Esmaspäev, 20. veebruar 2017
Artiklid

0

Pi­lootp­la­nee­rin­gut koos­tab EA­Si toel klas­ter, mil­le üks lii­ge on Hend­rik­son ja Ko.

Ani­ja val­la üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­ja Hend­rik­son ja Ko osa­leb 2016. aas­ta al­gu­ses alus­ta­nud jät­ku­suut­li­ku ja ener­gia­tõ­hu­sa kin­nis­va­ra ning ener­gia­va­rus­tu­se klast­ris (KEN-klas­ter). Klas­ter on pea­mi­selt et­te­võt­ja­te ja tea­dus­a­su­tus­te va­he­li­ne koos­lus, mil­le liik­med tee­vad koos­tööd rah­vus­va­he­li­se kon­ku­rent­si­või­me tõst­mi­seks. KEN-klast­ris on 17 lii­get, kes töö­ta­vad väl­ja jät­ku­suut­lik­ke, ener­gia­tõ­hu­said, ter­vi­se­le ohu­tuid ja öko­noom­seid la­hen­du­si kin­nis­va­ra aren­da­mi­sel. Ko­gu KEN-klast­ri te­ge­vus on saa­nud EAS-i toe­tu­se­na  297 500 eu­rot, ra­ha tu­leb Eu­roo­pa Lii­du Re­gio­naa­la­ren­gu Fon­dist, igaks te­ge­vu­seks saab taot­le­da abi­kõlb­li­kest ku­lu­dest 50 prot­sen­ti te­ge­vus­toe­tust.
Keh­ra lin­na näi­disp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­se töö­rüh­ma ju­hib KEN klast­ri raa­mes Hend­rik­son ja Ko. Se­da ra­has­ta­vad EAS ja et­te­võ­te ise, Ani­ja vald sel­le eest maks­ma ei pea, val­la ku­lul teeb Hend­rik­son ja Ko Ani­ja val­la üldp­la­nee­rin­gut.
„Püüa­me te­ha vei­di uut­moo­di, loo­de­ta­vas­ti pa­re­mi­ni – võ­ta­me roh­kem ar­ves­se jät­ku­suut­li­ku aren­gu ja ener­gia­sääs­tu põ­hi­mõt­teid, see­tõt­tu ole­me ni­me­ta­nud pi­lootp­ro­jek­tiks,“ üt­les Hend­rik­son ja Ko üld- ja re­gio­naalp­la­nee­ri­mi­se osa­kon­na ju­ha­ta­ja Pil­le Mets­pa­lu.
Keh­ra va­li­ti te­ma sõ­nul näi­disp­la­nee­rin­gu te­ge­mi­seks osa­li­selt seepä­rast, et Hend­rik­son ja Ko koos­tab Ani­ja val­la üldp­la­nee­rin­gut. Pea­põh­jus oli, et Keh­ra on pla­nee­ri­mi­seks põ­nev koht: „Ühelt poolt on seal vä­ga hea raud­teeü­hen­dus – kesk­kon­na­sõb­ra­lik trans­por­di­viis on häs­ti kae­tud, tei­salt on Keh­ras ka kesk­kon­nap­rob­lee­me, näi­teks pa­be­ri­vab­rik.“
Kui­gi näi­disp­la­nee­rin­gu foo­kus on Ani­ja val­la kes­ku­s­a­lal ehk Keh­ra lin­nal, ra­ken­da­tak­se uu­si sääst­lik­ke pla­nee­ri­mis­põ­hi­mõt­teid ka val­la üldp­la­nee­rin­gus.
Vä­ga kar­di­naal­selt uus pla­nee­ring Pil­le Mets­pa­lu kin­ni­tu­sel se­nis­test ei eri­ne, kuid võr­rel­des ta­va­pä­ras­te üld­pla­nee­rin­gu­te­ga ar­ves­ta­tak­se näi­teks, kui­das oleks või­ma­lik ka­su­ta­da al­ter­na­tiiv­seid taas­tu­ve­ner­giaal­li­kaid, kas hoo­ne­te pai­gu­tus il­ma­kaar­te osas on sel­li­ne, et saaks ka­su­ta­da päi­ke­see­ner­giat, mil­li­ne oleks pa­rim kerg­liik­lus­tee­de võr­gus­tik, et ini­mes­tel oleks mu­gav au­to­de­ga liik­le­mi­se ase­mel käia ja­la või ka­su­ta­da ühist­rans­por­ti: „Ole­me vaa­da­nud maail­ma eri­ne­vaid stan­dar­deid, ro­he­mär­gi­seid, püüd­nud ana­lüü­si­da, kui­das saaks neid Ees­tis üldp­la­nee­rin­gu­te juu­res ka­su­ta­da.“
Ta sel­gi­tas – pla­nee­rin­gu­ga ei kir­ju­ta et­te kar­me tin­gi­mu­si, näi­teks et ko­gu Keh­ra linn peaks edas­pi­di mi­ne­ma üle päi­ke­see­ner­gia ka­su­ta­mi­se­le, vaid an­tak­se et­te ül­di­sed suu­nad, kui­das on see või­ma­lik.
„Sa­mas too­me pla­nee­rin­gus väl­ja ka täp­seid tin­gi­mu­si näi­teks Keh­ra mil­jöö­väär­tus­li­ke hoo­nes­tu­sa­la­de koh­ta. On pä­ris to­re 1950-1960nda­te aas­ta­te sta­li­nist­lik an­sam­bel, pa­be­ri­vab­ri­ku juu­res vä­ga oma­näo­li­ne va­na asu­la piir­kond. Neis on häs­ti­säi­li­nud ajast­utruud hoo­ne­tean­samb­lid, mi­da on vä­ga liht­ne ära rik­ku­da, kui neid väl­jast­poolt soo­jus­ta­da ja te­ki­ta­da visuaalselt hal­bu la­hen­du­si,“ rää­kis Pil­le Mets­pa­lu.
Pea­le sel­le ka­van­da­tak­se Keh­ra kes­ku­se ti­hen­da­mist ehk sin­na täien­da­va­te funkt­sioo­ni­de juur­detoo­mist: „See tä­hen­dab, et hoia­me kok­ku sund­lii­ku­mis­te pealt – ini­me­sed ei pea käi­ma Tal­lin­nas ega mu­jal, vaid saa­vad või­ma­li­kult pal­ju tee­nu­seid kät­te ko­ha­peal. Ka Keh­ra kes­ku­sa­la ruu­mi­li­se aren­gu vi­sioo­nis, kus on meie tu­le­vi­ku­nä­ge­mus, on väl­ja pa­ku­tud näi­teks ki­no-rah­va­ma­ja ja hos­tel.“
Keh­ra pla­nee­ring on Pil­le Mets­pa­lu tea­da Ees­tis esi­me­ne ja ai­nus tao­li­ne. Koos­ta­mis­se on Hend­rik­son ja Ko kaa­sa­nud tei­si et­te­võt­teid ja ar­hi­tek­tuu­ri­bü­roo­sid. Koos val­la üldp­la­nee­rin­gu es­kiis­la­hen­du­se­ga on see ava­li­kul väl­ja­pa­ne­kul veeb­rua­ri lõ­pust märt­si lõ­pu­ni, ava­li­kud aru­te­lud Keh­ras, Ala­ve­res ja Ani­jal on ka­van­da­tud ap­ril­li al­gu­ses­se. Pä­ris val­mis saab pla­nee­ring um­bes aas­ta pä­rast ning siis an­tak­se üle Ani­ja val­la­va­lit­su­se­le: „Me ei soo­vi se­da te­ha nii­sa­ma sei­na­le pa­ne­mi­seks, vaid seos­ta­da val­la üldp­la­nee­rin­gu­ga.“

0

Valk­la puh­ke­kes­ku­se pöö­nin­gult tu­lid väl­ja pio­nee­ri­laag­ri­te päe­vi­kud, mil­lest esi­me­sed on 1950nda­test aas­ta­test.

Su­vel sat­tus Valk­la ran­na­res­to­ra­ni pal­ju kü­la­li­si, kes tea­ta­sid, et tu­lid vaa­ta­ma, mil­li­ne näeb väl­ja ku­na­gi­ne pio­nee­ri­laa­ger ning rää­ki­sid sel­lest lu­gu­sid, mee­nu­tab puh­ke­kes­ku­se Valk­la Rand tu­run­dus­juht Liis Jü­ri­mäe.
Kui pöö­nin­gult il­mu­sid väl­ja aas­ta­kü­men­te kau­pa laag­ri­päe­vi­kuid roh­ke­te fo­to­de, lu­gu­de ja ni­me­kir­ja­de­ga, ot­sus­tas Liis Jü­ri­mäe te­ha Fa­ce­boo­ki Valk­la pio­nee­ri­laag­ri­te gru­pi ning li­sas üles­kut­se ja­ga­da, tal­le­ta­da ja juur­de ko­gu­da mä­les­tu­si, viia kok­ku ku­na­gi­sed laag­ri­kas­van­di­kud.
Ta sõ­nas, et gru­pi­ga on lii­tu­nuid, kuid prae­gu on seal veel üs­na vaik­ne: „Loo­da­me, et ini­me­sed veel är­ka­vad. Kui jõuan päe­vi­kud lä­bi uu­ri­da, saab pos­ti­ta­da sealt är­gi­tu­seks ehk veel põ­ne­vaid sei­ku. Plaa­ni­me jät­ta laag­ri­päe­vi­kud res­to­ra­ni ning kel hu­vi, saab neid sir­vi­da. Ka koo­li­di­rek­tor Hend­rik Agur, kel­lel on Sal­mis­tul su­vi­la, soo­vi­tas meil te­ha nos­tal­gia­nur­ga.”
Liis Jü­ri­mäe üt­les, et res­to­ra­ni sei­nal on mõ­ned pil­did ühelt daa­milt, kes oli laag­ris 1953. aas­tal: „Oo­ta­me kõi­ki jul­gelt pil­te ja jut­te ja­ga­ma, lu­ba­me, et need, kel­le pi­ldid Valk­la ran­na­res­torani sei­na­le ri­pu­ta­me, saa­vad meilt ka vää­ri­li­se ta­su.”
Ta li­sas, et sa­ma daam ju­tus­tas, kui­das oli laag­ris koos Eri Kla­si­ga: „Ta rää­kis, et Eri Klas män­gis nii häs­ti kla­ve­rit, tüd­ru­kud jook­sid tal­le jä­re­le ning pa­lu­sid, et ta ai­na män­giks. Peaae­gu kõik, kes on mee­nu­tu­si ja­ga­nud, mai­ni­vad mõn­da kuul­sust, ni­me­kir­ja­dest võib lei­da ka Raul Re­ba­se ja Vil­lu Tam­me. Aas­taid oli siin Tal­lin­na kul­tuu­ri­töö­ta­ja­te laa­ger. Rah­vast käis Valk­last lä­bi mee­le­tult, näi­teks 1971. aas­tal oli su­ve jook­sul kolm va­he­tust, igas mi­tu rüh­ma mit­me­küm­ne lap­se­ga. Sa­mas ko­ha­li­kud ei pää­se­nud laag­ri­le li­gi, kur­vis oli tõk­ke­puu ees.”
Oma laag­ri­mul­jeid ja­ga­nud daam kir­jel­da­nud ka, et pii­ri­val­vu­rid rii­su­sid õh­tu­ti lii­va ära, ja­la­jäl­gi ei toh­ti­nud sin­na öö­sel te­ha. „Lap­sed käi­sid ik­ka sa­la­ja jäl­gi te­ge­mas, et pii­ri­val­vu­reid när­vi aja­da. Päe­vi­kus on ka ju­tu­ke­sed koh­tu­mis­test kom­mu­nis­ti­de ja fil­mi­mees­te­ga,” kom­men­tee­rib Valk­la Ran­na tu­run­dus­juht.
Esi­me­ne pio­nee­ri­laa­ger oli Valk­las 1951. aas­tal, mil­lal oli vii­ma­ne laag­ri­va­he­tus, se­da Liis Jü­ri­mäe veel öel­da ei os­ka. In­fo ko­gu­mi­ne on al­les al­gus­jär­gus, viiak­se end fak­ti­de­ga kurss­si. Esi­me­sed ma­ter­ja­lid puh­ke­kes­ku­sest on 1994. aas­tast. Komp­lek­si ma­jad olid ai­nult pio­nee­ri­laag­ri­te ka­su­tu­ses. Seal, kus on prae­gu res­to­ran, oli ku­na­gi laag­ri söök­la.
Veeb­rua­rist pa­ni ran­na­res­to­ran Valkla Rand kuuks ajaks uk­sed kin­ni, päe­vi­ku­te­ga saab uues­ti tutvuda ala­tes 4. märt­sist.

0

Jaa­nua­ri­kuu ron­gi­sõi­du eest mak­sab Raa­si­ku vald El­ro­ni­le 3257,50 eu­rot.

Ala­tes 9. jaa­nua­rist saa­vad Raa­si­ku val­las ela­vad 7-19aas­ta­sed õpi­la­sed sõi­ta ron­gi­ga ta­su­ta Tal­lin­nast ku­ni Aeg­vii­du­ni – tsoo­ni­des I-IV. Tin­gi­mus on, et nii õpi­la­ne kui ka te­ma va­ne­mad pea­vad ole­ma Raa­si­ku val­la rah­vas­ti­ku re­gist­ris 31. det­semb­ri 2016 sei­su­ga. Lap­se­le tu­leb soe­ta­da Tal­lin­na ja Har­ju­maa ro­he­li­ne ühis­sõi­du­ki kaart ning esi­ta­da val­la­va­lit­su­se­le taot­lus ta­su­ta sõi­du vor­mis­ta­mi­seks.
Raa­si­ku val­la ra­han­du­s­osa­kon­na juht Eve­lyn Vel­berk üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et eel­mi­sel nä­da­lal jõu­dis El­ro­nilt val­la­maj­ja ar­ve jaa­nua­ri­kuu sõit­ja­te koh­ta. Val­la­va­lit­su­sel tu­leb jaa­nua­ri ron­gi­sõi­tu­de eest ta­su­da 3257,50 eu­rot. Kok­ku sõit­sid val­la õpi­la­sed jaa­nua­ri­kuus ron­gi­ga ta­su­ta 2252 kor­da. Tal­lin­na ja ta­ga­si ehk kol­mes tsoo­nis sõi­de­ti 1863 kor­da, ühe tsoo­ni sees sõi­de­ti 107 ja ka­hes tsoo­nis 223 kor­da. Kõi­ge vä­hem re­gist­ree­ri­ti sõi­te, mis olid teh­tud nel­jas tsoo­nis – 59.
Eve­lyn Vel­berk sel­gi­tas, et El­ro­ni­ga on kok­ku­le­pe, kui õpi­la­ne sõi­dab ühes kuus vä­hem, kui on pe­rioo­di­kaar­di kuu­li­miit, siis mak­sab vald iga sõi­du eest eral­di. Kui sõi­de­tak­se roh­kem, siis jääb õpi­la­se eest maks­tav sum­ma võrd­seks kuu­kaar­di mak­su­mu­se­ga.
Ta nen­tis, et esi­me­se kuu koh­ta ei ole ni­me­li­si aruan­deid saa­bu­nud ja po­le veel või­ma­lik ana­lüü­si­da, mil­li­se ale­vi­ku või kü­la õpi­la­sed ka­su­ta­vad ta­su­ta ron­gi­sõi­du või­ma­lust kõi­ge enam.
Taot­le­ja­te ni­me­kir­jast on nä­ha, et jaa­nua­ri­kuu­ga on kõi­ge rohkem taot­lu­si esi­ta­tud Kul­li kü­last, aga ka Iga­ve­rest ja Rät­last, mis ei asu raud­tee­pea­tu­se va­he­tus lä­he­du­ses.
Jaa­nua­ri lõ­pu sei­su­ga oli ta­su­ta ron­gi­sõi­du taot­lus esi­ta­tud 446 õpi­la­se koh­ta. Taot­lu­si tu­leb Eve­lyn Vel­ber­ki sõ­nul jär­jest juur­de, val­la­va­lit­sus kont­rol­lib, kas õpi­la­ne vas­tab vo­li­ko­gu keh­tes­ta­tud tin­gi­mus­te­le, edas­tab and­med El­ro­ni­le ja et­te­võ­te lü­li­tab oma and­me­baa­si.
Taot­le­jaid on val­la kõi­gist koo­li­dest – Aru­kü­la ja Raa­si­ku põ­hi­koo­list, Pi­ka­ve­re alg­koo­list ja Aru­kü­la wal­dorf­koo­list ning ka mit­me­test Tal­lin­na koo­li­dest. Kok­ku elab Raa­si­ku val­las 7-19aas­ta­seid õpi­la­si 812.
Ta­su­ta ron­gi­sõi­du ees­mär­ki ei kont­rol­li­ta, eel­dus­li­kult sõi­da­vad noo­red ron­gi­ga koo­li ja ta­ga­si või tree­nin­gu­te­le-proo­vi­des­se, aga või­vad sõi­ta ka va­nae­ma juur­de, pii­ran­gut po­le, mär­kis ra­han­du­s­osa­kon­na juht.
Raa­si­ku val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi kom­men­tee­ris, et ta­su­ta ron­gi­sõi­du või­ma­lust on ha­ka­tud häs­ti ka­su­ta­ma, roh­kem kui pool­te val­las ela­va­te õpi­las­te koh­ta on ju­ba esi­ta­tud aval­dus: „Kind­las­ti on ta­su­ta ron­gi­sõit õpi­las­te­le Raa­si­ku val­la pü­si­ma­jää­mi­se üks te­gur. Aga se­da on ka las­teaia­ta­su soo­dus­tus. Raa­si­ku val­la tä­na­vus­se ee­lar­ves­se ka­van­da­tak­se õpi­las­te ta­su­ta ron­gi­sõi­du ta­su­mi­seks kesk­mi­selt 3000-4000 eu­rot kuus.“
Val­la 2017. aas­ta ee­lar­ve pro­jek­tis on ta­su­ta ron­gi­sõi­du ku­lu­de kat­teks 150 000 eu­rot, li­saks õpi­las­te sõi­du­ku­lu­de­le ta­su­tak­se El­ro­ni­le ka Raa­si­ku val­la tar­vis teh­tud pi­le­ti­süs­tee­mi and­me­baa­si aren­da­mi­se eest.

0

Ani­ja val­la se­ga­koor sai võis­tu­laul­mi­sel kaks pree­miat, koo­ri juht noo­re di­ri­gen­di erip­ree­mia.

Üle-ees­ti­li­ne se­ga­koo­ri­de võis­tu­laul­mi­ne Tul­jak oli Tar­tus Mii­na Här­ma güm­naa­siu­mis eel­mi­sel nä­da­la­va­he­tu­sel, 4.-5 veeb­rua­ril. Kol­mes ka­te­goo­rias osa­les kok­ku 26 koo­ri. Lau­päe­val võist­les C-ka­te­goo­ria 11 koo­ri seas ka Ani­ja val­la se­ga­koo­ri Han­ni­jög­gi, pü­ha­päe­val B-ka­te­goo­ria 11 koo­ri hul­gas ka Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koor, kes kaks aas­tat ta­ga­si või­tis C-ka­te­goo­rias esi­ko­ha.
Igas ka­te­goo­rias kuu­lu­ta­ti väl­ja kolm au­hin­na­list koh­ta ning erip­ree­miad. Se­ga­koor Han­ni­jög­gi sai C-ka­te­goo­rias pa­ri­ma ko­hus­tus­li­ku lau­lu erip­ree­mia Kol­ga-Jaa­ni rah­va­vii­si „Kurb lau­lik“ eest. Ani­ja val­la koor päl­vis erip­ree­mia ka sü­ti­ta­va ka­va ja mee­leo­lu­ka esi­ne­mi­se eest. Koo­ri di­ri­gen­ti Ma­riell Are­nit, kes käis võis­tu­laul­mi­sel veel ühe koo­ri laul­ja ja ka­he koori abi­di­ri­gen­di­na, tun­nus­ta­ti noo­re di­ri­gen­di erip­ree­mia­ga.
„See oli meie esi­me­ne suu­rem üle­sas­tu­mi­ne suu­re­ma koo­ri­pub­li­ku ees,“ mär­kis Han­ni­jög­gi di­ri­gent ning li­sas, et kõi­ge roh­kem on koo­ri edus „süü­di“ laul­jad: „Nad ül­la­ta­sid mind vä­ga kül­ma när­vi­ga ja esi­ne­sid nii häs­ti, kui os­ka­vad. Läk­si­me end liht­salt proo­vi­le pa­ne­ma, tun­nus­tus oli vä­ga suur ül­la­tus.“
40 laul­ja­ga Han­ni­jög­gi on te­gut­se­nud kaks ja pool aas­tat, kuid tei­nud Ma­riell Are­ni kin­ni­tu­sel vä­ga pal­ju tööd, eri­ti ti­he oli koo­ri graa­fik jaa­nua­ris, mil li­saks iga­nä­da­las­te­le proo­vi­de­le oli lau­lu­päev ning esi­ne­mi­ne Kum­nas.
„Väga kerge on töötada sel­lis­te ini­mes­te­ga, kes usal­da­vad mi­nu ideid. Nen­de en­tu­siasm on pii­ri­tu,“ kii­tis ta.
Dirigendile jäi Tul­jak sil­ma 2015. aas­tal, kuid siis oli koor lii­ga vä­he te­gut­se­nud, et võist­le­ma min­na: „Mõt­le­sin siis, et ka­he aas­ta pä­rast lä­he­me. Konk­reet­ne mõ­te hak­kas peas are­ne­ma aas­ta ta­ga­si, siis hak­ka­sin kav­va võt­ma lau­le, mis so­bik­sid sin­na kon­kur­si­le. Sü­gi­sel hak­ka­si­me li­saks jõu­lu­ka­va­le ka Tul­ja­kuks val­mis­tu­ma ning jaa­nua­ris käis ko­gu töö võist­lus­lau­lu­de­ga.“
Pea­le ko­hus­tus­li­ku­le lau­lu­le esi­tas Han­ni­jög­gi võis­tu­laul­mi­sel veel Vel­jo Tor­mi­se „Ring­män­gu lau­lu“ ning kaks tra­dit­sio­naa­li His­paa­niast ja Lõu­na-Aaf­ri­kast.
Ma­riell Aren mär­kis, et ma­da­la­mas C-ka­te­goo­rias võist­le­mi­ne oli noo­re­le koo­ri­le õi­ge va­lik, kui­gi mõ­ned­ki kiit­nud, et Han­ni­jög­gi vo­kaa­li k­va­li­teet ja esi­tus­kul­tuur olid pea­ae­gu B-ka­te­goo­ria vää­ri­li­sed. Ta ar­vas siis­ki, et ka ka­he aas­ta pä­rast võist­leb Han­ni­jög­gi C-ka­te­goo­rias ega lä­he üle kõr­ge­mas­se en­ne, kui on saa­vu­ta­nud esi­ko­ha.
Sel­ hooa­jal on Han­ni­jög­gi uus abi­di­ri­gent teat­ri- ja muu­si­kaa­ka­dee­mia tu­deng Ele­ri Kris­tel Kui­met, ku­na He­li Ka­ru on hõi­va­tud lau­lu­peo­koo­ri­de et­te­val­mis­ta­mi­se­ga. Ma­riell Aren kii­tis, et Ele­ri Kris­tel Kui­met on ol­nud tal­le suu­reks abiks, koos mõel­di väl­ja ka Tul­ja­ku võist­lu­sel esi­ta­tud lau­lu­de lii­gu­tu­sed, mis ar­va­ta­vas­ti ta­ga­sid sü­ti­ta­va ka­va ja mee­leo­lu­ka esi­ne­mi­se erip­ree­mia.
Han­ni­jög­gi järg­mi­ne esi­ne­mi­ne on va­ba­rii­gi aas­ta­päe­va kont­sert-ak­tu­sel 23. veeb­rua­ril Keh­ra koolis.

0

Ka­hel va­ra­se­mal kor­ral al­gas Ekst­rö­mi marss Valk­las ja lõp­pes Ha­ras, see­kord olid start ja fi­niš Kol­gas.

Kostüümiauhinna võitnud JAAN SAARE Raplamaalt kandis 76aastast frentši, mida kasutati Rootsis.

Kostüümiauhinna võitnud JAAN SAARE Raplamaalt kandis 76aastast frentši, mida kasutati Rootsis.

Sih­ta­su­tu­se Kol­ga Mõis esin­da­ja MEE­LIS RON­DO ja Ekst­rö­mi mat­ka pea­kor­ral­da­ja ER­KI VAIK­RE. Meelis Rondo kiitis, et Ekströmi marss sobib Kolka hästi, talvel jõuab mõisa juurde rahvast vähe.

Sih­ta­su­tu­se Kol­ga Mõis esin­da­ja MEE­LIS RON­DO ja Ekst­rö­mi mat­ka pea­kor­ral­da­ja ER­KI VAIK­RE. Meelis Rondo kiitis, et Ekströmi marss sobib Kolka hästi, talvel jõuab mõisa juurde rahvast vähe.

Pea­kor­ral­da­ja, MTÜ Est­lan­der el­lu­jää­mi­sinst­ruk­tor ja ju­ha­tu­se lii­ge, Kait­se­lii­du kom­pa­niiü­lem Er­ki Vaik­re al­ga­tas rän­na­ku kaks aas­tat ta­ga­si oma soom­las­test kol­lee­gi­de är­gi­tu­sel – et tä­his­ta­da Soo­me va­ba­taht­li­ke võit­le­ja­te osa­le­mist Ees­ti Va­ba­dus­sõ­jas.
Mars­ruut kul­ges es­malt Soo­me va­ba­taht­li­ke la­hin­gu­teel, kõn­ni­ti 31 ki­lo­meet­rit, mat­ka­ra­da viis Valk­la mä­les­tus­ki­vi juu­rest möö­da as­falt- ja met­sa­teid Ha­ra kü­las­se, kus oli osa­de Ekst­rö­mi-mees­te ku­na­gi­ne des­san­di­paik.
Esi­me­sel Ekst­rö­mi mar­sil, mis toi­mus 1. veeb­rua­ril 2015, oli osa­le­jaid 124 ning mul­lu 30. jaa­nua­ril kor­ral­da­tud rän­na­kul 460. Hu­vi kas­vas, tä­na­vu­se­le mar­si­le en­nus­ta­ti um­bes 800 mat­ka­jat.
Er­ki Vaik­re sõ­nul tu­li lei­da tei­ne toi­mu­mis­koht, kus al­gus- ja lõpp-punkt olek­sid koos, sest lii­ga pal­ju ol­nuks va­ja bus­se, et viia mat­ka­jad fi­nišist ta­ga­si star­di­pai­ka, oma au­to­de juur­de.
Sün­dis idee si­du­da et­te­võt­mi­ne Kol­ga mõi­sa­ga ning te­ha eri­ne­va pik­ku­se­ga ra­jad, et mat­ka­ta saak­sid ka lap­sed ja ea­ka­mad. Need ei kat­tu Ekst­rö­mi võit­le­ja­te ra­da­de­ga, ent osa­li­selt lii­gu­tak­se sa­mas piir­kon­nas.
Fa­ce­boo­kis kuu­lu­ta­ti väl­ja kolm rin­gi­ku­ju­list ra­da: 30, 17 ja 8,5 ki­lo­meet­rit, toi­mu­mi­s­ajaks mää­ra­ti lau­päev, 4. veeb­ruar. Re­gist­ree­ri­da pa­lu­ti 31. jaa­nua­ri hi­li­sõh­tu­ni. Riie­tu­da soo­vi­ta­ti ajas­tu- ja tee­ma­ko­ha­selt, ka see­kord toi­mus kos­tüü­mi­võist­lus.
Hu­vi oli suur, iga päe­va­ga li­san­dus ni­me­kir­ja sa­da­kond ini­mest. Täh­ta­jaks olid tu­le­kust tea­ta­nud 1640, tu­le­ku­soo­vist an­ti tea­da ka järg­mis­tel päe­va­del ko­ha­ti 25 ini­mest kor­ra­ga, vii­ma­ne ki­ri osa­le­mis­pal­ve­ga saa­de­ti ree­de hi­lis­õh­tul.
Er­ki Vaik­re: „Pi­di­me lõu­na­su­pi toi­duai­neid ka­he­kor­dis­ta­ma, asu­si­me kraa­mi juur­de ot­si­ma. Sel­lest het­kest, kui re­gist­ree­ru­nuid oli üle tu­han­de, hak­kas pilt­li­kult öel­des ko­hu­tav pea­va­lu ning öö­si­ti 4-5 tun­di und, sest on olu­li­ne va­he, kas toit­lus­tad 800 või 1700 ini­mest. Sai­me hak­ka­ma, ka­su­ta­si­me Kol­ga koo­li köö­ki, sup­pi ja­ga­si­me koo­li õues. Toit­lus­tus­toim­kon­da juh­ti­sid meie kom­pa­nii toit­lus­ta­ja, kait­se­liit­la­ne An­ne­ly Kool­mann ja Kuu­sa­lust Ai­vi Vi­ja. Su­pi­te­ge­mi­se­ga alus­tas toim­kond ju­ba ree­del. Sup­pi kee­de­ti ne­li kat­la­täit. Su­pi­kaus­se ja­ga­ti mat­ka­ra­da­delt tu­li­ja­te­le üle 1100, ko­hu­ke­si fi­nišis üle 1400, kuid paar­sa­da ini­mest läk­sid möö­da, süüa ei soo­vi­nud. Ko­ha­peal enam ke­da­gi kir­ja pan­na ei jõud­nud, ar­vu­tus­te jär­gi osa­les mat­kal 1650 ini­mest.“
Kor­ral­da­ja­te põ­hi­mõ­te on, et osa­lus­ta­su Ekst­rö­mi mar­sil ei kü­si­ta. An­ne­tus­test ko­gu­ti 1441 eu­rot. Paar et­te­võ­tet ja mi­tu ta­lu and­sid toi­duai­neid. MTÜ Est­lan­der ko­du­le­hel on pikk ni­me­ki­ri toe­ta­ja­test ja an­ne­ta­ja­test, ke­da tä­na­tak­se abi eest.
Er­ki Vaik­re üt­les, et Kuu­sa­lu val­lalt ei ha­ka­nud toe­tus­ra­ha kü­si­ma: „Tean, et val­la ra­ha ku­lub tee­de kor­da­te­ge­mi­seks, koo­li­de ülal­pi­da­mi­seks. Sel­li­se üri­tu­se jaoks tu­leb ra­ha ko­gu­da muud moo­di.“
Osa­le­jaid oli tä­na­vu­sel mar­sil üle Ees­ti, nii mandrilt kui saar­telt, aja­tee­ni­jaid ta­ga­la-, suur­tü­ki- ja ka va­hi­pa­tal­jo­nist, kait­se­liit­la­si oli li­gi 300, Soo­me eru­sõ­ja­väe­la­si ka Põh­ja-La­pi­maalt. Kor­ral­da­ja­te­ga ajas jut­tu mat­ka­ja, kes üt­les, et on USAst Mic­hi­ga­ni osa­rii­gist ja Ees­tis tööl.

Front Li­ne näi­dis­la­hing pea­hoo­ne ees ja sees
Ekst­rö­mi mar­si­le tu­li­ja­tel pa­lu­ti Kol­ga mõi­sa pea­hoo­ne juu­res ko­hal ol­la lau­päe­va hom­mi­kul kell 9. En­ne mat­ka­ra­da­de­le asu­mist esi­ta­sid sõ­jaa­ja­look­lu­bi Front Li­ne Ees­ti liik­med näi­dis­la­hin­gu, män­gi­ti Pa­ju mõi­sa val­lu­ta­mist. Ka­su­tu­sel olid pauk­pad­ru­nid ja -gra­naa­did, oli suit­su ja pau­gu­ta­mist, kuu­li­pil­du­ja­va­lan­guid. Pea­hoo­ne sam­mas­te va­he­le vi­sa­tud kaks gra­naa­ti te­gid sel­li­se kõ­ma­ka, et rah­va seas mu­ret­se­ti, kas sam­bad jää­vad pü­si­ma. Ko­gu ma­din kes­tis paar­küm­mend mi­nu­tit, mõi­sa pea­sis­se­käi­gu ko­ha­le hei­sa­ti lõ­puks si­ni­must­val­ge. Front Li­ne ku­ju­tab st­see­ne Ku­per­ja­no­vi rü­ge­men­di võit­lus­te­ge­vu­sest ning ka­su­tab nen­de li­pu koo­piat.
Front Li­ne Eesti lii­ge, Nä­ki­al­li­ka töö­riis­ta­muu­seu­mi pe­re­mees Pee­ter Ki­vi­mäe ju­tus­tas, et sõ­jaa­ja­loo klu­bi me­hed osa­le­vad üri­tus­tel va­ba­taht­li­kult ja en­da ku­lul, pauk­moo­na os­te­tak­se liik­me­mak­su­dest, ko­ha­le sõi­dab iga mees omal käel: „Ta­va­li­selt saa­me paar tun­di va­rem kok­ku, män­gi­me ka­hel kor­ral lä­bi. Kol­gas oli­me ko­hal kell 7 hom­mi­kul. See­kord osa­les meid 35. To­re on, et kaa­sa tu­lid te­ge­ma ka Saa­re­maa Sõ­ja­vara Selt­si me­hed.“
Kuu­sa­lu val­last osa­le­sid näi­dis­la­hin­gus veel Vel­jo ja Alo Lau­rend, Jaa­nus Niil­son ja Too­mas Amer. Kau­ge­malt me­hed pi­did va­rem ko­ju sõit­ma, ent osad Front Li­ne liik­med võt­sid mat­ka­jaid vas­tu puh­ke­koh­ta­des, soo­vi­jad said pil­ti te­ha koos Va­ba­dus­sõ­ja aeg­se­tes mund­ri­tes mees­te­ga.
Pee­ter Ki­vi­mäe lu­bas, et ka tu­le­val aas­tal on Ekst­rö­mi mar­sil oo­da­ta Front Li­ne Eesti et­teas­tet. Aas­ta ta­ga­si esi­ta­ti Valk­las en­ne mar­si star­ti näi­dis­pea­le­tung Va­ba­dus­sõ­ja ajast.
Järgneb lk 2.

0

Kul­tuur­ka­pi­ta­li Har­ju eks­pertg­rupp pre­mee­ris tee­ne­kat rah­va­tant­su­juh­ti REIN KIP­PA­RIT 2000 eu­ro­ga.

Kuu­sa­lu se­ga­rah­va­tant­su­rüh­ma asu­ta­ja ja pi­kaaeg­ne ju­hen­da­ja, Har­ju­maa rah­va­tant­sue­lu eest­ve­da­ja Rein Kip­par läks möö­du­nud kol­ma­päe­va õh­tul Tal­lin­na Lin­na­teat­ris toi­mu­nud vas­tu­võ­tu­le tead­mi­ses, et te­ma ju­hi­tav Rah­va­tant­su- ja Rah­va­muu­si­ka­juh­ti­de Har­ju­maa Ühen­dus saab Ees­ti Kul­tuur­ka­pi­ta­li Har­ju eks­pert­gru­pilt aas­tap­ree­mia.
Ta tun­nis­tab, et elu­tööp­ree­mia osas oli täie­li­kus tead­ma­tu­ses, kol­lee­gid ja ka abi­kaa­sa Kers­ti, kel­lelt kü­si­ti kir­ja­li­ku et­te­pa­ne­ku koos­ta­mi­seks elu­loo­li­si and­meid, hoid­sid sa­la­dust häs­ti.
„Olen ol­nud osa­li­ne arut­lus­tes, kel­le­le pree­miat an­tak­se, aga õr­na ai­mu­gi ei ol­nud, et mi­nu­le omis­ta­tak­se sel­li­ne pree­mia,“ tun­nis­tas Rein Kip­par ja nentis, et tä­nu­kõ­ne jäi see­tõt­tu lü­hi­ke­seks.
„Üt­le­sin se­da, mi­da olen ka va­rem öel­nud – et mi­nu tant­si­mi­se ja ju­hen­da­mi­se aeg on nüüd möö­das ja on­gi õi­ge, et noo­red tu­le­vad pea­le. Mem­me-taa­di rüh­mas võin ju veel sus­si sa­his­ta­mas käia, aga kor­ra­lik­ku la­va­tant­su te­ha enam mit­te.“
Koos ra­ha­li­se pree­mia­ga kin­gi­ti klaa­si­kunst­nik Ivo Lil­le taies, mil­le­le on gra­vee­ri­tud Rein Kip­pa­ri ni­mi.
„Kõi­ge täht­sam ja rõõ­mus­ta­vam on sel­lis­te pree­mia­te juu­res, et Sind on mär­ga­tud. Üld­se on ala­nud aas­ta esi­me­ne kuu ol­nud mul­le ül­la­tus­te­roh­ke. Kuu­sa­lu val­la tä­nu­peol kuu­lu­ta­ti väl­ja, et sain val­la aas­ta kul­tuu­rip­ree­mia. Käisin sel päe­val ma­tus­el, ei taht­nud peo­le min­na, kui­gi kut­se saa­de­ti – ka see pree­mia hoi­ti sa­la­du­ses. Hil­jem val­la­va­ne­malt kü­si­sin, et miks mi­nu­le, ma ei tei­nud möö­du­nud aas­tal mi­da­gi eri­list, ta sel­gi­tas, et pree­mia po­le mää­ra­tud ai­nult eel­mi­se aas­ta te­ge­vu­se, vaid pi­ke­ma aja­ga an­tud pa­nu­se eest. Olen vä­ga tä­nu­lik,“ kõ­ne­les Rein Kip­par.
Ta mär­kis en­da koh­ta, et reeg­li­na on rah­va­tant­su­ju­hid kas koo­liõ­pe­ta­jad või oman­da­nud kõrg­koo­lis tant­su­ha­ri­du­se, te­ma on erand – EPA dip­lo­mi­ga zoo­teh­nik. Tant­su­ju­hi kut­se sai pä­rast tant­si­mist EPA tant­su­rüh­mas
Ala­tes 1978. aas­tast tant­sib Rein Kip­par Ees­ti rah­va­tant­su­juh­ti­de rüh­mas, ta oli rüh­ma­ga tant­su­mu­rul ka mul­lu su­vel, kui Kuu­sa­lu koo­li staa­dio­nil pee­ti Maie Ora­va tant­su­pi­du.
Aas­tal 1983 asu­tas Rein Kip­par Kuu­sa­lu se­ga­rah­va­tant­su­rüh­ma Ka­bu­ja­la­ke­sed. Prae­gu ta enam rüh­ma ei ju­hi, Ka­bu­ja­la­ke­si ju­hen­dab te­ma õpi­la­ne Ee­li­ka Kras­mus.
„Ae­ga­jalt kut­su­tak­se ap­pi. Hil­ju­ti õp­pis rühm „Ruh­nu süi­ti“, kus on kee­ru­li­ne tant­su­samm, käi­sin õpe­ta­mas,“ sõ­nas elu­tööp­ree­mia lau­reaat.
Rah­va­tant­su- ja Rah­va­muu­si­ka­juh­ti­de Har­ju­maa Ühen­dust ju­hib ta ala­tes 2000. aas­tast. Sel­les on liik­meid 58. Osa­le­tak­se tant­sua­las­te üri­tus­te ja koo­li­tus­te kor­ral­da­mi­sel, tant­su­päe­va­de ja tree­ning­laag­ri­te pla­nee­ri­mi­sel.
Rein Kip­par on ai­da­nud kor­ral­da­da maa­kond­lik­ke tant­su­pi­du­sid ning osa­le­nud kuuel üle­rii­gi­li­sel tant­su­peol lii­gi­ju­hi as­sis­ten­di­na. Te­ma kan­di­da­tuu­ri esi­tas Har­ju eks­pertg­ru­pi­le Rah­va­tant­su- ja Rah­va­muu­si­ka­juh­ti­de Har­ju­maa Ühen­du­se ju­ha­tu­se ni­mel tant­su­juht Eri­ka Põ­len­dik.

Aas­tap­ree­miad EE­LI­KA KRAS­MU­SE­LE ja GA­RI­NA TOO­MIN­GA­SE­LE
Kul­tuur­ka­pi­ta­li Har­ju eks­pertg­ru­pi 300eu­ro­se aas­ta­pree­mia sai Kuu­sa­lu rah­va­tant­su­rüh­ma Ka­bu­ja­la­ke­sed ju­hen­da­ja Ee­li­ka Kras­mus. Ta kor­ral­das koos Ka­bu­ja­la­kes­te­ga mul­lu 20. ja 21. au­gus­til Aeg­vii­dus Har­ju­maa täis­kas­va­nu­te tant­su­päe­vad, mis olid pü­hen­da­tud An­na Raud­kat­si 130. sün­niaas­ta­päe­va­le. Olid õpi­toad ja men­tor­koo­li­tus ning osa­le­ja­te­le tut­vus­ta­ti Aeg­vii­du et­te­võt­mi­si.
Aru­kü­la kul­tuu­ri­juht Ga­ri­na Too­min­gas sai aas­tap­ree­mia Aru­kü­la lau­lu­väl­ja­kul 28. mail Har­ju­maa põlv­kon­da­de lau­lu- ja tant­su­peo „Hoia ja hoo­li“ kor­ral­da­mi­se eest.

0

Las­teaia muu­si­kaõ­pe­ta­ja GRE­TE SAA­RU­MI eest­võt­tel luuak­se Raa­si­ku­le koo­r.

Et­te­pa­ne­ku ha­ka­ta Raa­si­kul uut koo­ri loo­ma te­gi Ora­va­ke­se las­teaia muu­si­kaõ­pe­ta­ja­le Gre­te Saa­ru­mi­le Raa­si­ku rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja Hel­le Va­ga. Eel­mi­ne koor te­gut­ses 1,5 aas­tat, siis ei jõud­nud ju­hen­da­ja Tii­na Tinn õpin­gu­te kõr­valt koo­ri­ga enam te­ge­le­da.
Uue koo­ri loo­ja Gre­te Saa­rum oli möö­du­nud ke­va­del soi­ku jää­nud Raa­si­ku kam­mer­koo­ri abi­di­ri­gent. Ta on 22aas­ta­ne, Raa­si­kult pä­rit. Seal­se põ­hi­koo­li kõr­valt lõ­pe­tas Aru­kü­la hu­via­la­kes­ku­se Pää­su­lind Raa­si­ku fi­liaa­li kla­ve­ri eria­lal. Prae­gu õpib ma­gist­ran­tuu­ris Tal­lin­na Üli­koo­li ja Ees­ti Muu­si­ka- ja Teat­ria­ka­dee­mia ühi­sõp­pe­ka­val muu­si­kaõ­pe­ta­jaks.
Raa­si­ku lau­lu­hu­vi­lis­te esi­me­ne kok­ku­saa­mi­ne oli es­mas­päe­val, 30. jaa­nua­ril. Ko­ha­le tu­li 6 eri va­nu­ses ini­mest, 5 naist ja 1 mees.
„Mul­le ül­la­tu­seks tu­lid uued, mit­te eel­mi­se koo­ri laul­jad. Kuid kõik on va­rem laul­mi­se­ga te­ge­le­nud, ol­gu­gi, et aas­taid ta­ga­si, mõ­ned oma koo­lia­jal,“ rää­kis Gre­te Saa­rum.
Koo­ri jaoks on kuuest ini­me­sest vä­he, aga kui ne­mad jää­vad koos käi­ma, sün­nib di­ri­gen­di kin­ni­tu­sel sel­lest kind­las­ti üks muu­si­ka­li­ne kol­lek­tiiv. Kui li­san­dub uu­si liik­meid, kas­vab edas­pi­di väl­ja ehk ka oma koor: „Olen põ­ne­vil, vaa­ta­me, mil­li­se kol­lek­tii­vi­ga saa­me eda­si min­na. Ta­han nen­de­ga laul­da nii koo­rik­las­si­kat kui tun­tud pop­lau­le ning soo­vin kaa­sa­ta Pää­su­lin­nu pil­li­õpi­la­si, et ka ne­mad saak­sid prak­ti­list esi­ne­mis­ko­ge­must.“
Kõik Raa­si­ku ja ümb­rus­kon­na lau­lu­hu­vi­li­sed on oo­da­tud iga es­mas­päe­va õh­tul rah­va­ma­ja Er­ne­sak­sa-saa­li: „Raa­si­kul on tu­ge­vad lau­lut­ra­dit­sioo­nid ning on to­re, kui siin­sed ini­me­sed tu­le­vad laul­ma.“

0

Põh­ja tä­na­va piir­kon­na de­tailp­la­nee­rin­gu eel­nõu on ava­li­kul väl­ja­pa­ne­kul.

Li­gi 10hek­ta­ri­ne ala, mil­le de­tailp­la­nee­rin­gu al­ga­tas vo­li­ko­gu aas­ta ta­ga­si, hõl­mab Keh­ras raud­teeäär­set ala Põr­gu­põh­ja lin­nao­sa al­gu­ses ja tei­se­le poo­le Põh­ja tä­na­vat jää­vat põl­lu­maad. Val­la üldp­la­nee­rin­gus on sel­le sih­tots­tar­ve äri- ja bü­roo­hoo­ne­maa. Lin­na suu­rust ja ela­ni­ke ar­vu ar­ves­ta­des ei pi­da­nud Ani­ja val­la­va­lit­sus ega vo­li­ko­gu mõist­li­kuks ko­gu ala äri­maaks ka­van­da­da. Pla­nee­rin­gu­ga te­hak­se et­te­pa­nek muu­ta suu­rem osa ela­mu- ja hal­ja­sa­la­maaks.
Äri- ja toot­mis­maaks jääks osa­li­selt raud­teeäär­ne ala, kus asu­sid aia­maad, kõr­va­le on ka­van­da­tud hal­ja­sa­la ja era­mu­krunt. Val­laar­hi­tek­t In­ga Vai­nu sõ­nul on aeg-ajalt kü­si­tud väi­ke­toot­mi­seks so­bi­vat koh­ta, kus oleks ve­si ja ka­na­li­sat­sioon. Ka võiks te­ma ar­va­tes tul­la sin­na mõ­ni pood, ehi­tus­tar­ve­te kaup­lus so­biks häs­ti, lä­he­da­le on ka­vas ha­ka­ta ehi­ta­ma elu­ma­ju.
Äri­maast tei­se­le poo­le Põh­ja tä­na­vat on ka­van­da­tud krun­did 5 kor­ter­ma­ja ja 4 ri­dae­la­mu jaoks. Ku­ni kol­me­kord­sed 15-35 kor­te­ri­ga kor­rus­ma­jad tu­lek­sid Põh­ja ja Mul­la tä­na­va, ka­he­kord­sed 6-7 bok­si­ga ri­dae­la­mud Sa­lo tä­na­va äär­de.
„Te­gi­me en­ne pla­nee­rin­gu al­ga­ta­mist tu­rua­na­lüü­si. Sel­gus, et ka­sum­li­kum oleks ra­ja­da pe­re- või ri­dae­la­muid, kuid ta­ha­me ini­mes­te­le pak­ku­da või­ma­li­kult sood­said ela­mis­pin­du. Mi­da suu­rem on kor­ter­ma­ja, se­da oda­vam on ühe kor­te­ri hind, kuid vä­ga suu­ri ma­ju me ei ta­ha,“ rää­kis ta.
Inga Vainu li­sas, et kor­ter­ma­ja­de üm­ber on ka­van­da­tud pii­sa­valt ruu­mi, et te­ha hal­ja­s­a­la­sid, män­gu­väl­ja­kuid, puh­kea­la­sid. Hoo­via­la­des­se ei ole prae­gu pla­nee­ri­tud üh­te­gi sõi­du­teed, kerg­liik­lus­teed tu­leks pla­nee­ri­ja et­te­pa­ne­kul pro­jek­tee­ri­da osa­li­selt nii, et va­ja­du­sel pää­seks sin­na tee­nin­da­va trans­por­di ja pääs­te­teh­ni­ka­ga.
De­tailp­la­nee­rin­gus on kir­jas – ko­gu ala la­hen­dus peaks moo­dus­ta­ma üht­se ter­vi­ku, soo­vi­ta­valt kor­ral­da­da ar­hi­tek­tuu­ri­võist­lus. Suur osa pla­nee­rin­gu­alast on re­for­mi­ma­ta maa. Kui pla­nee­ring val­mis, taot­le­tak­se se­da Ani­ja val­la mu­nit­si­paa­lo­man­dis­se.
„Pea­me põh­jen­da­ma, et me ei soo­vi te­ha maa­ga äri, Keh­ras on ela­mis­pin­da­de puu­dus. Prae­gu on maa-amet ol­nud p­la­nee­rin­gu­ga nõus, kui sel­gub, et maad mu­nit­si­paa­l­oman­dis­se ei an­ta, peab maa-amet kor­ral­da­ma maa müü­ki, kuid sa­ma­del tin­gi­mus­tel – tu­leb te­ha kor­ter- ja ri­dae­la­mud,“ sel­gi­tas In­ga Vai­nu.
Kui maa an­tak­se mu­nit­si­paal­oman­dis­se, ha­ka­tak­se se­da te­ma sõ­nul aren­da­ma ilm­selt sa­ma­moo­di na­gu te­hak­se Lil­le ela­mu­piir­kon­na­ga – keh­tes­ta­tak­se läh­te­tin­gi­mu­sed ja kor­ral­da­tak­se kon­kurss aren­da­ja leid­mi­seks. Ar­hi­tekt ar­vas, et esi­me­ses eta­pis on reaal­ne val­mis ehi­ta­da 2 kor­ter­ma­ja. Ehi­ta­mi­se alus­ta­mi­se­ni võiks te­ma hin­nan­gul jõu­da 2019. aas­tal.

0

Kree­ta ja Tür­gi rei­si võit­nud pe­re sõi­dab koos Kree­ta­le.

Eel­mi­se nä­da­la al­gu­ses koh­tu­sid Raa­si­ku val­la­ma­jas ko­da­ni­ku­kam­paa­nia rei­si­loo­si võit­jad. Val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi an­dis üle ni­me­li­sed rei­si­vau­tše­rid. Võit­ja­te ja sõit­ja­te ni­med täie­li­kult ei kat­tunud, osad võitjad and­sid sõi­du­või­ma­lu­se pereliikmetele.
„Kõik kin­ni­ta­sid, et loo­si­võit oli nei­le suur ül­la­tus. Kõi­ge oo­ta­ma­tum mei­le kõi­gi­le oli, et kaks rei­si läk­sid ühe pe­re ka­he­le lap­se­le,“ kom­men­tee­ris val­la­va­nem.
Raa­si­ku val­la ko­da­ni­ku­kam­paa­nia au­hin­na­rei­sid mak­sa­vad spon­so­ri­na väl­ja ko­ha­li­kud et­te­võt­ted Mist­ra-Au­tex, Uni­box, Aa­ve Trans­port, Fa­ko­nett Me­tall ja Keh­ra Puit. Tin­gi­mus oli, et 2016. aas­ta lõ­puks saaks vald täis 5000 ko­da­ni­kku ja jääks hal­dus­re­for­mi sea­du­se­le vas­ta­valt al­les, pää­seks sund­liit­mi­sest.
Rai­vo Uuk­ki­vi too­ni­tas, et on en­di­selt se­da meelt – kõi­ge õi­gem ja õig­la­sem oli kor­ral­da­da rei­si­de loo­si­mi­ne val­la kõi­gi ko­da­ni­ke va­hel, mit­te ai­nult nei­le, kes end kam­paa­nia käi­gus vor­mis­ta­sid uu­teks val­la­ela­ni­keks.
Au­hin­na­rei­se va­hen­dab rei­si­firma Dia­mond Tra­vel, mil­le juht on Rät­la den­do­par­gi Sma­ragd pe­re­nai­ne Mo­ni­ka Kan­nel­mäe. Kolm rei­si­pa­ket­ti loo­si­ti Tür­ki Ke­me­ri kuu­rort­lin­na. Üks pa­kett mak­sab 953 eu­rot, si­sal­dab 7 ööd ka­he­le 5 tär­ni ho­tel­lis, len­nu­pi­le­teid, trans­fee­ri ja toit­lus­tu­si. Kolm rei­si­pa­ket­ti olid väl­ja pan­dud Kree­ta­le, si­sal­da­vad sa­mu tee­nu­seid, öö­bi­mi­ne on 5 tär­ni ho­tel­lis. Pa­ke­ti hind on 1292 eu­rot. Nii Kree­ta­le kui ka Tür­ki sõi­de­tak­se mai al­gu­ses.
Raa­si­ku vo­li­ko­gu is­tun­gil tehtud loo­si­mi­sel võit­sid rei­si Tür­ki Ras­mus Nel­son, Jaan Sõ­mer ja Sa­rah Eleo­nor Sie­mer, Kree­ta­le Kas­per Nel­son, Maia Or­ro ja Mar­gus Kohv.
Pe­re­kond Nel­son oli val­la­ma­jas au­hin­na­rei­si vas­tu võt­mas täies koos­sei­sus. Pe­ree­ma Kai­di Nel­son Aru­kü­last rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et kaks rei­si üh­te per­re oli suur rõõm ja ül­la­tus: „Meil on kolm last, noo­re­mad on ka­heaas­ta­sed kak­si­kud, olen prae­gu las­te­ga ko­du­ne ja sa­mal ajal ka õpin kõrgkoolis. Lä­he­me rei­si­le ko­gu pe­re­ga, sõi­da­me Kree­ta­le, mei­le tul­di vas­tu, sai­me Ras­mu­se­le loo­si­tud Tür­gi rei­si va­he­ta­da sa­mu­ti Kree­ta rei­siks, sest ole­me Tür­gis va­rem käi­nud. Va­he­ta­si­me ka ho­tel­li, õn­nes­tus saa­da tu­ba viie­le, kol­man­da lap­se osa ja muu­da­tu­sest tu­le­ne­va li­sa­ra­ha mak­si­me juur­de.“
Ta li­sas, et pe­re oli Raa­si­ku val­la ko­da­ni­ku­kam­paa­niast tead­lik, pe­ree­ma re­gist­ree­ris end aas­ta lõ­pus uues­ti Raa­si­ku val­la ko­da­ni­kuks.
Kree­ta­le sõi­dab ka Ai­ve Ala­maa koos tut­ta­va­ga, rei­si­või­ma­lu­se an­dis tal­le ema Maia Or­ro, kel­le­ga elab koos Raa­si­kul. Ema on 75aas­ta­ne, ter­vi­se tõt­tu ise ei saa rei­si­le min­na. „Meie pe­ret võib vist ju­ba pi­da­da Raa­si­ku val­la põ­li­se­la­ni­keks, mu va­ne­mad ko­li­sid Raa­si­ku­le 1966. aas­tal, ema oli toi­du­kaup­lu­se ju­ha­ta­ja. Olen rei­si­nud vä­he, Va­he­me­re ää­res käi­nud ei ole. Ko­da­ni­ku­kam­paa­nia oli to­re, rõõ­mu teeb, et vald jääb al­les,“ üt­les Ai­ve Ala­maa.
Kol­man­da­na Kree­ta sõi­du võit­nud Mar­gus Koh­vi ase­mel vor­mis­ta­ti vau­tše­rid Olev ja Ra­ja Koh­vi ni­me­le. Ra­ja Kohv rää­kis, et poeg Mar­gus elab Sak­sa­maal, sis­se­kir­ju­tus on Raa­si­kul. „Abi­kaa­sa Olev on Raa­si­kul ela­nud 40 aas­tat, mi­na ala­tes 5. eluaas­tast. Ko­da­ni­ku­kam­paa­niast me eri­ti mi­da­gi ei tead­nud, ole­me rõõm­sad, et ava­nes või­ma­lus rei­si­da soo­ja­le maa­le,“ sõ­nas Ra­ja Kohv.
Ees­ti Va­ba­rii­gi aas­ta­päe­val 9aas­ta­seks saav Sa­rah Eleo­nor Sie­mer sõi­dab Tür­ki koos isa Tam­bet Sie­me­ri­ga. Pe­re ko­lis Aru­kül­la küm­me aas­tat ta­ga­si. Tam­bet Sie­mer ju­tus­tas, et lap­sed jäid Tal­lin­na re­gist­ris­se, ku­na ot­sest va­ja­dust ei ol­nud üm­ber vor­mis­ta­da. Kui kuu­lu­ta­ti väl­ja ko­da­ni­ku­kam­paa­nia ja oli sel­ge, et vald va­jab pü­si­ma­jää­mi­seks abi, re­gist­ree­ri­ti ka lap­sed Raa­si­ku val­da. „Meie pe­re on koos las­te­ga rän­na­nud Egip­tu­ses, His­paa­nias. Tür­gis po­le va­rem käi­nud, sõi­da­me sin­na tüt­re­ga ka­he­ke­si. Sel­li­seid ko­da­ni­ku­kam­paa­niaid on õi­ge te­ha, sund­liit­mis­te­le tu­leb vas­tu ha­ka­ta,“ lau­sus Tam­bet Sie­mer.
Ka 75aas­ta­ne Jaan Sõ­mer Aru­kü­last loo­vu­tas oma rei­si­või­du noo­re­ma­te­le, Tür­ki sõi­da­vad Tal­lin­nas ela­vad tüt­red Epp Sõ­mer ja Triin Ma­dis­soo. Vau­tše­rit val­la­ma­jas vas­tu võt­mas käi­nud Epp Sõ­mer mär­kis, et se­ni po­le nen­de pe­rel eri­list loo­siõn­ne ol­nud. Nen­de isa Jaan on pä­rit Aru­kü­last, seal asub va­nae­ma-va­nai­sa ko­du.

0

Har­ju­maa loo­dus­li­ke pü­ha­pai­ka­de töö­rühm tut­vus­tas Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nas teh­tud töö­de tu­le­mu­si.

Ri­hu­mä­gi, Sil­maal­li­kas, Här­ja­ki­vi, Ka­ha­la jär­ve hiie­mets, Tü­li­ve­re tamm, nel­ja ku­nin­ga ki­vi, Saun­ja hiie­le­pik – Har­ju­maa loo­dus­li­ke pü­ha­pai­ka­de töö­rühm uu­rib Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na lää­ne­pool­se osa tun­tud ning vä­he­tun­tud pü­ha­pai­ku ning oo­tab ko­ha­li­kelt nen­de koh­ta lu­gu­sid ja täp­se­maid and­meid.
Jaa­nua­ri lõ­pus tut­vus­ta­sid ar­heo­loog Gur­ly Ved­ru, loo­dus­tead­la­ne Kris­ta Kar­ro ning mu­in­sus­kait­sea­me­ti aja­loo­lis­te ja loo­dus­li­ke pü­ha­pai­ka­de koor­di­naa­tor Ma­ria Smir­no­va Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas töö­rüh­ma tu­le­mu­si. Pub­li­kut oli pal­ju, li­saks ko­ha­li­ke­le ka Ees­ti Loo­dus­gii­di­de Ühen­du­se liik­med, kes pi­da­sid en­ne aru­te­lu rah­va­ma­jas oma aas­ta­koo­so­le­kut.
Gur­ly Ved­ru rää­kis, et ala­tes möö­du­nud su­vest ku­ni käe­so­le­va aas­ta su­ve­ni on te­ge­mi­sel Har­ju­maa aja­loo­lis­te loo­dus­li­ke pü­ha­pai­ka­de in­ven­tuur ar­hii­vi­ma­ter­ja­li­de põh­jal. Al­li­kad on pä­ri­mus­tea­ted Ees­ti rah­va­luu­le ar­hii­vist. Töö tel­lis muin­sus­kait­sea­met, te­ge­ma asus OÜ Ti­ge Tik­ker, kes pal­kas töö­rüh­ma folk­lo­ris­te, ar­heo­loo­ge, et­no­loo­ge. Igas uu­ri­tud ki­hel­kon­nas on plaa­ni­tud tea­be­päev ko­ha­li­ke­ga. Gur­ly Ved­ru mär­kis, et Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nas jäi väl­ja La­he­maa rah­vus­park, mi­da on põh­ja­li­kult uu­ri­nud ja raa­ma­tu aval­da­nud Ah­to Kaa­sik. Põ­hio­sa Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na pü­ha­pai­ka­dest asub just seal.

Ka­ha­last Jõe­läht­me­ni
Töö­rüh­ma üle­san­ne oli uu­ri­da ala Ka­ha­la jär­vest Jõe­läht­me ki­hel­kon­na pii­ri­ni. Ar­hii­viand­me­te ja ini­mes­te lu­gu­de põh­jal on plaa­nis pü­ha­pai­gad maas­ti­kul üles lei­da, kaar­dis­ta­da ning vaa­da­ta, mi­da neist võiks võt­ta kait­se al­la.
Gur­ly Ved­ru tõ­des, et üle­san­ne po­le su­gu­gi liht­ne, sest ko­ha­ni­med ja ko­had on aja jook­sul muu­tu­nud, aja­loo­li­sed kaar­did on eri­ne­va in­fo­ga: „Teks­te on pal­ju, aga ka ju­tus­ta­jaid. Igaüks pa­neb rõh­ku eri­ne­va­te­le as­ja­de­le. Pea­me kok­ku kla­pi­ta­ma lood, mis käi­vad sa­ma pai­ga koh­ta.”
Ta täp­sus­tas, et loo­dus­li­kud pü­ha­pai­gad on eest­las­tel ta­va­li­selt puud, ki­vid, aga ka eri­li­se vaim­se tä­hen­du­se­ga maa- ja veea­lad.
Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nast lei­dis töö­rühm 110 pä­ri­mus­teks­ti, mi­da on Gur­ly Ved­ru sõ­nul pä­ris pal­ju, Jõe­läht­me ki­hel­kon­nas on teks­te 46.
Roh­kelt on te­ma sõ­nul lu­gu­sid La­he­maalt, kus ran­na­piir­kond on mee­li­ta­nud uu­ri­jaid ja folk­lo­ris­te lä­bi ae­ga­de. Üle­jää­nud Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na tun­tu­ma­te pai­ka­de­na ni­me­tas Gur­ly Ved­ru Ka­ha­la jär­ve ja sel­le ümb­rust. Ri­hu­mä­ge Kiiu ja Kuu­sa­lu va­hel, aja­loo­list Ka­ber­la kü­la.
Ta sõ­nas, et mõ­ne pai­ga leid­mi­ne on aga vä­ga kee­ru­li­ne: „Näi­teks ei tea me täp­selt, kus on Pü­ha­mäe ta­lu Kõn­nu val­las Jär­vi kü­las. Ka Koit­jär­ve kü­la hiie­kuu­si­ku koh­ta tea­me, et see on soo­ga ümb­rit­se­tud kuu­se­kün­gas, mi­da on vä­ga ras­ke lei­da. Eri­ti hull on aga Ko­se val­las, tea­me, et seal on üks pü­ha kuusk, mis kas­vab kuu­si­kus.”
Kuu­sal­lu aru­te­lu­le tul­nud rah­vas pak­kus veel pü­ha­pai­ka­sid – Kuu­sa­lu Sil­maal­li­kas, mis alg­selt hä­vis maa­pa­ran­du­se­ga, kuid il­mus ku­sa­gil sa­mas taas väl­ja, Kuu­sa­lu ki­ri­ku ta­gu­ne hiis, mi­da enam am­mu ei ole, Suu­re-Va­ga ohv­ri­ki­vi Sõit­me kü­las, Hirv­li hiie­mä­gi, Saun­ja hiie­le­pik, Kuu­sa­lu kü­la pan­ga­serv ja fos­siil­sed põl­lud ku­ni Valk­la­ni, Kär­sa­mäe kul­tu­se­ki­vi, Joa­ves­ki kii­gep­lats, Kor­de­jaa­ni mit­me­ha­ru­li­ne tamm, Kuu­sa­lu ohu­tor­ni­mä­gi.

Müs­ti­li­ne trus­si­ku­puu
Gur­ly Ved­ru ju­tus­tas, et töö­rühm käis uu­ri­mas Ri­hu­mä­ge, kust on tul­nud 7 pä­ri­mus­lu­gu, mis kõ­ne­le­vad Ri­hu Äm­mast, pul­ma­ron­gi­dest, va­ran­du­sest: „Ju­tud käi­vad eri suu­rus­te ala­de koh­ta, see­ga ei tea, kui suur on rah­va­pä­ri­mu­ses Ri­hu­mäe ala.”
Ta li­sas, et Ri­hu­mäe tee­ris­tis on tä­his­ta­tud ki­vi­kal­me, kuid pä­ri­mu­ses mai­ni­tak­se ka, et seal mäe­nõl­val, kus asub prae­gu kor­ter­ma­ja, oli kuu­se­mets ning rööv­lid va­rit­se­sid Va­na-Nar­va maan­teel rei­si­jaid.
Loo­dus­giid Maie It­se rää­kis, et te­ma kõi­ge põ­ne­vam leid on 1990nda­te aas­ta­te lõ­pus Ka­le­vi-Lii­valt lä­bi met­sa Valk­las­se mat­ka­tes avas­ta­tud puu, kus oli eri­ne­vast ajast sa­da­kond paa­ri mees­te trus­si­kuid: „Te­gin sel­lest fo­to ja kand­sin oma mat­ka­del kaa­sas, et äk­ki kee­gi os­kab sel­gi­ta­da. Kord üks va­na­här­ra üt­les, et on sel­lest tra­dit­sioo­nist kuul­nud, kuid ei us­ku­nud, et see on tõ­si. Me­hed ole­vat tea­tud kuu­faa­si ajal läi­nud puu juur­de, ku­hu ei vii­nud üh­te­gi tee­ra­da. Tu­li lei­da puu, lau­su­da sõ­nad ning ri­pu­ta­da sin­na oma alus­pük­sid, siis puu ai­ta­vat. Kui käi­si­me ku­na­gi hil­jem puud ot­si­mas, oli piir­kon­nas teh­tud raiet ning puu ilm­selt ma­ha võe­tud.”
Kai­sa Lin­no Kol­ga­kü­last kõ­ne­les, et kõik kü­lae­la­ni­kud tea­vad Kul­la­kan­nu ki­vi, mis asub Kul­la­kan­nu soos, see oli üks esi­me­si ki­ve, mis 1941. aas­tal ümb­rus­kon­nas kait­se al­la võe­ti: „Kui hil­jem tu­li uus kait­sea­lus­te ob­jek­ti­de re­gis­ter, kan­dus sa­ma ni­mi tei­se­le ki­vi­le – Kol­ga­kü­la rah­va­ma­ja ta­ga ole­va­le Här­ja­ki­vi­le. Ole­me pa­lu­nud re­gist­rit muu­ta. Kul­la­kan­nu ki­vi­ga on seo­tud lu­gu, et ta­lu­poeg põ­ge­nes kul­last kan­nu­ga ja pei­tis end ra­bas. Här­ja­ki­vi juu­res ol­la aga huk­ka saa­nud mees, kes läks här­ga­de­ga ko­ju, seal puh­ka­ma jäi ning ki­vi tal­le õn­ne­tult pea­le kuk­kus.”