Neljapäev, 25. mai 2017
Artiklid

0

Val­la­va­lit­sus ja -vo­li­ko­gu on sei­su­ko­hal, et KI­Ki ja kes­kon­na­mi­nis­tee­riu­mi nõud­mi­se­ga tu­leb ar­ves­ta­da ning ÜVK tu­leb Aru­kü­las te­ha kõik kor­ra­ga, mit­te etap­pi­de­na.

Aas­ta­küm­neid ühis­vee­vär­ki- ja ka­na­li­sat­sioo­ni oo­da­nud Aru­kü­la ela­ni­kud või­vad saa­da sel­le tu­le­val aas­tal – kui kõik lä­heb plaa­ni­pä­ra­selt, toe­tab Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­kus (KIK) kor­ra­ga ko­gu ale­vi­ku ÜVK väl­ja ehi­ta­mist ja amor­ti­see­ru­nud to­rus­ti­ku väl­ja va­he­ta­mist.
Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­kus ning kesk­kon­na­mi­nis­tee­rium on soo­vi­ta­nud ehi­ta­da Aru­küla ÜVK välja 2018. aas­tal, mit­te kol­mes eta­pis, na­gu näeb et­te val­la ÜVK aren­da­mi­se ka­va. See eel­dab val­la omao­sa­lust um­bes 350 000 eu­rot, vo­li­ko­gu ot­sust ning val­la­va­lit­su­se­le üle­san­de and­mist lisada in­ves­tee­ring val­la ee­lar­vest­ra­tee­giasse. Val­la­va­ne­m Raivo Uukkivi sõ­nul eel­dab see tõe­näo­li­selt lae­nu võtmist, vähe­malt in­ves­tee­rin­gu osa­li­seks kat­mi­seks.
ÜVK­ga seon­duv oli arut­lu­sel vo­li­ko­gu möö­du­nud nä­da­la is­tun­gil. Val­la­va­nem rää­kis, pä­rast se­da, kui sel­gus nõud­mi­ne, et KI­Kist saab toe­tus­ra­ha vaid ko­gu pro­jek­ti kor­ra­ga te­ge­mi­sel, on val­la­va­lit­sus ja val­la vee-et­te­võt­ja Ra­ven te­ge­vu­si kaar­dis­ta­nud ning ko­gu Aru­kü­la reo­vee­ko­gu­mi­sa­lal ka­na­li­sat­sioo­ni väl­ja ehi­ta­mi­seks tu­leks ra­ja­da 465 ka­na­li­sat­sioo­ni lii­tu­mis­punk­ti. OÜ Kesk­kon­nap­ro­jekt on aas­taid ta­ga­si koos­ta­nud Ra­ve­ni tel­li­mu­sel eelp­ro­jek­ti um­bes poo­le­le ko­gu ehi­tus­ma­hust, üle­jää­nud osa koh­ta on teh­ni­li­ne la­hen­dus ai­nult ÜVK aren­da­mi­se ka­va ta­san­dil.
Lii­tu­mis­soo­vi­de osas on saa­de­tud kü­sit­lus 192 kin­nis­tu oma­ni­ke­le, po­si­tiiv­selt on vas­ta­nud 149 oma­nik­ku ehk 78 prot­sen­ti. Kok­ku on aga plaa­nis ra­ja­da 465 ka­na­li­sat­sioo­ni lii­tu­mis­punk­ti.
KI­Ki­le aga uue, ko­gu ma­hus taot­lu­se esi­ta­mi­se eel­dus on taas vä­he­malt 60 prot­sen­ti kin­nis­tu­te oma­ni­ke nõu­so­lek lii­tu­mi­seks. See­ga tu­leb val­la­va­ne­ma sõ­nul te­ha uus kü­sit­lus: „Eel­da­des, et se­ni vas­ta­nu­te­le uue vor­mi ko­ha­seid kü­sit­lus­leh­ti ei ole va­ja saa­ta, tu­leb koos­ta­da 273 joo­nist ning need ela­ni­ke­le saa­ta.”
Ta li­sas, et te­gu on pro­jek­tee­ri­ja töö­ga, mil­le hin­na suu­rus­järk on 1600 eu­rot, aja­ku­lu kaks nä­da­lat. Kü­sit­lus­te saat­mi­seks ja vas­tus­te saa­mi­seks on pla­nee­ri­tud üks kuu.
Val­la­va­nem üt­les, et kui kü­sit­lu­se tu­le­mu­sel saa­dak­se üle 60 prot­sen­di kin­nis­tuo­ma­ni­ke nõu­so­lek, tu­leb te­ha KI­Ki­le ja kesk­kon­na­mi­nis­tee­riu­mi­le pä­ring, kas nad akt­sep­tee­ri­vad taot­lu­se esi­ta­mist ka il­ma keh­ti­vat ÜVK aren­da­mi­se ka­va muut­ma­ta. Kui nad lu­ba­vad, tu­leb koos­ta­da uus teh­no­loo­gi­li­ne pro­jekt ko­gu­ma­hu­le, uus kesk­kon­na­mõ­ju­de hin­da­mi­se aruan­ne, uus fi­nant­sa­na­lüüs ja uus taot­lus. Sel­leks on pla­nee­ri­tud 6000 eu­rot ning 3 kuud. Ko­gu pro­jek­ti ehi­tus­mak­su­mus on um­bes 3,3 mil­jo­nit eu­rot, val­la omao­sa­lus 20 prot­sen­ti.
And­re Sepp juh­tis tä­he­le­pa­nu, et põ­hip­rob­leem on Aru­kü­la väik­sus, asu­la reo­vee­ko­gu­mi­sa­la jääb täp­selt 2000 inim­ek­vi­va­len­di pii­ril. Ta sõ­nas, et tar­bi­ja­le on kõi­ge olu­li­sem tea­da, mi­da toob ehi­tus kaa­sa te­ma ma­ja­pi­da­mi­se­le, kui suur hak­kab ole­ma reo­vee ära­juh­ti­mis­ta­su kant­meet­ri koh­ta ning kui­das rea­gee­ri­vad näi­teks ju­ba lii­tu­nud kor­ter­ma­ja­de ela­ni­kud, kel­le jaoks kva­li­ta­tiiv­set muu­da­tust ei tu­le, küll aga tõu­seb vee hind.
Val­la­va­nem vas­tas, et pro­jek­ti­ga min­nak­se eda­si ko­he, kui sel­gub, et 60 prot­sen­ti on nõus, ning tu­le­vas­te­le lii­tu­ja­te­le tu­leb au­salt ja ot­se olu­kor­rast rää­ki­da, et prae­gu on või­ma­lik ÜVK väl­ja ehi­ta­da Eu­roo­pa ra­ha­ga, edas­pi­di enam mit­te: „Po­le mõ­tet aru­ta­da, kas te­ha või mit­te. Aru­kü­la on 2000 ini­mek­vi­va­len­di­ga ala, sest li­saks ela­ni­ke­le on seal ala­ti ol­nud et­te­võt­lus, mil­le heit­vee­ko­gu­sed tei­sal­da­tak­se sa­mu­ti ini­mek­vi­va­len­ti­deks.”
Nii ko­mis­jo­nid kui val­la­va­lit­sus olid sei­su­ko­ha­l, et ku­na pa­re­mat la­hen­dust po­le, ei ole te­ge­ma­ta jät­mi­ne enam või­ma­lik. Val­la­va­nem kü­sis ar­va­must ka vo­li­ko­gult, kes oli sa­ma meelt.
Aru­kü­la reo­vee­ko­gu­mi­s­ala pin­da­la on 150 hek­ta­rit ning ini­mek­vi­va­lent üle 2000, mis tä­hen­dab, et sel­le suu­ru­se­ga reo­vee­ko­gu­mi­sa­lal oleks pi­da­nud riik vas­ta­valt Eu­roo­pa Lii­du nõud­mi­se­le vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rus­ti­ku väl­ja ehi­ta­ma 2010. aas­taks.
Aru­kü­la ühis­ka­na­li­sat­sioon hõl­mab prae­gu pea­mi­selt kor­ter­ma­ju ja toot­mi­süksu­si. Era­mu­te piir­kon­nas toi­mub val­da­valt reo­vee ko­gu­mi­ne ko­gu­mis­ma­hu­ti­tes­se. Ko­gu­mis­ma­hu­ti­te sei­su­kor­ra koh­ta Raa­si­ku val­la­va­lit­su­sel ning ko­ha­li­kul vee­-et­te­võttel täpne üle­vaa­de puu­dub.
Ühis­ka­na­li­sat­sioo­ni­süstee­mi­ga ühen­da­tud piir­kon­nas on ole­ma­so­le­vad ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rus­ti­kud osa­li­selt amor­ti­see­ru­nud, mis­tõttu im­bub reo­ve­si osa­li­selt pin­na­ses­se. Suur­te sa­du­de ajal tun­gib ka­na­li­sat­sioo­ni­süstee­mi tõenäoli­selt sa­de­me­- ja pin­na­se­vett. Kok­ku on ale­vi­ku ise­vool­se ühis­ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rus­ti­ku ko­gu­pik­kus li­gi­kau­du 3 ki­lo­meet­rit, ka­na­li­sat­sioo­ni­süstee­mi va­nus on ku­ni 40 aas­tat.
Ühisveevärk on peaaegu kogu Arukülas olemas. See on rajatud pärast 1993. aasta sügisel juhtunud veereostust. Aruküla eramurajooni kaevudesse valgus mürgine õli 200 peret pidid om akaevud igaveseks sulgema. Põhjavette sattus õli kohaliku puidutööstuse kütusemahutist.

0

Mai al­gu­ses sai ava­löö­gi Aru­kü­la Va­ba Wal­dorf­koo­li juu­be­liaas­ta, mis kul­mi­nee­rub tu­le­val aas­tal ap­ril­lis oma­koo­li­päe­val 25. sün­ni­päe­va peo­ga.
Esi­me­ne suu­rem juu­be­liü­ri­tus oli üle-ees­ti­li­ne eu­rüt­mia­kont­sert 5. mail, kus õh­tu jook­sul esi­ne­sid Aru­kü­la, Vil­jan­di ja Tar­tu wal­dorf­koo­li­de õpi­la­sed ja õpe­ta­jad. Need on koo­lid, kus õpe­ta­tak­se Ees­tis ain­sa­na eu­rüt­miat. Aru­kü­last olid la­val kõi­ki­de klas­si­de rüh­mad.
Aru­kü­la Va­ba Wal­dorf­koo­li te­gev­juht Ker­ti Pell­mas üt­les, et prae­gu on koos­ta­mi­sel koo­li raa­mat, mis peaks val­mi­ma aas­ta lõ­puks. Kõi­ge pi­du­li­kum ja suu­rem tä­his­ta­mi­ne tu­leb järg­mi­sel aas­tal.
Li­saks kol­me­le mu­nit­si­paal­koo­li­le on Raa­si­ku val­las te­gut­se­nud 25 aas­tat era­kool Aru­kü­la Va­ba Wal­dorf­kool. Prae­gu oman­da­vad seal põ­hi­ha­ri­dust 38 õpi­last Raa­si­ku val­last, mu­jalt 51. Koo­li te­ge­vust koor­di­nee­riv MTÜ Aru­kü­la Va­ba­koo­li Selts loo­di 1992. aas­ta 30. märt­sil. Sa­mal sü­gi­sel alus­tas mõi­sas 1. klass.
Aru­kü­la oli Ees­ti esi­me­se viie hul­gas, ku­hu pä­rast taa­s­ise­seis­vu­mist wal­dorf­kool ra­ja­ti. Koo­li kõr­val töö­tab ka Aru­kü­la wal­dorf­las­teaed.

0

Hal­dus­ko­hus tü­his­tas vo­li­ko­gu ot­su­se, mil­le­ga Mäe­pea kü­la Ran­na­hei­na tee 2 kin­nis­tut lä­bi­va­le jalg­tee­le ei mää­ra­tud ava­lik­ku ka­su­tust. Ran­na­hei­na oma­nik ei ta­ha ava­lik­ku teed ja esi­tas apel­lat­sioon­kae­bu­se.

Kuu­sa­lu val­la ran­naa­la­de­le on An­di­nee­mest ku­ni Valk­la­ni ra­ja­tud ela­mua­ren­du­si, ku­hu ma­jad ker­ki­vad va­hel­du­va edu­ga – krun­te on aren­dus­tes küm­me­kon­nast ku­ni sa­ja­ni. Väär­tus­lik me­reäär on võe­tud ka­su­tu­se­le ka ma­da­la­ma­tes koh­ta­des, kus laiub roos­tik. Nii on Kuu­si­ku 5, Kuu­si­ku 6 ja Kuu­si­ku 7 ühi­sa­ren­du­se­ga, mis moo­dus­ta­ti Mäe­pea kü­la Kuu­si­ku ta­lu ta­gas­ta­tud maa­le, si­su­li­selt en­di­se­le me­re­põh­ja­le, na­gu ise­loo­mus­tab se­da pai­ka Kuu­sa­lu val­la pea­maa­kor­ral­da­ja Pee­ter Raud­sepp.
Sel­li­se­le pin­na­le, mi­da esi­me­se Ees­ti ajal ka­su­ta­ti ran­na­kar­ja­maa­na, on Kuu­si­ku kol­me aren­da­ja ühi­se de­tailp­la­nee­rin­gu jär­gi ka­van­da­tud kok­ku 47 ehi­tusk­run­ti. Val­dav osa krun­ti­dest on leid­nud uued oma­ni­kud, ma­ju prae­gu to­si­na­ja­gu – ük­si­kud aas­ta­ring­sed ela­ni­kud, mõ­ned su­vi­lad ja ne­li suurt ka­he­kor­ru­se­list müü­ma­ta era­mut.
Põ­hi­li­ne väär­tus on me­ri, ent rand on roos­ti­ku­li­ne. Pea­le ko­ha­li­ku pär­li, Kurb­lu ni­naks kut­su­tud kõr­ge­ma ki­vi­se ja lii­ku­va­te lui­de­te­ga maa­nu­ki. Pea­maa­kor­ral­da­ja sõ­nul oli Kurb­lu ni­na ku­na­gi saar, nüüd on kas­va­nud kin­ni. Sin­na pää­ses kui­val ajal pi­ki Kurb­lu oja äärt. Pii­ri­val­ve te­gi nõu­ko­gu­de ajal oja äär­de va­na­dest au­to­kum­mi­dest ra­ja. Nüüd­sed li­gi­pää­sud Kurb­lu en­di­se­le saa­re­le on tek­ki­nud tä­nu aren­da­ja­te ra­ja­tud tee­de­le.
Veel mõ­ni aas­ta ta­ga­si tä­his­ta­ti Kurb­lu ni­nas ühi­selt mui­nas­tu­le­de ööd. Nüüd­seks on must kass osa­de uu­se­la­ni­ke-kin­nis­tuo­ma­ni­ke ja en­di­se ta­lu­maa ühe jä­rel­tu­li­ja va­helt lä­bi jooks­nud, käib koh­tu­vaid­lus juur­de­pää­su­tee pä­rast ran­na-ala­le.

Ad­vo­kaa­di­bü­roo So­rai­nen taot­lus
Kuu­sa­lu val­las ta­gas­ta­ti ta­lu­maad ku­ni me­re­ni. Ka Kurb­lu ni­na on era­maa, sin­na ula­tu­vad kaks kin­nis­tut. Üks on Ran­na­hei­na tee 2 kin­nis­tu, mis kuu­lub MTÜs­se Kuu­si­ku 7. Ran­na­hei­na tee 2 oma­nik on Hei­ki Esk­la, Kuu­si­ku ta­lu­maa ühe õi­gus­ta­tud sub­jek­ti ja aren­da­ja pä­ri­ja. Kurb­lu kal­las­ra­ja­le pää­seb de­tailp­la­nee­rin­gu alalt te­ma kin­nis­tut lä­bi­vat jalg­teed möö­da. Me­re ää­res on õi­gus ol­la kõi­gil, vas­ta­valt sea­du­se­le tu­leb kal­las­ra­da hoi­da vä­he­malt 10 meet­ri laiu­ses ava­tud.
Ko­gu vaid­lus seis­neb kü­si­mu­ses, kas jalg­tee Kurb­lu ni­na­ni peab ole­ma ava­lik tee või pii­saks kok­ku­le­pe­test ko­ha­li­ke maao­ma­ni­ke­ga. Koh­tus­se kae­bu­se esi­ta­nud kin­nis­tuo­ma­ni­kud MTÜst Kuu­si­ku­ran­na ehk aren­dus­test Kuu­si­ku 5 ja Kuu­si­ku 6 taot­le­sid, et Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus mää­raks kal­las­ra­ja­le juur­de­pää­su ava­li­kuks teeks või seaks sel­le­le sund­val­du­se.
Taot­lus esi­ta­ti Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­le mais 2015, sel­le koos­tas ja va­hen­das Ad­vo­kaa­di­bü­roo So­rai­nen. Ad­vo­kaa­di­bü­roo tea­tas 18 kin­nis­tuo­ma­ni­ku ni­mel, et Ran­naää­re tee 2 oma­nik on õi­gus­vas­ta­selt sul­ge­nud aja­loo­li­selt väl­ja­ku­ju­ne­nud tee kal­las­ra­ja­le ning ha­ka­nud nõud­ma kal­las­ra­ja­le pää­se­mi­se eest ta­su. Vas­ta­valt de­tailp­la­nee­rin­gu­le on see tee koor­ma­tud 8 meet­ri laiu­selt ser­vi­tuu­di va­ja­du­se­ga. MTÜ Kuu­si­ku­ran­na liik­med oman­da­sid kin­nis­tud tead­mi­se­ga, et pla­nee­rin­gu jär­gi ta­ga­tak­se juur­de­pääs me­re­le ser­vi­tuu­di­ga ava­li­kuks ka­su­tu­seks, on taot­lu­ses kir­jas.
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu ot­sus­tas mul­lu juu­ni­kuu is­tun­gil, et jalg­ra­da ei mää­ra­ta ava­li­kuks teeks. Ot­su­se se­le­tus­kir­jas on vii­da­tud Ad­vo­kaa­di­bü­roo So­rai­nen taot­lu­se­le, Hei­ki Esk­la esin­da­ja OÜ Laes­son ja Part­ne­rid sei­su­ko­ha­le ning 2002. aas­tal keh­tes­ta­tud de­tailp­la­nee­rin­gu­le. Ot­sus lan­ge­ta­ti, võt­tes ar­ves­se kir­ja­va­he­tust, de­tailp­la­nee­rin­gu põ­hi­mõt­teid ja val­la­va­lit­su­se et­te­pa­ne­kut. Val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si sel­gi­tas is­tun­gil, et jalg­ra­da ei vas­ta tee tun­nus­te­le, sa­malt pla­nee­rin­gua­lalt viib me­re­ni ka tei­ne tee, kor­ras­ta­ma peaks mõ­le­maid.

Igaü­he õi­gus on ka pääs kal­las­ra­ja­le
Val­la­pool­ses põh­jen­du­ses hal­dus­koh­tu­le on val­la­vo­li­ko­gu ot­su­se koh­ta öel­dud, et Ran­na­hei­na tee 2 kin­nis­tut ei saa koor­ma­ta ava­li­ku tee­ga, sest juur­de­pääs Kuu­sa­lu-Valk­la maan­teelt ei ole ava­lik – pla­nee­rin­gua­la­le suun­du­val teel on ees tõk­ke­puu. Tei­ne põh­jen­dus oli, et de­tailp­la­nee­rin­gus po­le nõuet ava­li­ku tee ra­ja­mi­se koh­ta.
Hal­dus­ko­hus on sei­su­ko­hal, et vo­li­ko­gu ot­sus ei vas­ta hal­du­sak­ti nõue­te­le – puu­du­vad põh­jen­du­sed ning po­le väl­ja too­dud kaa­lut­lu­si, miks nii ot­sus­ta­ti. See­tõt­tu po­le koh­tul või­ma­lik kont­rol­li­da, kas vo­li­ko­gu ar­ves­tas ot­su­se te­ge­mi­sel kõi­gi olu­lis­te as­jao­lu­de­ga. „Kont­rol­li­mist mit­te­või­mal­dav hal­du­sakt on õi­gus­vas­ta­ne ja kuu­lub tü­his­ta­mi­se­le,“ on kir­jas koh­tuot­su­ses.
Hal­dus­ko­hus vii­tab rii­gi­koh­tu tä­na­vu märt­si al­gu­ses lan­ge­ta­tud ot­su­se­le, et igaü­he õi­gus kal­las­ra­da ka­su­ta­da hõl­mab ka õi­gust sel­le­le pää­se­da.
Hal­dus­ko­hus li­sab, et olu­kor­ras, kus maao­ma­nik ei ole või­mal­da­nud üle oma kin­nis­tu ava­lik­ku juur­de­pää­su kal­las­ra­ja­le, tu­leb val­lal kaa­lu­da de­tailp­la­nee­rin­gu el­lu­vii­mi­seks eri­ne­vaid või­ma­lu­si – le­ping maao­ma­ni­ku­ga, sund­val­dus, ava­li­kuks teeks mää­ra­mi­ne.

Jalg­tee on ka­su­ta­tav
Hei­ki Esk­la kin­ni­tab, et ei kee­la ko­ha­li­ke­le ini­mes­te­le ja nen­de kü­la­lis­te­le lä­bi­pää­su, kuid ko­gu maail­ma­le ole­ma­s­ole­vat jalg­teed ava­tuks te­ha ei soo­vi ja po­le ka ko­hus­tust. Ta üt­leb, et on sõl­mi­nud MTÜ Kuu­si­ku 7 maao­ma­ni­ke­ga le­pin­gud, prob­lee­mi po­le te­ma sõ­nul ka naab­ru­ses­se jää­va Väl­ja-Jü­ri aren­du­se ela­ni­ke­ga, kes ka­su­ta­vad sa­ma jalg­teed. Esmalt oli plaan pan­na vä­rav jalg­tee ees luk­ku, ja­ga­da võt­med, võt­ta ra­ja hool­da­mi­se eest ta­su, lep­pi­da kok­ku tee ka­su­tus­tin­gi­mu­sed. Vä­rav on jäe­tud lu­kus­ta­ma­ta, kõik pää­se­vad lä­bi.
Ta mär­gib, et Kuu­si­ku 5 alalt, mis on Sal­mis­tu pool, viib Põh­ja tee 18 kin­nis­tult ot­sem tee me­re­ni. Sel­le ase­mel, et nõu­da Ran­na­hei­na tee 2 kin­nis­tu­lt ava­lik­ku juur­de­pää­su, võik­sid maao­ma­ni­kud sõl­mi­da Kuu­si­ku 5 aren­da­ja­ga ser­vi­tuu­di­le­pin­gu. Ka Põh­ja tee 18 kau­du peab pla­nee­rin­gu jär­gi pää­se­ma kal­las­ra­ja­le. Kurb­lu ni­na­ni saab ka möö­da me­re äärt.
Pla­nee­rin­gua­la li­gi­pää­su­teed on aas­taid ta­ga­si te­ma ra­ja­tud, sel­gi­tab Hei­ki Esk­la. Ma­da­lal ja roos­ti­ku­ga kae­tud pin­nal nõu­dis see pal­ju tööd ning täi­te­ma­ter­ja­li. Te­ma kin­ni­tu­sel ei ol­nud Ad­vo­kaa­di­bü­roo So­rai­nen väi­de aja­loo­li­se tee koh­ta täp­ne, ka Ran­na­hei­na tee 2 jalg­ra­da on te­ma teh­tud.
Hei­ki Esk­la on se­da meelt, et kae­ba­jad võik­sid nii­ta roos­tik­ku, te­ha me­re äär­de ot­se­tee Kurb­lu ni­na­ni: „Mi­nu soov on, et oleks na­gu ring­tee – pla­nee­rin­gu­ga et­te­näh­tud mõ­le­malt li­gi­pää­su­teelt saaks lii­ku­da ran­da ja eda­si möö­da me­reäär­set ra­da. Prae­gu­gi tu­le­vad osad ini­me­sed Kurb­lu ni­na­ni ran­naäärt möö­da, lä­bi pää­seb, aga pi­de­valt hool­da­des saaks se­da pal­ju pa­re­maks.“
Ta too­ni­tab, et soo­vib ring­kon­na­koh­tus ava­lik­ku is­tun­git – siis saaks põh­ja­li­kult ning koos tõen­dus­ma­ter­ja­li­de­ga sel­gi­ta­da, kui­das omal ajal teed ra­jas, kraa­ve kae­va­ta la­si, mil­li­sed olid kok­ku­lep­ped teis­te aren­da­ja­te ehk Kuu­si­ku ta­lu kaas­pä­ri­ja­te­ga ja kui­das on are­ne­nud suh­ted kae­bu­se esi­ta­nud maao­ma­ni­ke­ga.
„Mil­leks on va­ja üle mi­nu maa me­re­ni ava­lik­ku teed, kas se­da ta­he­tak­se äri­lis­tel kaa­lut­lus­tel?“ kü­sib ta.

Sil­did ja sel­gi­ta­vad kir­jad
Hei­ki Esk­la on pan­nud oma maa kal­las­ra­ja­le sil­di ka­su­tus­reeg­li­te­ga. Sil­te-teks­te reeg­li­te­ga on ka MTÜ Kuu­si­ku­ran­na tea­de­te­tahv­lil aren­du­sa­la juur­de­pää­su­tee et­te sea­tud ja mo­bii­li­ga ka­su­ta­ta­va tõk­ke­puu kõr­val. Kir­jas on aren­du­sa­la tee­de ka­su­ta­mi­se kord, tut­vus­ta­tak­se MTÜ Kuu­si­ku­ran­na te­ge­vust. Eelmisel nä­da­la­va­he­tu­sel oli ka tõk­ke­puu ava­tud.
Kohtukaebuse esitanud maaomanike esindaja on Kaido Loor, kes on Advokaadibüroo Vilgerts Loor advokaat. Tema renditav maja kuulub MTÜ Kuusikuranna haldusse. Kaido Loor teavitas Sõnumitoojat halduskohtu otsusest ja kommenteeris, et vald peaks kaitsma vallaelanike huve: „Kui detailplaneeringut koostati, siis kaaluti, kust oleks mõistlik mereni pääseda, nähti ette kaks teed. Rannaheina tee 2 kinnistul on jalgrada, Põhja tee 18 mööda vahel hädapärast saame mere äärde, vahel ka mitte. Emotsionaalselt on vaidlus jalgtee omanikuga ehk arusaadav, aga meie õigus on pääseda kallasrajale.“

0

Ani­ja val­la vee- ja soo­ja­toot­ja Vel­ko AV ju­hi ko­hu­seid täi­dab aju­ti­selt nõu­ko­gu se­ni­ne esi­mees MAR­GUS NÕL­VAK.

Eel­mi­se nä­da­la al­gu­ses kut­sus OÜ Vel­ko AV nõu­ko­gu ta­ga­si ju­ha­tu­se ain­sa liik­me, et­te­võt­te ju­hi Peep Ka­se, kes ni­me­ta­ti ame­tis­se kaks aas­tat ta­ga­si, kui lõpetati leping eel­mi­se ju­ha­ta­ja, vä­hem kui aas­ta Vel­kos töö­ta­nud Il­mar Sillaga. Ot­su­se Vel­ko AV ju­ha­ta­ja taas väl­ja va­he­ta­da te­gi 1. maist kin­ni­ta­tud uus nõu­ko­gu: Lii­vi Han­sen, Mar­gus Nõl­vak, Jü­ri Lill­soo ja Alar Urm. 8. mail kut­sus val­la­va­lit­sus nõu­ko­gu se­ni­se esi­me­he Mar­gus Nõl­va­ku ta­ga­si ning 9. maist on ta Vel­ko AV ju­ha­ta­ja.
Mar­gus Nõl­vak mär­kis, et sel­les po­le mi­da­gi traa­gi­list, kui nõu­ko­gu kut­sub ju­ha­tu­se liik­me ta­ga­si.
„Ju­ha­tu­se liik­me töö on­gi sel­li­ne, et nõu­ko­gu võib ta ta­ga­si kut­su­da ja see on nõu­ko­gu vas­tu­tus. Kind­las­ti oleks nõu­ko­gu tei­nud vea, kui olek­si­me jät­nud olu­kor­ra la­hen­da­ma­ta,“ sõ­nas ta.
Nõu­ko­gu se­ni­ne esi­mees sel­gi­tas, et Vel­kol on va­ja tu­ge­vat juh­ti, ku­na ees oo­ta­vad re­for­mid ja suu­red väl­ja­kut­sed – ka­he aas­ta pä­rast val­mib uus kat­la­ma­ja ja va­he­tub soo­ja­toot­ja, seo­ses Ani­ja-Aeg­vii­du val­da­de lii­tu­mi­se­ga saab Vel­ko pea­gi vee­ma­jan­du­ses tööd juur­de, ak­tiiv­selt on va­ja te­ge­le­da uue ÜVK­ga lii­tu­ma­ta kin­nis­tu­te­ga. Ta kin­ni­tas, et ot­sus Peep Kask va­bas­ta­da ei ol­nud het­kea­jend: „Nõu­ko­gu ei tee ot­su­seid ker­ge­käe­li­selt. Ole­me se­da ka va­rem aru­ta­nud, nüüd sai­me aru, et tu­leb sek­ku­da. Ot­sus oli kon­sen­sus­lik ja ühe­hääl­ne. Üks asi, mil­le­ga nõu­ko­gu en­da­le nii-öel­da näp­pu lõi­kas – kui ini­me­sel po­le va­ra­se­mat juh­ti­mis­ko­ge­must, ei saa eel­da­da, et ta suu­dab mees­kon­da vä­ga häs­ti juh­ti­da. Us­ku­si­me ja and­si­me ae­ga õp­pi­da, kuid se­da ei juh­tu­nud.“
Pea­le sel­le pi­das ta se­ni­se ju­ha­ta­ja puu­du­seks kind­la­te ar­gu­men­tee­ri­tud sei­su­koh­ta­de puu­du­mist: „Nõu­ko­gu et­te­võ­tet ei ju­hi. Ole­me Vel­ko ju­hi­le öel­nud – esi­ta­gu oma et­te­pa­ne­kud ka neis kü­si­mus­tes, mis üle­ta­vad te­ma pä­de­vu­se ning nõu­ko­gu ot­sus­tab, kas toe­tab või mit­te. Sest nõu­ko­gu, kes käib koos paa­ri kuu ta­gant ning kus po­le vee- ja soo­ja­ma­jan­du­se spet­sia­lis­te, ei saa väl­ja pak­ku­da sel­le vald­kon­na stra­tee­gi­li­si ot­su­seid, need pea­vad tu­le­ma ju­hilt.“
Peep Kask üt­les oma va­bas­ta­mist kom­men­tee­ri­des, et ju siis nõu­ko­gu ei usal­da­nud te­da pii­sa­valt, et ei val­gus­ta­nud prob­lee­mi­dest, mil­lest ta ise pol­nud tead­lik.
„Ar­van, et si­se­mis­te konf­lik­ti­de­ni võis viia see, et mul olid ka­vas mõ­nin­gad muu­da­tu­sed. Ar­va­sin, et töö­ta­jad on nen­de poolt, aga na­gu sel­gus, pä­ris kõik siis­ki ei ol­nud, va­hel ini­me­sed pel­ga­vad muu­tu­si. Nõu­ko­gult oo­ta­sin oma mõ­te­te­le tu­ge ja roh­kem koos­tööd – et pea­le aruand­mi­se olek­sin saa­nud nõu­ko­gu­ga ka nõu pi­da­da, eel­da­sin, et jõua­me la­hen­dus­te­ni koos,“ rää­kis ta ning li­sas, et oleks mee­lel­di veel mõ­ned aas­tad Vel­kot juh­ti­nud.
Kah­ju, et ei saa­nud kõi­ki oma ideid el­lu viia, tõ­des Peep Kask.

Uue ju­hi leid­mi­seks tu­leb kon­kurss
Mar­gus Nõl­vak tun­nis­tas, et kolm aas­tat ta­ga­si va­li­tud nõu­ko­gu, mil­le koos­seis on val­da­valt sa­ma ka prae­gu, po­le ka­hel kor­ral leid­nud ju­ha­ta­ja ko­ha­le õi­get ini­mest.
„Pi­da­si­me olu­li­seks, et Vel­ko juht oleks vald­kond­li­kult tu­gev ja ko­ge­nud. Nüüd aga ole­me veen­du­nud, et eel­kõi­ge peab ta ole­ma vä­ga hea ini­mes­te juht, kes suu­dab spet­sia­lis­tid oma­va­hel töö­le pan­na. Loo­mu­li­kult oleks pa­rim vald­kon­na ko­ge­mu­se­ga hea mees­kon­na juht, kuid sel­list ini­mest po­le meil õn­nes­tu­nud lei­da,“ lau­sus ta.
Sel nä­da­lal kuu­lu­ta­tak­se Vel­ko­le uue ju­ha­ta­ja leid­mi­seks väl­ja kon­kurss. Kui­gi prae­gu on ju­ha­ta­ja Mar­gus Nõl­vak, kin­ni­tas ta, et et­te­võ­tet ta si­su­li­selt ei ju­hi. Ku­na Peep Kask oli ju­ha­tu­se ai­nus lii­ge, ei saa­nud me jät­ta Vel­kot ju­ha­tu­se­ta, sel­gi­tas ta.
„Kaa­lu­si­me ka, kas aju­ti­ne ju­ha­ta­ja võiks ol­la kee­gi et­te­võt­test seest või val­la­va­lit­su­sest. Ku­na nõu­ko­gu liik­med olid Vel­ko te­ge­mis­te­ga kõi­ge lä­he­malt kur­sis, oli sealt aju­ti­se ju­hi leid­mi­ne kõi­ge liht­sam. Tund­sin nõu­ko­gu esi­me­he­na vas­tu­tust, et meil po­le õn­nes­tu­nud te­ha häid per­so­na­li­va­li­kuid, see­tõt­tu olen nüüd for­maal­ne ju­ha­ta­ja – et­te­võ­tet ma iga­päe­va­selt ei ju­hi, oma osa­kon­na töö eest vas­tu­ta­vad osa­kon­da­de ju­hid. Mi­na vi­see­rin ar­veid, suht­len osa­kon­na­juh­ti­de­ga mei­li ja te­le­fo­ni teel, vas­ta­valt va­ja­du­se­le on ka koo­so­le­kud.“
Mar­gus Nõl­vak aval­das loo­tust, et tal õn­nes­tub nüüd Vel­ko töö­ta­ja­te­ga roh­kem su­hel­des pa­re­mi­ni aru saa­da, mil­list juh­ti et­te­võ­te va­jab: „Mi­nu käest on kü­si­tud, kas te­ge­li­kult on uus juht ju­ba tea­da. Võin kin­ni­ta­da: ei ole. Ta­ha­me lei­da Vel­ko­le vä­ga hea ju­hi. See po­le liht­ne, ühe mees­kon­na komp­lek­tee­ri­mi­ne ja hea ju­hi leid­mi­ne on va­hel na­gu nõe­la ot­si­mi­ne hei­na­kuh­jast. Kuid loo­dan, et kol­mas kord me ei ek­si ning juu­lis-au­gus­tis on uus juht ame­tis.“
Vel­ko klien­did te­ma sõ­nul mu­ret­se­ma ei pea: „Et­te­võt­te­na töö­tab Vel­ko kind­las­ti vä­ga häs­ti eda­si, nii hal­dus-, vee- kui soo­jao­sa­kon­nal on vä­ga tu­ge­vad ju­ha­ta­jad. Nõu­ko­gu soov on sel­le ot­su­se­ga veel roh­kem pa­ran­da­da Vel­ko pa­ku­ta­va­te tee­nus­te kva­li­tee­ti.“

0

Aru­kül­la jõu­dis lii­ku­mis­kunst eu­rüt­mia 10 aas­tat ta­ga­si.

Üle­möödu­nud näda­lal, 5. mail oli Aru­küla rah­va­ma­ja saal täis kos­tümee­ri­tud ja leh­vi­va­tes siid­riie­tes wal­dorf­koo­li­de noo­ri Aru­külast, Vil­jan­dist ja Tar­tust ​– ​seal asu­vad koo­lid, mis pa­ku­vad Ees­tis eu­rütmiaõpe­tust. Koos an­ti pikk eur­tümia­kont­sert, mis toi­mus Aru­külas esi­mest kor­da.
Pub­lik, kel­le hul­gas oli ka nii­sa­ma uu­dis­ta­ma tul­nud ko­ha­lik­ke ela­nik­ke, uu­ri­sid osa­le­ja­telt, mis eu­rütmia täpse­malt on. See oli pal­ju­de­le ülla­tus, et eu­rütmiaõpe­ta­jaks õpi­tak­se ne­li aas­tat ning Aru­küla wal­dorf­koo­lis on see kõiki­de klas­si­de tun­nip­laa­nis. Ees­ti õpe­ta­jaid, kes eu­rütmiat os­ka­vad, võib ühe käe sõrme­del kok­ku lu­ge­da, kaks neist, ​Kar­men Püü​ ja​ Kat­rin Napp​ tööta­vad Aru­küla wal­dorf­koo­lis.
Eu­rütmia on lii­ku­mis­kunst, mis teeb nähta­vaks kõne ja muu­si­ka. Kõneeu­rütmias ka­su­ta­ta­vad ele­men­did on eri hääli­ku­žes­tid, gram­ma­ti­ka­le vas­tav lii­ku­mis­joo­nis ja luu­le­tu­se rütmi­le oma­ne dünaa­mi­ka. Muu­si­kaeu­rütmias te­hak­se nähta­vaks too­nid, in­ter­val­lid, pau­sid, akor­did, me­loo­dia, he­li­kõrgus ning rütm. Kree­ka kee­les tähen­dab eu­rütmia ilu­sat lii­ku­mist.

Eu­rütmia on täis­ko­ha­ga töö
Aru­küla wal­dorf­koo­li klas­si- ning eu­rütmiaõpe­ta­ja Kar­men Püü ning ra­vieu­rütmia õpe­ta­ja Kat­rin Napp tõde­sid, et eu­rütmiaõpe­tus on täis­ko­ha­ga töö, see­ga teis­tes­se koo­li­des­se-las­teae­da­des­se nad reeg­li­na õpe­ta­ma ei jõua, kui­gi nõud­lust oleks. Nad on käinud ju­hen­da­mas näda­la­lõpu­se­mi­na­ri­del ja su­ve­laag­ri­tes wal­dorf­koo­li­de ja -las­teae­da­de õpe­ta­jaid, ta­va­koo­li­de õpe­ta­jaid, lap­se­va­ne­maid ning tei­si hu­vi­li­si.
Aru­külas 10 aas­tat eu­rütmiat õpe­ta­nud Kat­rin Napp õppis lii­ku­mis­kuns­ti ala­tes 1991. aas­tast Sak­sa­maal Stutt­gar­tis. Sin­na sat­tus ta tänu Tar­tus sündi­nud bal­ti­saks­lan­na­le, kes käis Ees­tis kur­su­seid and­mas ning oli nõus fi­nant­see­ri­ma ühe eest­lan­na eu­rütmiaõpin­guid Eu­ryth­meu­mis Stutt­gar­tis, Kat­rin Napp sai sel­le võima­lu­se. Dip­lo­miõpe kes­tis ne­li aas­tat, li­san­dus poo­leaas­ta­ne pe­da­goo­gi­li­se ja la­vaeu­rütmia täien­dõpe.
Ta rääkis, et pärast õpin­guid lõi ta ko­du­maal pe­re, va­lis lap­se­le Aru­küla wal­dorf­las­teaia ning ko­lis ko­gu pe­re­ga Aru­külla. Tööd sai ta al­gu­ses wal­dorf­las­teaias, hil­jem -koo­lis. Pea­gi alus­tas ta li­saks eu­rütmia­tun­di­de­le ka ene­se­täien­da­mist eu­rütmia­te­raa­pia koo­li­tu­sel.
Kar­men Püü õppis eu­rütmiat aas­ta­tel 2005-2010 Ees­ti-Soo­me eu­rütmia­koo­li­tu­sel An­ja Ris­ka käe all. Ne­li aas­tat oli iga kuu üks näda­la­va­he­tus Soo­mes ja üks Ees­tis ning va­he­peal ise­sei­sev töö, viies oli stat­sio­naar­ne aas­ta Tal­lin­nas ja Hel­sin­gis. Dip­lo­mie­ten­du­sed toi­mu­sid Šveit­sis Dor­nac­his, kus an­ti kätte eu­rütmis­ti dip­lom.
2010. aas­ta sügi­sest an­dis Kat­rin Napp pe­da­goo­gi­li­se eu­rütmia tun­nid Kar­men Püüle üle ning hak­kas ise and­ma eu­rütmia te­raa­piat.
Kar­men Püü on Aru­külas ela­nud 30 aas­tat, on wal­dorf­las­teaia üks asu­ta­ja­test. Kõik te­ma viis last on õppi­nud Aru­küla wal­dorf­koo­lis.
Küsi­mu­se­le, miks on eu­rütmia nii olu­li­ne, et va­li­tud õppe­ka­vas­se ning eu­rütmis­tiks peab õppi­ma 4 aas­tat, vas­ta­vad õpe­ta­jad, et see on ai­nus õppeai­ne, kus mõte, tun­ne ja ta­he on kor­ra­ga haa­ra­tud: „Ko­reog­raa­fia on kee­ru­li­ne, li­san­dub täpne käte ja jal­ga­de töö, ko­gu lii­ku­mi­ne peab ole­ma vas­ta­vu­ses sa­mal ajal kuul­da­va luu­le­tu­se või muu­si­ka­pa­la­ga. Lii­gu­tak­se ai­nult ela­va muu­si­ka või kõne saa­tel.”
Kat­rin Napp: „Eu­rütmias on muu­si­ka esi­ta­mi­se inst­ru­ment ini­me­se ke­ha, eri­ti olu­li­sed on väljen­dus­rik­kad käed. Lii­ku­ma peab nii tund­li­kult ja teo­se­le vas­ta­valt, et muu­si­ka­pa­la muu­tuks nähta­vaks ning pa­kuks li­saks kuul­da­va­le ka vi­suaal­se ela­mu­se.”
Kar­men Püü rõhu­tas, et eu­rütmis­tid ei tant­si muu­si­ka järgi, vaid tee­vad muu­si­ka või kõne nähta­vaks, kaa­sa ai­tab esi­ne­mis­riie­tus voo­ga­vast sii­dist ja la­va­val­gus.

EV 100 eu­rütmia­kont­sert
Igas klas­sis on vas­ta­valt va­nu­se­le pe­da­goo­gi­li­sed eu­rütmia­har­ju­tu­sed. Kar­men Püü rääkis, et esi­me­ses klas­sis on lap­sed väga ava­tud meel­te­ga ning eu­rütmia­tun­nis mat­ki­vad õpe­ta­jat. Põhie­le­ment on rin­gis lii­ku­mi­ne. Iga aas­ta­ga lähe­vad ruu­mie­le­men­did kee­ru­li­se­maks, ku­na lap­sed on ai­na jul­ge­mad, osa­va­mad, tun­ne­ta­vad üks­teist ja iseen­nast ruu­mis roh­kem. Li­san­du­vad ris­tu­mis­lii­ku­mi­sed, geo­meet­ri­li­sed ruu­mi­lii­ku­mi­sed lähe­vad kee­ru­li­se­maks ku­ni ka­hek­sa­nurk-lii­ku­mi­se­ni.
Kar­men Püü märkis, et eu­rütmia on pi­se­ma­te las­te lem­mik, pu­ber­tee­diea­li­sed ei ta­ha se­da tih­ti meel­sas­ti te­ha: „Teis­me­lis­tel ve­ni­vad käed-ja­lad pi­kaks, koor­di­nat­sioon muu­tub kee­ru­li­se­maks ning nad ei saa enam nii hästi hak­ka­ma ja see­tõttu taht­mi­ne eu­rütmiat te­ha vähe­neb. Paa­ri aas­ta jook­sul tu­leb rõõm lii­ku­mi­sest ta­ga­si ning eu­rütmia­tun­nid ei tun­du­gi enam nii ras­ked ja iga­vad.”
Ta li­sas, et mo­ti­vee­ri­mi­seks tu­leb lei­da las­te­le ka täna­päeva­se­maid muu­si­ka­pa­lu, Aru­küla wal­dorf­koo­li 7. klas­si poi­sid te­gid eu­rütmia­kont­ser­dil saua­ka­va „Ka­rii­bi me­re pi­raa­ti­de” tun­nus­me­loo­dia järgi ning olid õpe­ta­ja sõnul väga en­tu­siast­li­kud.
Eu­rütmiat hak­kas Kat­rin Napp te­ge­ma ka Aru­küla wal­dorf­las­teaias, mõnda ae­ga ta­ga­si ka Tal­lin­nas Mee­les­pea wal­dorf­las­teaias, mu­jal Ees­tis las­teae­da­des eu­rütmia­tun­de ei toi­mu. Kat­rin Napp: „Las­teaia­lap­sed võta­vad kõiki­de meel­te ja ko­gu ke­ha­ga vas­tu ümb­ru­ses toi­mu­vat. Meel­te aren­da­mi­seks on väga olu­li­ne oma ke­ha tund­ma ja juh­ti­ma õppi­mi­ne.” Aru­küla eu­rütmia­kont­ser­di lõpuo­sas as­tu­sid la­va­le 6 dip­lo­mee­ri­tud eu­rütmis­ti, kes saa­vad aeg-ajalt kok­ku, et te­ge­le­da la­vaeu­rütmia­ga.
Järg­mi­sel aas­tal on Ees­ti eu­rütmis­ti­del plaa­nis kor­ral­da­da Ees­ti 100. sünni­päeva pu­hul eu­rütmia­ka­va, kus tu­le­vad esi­ta­mi­se­le ai­nult Ees­ti au­to­ri­te pa­lad. Kus need esi­tu­sed toi­mu­vad, Kar­men Püü ja Kat­rin Napp veel öel­da ei os­ka, kuid loo­da­vad, et üks kont­sert võiks ol­la Aru­külas: „Rah­va­ma­jas on suu­re­pära­ne saal pii­sa­valt suu­re la­va, hea la­va­val­gus­par­gi ja tõus­va­te ist­me­ri­da­de­ga pub­li­ku jaoks.”

0

Ko­ris­tus­tal­gu­tel Keh­ra la­hin­gu mä­les­tus­mär­gi juu­res te­gi tööd 40 ini­mest, neist 30 Ke­vad­tor­milt – kait­se­väe­la­sed, liit­las­vä­ge­de esin­da­jad ja kait­se­liit­la­sed.

Kui Keh­ra la­hin­gu mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­seks moo­dus­ta­tud ko­mis­jon ka­van­das La­hin­gu­väl­ja jaa­ma juu­res ko­ris­tus­tal­guid, ar­ves­ta­ti um­bes paa­ri­küm­ne osa­le­ja­ga – pea­mi­selt ko­mis­jo­ni liik­me­te ja kait­se­liit­las­te­ga. Kuid kait­se­väe õp­pus­tel Ke­vad­torm osa­le­nud Rä­va­la ma­lev­kon­na kau­du – sel­le lii­ge Al­mar Jaa­mu on kait­se­lii­du esin­da­ja­na La­hin­gu­väl­ja taas­ta­mi­se ko­mis­jo­nis – jõu­dis ka kait­se­väe peas­taa­pi in­fo, et Ani­ja val­las ka­vat­se­tak­se taas­ta­da Va­ba­dus­sõ­ja ühe mur­de­la­hin­gu mo­nu­ment ning sel­le juu­res on ka­vas ko­ris­tus­tal­gud.
Lau­päe­va, 13. mai hom­mi­kul oli La­hin­gu­väl­jal koos töö­va­hen­di­te, moo­tor­saa­gi­de ja kir­ves­te­ga, ko­hal li­gi 30 Ke­vad­tor­mis osa­le­jat Ees­ti kait­se­väe Ta­pal paik­ne­vast 1. ja­la­väeb­ri­gaa­di pio­nee­ri­pa­tal­jo­nist, liit­la­sed NA­TO eel­pai­gu­tu­sük­su­sest Un­ga­rist, Suurb­ri­tan­niast, USAst ja Prant­sus­maalt ning kait­se­lii­du Rä­va­la ma­lev­kon­nast.
„See on meie au­võlg nen­de ees, kes võit­le­sid Ees­ti eest ja tõid mei­le va­ba­du­se, mit­te küll pi­kaks ajaks, kuid siis­ki,“ mär­kis leit­nant Ee­ro Sal­mann kait­se­väe peas­taa­bist.
En­ne töö­päe­va al­gust teh­ti La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­mär­gi kõr­val – ko­has, kus 4. jaa­nua­ril 2018 on ka­vas ava­da 6,5 meet­ri kõr­gu­ne taas­ta­tud mä­les­tus­sam­mas – ühis­pil­ti. Ke­vad­tor­mis osa­le­ja­te kõr­val tu­lid raud­tee ja mä­les­tus­mär­gi va­he­list ala võ­sast pu­has­ta­ma MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam, Ani­ja Muin­sus­kait­se Selt­si ja La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­se töö­rüh­ma liik­med ning mõ­ned ko­ha­li­kud ela­ni­kud. Val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam ju­tus­tas rah­vus­va­he­li­se­le selts­kon­na­le ing­li­se kee­les, mis toi­mus La­hin­gu­väl­jal 4. jaa­nua­ril 1919 ning miks oli Keh­ra la­hing Ees­ti Va­ba­dus­sõ­jas vä­ga olu­li­se täht­su­se­ga – seal pea­ta­ti pu­naar­mee pea­le­tung Tal­lin­na­le.
Nel­ja­tun­ni­se töö­päe­va jä­rel rõõ­mus­tas val­la­va­nem, et poo­le päe­va­ga teh­ti kait­se­väe­las­te ja liit­las­te abi­ga ära töö, mi­da väik­se­ma­te jõu­du­de­ga oleks teh­tud mi­tu nä­da­lat. La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­mär­gi ümb­rus pu­has­ta­ti võ­sast ja võe­ti ma­ha puid, et tu­le­va­ne mä­les­tus­sam­mas oleks nii raud­tee­jaa­mast kui ron­gi­ga möö­da­sõit­jai­le näh­tav. Üh­te võ­sast pu­has­ta­tud koh­ta, kus oli märg ja soi­ne pin­nas, võiks ra­ja­da väi­ke­se tii­gi, ar­vas Ar­vi Ka­ro­tam.

Õp­pus­tel osa­le­jad pa­nus­ta­vad
Kait­se­väe peas­taa­bi tsi­viil-sõ­ja­li­se koos­töö ja ot­se­tea­vi­tu­se jaos­kon­na noo­rems­taa­bioh­vit­ser Ee­ro Sal­mann kin­ni­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le – kui kait­se­liit­las­telt kuul­di, et Ani­ja val­las on tu­le­mas sel­li­sed tal­gud, haa­ra­ti mee­lel­di kin­ni või­ma­lu­sest an­da ka oma pa­nus.
„Kait­se­väe­las­te töö ei ole ai­nult sõ­ja­pi­da­mi­ne, vaid ka tsi­vii­le­la­nik­kon­na toe­ta­mi­ne,“ lau­sus ta ning sel­gi­tas, et õp­pus­e Ke­vad­torm raa­mes püü­tak­se ala­ti ka ko­ha­li­ku ko­gu­kon­na heaks mi­da­gi te­ha: „Ku­na kait­se­väe ta­ris­tu on väi­ke, po­le või­ma­lik suu­ri õp­pu­si lä­bi viia ai­nult kait­se­väe pin­nal, pea­me har­ju­ta­ma ka ava­tud ala­del ehk tsi­viil­kesk­kon­nas. Kui Ees­ti rah­vas ja ko­ha­lik ela­nik­kond meid mõis­ta­vad ja toe­ta­vad, on meil pa­rem oma õp­pu­si lä­bi viia. See­tõt­tu soo­vi­me nei­le omalt poolt mi­da­gi vas­tu an­da.“
Ee­ro Sal­mann tõi näi­teks, et 2013. aas­tal ehi­ta­ti Ke­vad­tor­mi ajal Moos­te val­da sil­da, abiks on ol­dud ka eri­ne­va­tel tal­gu­tel. Ku­na tä­na­vu õp­pus­te raa­mes amet­lik­ke tal­guid ei ole, ava­nes neil te­ma sõ­nul hea või­ma­lus osa­ võtta La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­mär­gi ümb­ru­se pu­has­ta­mi­sest: „Soo­vi­si­me an­da oma pa­nu­se se­da enam, et see koht on seo­tud meie aja­loo­ga, siin oli Va­ba­dus­sõ­jas mur­ran­gu­li­ne la­hing.“
Kui in­fo tal­gu­test hak­kas le­vi­ma, ole­vat liit­las­vä­ge­de esin­da­jad kü­si­nud, kas ka ne­mad või­vad osa­le­da: „Ku­na ole­me õlg õla kõr­val ühes or­ga­ni­sat­sioo­nis – Ees­ti on osa NA­TOst, siis on see ka nen­de jaoks olu­li­ne. Nad tun­nus­ta­vad meie aja­lu­gu ja ise­seis­vust, mõis­ta­vad sel­le mä­les­tus­mär­gi täht­sust.“
Paar tal­gu­tel osa­le­nud aja­tee­ni­jat olid Ani­ja val­last. MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam eest­ve­da­ja An­ne Oruaas tun­dis nen­de seas ära oma ku­na­gi­se õpi­la­se Ervin Tsimbroti Paa­si­kult. Koos An­ne Oruaa­sa­ga tal­gu­te­le tul­nud Hen­da Ves­ke koh­tus ema­de­päe­va eel La­hin­gu­väl­jal oma po­ja­ga, küm­me kuud Tal­lin­nas si­de­pa­tal­jo­nis tee­ni­nud Ta­nel Ves­ke­ga. Ta­nel Ves­ket ei too­nud sin­na tee­nis­tus­ko­hus­tu­sed, vaid aval­das ise soo­vi ko­du­val­da ap­pi min­na. Ku­na ta tee­nib kait­se­väe tea­vi­tus­kes­ku­ses, oli tal­gu­tel kaa­sas sel­lest üle­vaa­det tei­nud mee­diaük­su­se­ga.
Vi­ki­pa­lus elav Hen­ri Aa­sa­mets tu­li tal­gu­te­le koos nai­se ja ema­ga, et te­ha ko­duümb­rus ke­na­maks. Ta lausus, et La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­mär­gi taas­ta­mi­ne läheb neile vä­ga kor­da, ku­na seal sai sur­ma te­ma va­na­va­na­va­nai­sa: „Mi­nu va­na­va­na­va­nae­ma rää­kis oma va­nae­ma­le eda­si, et mi­nu va­na­va­na­va­na­isa, kes oli ol­nud soo­mus­ron­gi peal, ha­ka­nud siit pä­rast la­hin­gut ja­la ko­ju Jä­ne­da poo­le mi­ne­ma, kuid ko­ha­le ei jõud­nud ning roh­kem te­da ei näh­tud, jäi ka­du­nuks.“

An­ne­tus­kas­tid Ke­vad­tor­mi­le

Leitnant EERO SALMANN kaitseväe peastaabist.

Leitnant EERO SALMANN kaitseväe peastaabist.

Pä­rast tal­gu­päe­va lõp­pu an­dis Ar­vi Ka­ro­tam kait­se­väe­las­te­le kaa­sa kaks kas­ti, ku­hu kor­ja­tak­se Ke­vad­tor­mil osa­le­jailt an­ne­tu­si La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­seks. Kui Ee­ro Sal­mann kait­se­väe peas­taa­bis Ani­ja val­la mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­se plaa­ni tut­vus­tas, olid kind­ra­lid – kait­se­väe ju­ha­ta­ja ja ase­täit­ja, peas­taa­bi ülem – ko­he val­mis se­da toe­ta­ma.
„Te­gi­me et­te­pa­ne­ku viia õp­pus­te­le kor­jan­dus­kast – pal­jud on met­sas, kus üle­kan­net te­ha ei ole või­ma­lik, kuid su­la­ra­ha saa­vad an­ne­ta­da. Püüa­me kas­ti­de­ga jõu­da kõi­gi õp­pus­tel osa­le­va­te ük­sus­te­ni, kõik­jal rää­gi­me ka siin­se mä­les­tus­mär­gi loo – et see on seo­tud nii kait­se­väe kui ko­gu Ees­ti rah­va­ga ning meie au­võlg mees­te ees, kes tõid mei­le too­kord va­ba­du­se,“ lau­sus ta.
Kor­jan­dus­kas­tid an­tak­se val­la­va­lit­su­se­le ta­ga­si pä­rast õp­pus­te lõp­pu. Tä­na­vu­ne Ke­vad­torm kes­tab 8.-26. mai­ni Har­ju­maal, Lää­ne- ja Ida-Vi­ru­maal ning Jär­va­maal, sel­les osa­leb 9000 kait­se­väe­last ja liit­last. Õp­pus­te­ga on haa­ra­tud ka Ani­ja ja Kuu­sa­lu vald, Ani­ja val­las on õp­pu­sed Sood­la uuel har­ju­tu­sa­lal. Kuu­sa­lu val­las väl­jas­pool po­lü­goo­ni ak­tiiv­set la­hin­gu­te­ge­vust ei toi­mu, kuid seal paik­ne­vad osa ük­sus­test. Õp­pu­se ajal on ka­vas ka üle­len­nud len­nu­ki­te ja he­li­kop­te­ri­te­ga. Ee­ro Sal­mann kin­ni­tas, et neist püü­tak­se ela­nik­ke eel­ne­valt tea­vi­ta­da ning kui ko­du­loo­mad kar­da­vad mü­ra või he­li, tu­leks nad või­ma­lu­sel ae­da kin­ni pan­na.
Suu­re­maid pii­ran­guid met­sa lii­ku­jai­le Ke­vad­tor­mi ajal ei ole: „Kui ku­sa­gil on kait­se­väe­la­ne ees, siis ta in­for­mee­rib, kui mi­da­gi on toi­mu­mas, aga üld­ju­hul me met­sas ke­da­gi ei ta­kis­ta. Ko­ha­lik­ke ela­nik­ke püüa­me häi­ri­da või­ma­li­kult vä­he, la­hin­gu­te­ge­vust tee­me ai­nult päe­va­sel ajal. Liik­lust või­vad tee­del häi­ri­da kait­se­väe sõi­du­ki­te ko­lon­nid, pa­lu­me ko­ha­li­kelt mõist­vat suh­tu­mist.“

0

Keh­ra staa­dio­nil toi­mu­nud võist­lus­te üld­võit läks pe­re­kond ORU­MÄ­GI­LE Ala­ve­rest.

Anija valla I kevadolümpiamängude kavas oli lau­päe­va, 13. mai hom­mi­kul Keh­ra staa­dio­nil ka­vas oli viis vim­ka­ga tea­te­võist­lust 3-4liik­me­lis­te­le võist­kon­da­de­le. Osa­le­da või­sid pe­re­kon­nad, sõp­rus­kon­nad, tut­ta­vad või ka need, kes al­les võist­lus­pai­gas tut­vu­sid. Sport­li­kud või­med pol­nud olu­li­sed, osa­le­jailt eel­da­ti sport­lik­ku vor­mi ehk dres­se-tos­se.
Esi­me­sel ke­va­do­lüm­pial võist­le­sid 5 võist­kon­da, neist kaks olid pe­re­kon­nad. Kõi­ge noo­rem osa­võit­ja oli 4aas­ta­ne Kas­par Lass.
Esi­me­sel alal tu­li võist­kon­na ühel liik­mel lä­bi­da um­bes 20 meet­rit kä­gar­kõn­nis, siis koos teis­e võist­le­ja­ga kok­ku seo­tud jal­ga­de­ga ning vii­ma­ne va­he­tus lä­bi­da kol­me­ke­si nel­jal ja­lal. Tei­ne ala oli täp­sus­vi­se – disc­gol­fi­ket­ta heit­mi­ne jalg­pal­li­vä­ra­vas­se um­bes 30 meet­ri kau­gu­selt. Kui­gi pealt­nä­ha liht­ne, ei suut­nud üks­ki võist­kond kõi­ki küm­met ket­tast vä­ra­vas­se saa­da, pa­ri­mal õn­nes­tus see kuuel kat­sel. Täp­sus­hüp­pes pi­did võist­kon­na liik­med hüp­pa­ma kok­ku 6 meet­rit kau­gust. Kõi­ge täp­se­mi­ni ehk sen­ti­meet­ri pealt 6 meet­rit hüp­pas pe­re­kond Kruu­sa­lu. Nel­jas võist­lu­sa­la oli mä­lu­mäng – osa­le­jad said 20 se­kun­dit nä­ha 15 eri­ne­vat as­ja, mil­le hul­gas olid näi­teks pint­sel, liim, salv­rä­tid, mul­li­ta­ja, ning neist või­ma­li­kult pal­ju meel­de jät­ma. Vii­ma­ne võist­lu­sa­la oli 50 meet­ri ta­gur­pi­di­jooks – osa­le­sid kõik, võit­ja sel­gus, kui lii­de­ti võist­kon­na pa­ri­ma täis­kas­va­nu ja pa­ri­ma lap­se tu­le­mus.
Sel ajal kui koh­tu­ni­kud liit­sid kok­ku punk­te ja kir­ju­ta­sid dip­lo­meid väl­ja, män­gi­sid Ani­ja val­la olüm­pias­port­la­sed staa­dio­ni­mu­rul jalg­pal­li.
Viie ala kok­ku­võt­tes sai esi­ko­ha 4liik­me­li­ne pe­re­kond Ala­ve­rest: pe­ree­ma Sii­ri Lau­ta, 14aas­ta­ne Ro­meo, 9aas­ta­ne Ras­sel ja isa Ja­nek Oru­mä­gi. Tei­seks tu­li pe­re­kond Kruu­sa­lu Keh­ra kü­last ning kol­man­daks ko­ha­peal moo­dus­ta­tud võist­kond Rik­kis.
Ja­nek Oru­mä­gi üt­les, et Keh­ras toi­mu­nud pe­res­por­di­päe­val po­le nad käi­nud, kuid püüa­vad ko­du­val­la spor­diü­ri­tus­test või­ma­lu­sel ik­ka osa võt­ta. Nad on eri­ võist­kon­da­de koos­sei­sus osa­le­tud Voo­se ta­lis­por­di­päe­val.
„Ke­va­do­lüm­pia tun­dus põ­nev, läk­si­me sin­na eel­kõi­ge meelt la­hu­ta­ma. See, et võit­si­me, oli ül­la­tus. Mei­le tõid edu jook­sua­lad,“ lau­sus ta.
Esi­kol­mi­kut au­ta­sus­ta­ti A-Vors­ti kin­gi­ko­ti­ga, võit­jad said ka Ani­ja val­la kruu­sid ning kõik osa­võt­jad kom­mi­kar­bid HC Keh­ra Fännk­lu­bilt.

Tu­le­val aas­tal jäl­le
Ani­ja val­la I ke­va­do­lüm­pia pea­kor­ral­da­jad olid Peep Kask ja Pi­ret Ur­met, kes eel­mis­tel aas­ta­tel on Keh­ra spor­di­hoo­nes kor­ral­da­nud pe­re­spor­di­päe­va. Ku­na mul­lu val­mis uus staa­dion, ot­sus­ta­ti tä­na­vu te­ha ke­va­di­ne võist­kond­lik spor­di­päev õues ning et pe­res­por­di­päe­va ni­mi ke­da­gi ära ei pe­le­taks, ni­me­ta­ti see ke­va­d­olüm­piaks.
„Osa­le­jaid oleks või­nud roh­kem ol­la, kuid juh­tus nii, et sa­mal päe­val olid Keh­ras tüd­ru­ku­te kä­si­pal­li­võist­lu­sed, poi­sid võist­le­sid Vil­jan­dis, Keh­ras noor­te­kes­kus kor­ral­das sa­mal ajal kir­bu­kat,“ rää­kis Peep Kask.
Ke­va­do­lüm­pial koh­tu­ni­ku­na te­gut­se­nud An­ni­ka Kask li­sas: „Vah­va oli ik­ka, kõik, kes tu­lid, jäid ra­hu­le. Pi­ret Ur­met kü­sis osa­võt­jailt, kas edas­pi­di soo­vi­tak­se tõ­si­se­mat spor­ti te­ha või et võist­lu­sed olek­sid pi­gem lõ­bu­sad. Rah­vas ee­lis­tas fu­ni, siis on ka las­tel to­re­dam.“
Kor­ral­da­jad ar­va­sid, et võist­lus­te­ga jät­ka­tak­se. „Siis ehk võ­ta­vad need poi­sid, kes sel kor­ral tu­lid ük­si, ka ema-isa kaa­sa,“ sõ­nas Peep Kask.
I ke­va­do­lüm­pia või­du­võist­kon­na pe­re­pea Ja­nek Oru­mä­gi: „Ka meie mee­lest on la­he, et olid nii-öel­da kiik­su­ga võist­lus­a­lad. Meie tu­le­me järg­mi­sel aas­tal jäl­le ning haa­ra­me ka tut­ta­vaid kaa­sa. Sel­li­seid spor­di­päe­vi võiks ol­la ise­gi roh­kem kui üks kord aas­tas.“

0

„Le­he­tel­li­jad on pea­mi­selt va­ne­mad ini­me­sed, kel­le­le käib kor­ra­ga üks päe­va­leht,“ sõnab Lok­sa piir­kon­na au­to­juht-kir­ja­kand­ja TAR­MO KA­LA­METS.

Kuu­sa­lu val­la Va­na­kü­la ela­nik Tar­mo Ka­la­mets on kir­ja­kand­ja ame­tit pi­da­nud 30 aas­tat. Es­malt te­gi se­da põ­hi­töö kõr­valt – kui post­kon­tor asus Kõn­nus ja oli tar­vis abi Val­ge­jõe-Va­na­kü­la-Park­si kü­la­des­se pos­ti vii­mi­seks.
Põ­hi­ko­ha­ga on ta Lok­sa post­kon­to­ris tööl 15 aas­tat, post­kon­to­ri too­kord­ne ju­ha­ta­ja Ol­ga Los­se­va kut­sus. Prae­gu­seks on au­to­juht-kir­ja­kand­ja Tar­mo Ka­la­met­sa ka­su­tu­ses kol­mas töö­ma­sin – väi­ke­buss-kau­bik.
Sõ­nu­mi­too­ja aja­kir­ja­nik sõi­tis te­ma­ga töö­rin­gil kaa­sa möö­du­nud ree­de, 12. mai hom­mi­kul.
Lok­sa pos­ti­töö­ta­ja­te töö­päev al­gab kel­la 6.45 pai­ku, et vas­tu võt­ta Tal­lin­nast au­to­ga saa­bu­vad aja­le­hed-aja­kir­jad, kir­jad ja pos­ti­ga saa­de­tud pa­kid. Iga kir­ja­kand­ja sor­tee­rib ja komp­lek­tee­rib oma piir­kon­na pos­ti.

Pä­ris­pea pool­saar
Tar­mo Ka­la­mets star­dib pos­ti­rin­gi­le kel­la 8 ajal. Suun­du­me Suur­pea kau­du Pä­ris­pea­le. Ta rää­gib, et tei­si­päe­val ja nel­ja­päe­val on kõi­ge­pealt kir­ja­de ring. Tal­lin­na pos­tiau­to tu­le­kua­jaks peab kü­la­des­se pan­dud kir­ja­kas­tid lä­bi sõit­ma, kir­jad ära too­ma, et need pea­lin­na poo­le saa­ta. Ena­mas­ti on kas­tid tüh­jad, kir­ju saa­de­tak­se har­va, va­hel üks-kaks ko­gu rin­gi pea­le. Su­vel on Vii­nis­tu kir­ja­kas­til roh­kem ka­su­tust, tu­ris­tid saa­da­vad sealt kaar­te.
Ju­hi kõr­val on kast Pä­ris­pea pool­saa­re­le vii­da­va­te aja­leh­te­de ja kir­ja­de­ga: „Mul on GPS peas, ei pea pa­be­ril jär­ge aja­ma, et mis jär­je­kor­ras le­hed sea­da ja mi­da kee­gi tel­lib. Suu­res osas võin ka une­pealt öel­da, kui kü­si­tak­se. Kui tu­leb asen­da­ja, na­gu nüüd ka­hel järg­mi­sel nä­da­lal mu puh­ku­se ajal, jõuab post ko­ha­le hil­jem – pa­ra­ta­ma­tult. Pea­gi tu­le­vad su­vi­ta­jad, kes suu­na­vad oma pos­ti maa­le, siis pean mi­na­gi mõt­le­ma ja uu­ri­ma.“
Pä­ris­pea al­gu­ses pea­tu­me oma­pä­ra­se post­kas­ti juu­res, kõr­ge­pin­ge­kann on pan­dud maas­se, pea­le po­ti­kaas. Nii ha­rul­da­si post­kas­te roh­kem ei tu­le, mär­gib Tar­mo Ka­la­mets, ena­mik on Om­ni­va kol­la­sed gru­pi­kas­tid.
Ree­del rän­da­vad post­kas­ti­des­se Pos­ti­mees, Ees­ti Päe­va­leht, Õh­tu­leht. Roh­kem on tööd kol­ma­päe­val, kui tu­levad Sõ­nu­mi­too­ja ja Eesti Ekspress, nel­ja­päe­val, kui il­mub Maa­leht.
Pä­ris­peal sees käi­dud, võ­tab pos­til­jon kõ­ne Vii­nis­tu res­to­ra­ni, et nei­le on pakk, kas kee­gi ko­hal. Vii­nis­tul kee­ra­me ran­naäär­se­te elu­ma­ja­de poo­le: „Vii­nis­tul me­re ää­res tuul tei­ne­kord tõm­bab nii hul­lus­ti, et õhu­ke­si rek­laam­leh­ti on ras­ke post­kas­ti­des­se sea­da.“ Res­to­ra­nis kel­la 8.35 töö ju­ba käib. Kui erai­si­ku­tel pa­lu­tak­se pak­ki vas­tu võt­tes mär­ki­da ni­mi ja do­ku­men­di num­ber, siis fir­ma pu­hul kir­ju­ta­tak­se ni­mi ja vas­tu­võt­ja amet.
„Tä­na on laia­li ja­ga­da viis pak­ki ja kaks tä­hi­tud kir­ja. Mõ­nes kü­las ei tel­li­ta pak­ke üld­se, näi­teks Joa­ves­kil. Mõ­nes tei­ses jäl­le pä­ris pal­ju. Kui Han­sa­pos­ti, Se­lec­ti, Tops­ho­pi ka­ta­loo­gid laia­li ja­gan, on pa­kid pea­gi jä­rel.“
Kas kõik võe­tak­se ke­nas­ti vas­tu? „On ka juh­tu­meid, kui saa­de­tak­se ta­ga­si, eri­ti just need, kus ra­vi­mi­fir­ma on he­lis­ta­nud, va­nai­ni­me­ne po­le jul­ge­nud ära öel­da. Kui pak­ki vas­tu ei võ­ta ega ava, lä­heb saat­ja­le ta­ga­si.“
Vii­nis­tult väl­ja sõi­tes näeme tee ää­res va­nemat meest. Kir­ja­kand­jalt kuu­leb ta, et Pos­ti­me­he tel­li­mus lõp­pes eel­mi­sel päe­val. Pen­sio­när kur­dab, et unus­tas ja soo­vib le­he tel­li­da aas­ta lõ­pu­ni. Tar­mo Ka­la­mets he­lis­tab post­kon­to­ris­se. Kui hind tea­da, toob mees toast ra­ha. Eda­si sõi­da­me Tur­bu­nee­me ja sealt ta­ga­si Lok­sa­le.

Va­na­kü­la-Val­ge­jõe
Järg­mi­sed aja­le­hed on Tar­mo Ka­la­met­sal ad­res­see­ri­tud Park­si kül­la. Teel ju­tus­tab ta, kui­das va­nas­ti saa­de­ti nää­ri­de, hil­jem jõu­lu­de ajal post­kaar­te. Ik­ka 30-40-50 kor­ra­ga. Kir­ja­kand­jad müü­sid kaar­te ja post­mar­ke. Kir­ja­kas­tid olid saat­mi­seks pan­dud kaar­te sil­mi­ni täis, ei taht­nud ära mah­tu­da. Oli ka neid, kes tõid oma jõu­lu­kaar­did ot­se pos­til­jo­ni kät­te. Prae­gu viib ta ko­ha­le ena­mas­ti ar­veid, li­saks ük­si­kud kaar­did-kir­jad.
Veel mee­nu­tab ta, kui­das mõ­ni aeg ta­ga­si tu­li ras­keid pak­ke ko­ha­le toi­me­ta­da, Lok­sal sai rau­duk­si viien­da­le kor­ru­se­le ta­ri­tud. Nüüd toob suu­red pa­kid ko­ha­le Om­ni­va kul­le­rau­to.
Joa­ves­ki raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja ju­ba oo­tab tee ää­res, võ­tab aja­le­hed. Eda­si Va­na­kü­la poo­le. Kui sei­sa­me Tar­mo Ka­la­met­sa ko­du juur­de pan­dud post­kas­ti­de ees, pea­tub Val­ge­jõe poolt tul­nud au­to. „Kir­ju­ta­ge, et Tar­mo on vas­tu­tu­le­lik, sõb­ra­lik, ava­tud. Kal­lid vä­lis­mai­sed aja­kir­jad toob tup­pa kät­te,“ soo­vi­tab ter­vi­ta­ma tul­nud mees.
Val­ge­jõel aja­me jut­tu en­di­se kü­la­va­ne­ma Lei­li Val­gi­ga. Te­malt kuu­le­me, et veel pä­rast sõ­da oli Val­ge­jõel si­de­jaos­kond, asus ta ko­du­ta­lus, Saueau­gul: „Ja­kob Hein­soo oli si­de ülem, mi­nu ema oli kir­ja­kand­ja. Pä­rast küü­di­ta­mist läks post­kon­tor Kõn­du. Pos­ti­kapp sei­sis veel aas­taid meie toas, sealt käi­di leh­ti võt­mas. Siis pan­di ve­ran­da­le, eda­si mets­kon­na­ma­ja sei­na­le, lõ­puks selt­si­ma­ja juur­de, sealt rän­das mõ­ni aeg ta­ga­si kü­la peol lõk­ke­tul­le. Mu ema töö­tas ka Kõn­nu post­kon­to­ri ajal, ho­bu­se­ga viis leh­ti, 18 ki­lo­meet­rit oli ring. Kord asen­da­sin te­da ho­bu­se­ga sõi­tes, aga ja­la sain kii­re­mi­ni.“

Ju­min­da pool­saar
Val­ge­jõelt lii­gu­me möö­da Tal­lin­na-Nar­va maan­teed Lok­sa ris­ti, sealt lä­bi Kol­ga Pu­di­soo­le. Suu­rel maan­teel peab pos­tiau­to lii­ku­ma 90 ki­lo­meet­rit tun­nis, üt­leb Tar­mo Ka­la­mets, ka siis, kui lu­ba­tud kii­rus on teel 110.
„Mul­le pos­til­jo­ni töö vä­ga meel­dib, olen iseen­da pe­re­mees, sõi­dan ja mõt­len. Kui koh­tun ini­mes­te­ga, ajan jut­tu,“ lau­sub ta.
Kol­ga-Aab­la kü­la. Ku­na ole­me tee­peal mit­me post­kas­ti juu­res pil­ti tei­nud, jõua­me ta­va­pä­ra­sest hil­jem. Üks va­na- p­roua kõn­nib ju­ba post­kas­ti­de poolt, saab le­he ot­se au­tost. „Pen­sio­nä­re ik­ka näen, tu­le­vad hom­mi­kul ko­he leh­te võt­ma. Ne­mad on pea­mi­sed le­he­tel­li­jad, noo­re­mad loe­vad in­ter­ne­tis. Vä­hes­tel käib mi­tu päe­va­leh­te, ena­mikul ik­ka üks. Va­nas­ti tu­lid pal­ju­de­le aja­le­hed, nõu­kaa­jal kõi­ke ei ja­gu­nud­ki, näi­teks Eda­si tel­li­mi­ne oli li­mi­tee­ri­tud,“ kom­men­tee­rib au­to­juht.
Põi­ka­me lä­bi Lee­si Tam­mis­tu­le, siis tu­leb Ju­min­da. „See tee on kõi­ge hul­lem, kruu­sa­tee ja sa­ge­li auk­lik, olen na­gu kas­ka­döör, la­vee­rin au­ku­de va­hel. Ka Vir­ve tee on kehv, kui­gi seal rah­vas po­le eri­ti nu­ri­se­nud, roh­kem pa­han­da­tak­se Ju­min­da tee pä­rast.“
Ta kõ­ne­leb veel, et va­nas­ti tu­li kuu al­gu­ses paa­ri nä­da­la jook­sul viia pen­sio­ni­ra­ha ko­ha­le, kut­su­ti tup­pa, pa­ku­ti süüa. Nüüd lä­heb pen­sion ena­mas­ti pan­ga­kon­to­le.
Ha­ra kü­la post­kas­tid on vii­ma­sed ja ta­ga­si Lok­sa­le. Kell on 11.30. Kol­ma­päe­val ja nel­ja­päe­val võib min­na ku­ni kel­la 13ni, eri­ti kuu al­gu­ses, kui on pal­ju rek­laam­pos­ti­tust.

0

Aru­kül­la rii­gi ra­ha­ga ehi­ta­tav raud­tee­park­la on lõ­pu­sir­gel, pea­gi jät­kub kerg­liik­lus­tee ra­ja­mi­ne Kon­su­mist Ki­vi­lin­na kor­ter­ma­ja­de­ni.

Möö­du­nud aas­tal al­ga­sid Aru­kü­la raud­tee­jaa­mas suu­red ehi­tus­tööd. Ole­ma­s­olev raud­tee­park­la sai laien­du­se, uus park­la ehi­ta­ti tei­se­le poo­le Tal­lin­na maan­teed Jär­si tee äär­de. Veel en­ne park­la­te as­fal­di­ga kat­mist hak­ka­sid seal par­ki­ma au­tod – park­la­koh­ta­de li­sa­mi­ne kõr­val­das ko­ha­lik­ke aas­taid vae­va­nud prob­lee­mi, et ron­gi­rei­si­ja­te au­tod ei mah­tu­nud pi­si­kes­se, al­la 10ko­ha­lis­se park­las­se ära. Nüüd on par­ki­mis­koh­ti mi­tu kor­da roh­kem.
Raa­si­ku val­la­va­lit­sus taot­les 2015. aas­tal Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­ku­sest toe­tust Aru­kü­la ja Raa­si­ku raud­tee­pea­tu­se juur­de ohu­tu li­gi­pää­su ra­ja­mi­seks ning par­gi-rei­si park­la laien­da­mi­seks. Mõ­le­mad taot­lu­sed ra­hul­da­ti täies ma­hus. Raa­si­ku pro­jekt, mis on väik­se­ma ma­hu­ga, sai val­mis möö­du­nud aas­tal.
Aru­kü­la pro­jek­ti mak­su­mus on 312 789,76 eu­rot, sel­lest toe­tus 265 871,30 eu­rot. Li­saks park­la­koh­ta­de­le ra­jab maan­teea­met kerg­liik­lus­tee raud­tee­pea­tu­sest Ki­vi­lin­na kor­ter­ma­ja­de­ni Tal­lin­na maan­tee äärde. Kerg­liik­lus­tee jaa­mast on Vil­di­vil­la ja Kon­su­mi ees val­mis ja ka­su­tu­ses, üle­jää­nud ehi­tus al­gab Tal­lin­na maan­tee 32 ma­ja juu­res pä­rast se­da, kui val­la­va­lit­sus on maan­teea­me­ti­ga pro­jek­ti koos­kõ­las­ta­nud. Val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi täp­sus­tas, et aru­te­lu käib kerg­liik­lus­tee laiu­se ning sõi­du­tee ole­ma­tu pi­ki­kal­de üle, mis ei või­mal­da sa­de­vett ära juh­ti­da, kui ra­ja­tak­se ää­re­ki­vi­ga kerg­liik­lus­tee. Kui kerg­liik­lus­tee val­mis, jääb pea­tä­na­va ää­res kerg­liik­lus­tee­ta ai­nult al­lee lõik mõi­sast La­ge­di-Pe­nin­gi maan­tee­ni, sin­na on lu­ba­nud maan­teea­met tee ehi­ta­da 2020. aas­tal.
Aru­kü­la raud­tee­park­las on tööd lõp­pe­mas, li­saks uu­te­le park­la­koh­ta­de­le ning va­na­de koh­ta­de re­no­vee­ri­mi­se­le on ehi­ta­tud ohu­tus­saar, ja­la­käi­ja­te ohu­tuks lii­ku­mi­seks li­gi­pää­su­teed jaa­ma, val­gus­tus­pos­tid, bus­si­pea­tus, te­ge­ma­ta on veel jalg­rat­ta­park­la ning reaal­a­jas ron­gi­liik­lust näi­ta­vad in­fo­tahv­lid, mis val­la­va­ne­ma in­fo jär­gi plaa­nis pai­gal­da­da suvel nii Arukülla kui Raasikule.
Park­lat ning kerg­liik­lus­teed ra­jab Tal­lin­na Tee­de AS.

0

Vä­he­se lu­me­ga talv vä­hen­das ta­li­hool­du­se ee­lar­vet, kuid pa­ni ke­va­del teed va­rem la­gu­ne­ma.

Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu ap­ril­li­kuu is­tun­gil uu­ris vo­li­ko­gu­lii­ge And­re Sepp oma sõ­na­võ­tus tee­hoiu­töö­de, han­ge­te kor­ral­da­mi­se, val­la lae­nu­või­me­ku­se ja oma­fi­nant­see­ri­mi­se või­me­ku­se, Raa­si­ku võim­la ja Aru­kü­la staa­dio­ni ra­ja­mi­se tee­mal. Vo­li­ko­gu mai­kuu is­tun­gil an­dis val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi üle­vaa­te kü­si­tud tee­ma­del.
Kü­si­mu­se­le, mis on toi­mu­nud tee­hoiu­töö­de­ga, vas­tas val­la­va­nem, et märt­si lõ­pus teh­ti suu­re­ma­te löö­kau­ku­de re­mont, ap­ril­lis alus­ta­ti kruu­sa­tee­de pro­fiil­höö­vel­da­mist, teh­ti kõ­va­kat­te­ga tee­del pra­gu­de ja au­ku­de re­mon­ti ja Lam­mas­saa­re teel osa­list re­mon­ti. Mais jät­kub kruu­sa­tee­de höö­vel­da­mi­ne, alus­ta­tak­se kruu­sa pea­le­ve­du kõi­ge krii­ti­li­se­ma­tes­se koh­ta­des­se. Alus­ta­tak­se tee­per­ve­de ma­ha lük­ka­mi­se ja ära­veo­ga. Mais toi­mub ka rii­gi­han­ge kruu­sa­tee­de tol­mu­va­ba kat­te al­la vii­mi­seks vas­ta­valt tee­hoiu­ka­va­le ja tä­na­vu­se­le ee­lar­ve­le. Täien­da­va­te truu­pi­de pai­gal­du­seks ning ole­ma­s­o­le­va­te re­no­vee­ri­mi­seks tu­leb liht­han­ge. Juu­nis al­gab tava­pä­ra­ne teeäär­te niit­mi­ne.
Val­la­va­nem li­sas, et tä­na­vu hak­ka­sid teed la­gu­ne­ma va­rem, esi­me­sed löö­kau­gu­re­mon­did tu­li te­ha ju­ba märt­sis, see-eest olid ma­da­la­mad tal­vi­sed lu­me­lük­ka­mi­se ku­lud. Ta­li­hool­du­se ku­lud 2015.-2016. aas­ta hooa­jal olid 75 861,61 eu­rot, 2016.-2017. hooa­jal 43 749,44 eu­rot.
Ivar Vil­berg juh­tis tä­he­le­pa­nu, et Aru­kü­las Kün­ka tä­nav ja Põh­ja tä­na­va ots tu­leks uues­ti üle käia, ku­na au­ke on pal­ju ning kui need ko­he kin­ni pan­na, an­nab olu­kor­da pa­ran­da­da.
Raa­si­ku koo­li tei­se juur­de­ehi­tu­se ehk spor­di­hoo­ne ning Aru­kü­la staa­dio­ni re­konst­ruee­ri­mi­se koh­ta sõ­nas val­la­va­nem, et on võr­rel­dud ana­loog­seid pro­jek­te, mõ­le­ma hind jääks suu­rus­jär­ku 1,5 mil­jo­nit eu­rot. Ta li­sas, et Raa­si­ku spor­di­hoo­ne ra­ja­mist po­le mõist­lik ju­pi­ta­da, küll aga saab va­ja­du­sel te­ha Aru­kü­la staa­dio­nit mit­mes jär­gus.
Lae­nu­või­me­ku­se koh­ta üt­les val­la­va­nem, et 2018. aas­tal on see Raa­si­ku val­lal um­bes 2 mil­jo­nit eu­rot, oma­fi­nant­see­ri­mi­se või­me­kus 125 000 eu­rot, mil­le­le li­san­du­vad käesoleva aasta vallaee­lar­ves­se pla­nee­ri­tud, kuid eda­si­lük­ku­vad sum­mad.
Han­keid on val­la­va­lit­sus tä­na­vu lä­bi vii­nud 11, neist 8 on õn­nes­tu­nud, 3 läi­nud ra­ha­li­selt lõh­ki ehk pak­ku­jad kü­si­sid pla­nee­ri­tust roh­kem ra­ha, val­la­va­lit­su­sel tu­leb lei­da li­sa­ra­ha või kuu­lu­ta­da väl­ja uus han­ge vä­hen­da­tud töö­ma­hu­ga.