Esmaspäev, 24. aprill 2017
Artiklid

0

Kuu­sa­lu kesk­kool võt­tis ka­su­tu­se­le mü­ra­foo­ri, mis an­nab mär­ku, kui ruu­mis on mü­ra­ta­se tõus­nud lii­ga kõr­geks – ini­mest häi­ri­vaks või ter­vist ja heao­lu kah­jus­ta­vaks.
Mü­ra­foor sar­na­neb liik­lust re­gu­lee­ri­va val­gus­foo­ri­ga, ro­he­li­ne tu­li näi­tab nor­mee­ri­tud ta­set, kol­la­ne hoia­tab mü­ra in­ten­siiv­su­se kas­vust ja pu­na­ne an­nab mär­ku lii­ga val­just kõ­ne­le­mi­sest ehk lär­mist. Pu­na­se tu­le­ga hak­kab töö­le sig­naal, mis kä­sib lär­ma­mi­se lõ­pe­ta­da.
Kuu­sa­lu koo­li di­rek­tor Vel­lo Sats rää­kis, et es­malt pan­di mü­ra­foor koo­li söök­las­se, seal on söö­gi­va­he­tun­di­del mü­ra­ta­se kõr­ge: „Ko­he esi­me­sel söö­gi­va­he­tun­nil hak­kas hoia­tav sig­naal töö­le ega lõp­pe­nud, pi­di­me ma­ha kee­ra­ma. Pu­na­ne tu­li põ­les pi­de­valt, ka siis, kui söök­la töö­ta­jad pa­nid toi­du­nõu­sid laua­le, ni­hu­ta­sid too­le. Meil on koo­lis li­gi 600 õpi­last, kol­mel söö­gi­va­he­tun­nil söö­vad kor­ra­ga 200. Olek­si­me saa­nud foo­ri tund­lik­kust ma­da­la­maks sea­da, aga see ol­nuks ene­se pet­mi­ne. Mõist­si­me, et meie söök­las se­da ka­su­ta­da ei saa, so­bib klas­si­des­se.“
Ko­gu eel­mi­se nä­da­la oli mü­ra­foor 2.c klas­sis. Klas­si­õpe­ta­ja Ter­je Sats rää­kis: „Foor dist­sip­li­nee­rib, nä­ha oli, et lap­sed jäl­gi­sid ning võt­sid vaik­se­maks, kui hak­kas põ­le­ma kol­la­ne või pu­na­ne tu­li. Gru­pi­töö­de ajal kip­pus põ­le­ma pu­na­ne tu­li, juh­ti­sin sel­le­le tä­he­le­pa­nu ja lap­sed suut­sid vaik­se­malt su­hel­da. Lap­sed on har­ju­nud üks­tei­sest üle ja kor­ra­ga rää­ki­ma.“
Käe­so­le­val nä­da­lal on mü­ra­foor 1.a klas­sis, klas­siõ­pe­ta­ja on Tii­na Lõ­bu. Di­rek­tor kin­ni­tas, et sun­dust ei ole, õpe­ta­jad ise ot­sus­ta­vad, kas soo­vi­vad klas­si mü­ra­foo­ri. Tu­le­kul on ka tei­ne mü­ra­foor, mil­le­le on li­sa­tud mä­lu, et saaks ta­gant­jä­re­le vaa­da­ta, mil­lal ja kui kõr­geks lärm tõu­sis.
Mü­ra­foor os­te­ti tä­nu MTÜ-le Ökok­ratt, mil­le juht on Kuu­sa­lu ela­nik Priit Ad­ler, kes tut­vus­tas Kuu­sa­lu koo­lis mü­ra­foo­ri es­malt 2009. aas­tal. Ökok­ratt viis siis Ees­ti koo­li­des lä­bi pro­jek­ti „Mü­ra po­le muu­si­ka“.

0

Kuu­sa­lu val­la lau­lu­las­te kon­kurss toi­mus pü­ha­päe­val, 9. ap­ril­lil Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas. Osa­le­jaid oli re­kor­darv – 30 so­lis­ti.
Võis­tel­di viies va­nu­se­rüh­mas, võist­le­jaid ei ol­nud kõi­ge noo­re­mas, 3-4aas­tas­te ka­te­goo­rias.
Zü­riis olid Kuu­sa­lu Kuns­ti­de Koo­li en­di­ne di­rek­tor, nüüd­ne Tal­lin­na Muu­si­ka­koo­li di­rek­tor Ka­di Ka­ta­rii­na Sa­ra­pik ning Kuu­sa­lu kesk­koo­li kaks vi­list­last: Nee­me koo­li muu­si­kaõ­pe­ta­ja Kris­tii­na Re­ba­ne ja mit­me­tes or­kest­ri­tes töö­tav trom­pe­tist Sa­muel Ja­la­kas, mõ­le­mad on Ees­ti Teat­ri- ja Muu­si­kaa­ka­dee­mia tu­den­gid.
Kuu­sa­lu val­last pää­se­vad iga va­nu­seg­ru­pi kaks võit­jat Har­ju­maa lau­lu­lap­se võist­lu­se­le, mis tu­leb Viim­si hu­vi­kes­ku­ses 21. ja 22. ap­ril­lil.
5-6aas­ta­si laul­jaid oli 6. Või­tis Ger­da Ka­ro­lin, ke­da õpe­tab Kül­li Kat­ri Es­ken. Tei­se ko­ha sai Mii­na Lu­ha­ki­vi, te­ma õpe­ta­ja on Anu Rand­maa. Kol­man­daks tu­li Kül­li Kat­ri Es­ke­ni õpi­la­ne Juu­li Ma­ri Ruus.
7-9aas­taste ka­te­goo­rias oli võist­le­jaid kõi­ge roh­kem – 11. Või­tis No­ra Me­ri­voo, tei­se ko­ha sai Ma­tias Ko­se­mets ja kol­man­da Han­na Lii­sa Talts. Neid kõi­ki õpe­tab Kül­li Kat­ri Es­ken.
10-12aas­ta­seid laul­jaid võist­les 8. Esi­ko­ha saa­vu­tas An­na­bel Al­met, tei­se So­fia Ru­ti­ku, kol­man­da Han­na Lii­sa Kaar­mann. Ka nen­de lau­luõ­pe­ta­ja on Kül­li Kat­ri Es­ken.
13-15aas­tas­te va­nu­se­rüh­mas oli üks osa­le­ja, Kül­li Kat­ri Es­ke­ni õpi­la­ne Sir­li Ma­rit Sik­ka, kes sai au­hin­na­li­se ko­ha ja lä­heb maa­kond­li­ku­le kon­kur­si­le.
15-18aas­ta­seid laul­jaid oli 4. Või­tis Ode Pürg, tei­se ko­ha sai Too­mas Par­ra, kol­man­da Kel­li La­tik. Neid õpe­tab Kül­li Kat­ri Es­ken.
He­li­mees oli Ka­lev Vil­lem OÜst Di­gi­ku­jun­da­ja, fo­tog­ra­fee­ris Kert­tu Saag­pakk.

0

Ehi­tus on graa­fi­kust ees, va­nas osas on val­mis söök­la ja au­la, koo­li­pe­re toi­me­tab prae­gu juur­dee­hi­tu­se ruu­mi­des.

Suit­su­pää­su­kes­te mo­tii­vid tre­pi­kä­si­puu­del, tae­va­si­nis­te äär­te­ga ka­tu­seak­nad, pal­ju he­le­dust ja roh­kem ruu­mi – nii kir­jel­da­sid Raa­si­ku põ­hi­koo­li õpi­la­sed, mis nei­le uue ma­ja juu­res kõi­ge roh­kem meel­dib. Õp­peaas­ta al­gu­ses nur­ga­ki­vi saa­nud juur­dee­hi­tu­se hoo­ne on val­mis, va­na osa re­mont lõ­peb veel en­ne koo­liaas­ta lõp­pu. Su­veks on pla­nee­ri­tud uue mööb­li soe­ta­mi­ne, koo­li­pe­re ning raa­ma­tu­ko­gu ko­li­mi­ne.
Raa­si­ku kool on am­mu kan­na­ta­nud ruu­mi­puu­du­se tõt­tu, ku­na õpi­las­te arv on kas­va­nud. Ole­ma­so­lev koo­li­ma­ja oli amor­ti­see­ru­nud, pä­rast pool sa­jan­dit ta­ga­si ehi­ta­mist po­le seal kor­ra­lik­ku re­mon­ti teh­tud, hä­das­ti oleks va­ja võim­lat – prae­gu tee­vad õpi­la­sed spor­ti au­las. Val­la­ju­hid ot­sus­ta­sid, et ruu­mi­puu­dust   saab   la­hen­da­da   ka­hes ehi­tu­se­ta­pis. Prio­ri­tee­diks sea­ti ole­ma­so­le­va koo­li­hoo­ne ka­pi­taal­re­mont, raa­ma­tu­ko­gu ja li­sa­ruu­mi­de tii­va ehi­ta­mi­ne, mis te­hak­se lae­nu­ra­ha abil. Kooli remont ja juurdeehitus maksavad 2,2 miljonit eurot. Tei­seks eta­piks, spor­di­hoo­ne ehi­ta­mi­seks, ot­sib val­la­va­lit­sus prae­gu pro­jek­tee­ri­jat, ehi­tu­se hind sõltub hanke tulemustest.
Möö­du­nud aas­ta su­vel lõi ehi­ta­ja OÜ Nord­lin Ehi­tus põ­hi­koo­li Või­du tä­na­va pool­ses osas ko­pa maas­se. Juur­dee­hi­tus sai val­mis tä­na­vu aas­ta al­gu­ses, siis tu­li ko­gu koo­li­pe­rel  aju­ti­selt sin­na ko­li­da, et ehi­ta­jad saak­sid va­na osa re­mon­di kal­la­le asu­da.
Sõ­nu­mi­too­ja aja­kir­ja­nik käis es­mas­päe­val koo­li­ma­ja vaa­ta­mas, kaa­sas val­la hal­dus­o­sa­kon­na juhataja An­do Liiv ning ob­jek­ti­juht Ka­di Varda OÜst Nord­lin Ehi­tus. An­do Liiv rää­kis, et juur­dee­hi­tu­ses ol­lak­se prae­gu küll niiöel­da pead-ja­lad koos, kuid tun­nid saa­vad pee­tud ning igal klas­sil on tun­di­deks oma pri­vaat­ne ruu­mi­ke, klas­si­ruu­mi­de eral­da­mi­seks on pai­gal­da­tud aju­ti­si va­he­sei­nu.
Ehi­tus pi­di plaa­ni jär­gi val­mis saa­ma 7. juu­liks, kuid An­do Liiv ar­vas, et saab um­bes kuu ae­ga va­rem: „Töö­me­hed on vä­ga tub­lid ning ehi­ta­jal on aeg ra­ha. Pro­jek­ti po­le kok­ku tõm­ma­tud, pi­gem on tul­nud te­ha li­sa­töid – va­he­ta­da väl­ja ka va­na osa ven­ti­lat­sioo­ni­süs­teem, üm­ber pro­jek­tee­ri­da au­lao­sa ka­tus.”

Suu­rem söök­la ja spor­di­kõl­bu­lik au­la
Re­mon­di­ta­vas osas on prae­gu ka­su­tus­kõlb­li­kud söök­la ja au­la. Paar kuud ta­ga­si sai val­mis au­la, söök­la on olnud ka­su­tu­ses üle nä­da­la, puu­du on veel ak­na­lauad, kuid lap­sed saa­vad ju­ba soo­ja toi­tu.
An­do Liiv lau­sus, et söök­la oli re­mon­dis neli nä­da­lat, sel­le sis­se jäi ke­vad­va­heaeg, 3 nä­da­lat anti lastele soo­ja söö­gi ase­mel toi­du­pa­kk või­lei­ba­de, puu­vil­ja­de, ko­hu­kes­te­ga: „In­for­mee­ri­si­me kor­du­valt lap­se­va­ne­maid, et aju­ti­selt tu­leb söök­la kin­ni pan­na. Mõ­ni va­nem aga ik­ka mu­ret­ses, et lap­sed ei söö kor­ra­li­kult. Õn­neks ena­mik mõist­sid, et lap­sed näl­ga ei jää­nud ja te­gu oli aju­ti­se la­hen­du­se­ga.”
Re­mon­di­tud söök­la on vei­di suu­rem, uued lauad tu­le­vad suu­re­mad, et kor­ra­ga ma­huks söö­ma roh­kem lap­si, va­he­käik muu­de­tak­se väik­se­maks. Ku­na üle­jää­nud hoo­nes käib ehi­tus, tu­le­vad lap­sed söök­las­se lä­bi õue koos õpe­ta­ja­ga.
Au­la on nüüd he­le­da­tes too­ni­des, la­val on roh­kem val­gust, va­he­ta­tud on küt­te­süs­teem ja ven­ti­lat­sioon, et saa­lis oleks soo­jem ja värs­ke õhk. Sei­na­le pandi ta­ga­si korv­pal­li­rõn­gas, tu­le­vad ka võimlemisredelid. An­do Liiv sõ­nas, et kui ku­na­gi saab spor­di­hoo­ne val­mis, võe­tak­se aulast spor­diat­ri­buu­ti­ka väl­ja,  prae­gu tu­leb lä­bi aja­da va­na­vii­si.
Va­na koo­li­hoo­ne teis­tes­se ruu­mi­des­se il­ma ob­jek­ti­ju­hi­ta  ei  pää­se,  seal  käib  prae­­gu kroh­vi­mi­ne ja vii­mist­lus. Kõik klas­si­ruu­mid on sa­ma asu­ko­ha ja suu­ru­se­ga, va­he­ta­tud on põ­ran­dad, laed, sei­nad ja ak­nad.

Vä­liõp­pe ter­rass

Juur­dee­hi­tu­se sis­se­pääs on las­teaia-pool­ses osas. Nen­de us­te ta­ha on pai­gu­ta­tud prae­gu ko­gu paa­ri­sa­ja­liik­me­li­ne koo­li­pe­re. Alu­mi­sel kor­ru­sel, ku­hu su­vel ko­lib Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gu, on aju­ti­selt gar­de­roob, ar­vu­tik­lass, õpe­ta­ja­te is­tu­mis­nurk. Tu­le­va­ne pois­te tööõ­pe­tu­se klass on teh­tud va­he­sei­na abil ka­heks klas­si­ruu­miks. Ob­jek­ti­juht lau­sus, et aju­ti­si la­hen­du­si on pal­ju, et ole­ma­so­le­vat ruu­mi mak­si­maal­selt ära ka­su­ta­da, kuid õp­peaas­ta lõ­puks võe­tak­se kõik eba­va­ja­li­kud va­he­sei­nad ma­ha. Raa­ma­tu­ko­gu ak­na ta­ha, ka­he hoo­ne­tii­va va­he­le mu­rup­lat­si­le tu­leb ter­rass vä­liõp­pe tar­beks.
Tei­se­le kor­ru­se­le on plaa­nis koo­li­raa­ma­tu­ko­gu ning loo­du­sai­ne­te klas­sid, abi­ruu­mid, muu­si­kak­lass he­li­kind­la­te us­te­ga. Õpi­las­te­le tu­le­vad is­tu­mis­so­pid, nüüd on pea­ae­gu kõik va­bad pin­nad as­ju ja mööb­lit täis.
Kui va­na osa re­mont val­mis, tu­leb hal­du­so­sa­kon­na ju­hi sõ­nul juur­dee­hi­tus uues­ti üle vii­mist­le­da, ku­na ko­li­mi­se käi­gus võib juh­tu­da, et mi­da­gi lä­heb kat­ki või pin­nad kraa­bi­tud. Ko­gu koo­li­ma­ja saab sep­temb­riks uhiuue mööb­li.
An­do Liiv rää­kis, et uu­tes­se ruu­mi­des­se on plaa­nis li­sa­da veel vär­vi ja must­reid: „Li­sa­val­gust an­na­vad ne­li­nurk­sed ka­tu­seak­nad. Ter­vi­se­kait­se on juh­ti­nud tä­he­le­pa­nu, et loo­mu­lik­ku val­gust peaks ole­ma või­ma­li­kult pal­ju ning tõe­poo­lest, päe­val po­le tu­le­sid nüüd vä­ga va­ja­gi.”
Väl­jas on prae­gu poo­le­li fas­saa­di­tööd. Va­na hoo­ne tel­lis­ki­vi­sei­nad soo­jus­ta­tak­se, kae­tak­se hal­li­de ja val­ge­te plaa­ti­de­ga, mis muu­da­vad hoo­ne va­ra­se­mast ener­gia­sääst­li­ku­maks ja soo­ja­pi­da­va­maks. Su­vel te­hak­se kor­da ka koo­li­ma­ja ümb­ru­se plat­sid ja hal­jas­tus.
An­do Liiv kii­tis, et koo­li­pe­re on ehi­tu­se ke­nas­ti ära kan­na­ta­nud: „Mui­du­gi oli las­tel al­gu­ses uus ja hu­vi­tav, kuid õpe­ta­jad ja töö­me­hed hoid­sid sil­ma peal, et lap­sed ehi­tus­ob­jek­ti­le ei sa­tuks.”

Ajutine klassiruum, uuest õppeaastast kooliraamatukogu suurte akendega saal juurdeehituse teisel korrusel.

Ajutine klassiruum, uuest õppeaastast kooliraamatukogu suurte akendega saal juurdeehituse teisel korrusel.

Kui­das koo­li­pe­re end ehi­tu­se ajal tun­neb? Õpe­ta­jad rää­ki­sid, et al­gu­ses oli ras­ke las­te tä­he­le­pa­nu hoi­da, sest igas nur­gas oli mi­da­gi uut ja hu­vi­ta­vat, töö­me­hed käi­sid aken­de ta­ga, kuid nüüd on lap­sed olu­kor­ra­ga har­ju­nud. Noored ju­tus­ta­sid, et aju­ti­ne ruu­mi­puu­dus neid ei häi­ri, ku­na ka va­nas osas oli ruu­mi­puu­dus. Õpi­la­sed kiit­sid uu­te ruu­mi­de kroh­vi­lõh­na ning tõ­de­sid, et oo­ta­vad hu­vi­ga ae­ga, kui koo­li­ma­jas on jäl­le jook­su­ruu­mi.

0

Kol­ga mõi­sas oli Põh­ja-Ees­ti ko­ha­li­ku toi­du töö­tu­ba, mis kes­ken­dus mõi­sa­köö­gi­le.

 Kui Põh­ja-Ees­ti toi­duet­te­võt­jad paar kuud ta­ga­si koh­tu­sid ja aru­ta­sid, mis võiks piir­kon­na toi­du­kul­tuu­ri ise­loo­mus­ta­da, jõu­ti jä­rel­du­se­le, et tä­he­le­pa­nu tu­leks pöö­ra­ta mõi­sa­köö­gi­le – suur­su­gu­se­le ja maits­va­le toi­du­le, mis val­mis­ta­tud ko­ha­li­kust too­rai­nest.
MTÜ Aren­dus­ko­da koos Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja, Part­ne­ri­te, PAIK te­ge­vusg­rup­pi­de­ga kor­ral­das 3. ap­ril­lil Kol­ga mõi­sas töö­toa-inspiratsiooni-päeva, osa­le­sid Põh­ja-Ees­ti toi­du­toot­jad. Päev al­gas eks­kur­sioo­ni­ga Kol­ga mõi­sa hoo­ne­tes, par­gis ja muu­seu­mis. Kolga muuseumi varahoidja  Ul­vi Meier kõneles Kol­ga mõi­saköö­gi ku­ju­ne­mis­est ko­ha­li­ku rah­va ja tee­ni­ja­tüd­ru­ku­te mä­les­tus­te põh­jal.
Ta lau­sus, et pa­ra­ku po­le säi­li­nud üh­te­gi me­nüüd, mi­da mõis­ni­kud sõid. Ma­ter­ja­li lä­bi uu­ri­des sel­gus aga, et mõi­sa­köök oli ti­he­dalt põi­mu­nud maa­rah­va toi­du­kul­tuu­ri­ga, sa­mas oli mõi­sa­rah­va toi­du­laud tun­du­valt rik­ka­li­kum ja mit­me­ke­si­sem.
Kol­ga mõi­sa­köö­gi al­gu­seks võib lu­ge­da De la Gar­die’de ae­ga. Kui pe­re­kond 1667. aas­tal mõi­sa ko­lis, oli kül­vi­pin­da 250 hek­ta­rit, hil­jem aga ju­ba 52 000 hek­ta­rit. Mõi­sa­köö­gi kul­tuu­ri tõid kaa­sa ja jät­ka­sid ka järg­mi­sed oma­ni­kud, Root­sist pä­rit Sten­boc­kid.
Kol­ga mõi­sas oli 700 kir­si­puud, kuid po­le täp­selt tea­da, mil­leks kirs­se ka­su­ta­ti. Ar­va­ta­vas­ti teh­ti nen­dest vei­ni ja õlut. Ju­ba mun­ka­de ajal oli mõi­sas õl­le­köök ja vii­na­te­has. Õl­le­too­dang oli hiil­geae­ga­del 10 000 pan­ge aas­tas.
Ka­lad ja vä­hid jõud­sid toi­du­laua­le mõi­sa tii­ki­dest, Ka­ha­la jär­vest ning ko­ha­li­kest jõ­ge­dest. Vii­na­vab­ri­kus teh­ti mai­si­vii­na, mi­da vii­di Ve­ne­maa­le ja Soo­me, kuid oma osa said ka ko­ha­li­kud ela­ni­kud. On säi­li­nud bör­si­pa­ber, mil­lest sel­gub, et vii­na kan­gus oli 92 kraa­di. Ümb­rus­kon­nas oli 27 kõrt­si. Kui vii­na­vab­rik 1911. aas­tal ma­ha põ­les, voo­las jõ­ge­des­se nii pal­ju vii­na, et me­hed läk­sid ämb­ri­te­ga am­mu­ta­ma.
Vii­na­toot­mi­se­ga käis kaa­sas nuum­här­ja­kas­va­tus. Här­jad os­te­ti ke­va­di­ti laa­ta­delt, nuu­ma­ti praa­ga­ga pak­suks. Mõi­sa juu­res oli ka ta­pa­ma­ja, usi­na­mad su­la­sed tap­sid sa­da lam­mast päe­vas, igal nä­da­lal sur­ma­ti ka üks nuum­härg.
Li­ha söö­di mõi­sas vas­ta­valt hooa­ja­le, ja­hi­pi­da­mi­ne oli vä­ga po­pu­laar­ne. Ke­va­del jõud­sid laua­le mets­kur­vit­sad, ted­red, põld­püüd, pä­rast neid jä­ne­sed ning suu­re­mad mets­loo­mad. Tal­vel käi­di ja­hil puu­suus­ka­de­ga, mi­da oli mõi­sas 30 paa­ri. Ümb­rus­kon­nas are­ta­ti ka ja­hi­koe­ri, 2 koe­ra saa­di Ve­ne­maalt  2  pä­ri­sor­ja  va­he­tus­kau­ba­na. Va­lit­se­ja­ma­ja keld­ris ol­la üles kas­va­ta­tud kaks ka­ru­poe­ga ning põ­der.
Mõi­sas oli ka faa­sa­ni­kas­va­tus – suur aed üm­ber sir­ge­te sih­ti­de­ga met­sa­tu­ka. Aias oli päe­va­var­ju all is­tu­mis­koht, kus sak­sad käi­sid imet­le­mas uh­ke su­les­ti­ku­ga faa­sa­neid, kes end sih­ti­de peal il­mu­ta­sid.
1884. aas­tal saa­bus Kol­ka Ve­ne­maa kei­ser Ni­ko­lai II. Ta tu­li Pe­ter­bu­rist Raa­si­ku jaa­ma, sealt Kiiu mõi­sa, öö vee­tis Tsit­re mõi­sas. Mi­da kõr­ge kü­la­li­ne tee­kon­na jook­sul sõi, po­le täp­selt tea­da, küll aga pi­das ta par­di­jah­ti ning küttis kok­ku 111 lin­du.
Mõi­sa triip­hoo­nes kas­va­sid ek­soo­ti­li­sed tai­med, draa­ko­ni­puud, man­da­rii­ni- ja apel­si­ni­puud, vii­na­mar­jad, loor­be­rid, maa­si­kad, me­lo­nid. Ka­su­ta­ti põ­ran­da­kü­tet, soo­ja­to­rud olid kas­va­tus­kas­ti­de all.
Ka juur­vil­jaaed oli mõi­sas köe­tav. Kui ta­lu­rah­vas sõi her­nest, uba, kaa­li­kat, kap­sast, nae­rist, siis mõi­sas ka­su­ta­ti köö­gis ka si­bu­lat, küüs­lau­ku, pas­ti­naa­ki ja por­gan­dit.
Kol­ga mõi­sa köö­ki ise­loo­mus­tas mit­me­külg­sus. Mõi­sa­maa­de­le ei jää­nud ai­nult pae­peal­sed, vaid ka suu­red met­sad ja samb­la­ne maa rik­ka­li­ke met­saan­di­de­ga, vä­hi- ja ka­la­rik­kad jõed. Ko­ha­li­kult rah­valt õp­pis mõi­sa­pe­re val­mis­ta­ma küp­si­kuid – õl­ge­del küp­se­ta­tud räi­med ja les­tad, mis olid krõ­be­dad, lõh­na­sid häs­ti ning olid las­te lem­mi­kud. Neid os­kas kõi­ge pa­re­mi­ni val­mis­ta­da ran­na­kü­la­de rah­vas, mõi­sa­kok­ka­del küp­si­ku­te­gu nii häs­ti ei õn­nes­tu­nud.
Sten­boc­ki pe­res hom­mi­kul koh­vi ei joo­dud, sel­le ase­mel oli tee. Ka ei söö­nud su­gu­võ­sas üks­ki sün­nilt Sten­bock pee­ti, se­da sõid aeg-ajalt vaid nen­de abi­kaa­sad.
Pik­ni­kul käis mõi­sa­rah­vas Pär­lio­ja ää­res, ku­hu võe­ti kaa­sa kal­lis port­se­lan. Mõi­sa juu­res pee­ti ka­se­mah­la­pi­du, jä­me­da­te kas­ke­de al­leed hoi­ti ka­se­mah­la tar­beks. Mahl kää­ri­ta­ti ro­si­na­te ja lei­va­ga ning pan­di jää­keld­ris­se hoiu­le. Pii­ma­too­teid too­di Kiiu mõi­sa maa­delt, kus vil­ja­ka­tel ro­hu­maa­del kas­va­ta­ti kar­ja.
Prae­gu te­gut­seb Kol­ga mõi­sas res­to­ran Kolck, mis on sa­mu­ti saa­nud ins­pi­rat­sioo­ni mõi­sa­köö­gist. Res­to­ra­ni­pi­da­ja Kai­ri Kõr­ve pak­kus töö­toas osa­le­ja­te­le kol­me­käi­gu­li­se lõu­na – spi­na­ti­su­ppi, vu­tipraadi, ha­pu­pii­ma­tar­re­ti­st.
Põh­ja-Ees­ti mõi­sa­te esin­da­jad said rää­ki­da, kas ja kui­das on neil toit­lus­ta­mi­ne kor­ral­da­tud. Ida-Har­jus pa­kub mõi­sa­stii­lis toi­tu Kolck, Ani­ja mõi­sa uues, mai­kuus ava­ta­vas res­to­ra­nis on sa­mu­ti mõi­sa­köö­gist ins­pi­ree­ri­tud toi­te. Lää­ne-Vi­ru­maal on tun­tu­mad mõi­sa­res­to­ra­nid Jä­ne­dal, Palm­ses, Sa­ga­dil, Vi­hu­las.
Ani­ja mõi­sa res­to­ran sai oma me­nüü­le hil­ju­ti Põh­ja-Ees­ti toi­du­mär­gi­se. Res­to­ra­ni­pi­da­ja Ül­le Nii­ne­mets rää­kis, et on paar aas­tat te­ge­le­nud ko­du­gur­mee­ga, ko­kaks hak­kab te­ma Šveit­sis õp­pi­nud tü­tar.
Ka Ani­ja mõi­sa rah­vas ei tead­nud rää­ki­da, mi­da mõis­ni­kud täp­se­malt sõid, kuid säi­li­nud on mõ­ned vih­jed – näi­teks joo­di Ani­jal en­ne söö­ki soo­ja õlut ning por­gan­di­koh­vi.

0

Ani­ja val­la las­te 2017. aas­ta lau­lu­võist­lus toi­mus pü­ha­päe­val, 2. ap­ril­lil Keh­ra güm­naa­siu­mi saa­lis.

Tä­na­vu­sel val­la lau­lu­kon­kur­sil osa­lesid kok­ku 22 noort lau­lu­hu­vi­list, kõik Keh­rast. Žü­rii, ku­hu kuu­lu­sid Pär­nu muu­si­ka­koo­li õpe­ta­ja ja laul­ja Lau­ra Jun­son, Koo­ri­juh­ti­de ja Muu­si­kaõ­pe­ta­ja­te Har­ju­maa Ühen­du­se ju­ha­tu­se lii­ge, Saue güm­naa­siu­mi õpe­ta­ja  Gre­te Põld­ma ning Keh­ra piir­kon­na kul­tuu­ri­juht Mart Jü­ri­sa­lu, va­lis igas va­nu­se­rüh­mas väl­ja pa­ri­mad, kes pää­se­vad võist­le­ma Har­ju­maa Lau­lu­lap­se­le, mis toi­mub 21. ja 22. ap­ril­lil Viim­sis. Va­nu­se­rüh­ma­des, kus osa­le­jaid roh­kem, ja­ga­ti väl­ja ka 2. ja 3. koht. Kõik lap­sed laul­sid kla­ve­ri saa­tel.
3-4aas­tas­test on val­la pa­rim lau­lu­laps Mar­ga­ret Pik­kel, kel­le õpe­ta­ja on He­li Ka­ru. Roh­kem osa­le­jaid kõi­ke pi­se­ma­te seas pol­nud.
5-6aas­tas­te või­du võt­tis Kir­ke Huu­si, 2. ko­ha sai Me­lis­sa Jür­gen­son. Ka­he mõ­le­ma osa­võt­ja lau­luõ­pe­ta­ja on He­li Ka­ru.
7-9 aas­ta­seid noo­ri laul­jaid võist­les 9. Esi­ko­ha või­tis Ca­ro­li Kaa­lo, järg­ne­sid Ma­rian Tep­pan ja Kert Kip­per. Tüd­ru­ku­te õpe­ta­ja on He­li Ka­ru, Kert Kip­pe­rit ju­hen­dab Me­ri­ke Pik­kel.
10-12aas­tas­te seas oli osa­le­jaid 7. Või­tis Car­men Kaa­lo, Järg­ne­sid Hend­rik Lill­soo ja Mir­jam Pik­kel. Kõi­ki ju­hen­dab He­li Ka­ru.
13-15 aas­tas­te ka­hest võist­le­jast või­tis Kei­jo-Jo­hann Nor­den, tei­ne oli Get­ter Mä­gi. Ka nen­de lau­luõ­pe­ta­ja on He­li Ka­ru.
16-18aas­tas­test on Ani­ja val­la pa­rim laul­ja ai­nus osa­le­ja Me­ri­li Kütt, kel­le õpe­ta­ja on Eve Pärn­sa­lu.

0

Vä­li­seest­las­te ühi­sü­ri­tus toi­mus Ka­rii­bi me­rel sei­la­val kruii­si­lae­val.

6500 ini­mest ma­hu­ta­val kruii­si­lae­val Al­lu­re of the Seas (Me­re­de Ah­vat­lus) oli 19.-26. märt­si­ni Põh­ja-Amee­ri­ka Kesk-Lää­ne Ees­ti Noor­te Koon­di­se (KLENK) ja Ida­ran­ni­ku Ees­ti Päe­va­de (IEP) ühi­s­ü­ri­tus, ku­hu kut­su­ti esi­ne­ma rah­va­kul­tuu­ri­kol­lek­tii­ve Ees­tist. Et­te­võt­mi­se Ees­ti-pool­ne koor­di­naa­tor oli Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam.
Ta üt­les, et Ees­ti Mees­te­lau­lu Selt­si esi­me­he ame­tis oli te­ma üks mis­sioon tut­vus­ta­da Ees­ti mees­koo­ri­lau­lu  laias maail­mas, see­tõt­tu on aas­taid toe­ta­nud oma koo­ri­de osa­le­mi­se­ga kõi­ki eest­lu­se­ga seo­tud üri­tu­si ko­gu maail­mas.
„2013. aas­tal San Fran­cis­co ES­TOl, kus olin üle-ees­ti­li­se mees­koo­ri­ga, pöör­dus mi­nu poo­le Flo­ri­das elav abie­lu­paar An­ne ja Rein Lu­ning. Nad kü­si­sid, kas ole­me nõus tu­le­ma pea­mi­selt Põh­ja-Amee­ri­ka eest­las­te kok­ku­saa­mi­se­le, mis toi­mu­vad Ka­rii­bi me­rel,“ rää­kis Ar­vi Ka­ro­tam.
Kaks aas­tat hil­jem, 2015. aas­tal toi­mus esi­me­ne KLENK-IEP kok­ku­saa­mi­ne Ka­rii­bi me­rel kruii­si­lae­val, kus oli li­gi 3000 rei­si­jat, seal­hul­gas üle 500 eest­la­se, neist li­gi 200 Ees­tist. Ku­na et­te­võt­mi­ne oli me­nu­kas, ot­sus­ta­ti se­da ka­he aas­ta pä­rast kor­ra­ta: „Kui sain Lu­nin­gu­telt 2015. aas­ta sü­gi­sel uue kut­se, pöör­du­sin taas mees­koo­ri­de poo­le. Kok­ku sai­me 26liik­me­li­se mees­koo­ri, kus oli laul­jad 10st koo­rist, meie­ga lii­tu­sid ka paar meest To­ron­to Ees­ti mees­koo­rist. Di­ri­gent Ind­rek Vi­jar­di ja kla­ve­ri­saat­ja Tar­mo Ees­pe­re­ga val­mis­ta­si­me et­te ka­va me­re­tee­ma­lis­test ja klas­si­ka­lis­test ees­ti mees­koo­ri­lau­lu­dest. And­si­me nüüd koos Märt Agu tant­si­ja­te ning viiu­lian­samb­li­ga Võ­lu­kee­led kaks ga­la­kont­ser­ti. Lae­val oli 6300 rei­si­jat – otsekui ko­gu Ani­ja vald koos Aeg­vii­du­ga – ja 2200 tee­nin­da­jat. Eest­la­si oli üle 400, põ­hi­li­selt USAst ja Ka­na­dast, aga ka Aust­raa­liast, Root­sist ja mu­jalt. Kuid kont­ser­did olid kõi­gi­le rei­si­jai­le, neid rek­laa­mi­ti lae­va in­fo­ka­na­li­tes, nii et saa­lis oli suur rah­vus­va­he­li­ne selts­kond. Kõik lau­lu­me­hed ja küm­ned saat­jad ta­su­sid oma rei­si eest ise. “
Üks ES­TO­de ja vä­li­seest­las­te kok­ku­saa­mi­se tra­dit­sioon on sa­la­kõrt­si lau­lu- ja tant­suõh­tu­te kor­ral­da­mi­ne. Ka see­kord ko­gu­ne­sid eest­la­sed kol­mel õh­tul üh­te suur­de lae­va­kõrt­si ning laul­sid lau­le mees­koo­ri liik­me­te koos­ta­tud Ees­ti selts­kon­na­lau­lu­de lau­li­kust. Eest­las­te­le män­gi­sid tant­suks an­samb­li Su­ve­niir so­lis­tid Sir­je ja Rein Kurg.
Kok­ku­tu­lek kruii­si­lae­val oli Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. aas­ta­päe­va esi­me­ne ava­lik üri­tus vä­lis­maal. Pea­le mee­le­la­hu­tu­se toi­mu­sid se­mi­na­rid, kõ­nel­di tee­ma­del „Ees­ti Va­ba­riik 100“, Ees­ti si­se­jul­geo­lek, Ees­ti ener­gee­ti­ka. Lek­to­rid olid ko­du-Ees­tist, pea­mi­selt mi­nis­tee­riu­mi­de esin­da­jad. Näi­da­ti ka ees­ti fil­me.
„Mi­nu reis toi­mus puh­ku­se ajast, teist­pi­di oli te­gu töö­rei­si­ga, ku­na olin pool­teist aas­tat ta­ga­si võt­nud sel­le kor­ral­da­mi­se vas­tu­tu­se. ES­TO­de ja eest­las­te osa­le­mi­se­ga Vä­lis-Ees­ti üri­tus­tel olen ol­nud seo­tud 1988. aas­tast, mil vii­sin Ees­ti pois­te­koo­ri Aust­raa­lias toi­mu­nud ES­TO­le. Pean vä­ga olu­li­seks, et ole­me ko­du-Ees­ti kul­tuu­ri ja kee­le hoid­mi­sel vä­li­seest­las­te­le toeks,“ lau­sus Ar­vi Ka­ro­tam.
Mais tu­le­vad Rein ja An­ne Lu­ning Ees­tis­se, siis aru­ta­tak­se, mil­lal võiks ol­la eest­las­te järgmine kok­ku­saa­mi­ne me­rel.

0

Val­la­va­lit­su­se­ga koh­tu­mi­sel olid kõ­ne all veel Suur­pea en­di­se sõ­ja­väe­lin­na­ku prob­lee­mid ja Pä­ris­pea Pu­rek­ka­ri tee.

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se is­tung toi­mus es­ma­kord­selt kü­la­va­ne­ma ko­dus – Suur­pea kü­la­va­nem Tii­na Per­mi­nov ja Ur­mas Ida­vain võõ­rus­ta­sid val­la­va­lit­su­se liik­meid nel­ja­päe­va, 30. märt­si õh­tul Kaa­si­ku ta­lus.
Pä­rast val­la­va­lit­su­se is­tun­git oo­da­ti tal­lu Suur­pea kü­la rah­vast. Koh­tu­mi­se­le tu­li 16 kü­lae­la­nik­ku. Val­la­va­lit­su­se liik­me­test olid ko­hal val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si ning And­res Pao­mees, Kau­po Par­ve ja Kris­ti Ve­te­maa. Osa­le­sid val­la­sek­re­tär Mai­re Link ja val­la aren­duss­pet­sia­list Tõ­nu Am­mus­saar.
Val­la­va­nem lau­sus oma mees­kon­da tut­vus­ta­des val­la­sek­re­tä­ri koh­ta, et te­ma­ta val­la­va­lit­sus is­tun­git pi­da­da ei to­hi, kui ta ko­hal ol­la ei saa, siis is­tung kat­kes­ta­tak­se.
Es­malt rää­kis val­la­va­nem Kuu­sa­lu val­last. Tu­lu­mak­su lae­kub val­laee­lar­ves­se häs­ti, Kuu­sa­lu vald on Har­ju­maa 5 rik­ka­ma val­la seas. Tei­ne suur tu­lual­li­kas on liiv ehk kae­van­dus­ta­su. Lii­va­kar­jää­re on val­las pal­ju, nüüd on val­la­va­lit­sus asu­nud nen­de ar­vu pii­ra­ma. Ole­ma­so­le­va­tes kar­jää­ri­des ja­gub lii­va 20 aas­taks.
Tä­na­vu on rõhk val­la­tee­de mus­ta kat­te al­la pa­ne­kul, li­sas ta. Pea­le Saun­ja ja Uu­ri tee­lõi­ku­de saab mus­ta kat­te Ju­min­da 4ki­lo­meet­ri­ne tee, sest kü­la pa­ni ra­had kok­ku, vald pa­neb juur­de 70 000 eu­rot. Te­gu on tee­de­ga, kus sõi­dab koo­li­buss.
Ur­mas Kirt­si kõ­ne­les pi­ke­malt veel Kuu­sal­lu Lau­lu­la­va kin­nis­tu­le plaa­ni­ta­vast pan­sio­naa­dist, käi­mas on ar­hi­tek­tuu­ri­li­ne kon­kurss, kopp peaks ehi­ta­mi­seks maas­se löö­da­ma 2018. aas­tal: „On kü­si­tud, kui era­ka­pi­tal hak­kab pan­sio­naa­ti ehi­ta­ma, kas siis val­le­la­ni­kel sin­na as­ja on. Kui las­teae­da­des mak­sa­me prae­gu 90 prot­sen­ti ku­lu­dest, lap­se­va­ne­mad li­sa­vad 10 prot­sen­ti, siis miks ei võiks tu­le­vi­kus ka va­nu­ri­te osas kal­ku­lee­ri­da, mil­li­ses ula­tu­ses võiks vald toe­ta­da ko­ha­mak­su ta­su­mist.“
Jut­tu tu­li hal­dus­re­for­mist. Val­la­va­nem kin­ni­tas, et te­ma aus­tab ki­hel­kond­lik­ku jao­tust. Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na val­las oleks 9300 ela­nik­ku, mis prae­gus­tes ar­vu­des ja ka pä­rast hal­dus­re­for­mi oleks suur vald. Re­for­mi­pall on käi­ma lü­ka­tud, ta­ga­ne­mis­teed ei ole, lau­sus ta. Sa­mas mär­kis,  kui jõu­kas saab ole­ma Lok­sa ja Kuu­sa­lu ühis­vald, et­te ei tea. Sõl­tub ka sel­lest, mis­su­gu­ne hak­kab ole­ma oma­va­lit­sus­te ra­has­ta­mis­mu­del.
Suur­pea rah­vas rää­kis, et vald võiks ai­da­ta kü­la lä­bi­va Lok­sa-Pä­ris­pea tee äär­de park­la ra­ja­mi­se­ga – soo­ja­del su­ve­päe­va­del sõi­da­vad Lok­sa ela­ni­kud au­to­de­ga Suur­pea ran­da uju­ma, teinekord on tee ääres ma­si­naid pal­ju, et lii­ni­bus­sid ja prü­gi­veoau­to ei ma­hu möö­da. Park­laks so­biv koht on ole­mas. And­res Pao­mees lau­sus, et Kol­ga-Aab­las lü­ka­ti teeäär­set ala laie­maks, au­to­sid par­gi­tak­se sin­na, sa­ma võiks te­ha Suur­peal. Val­la­va­nem nen­tis, et eel­kõi­ge on va­ja rah­vus­par­gi va­lit­se­ja nõu­so­le­kut.
Veel kur­de­ti, et Suur­pea ku­na­gi­se sõ­ja­väe­lin­na­ku en­di­ne aia­ma­ja­de ala on ko­le, ko­ris­ta­ma­ta. Ka teeb seal­se­te­le ela­ni­ke­le mu­ret as­jao­lu, et ka­na­li­sat­sioon on kor­rast ära.
Val­la­va­lit­su­se liik­med kom­men­tee­ri­sid, et on val­mis maao­ma­ni­ke­ga koos­tööd te­ge­ma, kui tu­lek­sid et­te­pa­ne­ku­te­ga val­la­maj­ja. Ka lu­ba­sid nad, et val­la jä­re­le­val­vea­met­nik kont­rol­lib lin­na­kus kõ­nea­lu­seid ob­jek­te.
Ju­tuks võe­ti ka Ka­sis­pea kü­la silt – kui tul­la Lok­salt Suur­pea poo­le, jõu­tak­se kor­raks Ka­sis­pea kü­la maa­de­le, kuid silt ek­si­tab, Ka­sis­pea elu­ma­jad asu­vad Lok­salt tei­sel pool. Pa­ku­ti, kui maan­tee­amet po­le nõus sil­ti ära võt­ma, pan­na kõr­va­le tei­ne silt vii­te­ga, et Suur­pea al­gab mõ­ne­sa­ja meet­ri pä­rast.
Kü­si­ti, kas vald võiks re­mon­ti­da Pä­ris­peal Pu­rek­ka­ri nee­me­le vii­vat teed, te­gu on Ees­ti põh­ja­pool­se­ma mais­maa­punk­ti­ga, see on Kuu­sa­lu val­la üks vi­siit­kaart. Val­la­va­nem lu­bas, et kruu­sa­teid hool­da­tak­se, ka Pu­rek­ka­ri teed kor­ras­ta­tak­se.
Uu­ri­ti veel, kas val­la­ma­jas ol­lak­se kuul­nud Pä­ris­pea pool­saa­re kü­la­de soo­vist saa­da kerg­liik­lus­teid. Ur­mas Kirt­si üt­les, et kuu­lis sel­lest hil­ju­ti Vii­nis­tul toi­mu­nud koh­tu­mi­sel, kuid kir­ja­li­kult ei ole et­te­pa­nek val­la­va­lit­su­se­le jõud­nud. Sa­mas ar­vas ta, kui pool­saa­re­le kerg­liik­lus­teid ra­ja­da, siis abi­ra­ha­de toel, es­malt tu­leks pan­na val­la aren­gu­ka­vas­se.

0

Mo­nier pa­ni Kiiu tseh­his ki­vi­lii­ni seis­ma sep­temb­ris 2013, nüüd käi­vi­ta­ti uues­ti.

Ka­tu­se­ki­ve ja -tar­vi­kuid too­tev Mo­nier avas möö­du­nud kol­ma­päe­val, 29. märt­sil Kiius amet­li­kult taas ka­tu­se­ki­vi­te­ha­se.
Aja­kir­ja­ni­ke­le kor­ral­da­ti te­ha­se tut­vus­ta­mi­seks pres­si­tuur. Aja­kir­ja­nik­ke-fo­tog­raa­fe oli ko­hal küm­me­kond. Osa­le­sid Ees­ti Ehi­tus­ma­ter­ja­li­de Toot­ja­te Lii­du te­gev­juht En­no Re­ba­ne ja Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si.
Mo­nie­ri müü­gi- ja tu­run­dus­juht Mar­ko Tam­mest üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et ko­he järg­mi­sest päe­vast, kui Kiius ki­vi­liin seis­kus, hak­kas nen­de mees­kond te­gut­se­ma sel­le ni­mel, et ka­tu­se­ki­vi­de toot­mi­ne ta­ga­si tu­leks. Liin kon­ser­vee­ri­ti, jäi oo­ta­ma pa­re­maid ae­gu, et uues­ti käi­vi­ta­da.
Toot­mis­juht Erk­ki Ti­ro rää­kis, et too­kord koon­da­ti 9 töö­ta­jat, kaks staa­ži­ka­mat – Aa­re Pirk ja Ar­go Link­vist – suu­na­ti töö­le kõr­va­la­su­vas­se me­tall­tar­vi­ku­te tseh­hi. Kui nüüd tek­kis või­ma­lus ki­vi­toot­mi­se­ga uues­ti alus­ta­da, olid as­ja­tund­jad ko­ha­peal ole­mas, li­saks koo­li­ta­ti töö­me­hi juur­de, ki­vi­lii­ni tar­vis on pers­pek­tii­vis luua kok­ku 6 töö­koh­ta.
Kü­si­mu­se­le, miks roh­kem kui kolm aas­tat ta­ga­si Est-Stei­ni ka­tu­se­ki­vi­de toot­mi­ne Kiius lõ­pe­ta­ti ja nüüd ta­ga­si too­di, vas­tas Mar­ko Tam­mest, et nii üht kui teist põh­jus­tas tu­ruo­lu­kord. Mo­nie­ril on Soo­mes sar­na­ne, kuid toot­mis­ma­hult võim­sam ka­tu­se­ki­vi­toot­mi­ne, sel ajal ei ol­nud mõist­lik hoi­da töös kaht te­hast poo­li­ku võim­su­se­ga. Mo­nie­ri Soo­me ük­sus ostis hiljuti ära kon­ku­ree­ri­va ka­tu­se­ki­vi­sid toot­va et­te­võt­te. Ku­na suu­re­ne­nud tu­ruo­sa­ga tek­kis va­ja­dus roh­kem too­ta, sa­mas ka Bal­ti­ku­mi tu­rud näi­ta­sid kas­vu­mär­ke, oli mõt­te­kas tuua ki­vi­toot­mi­ne Ees­tis­se ta­ga­si.

5 mil­jo­nit ki­vi aas­tas
Kiiu ka­tu­se­ki­vi­te­ha­se toot­mis­maht on 5 mil­jo­nit ka­tu­se­ki­vi aas­tas. Se­da ju­hul, kui töö­ta­tak­se ühes va­he­tu­ses. Mar­ko Tam­mes­ti sõ­nul võiks too­ta ka ka­hes va­he­tu­ses, kui turg nõuab.
Pool too­dan­gust eks­por­di­tak­se naa­ber­rii­ki­des­se Lät­ti ja Lee­tu, kus ka­tu­se­ki­ve ei too­de­ta. Kiiu ka­tu­se­ki­vi te­has on Bal­ti­ku­mis ai­nus.
Ta kii­dab, et Kiius too­de­ta­va ki­vi teeb eri­li­selt kva­li­teet­seks ko­ha­lik hea toor­ma­ter­jal – siin­ne kva­li­teet­ne ja ki­vi­toot­mi­seks so­biv liiv.
Erk­ki Ti­ro tut­vus­tas pres­si­tuu­ril, kui­das ka­tu­se­ki­vi val­mib. Kiius too­de­tak­se klas­si­ka­li­se vä­li­mu­se­ga lai­ne­list ka­tu­se­ki­vi, mu­de­leid Est-Stein Ele­gant Plus ja Est-Stein Pro­tec­tor. Mu­de­lid on lä­bi­nud katse­tu­sed teh­ni­ka­la­bo­ri­tes Root­sis, Sak­sa­maal, Ing­lis­maal. Edas­pi­di ol­lak­se val­mis toot­ma mood­sa­maid, si­le­daid ning ka kerg­be­too­nist ka­tu­se­ki­ve. Kerg­be­too­nist ka­tu­se­ki­vi kaa­lub sa­ma pal­ju kui eter­niit, elui­ga on aga sa­ma pikk na­gu ta­va­li­sel ka­tu­se­ki­vil.
Mar­ko Tam­mest li­sas, et Mo­nier on in­no­vaa­ti­li­ne, Sak­sa­maal asub teh­ni­ka­kes­kus, kus jär­je­pi­de­valt ot­si­tak­se toot­mi­ses­se uu­si la­hen­du­si.
Mo­nier kuu­lub Braas Mo­nier Buil­ding Grou­pi, mis on maail­ma suu­rim ka­tu­se­ma­ter­ja­li­de ja li­sa­tar­vi­ku­te toot­ja. Kok­ku on gru­pis 100 toot­mi­sük­sust ning 3700 töö­ta­jat 35 rii­gis.
Mo­nier te­gut­seb Bal­ti­ku­mis ja Põh­ja­maa­des 7 rii­gis, töö­ta­jaid on kok­ku 300.
Kiius on Mo­nie­ril ala­tes 1992. aas­tast töö­ta­nud ka li­sa­tar­vi­ku­te te­has, kus prae­gu­seks on 25 töö­ta­jat. Et­te­võt­te Tal­lin­na ja Tar­tu kon­to­ri­tes töö­ta­vad müü­gi, tu­run­du­se, sis­seos­tu ja fi­nant­si­de­ga seo­tud ame­ti­koh­ta­del 18 ini­mest.

Est-Stei­ni – olu­li­ne kau­ba­märk
Kiius ha­ka­ti Est-Stei­ni ka­tu­se­ki­ve toot­ma 1990. aas­ta lõ­pus. Esi­me­ne par­tii müü­giks val­mis 14. det­semb­ril 1990. Et­te­võt­te amet­lik sün­ni­päev on 9. märts 1989, kui Mosk­vast saa­di va­ja­li­kud nõu­so­le­kud ja fir­ma re­gist­ree­ri­ti. Nüüd­seks 28aas­ta­seks saa­nud et­te­võt­tel on aja jook­sul ol­nud 7 ni­me ja mit­meid oma­nik­ke. Es­malt oli ÜE Est-Stein, siis AS Est-Stein, Stu­relt AS, OÜ Est-Stein B, La­far­ge Tek­kin OÜ, La­far­ge Roo­fing OÜ, nüüd ju­ba aas­taid Mo­nier OÜ.
Ku­na rah­va­suus tea­tak­se Est-Stei­ni ka­tu­se­ki­vi, on kau­ba­mär­gi ni­me­tus jää­nud sa­maks. Mar­ko Tam­mest mär­kis, et ko­du­mai­ne toot­mi­ne peaks ka­tu­se­ki­vi­de hin­na muut­ma sood­sa­maks.

0

ENN KIRS­MA­NI um­bu­sal­da­mi­se poolt hää­le­ta­sid 4, vas­tu 7 vo­li­ko­gu­lii­get, 1 ei hää­le­ta­nud.

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu 29. märt­si is­tun­gil oli päe­va­kor­ras um­bu­sal­du­se aval­da­mi­ne vo­li­ko­gu esi­me­he­le Enn Kirs­ma­ni­le. Um­bu­sal­da­mi­se al­ga­ta­sid veeb­rua­ri lõ­pus toi­mu­nud is­tun­gil 6 vo­li­ko­gu­lii­get: Su­lev Vald­maa, And­res Kaar­mann, Kun­nar Vaht­ras ja Mait Kröönst­röm IR­Li va­li­mis­ni­me­kir­jast, Vär­ner Loots­mann Kes­ke­ra­kon­na ni­me­kir­jast ja Mar­gus Soom Re­for­mie­ra­kon­nast.
Pea­mi­se põh­ju­se­na ni­me­ta­sid nad um­bu­sal­du­sa­val­du­ses, et vo­li­ko­gu esi­mees ei moo­dus­ta­nud as­ja­tund­ja­test ühi­ne­mis­ko­mis­jo­ni, Kuu­sa­lu vald ei is­tu­nud lä­bi­rää­ki­mis­te laua ta­ha Lok­sa lin­na ega teis­te naab­ri­te­ga. Komp­ro­mis­si ei üri­ta­tud lei­da. Va­ba­taht­li­ku ühi­ne­mi­se kor­ral oleks riik toe­ta­nud oma­va­lit­sust 800 000 eu­ro­ga,  po­lii­ti­li­ne vas­tu­tus sel­le mit­te­saa­mi­sel lan­geb vo­li­ko­gu esi­me­he­le, kir­ju­ta­sid nad aval­du­ses. Ka leid­sid nad, et vo­li­ko­gu esi­mees on jät­ku­valt suut­ma­tu vo­li­ko­gu juh­ti­ma.
Kui vo­li­ko­gu is­tun­gil jõu­dis päe­va­kor­ras järg um­bu­sal­dus­a­val­du­se­ni, taan­das Enn Kirs­man end is­tun­gi ju­ha­ta­ja rol­list. Põ­hi­mää­ru­se jär­gi pi­da­nuks te­da asen­da­ma vo­li­ko­gu asee­si­mees Ur­mo Ris­ti­saar, kes is­tun­gilt puu­dus. Ka vo­li­ko­gu va­nim lii­ge Vär­ner Loots­mann ei ol­nud ko­hal. Is­tun­git asus ju­ha­ta­ma And­res All­mä­gi, kes on va­nu­selt järg­mi­ne.
Es­malt pak­kus ta sõ­na umb­u­sal­da­mi­se al­ga­ta­ja­te­le. Ku­na nen­de esin­da­ja Su­lev Vald­maa is­tun­gil ei osa­le­nud, lau­sus And­res Kaar­mann, et loo­bu­vad sõ­na­võ­tust. Um­b­usal­du­se al­ga­ta­ja­te­le kü­si­mu­si ei esi­ta­tud ning Enn Kirs­man ei soo­vi­nud sõ­na­võ­tu­ga en­nast kaits­ta.
Um­bu­sal­da­mi­se poolt olid 4 vo­li­ko­gu­lii­get, vas­tu hää­le­ta­sid 7, üks ei hää­le­ta­nud.
And­res All­mä­gi tu­le­tas meel­de, et järg­ne­va kol­me kuu jook­sul ei saa sa­ma­del põh­jus­tel vo­li­ko­gu esi­me­he­le um­b­usal­dust aval­da­da.

0

Sven-Olav Paa­vel

Va­sa­kul Kuu­sa­lu ki­ri­ku aken­de­ta põh­ja­külg en­ne üm­be­re­hi­tu­si. Pa­re­mal Fried­rich Axel von Ho­we­ni ka­van­da­tud juur­de­ehi­tu­sed koos uuen­da­ma­ta jää­nud lää­ne­tor­ni­ga. Al­li­kas: Ees­ti Rah­vu­sar­hiiv.

Va­sa­kul Kuu­sa­lu ki­ri­ku aken­de­ta põh­ja­külg en­ne üm­be­re­hi­tu­si. Pa­re­mal Fried­rich Axel von Ho­we­ni ka­van­da­tud juur­de­ehi­tu­sed koos uuen­da­ma­ta jää­nud lää­ne­tor­ni­ga. Al­li­kas: Ees­ti Rah­vu­sar­hiiv.

Root­si Rii­giar­hii­vi Sten­boc­ki kol­lekt­sioo­nist (SE/RA/720784) tu­li päe­va­val­ge­le Kuu­sa­lu ki­ri­ku üm­be­re­hi­tusp­ro­jekt aas­tast 1879. Üm­be­re­hi­tus­joo­ni­se au­tor on Rak­ve­res te­gut­se­nud sak­sa pä­ri­to­lu ar­hi­tekt Fried­rich Fer­di­nand Mo­di.
Fried­rich Fer­di­nand Mo­di (sün­di­nud 1839) tun­tak­se kui kauaaeg­set ja hu­vi­ta­va elu­käi­gu­ga Rak­ve­re lin­na ar­hi­tekt-ehi­tus­meist­rit, kes on ol­nud te­gev suu­re hul­ga Rak­ve­re lin­na­ma­ja­de, mit­me­te Vi­ru­maa mõi­sa­te, sa­mu­ti sak­raal­hoo­ne­te üm­be­re­hi­tusp­ro­jek­ti­de juu­res. Vii­mas­te hul­ka kuu­lu­vad Jõh­vi Mihk­li ki­rik (1875), Jõe­läht­me ki­rik (1878) ja Si­mu­na ki­rik (1885).
Fried­rich Mo­di seo­sest Kuu­sa­lu ki­ri­ku üm­be­re­hi­tu­se­ga ei ol­nud se­ni mi­da­gi tea­da. Kuu­sa­lu ki­ri­ku üm­be­re­hi­tu­se nur­ga­ki­vi pan­di pai­ka 1889. aas­tal ja ehi­tus­tööd vii­di lõ­pu­le järg­mi­se aas­ta sep­temb­riks. Pro­jek­ti au­tor oli ehi­tu­sin­se­ner ja Tal­lin­na ehi­tus­nõu­nik Fried­rich Axel von Ho­wen, kes on töö­ta­nud ar­hi­tek­ti ja pro­jek­tee­ri­ja­na ka Jü­ri, Rap­la ja Ii­sa­ku ki­ri­ku­te juu­res.
Kuu­sa­lu pas­tor Wol­de­mar Fried­rich Kent­mann kir­ju­tab Kuu­sa­lu ki­ri­kuk­roo­ni­kas 1890. aas­tal, et ta on „aas­taid ko­gu­nud va­hen­deid ki­ri­ku ehi­ta­mi­seks”. Fried­rich Mo­di 1879. aas­tal koos­ta­tud ehi­tus­joo­ni­sed an­na­vad alust ole­ta­da, et Kuu­sa­lu ki­ri­ku üm­be­re­hi­tus­töö­de plaa­nid on ula­tu­nud reaal­sest ehi­tu­se alus­ta­mi­sest 10 aas­tat va­ra­se­mas­se ae­ga. Ka 1890. aas­ta Pos­ti­mees kir­ju­tab uuen­da­tud ki­ri­ku sis­se­pü­hit­se­mi­se pu­hul, et an­ne­tu­si ki­ri­ku laien­da­mi­seks ko­gu­ti 10 aas­tat.
Kui­gi nii Fried­rich Mo­di kui Fried­rich Ho­we­ni üm­be­re­hi­tusp­ro­jek­te ühen­dab neo­goo­ti stiil, on pro­jek­ti­des tun­ta­vaid eri­ne­vu­si. Ees­ti Rah­vu­sar­hii­vis on al­les ka Ho­we­ni Kuu­sa­lu ki­ri­ku alg­ne üm­be­re­hi­tusp­ro­jekt, mis lu­bab ka­he ar­hi­tek­ti tööd oma­va­hel kõr­vu­ta­da.

Üks stiil, eri­nev tu­le­mus
Vi­suaal­selt kõi­ge sil­ma­tor­ka­vam eri­ne­vus ka­he pro­jek­ti va­hel seis­neb lää­ne­tor­nis. Ho­we­ni pro­jek­tis on loo­bu­tud ki­ri­ku ba­rok­sest tor­ni­kiirv­rist. Uus torn oli pla­nee­ri­tud Ho­we­nil ka mõ­ne­võr­ra pi­ke­ma­na, va­he­rõ­du­ta ning kõr­ge ja te­ra­va neo­goo­ti telk­kiiv­ri­ga. Mo­di see­vas­tu sä­li­tab aja­loo­li­se ba­rokk-tor­ni­kiiv­ri, pan­nes külg­tii­ba­de ehis­tor­ni­de koo­nu­sed lää­ne­tor­ni kiiv­rit jäl­jen­da­ma.
Mõ­le­mad ar­hi­tek­tid on jät­nud ki­ri­ku pi­ki­hoo­ne muut­ma­ta, li­sa­des sel­le­le vaid ak­nad, sest va­rem oli pi­ki­hoo­ne N-kül­jel aken­de­ta. Ilm­selt soo­vis ko­gu­dus, et ju­ma­la­tee­nis­tu­sed saak­sid ehi­tu­se ajal või­ma­li­kult kaua jät­ku­da. Ju­ma­la­tee­nis­tu­sed kat­ke­sid­ki ki­ri­kus lü­hi­ke­seks ajaks 1890. aas­ta su­vel.
Mo­di ka­van­dis on juur­de­ehi­ta­ta­vad põik­tii­vad pi­ki­hoo­nest mõ­ne­võr­ra kit­sa­mad, lii­gen­da­tud sa­ma­su­gus­te ast­me­lis­te tu­gi­pii­la­ri­te­ga na­gu pi­ki­hoo­ne. Põik­tii­vad on sa­ma kõr­ged kui pi­ki­hoo­ne ise, nen­de vii­lu ots­tes aset­se­vad suu­red een­du­vad ehis­tor­nid. Val­da­va osa põik­tii­ba­de ot­sa­sei­nast võ­ta­vad Mo­di pro­jek­tis en­da al­la im­po­sant­sed ka­he­osa­li­sed bi­foor­sed raid­ki­vist ak­nad. Kõik see rõ­hu­tab põik­tii­ba­de sih­va­kust veel­gi, Ho­we­ni vei­di laie­mad, ent pi­ki­hoo­nest olu­li­selt ma­da­la­mad ning väik­se­ma­te aken­de­ga põik­tii­vad mõ­ju­vad liht­sa­koe­li­se­malt.
Sa­mas ei saa ka Ho­we­ni pro­jek­ti jär­gi ra­ja­tud juur­dee­hi­tu­si pi­da­da kui­da­gi ta­ga­si­hoid­li­keks: kõik ki­ri­ku juur­dee­hi­tu­sed on ra­ja­tud ki­ri­ku va­na­dest osa­dest eri har­ja- ja rääs­ta kõr­gu­se­ga, need mõ­ju­vad taot­lus­li­ku soo­vi­na näi­da­ta neid isu­ku­pä­ras­te li­san­dus­te­na. Ko­gu pro­jek­ti kroo­nib Ho­we­nil põh­ja­li­kult üm­ber­teh­tud lää­ne­torn. Mo­di see­vas­tu püüab va­na säi­li­ta­da nii­pal­ju kui või­ma­lik ja sel­le uue­ga kok­ku su­la­ta­da üht­seks ter­vi­kuks.
Ku­na võl­vi­tud käär­kamb­ri­na pla­nee­ri­tud po­lü­go­naal­ne ap­siid oli Mo­dil külg­tah­ku­des lü­hem ja koo­ri­ga sa­ma rääs­ta kõr­gu­se­ga, su­lan­dub see koo­ri­ga kok­ku ja ei jä­ta mul­jet, et te­gu on juur­dee­hi­ti­se­ga. Se­da võib pi­da­da vi­suaal­selt vä­ga õn­nes­tu­nuks. Va­na käär­kamb­rit koo­ri põh­ja­kül­jel Mo­di ka­van­dis ei ole na­gu see säi­lis Fried­rich Ho­we­ni üm­be­re­hi­tu­ses. Koo­ri­lõp­mik oli Kent­man­ni jär­gi pla­nee­ri­tud alg­selt ris­ti­mis­ka­be­li ehk käär­kamb­ri­na, Vil­lem Raa­mi üle­vaa­tes ka­jas­ta­tak­se se­da lee­ri­saa­li­na.
Eri­ne­valt prae­gu­sest kül­lalt pi­kast võl­vi­ma­ta koo­ri­lõp­mi­kust, mil­lel on igal ta­hul eri­ku­ju­li­sed ak­nad, pro­jek­tee­ris Mo­di sel­le külg­tah­ku­des lü­he­ma­na ja vaid ot­sa­tah­ku­del te­rav­kaar-ak­na­te­ga. Prae­gu­ne koo­ri­lõp­mi­ku üma­ra­ken on Ho­we­ni pro­jek­ti­le hil­jem sis­se vii­dud täien­dus.

Ehi­ta­ti liht­saim va­riant
Kok­ku­võt­teks võib ütel­da, et Mo­di ka­vand on de­tai­li­de­ni vii­mist­le­tud neo­goo­ti la­hen­dus, mil­les juur­dee­hi­tus on alg­se ki­ri­ku­hoo­ne­ga os­kus­li­kult uueks ter­vi­kuks su­la­ta­tud. Mo­di pa­ku­tud üm­be­re­hi­tus­ka­vas säi­li­vad ki­ri­ku kes­kaeg­sed ja ba­rok­sed osad ära­tun­ta­va­te­na, mis la­seb nen­de vor­mii­lul en­di­selt sil­ma pais­ta.
Ho­we­ni pro­jek­tis see­vas­tu on ee­mal­da­tud vor­mie­le­men­did, mi­da ar­hi­tekt kok­ku so­bi­ta­da ei ole taht­nud. Ho­we­ni pro­jekt kao­tas ehi­tu­se käi­gus üks­ja­gu oma efekt­su­sest, sest rea­li­see­ri­ti il­ma ka­van­da­tud kõr­ge lää­ne­tor­ni ja neo­goo­ti telk­kiiv­ri­ta, mis oli te­ma pro­jek­ti üks kand­vaid ideid.
Sa­mas oleks Kuu­sa­lu ki­rik ba­rok­se tor­ni­kiiv­ri asen­da­mi­se­ga mi­ne­ta­nud suu­re osa aja­loo­li­sest ja oma­näo­li­sest vä­li­sil­mest, mis te­da teis­test Põh­ja-Ees­ti ki­ri­ku­test eris­tab. Ko­gu­dus on üm­be­re­hi­tu­se pu­hul läh­tu­nud eel­kõi­ge prak­ti­lis­test va­ja­dus­test ja ra­ha­lis­test või­ma­lus­test, sest ehi­tus val­mis põ­hi­li­selt kor­jan­du­sest saa­dud ra­ha eest.
Fried­rich Mo­di ja Fried­rich Axel von Ho­we­ni üm­be­re­hi­tusp­ro­jek­tid on tut­vu­mi­seks väl­ja pan­dud Lau­rent­siu­se Selt­si ko­du­le­he­le.