kus. Ta jul­gus­tab, et tal­gu­päe­val, 6. mail tu­lek­sid kuu­si­kut kor­ras­ta­ma ka need va­ne­mad ini­me­sed, kel po­le ar­vu­tit-in­ter­net­ti ega saa­nud end tal­gu­li­se­na kir­ja pan­na.
Lau­lu­peo kuu­si­ku ra­ja­sid Kuu­sa­lu mees­koo­ri laul­jad 1969. aas­tal. Nii tä­his­ta­ti üld­lau­lu­peo 100aas­ta­seks saa­mist, ka Kuu­sa­lust käi­di 1869. aas­tal Tar­tus esi­me­sel lau­lu­peol.
Kuu­sik asub Raa­ma­ti­ku mäel, mis jääb Kuu­sa­lu ale­vi­ku era­ma­ja­de ja Tal­lin­na-Nar­va maan­tee va­he­le.
Pee­ter Ki­vi­mäe: „Ole­me igal aas­tal kor­ras­ta­nud kuu­si­kut las­te­ri­kas­te pe­re­de selt­si­ga. See­kord plaa­ni­me tal­guid suu­re­ma selts­kon­na­ga, sup­pi kee­da­me 50 tal­gu­li­se­le. Sel nä­da­lal on plaan käia koos Kuusalu vallavalitsuse s­pet­sia­lis­tide­ga, vaa­da­ta üle, kui­das kuu­si­kut pa­re­mi­ni ku­jun­da­da ning võt­ta üm­bert ma­ha võ­sa, et koht pais­taks kau­ge­le.“
Ta mär­gib, et prae­gu ei ole Lau­lu­peo kuu­si­kut eks­po­nee­ri­tud, vii­dad puu­du­vad. Hil­je­malt üld­lau­lu­peo 150. aas­ta­päe­vaks, aga miks mit­te ka va­rem võiks te­ha suu­na­vad vii­dad ja tut­vus­ta­va in­fo­tahv­li. Ku­na te­gu on re­for­mi­ma­ta rii­gi­maa­ga, tu­leks kuu­si­ku ala taot­le­da mu­nit­si­paa­lo­man­dis­se, mui­du võib juh­tu­da, et riik min­gil het­kel müüb sel­le, kuu­sik või­dak­se võt­ta ma­ha.
Veel rää­gib tal­gu­päe­va al­ga­ta­ja, et tal on plaan pan­na Lau­lu­peo kuu­si­kus­se mä­les­tus­tah­vel: „Ka­van­di olen val­mis tei­nud – suu­re noo­di­võt­me, noo­di­read ja noo­did. Võiks ol­la Ees­ti hüm­ni või siis „Lau­lud nüüd lä­he­vad…“.“
Kuu­sa­lu mees­koor tä­his­tab tä­na­vu 150. sün­ni­päe­va. Sel pu­hul ka­vat­se­tak­se väl­ja an­da koo­ri kroo­ni­ka­raa­mat, ra­ha ko­gu­tak­se in­ter­ne­ti­por­taa­lis Hooand­ja. Tar­vis oleks 2150 eu­rot, prae­gu­seks on ko­gu­tud 197 eu­rot. Toe­tust ko­gu­tak­se 21. mai­ni, ra­ha saa­dak­se ju­hul, kui ko­gu loo­de­tud sum­ma saa­dak­se kok­ku.
„Ot­si­me spon­so­reid, Kiiu Soon on toe­ta­nud, loo­da­me, et ka ko­gu­kond ja tei­sed ko­ha­li­kud fir­mad ai­ta­vad. Kor­ral­da­si­me oks­jo­ni, sai­me 100 eu­rot – müü­si­me 2 ki­log­ram­mi nõu­kaaeg­seid mün­te ja väi­ke­se pin­gi. Loo­da­me, et suu­da­me ik­ka raa­ma­tu ra­ha kok­ku ko­gu­da,“ üt­leb Pee­ter Ki­vi­mäe.

0

Veeb­rua­ri lõ­pus saa­tis Raa­si­ku val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi maan­teea­me­ti­le kir­ja, mil­les te­gi et­te­pa­ne­ku ra­ja­da 2018. aas­tal koos­töös maan­teea­me­ti­ga kerg­liik­lus­tee Aru­kü­las Pe­nin­gi-La­ge­di rii­gi­maan­teest Aru­kü­la mõi­sa­ni ehk niiöel­da al­lee lõi­gu­le.
Ta sel­gi­tas, et Aru­kü­la lä­bib rii­gi­maan­tee, mi­da tun­tak­se Tal­lin­na maan­tee­na: „Te­gu on tran­siit­tee­ga, mis ühen­dab Pe­nin­gi-La­ge­di maan­teed Tal­lin­na-Nar­va maan­tee­ga. Teed ka­su­ta­vad ak­tiiv­selt tran­siit­liik­le­jad ja ko­ha­li­kud ela­ni­kud.”
Val­la­va­nem li­sas, et Aru­kü­las elab ena­mik rah­vast kor­rus­ela­mu­te piir­kon­nas, mis asub va­he­tult Tal­lin­na maan­tee ää­res, ja­la­käi­jad lii­gu­vad sealt­kau­du poo­di, raud­tee­jaa­ma, hu­vi­koo­li: „Ku­na tee po­le eri­ti lai ning se­da ka­su­ta­vad eri lii­ki trans­por­di­va­hen­did ja ja­la­käi­jad, on olu­kord oht­lik eel­kõi­ge ja­la­käi­ja­te­le.”
Raa­si­ku val­la­va­lit­su­se tel­li­mu­sel te­gi OÜ Reaalp­ro­jekt 2008. aas­ta lõ­pus pro­jek­ti kerg­liik­lus­tee ra­ja­mi­seks Aru­kü­la kaup­lu­sest Pe­nin­gi-La­ge­di maan­tee­ni. Pro­jek­ti po­le se­ni el­lu vii­dud ra­ha­nap­pu­sel.
Koos­töös maan­teea­me­ti­ga sai kerg­liik­lus­tee esi­me­ne etapp, kõi­ge oht­li­kum lõik kor­ter­ma­ja­dest ku­ni hu­vi­koo­li­ni, val­mis 2014. aas­tal. 2015. aas­tal sai Raa­si­ku val­la­va­lit­sus toe­tust Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­ku­se niiöel­da raud­tee­pea­tus­te meet­mest. Val­la­va­lit­sus esi­tas taot­lu­se Aru­kü­la raud­tee­pea­tu­ses­se par­gi-rei­si park­la laien­da­mi­seks ning sa­ma pro­jek­ti­ga ka kerg­liik­lus­tee ra­ja­mi­se raud­tee­jaa­mast ku­ni ole­ma­so­le­va kerg­liik­lus­tee­ni. Möö­du­nud aas­ta lõ­pus ala­nud ehi­tus on nüüd­seks lõ­pu­sir­gel.
Val­la­va­nem mär­kis, et need kaks etap­pi on küll suu­rem osa kerg­liik­lus­teest, kuid jää­nud on veel kol­mas lõik mõi­sast Pe­nin­gi-La­ge­di maan­tee­ni: „Sel­lest lõi­gust suu­rem osa on väl­jas­pool ale­vi­ku pii­ri ja kui­gi lõi­gul on liik­lus­mär­ki­de­ga kii­rust pii­ra­tud, on olu­kord ja­la­käi­ja­te jaoks oht­lik.”
Val­la­va­lit­sus ajakohastab sel aas­tal pro­jek­ti, kooskõlastab maao­ma­ni­ke­ga.
Maan­teea­me­ti liik­lus­kor­ral­da­ja vas­tas val­la­va­ne­ma­le märt­si lõ­pus, et maan­teea­me­ti liik­lu­soht­li­ke koh­ta­de lik­vi­dee­ri­mi­se plaa­ni pin­ge­reas asub Aru­kü­la-Kos­ti­ve­re jalg- ja jalg­rat­ta­tee ehi­tus La­ge­di-Aru­kü­la-Pe­nin­gi rii­gi­maan­teest ku­ni Aru­kü­la mõi­sa­ni 2020. aas­tal.
Liik­lus­kor­ral­da­ja li­sas, pin­ge­rea alus on lõi­ku ise­loo­mus­ta­vad pa­ra­meet­rid – toi­mu­nud õn­ne­tu­sed, teis­tel sar­nas­tel lõi­ku­del toi­mu­nud liik­lu­sõn­ne­tus­te jao­tus: „Ees­märk on ole­ma­so­le­va ra­ha­ga ohu­tust või­ma­li­kult pal­ju suu­ren­da­da. Mi­da väik­se­m on ko­ha ohu­tu­maks muut­mi­se maksumus ja suu­rem liik­lu­sõn­ne­tus­te vä­he­ne­mi­se po­tent­siaal, se­da kõr­ge­ma­le pin­ge­reas tõu­seb. Ana­lüü­si tu­le­mu­se­na jäi Aruküla jalg- ja jalg­rat­ta­tee ehi­tus aas­tas­se 2020.”
Rai­vo Uuk­ki­vi kom­men­tee­ris – tead­mi­ne, et kerg­liik­lus­tee tu­leb 2020. aas­tal, on suur asi: „Kir­ja­va­he­tus sel tee­mal on tu­le­vas­te­le val­la­juh­ti­de­le olu­li­ne tu­gi eda­si­sel suht­le­mi­sel maan­teea­me­ti­ga. Tal­lin­na maan­tee on rii­gi­tee ja te­ge­li­kult peaks maan­teea­met kor­ral­da­ma ko­gu kerg­liik­lus­tee ra­ja­mi­se. Kah­juks on maan­tee­amet võt­nud üle Ees­ti lä­he­ne­mi­se, et kui hak­kab maan­teed re­no­vee­ri­ma, siis tea­tab, et sel­le käi­gus võib ju te­ha ka kerg­liik­lus­tee, kuid se­da maan­tee­amet ei ra­has­ta. Loo­mu­li­kult on ko­ha­li­kud oma­va­lit­su­sed siis ra­ha leid­nud.”