Neljapäev, 20. juuli 2017
Artiklid

0

Raa­mat rää­gib VAL­DE­KO KUL­VE­RE elust van­gi­laag­ris, Si­be­ris ning tööst Aru­kü­la kol­hoo­si esi­me­he­na.

„On suur õnn, kui oled oma elu­teed sel­les il­mas saa­nud ela­da ko­du­maal, ar­mas­ta­tud väi­ke­sel sün­ni­maal,” üt­leb Aru­kü­la ela­nik, 85aas­ta­ne Sal­me Kul­ve­re oma abi­kaa­sa­le, 1993. aas­tal lah­ku­nud Val­de­ko Kul­ve­re­le pü­hen­da­tud raa­ma­tus.

7 aas­tat Si­be­ris asu­mi­sel ol­nud Sal­me Kul­ve­re on ol­nud lesk pea vee­rand­sa­da aas­tat. Ta toi­me­tab Aru­kül­la koos abi­kaa­sa­ga ra­ja­tud ko­du­ma­jas, kus on lask­nud te­ha re­mon­ti, aed on kor­ras ning lil­le­li­ne. Veel möö­du­nud hooa­jal tant­sis Sal­me Kul­ve­re mem­me­de tant­su­rüh­mas Pih­la­ko­bar, tä­na­vu selg enam ei lu­ba.

Hil­ju­ti sai ta trü­kist kät­te oma raa­ma­tu „Seal, kus lõ­peb elu­töö, al­gab mä­les­tus­te maa”. Ta tel­lis sel­le enda ko­gu­tud ra­ha eest ning ja­gab oma pe­re­kon­na­le, sõp­ra­de­le ja lä­he­ma­te­le saa­tu­se­kaas­las­te­le. Raa­ma­tut müüa ega raa­ma­tu­ko­gus­se ta an­da ei soo­vi.
Ees­ti ai­nus par­tei­tu kol­hoo­sie­si­mees

Raa­ma­tu aval­da­mi­se mõ­te tu­li see­tõt­tu, et ai­na roh­kem kü­si­ti – kui­das oli Aru­kü­las Nõu­ko­gu­de ajal elu, kü­si­sid ka oma lap­se­lap­sed: „Uu­ri­tak­se, kui­das sai Val­de­ko Kul­ve­re ehk Val­dy ol­la kol­hoo­si esi­mees, kui­gi ei kuu­lu­nud par­teis­se. Vas­tan, et tal olid ha­rul­da­selt head üle­mu­sed Il­ves ja Jaa­ma, kes olid na­gu oma ini­me­sed.”

Mit­med, kes raa­ma­tust kuul­nud, on se­da lu­ge­mi­seks pa­lu­nud, ku­na öel­dak­se – see on oma­moo­di ka Aru­kü­la lu­gu. Suu­rem osa raa­ma­tust rää­gib Sal­me Kul­ve­re abi­kaa­sa Val­de­ko Kul­ve­re elust Aru­kü­la kol­hoo­si esi­me­he­na. Te­da mee­nu­ta­vad raa­ma­tus ko­du­loo­la­ne Vai­no Napp ning ku­na­gi­se abi­toot­mi­set­te­võt­te Sõp­rus en­di­ne töö­ta­ja Vir­ve Aran­di. Raa­ma­tut ai­tas koos­ta­da Aru­kü­la fo­tog­raaf Ülo Udu­mäe, kes ku­jun­das kaa­ne ja tööt­les fo­tod. Toi­me­ta­mi­sel-trük­ki­mi­sel olid abis Sal­me Kul­ve­re lap­sed ja lap­se­lap­sed.

Sal­me Kul­ve­rel on pak­sud al­bu­mid täis pil­te abi­kaa­sa tööe­lust. Val­de­ko Kul­ve­re nae­ra­tab igal pil­dil ning on rah­va kes­kel, pal­ju on jääd­vus­tu­si pi­du­delt, tä­his­ta­mis­telt Aru­kü­las. Raa­ma­tus­se pil­ti­de va­li­mi­ne oli le­se sõ­nul üs­na kee­ru­li­ne töö, ku­na li­sa­da oleks taht­nud pal­ju roh­kem.

Aru­kü­la kol­hoos oli Val­de­ko Kul­ve­re esi­me­ne ja vii­ma­ne töö­koht, seal töö­tas ta 25 aas­tat esi­me­he­na (aastatel 1959-1984), 2 aas­tat ag­ro­noo­mi­na, pä­rast se­da 5 aas­tat en­da soo­vil ra­ja­tud pro­teii­nit­seh­hi ju­ha­ta­ja­na. Vai­no Napp mee­nu­tab raa­ma­tus, et Val­de­ko Kul­ve­re saa­bus ame­ti­pos­ti­le pä­rast 12 aas­tat vang­las ning naf­ta- ja söe­kae­van­du­ses asu­mi­sel ole­mist: „Asus töö­le, ei ki­bes­tu­mist ega int­rii­ge hoo­pis tei­se elu­tee­ga kol­lee­gi­de kes­kel.”

Ta li­sas, et mit­me­külg­se me­he­na jõu­dis Val­de­ko te­ha pal­ju, kuid põ­hi­töö oli ma­jan­di areng ja heao­lu.

Hiil­gea­jal 13 000 hek­ta­ri suu­ru­ne Aru­kü­la kol­hoos oli suur­ma­jand. Saa­gi­numb­rid kas­va­sid iga aas­ta­ga, 1972. aas­tal ha­ka­ti ehi­ta­ma kol­hoo­si kon­tor­klu­bi, mis on prae­gu rah­va­ma­ja ja val­la­ma­ja. 1976. aas­tal oli kol­hoo­si käi­ve 3,5 mil­jo­nit rub­la, ka­sum 800 000. Esi­mees sai au­kir­ju ja me­da­leid.

Töö­kas rah­va­mees

„Val­de­ko Kul­ve­re os­kas ja suu­tis rah­va­ga su­hel­da. Pal­ju­de ma­jan­di­te ju­hid ja spet­sia­lis­tid sel­le­ga toi­me ei tul­nud, ma­jan­did ki­rat­se­sid, juh­te va­he­ta­ti. Aru­kü­la kol­hoo­si esi­meest tead­sid töö­li­sed kui lu­gu­pee­tud meest. Mõist­lik ju­tua­ja­mi­ne mõ­jus nap­su­ta­ja­te­le või ja­hu­ko­ti va­les­se koh­ta niiöel­da unus­ta­ja­te­le pa­re­mi­ni kui karm ka­ris­tus,” kir­ju­tas Vai­no Napp.

Vir­ve Aran­di mee­nu­tab raa­ma­tus, kuidas Val­de­ko Kul­ve­re te­gut­ses tih­ti va­na­sõ­na jär­gi, et oma silm on ku­nin­gas: „Esi­mees ki­hu­tas va­ra­val­gest möö­da far­me rin­gi, nii ole­vat töö­ta­jad kart­nud hil­jaks jää­da, piin­lik, kui här­ra Kul­ve­re oli va­rem ko­hal kui ne­mad.”

12lap­se­li­sest pe­rest pä­rit Sal­me Kul­ve­re oli asu­mi­sel Si­be­ris, kui koh­tus oma tu­le­va­se abi­kaa­sa­ga. Val­de­ko Kul­ve­re oli läi­nud sin­na ot­si­ma oma va­ne­maid, kes sa­mu­ti 1949. aas­tal küü­di­ta­ti. Sal­me ja Val­de­ko Kul­ve­re pul­mad toi­mu­sid Ees­tis, kui mõ­le­ma pe­re­kon­nad olid ko­du­maa­le ta­ga­si pää­se­nud.

Sal­me Kul­ve­re mee­nu­tas, et Aru­kü­la­ga pol­nud neil en­ne min­git si­det, Si­be­rist tul­les ei ol­nud mi­da­gi tas­kus ning elu tu­li uues­ti alus­ta­da. Val­de­ko vend elas Aru­kü­las kor­te­ris, te­ma juu­res said noo­red öö­ma­ja ning töö­ko­ha. Koos ehi­ta­ti Aru­kül­la ma­ja. Sal­me Kul­ve­re sai tööd kau­ban­du­ses, hil­jem läks Sõp­ru­se abi­toot­mi­set­te­võt­tes­se la­bo­ran­diks ja toi­duai­ne­te tseh­hi ju­ha­ta­jaks.

Sal­me Kul­ve­re lau­sus, et raa­ma­tut käes hoi­des on ta sü­da ra­hul: „Soo­vi­sin, et see po­leks mit­te ai­nult elu­lu­gu, vaid ühe ajas­tu lu­gu, et jä­rel­tu­le­vad põl­ved näek­sid, mis aja­loos juh­tus, mi­da tu­li üle ela­da. Ol­gu nei­le eluks kaa­sa mõ­te, et kes on töö­kas, saab igal pool hak­ka­ma.”

0

KÜL­LI KOP­PEL­MAA
ÜL­LE TAMM

Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­kus ja­gas Ees­ti oma­va­lit­sus­te­le las­teae­da­de re­konst­ruee­ri­mi­seks kok­ku 12,13 mil­jo­nit eu­rot CO2 heit­ko­gus­te ühi­ku­te enam­pak­ku­mi­sel saa­da­vast tu­lust. Toe­tu­sed on mõel­dud las­teae­da­de ener­gia­tõ­hu­sa­maks muut­mi­seks, et vä­hen­da­da ülal­pi­da­mis­ku­lu­sid. Toe­tust said taot­le­da oma­va­lit­su­sed, kus eel­mi­se aas­ta 1. ok­toob­ri sei­su­ga oli vä­he­malt 5000 ela­nik­ku, ning an­tak­se nei­le mu­nit­si­paal­las­teae­da­de­le, kus on vä­he­malt 40 last.
Põh­ja-Ees­ti ehk Har­ju­maa ja Tal­lin­na las­teae­da­de jaoks eral­da­ti kok­ku 4,13 mil­jo­nit eu­rot, ra­ha said ka Ani­ja ja Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus. Ani­ja val­la­va­lit­su­se­le an­tak­se Ala­ve­re las­teaia Mõm­mi­la re­konst­ruee­ri­mi­seks 185 610 eu­rot, Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­le Kol­ga las­teaia re­konst­ruee­ri­mi­seks 137 228 eu­rot. Toe­tu­se määr sõl­tub oma­va­lit­su­se sis­se­tu­le­kust ühe ela­ni­ku koh­ta ning re­konst­ruee­ri­ta­va las­teaia ruut­meet­ri­test. Ala­ve­re las­teaia töö­de mak­su­mu­sest an­nab KIK 42,97 prot­sen­ti, Kol­ga las­teaia re­konst­ruee­ri­mis­ku­lu­dest 58 prot­sen­ti.

Ala­ve­re Mõm­mi­la
1967. aas­tal ehi­ta­tud Ala­ve­re Mõm­mi­la las­teaia re­konst­ruee­ri­mis­töö­de ko­gu­mak­su­mu­seks on ar­ves­ta­tud 432 000 eu­rot, see­ga oma­fi­nant­see­ring on üle 246 300 eu­ro.
„Põ­hiees­märk on muu­ta las­teaed ener­gia­tõ­hu­saks, viia F-ener­giak­las­si ma­ja üle C-klas­si­le. Las­teaia ener­gia­tar­bi­mi­ne peaks vä­he­ne­ma li­gi poo­le võr­ra,“ üt­les val­la ehi­tuss­pet­sia­list Vil­jo Leis.
Re­konst­ruee­ri­mis­töö­de käi­gus soo­jus­ta­tak­se hoo­ne sei­nad ja va­hela­gi, re­no­vee­ri­tak­se küt­te­süs­teem, ehi­ta­tak­se soo­ja­ta­gas­tu­se­ga ven­ti­lat­sioo­ni­süs­teem ja ja­hu­tus­süs­teem, pai­gal­da­tak­se ku­lu­jäl­gi­mi­se- ja ar­ves­ti­süs­teem, re­no­vee­ri­tak­se val­gus­tus ja ma­ja ka­tu­se­le päi­ke­se­pa­nee­lid. Pla­nee­ri­tud on, et pa­nee­lid too­da­vad 6760 kWh elekt­rit aas­tas, mis on um­bes pool las­teaia elekt­ri­tar­bi­mi­sest.
Ani­ja val­la tä­na­vu­ses ee­lar­ves on 30 000 eu­rot Ala­ve­re las­teaia ener­giaau­di­ti ja re­konst­ruee­ri­misp­ro­jek­ti te­ge­mi­seks. Au­dit teh­ti ära en­ne KI­Ki­le ra­ha­taot­lu­se koos­ta­mist. Su­vel on ka­vas väl­ja kuu­lu­ta­da pro­jek­tee­ri­mis­han­ge, pro­jekt peaks val­mi­ma aas­ta lõ­puks, siis kor­ral­da­tak­se han­ge ehi­ta­ja leid­mi­seks. Ehi­ta­ma ha­ka­tak­se ke­va­del, las­teaed peab ole­ma re­konst­ruee­ri­tud järg­mi­se aas­ta ok­toob­riks.

Kol­ga las­teaed
Kol­ga las­teaed on ehi­ta­tud 1980nda­te aas­ta­te tei­ses poo­les. Aas­tal 2012 re­no­vee­ri­ti ko­gu hoo­ne saas­tek­voo­ti­de müü­gist saa­dud toe­tus­sum­ma abil, riik pa­nus­tas siis ma­ja re­mon­ti 167 185 eu­rot. Ka­tus jäi too­kord soo­jus­ta­ma­ta.
Kuusalu valla aren­dus­nõu­nik Tõ­nu Am­mus­saar rää­kis, et KI­Ki­le nüüd esi­ta­tud taot­lus­sum­ma tu­le­nes eel­ne­valt teh­tud ener­giaau­di­tist. Uue soo­jus­ta­tud ka­tu­se pa­ne­kuks ja ma­ja ven­ti­lat­sioo­ni­süs­tee­mi väl­jae­hi­ta­mi­seks ku­lub prog­noo­si­ta­valt 236 600 eu­rot, val­la oma­fi­nant­see­ring on 99 372 eu­rot.
Aren­dus­nõu­ni­ku sõ­nul tu­leb es­malt kor­ral­da­da pro­jek­tee­ri­mis- ja ehi­tus­han­ge. Ener­giaau­di­ti­ga on et­te kir­ju­ta­tud, mis­su­gus­te­le nõue­te­le peab ma­ja vas­ta­ma, kui on soo­jus­ta­tud. Või­ma­lik on, et se­ni­se la­me­ka­tu­se ase­mel võib las­teaed saa­da viil­ka­tu­se, aga see sel­gub siis, kui han­ge on lä­bi vii­dud. Ka Kol­ga las­teaia ka­tus ja ven­ti­lat­sioo­ni­süs­tee­mid pea­vad ole­ma val­mis ok­toob­riks 2018.

0

Aeg-ajalt ole­me Sõ­nu­mi­too­jas kir­ju­ta­nud, et Raa­si­ku val­la va­ba­taht­li­kud tu­le­tõr­ju­jad va­ja­vad hä­das­ti abi­kä­si. Va­he­tult en­ne tu­le­tõr­jeü­hin­gu 90. sün­ni­päe­va pi­du 22. juu­nil on ühin­gus liik­meid 12, va­ra­se­mast vei­di roh­kem, kuid abi­li­si on va­ja en­di­selt.

Tä­na­vu 22. juu­nil möö­dub 90 aas­tat Raa­si­ku tu­le­tõr­je­ühin­gu asu­ta­mi­sest 1927. aas­tal. Ühin­gu üks asu­ta­ja­test ja ju­ha­tu­se lii­ge Jaak Laa­nis­to rää­kis, et 1939. aas­tal oli ühin­gul kä­sip­rit­se 6, moo­torp­rit­se 1, hüd­ro­pum­pa­sid 2, sur­ve­voo­li­kuid 411 meet­rit, imev­voo­li­kuid 48 meet­rit. Te­gev­liik­meid oli too­na 148 meest, 32 naist, 29 toe­ta­ja­lii­get, 8 noor­lii­get. Li­saks esi­mees Au­gust Ir­ves, sek­re­tär Lem­bit Lii­pe­re, lae­kur Jo­han­nes Toom ja re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni esi­mees Her­mann Ted­re­ma. 1936. aas­tal val­mis Raa­si­ku tu­le­tõr­je­de­poo, mis on prae­gu­se­ni säi­li­nud ja ka­su­tu­ses. Ku­ni 1993. aas­ta­ni oli Raa­si­ku Har­ju ra­joo­ni tu­le­tõr­jeü­hin­gu iga­päe­va­se val­ve­ga ko­man­do, see­jä­rel te­gut­se­ti Raa­si­ku val­la tu­le­tõr­je ni­me all ning 1998. aas­ta 17. det­semb­ril taas­ta­ti Raa­si­ku tu­le­tõr­je­ühing. Prae­gu on Raa­si­ku tu­le­tõr­jeü­hin­gul kaks ko­man­dot – Aru­kü­las ja Raa­si­kul. Ühin­gu ar­vel on 4 au­tot, üks on re­ser­vis.

Möö­du­nud aas­tal an­dis Raa­si­ku vald Pae tä­na­va de­poo­hoo­ne ruu­mi­de ka­su­tu­sõi­gu­se tu­le­tõr­jeü­hin­gu­le. Jaak Laa­nis­to sõ­nas, et ühing on alus­ta­nud re­mon­di­ga: „Es­malt tee­me hä­da­pä­ra­se. Põ­ran­dad olid ära mä­da­ne­nud ja sis­se kuk­ku­nud, Raa­si­ku va­ba­taht­li­ku tu­le­tõr­ju­ja Val­de­ko Va­he­ri suu­re töö­ga on need nüüd kor­da teh­tud. Ees oo­tab ka­tu­se re­mont ja hoo­ne üm­ber- või juur­dee­hi­tus, et sin­na ma­huks suu­rem ja tä­na­päe­va­sem tu­le­tõr­jeau­to.”

Ta li­sas, et prae­gu on ühing tei­nud re­mon­ti oma ra­ha eest, kuid edas­pi­di on plaa­nis suu­re­ma­hu­lis­te­le töö­de­le lei­da ra­ha pro­jek­ti­dest: „Loo­da­me ka, et val­las te­gut­se­vad et­te­võt­ted pa­ne­vad oma või­ma­lus­te pii­res mei­le õla al­la.”

Teh­ni­kat ühing juur­de soe­ta­nud ei ole, kuid on plaa­nis: „Pääs­tea­me­tilt see­kord ka­su­ta­tud sõi­du­kit juur­de ei taot­le, se­da po­le ku­sa­gi­le pan­na. Tu­le­vi­kus aga kind­las­ti.”

Juu­be­lit ot­sus­ta­sid ühin­gu liik­med tä­his­ta­da suu­re­joo­ne­li­selt. Pi­du al­gab 22. juu­nil ko­gu­ne­mi­se­ga tu­le­tõr­je­de­poos, see­jä­rel on Raa­si­ku ki­ri­kus ühin­gu uue li­pu õn­nis­ta­mi­ne. Li­pu an­ne­tas ühin­gu­le Raa­si­ku et­te­võ­te Mist­ra-Au­tex. Ki­ri­ku juu­rest hak­kab lii­ku­ma tu­le­tõr­jeau­to­de rong­käik Raa­si­kult Aru­kü­la lau­lu­väl­ja­ku­le, kus on plaa­nis rää­ki­da ühin­gu aja­loost, ja­ga­da au­ta­su­sid ning õn­nit­le­da. Tu­le­tõr­ju­ja­telt saab kü­si­da nõu, kui­das muu­ta ko­du tur­va­li­se­maks, kui­das tuld kus­tu­ta­da, soe­ta­da suit­suan­du­rit ja kus­tu­tus­tek­ki. Muu­si­kat teeb Tal­lin­na tu­le­tõr­je­ühin­gu puhk­pil­lior­kes­ter.

Jaak Laa­nis­to üt­les, et vä­ga hu­vi­tav oleks roh­kem tea­da saa­da tu­le­tõr­jeü­hin­gu aja­loost, ma­ter­ja­li po­le eri­ti pal­ju säi­li­nud. Üks fo­to on säi­li­nud de­poo ava­mis­peolt 1936. aas­tast, ühin­gu liik­med uu­ri­vad, mis on pil­di­lo­le­va­te ini­mes­te ni­med.

Ta kut­sub tu­le­tõr­jeü­hin­gu ni­mel kõi­ki juu­be­liü­ri­tus­test osa võt­ma ning kui en­da, oma lä­he­das­te ning ko­du­ko­ha tur­va­li­sus olu­li­ne, ka va­ba­taht­li­ke tu­le­tõr­ju­ja­te ri­da­des­se as­tu­ma.

0

Su­vel on plaa­nis si­sus­tu­se han­ki­mi­ne ning ter­ras­si­de ehi­tus.

Raa­si­ku põ­hi­koo­li juur­de­ehi­tu­se ja va­na osa fas­saad on ol­nud mõn­da ae­ga val­mis, ehi­ta­jaid hoo­ne vä­lis­sein­te kal­lal enam toi­me­ta­mas ei näe. Töö on graa­fi­kus, le­pin­gu­li­ne täht­aeg on 7. juu­lil ning val­la­va­ne­ma Rai­vo Uuk­ki­vi sõ­nul jõu­tak­se lõp­pak­ti­ni ilm­selt käe­s­ole­va nä­da­la jook­sul.
Si­sus­ta­mi­ne pea­b val­mis saa­ma uue õp­peaas­ta al­gu­seks. Juur­dee­hi­tus, ku­hu ala­tes aas­ta al­gu­sest oli aju­ti­selt õp­pi­ma pai­gu­ta­tud ko­gu koo­li­pe­re, lä­heb sa­ni­taar­re­mon­ti, see­jä­rel ko­lib juur­dee­hi­tus­se Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gu.
Raa­si­ku põ­hi­koo­li lap­se­va­ne­mad rää­ki­sid paar nä­da­lat ta­ga­si Sõ­nu­mi­too­ja­le, et juur­dee­hi­tu­se ka­tus sa­jab vih­ma­de­ga lä­bi. Val­la­va­nem sõ­nas, et te­ge­li­kult ei sa­da­nud ka­tus lä­bi, vaid ilm­selt hak­kas til­ku­ma jääk­niis­kus, mis tal­vi­se ehi­tu­se tõt­tu lae­pa­nee­li­dest väl­ja­pää­su lei­dis: „Ehi­ta­jad va­he­ta­sid ripp­lae plaa­di, mil­le ve­si ära rik­kus. Prae­gu­se­ni po­le roh­kem mi­da­gi juh­tu­nud. Sel­li­sed as­jad on nor­maal­sed ja sel­leks on ehi­tis­tel ga­ran­tiiaeg, mil­le jook­sul eri­ne­vad vead pa­ran­da­tak­se. See on tä­na­päe­va­se kii­re ehi­tus­tem­po­ga kä­si­käes käiv prob­leem.”
Koo­li­ma­ja va­na osa saab uue mööb­li, see val­mis­ta­tak­se eri­tel­li­mu­sel. Han­ge mööb­li val­mis­ta­mi­seks on lõp­pe­nud, paa­ri nä­da­la jook­sul sõl­mi­tak­se le­ping ning siis ha­ka­tak­se mööb­lit val­mis­ta­ma. Su­ve lõ­puks loo­dab val­la­va­lit­sus koo­li mööb­li suu­re­mas osas kät­te saa­da.
Pea­gi al­gab ka vä­li­ter­ras­si­de ehi­tus, need pai­gu­ta­takse koo­li­ma­ja si­se­hoo­vi las­te­aia poo­le raa­ma­tu­ko­gu sei­na äär­de.
Juur­dee­hi­tu­seks, re­mon­diks, ehi­tus­jä­re­le­val­veks ja mööb­liks on ka­van­da­tud 2,6 mil­jo­nit eu­rot, mil­lest vald on ta­su­nud 674 000 eu­rot, üle­jää­nud sum­ma kae­tak­se lae­nu­ra­ha­ga.

0

Coo­pi loo­si­või­du – Volks­wa­gen Gol­fi, and­sid et­te­võt­te esin­da­jad JA­NI­NA HAP­SA­LO­LE üle Keh­ra Kon­su­mi ees.

„Mees mõt­les, et me­si­la­ne nõe­las mind, sest hak­ka­sin äk­ki kä­te­ga veh­ki­ma,“ kir­jel­das Keh­ras elav Ja­ni­na Hap­sa­lo, kuidas talle kaks nä­da­lat ta­ga­si he­lis­ta­ti Del­fist, et on Coo­pi au­to­loo­si võit­ja.

Ta oli koos abi­kaa­sa­ga pa­ras­ja­gu ema juu­res Jõe­läht­me val­las: „Del­fi-mees mul­le ko­he ot­se ei öel­nud, et olen võit­ja, kee­ru­tas en­ne na­tu­ke, kü­sis, kas olen Coo­pi loo­si­mis­te­ga kur­sis. Vas­ta­sin, et jah, Kon­su­mis käi­ja­te­le jao­ta­tak­se au­to­sid.“

Kui oli sel­ge, et järg­mi­ne au­to­võit­ja on just te­ma, hak­kas Ja­ni­na Hap­sa­lo hõis­kama: „Ma võit­sin Coo­pi au­to!“

Coop on kord kuus loo­si­nud vä­he­malt 50 eu­ro eest ost­nu­te va­hel väl­ja au­to­sid, Keh­ras­se või­de­tu on 12. ma­sin. Kui­gi Ja­ni­na Ha­pa­sa­lo on Keh­ra Kon­su­mis sa­ge kü­las­ta­ja – iga­päe­va­se toi­duk­raa­mi os­tab pea­mi­selt just sealt – tu­li au­to­võit tal­le ül­la­tu­se­na, se­da enam, et loo­siõn­ne po­le se­ni ol­nud.

Au­to an­ti Keh­ras üle möö­du­nud kol­ma­päe­val, 14. juu­nil.

„See oli päev, mil 76 aas­tat ta­ga­si saa­de­ti mi­nu va­nae­ma ja va­nai­sa koos kuue lap­se­ga Si­be­ris­se. Nen­de ko­du­ma­ja tas­si­ti tüh­jaks. Ema üt­les, et au­to on nüüd just­kui ta­su sel­le eest, mis meie ko­dust too­kord ära vii­di,“ mär­kis Ja­ni­na Hap­sa­lo.

Au­to uue­le oma­ni­ku­le üleand­mist Keh­ras oli uu­dis­ta­mas pal­ju ko­ha­lik­ke ini­me­si: „Olen Keh­ras ol­nud aas­taid õmb­le­ja, mind ik­ka tea­tak­se. Pea­le­gi olin ise nii ele­vil, et lo­bi­se­sin oma või­dust pal­ju­de­le.“

Ja­ni­na Hap­sa­lo­le oli rõõm­sal päe­val kaa­sa ela­mas veel nai­san­sam­bel Ko­du, kus ta lau­lab. „Taht­si­me na­tu­ke sõud te­ha, et asi oleks meel­de­jää­vam,“ sõ­nab ta. Ku­na Ko­du re­per­tuaa­ri kuu­lu­vad ka must­las­lau­lud, püüd­sid laul­ma tul­nud „must­la­sed“ või­de­tud au­tot en­da­le saa­da, pe­sid se­da „vii­na­ga“ ning te­gid Keh­ras au­rin­gi. Au­rin­gi­le vii­di ka uhiuue au­to­ma­ni­ku lap­se­lap­sed. Ja­ni­na Hap­sa­lo is­tus ju­hi kõr­va­list­mel: „Pal­jud üt­le­sid nüüd, et mi­ne au­to­koo­li, aga ei, ma ei jul­ge. Mees, po­jad ja nen­de nai­sed sõi­da­vad au­to­ga, kui va­ja, ka­su­tan neid.“

Iga­päe­va­selt hak­kab uue Volks­wa­gen Gol­fi­ga sõit­ma Ja­ni­na Hap­sa­lo abi­kaa­sa. „Meil on küll Maz­da, kuid see on 17 aas­tat va­na, aeg ju­ba pen­sio­ni­le jää­da,“ ar­vas au­to­võit­ja.

0

Ani­ja val­last osa­le­sid noor­te­peol „Mi­na jään“ 4, Kuu­sa­lu val­last 13, Raa­si­ku val­last 11 ja Lok­salt 2 kol­lek­tii­vi.

ÜL­LE TAMM
ERE UIBO

„Kõi­ge uh­kem tun­ne on, kui oma or­kest­ri di­ri­gent ju­ha­tab lau­lu­peo pul­dis. Ott Kask on ka mu eria­laõ­pe­ta­ja,“ sõ­nas äs­ja Kuu­sa­lu kesk­koo­li lõ­pe­ta­nud Ric­hard Raud­la. Ta te­gi noor­te lau­lu- ja tant­su­peol „Mi­na jään“ kaa­sa tant­si­ja, laul­ja ja pil­li­me­he­na – Kuu­sa­lu kesk­koo­li se­ga­rah­va­tant­su­rüh­mas ja noor­te­koo­ris, Kuu­sa­lu Kuns­ti­de Koo­li süm­foo­niaor­kest­ris ja Kuu­sa­lu pa­su­na­koo­ris.
„Peo ni­mi „Mi­na jään“ oli vä­ga häs­ti va­li­tud, ge­niaal­ne idee, kan­dis sü­ga­vat ja eest­lu­se­le rõ­hu­vat sõ­nu­mit. Muu­si­ka oli meel­de­jääv ja lii­gu­tav,“ rää­kis Kuu­sa­lu noor­mees.
Vä­gev oli noor­te hin­nan­gul ka omaal­ga­tus­lik tant­su­pi­du lau­päe­val Tal­lin­nas Va­ba­du­se plat­sil, kui sel­gus, et vih­ma tõt­tu jäe­ti sel­le päe­va esi­me­ne esi­ne­mi­ne ära. Fa­ce­boo­ki kau­du ha­ka­ti tant­si­jaid kok­ku kut­su­ma. Ka Kuu­sa­lu noo­red osa­le­sid.

Tant­si­jad öö­bi­sid lin­nas, tei­sed ko­dus
Tei­si­päe­vast al­ga­sid Tal­lin­nas tant­su­rüh­ma­de proo­vid, ree­dest hak­ka­sid ühisp­roo­vi­des käi­ma laul­jad ja pil­li­män­gi­jad. Tant­su­peo eten­du­si oli ree­del-lau­päe­val ka­vas kok­ku kolm, li­saks ree­de­ne peaproov. Pü­ha­päev, 2. juuli  al­gas rong­käi­gu­ga, järg­nes seits­me­tun­ni­ne kont­sert lau­lu­väl­ja­kul.
Kuu­sa­lu val­la ja Lok­sa lin­na tant­si­jad öö­bi­sid tei­si­päe­vast pü­ha­päe­va­ni tra­dit­sioo­ni­li­selt Viim­si koo­lis, laul­jad-pil­li­män­gi­jad sõi­du­ta­ti Kuu­sa­lust ja Lok­salt proo­vi­des­se bus­si­de­ga.
Ani­ja ja Raa­si­ku val­la lap­sed, ka tant­si­jad, öö­bi­sid ko­dus, bus­sid vii­sid proo­vi­des­se ja ta­ga­si.
Trans­por­di eest ta­su­vad oma­va­lit­su­sed. Ar­veid ei ole esi­ta­tud, kuid hin­nan­gu­li­selt ku­lub Kuu­sa­lu val­lal pi­du­lis­te trans­por­di­le 4500 eu­rot, Ani­ja val­lal 2000 eu­rot, Raa­si­ku val­lal sa­mu­ti mi­tu tu­hat eu­rot. Lok­sa linn tel­lis oma tant­si­ja­te kä­su­tus­se väi­ke­bus­si, nii sai liht­sa­malt proo­vi­des­se ja esi­ne­ma.

Kõi­ge roh­kem esi­ne­jaid Raa­si­ku val­last
Suu­ri­ma de­le­gat­sioo­ni­ga osa­les noor­te­peol Raa­si­ku vald, kus 11 kol­lek­tii­vis oli kok­ku li­gi 230 laul­jat-tant­si­jat. Aru­kü­la põ­hi­koo­list osa­le­sid 3 koo­ri ja 2 tant­su­rüh­ma, Raa­si­ku põ­hi­koo­list 2 koo­ri, Aru­kü­la wal­dorf­koo­list sa­mu­ti 2 koo­ri, li­saks hu­via­la­kes­ku­se Pää­su­lind kand­lean­sam­bel ning Har­ju-Jaa­ni noor­te mees­koor.
Kuu­sa­lu vald oli rong­käi­gus 13 kol­lek­tii­vi­ga, neist 11 Kuu­sa­lu kesk­koo­list: 4 koo­ri ja 7 rah­va­tant­su­rüh­ma. Li­saks Kuu­sa­lu Kuns­ti­de koo­li süm­foo­niaor­kes­ter ja Kuu­sa­lu pa­su­na­koor, ku­hu sa­mu­ti kuu­lu­vad val­da­valt Kuu­sa­lu koo­li õpi­la­sed. Kok­ku käis Kuu­sa­lu val­last peol um­bes 200 noort – pal­jud neist on kor­ra­ga tant­si­jad ja lau­lu­koo­ri laul­jad ning män­gi­vad ka or­kest­ris.
Ani­ja vald oli esin­da­tud 4 kol­lek­tii­vi­ga: Keh­ra güm­naa­siu­mist 2 koo­ri ja võim­le­jad ning Ala­ve­re põ­hi­koo­li pois­te­koor. Kok­ku 84 esi­ne­jat.
Lok­sa lin­nast käi­sid muu­si­ka­koo­li koor ja güm­naa­siu­mi rah­va­tant­su­rühm, kok­ku 40 laul­jat-tant­si­jat.

Rong­käi­gus koos Gruu­sia noor­te­ga
Koos Kuu­sa­lu las­te­koo­ri­ga mars­si­sid rong­käi­gus Gruu­sia muu­si­ka­li­se teat­ri lap­sed, kes olid tul­nud peo ajaks kül­la.
Grusiinid olid rah­va­riie­tes, neid mär­ga­ti, pub­li­ku seast hüü­ti ter­vi­tu­si. Kuu­sa­lu koo­ri­juht Taa­vi Es­ko, kes viis laul­jaid suu­re­le peo­le 17. kor­da, an­dis koos Gruu­sia ka­he noo­re­ga ETV-le rong­käi­gu te­leü­le­kan­de ajal in­terv­juu. Sel­lest ajen­da­tu­na kut­su­ti gru­sii­ni­de de­le­gat­sioo­ni juh­t 2. juu­li õh­tul ETV+ stuu­dios­se in­terv­juud and­ma.
Gruu­sia lap­sed rää­ki­sid pä­rast rong­käi­ku Sõ­nu­mi­too­ja­le, et olid ko­ge­tust meel­di­valt šo­kee­ri­tud – rong­käi­gus oli vä­ga pal­ju rah­vast, kuid ri­vi ei jää­nud kor­da­gi top­pa­ma, va­he­maa tun­dus nei­le pal­ju lü­hem, kui olid en­ne kaar­dilt vaa­da­nud. Gru­sii­ni­de­le jäi sil­ma ka eest­las­te pat­rioot­lik­kus, pal­ju­del pealt­vaa­ta­ja­tel olid li­pud ning rah­va­rii­ded.
Rong­käik lii­kus plaa­ni­tust kii­re­mi­ni. Har­ju­maa ja Tal­linn olid vii­ma­sed. Osad esi­ne­jad al­les ko­gu­ne­sid, kui an­ti tea­da, et tu­li ha­ka­ta lii­ku­ma. Ehk­ki Ani­ja vald pi­di ole­ma Har­ju­maa esi­me­ne, sat­tus et­teot­sa Har­ku vald.

ED­MAR TUULe debüüt laulupeol
Kuu­sa­lu nais­koo­ri Kad­ri ju­hen­da­ja, 27aas­ta­ne Ed­mar Tuul oli üks 17 noo­rest, kes te­gi tä­na­vu­sel lau­lu­peol di­ri­gen­di­de­büü­di. Ta ju­hen­das noor­mees­koo­ri­de esi­tu­ses lau­lu „Vaid see on ar­mas­tus“. Mai­kuus sai ta Ees­ti Muu­si­ka- ja Teat­ria­ka­dee­miast di­ri­gen­di­dip­lo­mi.
Ed­mar Tuul: „Sõnu „Mina jään” võib tõlgendada erinevalt, üks õigemaid oleks: „Mina jään eestlaseks. Mina jään iseendaks!”. Tänapäeval on kahetsusväärselt palju tuulelipuks saamist, enda arvamuse ja enesekindluse puudumist. Meeskooride seis tekitab muret. Kui laulupeo korraldamine  hakkas, oli küsimus, kas meeskooride plokki avada. Mehi on liiga vähe. Väljakutse sai vastu võetud, asutatud Ärkamisaja noormeestekoorid. Algus oli keeruline, aga mida laulukaare all nägime, oli vapustav. Ei saa öelda, et meeskooride tulevik on päästetud. On vaja ergutada ka poistekoore ehk meeskooride kasvulava. Dirigendipuldis olla oli tohutu suur au. Loodan, et mu panus sellesse protsessi on olnud kasulik.“

OTT KASK käis rong­käi­gus kaks kor­da
26 Ott Kask-2Kuu­sa­lu pa­su­na­koo­ri ja süm­foo­niaor­kest­ri di­ri­gent, Kuu­sa­lu ela­nik Ott Kask oli peol kuue or­kest­ri­ga – kaks nii Kuu­sa­lust, Viim­si muu­si­ka­koo­list kui ka Tal­lin­na muu­si­ka­koo­list.
Ku­na oli puhk­pil­lior­kest­ri­te lii­gi üks üld­juh­te, kõn­dis es­malt koos teis­te üld­juh­ti­de­ga rong­käi­gu al­gu­ses lau­lu­väl­ja­ku­ni, siis läks ta­ga­si ja mars­sis pa­su­nat män­gi­des uues­ti lau­lu­väl­ja­ku­le koos Viim­si puhk­pil­lior­kest­ri­ga.
Ta kom­men­tee­ris, et teist kor­da te­gid rong­käi­gu lä­bi pal­jud üld­ju­hid – kõn­di­sid sa­mu­ti ta­ga­si ja lii­tu­sid oma rüh­ma­ga.
Ott Kask di­ri­gee­ris lau­lu­peol kol­man­dat kor­da: „Eel­töö al­gab kolm aas­tat va­rem – koo­s-o­le­kud, pla­nee­ri­mi­sed. Kui lau­lu­väl­ja­kul on üle 75 000 ini­me­se, on see üks mas­taap­se­maid fes­ti­va­le maail­mas, ja nii noor­te­pi­du­del ning üld­lau­lu- ja tant­su­pi­du­del.“
Ta lau­sus, et tõ­si­ne töö oli ka re­per­tuaa­ri va­lik: „Latt peab ole­ma või­ma­li­kult kõr­ge, aga sa­mas ei to­hi ol­la lii­ga pal­ju­de­le lii­ga suur üle­san­ne. Pil­li­lood kõ­la­sid peol vää­ri­kalt ja veen­valt, kuid see tu­li kõr­ge hin­na­ga ning on edas­pi­di­seks mõt­te­koht. Sa­mas, väga liht­sad ei to­hi pil­li­lood noor­te­le ol­la, siis ei võe­ta tõ­si­selt ja mak­sab lau­lu­kaa­re all va­lu­salt kät­te.“
Kuu­sa­lu or­kest­ri­tes on kõi­ge noo­re­mad män­gi­jad 12aas­ta­sed. Pal­jud or­kest­ran­did ka tant­si­sid või laul­sid peol. „See on pa­ra­ta­ma­tu di­lem­ma, et ak­tiiv­se­mad noo­red tee­vad pal­ju. Kõi­ge kee­ru­li­sem oli pil­li- p­roo­vi­des­se jõu­da tant­si­ja­tel, aga oli nõue, et vä­he­malt ühes proo­vis peab osa­le­ma, siis to­hib min­na lau­lu­kaa­re al­la pil­li män­gi­ma,“ üt­les Ott Kask.
Ta kiitis, et õpe­ta­jad te­gid ära suu­re töö: „Puhk­pil­lior­kest­ri­te noo­red pi­did õp­pi­ma 9 lu­gu, aga nii saa­dak­se­gi meist­riks. Lood on ras­ked, aren­da­vad. Tä­nu lau­lu­peo re­per­tuaa­ri­le on noor­teor­kest­ri­te areng ol­nud kii­re.“

Loe ka JAN­NE KUUSK­LA viis tant­su­peo­le võim­le­ja , Gru­sii­nid andsid koos Kuusalu lastega kaks kontserti, Har­ju-Jaa­ni noor­te mees­koo­ri uus siht: mees­koo­ri­na üld­lau­lu­peo­le ja Pää­su­lin­nu kan­nel­da­jad esi­ne­sid rah­va­pil­li­peol.

0

Ani­ja val­la noor­te­ko­gu liik­med and­sid en­di ja ela­ni­kelt ko­gu­tud soo­vid eda­si val­la­juh­ti­de­le.

Möö­du­nud nä­da­la tei­si­päe­val, 13. juu­nil koh­tu­sid Ani­ja val­la noor­te­ko­gu ja MTÜ Keerdt­repp liik­med ning noor­soo­töö­ta­jad vo­li­ko­gu esi­me­he Jaa­nus Ka­le­vi ja val­la­va­ne­ma Ar­vi Ka­ro­ta­mi­ga, et an­da üle ela­ni­kelt Keh­ra päe­val ko­gu­tud et­te­pa­ne­kud.

Noor­soo­töös­pet­sia­list Tuu­li­ki Roht­la üt­les, et käis mai lõ­pus vä­lis­hin­da­ja­na Viim­si val­la noor­soo­töö­ga tut­vu­mas ning kuu­lis, et Viim­sis saab noor­te­ko­gu re­gu­laar­selt val­la­va­lit­su­se esin­da­ja­te­ga kok­ku, an­nab tea­da prob­lee­mi­dest ja teeb et­te­pa­ne­kuid, kui­das muu­ta noor­te elu val­las veel pa­re­maks.

„Sel­li­ne koos­töö pi­di häs­ti toi­mi­ma, mõ­ned Viim­si noor­te ideed on ju­ba el­lu vii­dud. Pak­ku­sin ka meie vo­li­ko­gu esi­me­he­le väl­ja, et võiks te­ha koh­tu­mi­se noor­te­ga, kuu­la­ta nen­de soo­ve,“ rää­kis Tuu­li­ki Roht­la.

Ani­ja val­la noo­red võt­sid kok­ku­saa­mi­se­le kaa­sa 15 et­te­pa­ne­kut, mi­da aren­gu­ka­va uuen­da­mi­sel ar­ves­ta­da. Noor­te­ko­gu esi­me­he Lau­ra Res­to­vi sõ­nul ei pak­ku­nud nad väl­ja üks­nes omi soo­ve, vaid kü­si­sid ka teis­telt ko­ha­li­kelt ela­ni­kelt. Noortekogu liikmed käisid ro­he­lis­tes lo­go­ga pluu­si­des nä­da­la­päe­vad va­rem rin­gi Keh­ra päe­val ning ko­gu­sid ini­mes­te ar­va­mu­si.

„Läk­si­me nen­de juur­de, kel­lel tun­dus ole­vat ideid, ja pa­lu­si­me kir­ja pan­na, mi­da oleks Ani­ja val­da kõi­ge roh­kem va­ja. Pa­lu­si­me ka tut­ta­va­te­le eda­si öel­da, et ot­si­gu meid Keh­ra päe­val üles ja and­ku oma mõ­te­test tea­da. Ül­di­selt olid ini­me­sed ko­he val­mis vas­ta­ma, mõ­ned üt­le­sid esial­gu, et ne­mad ei os­ka mi­da­gi pak­ku­da, aga ai­ta­si­me neil ajud töö­le pan­na ja siis tu­li ideid küll. Pa­ku­ti ka as­ju, mil­le pea­le me ise pol­nud osa­nud tul­la. Kok­ku sai­me kor­ra­li­ku pur­gi­täie se­de­li­ke­si,“ ju­tus­tas Lau­ra Res­tov.

Val­la­ma­jas aru­ta­ti ela­ni­ke et­te­pa­ne­kud ühes­koos lä­bi, noo­red põh­jen­da­sid oma soo­ve. Ela­ni­kud olid väl­ja pak­ku­nud, et val­da tu­leks ehi­ta­da ma­ju ja kor­te­reid – ku­na Keh­ras puu­dub üü­ri­turg, po­le noor­tel või­ma­lik sin­na ela­ma tul­la. Noor­te­ko­gu esi­mees mär­kis, et see oli ka noor­te üks olu­li­se­maid et­te­pa­ne­kuid: „Kui ta­ha­me, et mei­le tu­leks juur­de noo­ri ja to­re­daid ini­me­si, on kind­las­ti va­ja uu­si ela­muid. Kuul­si­me, et nen­de ra­ja­mi­ne on­gi plaa­nis.“

Noor­te en­di suu­ri­mad soo­vid on saa­da ko­du­val­da ska­te­park ja ekst­reems­por­di har­ras­ta­mi­seks mõel­dud pumpt­rack ra­da. Pea­le sel­le soo­vi­tak­se Keh­ras­se uju­lat, at­rakt­sioo­ne staa­dio­ni ran­naa­la­le, seik­lus­par­ki, lin­nap­lat­si kii­ge ja lõk­ke­ko­ha­ga, ava­li­kuks ka­su­ta­mi­seks mõel­dud tua­let­te staa­dio­ni­le, lin­na kes­ke­le ja Üle­jõe­le. Uju­la ra­ja­mist ei pi­da­nud val­la­ju­hid ots­tar­be­kaks, ku­na ümb­rus­kon­nas on uju­laid küll: Kuu­sa­lus, Ko­sel, Lool ja Jü­ris ning Üle­mis­te Ci­tys.

Val­la kü­la­de va­he­le on ela­ni­ke mee­lest va­ja roh­kem ühist­rans­por­di­või­ma­lu­si, ar­va­ti ka, et koos­töös El­ro­ni­ga võik­sid noo­red ron­gi­ga sõi­ta val­la pii­res se­ni­sest sood­sa­malt või ta­su­ta. Ala­ve­re ja Keh­ra va­he­le soo­vi­tak­se kerg­liik­lus­teed. Pea­le sel­le ar­va­ti, et val­laee­lar­vest peaks toe­ta­ma noor­teü­hen­du­si ja MTÜ­sid. Noo­red soo­vi­vad veel ekst­reems­por­di ja muu­de spor­dia­la­de koo­li­tu­si ning bän­di­ruu­mi – selleks so­bi­lik koht on Keh­ra noor­te­kes­ku­ses ole­mas, kuid seal po­le ven­ti­lat­sioo­ni. Veel pa­ku­ti väl­ja, et Keh­ra hoo­ne­te­le võiks te­ha kor­rekt­set ja at­rak­tiiv­set tä­na­va­kuns­ti. Jaa­nus Ka­lev mär­kis, et tä­na­va­kunst al­gab ma­ja fas­saa­di kor­da­te­ge­mi­sest – joo­nis­tu­se pü­si­mi­seks peab sel­le alus­pind ole­ma kor­ras.

Le­pi­ti kok­ku, et järg­mi­ne kok­ku­saa­mi­ne on sü­gi­sel, siis kaa­sa­tak­se ka Keh­ra ja Ala­ve­re koo­li­de õpi­la­se­sin­dus­te liik­med.

0

Aru­kü­la kool on jää­nud 340 õpi­la­se­ga koo­li­pe­re­le kit­saks. Aru­te­lu, kui­das ruu­mi­puu­dust kõi­ge mõist­li­ku­malt la­hen­da­da, on kest­nud aas­taid. Prae­gu on koos­ta­mi­sel tööp­ro­jekt, kok­ku­lep­pe­le on jõu­tud ar­hi­tek­tuur­se­tes põ­hi­mõ­te­tes.
Raa­si­ku val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi tut­vus­tas möö­du­nud nä­da­lal vo­li­ko­gu is­tun­gil, et koo­li alg­koo­lio­sa­le tu­leb kol­mas kor­rus li­sak­las­si­ruu­mi­de­ga, juur­de tu­leb ehi­ta­da ka eva­kuat­sioo­nit­repp.

Hoo­ne ka­he tii­va va­he­li­ne ala, kus prae­gu on mu­rup­lats, ehi­ta­tak­se suu­res osas kin­ni. Sin­na tu­leb söö­gi­saa­li laien­dus, ava­ra­maks te­hak­se köök, ehi­ta­tak­se köö­gi­la­du, muu­tub tööõ­pe­tu­se klass. Val­la­va­nem mär­kis, et üks hu­vi­ta­va­maid li­san­du­si on kee­vi­tus­nurk, mil­le ehi­ta­mi­ne va­jab põh­ja­lik­ku ohu­tus­teh­ni­list üle­vaa­det.

Gar­de­roo­bi po­le plaa­nis ruu­mi­li­selt laien­da­da, li­sa­tak­se na­gi­sid ning ilm­selt lik­vi­dee­ri­tak­se tee­nin­dus­lett.

Val­la­va­nem lau­sus, et koo­li­ma­ja ka­he tii­va va­he täit­mi­ne on kõi­ge loo­gi­li­sem la­hen­dus, tei­ne va­riant oleks ol­nud te­ha koo­li tä­na­va­pool­ses­se ser­va juur­dee­hi­tus, mis po­leks ol­nud eri­ti ke­na.

Ta li­sas, et prae­gu­se tööp­ro­jek­ti käi­gus pro­jek­tee­ri­tak­se võim­las­se tri­büü­nid ning saa­li kõr­va­lo­le­va­le osa­le pea­le tei­ne kor­rus, li­sa­koh­ti pealt­vaa­ta­ja­te­le ja ruu­me koo­li­le. Nen­de ehi­ta­mi­seks prae­gu ee­lar­ves ra­ha veel ei ole, kuid val­la­va­ne­ma sõ­nul on mõist­lik pro­jek­tee­ri­mi­ne ko­he ära te­ha.

Ehi­tu­se et­te­val­mis­tu­se­ga on plaa­nis alus­ta­da 2018. aas­ta al­gu­seks, juur­dee­hi­tus peaks val­mi­ma õp­peaas­ta al­gu­seks. Kui pal­ju ehi­tus maks­ma lä­heb, po­le veel tea­da.

0

Ka­le­vi staa­dio­ni kõr­val Poo­la­mäel pee­ti lau­päe­val, 1. juu­lil noor­te lau­lu- ja tant­su­peo rah­va­pil­li­pi­du. Aru­kü­la hu­via­la­kes­ku­se Pää­su­lind sol­fed­žo- ja kand­leõ­pe­ta­ja Pi­ret Stern­hof viis peo­le kand­lean­samb­li – 17 õpi­last, ena­mik 3.-4., va­ne­mad 5.-6. klas­sist.
Kand­le­män­gi­jaid oli rah­va­pil­li­peol kok­ku üle sa­ja, hu­vi­ala­kes­ku­se Pää­su­lind lap­sed sat­tu­sid la­val esi­rit­ta ja olid oma pil­li­lii­gi esi­ne­mi­se ajal te­leü­le­kan­des pi­de­valt kaad­ris.
Pi­ret Stern­hof rää­kis, et lap­sed olid saa­dud esi­ne­mis­ko­ge­mu­sest ele­vil ja vai­mus­tu­ses, ka need, kes esial­gu kaht­le­sid, kas pü­ha­päe­val rong­käi­gus osa­le­vad, ot­sus­ta­sid järg­mi­sel hom­mi­kul Tal­lin­na sõi­ta ja lau­lu­väl­ja­ku­ni mars­si­da.
Pi­ret Stern­hof alus­tas kand­le­rin­gi­de­ga Aru­kü­las ja ka hu­via­la­kes­ku­se Raa­si­ku fi­liaa­lis kaks aas­tat ta­ga­si. Män­gi­tak­se väi­kes­te 6- ja 7keel­se­te kan­nel­de­ga. Hu­via­la­kes­ku­se ju­ha­ta­ja Mal­le Jaa­ko kir­ju­tas pro­jek­ti, pil­li­de ost­mi­seks saa­di toe­tust.
Pil­li­peoks ha­ka­ti val­mis­tu­ma möö­du­nud sü­gi­sel. Sel­geks tu­li õp­pi­da 6 lu­gu, need et­te män­gi­da ja oo­da­ta, kas va­li­tak­se esi­ne­ja­te hul­ka.
„Pil­li­peo re­per­tuaar oli nõud­lik. Lap­sed said sõr­mit­se­mi­se sel­geks ja suu­re­ma koos­sei­su­ga esi­ne­mi­se ko­ge­mu­se. Sü­gi­sel oli kand­le­laa­ger meil Aru­kü­las, tu­lid ka pil­li­peo kand­le­lii­gi ju­hi ja mi­nu kand­leõ­pe­ta­ja Pil­le Kar­ra­se õpi­la­sed Kei­last ja osa­le­sid kand­leõ­pe­ta­jad oma õpi­las­te­ga Kii­list, La­ge­dilt, Tal­lin­nast. Viim­sis käi­si­me ka­hes ühis­proo­vis, abi­ju­hen­da­ja­na ai­tas meid Eg­le Liisk­mann, kes peol ei saa­nud osa­le­da, sest sõi­tis Ees­tist ära,“ kõ­ne­les Pi­ret Stern­hof.
Pil­li­peo ühisp­roo­voli kan­nel­da­jatel lau­päe­va hom­mi­kul, 1. juu­lil, kui Tal­lin­nas sa­das. Et kand­led ei saaks mär­jaks, olid kaa­sas eral­di ki­le­kee­bid. Pal­jud kan­nel­da­jad osa­le­sid ka lau­lu­peol. Kaks kand­le­tüd­ru­kut – Ave­li Aa­vik ja Ka­ro­lii­na Elii­se Tam­ma­ru – te­gid kaa­sa nii tant­su- kui ka lau­lu­peol.

0

Kuu­sa­lu kesk­koo­li õpi­la­sed ja õpe­ta­jad osa­le­vad mit­mes rah­vus­va­he­li­ses pro­jek­tis, mi­da ra­has­ta­vad SA Arc­hi­me­des ja Põh­ja­maa­de Mi­nist­ri­te Nõu­ko­gu.

Kolm aas­tat ta­ga­si li­sa­ti Kuu­sa­lu kesk­koo­li koos­sei­su aren­dus­ju­hi pool töö­koh­ta. Sü­gi­sel 2014 alus­tas aren­dus­ju­hi­na tööd Piia Pal­ge-Le­pik, kel­le põ­hiü­le­san­ne on kir­ju­ta­da ra­ha­taot­lu­si – et koo­li­pe­re saaks osa­le­da rah­vus­va­he­lis­tes õp­pep­ro­jek­ti­des.

Aas­tal 2015 sel­gus, et 7 pro­jek­ti said ra­has­tu­se. Kok­ku on rah­vus­va­he­lis­te koos­tööp­ro­jek­ti­de lä­bi­vii­mi­seks saa­dud koo­li­le 136 000 eu­rot.

Ka­he õp­peaas­ta jook­sul on toi­mu­nud 7 õpi­las­rei­si, käi­di Por­tu­ga­lis, Hor­vaa­tias, Itaa­lias, Slo­vak­kias, Ru­mee­nias, Bel­gias, Lee­dus. Õp­pe­rei­si­del on käi­nud kok­ku 59 õpi­last.

Õpe­ta­jad on käi­nud õpi­rän­des 60 kor­ral, kü­las­ta­tud 17 rii­ki: Soo­me, Root­si, Nor­ra, Is­land, Lee­du, Poo­la, Bel­gia, Itaa­lia, Hor­vaa­tia, Suurb­ri­tan­nia, Por­tu­gal, Slo­vak­kia, Ru­mee­nia, Mal­ta, Kree­ka, Küp­ros, Tür­gi.

Kok­ku on osa­le­nud teis­tes rii­ki­des koo­li­tus­tel või ol­nud seal­se­te kol­lee­gi­de töö­var­jud Kuu­sa­lu koo­li 30 õpe­ta­jat, neist 15 käi­nud õp­pe­rei­sil ka­hel kor­ral või ka roh­kem.

Õp­pe­rei­si­dest saab üle­vaa­te Kuu­sa­lu koo­li ko­du­le­helt, kus teist aas­tat pee­tak­se blo­gi „Õpi­me õpi­rän­na­tes“ ning kord kvar­ta­lis an­tak­se väl­ja rah­vus­va­he­lis­te pro­jek­ti­de di­gi­taal­set in­fo­kir­ja. Blo­gi pee­tak­se siis, kui koo­li de­le­gat­sioon on pa­ras­ja­gu vä­lis­rei­sil – igal õh­tul püü­tak­se an­da üle­vaa­de päe­val teh­tust, li­sa­tak­se fo­tod.

Rah­vus­va­he­lis­te pro­jek­ti­de üks olu­li­ne osa on koos­töö­part­ne­ri­te võõ­rus­ta­mi­ne. Kuu­sa­lu kool on prae­gu­seks ol­nud kü­la­lis­te vas­tu­võt­ja rol­lis kol­mel kor­ral, tu­le­val õp­peaas­tal võõ­rus­ta­tak­se sa­mu­ti.

Piia Pal­ge-Le­pik tõ­deb, et seit­se rah­vus­va­he­list pro­jek­ti on Kuu­sa­lu koo­li­le mak­si­mum: „Mõ­ned me ra­ha­taot­lu­sed jäid toe­tu­se­ta ja ta­gant­jä­re­le mõel­des on­gi hea, mui­du oleks ol­nud lii­ga pal­ju ja ha­ka­nud se­ga­ma õp­pe­tööd. Neist 7 jät­kub järg­mi­sel õp­peaas­tal vaid üks, koos­ta­me uu­si pro­jek­ti­taot­lu­si, et ta­ga­da rah­vus­va­he­li­se koos­töö jär­je­pi­de­vus.“

Di­rek­tor: rah­vus­va­he­li­sed pro­jek­tid an­na­vad li­sa­väär­tust

Kuu­sa­lu kesk­koo­li di­rek­tor Vel­lo Sats üt­leb, et tu­le­vi­kus on ka­vas kaa­sa­ta pro­jek­ti­des­se naa­ber­koo­le – Kol­ga ja Vi­ha­soo koo­li ning miks mit­te ka Lok­sa koo­li: „Prae­gu­sed pro­jek­tid on meie koo­li põ­hi­sed, aga lii­gu­me eda­si, ta­ha­me kaa­sa­ta laie­mat ko­gu­kon­da, ka ko­ha­lik­ke et­te­võt­teid ning val­la asu­tu­si, see an­nab kon­ku­rent­sis teis­te pro­jek­ti­de­ga pluss­punk­te ning pa­re­ma või­ma­lu­se saa­da ra­has­tust.“

Ta kir­jel­dab, kui­das te­gi kolm aas­tat ta­ga­si val­la­va­lit­su­se­le taot­lu­se pro­jek­ti­kir­ju­ta­ja töö­ko­ha saa­mi­seks, esial­gu oli ka kaht­lu­si, kas sel­li­ne amet on koo­lis olu­li­ne.

„Piia Pal­ge-Le­pik on kom­pe­tent­ne pro­jek­ti­kir­ju­ta­ja, tä­nu os­kus­li­kult koos­ta­tud pro­jek­ti­de­le on me kool saa­nud li­sa­väär­tust pal­ju juur­de. See ame­ti­koht on end vä­ga häs­ti õi­gus­ta­nud. Pro­jek­ti­töö ak­ti­vi­see­rib õpi­la­si ja õpe­ta­jaid. Õpi­las­tes sü­ven­dab ise­seis­va te­ge­vu­se ja vas­tu­tus­tun­de kas­vu, võõr­keel­te os­kust, ise­seis­vat mõt­le­mis­või­met, jä­rel­dus­te te­ge­mi­se ja õpi­tu prak­ti­kas ra­ken­da­mi­se os­kust. Õpe­ta­jad õpi­vad sa­mu­ti, nä­hak­se kol­lee­gi­de tööd ja saa­dak­se ko­ge­mu­si, mi­da ja­ga­tak­se oma koo­lis teis­te õpe­ta­ja­te­ga,“ tun­nus­tab di­rek­tor.

„Rah­vus­va­he­li­se koos­töö aren­da­mi­ne on Kuu­sa­lu koo­li aren­gu­ka­vas. Kui di­rek­to­riks kan­di­dee­ri­sin, lu­ba­sin, et tu­leb töö­le lei­da sä­ra­vaid ini­me­si, te­ha töö­kesk­kon­da pa­re­maks. Piia Pal­ge-Le­pik kan­di­dee­ris algk­las­si­de õp­pe­ju­hi ko­ha­le, kuid jäi lap­se­puh­ku­se­le. Ku­na tal oli Tal­lin­na Si­ku­pil­li kesk­koo­lis kir­ju­ta­nud edu­kaid pro­jek­te, tu­li se­da ära ka­su­ta­da. Võib öel­da, aren­dus­ju­hi töö­ko­ha sai­me te­ha tä­nu sel­le­le, et leid­si­me so­bi­va ini­me­se.“

Di­rek­tor li­sab, et Har­ju­maa mit­mes suu­re­mas güm­naa­siu­mis on sa­mu­ti aren­dus­ju­hid-pro­jek­ti­kir­ju­ta­jad, kesk­mi­se suu­ru­se­ga ja väik­se­ma­tes koo­li­des ei ole.
Õpe­ta­ja­te­le on pro­jek­ti­kir­ju­ta­mi­ne li­sa­koor­mus

Piia Pal­ge-Le­pik: „Mit­mel pool koo­li­des kir­ju­ta­vad pro­jek­ti­taot­lu­si õpe­ta­jad oma põ­hi­töö kõr­valt, see on li­sa­koor­mus. Sa­mad õpe­ta­jad on siis ka pro­jek­ti el­lu­vii­jad ja pea­vad koos­ta­ma aruand­lu­se. Kuu­sa­lu koo­lis on see koor­mus nüüd õpe­ta­ja­telt ära võe­tud. Nad tee­vad pro­jek­ti­des kaa­sa. Osa­le­vad need õpe­ta­jad, kes se­da soo­vi­vad, boo­nus on, et saa­vad rei­si­da, ko­ge­mu­si ja tut­vu­si.“

Kuu­sa­lu tiim mai­kuus Hor­vaa­tias: esi­reas HU­GO AR­RAK, RAU­NO PÜÜ, MA­RI­BEL UUS­MAA ja SAND­RA JÄR­VE. Ta­ga pro­jek­ti­juht PIIA PAL­GE-LE­PIK, ing­li­se kee­le õpe­ta­ja KAI PE­TER­SON ja fil­mik­lu­bi ju­hen­da­ja RAS­MUS ME­RI­VOO.

Kuu­sa­lu tiim mai­kuus Hor­vaa­tias: esi­reas HU­GO AR­RAK, RAU­NO PÜÜ, MA­RI­BEL UUS­MAA ja SAND­RA JÄR­VE. Ta­ga pro­jek­ti­juht PIIA PAL­GE-LE­PIK, ing­li­se kee­le õpe­ta­ja KAI PE­TER­SON ja fil­mik­lu­bi ju­hen­da­ja RAS­MUS ME­RI­VOO.

Ta mär­gib, et ka järg­mi­sel õp­peaas­tal saa­vad Kuu­sa­lu koo­li õpe­ta­jad osa­le­da ha­ri­dus­töö­ta­ja­te õpi­rän­de pro­jek­tis, 5 õpe­ta­jat sõi­da­vad koo­li­tu­se­le Is­lan­di­le ja Kree­kas­se. Veel sel­le aas­ta juu­li­kuus sõi­da­vad 4 ma­te­maa­ti­kaõ­pe­ta­jat koo­li­tu­se­le Küp­ro­se­le. Uue koo­liaas­ta al­gu­ses, sep­temb­ris sõi­da­vad 10 õpi­last ja kolm õpe­ta­jat Brüs­se­lis­se tut­vu­ma kaa­sa­va ha­ri­du­se pro­jek­ti raa­mes ELi par­la­men­di­ga.

„Ees­märk on, et pro­jek­ti­de te­ge­vu­sed toe­ta­vad koo­li aren­dus­te­ge­vu­si ja iga­päe­vast õp­pe­tööd. Pro­jek­ti­des osa­le­mi­ne on mees­kon­na­töö: õpe­ta­jad vii­vad lä­bi pro­jek­ti­te­ge­vu­si, mi­na ad­mi­nist­ree­rin ehk kor­ral­dan sõi­dud ja ma­ju­tu­sed ning te­ge­len aruan­ne­te­ga, koo­li juht­kond leiab õpe­ta­ja­te ärao­le­kul asen­da­jad.“
Pal­jud lap­sed po­le va­rem len­na­nud ega rei­sil käi­nud

Kuu­sa­lu kesk­koo­li tu­gi­kes­ku­se juht Pi­ret Kam­ber teeb kaa­sa kaa­sa­va ha­ri­du­se pro­jek­tis. Osa­le­vad õpi­la­sed 5.-7. klas­si­ni. Mai­kuus käi­di Itaa­lias. Õpi­la­sed va­li­ti loo­si­ga, et oleks õig­la­ne. Rei­si­le pää­se­mi­seks tu­leb kon­ku­ree­ri­da, nen­de hul­gast loo­si­tak­se 5, sest mak­si­mus­punk­te saa­nud õpi­las­te arv on suur. Tei­sed 5 va­li­tak­se koo­li tu­gi­kes­ku­se ja õpe­ta­ja­te koos­töös.

Pi­ret Kam­ber: „Ole­me tei­nud reeg­li, kes õpi­las­test kor­ra on õp­pe­rei­si­le saa­nud, see sa­ma pro­jek­ti raa­mes enam kon­ku­ree­ri­da ei või.“

Ta ju­tus­tab, et põ­hi­koo­li õpi­las­test ei ole pal­jud va­rem len­na­nud ega koos õpe­ta­ja­te­ga rei­sil käi­nud: „Gru­pid kas­va­vad mees­kon­naks. Saa­dak­se aru, et esin­da­tak­se Ees­tit, är­kab rah­vus­tun­ne. Pä­rast suht­le­vad noo­red koo­lis oma­va­hel eda­si, mui­du nad ei käi en­dast noo­re­ma­te või va­ne­ma­te kaa­s­õ­pi­las­te­ga lä­bi. Jää­dak­se ka vä­lis­mais­te sõp­ra­de­ga suht­le­ma. Sa­ge­li soo­vi­tak­se pä­rast, et ta­haks veel min­na, sõp­rust sü­ven­da­da.“

Kui ta­ga­si jõu­tak­se, osa­tak­se hin­na­ta Ees­ti­maa loo­dust ja kii­de­tak­se, kui ilus kool Kuu­sa­lus te­ge­li­kult on, kui pu­has ja ra­hu­lik.

Kuu­sa­lu koo­li rah­vus­va­he­li­sed pro­jek­tid

Sih­ta­su­tu­se Ar­hi­me­des Eras­mus+ prog­ramm
„Väär­tu­sed – ak­tiiv­se ko­da­ni­ku ole­mus“ 2015-2017 – sihtg­rupp on põ­hi­koo­li õpi­la­sed, koos­töö­part­ne­rid Por­tu­ga­list, Hor­vaa­tiast, Tür­gist, Itaa­liast, Poo­last ja Nor­rast.
„Kaa­sav ha­ri­dus“ 2015-2018 – põ­hi­koo­li õpi­las­te­le ja õpe­ta­ja­te­le, koos­töö­part­ne­rid Itaa­lia, Suurb­ri­tan­nia, Tür­gi, Slo­vak­kia, Ru­mee­nia, Root­si, Bel­gia ja Lee­du.
„Ha­ri­dus­töö­ta­ja­te õpi­rän­ne“ igal aas­tal esi­ta­tak­se uus pro­jek­ti­taot­lus, eri­ne­vad koo­li­tu­sed õpe­ta­ja­te­le. Tu­le­val õp­peaas­tal käi­vi­tub kol­mas pro­jekt.
„Eu­roo­pa va­ba­taht­lik tee­nis­tus“ – lõp­pe­nud õp­peaas­tal töö­tas koo­lis õpe­ta­ja­na va­ba­taht­lik His­paa­niast, Al­ber­to Gon­za­lez De­la­Fe.

Põh­ja­maa­de Mi­nist­ri­te Nõu­ko­gu Nordp­lus Ju­nior prog­ramm
Koos­tööp­ro­jekt Lee­du Mo­le­tai koo­li­ga – güm­naa­siu­miõ­pi­las­te­le.
Et­te­val­mis­tav pro­jekt – toi­mus Kuu­sa­lu, Nor­ra ja Fää­ri saar­te koo­li­de esin­da­ja­te koh­tu­mi­ne, et te­ha mit­meaas­ta­ne koos­tööp­ro­jekt güm­naa­siu­miõ­pi­las­te­le.