Neljapäev, 20. juuli 2017
Artiklid

0

Lau­päe­val, 8. juu­lil ava­sid 13 ko­du­koh­vi­kut Aru­kü­las, Jär­sil ja Ka­le­sil ko­gu päe­vaks kü­la­lis­te­le uk­sed.

Aru­kü­las oli 8. juu­li oma­moo­di orien­tee­ru­mis­päev. Käi­di ük­si, paa­ri­des, pe­re­de­ga, kõi­gil käes koh­vi­ku­te­päe­va si­ni­sed kaar­did. Hil­ju­ti Aru­kül­la ko­li­nud lau­su­sid, et koh­vi­ku­te­päev on ideaal­ne või­ma­lus ko­dua­su­la sel­geks saa­da, põ­li­s­ela­ni­kud mär­ki­sid, et põ­nev on sis­se pii­lu­da aas­ta­küm­neid vaid vä­ra­va ta­gant näh­tud ko­duae­da­des­se.

Möö­du­nud aas­tal ava­ti Aru­kü­las 11 koh­vi­kut, tä­na­vu 13. Kohvikud töötasid 7 tundi.

Na­gu va­ra­se­ma­tel aas­ta­tel, al­gas koh­vi­ku­te­päev ka tä­na­vu kesk­päe­val Aru­kü­la rah­va­ma­ja ees. Päe­va kor­ral­da­ja, kul­tuu­ri­selt­si juht Ga­ri­na Too­min­gas ja­gas kü­la­lis­te­le koh­vi­ku­te asu­koh­ta­de­ga kaar­did, val­la­va­nem lau­sus ter­vi­tus­sõ­nad, koh­vi­kute esin­da­jad said end tut­vus­ta­da ning kin­giks koh­vi­pa­ki. Rah­va hul­gas käis rin­gi koh­vi­ves­ki, võis proo­vi­da uba­de jah­va­ta­mist ning ühe oa en­da­le mä­les­tu­seks tas­kus­se pis­ta.

See­kord olid 10 koh­vi­kut Aru­kü­la ale­vi­kus, 3 naa­ber­kü­la­des Jär­sil ja Ka­le­sil. Aru­kü­las Pii­ri tä­na­val Kon­su­mi juu­res oli ava­tud ees­ti­mai­ne tä­na­va­toi­du koh­vik Spot of Pii­ri, Kaa­si­ku tä­na­val amee­ri­ka­pä­ra­ne Ran­tšo­koh­vik, Jaa­ma tä­na­val koh­vik Ma­gu­sa­maiad, rah­va­ma­ja ees Ka­ri­ni ja Ma­ri­ni koh­vik, põ­hi­koo­li ees koh­vik Maša ja Ka­ru, Tal­lin­na maan­teel Õl­le­köö­gi­koh­vik, Män­ni­ku teel Män­ni­ku Grill ja Chill, Või­du tä­na­val Ida­mai­ne Päi­ke, lau­lu­väl­ja­kul H:E:M:M, Hel­le­ma ta­lus lau­lu ja jut­tu­de koh­vik. Aru­kü­last vei­di ee­mal Ka­le­si kü­las oo­ta­sid kü­la­li­si Lüü-Tür­ri kõrts ning Ke­sa ta­lu koh­vik, Jär­si kü­las Köö­gi­kuns­ti ta­lu­koh­vik.

Maša, ka­ru, kõ­hu­tants, roosa koogikohvik

Kor­ral­da­ja Ga­ri­na Too­min­gas kii­tis, et koh­vi­ku­pi­da­jad pin­gu­ta­vad ai­na roh­kem, ai­nult koh­vi-koo­gi­ga ei piir­du kee­gi: „Iga koh­vik on isi­ku­pä­ra­ne, män­gu pan­nak­se oma pa­ri­mad ret­sep­tid ja os­ku­sed, pa­ku­tak­se mee­le­la­hu­tu­seks lau­le, tant­se, män­ge. Igaüks lei­dis stii­li, mis tal­le kõi­ge pa­re­mi­ni so­bib.”
Aru­kü­la põ­hi­koo­li ees on va­ra­se­ma­tel aas­ta­tel ol­nud ve­ne­tee­ma­li­ne koh­vik. Tä­na­vu ot­sus­ta­sid õpi­la­sed ja ve­ne kee­le õpe­ta­ja Lee­na Möls ve­ne­pä­rast stii­li kit­sen­da­da ning pa­nid koh­vi­ku ni­meks Maša ja Ka­ru. Ke­va­del 9. klas­si lõ­pe­ta­nud In­ge­ly Pe­nu, kes oli üks idee au­to­ri­test, rää­kis, et mul­ti­film „Maša ja ka­ru” on nen­de õpe­ta­ja üks lem­mi­ku­test ning saa­nud Aru­kü­la koo­lis ve­ne kee­le õp­pe abi­va­hen­diks.

Koh­vi­ku et­teval­mis­ta­mi­seks öö­bi­sid nad koos õpe­ta­ja­ga koo­li­ma­jas, söö­ki val­mis­ta­ti hi­li­sõh­tu­ni. Me­nüüs olid ve­ne­pä­ra­sed toi­dud, kõr­val­laual „Maša ja ka­ru” as­ja­de näi­tus. Koh­vi­ku­kü­las­ta­jad said män­gi­da laua­män­ge ning vaa­da­ta mul­ti­fil­me.

In­ge­ly Pe­nu sõ­nas, et koh­vi­kust soovivad ta­ga­si saa­da toi­tu­de val­mis­ta­mi­seks ku­lu­nud ra­ha, kuid loo­da­vad ka ka­su­mit: „Ku­na ole­me ELO klu­bi liik­med, an­na­me üle­jää­gi sin­na, et õpe­ta­ja saaks os­ta ma­ter­ja­le või kok­ka­mi­seks as­ju.”

Uue tu­li­ja­na avas Aru­kü­la ter­vi­se­ra­ja kõr­val Või­du tä­na­val oma ko­du­koh­vi­ku In­ge Traus, kes tant­sib Pi­ri­tal ida­mai­se tant­su tru­pis Ar­ra­kis. Koh­vi­ku­pi­da­ja lau­sus, et ko­lis Aru­kül­la möö­du­nud aas­tal: „Kui nä­gin koh­vi­ku­te­päe­va kuu­lu­tust, taht­sin osa­le­da. Kü­si­sin ja uu­ri­sin ko­ha­li­kelt, mi­da ja kui­das tu­leks te­ha. Ül­la­tas, et rah­vast käis mee­le­tult pal­ju, niiöel­da kü­la­te­le­fon toi­mis.”
Ta li­sas, et teis­test koh­vi­ku­test eris­tu­mi­seks kut­sus oma tant­sut­ru­pi Aru­kül­la esi­ne­ma. Üles as­tu­ti ka­hel kor­ral, sel­jas kä­si­töö­na õm­mel­dud kos­tüü­mid araa­bia maa­dest tel­li­tud eht­sast ma­ter­ja­list.
Piia Mai Ka­se­maa ning Kris­tii­na Möl­der sõb­ran­na­de­ga te­gid koh­vi­ku Ma­gu­sa­maiad: „Koo­gi­koh­vik on vai­mu­sil­mas ar­mas tüd­ru­ku­lik, läk­si­me täie­li­kult roo­sa ja val­ge teed. Pin­gu­ta­si­me pal­ju, et koh­vik näeks just sel­li­ne väl­ja.”

Piia Mai Ka­se­maa ütles, et koo­gid said ot­sa ka­he tun­ni­ga: „Meis­ter­da­si­me neid peaae­gu nä­da­la ning ot­sa said sil­ma­pil­gu­ga. Te­gi­me pau­si, val­mis­ta­si­me veel kaks koo­ki, vahv­leid ja ko­hu­pii­ma­hõr­gu­ti­si ning ava­si­me uues­ti kell viis.”

Piia Mai Ka­se­maa on va­rem küp­se­ta­nud üle-eel­mi­sel aas­tal Sam­bu­mäe koh­vi­kus­se juus­tu­koo­ke, käi­nud müü­mas oma koo­ke Aru­kü­la OTT tu­rul. Ka Kris­tii­na Möl­de­ri küp­se­ti­sed on OTT tur­gu­delt ko­ha­li­ke­le tut­ta­vad, müü­mas on ta käi­nud ka teis­tel vä­liü­ri­tus­tel.

Koh­vi­ku­pi­da­jad lau­su­sid, et nen­de unis­tus luua oma koh­vik, kus saaks müüa hoo­le ja ar­mas­tu­se­ga teh­tud küp­se­ti­si: „Ta­ha­me pak­ku­da se­da, mil­lest puu­dust tun­ne­me: kva­li­teet­sest too­rai­nest teh­tud maits­vaid küp­se­ti­si. Koh­vi­ku­te­päev on üks samm unis­tu­se täi­tu­mi­se suu­nas.”

Kau­ge­ma­le hää­le­ta­des või jalg­rat­ta­ga

Hel­le­ma ta­lu pe­re­nai­ne An­ne Een­pa­lu oli ai­nu­s koh­vi­ku­pi­da­ja, kes al­gu­ses ei plaa­ni­nud söö­gi-joo­gi­poo­list pak­ku­da, vaid kes­ken­du­da lau­lu­de­le-jut­tu­de­le: „Mu lap­se­laps üt­les, et nii ei saa, tu­leb pak­ku­da suu­pis­teid. Ta oli vä­ga tub­li, as­kel­das, sät­tis, ko­ris­tas ja esi­nes kü­la­lis­te­le lin­di­tant­su­ga.”

Hellema talu perenaine ANNE EENPALU kutsus esinema ERICH KRIEGERI.

Hellema talu perenaine ANNE EENPALU kutsus esinema ERICH KRIEGERI.

Hel­le­ma ta­lust as­tus An­ne Een­pa­lu kut­sel lä­bi ka laul­ja Erich Krie­ger, kes te­gi mõ­ned lau­lud. Akor­dio­ni­muu­si­kat män­gis Leo Mürk­hein. An­ne Een­pa­lu tut­vus­tas kü­la­lis­te­le oma ko­du­ta­lu ning lau­lis, kla­ve­ri­saat­ja oli ar­meen­la­ne And­ra­nik Kec­hek.

Koh­vi­ku­te­päe­va kes­ku­sest-staa­bist ehk rah­va­ma­jast kõi­ge kau­ge­mal, Jär­si kü­las, ava­sid Köö­gi­kuns­ti koh­vi­ku Tuu­li­ki ja Al­vin Luik, kes on Raa­si­ku val­la ela­ni­kud ala­tes tä­na­vu märt­sist.
Tuu­li­ki rää­kis, et kui­gi koh­vi­ku­te­päe­va bus­si siis­ki käi­ma ei pan­dud, jõu­dis ka nen­de koh­vi­kus­se pii­sa­valt rah­vast: „Mõ­nel kel­laa­jal oli rah­vast pä­ris pal­ju, siis olid jäl­le vaik­se­mad ajad.”
Koh­vi­ku­te­päe­val ot­sus­tas ta osa­le­da, ku­na val­mis­tab eri­tel­li­mu­sel tor­te, kok­ke, küp­si­seid ja mak­roo­ne, mi­da tut­vus­tab Fa­ce­boo­kis Tuu­li­ki Tor­did le­hel, te­ma abi­kaa­sa Al­vin Luik on kokk. Aru­kü­la koh­vi­ku­te­päe­val po­le nad va­rem kaasa teinud, in­fo leid­sid kuu­lu­tu­selt.

Tä­na­vu oli koh­vi­ku­te­päe­val va­ra­se­mast roh­kem esi­ne­jaid: li­saks Erich Krie­ge­ri­le ja ida­mai­se tant­su tru­pi­le as­tus koh­vi­kus Ma­gu­sa­maiad üles Liis-Ma­rii Vendt, Ka­ri­ni ja Ma­ri­ni koh­vi­kus tant­si­sid Pih­la­ko­ba­ra mem­med, Õl­le­köö­gi­koh­vi­kus lau­lis Aru­kü­la an­sam­bel Un­bul­ger, Lüü-Tür­ri me­hed võt­sid lau­lu üles oma kõrt­sis ning Män­ni­ku Grill ja Chill koh­vi­kus oli kü­las „Naab­rip­li­ka” se­riaa­li näit­le­ja Loo­re Mart­ma.

Täp­set ar­vu, kui pal­ju võis koh­vi­ku­te­päe­val kü­la­li­si ol­la, tea­da po­le. Mõ­ned koh­vi­ku­pi­da­jad tea­ta­sid, et tipp­het­ke­del oli hoo­vis pool­sa­da kü­la­list.
Alan ja Ma­ris Keerd Rae val­last Jü­rist kom­men­tee­ri­sid Sõ­nu­mi­too­ja­le, et neil on plaa­nis käia lä­bi kõik koh­vi­kud, õh­tul kel­la 17 pai­ku oli neil käi­ma­ta veel 2. Nad rää­ki­sid, et on Aru­kü­la koh­vi­ku­te­päe­val käi­nud igal aas­tal: „Õn­neks on meil au­to, mui­du po­leks iga­le poo­le jõud­nud. Meel­dib, et kee­gi ei tul­nud müt­si­ga löö­ma, toi­dud olid ime­head. Ko­du­hoo­vid olid na­gu pä­ris­koh­vi­kud, li­ni­kud ja lil­le­vaa­sid laual.”

Koh­vi­ku­te­päe­va lõ­pe­ta­mi­ne oli tund ae­ga pä­rast koh­vi­ku­te sul­ge­mist kell 21 rah­va­ma­ja ees, kus esi­nes muu­sik Pe­ter Põ­der.

0

Kuu­sa­lu kül­je all Ku­pu kü­las Nä­kial­li­ka töö­riis­ta­muu­seu­mis saab nüüd igal pü­ha­päe­val õp­pi­da se­paos­ku­si.

„Ai­nuük­si Kuu­sa­lu val­las on mi­tu me­tal­li­fir­mat, kõik nad va­ja­vad töö­li­si. Kui las­te­le an­da või­ma­lus proo­vi­da me­tal­li­tööd, te­kib hu­vi sel­le vald­kon­na vas­tu. Kõi­ge pa­rem õp­pi­mi­ne on prak­ti­ka abil. Pean olu­li­seks an­da noor­te­le niiöel­da me­tal­li­sä­det,“ üt­leb Nä­kial­li­ka töö­riis­ta­muu­seu­mi pe­re­mees Pee­ter Ki­vi­mäe.

Ta ehi­tas oma ko­duõue­le se­paõp­pe­toa, pi­du­lik ava­mi­ne oli jaa­ni­päe­val. Ko­hal oli üle poo­le­sa­ja kü­la­li­se – sep­pa­sid üle Ees­ti ning ko­ha­lik­ku rah­vast. Ain Lind­vest män­gis lõõt­sa. Mõõ­ga­meis­ter Ei­nar Laig­na ja Põlt­sa­maa sepp Jaak Kri­vin vii­sid lä­bi ava­mis­ri­tuaa­li – ša­maa­nit­rum­mi põ­ri­na saa­tel ning loit­su­sõ­na­de­ga. Uk­se et­te pan­dud traat­lint teh­ti kat­ki nä­pit­sa­te­ga. Va­la­ti õn­ne­ti­na.

Sep­pa­de võist­lu­ses tu­li mõõ­du­lin­di abi­ta meis­ter­da­da 10sen­ti­meet­ri­ne nael. Üks­ki sepp ei suut­nud sil­ma jär­gi te­ha nõu­tud suu­ru­ses nae­la mil­li­meet­ri täp­su­se­ga, ik­ka jäi mil­li­mee­ter või paar puu­du või oli roh­kem.

Pee­ter Ki­vi­mäe: „Se­pa­töö võ­lu on­gi see, et iga meis­ter­da­tud ese on ori­gi­naal­ne. Kuul­sa­tel sep­pa­del olid omad töö­ni­pid, mi­da teis­te­le ei ava­li­kus­ta­tud, ai­nult sel­lid ja õpi­poi­sid said nä­ha.“

Se­paõp­pe­toa vun­da­ment oli va­la­tud va­rem. Ko­gu hoo­ne ehi­tas ja si­sus­tu­se te­gi pe­re­mees val­mis tä­na­vu ke­va­del kol­me kuu­ga. Li­saks ää­si­le ja ala­si­le on viis väik­se­mat töö­koh­ta, kor­ra­ga saa­vad seal se­pa­töö os­ku­si proo­vi­da küm­me­kond noort.

„Mai­kuus tõi Kuu­sa­lu koo­li kä­si­tööõpe­ta­ja Ur­mas Mark siia kol­me klas­si õpi­la­sed. Olid kaks tun­di, na­gu plaa­ni­tud, siis he­lis­ta­sid koo­li, kas saaks tun­ni veel, lõ­puks kü­si­ti nel­jas­ki tund juur­de. Las­te­le meel­dib siin, ka tüd­ru­kud tun­ne­vad hu­vi. Nel­ja­päe­val käis üks selts­kond Har­ku val­last, kaa­sas nii pois­se kui ka tüd­ru­kuid. Õpe­tan ohu­tust, kõik saa­vad kait­sep­ril­lid ja -kin­dad. Näi­tan, kui­das ääs töö­tab, tut­vus­tan va­ne­maid, 100-150 aas­tat ta­ga­si ka­su­tu­sel ol­nud  töö­riis­tu, ja ka mood­sa­maid töö­va­hen­deid,“ rää­gib Pee­ter Ki­vi­mäe.

Uue se­pa­pa­ja uk­se­pii­da­le on kir­ju­ta­tud: „Esi­me­ne nael val­mis sel­les se­pi­ko­jas 28. mail 2017 kell 12.50.“ Ää­si ko­hal on ki­ri: „Ühek­sa kor­da mõõ­da- üks kord lõi­ka.“

Pe­re­me­he sõ­nul on te­ma töö­riis­ta­muu­seu­mis nüüd­seks ju­ba üle 100 000 ese­me. Ruu­mi­puu­dus on suur, uu­de se­pi­kot­ta toob ta ka Got­lan­dilt os­te­tud va­na käia­ki­vi, mis va­ja muu ko­la alt väl­ja ot­si­da.

Ta rõ­hu­tab, et eel­kõi­ge las­te­le mõel­dud se­pa­töö­ko­ja jaoks ei ole ühest­ki fon­dist ega val­lalt toe­tus­ra­ha kü­si­nud, na­gu po­le ka va­rem: „See on mi­nu pa­nus. Soo­vin luua las­te­le li­sa­või­ma­lu­si te­ge­le­da kä­si­töö ja ene­sea­ren­da­mi­se­ga. Ko­gu su­ve on töö­ko­da ava­tud pü­ha­päe­vi­ti kel­la 15-17. Teis­te ae­ga­de osas tu­leb eel­ne­valt kok­ku lep­pi­da. Osa­lus­ta­su ei ole. See on mi­nu pa­nus ja kin­gi­tus Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päe­vaks. Pa­ni­me se­paõp­pe­toa ava­mi­se ja te­gut­se­mi­se ka EV100 kin­gi­tus­te ni­me­kir­ja.“

Edas­pi­di plaa­nib ta Nä­kial­li­ka­le te­ha veel ühe se­pi­ko­ja, aga muu­seu­mi­toa­na. Sin­na sis­se ei pää­seks, saaks vaa­da­ta võ­ra ta­gant, mis­su­gu­ne oli se­pi­ko­da ku­na­gi, sa­da aas­tat ja roh­kem ta­ga­si.
Kuueaas­ta­selt hak­kas käi­ma se­pi­ko­jas

Pee­ter Ki­vi­mäe ju­tus­tab, et hu­vi se­pa­töö vas­tu on tal lap­se­põl­vest: „Kui tu­li­me pe­re­ga Si­be­rist, ei toh­ti­nud ko­du­kan­dis Läs­nal ela­da. Kuus aas­tat oli me ko­du Vil­jan­di­maal Raud­na kü­las, meie õue peal oli se­pa­pa­da, kus sepp oli Raud­soo Är­ni elu­põ­li­sest sep­pa­de dü­nas­tiast. Hak­ka­sin te­ma juu­res käi­ma kuueaas­ta­selt. Är­ni lu­bas mi­nul­gi tok­si­da.“

0

Toe­tust taot­le­sid ka Ani­ja, Aeg­vii­du, Kuu­sa­lu ja Raa­si­ku val­la ning Lok­sa lin­na las­tea­su­tu­sed.

Juu­ni lõ­pus ja­gas Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­kus kesk­kon­na­tead­lik­ku­se prog­ram­mist ra­ha koo­li­de, las­teae­da­de, oma­va­va­lit­sus­te ja MTÜ­de esi­ta­tud pro­jek­ti­de­le, mis on mõel­dud pea­mi­selt las­te kesk­kon­na­ha­ri­dus­li­kuks ak­tiiv­õp­peks 2017/2018. õp­peaas­tal.

Ani­ja val­da 9178 eu­rot

Keh­ra güm­naa­sium saab 6779 eu­rot. See on mõel­dud tu­le­val õp­peaas­tal loo­dus­ha­ri­dus­li­ke­le ak­tii­võp­pep­rog­ram­mi­de­le, mis ai­ta­vad ku­jun­da­da õpi­las­tes kesk­kon­na­sääst­lik­ke tar­bi­mis­har­ju­mu­si, õpe­ta­vad tund­ma öko­loo­gi­list ta­sa­kaa­lu ning pa­ku­vad ve­ne­keel­se­te­le õpi­las­te­le või­ma­lust tut­vu­da Ees­ti­maa loo­du­se ja lä­hi­ma ümb­rus­kon­na­ga.

Ala­ve­re põ­hi­kool saab õp­pep­rog­ram­mi­deks Aeg­vii­du loo­dus­kes­ku­ses 848 eu­rot. Ani­ja val­la­va­lit­su­se pro­jek­ti­le val­la las­teae­da­de õp­pep­rog­ram­mi­de­le loo­dus­muu­seu­mis ja Hu­vi­ta­va Bio­loo­gia Koo­lis eral­das KIK 1551 eu­rot.

Aeg­vii­du val­da 130 eu­rot

Aeg­vii­du las­teaed saab lin­nu­hom­mi­ku­teks 130 eu­rot. Pro­jek­ti raa­mes õpi­vad las­teaia­lap­sed tund­ma ko­ha­lik­ke lin­nu­lii­ke ja nen­de lau­lu, saa­vad tea­vet lin­du­de käi­tu­mi­sest, rän­dest, pe­sit­se­mi­sest.

Kuu­sa­lu val­da 43 658 eu­rot

Kõi­ge suu­re­ma toe­tus­sum­ma saab MTÜ Kol­ga­kü­la Selts pro­jek­ti­le „La­he­maa rah­vus­par­gi kait­se­kor­ral­dus­lik alus­uu­ring – si­se­maa­kü­la­de mä­lu­maas­ti­kud“, mil­le­le eral­da­ti 30 000 eu­rot. Mä­lu­maas­ti­ke pro­jek­ti tei­se eta­pi­ga  hak­ka­vad kü­la­ko­gu­kon­nad mää­ra­ma oma kul­tuu­ri­loo­list maas­tik­ku – kir­jel­da­tak­se kü­la­de aja­loo­lis-kul­tuu­ri­li­selt olu­li­sed pai­gad ja ob­jek­tid, kul­tuu­ri­lu­gu, rah­va­kul­tuur, tööt­ra­dit­sioo­nid, elu­laad.

Vi­ha­soo las­teaia-alg­koo­li las­te õp­pe­käi­ku­deks uuel õp­peaas­tal eral­da­ti 1145 eu­rot, Kiiu las­teaia pro­jek­ti „Loo­dus las­teae­da“ toe­ta­tak­se 540 eu­ro­ga ning Kuu­sa­lu Jus­si­ke­se las­teaed saab las­te­le vee­ko­gu­de ja nen­de elus­ti­ku ning Lää­ne­me­re kesk­kon­nap­rob­lee­mi­de tut­vus­ta­mi­seks 890 eu­rot.

Kol­ga las­teaia kesk­kon­na­õpe­tu­se pro­jek­ti „Loo­dus meie üm­ber“ toe­ta­tak­se 822 eu­ro­ga. Pro­jek­ti­ga soo­vi­tak­se tead­vus­ta­da loo­dus­kait­set ja loo­dust hoid­vat käi­tu­mis­ju­hi­seid ning mit­me­ke­sis­ta­da õue­sõp­pe või­ma­lu­si.

Kuu­sa­lu kesk­koo­li õp­pe­käi­ku­deks loo­dus­kes­kus­tes­se eral­da­ti 7623 eu­rot ning Kol­ga koo­li kesk­kon­na-alas­te­le õp­pep­rog­ram­mi­de­le, mis tut­vus­ta­vad Ees­ti geo­loo­gi­list ku­ju­ne­mist ja pea­mi­si loo­dus­va­ra­sid, 2638 eu­rot.

Raa­si­ku val­da 1243 eu­rot

Raa­si­ku las­teaed saab las­te­le mets­loo­ma­de tut­vus­ta­mi­seks 145 eu­rot ning Aru­kü­la las­teaed kesk­kon­na­ha­ri­dus­li­ke õp­pe­käi­ku­de jaoks 1098 eu­rot.

Lok­sa lin­na 1183 eu­rot

Lok­sa las­teaia pro­jek­ti „Maailm ja mõn­da“ toe­ta­tak­se 903 eu­ro­ga ning Lok­sa güm­naa­siu­mi õpi­las­te prak­ti­list loo­dus­laag­rit 280 eu­ro­ga. Laag­ri käi­gus tut­vu­tak­se ümb­rus­kon­na bio­loo­gi­lis­te, geo­graa­fi­lis­te eri­pä­ra­de­ga ning ini­me­se ja loo­du­se su­he­te­ga.

0

Möö­du­nud kolma­päe­val oli Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas hool­de­ko­du ar­hi­tek­tuur­se idee­kon­kur­si töö­de ava­lik esit­lus.

Val­la­va­lit­su­se kor­ral­da­tud ar­hi­tek­tuur­se­le kon­kur­si­le esi­ta­ti Kuu­sa­lu tu­le­va­se hool­de­ko­du koh­ta 2 võist­lus­tööd – Mi­mik­ri ja Hoov. Eel­mi­sel kolma­päe­val ko­gu­nes žü­rii Kuu­sa­lu rah­va­maj­ja, kus esit­le­ti võist­lus­töid, järg­nes hin­da­ja­te kin­ni­ne koo­so­lek.

Võist­lus­töö Mi­mik­ri au­tor on Kiiu Kii­ge­põn­ni las­teaia pro­jek­tee­ri­nud Egon Me­tu­sa­la OÜst Me­tu­sa­la Ar­hi­tek­tid. Ta tut­vus­tas es­kii­si – kol­me­kor­ru­se­list klaas­hoo­net, kus tu­ba­del on ava­ta­va­te klaas­sein­te­ga rõ­dud. Esi­me­se­le kor­ru­se­le on ka­van­da­tud ühe­ko­ha­li­sed toad, tei­se­le ka­he­ko­ha­li­sed. Tu­ba­de va­he­le on pla­nee­ri­tud suht­le­mi­s­a­la­deks väik­se­mad sa­lon­gid, li­saks suur ja lä­bi ka­he kor­ru­se ula­tuv söö­gi­saal, kus saab kor­ral­da­da kont­ser­te ja näi­da­ta ki­no. Voo­di­koh­ti on kok­ku 65.

Võist­lus­töö Hoov esi­tas ar­hi­tek­tuu­ri­bü­roo Boa OÜ. Tööd tut­vus­tas fir­ma esin­da­ja­na ar­hi­tekt Maiu Hir­tent­reu. Hool­de­ko­du on ka­van­da­tud H-ku­ju­li­ne, koos­neb vii­lak­tus­te­ga ka­he­kor­ru­se­lis­test ma­ja­dest, mis on kae­tud puit­vood­ri­ga ja oma­va­hel ühen­da­tud. Kes­kel on söö­gi­saal, ka­he tii­va va­he­le te­ki­vad si­seõued. Voo­di­koh­ti on 101, alu­mi­sel kor­ru­sel on tu­ba­del ter­ras­sid, üle­mi­sel rõ­dud. Tu­ba­de va­he­le on ka­van­da­tud väik­se­maid sa­lon­ge. Va­ja­du­sel saab ma­ju juur­de ehi­ta­da või esial­gu ehi­ta­da neid vä­hem.

Žü­riis osa­le­sid hin­da­mi­sel val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si, val­laar­hi­tekt Ka­di Raud­la, ar­hi­tek­tid Rai­vo Tab­ri, Tii­na Sko­li­mows­ki, Tiit Sild ja Jaan Kuu­se­mets. Ekspertidena kaasati ehitusspetsialist Ljubov Beglova, hoolekandespetsialist Pilleriin Kurg ja eakate kodu juht Küllike Enok.

Ka­di Raud­la: „Võist­lus­tööd olid eriilmelised, ar­hi­tek­tid olid tei­nud tõ­sist tööd. Žü­rii lei­dis, et , et kuigi võistlustöö Mimikri on arhitektuurselt huvitav ning elegantne, sobib pa­re­mi­ni hool­de­ko­duks võist­lus­töö Hoov. See on pa­re­ma ruu­mi­la­hen­du­se­ga, an­nab või­ma­lu­se ehi­ta­da va­ja­du­sel järk­jär­gult, tsoneerida vastavalt elanike vajadustele, eelduslikult halduskulude poolest soodsam. Kuigi arutasime pikalt, suurt vaidlust võitja valimisel ei tekkinud. Zürii tegi ettepanekuid, kuidas võidutööd täiendada.“

Val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si üt­les, et ideaal­set la­hen­dust ei pa­ku­tud, mõ­le­mal oli puu­du­si: „Mõist­li­kum on jät­ka­ta töö­ga Hoov, mis vas­tab roh­kem hool­de­ko­du va­ja­dus­te­le, Mi­mik­ri on pi­gem ho­tel­li jaoks.“

Val­la­va­lit­sus kin­ni­tab nel­ja­päe­val toi­mu­val is­tun­gil kon­kur­si võit­ja. Val­la­va­nem mär­kis, et es­malt tu­leb lei­da in­ves­tor, kes hool­de­ko­du val­mis ehi­tab ja hak­kab ar­hi­tek­ti­de­ga koos­tööd te­ge­ma. Prot­ses­si­ga po­le kii­re, in­ves­to­ri leid­mi­seks kuu­lu­ta­tak­se han­ge väl­ja ilm­selt käe­so­le­va aas­ta lõ­pus.

0

Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu kin­ni­tas las­teaiaõ­pe­ta­ja töö­ta­su alam­mää­raks ala­tes 1. sep­temb­rist 840 eu­rot, prae­gu saa­vad las­teaiaõ­pe­ta­jad val­las pal­ka kesk­mi­selt 768 eu­rot. Ala­tes 1. jaa­nua­rist 2018 hak­ka­vad Ani­ja val­la las­teae­da­de õpe­ta­jad saa­ma vä­he­malt 85 prot­sen­ti üld­ha­ri­dus­koo­li õpe­ta­ja töö­ta­su alam­mää­rast ehk prae­gu­se prog­noo­si ko­ha­selt 957 eu­rot ning 1. jaa­nua­rist 2019. aas­tal vä­he­malt 90, ma­gist­rik­raa­di­ga õpe­ta­jad vä­he­malt 100 prot­sen­ti, üld­ha­ri­dus­koo­li õpe­ta­ja töö­ta­su alam­mää­rast – prog­noo­si ko­ha­selt 1031 eu­rot.

Ot­sus on va­ja­lik, et saa­da rii­gilt las­teaiaõ­pe­ta­ja­te pal­ga tõst­mi­seks toe­tust. Sel nel­ja­päe­val, 22. juu­nil peaks vabariigi va­lit­sus hak­ka­ma aru­ta­ma mää­rust, mil­le­ga eral­da­tak­se ko­ha­li­ke­le oma­va­lit­sus­te­le li­sa­ra­ha las­teaiaõ­pe­ta­ja­te töö­ta­su­deks. Tin­gi­mus on, et oma­va­lit­su­sed pea­vad alates 1. sep­temb­rist tõst­ma las­teaed­ni­ke pal­gad vä­he­malt 840 eu­ro­ni, järg­mi­sel ja üle­järg­mi­sel aas­tal vä­hen­da­ma veel­gi nen­de va­het üld­ha­ri­dus­koo­li­de õpe­ta­ja­te pal­ka­de­ga.

Kui­gi va­lit­su­se mää­rus po­le veel vas­tu võe­tud, ot­sus­tas Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu möö­du­nud nä­da­lal tõs­ta val­la kol­me las­teaia õpe­ta­ja­te alam­pal­gad toe­tu­se saa­mi­seks nõu­tud ta­se­me­le.

„Va­lit­su­sel on head ka­vat­su­sed ning ole­ne­ma­ta sel­lest, kas edas­pi­di an­tak­se pal­ga­tõu­suks toe­tust või mit­te, on meil nüüd ot­sus­ta­tud – las­teaiaõ­pe­ta­ja­te pal­gad tõu­se­vad,“ üt­les abi­val­la­va­nem Mar­ge Ra­ja.

Ta li­sas: „Ot­su­se te­ge­mi­seks on ae­ga 20. au­gus­ti­ni. Otsustasime nüüd, et an­da las­teaia­õpe­ta­ja­te­le en­ne su­ve­puh­kust po­si­tiiv­ne sõ­num.“

Ani­ja val­la las­teaiaõ­pe­ta­ja­te pal­ga­tõu­suks ku­lub sel aas­tal kok­ku 27 601 eu­rot, mil­lest kaks kol­man­dik­ku on lu­ba­nud riik. Rii­giee­lar­vest toe­tus­sum­ma­de ja­ga­mi­sel ar­ves­ta­tak­se las­teaia­las­te ja õpe­ta­ja­te ame­ti­koh­ta­de ar­vu ning mu­nit­si­paal­las­teae­da­de kõrg­ha­ri­du­se­ga õpe­ta­ja­te pal­ka. Va­lit­su­se eel­nõu jär­gi saab Ani­ja vald las­teaiaõ­pe­ta­ja­te pal­ga­tõu­suks tä­na­vu nel­jaks kuuks rii­gilt 18 235 eu­rot toe­tust, val­laee­lar­vest ku­lub sel­leks 9 366 eu­rot.

Mar­ge Ra­ja mär­kis – kui va­rem pa­nus­ta­ti pea­mi­selt be­too­ni ehk teh­ti las­teaia­hoo­neid kor­da, siis nüüd on jõu­tud ini­mes­te­ni ning aas­ta lõ­pus võib öel­da, et tä­na­vu pöö­ra­ti suurt tä­he­le­pa­nu las­teaia­töö­ta­ja­te pal­ka­de­le. Õpe­ta­ja­te abi­de töö­ta­su tõs­tis vo­li­ko­gu 1. jaa­nua­rist, õpe­ta­ja­te pal­gad tõu­se­vad 1. sep­temb­rist.

Pal­ga­tõu­su on soo­vi­nud ka val­la pal­gal ole­vad üle­jää­nud pe­da­goo­gid – kuns­ti­de­koo­li õpe­ta­jad ja rin­gi­ju­hid.

Mar­ge Ra­ja: „Kõi­ke kor­ra­ga me ei suu­da, kuid on üs­na loo­gi­li­ne jätk, et edas­pi­di pea­vad tõus­ma ka teis­tel las­te­ga töö­ta­va­tel õpe­ta­ja­tel, rin­gi­juh­ti­del, noor­te­juh­ti­del. Val­la­va­lit­sus ei saa se­da prae­gu küll lu­ba­da, kuid te­gut­se­me sel­le ni­mel.“

0

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus kut­sus osa­le­ma elu­hoo­ne­te vär­vi­mis­kam­paa­nias „Löö­me kü­lad lil­le“. Kok­ku esi­ta­ti täh­ta­jaks, 15. juu­niks 28 osa­le­mi­sa­val­dust, kaa­sa­löö­jaid on 16 kü­last ning ka Kuu­sa­lu ja Kiiu ale­vi­kust.
Val­la­va­lit­sus kin­ni­tas eel­mi­se nä­da­la is­tun­gil õi­geaeg­selt lae­ku­nud aval­dus­te pin­ge­rea. Val­la li­saee­lar­ves on kam­paa­nia jaoks eral­da­tud 10 000 eu­rot. Vald toe­tab elu­hoo­ne­te oma­nik­ke ku­ni 300 eu­ro­ga, toe­tust an­tak­se ku­ni 50 prot­sen­di ula­tu­ses vär­vi­de ja ma­ter­ja­li­de mak­su­mu­sest.
Pin­ge­ri­da moo­dus­ta­ti vas­ta­valt va­rem kin­ni­ta­tud tin­gi­mus­te­le – ee­lis­ta­tud on elu­ma­jad, mis val­mi­nud en­ne aas­tat 1940, ning las­te­ga pe­red. Ma­jad tu­leb ära vär­vi­da käe­so­le­val aas­tal hil­je­malt 30. ok­toob­riks.
Val­la ma­jan­dus­tee­nis­tu­se juht Ma­dis Praks üt­les, et selle nä­da­la jook­sul sõi­dab kü­lad lä­bi ja pil­dis­tab vär­vi­mi­se­le mi­ne­vad hoo­ned. Uuesti pildistab siis, kui majad värvitud.
Haa­va­kan­nu kü­las vär­vi­tak­se kam­paa­nia käi­gus Kes­ku­ta ta­lu, Ha­ras Lii­va­ku ja Ta­ga­põl­lu ta­lu, Hirv­lis Kõ­ve­ra-Käsp­ri, Joa­ves­kil Pär­li­mäe, Ka­ha­las Uus-Liiak­se ja Poh­la­jõe, Kiiu-Aab­las Suu­raia ta­lu, Kol­ga-Aab­las Al­li­ka ta­lu, Kol­ga­kü­las Lii­va­mäe ning Väl­ja­mi­ku ja Val­la­ma­ja ta­lud, Lok­sa kü­las Aiaot­sa ta­lu, Mus­ta­met­sas Aa­su ta­lu, Sal­mis­tul Uus-Kar­ja­ku, Suur­peal Kop­li­ta­lu, Tam­mis­peal Uus-Kuu­si­ku, Ta­pur­las Lau­nee­me ja Leo­ta­ja ta­lud, Valk­las Lam­me ta­lu, Vi­ha­soos Ka­la­mäe ning Saa­res­te ja Mets­na ta­lud. Kuu­sa­lu ale­vi­kus ha­ka­tak­se kam­paa­nia raa­mes vär­vi­ma Kesk­väl­jak 4 ja 18 ning Met­sa 15 ja Ku­pu tee 3, Kiius Oja 4 ela­muid.
Ma­dis Praks kom­men­tee­ris, et kok­ku ku­lub val­laee­lar­vest kam­paa­nia­ga ku­ni 8700 eu­rot: „Ar­ves­ta­si­me, et osa­le­vad 30-40 pe­ret, tu­li paar pe­ret vä­hem. See­ga saa­me kõi­ki toe­ta­da mak­simum­mää­ras ehk ku­ni 300 eu­ro ula­tu­ses ja pin­ge­real ei ole­gi olu­list täht­sust.“

0

Vas­ta­valt tun­nus­ta­mi­se kor­ra­le pre­mee­ri­ti Ani­ja val­las ka tä­na­vu ai­neo­lüm­piaa­di­del ning kon­kurs­si­del kol­me pa­re­ma hul­ka tul­nud õpi­la­si.

Keh­ra güm­naa­siu­mi õpi­la­ne Get­ter Mä­gi sai pree­miaks Üle­mis­te kes­ku­se 3 kin­ke­kaar­ti. Esi­ko­ha eest Har­ju maa­kon­na piir­kond­li­kul õpi­la­set­le­ja­te rii­gi­kon­kur­sil ja esi­ko­ha ees kon­kur­sil „Noor­te luu­le­prõmm 2016/2017“ an­tak­se tal­le 50eu­ro­sed ning piir­kond­li­kul et­lus­kon­kur­sil „Koi­du­lau­li­ku val­gel“ saa­vu­ta­tud 2. ko­ha eest 40eu­ro­ne kin­ke­kaart. Te­ma koo­liõ­de Ve­ro­ni­ka Fo­mi­nad tä­na­ti 50eu­ro­se kin­ke­kaar­di­ga esi­ko­ha eest va­ba­riik­li­kul olüm­piaa­dil ees­ti keel tei­se kee­le­na.

Iri­na-Kat­rin Kou­del­kat pre­mee­ri­ti Üle­mis­te kes­ku­se 40 eu­ro suu­ru­se kin­ke­kaar­di­ga 2. ko­ha eest va­ba­riik­li­kul olüm­piaa­dil ees­ti keel tei­se kee­le­na. Sa­ma­väär­se tä­nu­kin­gi said Har­ju­maa kuns­tio­lü­piaa­di 2.-3. ko­ha eest Mia Rul­li, koo­li­noor­te ar­hi­tek­tuu­ri­kon­kur­sil „Mi­nu unis­tus­te ko­du­tä­nav“ saa­vu­ta­tud 2. ko­ha eest Lau­ra Res­tov ning Rael Pik­kel 2. ko­ha eest joo­nis­tus­võist­lu­sel „Kait­se­vä­gi õp­pus­tel“. Kõik nad õpi­vad Keh­ra güm­naa­siu­mis.

Kaks Keh­ra koo­li õpi­last, koo­li­noor­te ar­hi­tek­tuu­ri­kon­kur­sil „Mi­nu unis­tus­te ko­du­tä­nav“ 3. ko­ha võit­nud An­na­bel Hiiu ning Ma­ria Is­rael, kes saa­vu­tas joo­nis­tus­võist­lu­sel „Kait­se­vä­gi õp­pus­tel“ oma va­nu­se­rüh­mas 3. ko­ha, said tä­nu­kin­gi­tu­seks Üle­mis­te kes­ku­se 30eu­ro­se kin­ke­kaar­di. Sa­ma pree­mia an­ti ka Ala­ve­re koo­li õpi­la­se­le Ca­ri­na Ma­ris Vol­mer­so­ni­le, kes või­tis Har­ju­maa kä­si­töö ja ko­dun­du­se olüm­piaa­dil 3. ko­ha.

Car­men-Ma­ria Roo­si Keh­ra güm­naa­siu­mist sai esi­ko­ha eest Har­ju­maa algk­las­si­de et­lus­kon­kur­sil Üle­mis­te kes­ku­se 10eu­ro­se kin­ke­kaar­di.

Las­na­mäe lin­nao­sa­va­lit­sus tun­nus­tas oma ela­ni­ke re­gist­ris ole­vat Keh­ra güm­naa­siu­mi õpi­last Bri­ta Ploom­puud ini­me­seõ­pe­tu­se piir­kon­na­voo­ru olüm­piaa­dil saa­vu­ta­tud 3. ko­ha eest tä­nu­kir­ja ja mee­ne­ga.

0

Tei­si­päe­val lõp­pes Raa­si­ku val­la töö- ja puh­ke­laa­ger, juu­lis oo­ta­vad ees ma­lev ning Ra­Ku laa­ger Kõr­ve­maal.

Nii pal­ju su­ve­laag­reid, kui tä­na­vu, po­le Raa­si­ku val­la noor­tel vii­mas­te aas­ta­te jook­sul ol­nud. Sel aastal esi­mest kor­da toi­mu­va ma­le­va 15 koh­ta täi­tu­sid ime­kii­res­ti, ka töö- ja puh­ke­laag­ris­se oli soo­vi­jaid roh­kem, kui­gi vas­tu sai võt­ta 50. Koh­ti jät­kub veel Raa­si­ku val­la noor­te su­ve­laag­ris­se Ra­Ku, ku­hu on oo­da­tud noo­red va­nu­ses 10-16. Laag­rit kor­ral­dab Raa­si­ku noor­te­kes­kus, plaa­nis on ol­la 16.-21. juu­li­ni Kõr­ve­maa mat­ka- ja suu­sa­kes­ku­ses.

Raa­si­ku val­la töö- ja puh­ke­laag­ri vii­ma­ne töö­päev oli 19. juu­nil Pi­ka­ve­re mõi­sa juu­res. 50 noort üle Raa­si­ku val­la töö­ta­sid ala­tes 7. juu­nist Aru­kü­las, Raa­si­kul, Pi­ka­ve­res.

Laag­ri üks kor­ral­da­ja­test, Aru­kü­la kul­tuu­ri­juht Ga­ri­na Too­min­gas rää­kis, et suu­re­mad tööd olid Aru­kü­la põ­hi­koo­li esi­se plat­si hea­kor­ra­tööd, Aru­kü­la lau­lu­la­va vär­vi­mi­ne, Raa­si­kul Kon­su­mi esi­se kor­ras­ta­mi­ne, 22. juu­nil ava­ta­va tam­me­par­gi plat­sil ki­vi­de ko­ris­ta­mi­ne, ki­ri­ku ümb­ru­se ko­ris­ta­mi­ne. Pi­ka­ve­res vär­vi­sid lap­sed pin­ke, ro­hi­sid ja rii­su­sid.

Ga­ri­na Too­min­gas: „On vä­ga tä­nu­väärt, et meil on val­la­va­lit­su­se toel või­ma­lik sel­list laag­rit te­ha. Nen­de liht­sa­te töö­de­ga õpe­ta­me lastele maast ma­da­last, põl­vest põl­ve, mi­da tä­hen­dab töö te­ge­mi­ne. Kas­va­vad väl­ja noo­red, kes ei pel­ga tööd ning see­ga ka ma­le­va­ko­had täi­tu­vad kii­res­ti. Su­gu­gi mit­te igas oma­va­lit­su­ses po­le ol­nud noor­tel nii suurt tun­gi töö­laag­ri­tes­se tul­la.”

2002. aas­tast suviti toi­mu­nud töö- ja puh­ke­laag­ris­se said kor­ral­da­jad võt­ta um­bes 50 last. Ga­ri­na Too­min­gas tõ­des, et taht­jaid oli roh­kem, kuid ar­vu suu­ren­da­mi­ne oleks kas­va­ta­nud ee­lar­vet, nõud­nud li­saks ju­hen­da­jaid. 50 last ma­hu­tu­sid ära bus­si, mil­le­ga käi­di Len­nu­sa­da­mas, „Lui­ke­de jär­ve” vaa­ta­mas, sõi­de­ti rat­su­ta­ma ja Vem­bu-Tem­bu­maa­le.

Ra­Ku laag­ris­se veel ma­hub

8 aas­tat jär­jest toi­mu­nud Ra­Ku su­ve­laag­ri kor­ral­da­ja An­ge­la Al­lik lau­sus, et Kõr­ve­maa­le tu­le­kuks on koh­ti veel pal­ju. Ta sõ­nas, pa­ra­ku on pal­jud noo­red tea­ta­nud, et lä­he­vad pe­re­de­ga rei­si­ma või su­veks töö­le: „Suur vaev on laag­ri kor­ral­da­mi­seks nähtud, ei ta­ha, et peaks laag­ri ära jät­ma. Eel­mis­te aas­ta­te ko­ge­mus on näi­da­nud, et las­tel on laag­ris lõ­bus, saa­dak­se uu­si sõp­ru ko­gu eluks, positiivsust värs­kest õhust ja lii­ku­mi­sest.”

Al­gu­ses oli laa­ger Raa­si­ku ja Kuu­sa­lu val­la noor­te­le, sel­lest tu­leb ka ni­mi Ra­Ku, ra­ha­li­selt toe­ta­sid mõ­le­mad val­lad. Nüüd Kuu­sa­lu val­la lap­sed laag­ris enam ei osa­le ning toe­tus tu­leb vaid Raa­si­ku val­lalt. Mõ­nel aas­tal on saa­dud toe­tust ka Lea­de­rist, ühel aas­tal va­li­ti Ra­Ku laa­ger Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja parimaks pro­jek­tiks.

An­ge­la Al­lik rää­kis, et laag­ris on tä­na­vu plaa­nis mat­ka­ta Kõr­ve­maa män­ni­met­sas, sõi­ta jalg­rat­ta­ga, uju­da jär­ves, proo­vi­da vi­bu­lask­mist, disc-gol­fi, Mar­tin Möl­lits Aru­kü­last teeb tea­dus­teat­rit, tu­leb ka ül­la­tus­kü­la­li­ne, plaa­nis on mees­kon­na­män­gud. Lap­sed öö­bi­vad Kõr­ve­maa mat­ka- ja suu­sa­kes­ku­ses.

An­ge­la Al­lik sõ­nas, et laag­ri tuu­sik on 90 eu­rot, sel­le sees kõik te­ge­vu­sed, ma­ju­tus voo­di­tes, soe dušš ja 4 kor­da päe­vas söök, iga laps saab laag­rist kaa­sa mä­lu­pul­ga fo­to­de­ga.

0

Kü­lap­lat­si äär­de on ka­vas ki­viae­da ha­ka­ta taas­ta­ma sel su­vel, val­mis saab aas­ta pä­rast.

Ap­ril­lis, kui Kesk-Ees­tis ku­na­gi­sel Ees­ti ja Lii­vi kum­ber­man­gu pii­ril toi­mus Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päe­va pi­dus­tus­te ava­mi­seks matk, osa­le­sid ka mõ­ned Kihm­la-Sa­lu­mäe ela­ni­kud.

„Siis tu­li ju­tuks, et kui kõik tee­vad Ees­ti juu­be­liks kin­gi­tu­si, võik­si­me ka oma kü­la­ga mi­da­gi kin­ki­da. Lu­ge­si­me, mi­da tei­sed plaa­ni­vad – kes ehi­tab kii­ge, kes püs­ti­tab li­pu­var­da. Meil on kõik need teh­tud, kuid kü­las on mit­med me­hed ha­ka­nud taas­ta­ma ki­viae­du, sel­lest tu­li idee ra­ja­da koos üks ki­viaed,“ rää­kis ki­viaia-pro­jek­ti eest­ve­da­ja Oma­ri Si­ni­järv MTÜst Kihm­la-Sa­lu­mäe.

Ta mär­kis, et ühest kül­jest on ki­viaiad ke­nad ning an­na­vad ko­gu kü­la­le il­met, tei­salt tu­leks nõu­ka-ajal lõ­hu­tud ki­viaiad na­gu­nii ära ko­ris­ta­da – kehv on nii­ta, kui ki­vid laia­li.

Ot­sus­ta­ti, et 100 meet­rit ki­viae­da taas­ta­tak­se Kihm­la-Sa­lu­mäe kü­lap­lat­si ää­res. Kü­la­plat­si vä­ra­va juu­res on se­da pi­sut ju­ba ole­mas – na­tu­ke ae­da teh­ti li­gi kaks aas­tat ta­ga­si, kui seal ava­ti mä­les­tus­ki­vi en­di­se­le ki­hel­kon­na­koo­li­le.
„Pi­sut ole­me ka kü­lap­lat­si ees ole­vat ku­na­gist ki­viae­da sät­ti­nud, et sel­le üm­bert saaks nii­ta, kuid sel­lel aial po­le te­gu ega nä­gu, ki­vid on sis­se va­ju­nud,“ tõ­des Oma­ri Si­ni­järv.

Ki­viaia te­ge­mi­se koo­li­tust kor­ral­da­da po­le ka­vas, mit­me­tel Kihm­la-Sa­lu­mäe kü­la­mees­tel on oma ko­duaia juur­de ki­viaia te­ge­mi­se ko­ge­mus ole­mas. Osa ki­vi­dest, mi­da kin­gi­tu­seks mõel­dud ki­viaia jaoks va­ja, saab sealt­sa­mast va­nast aiast, suu­rem osa on ka­vas ko­ha­le tuua Kihm­la kü­la Paa­si­ku-pool­sest ser­vast.

„Sealt ki­vi­de too­mi­se­ga on meil plaan, mil­le­ga la­hen­da­me veel ühe prob­lee­mi,“ sõ­nas Oma­ri Si­ni­järv.

Ko­ha­li­ku rah­va et­te­pa­ne­kul ot­sus­ta­ti tä­na­vu jät­ta pin­da­ma­ta üks lõik kü­la lä­bi­vast kruu­sa­teest, see on Kihm­la kü­la al­gu­ses, kui tul­la Keh­ra poolt: „Sel­lel tööl po­le prae­gu mõ­tet, ku­na ka­te ei pü­si, sest tee on lo­hus – ser­vad on kõr­ge­mad kui tee. Proo­vi­si­me ku­na­gi tee­ser­va oma jõu­du­de­ga suu­re lintt­rak­to­ri­ga ma­ha lü­ka­ta. Pol­nud või­ma­lik, sest tee ää­res olid maa­ki­vid – seal on kõ­vas­ti üle sa­ja meet­ri va­na la­gu­ne­nud ki­viae­da, mil­le vas­tu lõ­hu­tak­se ma­si­naid. Ku­na teed ei saa kor­da te­ha tei­si­ti, kui tu­leb ki­viaed sealt ära ko­ris­ta­da, soo­vi­me­gi need ki­vid trans­por­ti­da kü­lap­lat­si juur­de aia ehi­ta­mi­seks.“

Kõik saa­vad osa­le­da

Ki­viaia ehi­tab kü­la­rah­vas ise, kuid ki­vi­de ühest ko­hast kät­te­saa­mi­seks ja tei­se ve­da­mi­seks on va­ja teh­ni­kat – kop­pa ja kal­lu­rit. Kü­la­selts kir­ju­tas pro­jek­ti SA Ko­da­ni­kuü­his­kon­na Siht­ka­pi­ta­li ja rii­gi­kant­se­lei EV100 kor­ral­dus­toim­kon­na taot­lus­voo­ru. Sealt on või­ma­lik saa­da ku­ni 1500 eu­rot toe­tust Ees­ti juu­be­liks mõel­dud kin­gi­tus­te te­ge­mi­seks. Et ko­gu et­te­võt­mi­se ku­luks on ar­ves­ta­tud 3500 eu­rot, loo­de­tak­se 2000 eu­rot saa­da Ani­ja val­lalt.

„Ku­na sel aas­tal jääb kü­la­teest osa pin­da­ma­ta, võiks sel­le­le mõel­dud ra­ha eest toe­ta­da meie ki­viaia te­ge­mist,“ ar­vas Oma­ri Si­ni­järv.

Ki­viaia ra­ja­mi­ne al­gab ko­he, kui on saa­dud kin­ni­tus, et et­te­võt­mist toe­ta­tak­se. Te­hak­se, kui­das jõu­tak­se – ük­si laob päe­vas um­bes viis meet­rit 60-70 sen­ti­meet­ri kõr­gust ae­da: „Mi­da roh­kem me­hi, se­da roh­kem kor­ra­ga jõuab. Kind­las­ti kaa­sa­me ka kü­la­teh­ni­kat. Eel­mi­sel kor­ral pa­ni­me kü­lap­lat­si äär­de kõi­ge suu­re­mad ki­vid pai­ka mu­rut­rak­to­ri­ga – ühel me­hel on mu­rut­rak­to­ri kül­jes vints, sel­le­ga tõm­bas.“

Kü­la­rah­va plaa­ni­de ko­ha­selt peaks 100 meet­rit ki­viae­da kü­lap­lat­si ää­res ole­ma val­mis 11. au­gus­tiks 2018. Sel­leks päe­vaks on ka­van­da­tud ki­viaia ava­mi­ne ning Kihm­la-Sa­lu­mäe kü­la­de en­dis­te ja prae­gus­te ela­ni­ke kok­ku­tu­lek „Ta­ga­si juur­te juur­de“. Siis saa­vad kõik, kes soo­vi­vad, osa­le­da Ees­ti rii­gi juu­be­li­kin­gi­tu­se te­ge­mi­sel ehk või­ma­lu­se ra­ja­da ise tü­ki­ke ki­viae­da, li­sa­da sin­na ühe põl­lu­ki­vi.

0

Lok­sa­le teh­tud erand on and­nud üle-ees­ti­li­se­le mee­dia­le kõ­neai­net mit­meks päe­vaks.

Va­ba­rii­gi va­lit­sus kin­ni­tas eel­mi­sel nel­ja­päe­val, 15. juu­nil hal­dus­ter­ri­to­riaal­se kor­ral­du­se muu­da­tu­sed – Lok­sa lin­na ühen­da­mi­ne Kuu­sa­lu val­la­ga ot­sus­ta­ti ära jät­ta.

Is­tun­gi­le järg­ne­nud pres­si­kon­ve­rent­sil sel­gi­tas rii­gi­hal­du­se mi­nis­ter Jaak Aab, et Lok­sa linn ja Kuu­sa­lu vald ei ole ise­gi üri­ta­nud oma­va­hel koos­tööd te­ha. Tee­nus­te ja isi­ku­te lii­ku­mi­ne ei ole ka­he oma­va­lit­su­se va­hel ol­nud si­dus. Ela­ni­ke kü­sit­lu­sed näi­ta­sid, et mõ­le­mas oma­va­lit­su­ses on ini­me­sed üle­kaa­lu­kalt ühi­ne­mi­se vas­tu. Lok­sa on eri­ne­valt Kuu­sa­lust vä­ga sel­gelt lin­na­li­ne ko­gu­kond.

Tä­na­vu veeb­rua­ris te­gi va­ba­rii­gi va­lit­sus ühi­ne­mi­set­te­pa­ne­kud nei­le oma­va­lit­sus­te­le, kus ela­nik­ke on al­la 5000. Lok­sal lin­nal soo­vi­ta­ti ühi­ne­da Kuu­sa­lu val­la­ga.

Va­ba­rii­gi va­lit­su­se mee­le­muu­tus te­ki­tas nu­ri­naid nii po­lii­ti­ku­tes kui ka mit­mes oma­va­lit­su­ses üle Ees­ti. Nel­ja­päe­val tea­tas sund­lii­de­ta­va Lü­ga­nu­se val­lavo­li­ko­gu esi­mees, et vald pöör­dub koh­tus­se, ku­na ei nõus­tu sund­liit­mi­se­ga – ühe põh­jen­du­se­na vii­tas ta Lok­sa koh­ta teh­tud eran­di­le: „Lok­sa on 2700 ela­ni­ku­ga, meie ole­me suu­re­mad.“

Uu­dis­tes seos­ta­ti Lok­sa lin­na liit­ma­ta jät­mist lin­na­pea Vär­ner Loots­man­ni kes­ke­ra­kond­li­ku kuu­lu­vu­se­ga – on aas­taid ol­nud era­kon­na Har­ju piir­kon­na juht.

Eel­mi­ne rii­gi­hal­dus­mi­nis­ter Ar­to Aas kom­men­tee­ris, et Lok­sa lin­na­le eran­di te­ge­mi­ne par­tei­pi­le­ti alu­sel ri­kub hal­dus­re­for­mi ees­mär­ki ja toob uu­si koh­tu­vaid­lu­si teis­te oma­va­lit­sus­te­ga. Va­lit­su­se ot­su­sed te­ki­ta­sid te­ma hin­nan­gul pi­gem uu­si konf­lik­te, kõi­ge enam kan­na­ta­vad Lok­sa ela­ni­kud ise.

Õi­gus­kants­ler Ül­le Ma­di­se tõ­des sa­mu­ti – kui üks ja sa­ma ar­gu­men­tat­sioon viib Lok­sa ja Kuu­sa­lu pu­hul sel­le­ni, et neid ei lii­de­ta, ja mõ­ne­de teis­te pu­hul, et lii­de­tak­se, siis võib see koh­tu jaoks ol­la vä­ga tõ­si­ne kaa­lut­lus­vi­ga.

Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et va­ba­rii­gi va­lit­su­se ot­sus on mõis­te­tav, aga ebaee­ti­li­ne: „Kuu­sa­lu val­la mak­su­maks­ja rõõ­mus­tab, mak­su­ra­ha saab ka­su­ta­da val­la aren­da­mi­seks. Üld­po­lii­ti­li­sed põh­jendu­sed on sa­mas nae­ru­väär­sed, ot­si­tud. Loots­mann ka­su­tas oma mõ­ju­või­mu ja säi­li­tas en­da vürs­ti­rii­gi.“

Lok­sa vo­li­ko­gu IR­Li va­li­mis­ni­me­kir­ja esin­da­ja And­res Kaar­mann: „Mi­na saan aru, et Kes­ke­ra­kond pa­ni va­ba­rii­gi va­lit­su­ses ve­to Lok­sa liit­mi­se­le ja po­le­gi olu­li­ne, mil­lis­te tee­ne­te eest Lok­sa lin­na­ju­hid pri­vi­lee­gi väl­ja kaup­le­sid. Mu­ret­te­ki­tav on, et sel­li­ne va­lit­se­mis­kul­tuur on nüüd oma­va­lit­sus­te ta­san­dilt jõud­nud Stenboc­ki maj­ja.“

Re­for­mie­ra­kon­na Lok­sa osa­kon­na juht Igor Ig­nah­hin: „Raa­si­ku vald nä­gi vae­va, et saa­da nõu­tud 5000 ela­nik­ku kok­ku, aga Lok­sa jäe­ti eral­di. Haldusreformi kri­tee­rium oleks pi­da­nud ole­ma see, kui suur on oma­va­lit­sus­te tu­lu­baas ela­ni­ku koh­ta. Va­ba­rii­gi va­lit­su­se ot­su­se­ga pea­ta­ti Lok­sa lin­na areng pi­kaks ajaks.“

Lin­na­pea Vär­ner Loots­mann lau­sus Sõ­nu­mi­too­ja­le, et va­ba­rii­gi va­lit­sus on ot­su­se tei­nud, lin­na­vo­li­ko­gu esi­tas ar­gu­men­tee­ri­tud ar­va­mu­se, va­lit­sus võt­tis se­da ar­ves­se: „Eks muu­tu­si tu­leb veel, hal­dus­re­for­mi on teh­tud pik­ka ae­ga ja te­hak­se ka edas­pi­di.“
Lok­sa vo­li­ko­gu is­tungid

Nel­ja­päe­va, 15. juu­ni õh­tul toi­mu­nud Lok­sal lin­na­vo­li­ko­gu is­tun­gi päe­va­kor­ras oli ka üle­vaa­de hal­dus­re­for­mist. Lin­na­pea pal­vel jäe­ti see päe­va­kor­rast väl­ja. Lin­na­pea sel­gi­tas, et tu­leb veel täien­da­vat in­fot.

Lok­sa vo­li­ko­gu kin­ni­tas oktoobris toimuvateks ko­ha­li­keks va­li­mis­teks ühe va­li­mis­ring­kon­na. Loksa lin­na­vo­li­ko­gu jääb ka edas­pi­di 15liik­me­li­seks.

Sa­mal is­tun­gil ja­ga­ti kut­sed tei­si­päe­va, 20. juuni istungile.

Teisipäeval lausus linnapea volikogu istungil, et tänu Loksa osas tehtud otsusele tehakse mõne teisegi omavalitsuse kohta mõistlik otsus, näiteks Keila ja Nõo.

Sõnumitooja küsimusele, kuidas suhtub sellesse, et pärast vabariigi valitsuse otsust on teda meedias palju kritiseeritud, avaldatud karikatuure, vastas linnapea: „Väga positiivselt suhtun, sest õige otsus on tehtud tänase seisuga.“