Esmaspäev, 29. mai 2017
Artiklid

0

Aru­kü­la ela­ni­ku CRIS­TI­NA KAS­KA eest­ve­da­mi­sel te­gid Tal­lin­na Üli­koo­li tu­den­gid Aru­kü­la elu­kesk­kon­na tee­mal kü­sit­lu­se ja uu­ri­mis­töö.

„Aru­kü­la ela­ni­ku­na on mind häi­ri­nud, et kor­ter­ma­ja­de ümb­rus ale­vi­ku kes­kel, kus ma ka ise elan, on ko­le, la­ge, tröös­ti­tu ja ju­hus­lik. Taht­sin uu­ri­da, kas see häi­rib ai­nult mind või on ka teis­tel ko­ha­li­kel ideid ja val­mi­so­lek, et mi­da­gi pa­ran­da­da,” rää­kis Aru­kü­la põ­hi­koo­li loo­du­sai­ne­te õpe­ta­ja Cris­ti­na Kas­ka, kes õpib Tal­lin­na Üli­koo­lis ma­gist­riõp­pes ha­ri­dus­teh­no­loo­giat.
Ta ju­tus­tas, et üli­koo­lis on uus eria­la­de­va­he­li­ne õp­peai­ne ELU, kus oli ko­hus­tus­lik te­ha gru­pi­töö­na in­ter­di­sip­li­naar­ne pro­jekt: „ELU mõt­te­laa­dal tor­kas sil­ma tee­ma Elu­Linn ehk uu­ri­mus, kui­das saaks ära ka­su­ta­da lin­na­de ka­su­ta­ma­ta ala­sid. Ei taht­nud te­ha su­va­list pro­jek­ti, vaid mi­da­gi en­da elu­ga seo­tut. Pak­ku­sin oma rüh­mas väl­ja Aru­kü­la sü­da­mi­ku ehk Ki­vi­lin­na uu­ri­mi­sob­jek­ti­na. See ala on oma ole­mu­selt lin­na­ruum, mil­le po­tent­siaal on suu­res­ti ka­su­ta­ma­ta.”
Cris­ti­na Kas­ka sõ­nas, et Aru­kü­las ma­ja­de­ga küll toi­me­ta­tak­se, va­he­ta­tak­se to­rus­tik­ke ja ka­tu­seid, soo­jus­ta­tak­se, kuid ro­hea­lad kor­ter­ma­ja­de va­hel on jää­nud tä­he­le­pa­nu­ta: „See on prob­leem üle Ees­ti, õn­neks on muu maail­ma ees­ku­jul ka meil ha­ka­tud lin­na­ruu­mi elu­kesk­kon­na­le roh­kem tä­he­le­pa­nu pöö­ra­ma.”
5 liik­me­li­ne grupp, kus pea­le Cris­ti­na Kas­ka olid Ma­ri­ka Kund­la Aru­kü­last, El­le Alt­mets, Ka­di Ka­se­põld ja He­ret An­nus, koos­tas Aru­kü­la ela­ni­ke­le kü­sit­lu­se, et väl­ja sel­gi­ta­da ela­ni­ke ra­hu­lo­lu Aru­kü­la hea­kor­ra­ga, kor­te­riü­his­tu­te ja val­la­va­lit­su­se töö­ga ning kas ela­ni­kud on ise val­mis pa­nus­ta­ma hea­kor­ra pa­ran­da­mis­se ra­ha­li­selt või va­ba­taht­li­ku töö­ga. Vas­ta­ta tu­li üld­kü­si­mus­te­le, era­ma­ja­de ja kor­te­ri­te ela­ni­ke­le olid ka eral­di kü­si­mu­sed. Kü­sit­lust le­vi­ta­sid tu­den­gid Aru­kü­la ela­ni­ke hul­gas mõ­ned nä­da­lad ta­ga­si. Vas­tu­seid saa­bus 145, mis on nii kü­si­ja­te kui õp­pe­jõu hin­nan­gul üle oo­tus­te hea tu­le­mus.
Cris­ti­na Kas­ka kom­men­tee­ris, et ül­la­ta­valt pal­jud vas­ta­ja­test olek­sid nõus kaa­sa löö­ma töö­ga, kui et­te võt­ta mõ­ni ühi­ne hea­kor­rap­ro­jekt – 87 prot­sen­ti kor­ter­ma­ja­de ela­ni­kest, 79 prot­sen­ti era­ma­ja­dest. Ta li­sas, et enim vas­ta­jaid olid 30-45aas­ta­sed, kel­le üle on eri­ti hea meel, ku­na tööi­ni­mes­te­na pa­nus­ta­vad nad Aru­kü­la kas­vu ja rik­ku­ses­se kõi­ge roh­kem.
59,3 prot­sen­ti lei­dis, et neil on Aru­kü­las ko­gu­kon­na­tun­ne, 33,3 prot­sen­ti vas­ta­sid, et neil po­le se­da üld­se ning tun­ne­vad end kõr­va­le­jäe­tu­na. Cris­ti­na Kas­ka: „Ka mi­na olen Aru­kül­la sis­se rän­na­nud ning vä­ga häs­ti omaks võe­tud, siin on mi­nu ko­du. Mõt­le­sin nen­de 33 prot­sen­di üle ning ar­van, et põh­jus on sel­les, et olen ise ak­tiiv­ne. See­ga kind­las­ti an­naks te­gut­se­da sel­les suu­nas, et ko­gu­kon­na­tun­net suu­ren­da­da.”

Fan­taa­siat na­pib
Oma soo­vi­de­ga jäid vas­ta­jad Cris­ti­na Kas­ka sõ­nul ta­ga­si­hoid­li­kuks: „Soo­vi­ti vä­ga rea­list­lik­ke ja teh­ta­vaid as­ju, pin­ke ja koer­te ja­lu­tus­väl­ja­kut. Fan­taa­siat oli vä­he, kee­gi ei unis­ta­nud näi­teks ro­he­sei­nast, üht­sest hal­ja­sa­la­de pro­jek­tist, lin­naaiast, kuns­tiins­tal­lat­sioo­ni­dest.”
55 prot­sen­ti kor­ter­ma­ja­de ela­ni­kest oleks nõus pa­nus­ta­ma ra­ha­li­selt iga kuu roh­kem, et hea­kor­ra­ga mi­da­gi ena­mat et­te võt­ta, pa­nus­ta­ta­vad sum­mad jäi vas­ta­ja­tel 1 ja 20 eu­ro va­he­le. Ra­ha ol­lak­se nõus väl­ja käi­ma, kuid pal­ju­de vas­ta­ja­te sõ­nul ai­nult siis, kui oleks lä­bi mõel­dud ja pla­nee­ri­tud pro­jekt.
Cris­ti­na Kas­ka: „Võiks kut­su­da kor­te­riü­his­tud ja ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se ühi­se­le aru­te­lu­le ning luua hea­kor­ra­ka­van­di vi­sioon – kui­das hal­jas­ta­da, kus võt­ta puid ma­ha, ku­hu mi­da­gi is­tu­ta­da, ku­hu ehi­ta­da park­laid. Sel­ge, et ra­ha kõi­geks kor­ra­ga po­le, kuid peaks ole­ma üht­ne vi­sioon, mis suu­nas lii­ku­da. Kõn­ni­tee­ser­va­de ja prü­gi­kas­ti­de kor­ras­ta­mi­ne, ühi­sed ma­ja­numb­rid kuu­lu­vad sa­mu­ti hea­kor­ra hul­ka, ka neid võiks te­ha kor­ter­ma­jad ühi­selt, mit­te igaüks omaet­te.”
Vas­ta­jad kiit­sid Aru­kü­la män­gu­väl­ja­kuid, eri­ti Ki­vi­lin­na oma. Cris­ti­na Kas­ka: „Sa­mas män­gu­väl­ja­ku­le ei lä­he teis­me­li­sed ega pen­sio­nä­rid, ka nei­le oleks mi­da­gi tar­vis. Kü­sit­lus näi­tas, et ter­vi­se­ra­da ja skeit­park on küll tä­nu­väärt, kuid kõik ei ta­ha te­ha spor­ti. Skeit­par­ki soo­vik­sid noo­red ka val­gus­tust ja prü­gi­kas­ti.”
Ta li­sas, et ka­su­ta­ma­ta ro­hea­la­sid on küll: „Näi­teks Pär­na­mä­gi koo­li juu­res, ka val­la­ma­ja üm­ber on tüh­ja maad. Ku­hu­gi min­na saab ala­ti, kau­gel po­le me­ri, Tal­linn, ter­vi­se­ra­da, kuid idee on just sel­les, et tu­led oma ko­du uk­sest väl­ja ning sul on mi­da­gi hu­vi­ta­vat, kas või pin­gid, vä­lit­re­na­žöö­rid, lil­le­peen­rad, koer­te ja­lu­tus­väl­jak.”
Cris­ti­na Kas­ka sõ­nas, et uu­rin­gu tu­le­mu­sed on ava­li­kud, need saa­de­tak­se ka val­la­va­lit­su­se­le: „Aru­kü­la ela­ni­ke­le, kor­te­riü­his­tu­te­le oleks uu­rin­gu osa kind­las­ti ka­su­lik ja hu­vi­tav. Kõik, kes soo­vi­vad, meilt sel­le töö ka saa­vad.”
Ta li­sas, et oleks vä­ga to­re, kui kee­gi on nõus üle võt­ma tea­te­pul­ga: „Aru­kü­las on pal­ju ära teh­tud, pea­le­hak­ka­mist ja te­gi­jaid oleks, kuid kü­sit­lus­teks ae­ga ei jät­ku, meie üri­ta­si­me sel­le eel­töö ära te­ha.”

0

Ava­tud noor­te­kes­kus­te pro­jek­ti­kon­kur­si­le esi­ta­ti Ani­ja val­last 3, Raa­si­ku val­last 1 ja Lok­salt 1 pro­jekt.

Ees­ti Noor­soo­töö Kes­ku­se kor­ral­da­tud ava­tud noor­te­kes­kus­te (ANK) pro­jek­ti­kon­kur­si­le esi­ta­ti tä­na­vu Tal­lin­nast ja Har­ju­maalt 35 pro­jek­ti, neist saa­vad toe­tust 31. Toe­tus­te ko­gu­sum­ma on 58 889 eu­rot, pro­jek­ti­de omao­sa­lus peab ole­ma 20 prot­sen­ti.
Ani­ja val­las noor­te­kes­kus saab kol­me­le ap­ril­list no­vemb­ri­ni kest­va­le pro­jek­ti­le kok­ku 3348,29 eu­rot. Fo­tog­raa­fiap­ro­jek­ti­le „Aja lu­gu pil­dis“ eral­da­ti 1592 eu­rot. Keh­ra noor­te­juht Ve­ro­ni­ka Si­li­vask rää­kis, et ku­na noor­tel on suur hu­vi pil­dis­ta­mi­se vas­tu, koos­ta­ti pro­jekt, kus on seo­tud aja­lu­gu ja fo­tog­raa­fia. Esial­gu viib fo­to­graaf Mir­jam Veis­ner lä­bi õpi­toad, kus õpe­tab nii kaa­me­ra ka­su­ta­mist kui pil­dis­ta­mist. See­jä­rel kut­su­tak­se mõ­ni ko­ha­lik ko­du­loo­tead­ja noor­te­le tut­vus­ta­ma Keh­ra aja­loo­li­si hoo­neid, vaa­da­tak­se, mis neist on saa­nud ja pil­dis­ta­tak­se neid. Sü­gi­sel val­mib fo­to­dest näi­tus. Pro­jek­ti on kaa­sa­tud nii Keh­ra kui Ala­ve­re piir­kon­na noo­red, kok­ku peaks sel­lest osa saa­ma um­bes 60 noort.
Pro­jek­ti­le „Sup­Ra­Mag ehk Supp, praad, ma­gus­toit” eral­da­ti AN­Kist 1027,66 eu­rot. Sel­le eest os­te­ti noor­te­kes­ku­se­le mul­ti­funkt­sio­naal­ne köö­gi­kom­bain ning muid köö­gi­tar­vi­kuid. Ku­na Keh­ra noo­red on aval­da­nud soo­vi noor­te­kes­ku­ses ühes koos süüa te­ha, pan­di kok­ku pro­jekt, mil­les on ühen­da­tud ko­kan­dus­ring ning töö­kas­va­tus ja kut­seõp­pe­või­ma­lu­sed. Ap­ril­lis vii­di noo­red Tal­lin­na tee­nin­dus­koo­li lah­tis­te us­te päe­va­le, mai al­gul osa­le­ti toi­du­mes­sil. Plaa­nis on kü­las­ta­da ka üht ca­te­rin­gi-fir­mat, pea­le sel­le koh­tu­da ka töö­tu­kas­sa spet­sia­lis­ti­de­ga, kes rää­gi­vad noor­te­le õp­pi­mis­või­ma­lus­test, ene­se­täien­da­mi­sest ja eria­la­va­he­tu­sest. Noor­te­juht In­ga Koit­la üt­les, et Keh­ra ja Ala­ve­re noor­te­kes­kus­tes toi­mu­vad re­gu­laar­selt ka ko­kan­dus­tun­nid, kus õpi­tak­se kõi­ke ala­tes pul­jon­gi keet­mi­sest ku­ni laua­kom­me­te­ni, üks ko­kan­dus­tund on õues – siis gril­li­tak­se ja te­hak­se süüa oma­kas­va­ta­tud aia­saa­dus­test. Au­gus­tis on ka­vas kõi­gi­le ava­tud res­to­ra­ni­päev. Pro­jekt on mõel­dud 12-18aas­tas­te­le, kok­ku um­bes 80le noo­re­le.
Kol­mas pro­jekt, „KKK – kui­das kunst kul­geb?“ sai AN­Kist 728,63 eu­rot. Te­gu on tar­be­kuns­ti­rin­gi­ga, mi­da viib nii Keh­ras kui Ala­ve­res lä­bi val­la noor­te­kes­ku­se ju­ha­ta­ja Kris­tii­na Püi. Sü­gi­se­ni on kum­mas­ki kes­ku­ses mõel­dud 12 töö­tu­ba küm­ne­le noo­re­le. Neis val­mis­ta­tak­se see­pi, te­hak­se geel- ja va­ha­küün­laid, klaa­si-, sii­di, teks­tii­li- ja port­se­la­ni­maa­li, meis­ter­da­tak­se märk­mik­ke, ehe­te­kar­pe ja muud. „Sai­me pro­jek­ti­toe­tu­se eest os­ta pa­be­ri­lõi­ka­mis­ma­si­na, see an­nab või­ma­lu­se te­ha vä­ga vah­vaid as­ju,“ sõ­nas Kris­tii­na Püi.
Aru­kü­la Kul­tuu­ri­selt­si esi­ta­tud pro­jek­ti „Met­sa­ga sõb­raks“ toe­ta­ti 1232 eu­ro­ga. Sel­le eest kor­ral­da­tak­se Raa­si­ku val­la 35 põ­hi­koo­li- ja güm­naa­siu­miea­li­se­le noo­re­le juu­li­s Kol­las­saa­re soo­saa­rel loo­dus­koo­li­tu­s, mi­da viib lä­bi Er­ki Vaik­re. Aru­kü­la noor­te­juht Maar­ja-Ly Tei­no üt­les, et va­rem on teh­tud ühe­päe­va­ne niiöelda el­lu­jää­mis­kur­sus ku­ni 6. klas­si noor­te­le. Ku­na ta­ga­si­si­de oli po­si­tiiv­ne, tek­kis ka va­ne­ma­tel õpi­las­tel hu­vi. Pro­jek­ti­ga soo­vi­tak­se Ki­vi­lin­na noo­ri met­sa­le ja loo­du­se­le lä­hen­da­da, aren­da­da kesk­kon­na­tead­lik­kust, koos­töö­või­met ja käe­li­si os­ku­si, mi­da saab met­sas ja­lu­ta­des või ek­si­des ja hä­dao­lu­kor­da­des ra­ken­da­da. Met­sas õpi­tak­se on­ni ehi­ta­mist, lõk­ke ja tu­le te­ge­mist, ki­vi­de ja samb­la abil vee filt­ree­ri­mist, toi­du han­ki­mist ja muud. Koo­li­tus on mõel­dud põ­hi­koo­li- ja güm­naa­siu­miea­lis­te­le noor­te­le.
Lok­sa noor­te­kes­kus sai AN­Kist 1951 eu­rot pro­jek­ti­le „Mat­ka­mas met­sas ja aja­loos.“ Sel­le raa­mes toi­muvad au­gus­tis öö­bi­mi­se­ga met­sa­matk ning ka­he­päe­va­ne väl­ja­sõit Val­ga mi­li­taar­muu­seu­mis­se. Mat­kal saab osa­le­da um­bes 20 noort, muu­seu­mis­se sõi­ta 18. Noor­te­kes­ku­se ju­ha­ta­ja Mar­git Amer üt­les, et Lok­sa lä­he­dal toi­mu­val mat­kal õpi­tak­se met­sas hak­ka­ma saa­mist: „Õpe­ta­me noor­te­le sa­mu as­ju, mi­da õpi­vad ko­du­tüt­red ja noor­kot­kad. Sar­na­ne pro­jekt on meil ku­na­gi ju­ba ol­nud, siis te­gid noo­red en­da­le ise met­sas on­ni ja öö­bi­sid seal. Kui on ja­he ja vih­ma­ne, saa­me ka tel­gis öö­bi­da.“ Lok­sa noor­te­kes­kus taot­les AN­Kist ka toe­tust mööb­li ost­mi­seks, et te­ha kor­da noor­te­kes­ku­se üks tu­ba, se­da pro­jek­ti ei ra­has­ta­tud.

0

Lok­sa lin­na­vo­li­ko­gu teeb va­ba­rii­gi va­lit­su­se­le et­te­pa­ne­ku lõ­pe­ta­da Kuu­sa­lu val­la­ga liit­mi­se me­net­lus.

Lok­sa lin­na­vo­li­ko­gu ko­gu­nes möö­du­nud nel­ja­päe­val, 11. mail, et kin­ni­ta­da va­ba­rii­gi va­lit­su­se­le saa­de­tav ar­va­mus mää­ru­se „Kuu­sa­lu val­la ja Lok­sa lin­na osas hal­dus­ter­ri­to­riaal­se kor­ral­du­se ja va­ba­rii­gi va­lit­su­se 3. ap­ril­li 1995. aas­ta mää­ru­se nr 159 „Ees­ti ter­ri­too­riu­mi hal­du­sük­sus­te ni­mis­tu kin­ni­ta­mi­ne“ muut­mi­ne“ eel­nõu koh­ta.
Vo­li­ko­gu ei nõus­tu­nud mää­ru­se eel­nõu­ga ja kin­ni­tas ot­su­se­le li­sa­tud ar­va­mu­se Kuu­sa­lu val­la ja Lok­sa lin­na ühen­da­mi­se koh­ta. Ot­su­ses on punkt – te­ha va­ba­rii­gi va­lit­su­se­le et­te­pa­nek lõ­pe­ta­da haldus­ter­ri­to­riaal­se kor­ral­du­se muut­mi­se me­net­lus.
Is­tun­gil olid ko­hal 14 rah­vae­sin­da­jat. Ot­su­se poolt hää­le­ta­sid 12 vo­li­ko­gu­lii­get, vas­tu oli Il­mi Ter­novs­ka­ja IR­Li ni­me­kir­jast, era­poo­le­tuks jäi sa­mast ni­me­kir­jast Ch­ris­ti­ne Ha­ra­vee, puu­dus In­nar Ma­sing.
Il­mi Ter­novs­ka­ja tea­tas pä­rast hää­le­ta­mist, et te­ma kui va­li­mis­tel kõi­ge roh­kem hää­li saa­nud vo­li­ko­gu­lii­ge saa­dab maa­va­ne­ma­le ja va­ba­rii­gi va­lit­su­se­le vo­li­ko­gu ar­va­mu­se koh­ta en­da ar­va­mu­se punk­ti­de kau­pa.

Ai­nult ela­ni­ke ar­vu ei saa alu­seks võt­ta
Vo­li­ko­gu ar­va­mus on 20 le­he­kül­jel. Es­malt tut­vus­ta­tak­se Lok­sa lin­na va­ra­se­mat ar­va­must hal­dus­re­for­mi koh­ta – jaa­nua­ris 2016 teh­tud et­te­pa­ne­ku­id Vi­hu­la, Hal­ja­la, Kad­ri­na ja Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu­de­le, Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu et­te­pa­ne­kut lä­bi­rää­ki­mis­te alus­ta­mi­se koh­ta ja sel­le ta­ga­si­lük­ka­mi­se põh­jus­teid.
Mär­gi­tud on – ku­na eri­meel­su­sed Kuu­sa­lu val­la­ga on ühi­se val­la jaoks lii­ga suu­red, koos­töö­või­ma­lu­sed pin­ge­li­sed, oma­va­lit­su­sük­su­ses lii­ga eri­pal­ge­li­sed, üks on maa­li­ne vald ja tei­ne me­reäär­ne in­dust­riaal­ne linn ning Lok­sa linn on ka ise­seis­valt hal­dus­suut­lik, siis Lok­sa lin­na ja Kuu­sa­lu val­la sun­dü­hen­da­mi­ne ei ole va­ja­lik ega ots­tar­be­kas.
Li­sa­tud on ap­ril­lis lä­bi­vii­dud rah­va­kü­sit­lu­se tu­le­mu­sed – osa­le­sid 632 lin­nae­la­nik­ku ehk 26,12 prot­sen­ti va­li­ja­test, neist 466 ehk 73,73 prot­sen­ti olid sund­liit­mi­se vas­tu. „See­ga on Lok­sa ela­ni­kud üle­kaa­lu­kalt vas­tu Lok­sa ühen­da­mi­se­le Kuu­sa­lu val­la­ga, se­da tu­leb ühen­da­mis­me­net­lu­ses ar­ves­ta­da. Ko­ha­li­ke ela­ni­ke ära­kuu­la­mi­ne ei saa ol­la for­maal­ne. Ela­ni­kud kao­ta­vad usu rii­ki, kui neid üld­se kuul­da ei võe­ta põh­ja­pa­ne­va­te ot­sus­te te­ge­mi­sel.
Kir­jel­da­tak­se, kui­das 2011. aas­tal oli Lok­sal ela­nik­ke 3670, aas­tal 2016 oli 2634. Sa­mas ei näi­ta see te­ge­lik­ku olu­kor­da. Lok­sa pe­rears­ti­de ni­mis­tu­te jär­gi on Lok­sa lin­na mär­ki­nud elu­ko­haks 3350 ini­mest, kui­gi rah­vas­ti­ku­re­gist­ris on ela­nik­ke 2731. Lok­sa lin­na olu­li­sus on vaa­ta­ma­ta va­he­peal­se­te­le ma­su-aas­ta­te­le tõm­be­kes­ku­se­na taas­tu­mas, tee­nu­seid tar­bi­vad ka Lok­sa ta­ga­maa ela­ni­kud – en­di­sed Lok­sa val­la um­bes 1700 ela­nik­ku ja Vi­hu­la val­la Võ­su-Käs­mu-Vat­ku kan­dist li­gi 1000. Kui lii­ta Lok­salt 3350, saab üle 6000.
„Su­ve­kuu­del on La­he­maa kau­ni loo­du­se rü­pes paik­ne­va ja rah­vus­par­gi­ga ümb­rit­se­tud Lok­sa linn tul­vil tu­han­de­test puh­ka­ja­test ja tu­ris­ti­dest,“ on ar­va­mus­se kir­ju­ta­tud.
Toonitatakse, et ühinemisel on negatiivne mõju elanike ühtekuuluvutundele, vastandutakse teise piirkonnaga. „Ühendamine oleks põhjendatud, kui kahel piirkonnal oleks juba niinimetatud üks hingamine,“ on arvamuses.
Rõ­hu­ta­tak­se, et ühen­da­mi­se korral saab läh­tu­valt ela­ni­ke ar­vust Lok­sa esin­da­jaid ole­ma Kuu­sa­lu val­la vo­li­ko­gus al­la kol­man­di­ku, see ei ta­gaks, et ot­sus­te te­ge­mi­sel võe­tak­se ar­ves­se Lok­sa piir­kon­na ela­ni­ke hu­ve, aja­pik­ku hal­ve­neb lok­sa­las­te elu­kesk­kond, sest Kuu­sa­lu-kesk­ne vo­li­ko­gu jät­kab in­ves­tee­ri­mist Kuu­sa­lu ale­vi­ku ja kü­la ning Kiiu inf­rast­ruk­tuu­ri.
„Lok­sa linn saab pers­pek­tii­vis pa­re­mi­ni hak­ka­ma ise­seis­va­na kui ühen­da­tu­na ai­nult ühe val­la­ga. Ühi­ne­mi­ne üks­nes Kuu­sa­lu val­la­ga oleks Lok­sa lin­na­le kah­ju­lik. Val­la kes­ku­se paik­ne­mi­ne Kiiu ale­vi­kus, mis asub Lok­sa lin­nast kau­gel, on väi­ke ja ras­kes­ti li­gi­pää­se­tav, ei oleks geog­raa­fi­li­selt põh­jen­da­tud ja tä­hen­daks Lok­sa kan­di ää­re­maas­tu­mist. Ka ei pa­ra­neks fi­nant­so­lu­kord, ku­na eri­ne­valt Lok­sa lin­nast ei ole Kuu­sa­lu val­la võ­la­koor­mus vii­mas­tel aas­ta­tel vä­he­ne­nud ja suu­re­neb seo­ses Kiiu mõi­sa re­konst­ruee­ri­mi­seks võe­ta­va lae­nu­ga.“
Lok­sa lin­na fi­nants­või­me­ku­se koh­ta on ar­va­mu­ses kir­ju­ta­tud, et Kuu­sa­lu val­la­ga ühen­da­mi­ne mõ­juks sel­le­le vä­ga ne­ga­tiiv­selt. Lok­sa linn on suut­nud lae­nu­koor­must vä­hen­da­da, 2018. aas­tal vä­he­neb ne­to­võ­la­koor­mus 60 prot­sen­di­le, lae­nu­de ta­ga­si­mak­sed toi­mu­vad graa­fi­ku­ko­ha­selt.

0

Raa­ma­tu „Lok­sa kool 150. Meie kool – see Lok­sa tea­dus­tem­pel“ esit­lus oli Lok­sal algk­las­si­de ma­jas kol­ma­päe­val, 10. mail.

Kui Lok­sa koo­li õpe­ta­ja­tel oli 2014. aas­ta au­gus­tis rüh­ma­töö koo­li­tus, sat­tu­sid üh­te grup­pi hu­vi­juht Rii­na Paar­ta­lu, füü­si­ka ja ar­vu­tiõ­pe­tu­se õpe­ta­ja Ar­vi Soo­lind, ing­li­se kee­le õpe­ta­ja Ur­ve Veer­soo ning ema­kee­le ja kir­jan­du­se õpe­ta­ja Lin­da Aas­rand. Nad pa­nid gru­pi­töö raa­mes kok­ku idee­ka­van­di koo­li 150. aas­ta­päe­va pu­hul raa­ma­tu väl­ja­and­mi­sest.
Rii­na Paar­ta­lu: „Mõ­te sai ida­ne­ma, raa­ma­tu koos­ta­mi­se­ga alus­ta­si­me 2016 ke­va­del. Käi­si­me koos, aru­ta­si­me raa­ma­tu üle­se­hi­tust, ja­ga­si­me üle­san­ded. Mi­nu koos­ta­da oli üle­vaa­de koo­li aja­loost ja ju­ha­ta­ja­test-di­rek­to­ri­test. Ar­vi Soo­lind te­ge­les fo­to­de ja ko­gu di­gi­taal­se poo­le­ga. Ur­ve Veer­soo ja Lin­da Aas­rand ko­gu­sid en­dis­telt õpe­ta­ja­telt mä­les­tu­si.“
En­ne eel­mi­se koo­liaas­ta lõp­pu pa­lu­ti ap­pi tei­sed ema­kee­leõ­pe­ta­jad. Val­vi Joa­vä­li pa­ni kok­ku pea­tü­ki Lok­sa koo­li õpi­las­test, kel­lest on saa­nud õpe­ta­jad. Ur­ve Toom­puu toi­me­tas õpi­las­te mä­les­tu­si, mis on tal­le­ta­tud koo­li muu­seu­mis. Nad ai­ta­sid ka kor­rek­tuu­ri­ga. Toi­me­tas ema­kee­le õpe­ta­ja Pil­le Ve­ber.
Raa­ma­tus on pea­tü­kid „Kü­la ja kool“, „Lok­sa koo­li aja­lu­gu“, „Lok­sa koo­li­ju­ha­ta­jad“, „Lok­sa koo­li kauaaeg­sed töö­ta­jad“, „Õpi­la­sest õpe­ta­jaks“, „Lok­sa koo­li en­dis­te õpe­ta­ja­te mä­les­tu­si“, „Lok­sa koo­li en­dis­te õpi­las­te mä­les­tu­si“, „Lok­sa kool oma 150. õp­peaas­tal“, „Pil­di­ga­le­rii“, „Meie koo­li me­da­lis­tid ja olüm­piaa­di­de edu­ka­mad“.
Pea­tü­kis „Õpi­la­sest õpe­ta­jaks“ rää­gi­vad oma koo­lia­jast Lok­sal ja elu­kut­se­va­li­kust Ur­ve Toom­puu, Mal­le Kru­sell, Mar­git Jär­ve, Ur­ve Veer­soo, Lin­da Kask, Sai­mi Treial, Lii­na Ka­nar­bik, Lii­vi Vain, Eve Põld­maa, An­ne Veer­la, Lii­vi Tang, Lüü­ri Kor­man, Ka­ja Saar­niit, Ai­ri­ka Free­man, San­der Põl­lu­mäe, Kris­ti Voog­laid, Kärt Toom­puu, Kai­sa Kai­sel, Rai­li Tüür, Ree­si Kus­lap, Ka­ri­na Loo­mus, Kul­dar Pärn.
Raa­ma­tu ku­jun­das Tii­na Al­ver. Väl­ja an­dis OÜ Re­ves Grupp, mil­le­ga on seo­tud koo­li vi­list­la­ne Rein Ves­ki­mä­gi. Trü­ki­tud on trü­ki­ko­jas Prin­ton. Trü­kiarv on 500. Väl­jaand­mi­ne läks maks­ma üle 5000 eu­ro. Ku­lu­tu­sed loo­de­tak­se raa­ma­tu müü­gist ta­ga­si saa­da, hind on 20 eu­rot.
Rii­na Paar­ta­lu üt­leb, et esit­lu­sel os­te­ti raa­ma­tut, se­da saab ka prae­gu koo­list ning sa­mu­ti juu­be­li tä­his­ta­mi­sel ehk koo­li kok­ku­tu­le­kul 16. ja 17. juu­nil.
Ree­del, 16. juu­nil on spor­di­võist­lu­sed. Lau­päe­val, 17. juu­nil al­gab koo­li kok­ku­tu­lek pi­du­li­ku ju­ma­la­tee­nis­tu­se­ga Lok­sa ki­ri­kus. Pä­rast kont­sert-ak­tust koo­li ter­ras­sil ava­tak­se algk­las­si­de ma­jas asu­va muu­seu­mi uk­se kõr­val Lok­sa koo­li asu­ta­ja Ja­kob Jan­te­ri mä­les­tus­tah­vel.
Rii­na Paar­ta­lu lisab, et käib kok­ku­tu­le­ku­le re­gist­ree­ri­mi­ne, ku­ni 1. juu­ni­ni on osa­lus­ta­su kõi­ge sood­sam – 10 eu­rot.

0

Raa­si­ku val­la olu­lis­te in­ves­tee­rin­gu­te hul­gas on aas­taid ol­nud Aru­kü­la staa­dio­ni re­konst­ruee­ri­mi­ne. Val­la tei­se suu­ri­ma asu­la Raa­si­ku koo­li­staa­dion on ju­ba re­konst­ruee­ri­tud. Aru­kü­la staa­dio­nil on või­ma­lu­sed eri ala­de har­ras­ta­mi­seks, kuid väl­jak on amor­ti­see­ru­nud ning kas­va­va õpi­las­te ar­vu­ga koo­li­pe­re soo­viks roh­kem uu­si spor­di­või­ma­lu­si. Staa­dio­n on plaanis rekonstrueerida 2018. aas­tal, see lä­heb maks­ma um­bes 1,5 mil­jo­nit.
Aru­kü­la staa­dio­ni põ­hip­ro­jekt on val­mis, sel­le on tei­nud 2014. aastal ar­hi­tekt Hei­ki Ta­ras, kes pro­jek­tee­ris ka Aru­kü­la lau­lu­la­va.
Möö­du­nud nä­da­lal kin­ni­tas val­la­va­lit­sus Aru­kü­la staa­dio­ni tööp­ro­jek­ti koos­ta­jaks AB Ar­tes Ter­rae OÜ ja OÜ AR­TES TER­RAE, kes esi­ta­sid han­kes ühis­pak­ku­mu­se ning kü­si­vad töö eest 13 770 eu­rot.
Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu ap­ril­li­kuu is­tun­gil sel­gus, et Aru­kü­la ühis­vee­vär­gi- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­võrk tu­leks väl­ja ehi­ta­da kor­ra­ga. Et Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­kus pro­jek­ti toe­taks, on va­ja aga roh­kem ra­ha, kui esial­gu, etap­pi­de­na pla­nee­ri­tud ehi­tu­seks. Mis võib aga eda­si lü­ka­ta mõ­ne tei­se suu­re­ma in­ves­tee­rin­gu.
Raa­si­ku val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi sõ­nas, et ehi­tus­tööd või­vad, aga ei pruu­gi nih­ku­da, see sel­gub ee­lar­vest­ra­tee­gia te­ge­mi­sel ja ar­vu­de ana­lüü­si­mi­sel: „Sel­ge, et Aru­kü­la põ­hi­koo­li juur­dee­hi­tus on kor­da­des prio­ri­teet­sem. Ma ei mõis­ta, miks ei teh­tud se­da re­konst­ruee­ri­mi­se käi­gus 2010. aas­tal, ii­bep­rog­noos oli ju­ba siis ole­mas. Kah­juks lü­ka­ti prob­leem tu­le­vik­ku.”
Val­la­va­lit­su­se­le on mõ­ned vo­li­ni­kud et­te heit­nud, et staa­dio­ni re­konst­ruee­ri­misp­ro­jek­ti po­le ava­li­kult tut­vus­ta­tud. Val­la­va­nem lük­kab sel­le väi­te üm­ber: „Meil oli põ­hip­ro­jek­ti te­ge­mi­sel kaa­sa­tud nii hoo­le­ko­gu kui pal­li­män­gu­de­ga te­ge­le­va MTÜ esin­da­ja. Ka vo­li­ko­gus on tu­le­must tut­vus­ta­tud.”
Aru­kü­la koo­li staa­dio­nil on prae­gu ker­ge­jõus­ti­ku ja -jalg­pal­lis­taa­dion, as­falt­kat­te­ga korv­pal­lip­lats, ran­na­võrk­pal­li­väl­jak, jalg­pal­li har­ju­tus­väl­jak ning ta­li­hooa­jal jää­ho­ki­väl­jak. Ees­ti spor­di­re­gist­ri and­me­tel on staa­dio­ni sei­su­kord mit­te­ra­hul­dav.
Plaanis on re­konst­ruee­ri­da staa­dio­ni har­ju­tus­väl­ja­kud, piir­ded, val­gus­tus, luua uusi par­ki­mis­koh­ti ning li­sa­või­ma­lu­si tree­nin­gu­teks.

0

Kuu­sa­lu ela­nik Es­ter Piik­mann al­ga­tas all­kir­ja­de ko­gu­mi­se, et pa­lu­da Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gul ja -va­lit­su­sel taas­ta­da seo­ses tee­töö­de­ga bus­si­pea­tu­se asu­koht Kuu­sa­lu ale­vi­kus rah­va­ma­ja ja sur­nuaia piir­kon­nas. Pöör­du­mi­se esi­tas val­la­vo­li­ko­gu 3. mai is­tun­gil vo­li­ko­gu lii­ge Su­lev Vald­maa.
Pöör­du­mi­ses on öel­dud, et ale­vi­ku sel­les osas elab pal­ju va­nu ini­me­si, kel­lel on ras­ke min­na prae­gu­ses­se bus­si­pea­tu­ses­se ki­ri­ku esi­se plat­si juu­res, ku­hu on maad li­gi ki­lo­mee­ter. Ka kal­mis­tut kü­las­ta­va­te ini­mes­te jaoks oleks sood­ne, kui bus­si­pea­tus oleks sel­le lä­he­du­ses. Prae­gu pea­tub kal­mis­tu esi­sel plat­sil lii­ni­tak­so, mil­le lii­ku­mis­sa­ge­dus on aas­ta­te­ga jää­nud väi­ke­seks ning ühen­du­se säi­lu­mi­ne po­le tu­le­vi­kus ta­ga­tud.
„Aval­da­me loo­tust, et val­la­ju­hid meie pöör­du­mist tõ­si­selt kaa­lu­vad, sel­le­le vas­tu soo­vi­vad tul­la ja meie va­ja­dus­te ning et­te­pa­ne­ku­te täp­sus­ta­mi­seks meie­ga ühen­dust võ­ta­vad,“ on pöör­du­mi­ses, mil­le­le on an­tud 29 all­kir­ja.
Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si üt­les, et ki­ri al­les tu­li, val­la­va­lit­sus ei ole jõud­nud aru­ta­da: „See tee­ma ei ole seo­tud tee-ehi­tu­se­ga, pi­gem ühist­rans­por­di kor­ral­da­mi­se­ga Kuu­sa­lu ale­vi­kus. Bus­si­pea­tu­se asu­ko­ha osas pea­me lä­bi rää­ki­ma Har­ju­maa Ühist­rans­por­di­kes­ku­se­ga. En­ne tu­leb meil hin­na­ta va­ja­dust – kui pal­ju­de­le ini­mes­te­le on lii­ni­bus­si sõit­mi­ne ale­vi­ku tei­se ot­sa hä­da­va­ja­lik. Sa­mas võib sel­li­ne liik­lus­kor­ral­dus vä­hen­da­da Kuu­sal­lu sis­se sõit­va­te lii­ni­bus­si­de ar­vu, sest sõit­ja­te­le on iga mi­nut kal­lis, sa­ma­de bus­si­de­ga sõi­da­vad Kol­ga, Lok­sa, ko­gu Pä­ris­pea pool­saa­re ini­me­sed, bus­si­sõi­du aja pi­ke­ne­mi­ne on nen­de jaoks olu­li­ne muu­tus. Kui lii­ni­buss lä­bib ale­vik­ku, pea­tub sur­nuaia juu­res ja sõi­dab ta­ga­si, võib täien­da­valt ku­lu­da 10 mi­nu­tit.“
„Kind­las­ti aru­ta­me Kuu­sa­lu ela­ni­ke pöör­du­mist, kaa­lu­me ar­gu­men­te ja või­ma­lu­si, suht­le­me bus­si­liik­lust kor­ral­da­va Har­ju­maa Ühist­rans­por­di­kes­ku­se­ga ja an­na­me ta­ga­si­si­det,“ lu­bas val­la­va­nem.
Tee-ehi­tu­se käi­gus te­hak­se val­la­va­lit­su­se tel­li­mu­sel Kuu­sa­lu ter­vi­se­kes­ku­se juur­de prae­gu­se­le ro­hea­la­le uus bus­si­pea­tus. Bus­si­pa­vil­jo­ni esi­kiis on tel­li­tud. Et bus­sid ma­huk­sid sõit­ma, ehi­ta­tak­se Kuu­sa­lu te­ha­se vas­tu uus park­la, ku­hu saa­vad au­to pan­na need, kes ka­su­ta­vad eda­si­sõi­duks lii­ni­bus­si.

0

Po­lit­sei pa­lub rat­tao­ma­ni­kel ol­la oma va­ra kaits­mi­sel tä­he­le­pa­ne­li­kud.

Möö­du­nud nä­da­lal aval­da­ti Ani­ja val­la ko­du­le­hel Ida-Har­ju po­lit­sei­jaos­kon­na pöör­du­mi­ne, mil­les kut­su­tak­se keh­ra­la­si üles valv­su­se­le, ku­na sa­ge­ne­nud on jalg­rat­ta­var­gu­sed kor­ter­ma­ja­de tre­pi­ko­da­dest ja keld­ri­test. Piir­kon­na­po­lit­sei­nik Kris­to Tam­sa­lu üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et ühe öö jook­sul va­ras­ta­ti Keh­rast küm­me­kond jalg­ra­tast. See on te­ma kin­ni­tu­sel pi­gem erand kui ree­gel, sest ena­mas­ti on jalg­rat­ta­var­gu­sed pea­lin­na­lä­he­das­te, mit­te maa­koh­ta­de prob­leem.
„Ar­va­ta­vas­ti oli see tel­li­mus­töö ja var­gad tu­lid ilm­selt lin­nast,“ ole­tas ta.
Et jalg­ra­tas po­leks va­ras­te­le ker­ge saak, soo­vi­tab po­lit­sei mu­ret­se­da rat­ta­lukk, mi­da saab pan­na lä­bi raa­mi ja vel­je, siis ei ole se­da või­ma­lik vä­ga liht­sa­te võ­te­te­ga kät­te saa­da. Kui ra­tas on siis­ki va­ras­ta­tud, tu­leks igal ju­hul te­ha aval­dus po­lit­sei­le: „Ae­ga­jalt saa­dak­se va­ras­ta­tud rat­taid kät­te ning po­lit­sei ei os­ka neid kel­le­le­gi pak­ku­da, kui oma­nik po­le var­gu­sest tea­ta­nud. Nii sei­sa­vad­ki need meil lei­du­de­na ku­sa­gil laos.“
Li­saks ma­nit­ses Kris­to Tam­sa­lu ini­me­si oma rat­ta­raa­mi num­ber üles kir­ju­ta­ma või re­gist­ree­ri­ma ra­tas in­ter­ne­ti­le­hel www.bike-id.eu, ka selle järgi on võimalik varastelt kätte saadud ratta omanikku tuvastada.
Rattavaraste ohvriks langenud inimestel soovitas politseinik hoida silm peal interneti müügilehtedel Kuldne Börs, Soov, Okidoki: „Seal neid tavaliselt pakutakse. Ka pandimajadest võib otsida. Siis ongi oluline teada oma rattaraami numbrit.“
Omanik võiks oma ratast veel pildistada või jätta meelde selle eritunnused – kas on näiteks mõni täke või kriimustus, mille järgi ära tunda, selgitas Kristo Tamsalu. Ta palus politseiga ühendust võtta kõigil, kes on märganud midagi kahtlast, mis võib viia Kehras toimepandud jalgrattavaraste tabamiseni.

0

SA Arc­hi­me­des ja Eras­mus+ toe­tu­sel Aru­kü­las toi­mu­nud kon­ve­rent­sil osa­le­sid Aru­kü­la ja Raa­si­ku põ­hi­koo­li ning Ani­ja val­la Ala­ve­re koo­li õpi­la­sed.

Aru­kü­la põ­hi­koo­li vi­list­la­ne, et­te­võt­ja ja noor­te­kon­ve­rent­si juht Kas­par Aren pa­lus tõs­ta noor­tel kä­si – kes ar­vab, et te­ma ko­du­ko­has on igav? 100liik­me­li­se pub­li­ku hul­gas tõu­sid paljud käed. Kel­le ar­va­tes võiks ol­la noor­te elu põ­ne­vam? Tõu­sid kõik käed. Kes oleks nõus ise mi­da­gi ära te­ge­ma, et oleks hu­vi­ta­vam? Käe tõs­tis mõ­ni õpi­la­ne.
Tee­mal, kui­das noo­red saak­sid ise oma elu põ­ne­va­maks muu­ta, aru­ta­sid koo­liõ­pi­la­sed koos noor­te­juh­ti­de, ko­ha­li­ke et­te­võt­ja­te, õpi­las­fir­ma­de liik­me­te ning et­te­võt­li­ke vi­list­las­te­ga ree­del, 5. mail Aru­kü­la põ­hi­koo­li saa­lis noor­te­kon­ve­rent­sil „Et­te­võt­lik noor”. Kon­ve­rent­si kor­ral­das Eu­roo­pa noor­te­nä­da­lal Aru­kü­la noor­soo­töö­ta­ja Maar­ja-Ly Tei­no, kel­le kir­ju­ta­tud pro­jekt sai ra­ha­li­se toe­tu­se SA Arc­hi­me­de­se noor­tea­gen­tuu­rist ja Eras­mus+ prog­ram­mist. Pro­jek­ti ai­ta­sid kir­ju­ta­da ja el­lu viia Aru­kü­la kul­tuu­ri­selts, Aru­kü­la põ­hi­koo­li pe­re hu­vi­ju­hi Ma­ri Möl­si eest­ve­da­mi­sel ning Ala­ve­re noor­te­juht Kät­lin Takk.

Kes oleks uus MEN?
Osa­le­jaid oli li­gi sa­da, li­saks Aru­kü­la noor­te­le tu­lid kül­la Ala­ve­re noor­te­juht Kät­lin Takk ning Raa­si­ku noor­soo­töö­ta­ja An­ge­la Al­lik oma noor­te­ga. Kon­ve­rent­si esi­me­ses osas rää­ki­sid enda ko­ge­mus­test Aru­kü­la põ­hi­koo­li vi­list­la­sed Kas­par Aren ja Hend­rik Ovir, kes aren­da­vad prae­gu äri­part­ne­ri­te­na elus­tii­lib­rän­di Sharp­li­fe, Mist­ra-Au­te­xi juht ja oma­nik Priit Tamm, Aru­kü­la koo­li vi­list­la­ne, õpi­las­fir­ma Hup­pys fi­nants­juht Alek­san­der Kes­kü­la, Ees­ti Töö­tu­kas­sa kar­jää­riin­fo spet­sia­list An­ni Raie ning tun­tud tõu­ke­rat­tur ja tree­ner Mi­kael Par­man Ani­ja val­last. See­jä­rel oli noor­te idee­de turg, kus nel­jas rüh­mas – muu­si­ka, spor­di, kul­tuu­ri ja tant­su tee­mal – sai aru­ta­da, mis võiks ol­la pa­re­mi­ni, kui­das se­da muu­ta ning mi­da saaks te­ha, et elu oleks hu­vi­ta­vam.
Raa­si­ku val­la en­di­se noor­teor­ga­ni­sat­sioo­ni Mi­nu Ees­ti Noo­red juht, 24aas­ta­ne Kas­par Aren rää­kis, et soo­vib ja­ga­da mõt­teid, ju­hi­seid ja töö­riis­tu, kui­das ise elu pa­re­maks muu­ta: „Kui õp­pi­si­me Aru­kü­la koo­lis, mõt­le­si­me väl­ja, mis mei­le meel­dib, mi­da ta­ha­me te­ha, aja­si­me pun­di kok­ku ja hak­ka­si­me te­gut­se­ma. Sün­dis Mi­nu Ees­ti Noo­red, ku­na taht­si­me elav­da­da mit­te ai­nult en­da, vaid val­la kõi­ki­de noor­te elu. Noo­red tu­lid kok­ku mõttetalgutele, aas­ta­te jook­sul sün­dis suu­ri as­ju: al­ga­ta­si­me ska­te­par­gi idee, kor­ral­da­si­me su­veü­ri­tu­si, aas­ta­lõ­pu­bal­li, Aru­kü­la fil­mi­fes­ti­va­li, ta­len­di­ja­hi. Kui üt­le­te, et Aru­kü­las on prae­gu igav, siis on mi­da­gi mä­da. Aru­kü­la on vä­ga la­he koht, või­ma­lu­sed on ole­mas, ol­ge ai­nult ak­tiiv­sed.”
Ta sõ­nas, et mil­le­gi ära te­ge­mi­seks peab ole­ma ees­märk: „Mõt­le väl­ja, mi­da sa ta­had, mis sul­le vä­ga meel­dib. Kui peas on udu, on noor na­gu len­nuk, mis ai­na tii­ru­tab ega saa udu tõt­tu maan­du­da. Ot­si­ge mõt­te­kaas­la­si, kuid mit­te internetist. Vä­hem vir­tuaal­sust, roh­kem reaal­sust.”
ASi Mist­ra-Au­tex juht Priit Tamm, kes õpe­tab nel­jan­dat hooae­ga Raa­si­ku põ­hi­koo­lis ma­jan­dust, rää­kis kon­ve­rent­sil, et kee­gi tei­ne ei saa noor­te elu põ­ne­va­maks muu­ta, kui noo­red ise ei ta­ha: „Mõel­ge, kas soo­vi­te koo­lia­ja ma­ha ve­de­le­da või ta­ha­te te­ha mi­da­gi la­he­dat. Püüd­ke veen­da õpe­ta­jaid, et nad ei pa­kuks ai­nult raa­ma­tu­tar­kust, vaid rää­giks, mis toi­mu­b maail­mas nüüd ja prae­gu. Uu­ri­ge, kui­das te­ha füü­si­ka ja kee­mia põ­ne­va­maks, kui­das kut­su­da koo­li tea­dus­kat­se­te te­gi­jaid.”
Ta li­sas, et oma idee­dest tu­leks rää­ki­da va­ne­ma­te, val­la­va­lit­su­se, et­te­võt­ja­te­ga, ku­na iga et­te­võt­mi­ne nõuab ra­ha, noor­tel po­le aga sa­ge­li ai­mu­gi, kust se­da saa­da.
Priit Tamm tõs­tis õh­ku oma nu­ti­te­le­fo­ni ning li­sas, sel­les on ko­gu maail­ma tar­kus, mi­da tu­leb õp­pi­da ka­su­ta­ma: „Nu­ti­sead­med ei lu­ba­ta koo­lis ka­su­ta­da, ku­na need ei aren­da mee­les­pi­da­mist ja mõt­le­mist. Pa­lu­ge, et õpe­ta­jad la­sek­sid te­ha ühe kont­roll­töö nii, et või­te ka­su­ta­da kõi­ki va­hen­deid ja ma­ter­ja­le. Tu­le­vi­kus on pal­ju as­ju mee­lest läi­nud ning peab os­ka­ma in­fot ot­si­da. Aren­da­ge end ise õp­pi­ma.”
Aru­kü­la koo­li vi­list­la­ne, 18aas­ta­ne Alek­san­der Kes­kü­la rää­kis oma ko­ge­mu­sest Ja­kob West­hol­mi güm­naa­siu­mi õpi­las­fir­mas Hup­pys, mis oli ise­soo­jen­da­va­te ja -se­ga­va­te ter­mos­te maa­le­too­ja ja eda­si­müü­ja. Prae­gu­seks on fir­ma te­ge­vu­se lõ­pe­ta­nud, ku­na kõik too­ted said müü­dud.
Alek­san­der Kes­kü­la: „Õpi­las­fir­ma on vä­ga la­he või­ma­lus. Ju­nior Ac­hie­ve­ment Ees­ti an­nab te­ge­vus­loa, õpe­tab, koo­li­tab, kor­ral­dab laa­ta­sid. Sai­me ko­ge­mu­se, kui­das müü­ki pla­nee­ri­da ja laa­dal kol­me­sa­ja õpi­las­fir­ma hul­gas sil­ma pais­ta. Le­ti ta­ga pas­si­da ei saa­nud, tu­leb ol­la jul­ge.”
An­ni Raie töö­tu­kas­sast mär­kis, et et­te­võt­li­ku noo­re oma­du­sed on saa­vu­tus­va­ja­dus, al­ga­tus­või­me, ris­ki­jul­gus, kirg oma te­ge­vu­sa­la vas­tu, ene­se­kind­lus ning ta­he te­ha pal­ju tööd: „Sa­ge­li jää­vad et­te­võt­mi­sed top­pa­ma, sest noo­red po­le val­mis mi­ne­ma lõ­pu­ni. Alus­ta­tak­se suu­re ha­sar­di­ga, aga kui tu­leb esi­me­ne ras­kus, an­tak­se al­la. Et­te­võt­lu­ses aga on­gi ras­ku­sed ja ta­ga­si­löö­gid, har­va lä­heb kõik ko­he üles­mä­ge.”
Kõi­ge tu­li­se­ma ap­lau­si tee­nis tõu­ke­rat­tur, tree­ner ja koh­tu­nik Mi­kael Par­man, kes te­gut­seb koos sõp­ra­de­ga pun­dis Keerdt­repp. Vi­deod, kus poi­sid tee­vad trik­ke ja rä­pi­vad, on You­tu­be’is po­pu­laar­sed.
Ta ju­tus­tas, et alus­tas tõu­ke­rat­tas­por­di­ga 9 aas­tat ta­ga­si, kui ala polnud nii le­vi­nud: „Sõit­sin tõu­ksiga ko­ge­ma­ta ää­re­ki­vist al­la, see oli en­neo­le­ma­tu tun­ne. Mõt­le­sin, et ää­re­ki­vist võiks ka üles saa­da. Hak­ka­sin kat­se­ta­ma, trik­ke õp­pi­ma, jõud­sin võist­lus­te­le, kus läks vä­ga häs­ti. Aas­ta hil­jem oli Keh­ras ju­ba 30 tõu­ke­rat­tu­rit, läks lah­ti tõe­li­ne buum.”
Tõu­ke­rat­tur li­sas, et kõik ei läi­nud plaa­ni­tult: „Ühe õn­ne­tu tri­ki­ga murd­sin mit­mest ko­hast oma hüp­pe­lii­ge­se. Kaks ope­rat­sioo­ni ja aas­ta hil­jem pi­din kõik tri­kid uues­ti õp­pi­ma.”

Uju­la, tant­su­hoo­ne, kir­jan­dusk­lu­bi
Kon­ve­rent­si lõ­pus said noo­red ise pak­ku­da, mi­da nad oma ko­du­ko­has muu­ta soo­vik­sid. Muu­si­ka­hu­vi­lis­te gru­pi noo­red pak­ku­sid väl­ja, et val­las võiks toi­mu­da lau­lu­päev, lau­lu­kir­ju­ta­mi­se kon­kurss, stii­liõh­tu, ta­len­di­võist­lus, Raa­si­ku val­la Wee­kend fes­ti­val, su­vi­se noor­te lau­lu­peo et­te­val­mis­tus­päev, noor­te en­da teh­tud muu­si­kal, tul­la kül­la ül­la­tu­se­si­ne­jad.
Noo­red lisasid, et ap­pi saaks kut­su­da noor­soo­töö­ta­jad ja hu­vi­ju­hid ning kui idee võ­tab ju­met, kü­si­da abi ko­ha­li­kelt et­te­võt­ja­telt.
Kul­tuu­ri­rühm leidis, et igas kuus võiks ol­la kul­tuu­ri­päev, te­ha luu­leõh­tuid, luua kir­jan­dusk­lu­bi, roh­kem väl­ja­sõi­te, asu­ta­da noor­te näi­te­rühm. Kui kambas ideid ge­ne­ree­ri­da, võib kir­ju­ta­da ka pro­jek­ti.
Tant­su­hu­vi­li­sed soo­vi­sid roh­kem lii­ku­mis­või­ma­lu­si ja tant­su­rin­ge kogenud juhendajatega. Unis­ta­tak­se ka suu­rest tant­su­hoo­nest, kus on suu­red kõ­la­rid ja ruu­mi iga stii­li har­ras­ta­mi­seks. Soo­vi­tak­se, et Aru­kü­la staa­dion saaks kor­da.
Spor­dig­rupp pak­kus, et li­saks kä­si­pal­li­le oleks Aru­kü­las roh­kem või­ma­lu­si teis­te ala­de­ga te­ge­le­da. Noo­red kurt­sid, et suu­re saa­li ajad on sa­ge­li kä­si­pal­li tõt­tu kin­ni ning la­hen­dus oleks te­ha uus saal li­saks. Soo­vi­ti ka suu­re­mat jõu­saa­li, roh­kem spor­di­va­rus­tust, uju­lat ning in­di­vi­duaa­la­la­de spor­di­võist­lu­si. Li­sa­ti, et ise ai­da­tak­se kaa­sa val­la töö- ja puh­ke­laag­ri­tes ümb­ru­se kor­ras­ta­mi­se ja ko­ris­ta­mi­se­ga ning lei­ti, ühis­te­ge­vust võiks alus­ta­da sel­lest, et su­vel tul­lak­se õues kok­ku kõik koos ja or­ga­ni­see­ri­tult, mit­te igaüks oma gru­pi­ga.
Kor­ral­da­ja Maar­ja-Ly Tei­no lau­sus, et kon­ve­rentsi mõte tu­li tal koos Ala­ve­re noor­te­ju­hi­ga: „Aru­ta­si­me, mi­da noor­te­le pak­ku­da. Leid­sin pro­jek­ti taot­lus­voo­ru, kaks nä­da­lat tagasi tu­li po­si­tiiv­ne ot­sus.”
Ta sõ­nas, et tu­le­mus sai as­ja­lik: „Oli olu­li­ne jät­ta kon­ve­rents ko­gu­kon­na­kesk­seks, et noo­red näek­sid po­si­tiiv­seid näi­teid lä­he­dalt. Ees­märk oli süs­ti­da neis­se mo­ti­vat­sioo­ni ja teo­ta­het, jul­gust ja tead­mi­si. Kon­ve­rents oli uus ja hu­vi­tav ning loo­dan ka järg­mi­sel aas­tal mi­da­gi tao­list te­ha.”
Kon­ve­rent­sil osa­le­nud noo­red rääkisid, kõi­ge hu­vi­ta­vam oli kuu­la­ta mõ­ned aas­tad va­ne­maid õpi­la­si, ku­na on sar­na­se taus­ta ja hu­vi­de­ga. Kii­de­ti, et kon­ve­rents oli hu­vi­tav ning pa­ni mõt­le­ma, et ka ra­ha­ta on või­ma­lik kor­ral­da­da oma ko­du­ko­has suu­ri as­ju.

0

Kuu­sa­lu ko­du­hool­dus­töö­ta­ja AN­NA-LII­SA GEB­RUK: „Mul on vä­ga hu­vi­tav ja emot­sio­naal­ne töö.“ 

Kuu­sa­lu ale­vi­kus näeb töö­päe­va­del, kui­das elekt­riau­to­ga rin­gi­sõit­vad nai­sed kü­las­ta­vad sa­ge­li toi­du­poo­de, as­tu­vad kan­de­kot­ti­de­ga sis­se kor­rus- või era­ma­ja­des­se. Te­gu on ko­du­hool­dus­töö­ta­ja­te­ga, kes käi­vad oma klien­ti­de eest sis­seos­te te­ge­mas.
Möö­du­nud nel­ja­päe­val oli Sõ­nu­mi­too­ja aja­kir­ja­ni­kul või­ma­lus sõi­ta Kuu­sa­lu ale­vi­kus paa­ri tun­ni jook­sul kaa­sa ko­du­hool­dus­töö­ta­ja An­na-Lii­sa Geb­ru­ki­ga. Kesk­päe­va pai­ku oli ta saa­nud klien­dilt kau­ba­ni­me­kir­ja ja 20 eu­rot, sõit viis Kon­su­mis­se. En­ne te­gi pea­tu­se Kuu­sa­lu post­kon­to­ri juu­res, pa­ni klien­di an­tud kir­ja pos­ti. Sel­le­le ini­me­se­le os­te­tak­se toi­duai­neid ja muud va­ja­lik­ku kol­mel kor­ral nä­da­las – ni­me­kir­jas on ko­gu­sed ja täp­sed too­te­ni­me­tu­sed. Kui ra­hast jääb puu­du, mak­sab töö­ta­ja juur­de, pä­rast te­hak­se ta­saar­vel­dus.
„See klient käib ko­dust väl­jas har­va, tal on ta­sa­kaa­lu­häi­red. Tei­ne­kord käi­me koos ka­la­poes või pan­gas, ars­til, ap­tee­gis. Nii on jul­gem, olen toeks kõr­val,“ rää­kis An­na-Lii­sa Geb­ruk.
Osad klien­did an­na­vad te­le­fo­ni kau­du tea­da, mi­da poest soo­vi­vad, neilt ei pea mi­ne­ma ni­me­kir­ja võt­ma. Kui õn­nes­tub, os­tab ko­du­hool­dus­töö­ta­ja mit­me ini­me­se jaoks toi­duai­ned kor­ra­ga ära, tei­ne­kord kõn­nib poes rin­gi ka­he os­tu­kä­ru­ga.
See­kord tu­li tei­se klien­di soo­vi ko­ha­selt min­na Gros­si poo­di – kaup on oda­vam ja saab soo­ja toi­tu kaa­sa os­ta. Ku­na sel­li­se söö­gi pu­hul täp­selt et­te ei tea, mi­da pa­ku­tak­se, usal­dab klient ko­du­hool­dus­töö­ta­ja va­li­kut.
Üks ea­kas klient saab igal päe­val kell 13 soo­ja lõu­na­söö­gi. An­na-Lii­sa Geb­ruk käis su­pil jä­rel, viis klien­di­le ko­ju, võt­tis ka tä­na­va­nur­gal asu­vast post­kas­tist aja­le­hed kaa­sa.
Kok­ku on An­na-Lii­sa Geb­ru­kil küm­me klien­ti, ena­mik Kuu­sa­lust-Kiiust, mõ­ned lä­hi­kü­la­dest. Klien­te ja­gab ta Ul­vi Rää­gu­ga, mõ­le­mad töö­ta­vad poole ko­ha­ga, nä­da­la­kau­pa.
„Töö­päev al­gab ta­va­li­selt kell 9 hom­mi­kul. Kui mõ­ne klien­di­ga on va­ja va­rem ars­ti­ juurde min­na, olen va­ra­sem. Meie klien­did saa­vad ise­seis­va ela­mi­se­ga ko­dus hak­ka­ma, nei­le on va­ja na­tu­ke tu­ge. Sa­ge­li on ka nii, et meie abis­ta­me nä­da­la sees, nä­da­la­va­he­tu­sel tu­le­vad lap­sed või su­gu­la­sed,“ kõ­ne­les An­na-Lii­sa Geb­ruk. Sel ke­va­del asus ta õp­pi­ma te­ge­vus­ju­hen­da­ja kur­sus­tel – saab uu­si ideid ja jul­gus­tust, et on oma te­ge­mis­te­ga õi­gel ra­jal.
Ta kir­jel­das, et töö­nä­da­la graa­fik on ti­he, ea­kad tea­vad täp­selt, mis päe­val ja kel­laa­jal nen­de juur­de jõu­tak­se. Kui te­ki­vad muu­da­tu­sed, tu­leb nei­le tea­da an­da, et ei ha­ka­taks mu­ret­se­ma. Tee­nu­sed le­pib klien­ti­de­ga kok­ku val­la hoo­le­kan­des­pet­sia­list Pil­le­riin Kurg. Va­ja­du­sel ai­da­tak­se puid tup­pa tuua, ka pe­su pes­ta – Kuu­sa­lu ter­vi­se­kes­ku­se keld­ri­kor­ru­sel on toe­ta­tud ela­mi­se tee­nu­sel oli­ja­te­le ehk Usi­na­te­le pe­su­ma­sin. Pä­ris ko­du­ko­ris­tus­tee­nust ei osu­ta­ta, aga ai­da­tak­se pes­ta-püh­ki­da, kui mi­da­gi põ­ran­da­le ma­ha läi­nud.
„Abis­ta­me ük­si­kuid ini­me­si ja ka neid, kel lap­sed ela­vad Ees­tis kau­ge­mal või vä­lis­maal. Me klien­did on ea­kad, põ­hi­li­selt lii­ku­mis­ras­kus­te­ga – ei jak­sa kot­ti kan­da, tre­pist koos ko­ti­ga üles min­na. Selt­si­daa­me me ei män­gi, aga jut­tu aja­me ik­ka, kui soo­vi­tak­se. Pal­ju neist on te­gu­sad, kuu­la­vad raa­diot, vaa­ta­vad te­le­vii­so­rit, aru­ta­vad uu­dis­te üle,“ rää­kis An­na-Lii­sa Geb­ruk ja kii­tis, et tal­le see töö vä­ga meel­dib, iga päev on ise­moo­di ja õpet­lik, meel­dib va­he­tu suht­le­mi­ne ea­ka­te­ga.
Kuu­sa­lu val­la pal­gal on ne­li ko­du­hool­dus­töö­ta­jat. Pea­le Kuu­sa­lu piir­kon­na töö­ta­ja­te on poo­le ko­ha­ga ame­tis Hel­ve Tik­va – te­ma piir­kond on Pä­ris­pea pool­saar. Täis­ko­ha­ga peab ko­du­hool­dus­töö­ta­ja ame­tit Rutt Hir­vo.

  • Ko­du­hool­dus­töö­ta­jad Ani­ja, Kuu­sa­lu ja Raa­si­ku val­las

Ani­ja val­las on ko­du­hool­dus­töö­ta­ja­te­na ame­tis prae­gu End­la Gel­lert, Ljud­mi­la Šehe­ri­na ja Ul­vi Üp­rus. Töö­piir­kon­di eral­di po­le, ko­du­hool­dus­töö­ta­ja mää­ra­mi­sel läh­tu­tak­se klien­di va­ja­du­sest ja oma­va­he­li­sest so­bi­vu­sest, ka kee­leos­ku­sest – tee­nin­da­tak­se ees­ti ja ve­ne kee­les. Kaks töö­ta­jat lii­gu­vad Keh­ras jalg­rat­ta­ga, kol­mas kasutab isik­li­kku sõi­duau­to­t.
Raa­si­ku val­las töö­tab Pi­ret Run­tal Aru­kü­la, Ju­ta Niit Pi­ka­ve­re ja Liia Ko­ger Raa­si­ku piir­kon­nas.
Kuu­sa­lu val­las töö­ta­vad An­na-Lii­sa Geb­ruk ja Ul­vi Rääk Kuu­sa­lu-Kiiu, Hel­ve Tik­va Lok­sa ja Rutt Hir­vo Kol­ga-Si­gu­la-Hirv­li piir­kon­nas.
Ametlike andmete järgi ei olnud Loksal 2015. aasta lõpu seisuga ko­du­hool­dus­tee­nust. Toi­me­tu­se kü­si­mu­se­le, kas nüüd on või mil­lal ha­ka­tak­se osu­ta­ma, kui pal­jud lin­nae­la­ni­kud tee­nust va­jak­sid, lin­na­va­lit­su­sest ei vas­ta­tud.

Tee­nu­se osu­ta­mi­se kord
Kuu­sa­lu val­las on osutatud ko­du­hool­dus­tee­nust üle 20 aasta. Praegu on kliente 25. Val­las on vo­li­ko­gu ot­su­se­ga kin­ni­ta­tud vas­tav kord, abi­va­ja­ja esi­tab aval­du­se, hoo­le­kan­des­pet­sia­list kü­las­tab abi­va­ja­jat ja le­pib kok­ku tee­nus­te ma­hu, mil­le koh­ta sõl­mi­tak­se kir­ja­lik le­ping. Kord aas­tas käib Pil­le­riin Kurg klien­tidel külas, vaa­da­tak­se üle, kas tee­nus­te ni­me­kir­ja oleks va­ja muu­ta. Kui tun­tak­se, et tee­nust oleks tarvis, peab te­ma­ga ühen­dust võt­ma.
Saab tel­li­da ka ko­dust suur­pu­has­tust, kuid sel­le eest tu­leks klien­dil en­dal ta­su­da. Samuti peab ise maks­ma toi­du­kraa­mi, ra­vi­mi­te, muu­de kau­pa­de eest, mi­da ko­du­hool­dus­töö­ta­ja klien­di tel­li­mu­sel toob.
Pil­le­riin Kurg märkis, et ko­du­hool­dus­tee­nust osu­ta­vad Ees­tis vä­ga pal­jud oma­va­lit­su­sed, sel­leks tu­leb kin­ni­ta­da kord ning aval­du­se vorm: „Täh­tis on, et ea­ka­le ini­me­se­le oleks iga­päe­va­eluks va­ja­lik kät­te­saa­dav – toit, ars­tia­bi, pu­has pe­su, ah­ju­puud.“
Kuu­sa­lu val­las ku­lus 2016. aas­tal 4 ko­du­hool­dus­töö­ta­ja pal­ka­deks koos mak­su­de­ga 20 322 eu­rot. Li­saks trans­por­di­le 7964 eu­rot – elekt­riau­to­de kind­lus­tus- ja re­mon­di­tee­nus, töö­ta­ja­te isik­li­ke au­to­de ka­su­ta­mi­se kom­pen­sat­sioon.
Ani­ja val­la ee­lar­vest maks­ti mul­lu ko­du­hool­dus­tee­nu­se töö­ta­su­deks 28 085,29 eu­rot, trans­por­diks 4353,40 eu­rot. Töö­ta­jaid oli möö­du­nud aas­tal 6, klien­te 27.
Raa­si­ku val­las oli ko­du­hool­dus­tee­nu­se pal­ga­fond 2016. aas­tal 26 924 eu­rot, trans­por­di­le ku­lus 1687 eu­rot. Töö­ta­jaid on 3, klien­te prae­gu 23.

Hool­de­ko­dus­se ei ta­ha min­na
Sõ­nu­mi­too­ja pa­lus tee­nu­se koh­ta kom­men­taa­ri mõ­nelt klien­dilt. Nen­de ni­med on tea­da, kuid lu­ba­si­me, et le­he­loos ei aval­da.
Kuu­sa­lu kor­rus­ma­jas elav 80aas­ta­ne va­nap­roua ju­tus­tas, et tal oli aas­taid ta­ga­si in­sult. Pä­rast hai­gus­hoo­gu oli mit­mel pool ra­vil, nüüd on ko­dus ta­ga­si ja siin on kõi­ge pa­rem. „Viies aas­ta lä­heb ko­du­hool­dus­tee­nu­sel. Tuuak­se süüa, viiak­se prü­gi väl­ja, va­he­ta­tak­se voo­dis pe­su, mul en­dal on üks külg hal­va­tud. On hea, et käiak­se mind vaa­ta­mas, saan ka va­ja­du­sel he­lis­ta­da ja ap­pi kut­su­da.“
Pä­ris­pea pool­saa­rel elav 87­aas­ta­ne va­nap­roua kur­tis, et siis oli pa­rem, kui ko­du­hool­dus­töö­ta­ja elas lä­he­dal ja as­tus sa­ge­li sis­se, uu­ris, mil­list abi tar­vis: „Nüüd sõi­dab ko­du­hool­dus­töö­ta­ja mul­le süüa too­ma Vi­ha­soost, see on pä­ris pikk va­he­maa. Puud pean too­ma paa­ri ha­lu kau­pa. Ka tut­ta­vad ai­ta­vad, sõi­du­ta­vad Lok­sa­le juuk­su­ris­se või poo­di. Ela­sin va­he­peal õe juu­res, aga oma ko­dus on pa­rem, see po­le õi­ge elu, kui mi­tu va­na­ini­mest on koos, üks de­ment­sem kui tei­ne. Maal saab toast õue min­na, mõ­ne lil­le ik­ka üles tõs­tan.“
„Tü­tar tu­leb nä­da­la­va­he­tu­sel, naab­ri­nai­ne käib plii­ti küt­mas, hool­dus­töö­ta­ja toob söö­gik­raa­mi ja ra­vi­mid. Mit­te kui­da­gi ei ta­ha ko­dust hool­de­ko­dus­se min­na, ko­du on ik­ka ko­du. Haig­las olid toi­dud head, aga ko­dus on pa­rem ol­la. Aval­dan tä­nu val­la­le, et saan abi. Kõik on nii head ini­me­sed, ai­ta­vad,“ kii­tis 86aas­ta­ne kü­lae­la­nik.

0

Mõ­le­mad kursused saa­vad toe­tust ter­vis­te­den­da­va­te te­ge­vus­te pro­jek­tist.

Kui Kol­gast pä­rit Ne­le Reial läks li­gi viis aas­tat ta­ga­si Ar­gen­tii­nas­se tan­got õp­pi­ma, os­kas ta üh­te his­paa­nia­keel­set sõ­na – ho­la ehk te­re.
Ehk­ki oli Tar­tu Üli­koo­li lõ­pe­ta­nud fü­sio­te­ra­peu­di dip­lo­mi­ga ja töö­ta­nud mõn­da ae­ga Haap­sa­lu re­ha­bi­li­tat­sioo­ni­kes­ku­ses, ot­sus­tas, et tan­go on te­ma jaoks õi­ge va­lik ning soo­vis koo­li­tust al­gal­li­kast. Ar­gen­tii­na pea­lin­nas Bue­nos Ai­re­ses õp­pis koos tant­su­tun­di­de­ga ka his­paa­nia keelt. Kol­meaas­ta­se koo­li­tu­se tu­le­mu­se­na on ta Din­ze­li süs­tee­mi tan­go tantsuinst­ruk­tor, te­ge­leb ka tangoteraapiaga.
Paa­ri aas­ta eest tu­li ko­du­kan­ti ta­ga­si, elas mõn­da ae­ga Kol­gas, hil­ju­ti ko­lis koos pe­re­ga Tal­lin­nas­se. Tu­le­val nä­da­la­va­he­tu­sel alus­tab ta ju­hen­da­mist ko­du­val­las. Lau­päe­val on Kuu­sa­lu spor­di­kes­ku­ses bee­bi­mas­saa­ži kur­sus­te esi­me­ne tund. Pü­ha­päe­val oo­tab Ne­le Reial hu­vi­li­si Kuu­sa­lu rah­va­maj­ja ar­gen­tii­na tan­go algkur­sus­te­le.
Te­gu on pi­lootp­ro­jek­ti­de­ga. Bee­bi­mas­saaži õpetab viiel jär­jes­ti­ku­sel lau­päe­val. Tan­go­kur­su­se jook­sul saa­dak­se kok­ku küm­me kor­da, koo­li­tus kes­tab ok­toob­ri­ni.
Mõ­le­ma kur­su­se lä­bi­vii­mist toe­ta­tak­se vaim­set ter­vist eden­da­va­te te­ge­vus­te pro­jek­tist, mil­leks Kuu­sa­lu vald sai maa­va­lit­su­selt 700 eu­rot. Tä­nu sel­le­le on kur­sus­te osa­lus­ta­su väik­sem.
Koos­töö val­la­va­lit­su­se­ga tu­li Kuu­sa­lu Pe­reü­hin­gu kau­du. Ne­le Reial käis oma lap­se­ga pe­reü­hin­gu ju­hi Kaie Us­ta­vi bee­bi­võim­le­mis­tun­di­des. Ku­na va­ne­ma­puh­kus hak­kas lä­bi saa­ma, uu­ris, kas oleks või­ma­lik Kuu­sa­lu val­las te­ge­vust lei­da. Kaie Us­tav soo­vi­tas rää­ki­da abi­val­la­va­nem Aa­re Et­si­ga.
Abi­val­la­va­ne­malt kuu­lis Ne­le Reial ter­vist eden­da­va­te te­ge­vus­te toe­tu­sest. Esial­gu oli plaan taot­le­da maa­va­lit­su­se kau­du ra­has­tust bee­bi­mas­saa­ži­le. Kui sel­gus, et Kii­li vald jät­tis sü­da­me­kuu toe­tus­sum­ma võt­ma­ta, tek­kis või­ma­lus saa­da li­sa­ra­ha tan­go­kur­sus­te­le.

Tan­go kui te­raa­pia
„Hu­vi on üles näi­da­tud ju­ba nii bee­bi­mas­saa­ži kui tan­go vas­tu. On kü­si­tud, kas kind­las­ti peab tan­go­kur­sus­tel en­dal part­ner kaa­sas ole­ma. Sel­gi­tan, et ei pea. Tun­nis moo­dus­ta­me tant­su­paa­rid. Tan­got saa­vad tant­si­da ka nai­sed või ise­gi me­hed oma­va­hel, võib tul­la va­na­va­nem lap­se­lap­se­ga, emad-isad las­te­ga. See tants on de­mok­raat­lik, ideaal­vor­mis dia­loog ka­he tant­si­ja va­hel. Te­kib vas­tas­ti­ku­ne suht­le­mi­ne. Üt­len ik­ka, et tan­got suu­da­vad tant­si­da kõik, kel­lel ja­lad kan­na­vad,“ rää­gib ju­hen­da­ja
Ne­le Reial ni­me­tab end tan­go­te­raa­pia Ees­tis­se too­jaks. Ar­gen­tii­nas käis ta tan­got õpe­ta­mas ka ülikoolihaiglas, pimedate klubis. Din­ze­li süs­teem ai­tab sam­me liht­samalt meel­de jät­ta ja pa­kub tant­su­rõõ­mu. Eel­nev tant­suos­kus ega ka va­nus po­le olu­li­ne.
„Algselt oli tango Argentiinas kogukondlik tegevus – tuldi peredega kodukvartali tänavatele ja tantsiti. Ar­gen­tii­nas meel­dis mul­le ka see, et seal on või­ma­lus tant­si­da suu­re­pä­ras­te muu­si­ku­te kes­kel. On iga­päe­va­ne, et tun­tud muu­si­kud tu­le­vad rah­va sek­ka – näed, kui­das muu­si­ka­loo­ming sün­nib ja oled oma tant­su kau­du nen­de­ga kon­tak­tis. Nii sain ühe üri­tu­se käi­gus su­hel­da ka Ar­gen­tii­na ban­do­neo­ni­män­gi­ja, he­li­loo­ja ja di­ri­gen­di, toona 82aas­ta­se Er­nes­to Baf­fa­ga. Te­ma oli seal­ne tip­pu­de tipp. Paljud tangomaailma juhtfiguurid ei ole staarid, nad kut­su­vad oma lau­da, rää­gi­vad na­gu võrd­ne võrd­se­ga. Oli suur au ol­la sel­li­se ini­me­se kõr­val,“ ju­tus­tab ta.
Ban­do­neon on akor­dio­ni­laad­ne lõõts­pill, män­gi­tak­se mõ­le­ma käe sõr­me­de­ga, nup­pe on üle 60.

Füü­si­li­se puu­du­tu­se olu­li­sus
Ne­le Reial üt­leb, et tan­got ja bee­bi­mas­saa­ži ühen­dab füü­si­li­se puu­du­tu­se olu­li­sus, suht­le­mi­ne ke­ha­kee­les: „Tants kes­tab kolm mi­nu­tit, sel­le aja jook­sul su­hes­tu­me ke­ha­kee­le kau­du tei­se ini­me­se­ga.“
Mas­saa­ži­koo­li­tu­sel õpe­tab ta lap­se­va­ne­maid oma bee­bi­sid mär­ka­ma. An­nab sel­gi­tu­si, suu­nab ja ai­tab. Tunnis arutletakse ka pere tervist puudutavate teemade üle.
Ta mär­gib, et oma lap­se sünd on and­nud juur­de aru­saa­mist, nüüd mõis­tab va­ne­maid pa­re­mi­ni – kui ras­ke on va­hel liht­said as­ju te­ha.