Neljapäev, 20. juuli 2017
Artiklid

0

Ter­vi­sea­met – lin­na­va­lit­su­se üle­san­ne on kor­ral­da­da sot­siaalt­rans­por­ti.

Lin­na­pea Vär­ner Loots­mann kir­ju­tab äs­ja il­mu­nud Lok­sa Elus, et pen­sio­ni­le jää­nud pe­rears­ti Tat­ja­na Nu­gi­se ase­me­le uue pe­rears­ti leid­mi­seks kor­ral­da­tud kon­kur­si­le oli kan­di­daa­ti­de pak­ku­mi­si roh­kem kui ühel käel sõr­mi, kuid need võe­ti kii­res­ti ta­ga­si, ei so­bi­nud ter­vi­sea­me­ti­le.
Lin­na­pea hei­dab ter­vi­se­ame­ti amet­ni­ke­le et­te, et ei või­mal­da­tud lin­na­va­lit­su­sel koh­tu­da kan­di­daa­ti­de­ga ega pak­ku­da nei­le va­ja­du­sel lin­na­pool­set toe­tust, sest se­da ei lu­ba te­ha isi­kuand­me­te kait­se.
Sõ­nu­mi­too­ja pa­lus ter­vi­se­ame­tilt kom­men­taa­ri, kui­das pe­rears­ti kon­kurss kul­ges. Kü­si­si­me, kas ja kui­das saa­vad oma­va­lit­su­sed edas­ta­da või­ma­li­ke­le uu­te­le pe­rears­ti­de­le in­fot oma­pool­se­test toe­tus­test või kan­di­daa­did või­ma­lu­se uu­ri­da, mi­da pa­ku­tak­se li­saks.
Ter­vi­sea­me­ti ava­li­ke su­he­te juht Ii­ris Sa­lu­ri vas­tas, et dok­tor Tat­ja­na Nu­gis loo­bus ni­mis­tust ala­tes 1. juu­nist 2017. Ala­tes 1. juu­list osu­tab te­ma ni­mis­tu pat­sien­ti­de­le ül­dars­tia­bi pe­rearst Su­san­na Ka­ri, kes võ­tab pat­sien­te vas­tu Kuu­sa­lus.
„Ter­vi­sea­met on jär­je­kind­lalt ot­si­nud la­hen­dust Lok­sa ini­mes­te­le vas­tu­võ­tu taas­ta­mi­seks Lok­sa lin­nas. Kel dok­tor Ka­ri juur­de Kuu­sal­lu po­le või­ma­lik sõi­ta, on või­ma­lik pöör­du­da Lok­sa lin­na­va­lit­su­se poo­le, kel­le üks üle­san­ne on kor­ral­da­da oma ini­mes­te­le sot­siaalt­rans­por­ti,“  kir­ju­tas ter­vi­sea­me­ti ava­li­ke su­he­te juht.
Ta kir­jel­das, et ku­na kon­kurss luh­tus, siis alus­tas ter­vi­sea­met ko­he aju­ti­se asen­da­ja ot­si­mist, ühen­dust võe­ti nii Lok­sa lin­na pe­rears­ti­de kui ka pe­re­me­dit­sii­ni re­si­den­ti­de ja ars­ti­de­ga, kes on mu­jal va­ra­se­malt pe­rears­ti­de­le aju­tist asen­dust pak­ku­nud.
„Ter­vi­sea­met on ol­nud pi­de­valt kon­tak­tis ja in­for­mee­ri­nud Lok­sa lin­na­va­lit­sust või­ma­li­kest kan­di­daa­ti­dest ja edas­ta­nud in­fot, miks kan­di­daa­did, kes on kan­di­dee­ri­nud, siis­ki loo­bu­sid aju­ti­se asen­da­mi­se pak­ku­mi­sest. Kaks kan­di­daa­ti loo­bu­sid ise, ühe pu­hul ilm­ne­sid as­jao­lud, mil­le tõt­tu ei ol­nud või­ma­lik te­da aju­ti­seks asen­da­jaks mää­ra­ta,“ sel­gi­tas ta.
Oma­va­lit­sus­te või­ma­li­ke toe­tus­te koh­ta tea­tas ter­vi­sea­met, et nen­de koh­ta saab in­fot edas­ta­da ter­vi­sea­me­ti kau­du ja reeg­li­na nii te­hak­se. Ter­vi­sea­met li­sab in­fo pa­ku­ta­va­te soo­dus­tus­te koh­ta pe­rears­ti kon­kur­si kuu­lu­tus­se, mis edas­ta­tak­se Ees­ti pe­rears­ti­de Selt­si, pe­re­me­dit­sii­ni re­si­den­ti­de lis­ti ja ka aja­leh­te. Kon­kur­si­kuu­lu­tus peab si­sal­da­ma või­ma­li­kult pal­ju in­fot, mi­da oma­va­lit­sus toe­tu­se­na pa­kub, et noo­rel pe­rears­til te­kiks kuu­lu­tust lu­ge­des et­te­ku­ju­tus, mil­li­sed on või­ma­lu­sed uues töö- ja elu­ko­has. Ai­nuük­si lau­se, et oma­va­lit­sus toe­tab, ei ole pii­sav, et mo­ti­vee­ri­da ni­mis­tu­le kan­di­dee­ri­ma. Ka on jul­gus­ta­tud kan­di­daa­te ühen­dust võt­ma oma­va­lit­su­se­ga, et ise täp­sus­ta­da, mil­li­seid soo­dus­tu­si ja või­ma­lu­si pa­ku­tak­se.
Oma­va­lit­su­sed toe­ta­vad pe­rears­te eri­ne­valt – pa­ku­tak­se soo­dus­tin­gi­mu­sel ren­di­pin­da­sid, re­mon­di­tak­se ole­ma­so­le­vaid ruu­me, ehi­ta­tak­se es­ma­ta­san­di ter­vi­se­kes­ku­si. Ka ol­lak­se val­mis pak­ku­ma ela­mis­pin­da ja las­teaia­koh­ti.
„Ter­vi­sea­me­ti ees­märk on, et pat­sien­ti­de vas­tu­võtt Lok­sal jät­kuks har­ju­mis­pä­ra­sel moel esi­me­sel või­ma­lu­sel. Lä­bi­rää­ki­mi­sed jät­ku­vad ja lin­na­va­lit­sust on sel­lest in­for­mee­ri­tud,“ kin­ni­tas Ii­ris Sa­lu­ri.
Uus kon­kurss Lok­sa lin­nas on plaa­nis väl­ja kuu­lu­ta­da sep­temb­ris, siis lõ­pe­ta­vad oma õpin­gud pe­re­me­dit­sii­ni re­si­den­did ja on suu­rem või­ma­lus, et ni­mis­tu­le võiks tul­la po­tent­siaal­seid kan­di­daa­te.
„Kind­las­ti võ­ta­me en­ne kon­kur­si väl­ja­kuu­lu­ta­mist ühen­dust ka Lok­sa lin­na­va­lit­su­se­ga, et kuu­lu­tus­se oleks või­ma­lik pan­na ju­ba konk­reet­set in­fot sel­le koh­ta, mil­li­seid soo­dus­tu­si on Lok­sa lin­na või­ma­lik noo­re­le pe­rears­ti­le omalt poolt pak­ku­da,“ lu­bas ava­li­ke su­he­te juht.
Toi­me­tus kü­sis Lok­sa lin­na­pealt sot­siaalt­rans­por­di ja pe­re­ars­ti toe­ta­mi­se koh­ta. Vär­ner Loots­mann vas­tas, et lin­na­va­lit­sus aru­tab ter­vi­sea­me­ti ja pe­rears­ti kan­di­daa­ti­de­ga mo­ti­vat­sioo­ni­va­rian­te. Sot­siaal­trans­por­di koh­ta kom­men­tee­ris ta, et se­ni po­le ol­nud sot­siaalt­rans­por­di va­ja­dust, ter­vi­sea­me­ti ava­li­ke su­he­te ju­hi in­fo jär­gi on teis­te pe­rears­ti­de ni­mis­tu­tes kok­ku 800 va­ba koh­ta.

0

KIKi toel val­mi­nud raud­tee­park­la ja kerg­liik­lus­tee läk­sid maks­ma 258 936,60 eu­rot.

Aru­kü­la pea­tä­na­va, Tal­lin­na maan­tee ää­res ning raud­tee­jaa­ma park­las on ehi­tus­tööd lõp­pe­nud. Jaa­ni­päe­vaks as­fal­di saa­nud kerg­liik­lus­tee ava­mi­ne oli ree­del, 7. juu­lil. Kerg­liik­lus­tee tei­ne etapp raud­tee­jaa­mast Aru­kü­la rah­va­ma­ja­ni on val­mis, kol­man­da eta­pi mõi­sast maan­tee­ni on lu­ba­nud ehi­ta­da riik 2020. aas­tal.

Kerg­liik­lus­tee ava­mi­ne al­gas rah­va­ma­ja juu­res Kol­me Juus­tu pit­sa­koh­vi­ku vas­tas. Lin­di lõi­ka­sid lä­bi val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi, hal­dus­juht An­do Liiv ning ehi­ta­ja, Tal­lin­na Tee­de AS esin­da­ja Mih­kel Pe­tuh­hov. See­jä­rel ko­gus Aru­kü­la muu­si­kaõ­pe­ta­ja ja lau­lu­loo­ja Ju­han Trump ava­mi­se­le tul­nud rah­va en­da sel­ja ta­ha ning muu­si­ka saa­tel lii­kus paa­ri­küm­ne­liik­me­li­ne rong­käik möö­da uut kerg­liik­lus­teed Aru­kü­la raud­tee­jaa­ma park­las­se.

Va­rem ük­si­ku­te par­ki­mis­koh­ta­de­ga jaa­mas on nüüd laien­da­tud va­na ning üle tee Jär­si tee ää­res ra­ja­tud uus park­la. Mõ­le­ma juu­res on ka var­jua­lu­se­ga jalg­rat­ta­hoid­jad.

Val­la­va­nem mee­nu­tas, et veel 2013. aas­ta lõ­pus oli Tal­lin­na maan­tee ää­res vaid jupp kerg­liik­lus­teed val­la­ma­jast Tal­lin­na maan­tee 32 ma­ja­ni: „Tee al­gas mit­te­ku­sa­gilt ja viis mit­te­ku­hu­gi. See oli ehi­ta­tud koos uu­te ma­ja­de­ga vaa­da­tes tu­le­vik­ku, et kui tu­le­vad ra­had, siis te­hak­se ka üle­jää­nu.”

2014. aas­ta no­vemb­ris sai val­mis kerg­liik­lus­tee kor­ter­ma­ja­dest Aru­kü­la mõi­sa­ni, kus te­gut­se­vad hu­via­la­kool ning wal­dorf­kool. See oli val­la­va­ne­ma sõ­nul kõi­ge hä­da­va­ja­li­kum etapp, ku­na mõi­sa ja kor­ter­ma­ja­de va­hel lii­gub pal­ju lap­si. Mil­lal tu­leb järg­mi­ne osa teest, 2014. aas­tal veel tea­da pol­nud. Kui ava­nes Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­ku­se toe­tus­voor in­ves­tee­rin­gu­teks raud­tee­pea­tus­te ühen­da­mi­seks eri­ne­va­te lii­ku­mis­vii­si­de­ga, taot­les Raa­si­ku val­la­va­lit­sus toe­tust Aru­kül­la ja Raa­si­ku­le raud­tee­pea­tus­te juur­de ohu­tu li­gi­pää­su ra­ja­mi­seks ja par­gi-rei­si par­ki­mi­se laien­da­mi­seks. Raa­si­kul val­mis uus park­la möö­du­nud aas­tal, Aru­kü­la pro­jekt ula­tus kah­te ka­lend­riaas­tas­se. Ku­na pro­jek­ti oli või­ma­lik li­sa­da eri ühen­dus­teid, li­sas val­la­va­lit­sus Aru­kü­la pro­jek­ti 800 meet­rit kerg­liik­lus­teed, mil­lest lõik Kon­su­mist jaa­ma­ni tu­li ka pro­jek­tee­ri­da.

Pal­ju bü­rok­raa­tiat

Val­la­va­nem lau­sus, et ko­ha­ti näis, na­gu Aru­kü­la kerg­liik­lus­tee ehi­ta­mi­ne upub bü­rok­raa­tias­se: „Ees­ti Raud­tee­ga suht­le­mi­ne oli üle oo­tus­te su­juv. Pro­jekt sai koos­kõ­las­ta­tud, jõud­si­me park­laa­lu­se maa hoo­nes­tu­sõi­gu­se sead­mi­se­ni. Oo­ta­ma­tu ta­kis­tus tek­kis hoo­pis kerg­liik­lus­tee­ga. Meil oli 2008. aas­tal val­mi­nud pro­jekt. Loo­gi­li­ne, et va­na pro­jek­ti koos­kõ­las­tu­sed tu­leb uuen­da­da, ka ehi­tus­han­kes oli see ko­hus­tus. Li­saks koos­kõ­las­tus­te uuen­da­mi­se­le oli meil osa kerg­liik­lus­teest puu­du, sest 2008. aas­ta pro­jekt lõp­pes Kon­su­mi park­las. Puu­du­va lõi­gu pro­jek­tee­ri­mi­ne oli jäl­le­gi et­te tea­da. Täies­ti oo­ta­ma­tu oli aga ole­ma­so­le­va pro­jek­ti koos­kõ­las­tus­te uuen­da­mi­ne. Es­malt ei suut­nud maan­tee­a­me­ti eri ük­su­sed jõu­da kok­ku­lep­pe­le, mi­da soo­vi­vad, siis avas­tas Te­lia, et nüüd on õi­ge aeg las­ta Raa­si­ku val­lal ehi­ta­da nei­le uus võrk. Vaid­lu­si jät­kus ko­gu tal­veks, veel ap­ril­li al­gu­ses pol­nud kin­del, kas saa­me kerg­liik­lus­tee täies plaa­ni­tud ma­hus te­ha. Lõ­puks sai pro­jekt siis­ki maan­teea­me­ti­ga koos­kõ­las­ta­tud.”

Ehi­tu­se pla­nee­ri­tud lõpp lük­kus eda­si li­gi kuu ae­ga, le­pin­gus oli täh­taeg 31. mai, tee sai as­fal­di jaa­ni­päe­vaks. Ehi­tus­tööd läk­sid maks­ma 258 936,60 eu­rot, mil­lest üh­te­kuu­lu­vus­fon­dist ta­su­tak­se 85 prot­sen­ti, Raa­si­ku val­la ee­lar­vest 15 prot­sen­ti.

Rai­vo Uuk­ki­vi: „Te­gu oli pä­ris tü­hi­se in­ves­tee­rin­gu­ga ra­ha­li­ses mõt­tes, kuid üli­suu­re ja va­ja­li­ku sam­mu­ga Aru­kü­la ja Raa­si­ku val­la jõud­mi­seks 21. sa­jan­dis­se, kus sel­li­sed kerg­liik­lus­teed peak­sid ti­hea­sus­ta­tud ale­vi­kes ole­ma isee­ne­sest mõis­te­ta­vad.”

Kerg­liik­lus­tee ka­su­ta­jad on val­la­va­lit­su­se­le tea­da and­nud, et Kon­su­mi ees on kõn­ni­tee lii­ga kõr­ge. Val­la­va­nem lau­sus, et ehi­ta­ja teeb sel­le lä­hia­jal kor­da: „Siis saa­vad iga­su­gus­te kerg­liik­lus­va­hen­di­te ka­su­ta­jad su­ju­valt uue­le tee­lõi­gu­le. See pol­nud ehi­ta­ja üle­san­ne, kuid pä­rast tee val­mi­mist ja ka­su­ta­ja­te ta­ga­si­si­det lu­bas ta sel­le ära te­ha.”

Kerg­liik­lus­tee­de ehi­tus Raa­si­ku val­las jät­kub. Käe­so­le­val nä­da­lal peaks algama jalgtee ehi­tus lõi­gul, mis kulgeb  Jaa­ma ja Har­ju tä­na­va rist­mi­kust val­la­ma­ja­ni. Töö on plaa­nis val­mis saa­da koo­liaas­ta al­gu­seks. Raa­si­ku ale­vi­ku 3,2 ki­lo­meet­ri pik­ku­se kerg­liik­lus­tee ra­ja­mi­seks oo­tab val­la­va­lit­sus prae­gu ra­has­tu­sot­sust EA­Silt.

0

Kok­ku ja­ga­tak­se prog­ram­mist 36 756,07 eu­rot.

Täh­ta­jaks, 1. juu­niks esi­ta­ti Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­le 21 taot­lust, mil­le­ga soo­vi­ti toe­tust pe­re­de ma­ja­pi­da­mis­te joo­gi­vee­va­rus­tu­se, kanalisatsiooni ja juur­de­pää­su­tee­de jaoks. Nõue­te­le vas­ta­sid 18 taot­lust, 3 taot­lust tun­nis­tas ko­mis­jon mit­te­vas­ta­vaks, sest taot­le­ja ei ol­nud rah­vas­ti­ku­re­gist­ri jär­gi vas­ta­va ma­ja­pi­da­mi­se ela­nik.

Kuu­sa­lu val­laee­lar­vest on prog­ram­mi eral­da­tud 20 000 eu­rot, riik li­sas li­gi 17 000 eu­rot. Prog­ram­mi nõue on, et toe­tu­se­saa­jad pea­vad ise pa­nus­ta­ma vä­he­malt kol­man­di­ku pro­jek­ti ko­gu­mak­su­mu­sest.

Ra­ha ja­gus 11 taot­lu­se­le, ee­lis­ta­ti joo­gi­vee­ga seo­tud pro­jek­te ning pe­re­sid, kus on lap­sed või va­nu­rid.

Ko­mis­jo­ni kuu­lu­sid Urmas Kirtsi, Tõnu Ammussaar, Janne Heredia Gonzalez, Ly Korotejev-Piir ja Ljubov Beglova. Ko­mis­joni liikmed käisid en­ne pin­ge­rea moo­dus­ta­mist ma­ja­pi­da­mis­te­ga tut­vu­mas.

  • Ja­nar Kiik Kõn­nu kü­la Kaa­si­ku ta­lust saab fil­ter­süs­tee­mi pai­gal­da­mi­seks joo­gi­vee kva­li­tee­di pa­ran­da­mi­seks 723,37 eu­rot, oma­fi­nant­see­ring on 361,63 eu­rot, pro­jek­ti ko­gu­maht on 1085 eu­rot.
  • Mäe­pea kü­la Kaar­li-Tuu­le­ves­ki kin­nis­tu­le puur­kae­vu ra­ja­mi­seks toe­ta­tak­se Ka­lev Sa­lu­puud mak­si­mum­sum­ma  6500 eu­ro­ga, omao­sa­lus on 3916 eu­rot, ko­gu­mak­su­mus 10 416 eu­rot.
  • Sõit­me kü­la Jõe­kää­ru kin­nis­tu vee­pu­has­tus­sead­me jaoks saab 1349,40 eu­rot An­ne Tšist­ja­kov, kel­le omao­sa­lus on 674,60 eu­rot, pro­jek­ti ko­gu­mak­su­mus on 2024 eu­rot.
  • La­na Toom­va­pi­le eral­da­tak­se 6500 eu­rot Põh­ja kü­la Lõ­pe­ves­ki ta­lu­le puur­kae­vu ra­ja­mi­seks, omao­sa­lus on 3256 eu­rot, ko­gu­mak­su­mus 9756 eu­rot.
  • Ka­ha­la kü­la Jääg­ri ta­lu puur­kae­vu ra­ja­mi­seks saab 3340,66 eu­rot San­der Tam­me­pärg, kel­le oma­fi­nant­see­ring on 1675,34 eu­rot. Pro­jek­ti ko­gu­maht on 5016 eu­rot.
  • Ku­pu kü­la Sas­su kin­nis­tu vee­pu­has­tus­sead­me­te soe­ta­mi­seks saab 766,67 eu­rot Mar­gus Kru­berg, omao­sa­lus on 383,33 eu­rot, ko­gu­hind on 1150 eu­rot.
  • Ko­da­soo kü­la Nur­me kin­nis­tu vee­pu­has­tus­filt­ri­te pai­gal­da­mi­seks an­tak­se 866,66 eu­rot Vil­lu Tar­kiai­nen, oma­osa­lus on 433,34 eu­rot, ko­gu­maht 1300 eu­rot.
  • Puur­kae­vu ra­ja­mi­seks Val­ge­jõe kü­la Kum­mi­soo kin­nis­tu­le an­tak­se 3924 eu­rot End­la Jär­ve­le, oma­fi­nant­see­ring on 1962 eu­rot, ko­gu­mak­su­mus 5886 eu­rot.
  • Kol­ga ale­vik­ku Nii­ne­met­sa kin­nis­tu­le puur­kae­vu ra­ja­mi­seks saab 3776,18 eu­rot Elo Kor­de­maa, omao­sa­lus on 1887,82 eu­rot, ko­gu­maht 5664 eu­rot.
  • Kol­ga­kü­la Tõ­nu­mäe kinnistule bio­pu­has­ti pai­gal­da­mi­seks ja ka­na­li­sat­sioo­niks saab 4180,21 eu­rot Rai­mo Põl­da­ru, kel oma­osa­lu­se­na tu­leb li­sa­da 2089,79 eu­rot, pro­jek­ti ko­gu­mak­su­mus on 6270 eu­rot.
  • Mar­ko Nurm­sa­lu saab 4828,92 eu­rot Kiiu-Aab­las asu­va Ar­li kin­nis­tu juur­de­pää­su­tee ehi­ta­mi­seks, oma­fi­nant­see­ring on 5491,08 eu­rot, ko­gu­mak­su­mus 10 320 eu­rot.

Toe­tust saa­nud pro­jek­tid tu­leb el­lu viia hil­je­malt no­vemb­riks 2018.

0

Seo­ses Lok­sa pe­rears­ti TAT­JA­NA NU­GI­SE ni­mis­tu aju­ti­se üle­võt­mi­se­ga on Kuu­sa­lu pe­rears­ti­de töö­koor­mus suu­re­ne­nud.

Ala­tes möö­du­nud nä­da­last on Kuu­sa­lu pe­rears­ti­de tee­nin­da­da 5000 ini­mest. OÜ Kuu­sa­lu Ter­vi­se­kes­kus tee­nin­dab 1. juu­list ku­ni 31. det­semb­ri­ni pen­sio­ni­le jää­nud pe­rears­ti Tat­ja­na Nu­gi­se ni­mis­tu pat­sien­te Lok­salt, ku­na uue pe­rears­ti leid­mi­seks kor­ral­da­tud kon­kurss nur­jus.

Kuu­sa­lu pe­rearst Su­san­na Ka­ri üt­les, et töö­koor­mus kas­vas ja ta hak­kas ot­si­ma abi­list: „Ala­tes nel­ja­päe­vast sai­me kol­man­da pe­rears­ti, poo­le ko­ha­ga tu­li asen­du­sars­ti­na ap­pi pe­rearst Al­la Rušai Tal­lin­nast. Ta saab Kuu­sa­lus pat­sien­te vas­tu võt­ta päe­va tei­ses poo­les, ala­tes kel­la ka­hest ja kolm kor­da nä­da­las. Eel­mi­sel nä­da­lal võt­si­me Kuu­sa­lu ter­vi­se­kes­ku­ses pat­sien­te vas­tu kol­me­ke­si, sai­me hak­ka­ma. Järg­mi­sest nä­da­last jääb dok­tor Na­ta­lia Ka­pi­tan puh­ku­se­le, siis võib min­na pin­ge­li­se­maks.“

Su­san­na Ka­ri sõ­nul ei ol­nud asen­du­sarst nõus sõit­ma Lok­sa­le töö­le, Kuu­sa­lus nõus­tus käi­ma: „Üks põh­jus on suu­rem va­he­maa ja sõit­mi­seks ku­luv aeg. Tei­ne ka see, et Lok­sal ei vas­ta pe­rears­ti töö­ruu­mi­de tin­gi­mu­sed nõue­te­le, on lii­ga väi­ke­sed ja ka kül­mad, va­ja­vad tõ­sist re­mon­ti.“

Ta too­ni­tab, kõi­ge olu­li­sem on, et Lok­sa pat­sien­did har­juk­sid pe­rears­ti vas­tu­võ­tu­le pää­se­mi­seks et­te he­lis­ta­ma: „Kui on va­ja ars­ti ju­tu­le pää­se­da ja hom­mi­kul he­lis­ta­da, siis saa­me aja kok­ku lep­pi­da. Lok­sal on har­ju­tud, et min­di ko­ha­le ja oo­da­ti uk­se ta­ga, ku­ni arst vas­tu võt­tis.“

Eel­mi­sel nel­ja­päe­val ka­jas­tas Lok­sal pe­rears­ti kü­si­mu­ses tek­ki­nud se­ga­dust Ka­nal 2 uu­dis­te­saa­de „Re­por­ter“. Seal too­ni­ta­ti, et tu­leb pöör­du­da Lok­sa teis­te pe­rears­ti­de poo­le ja pa­lu­da end võt­ta nen­de ni­mis­tu­tes­se.

Lok­sa pe­rearst Mall Ida­vain rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et te­malt ja tei­selt pe­rears­tilt Tat­ja­na Pros­ku­ri­nalt on käi­dud kü­si­mas, kas saaks nen­de ni­mis­tus­se üle tul­la, kuid nad ei kii­rus­ta sa­da­de pat­sien­ti­de li­sa­mi­se­ga: „Ka meie ole­me pen­sio­ni­le mi­ne­mas, ei os­ka veel öel­da, mil­lal, eel­kõi­ge sõltub ter­vi­sest. Op­ti­maal­ne pat­sien­ti­de arv on 1600 ja nii meil mõ­le­mal ka on. Ars­tid pea­vad pat­sien­te vas­tu võt­ma ni­mis­tus­se ku­ni 2000ni, aga me ei ta­ha kol­man­dat ni­mis­tut lii­ga väi­ke­seks te­ha, siis on veel ras­kem Lok­sa­le uut pe­rears­ti lei­da. Kui prob­leem on era­kor­ra­li­ne, võ­ta­me abi­va­ja­ja Lok­sal vas­tu ka väl­jas­pool en­da ni­mis­tut.“

Ta mär­gib, et Lok­sa ni­mis­tu ei ole ai­nus, ku­hu pe­rears­ti ei lei­ta, Lõu­na-Ees­tis on see suur prob­leem. See on laiem kü­si­mus ja tu­leks Ees­tis la­hen­da­da põ­hi­mõt­te­lis­te ot­sus­te­ga. Need Lok­sa pat­sien­did, kel te­kib seo­ses pe­rears­ti puu­du­mi­se­ga prob­lee­me, peak­sid and­ma ter­vi­sea­me­ti­le tea­da.
Kas Lok­sa lin­na­va­lit­sus saaks tek­ki­nud olu­kor­ras ai­da­ta? Su­san­na Ka­ri leiab, et ai­da­ta võiks trans­por­di­ga – pan­na käi­ma väi­ke­bussi, mil­le­ga Lok­sa ini­me­sed saak­sid Kuu­sal­lu ars­ti juur­de.

0

Rii­gi­ko­hus tü­his­tas tee­lõi­gu sund­val­du­se ot­su­se, kuid ei and­nud õi­gust lä­bi­pää­su sul­ge­da.

Rii­gi­koh­tu hal­dus­kol­lee­gium koos­sei­sus Ivo Pil­ving, Ind­rek Kool­meis­ter ja Vii­ve Li­gi ra­hul­das Jaan La­ti­ku kas­sat­sioon­kae­bu­se ja tü­his­tas Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu ot­su­se, mil­le­ga sea­ti Kol­ga­kü­las La­ti­ku kin­nis­tut lä­bi­va­le Kal­da tee­le sund­val­dus. Kuu­sa­lu val­lalt on mõis­te­tud Jaan La­ti­ku ka­suks väl­ja me­net­lus­ku­lu 1630 eu­rot.

Kal­da tee kau­du pää­seb 12 kin­nis­tu­le. Jaan La­tik sul­ges tee lu­kus­ta­tud vä­ra­va­te­ga au­gus­tis 2015. Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu sea­dis Kal­da tee 56meet­ri­se­le lõi­gu­le sund­val­du­se sep­temb­ris 2015. Val­la­va­lit­sus sai vo­li­tu­se mää­ra­ta sund­val­du­se ta­su.

Jaan La­tik esi­tas vo­li­ko­gu ot­su­se pea­le kae­bu­se hal­dus­koh­tu­le. Nii hal­dus­ko­hus kui ka ring­kon­na­ko­hus jät­sid Jaan La­ti­ku kae­bu­se ra­hul­da­ma­ta.

Rii­gi­ko­hus põh­jen­das kae­bu­se ra­hul­da­mist ja vo­li­ko­gu ot­su­se tü­his­ta­mist as­jao­lu­ga, et keh­tiv üldp­la­nee­ring ei ka­jas­ta Kal­da teed ava­li­ku tee­na – pla­nee­ri­mis­sea­du­se jär­gi on sund­val­du­se sead­mi­ne era­tee ava­li­kuks ka­su­ta­mi­seks lu­ba­tav eri- või üldp­la­nee­rin­gu või ehi­tus­sea­dus­ti­ku jär­gi pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­te alu­sel. Ent Lok­sa val­la üldp­la­nee­rin­gus ei ole Kal­da tee mär­gi­tud ava­li­kult ka­su­ta­ta­vaks teeks, sel­le koh­ta po­le ka erip­la­nee­rin­gut.

Kuu­sa­lu val­las keh­ti­vad en­di­se Lok­sa val­la ja en­di­se Kuu­sa­lu val­la üldp­la­nee­rin­gud – Lok­sa ja Kuu­sa­lu vald ühi­ne­sid aas­tal 2005, uut ühist üldp­la­nee­rin­gut ei ole se­ni keh­tes­ta­tud. Lok­sa val­la üldp­la­nee­rin­gus on mär­gi­tud osad ava­li­kud teed ja li­sa­tud, et nen­de osas tu­leb te­ha edas­pi­di täien­dus.

Ava­li­kuks teeks muu­tus Kal­da tee Lok­sa val­la­vo­li­ko­gu mää­ru­se­ga no­vemb­rist 2004. Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu kin­ni­tas val­la ko­ha­li­ke tee­de ni­me­kir­ja ja pa­ni tee­de­le uued numb­rid det­semb­ris 2013, Kal­da tee on kir­jas ko­ha­li­ku tee­na.

Rii­gi­koh­tu hal­dus­kol­lee­gium rõ­hu­tab, et sea­du­se jär­gi on kõik ko­ha­li­kud teed ava­li­kult ka­su­ta­ta­vad ning sea­dus on Jaan La­ti­ku­le täit­mi­seks ko­hus­tus­lik. Kol­lee­gium mär­gib, et ko­ha­lik­ku teed võib ka­su­ta­da igaüks. Li­sa­des, et era­tee ava­li­kuks ka­su­ta­mi­seks mää­ra­mi­se­ga lä­he­vad rii­gi­le või oma­va­lit­su­se­le üle kõik teeo­ma­ni­ku ko­hus­tu­sed, õi­gu­sed ja vas­tu­tus.

Kol­lee­gium on eral­di too­nud väl­ja sei­su­ko­ha sund­val­du­se ta­su koh­ta: „Ar­ves­se tu­leb võt­ta, et kae­ba­ja oman­das maa os­tuee­sõi­gu­se­ga eras­ta­mi­sel, mit­te tu­ru­hin­na­ga. Sund­val­du­se ta­su ei ole mõel­dud kin­nis­tuo­ma­ni­ku ri­kas­tu­mi­seks.“

Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si kom­men­tee­rib, et rii­gi­koh­tu ot­su­se­ga peab Kal­da tee ole­ma liik­lu­seks ava­tud ja see­ga on ees­märk saa­vu­ta­tud: „Meie ees­märk ei ol­nud sund­val­dust sea­da, vaid ta­ga­da 12 kin­nis­tu ka­su­ta­ja­te­le lä­bi­pääs. Rii­gi­ko­hus küll ei öel­nud, mis­moo­di sun­di­da teed lah­ti hoid­ma, kuid koh­tu­täi­tu­rilt val­la­va­lit­su­se­le an­tud vo­li­tu­sed on jõus. Kui juh­tub, et tee taas su­le­tak­se, siis pea­me kaa­lu­ma, mis­moo­di see liik­lu­seks ava­da.“

Pea­maa­kor­ral­da­ja Pee­ter Raud­sepp rõ­hu­tab sa­mu­ti, et rii­gi­koh­tu hin­nan­gul peab Kal­da tee ole­ma ava­lik­ku­se­le ter­vi­ku­na ava­tud: „Sel­leks on La­ti­kut ko­hus­ta­nud ka koh­tu­täi­tur.“

0

„Pange pealkirjaks: „Frio! Frio! Frio! ehk Külm! Külm! Külm!“,“ pakkus kunstnik AVE NAHKUR.

Eelmisel aastal kajastati Eesti meedias arvukate lugude ja uudislõikudega, kuidas Meie Küla Eitede autor, kunstnik Ave Nahkur müüs oma senise kodu – turismitalu ja kodukohviku Raudoja kõrtsi – ka pildid, muud esemed ning kolis koos elukaaslase Imre ja poja Rudolfiga Hispaaniasse La Gomera saarele.

Vähem on räägitud sellest, et kunstnikul on Eestis teinegi maja – Kuusalu alevikus. See on nüüd ligi kolm nädalat olnud ta pere suvine elukoht.

Kui sõita Kuusalus mööda Kalda tänavat, hakkab üsna lõpus silma kirju kitsas hoone, mille tänavapoolsesse külge joonistatud kärbseseened ja riputatud pilte. Seenemustrilise ukse kohal on kiri: „Meie küla eided suvitavad Kuusalus.“

Ave Nahkur: „Olen pärit Põltsamaalt, et ema tuleks lähemale elama, otsisime viis-kuus aastat tagasi Harjumaale maja. Kuusalu maja leidsime kinnisvaraportaalist, müüs kohtutäitur. See on varem olnud naabermaja kõrvalhoone – pesuköök-garaaž, tehtud omaette kinnistuks. Lõpuks ema ikkagi ei tulnud siia elama, on hoopis Tallinnas. Tahtsime Hispaaniasse minekuks ka selle maja ära müüa, ei õnnestunud ja saime vahelaona pidada. Koht on siin vaikne, täitsa hea, et alles jäi meile.“

Kunstnik plaanib koos perega Eestis elada septembri alguseni, kool algab pojal Hispaanias 11. septembril. Kodumaale tuldi selleks, et Raudoja kõrtsi müük lõpule viia ning kokkulepitud tööd ajakirjadele ja firmadele ära teha.

Eesti võttis vastu tavatult külmade suveilmadega. Ave Nahkuri sõnul ei ole La Gomeral ka talveperioodil nii külm, kui oli möödunud nädalal Kuusalus – saarel langeb õhutemperatuur talvel 15-16 kraadini, eelmisel nädalal oli meil öösiti sooja kümne kraadi ringis.

Ave Nahkur: „On vaja Eestist ära olla, siis saad aru, miks eestlased on nii murelikud – vaja on elamist kütta ja kodu korras hoida, et oleks soojapidav. Hispaanias ma liha ei söö, aga siin vajan.“

Ta kutsub, kel huvi, tulgu Kuusallu: „Joonistan pidevalt, pildid on välja pandud ja müügis. Söögiraha on vaja teenida. Kui tahate kingitust, usun, leiame midagi sobivat.“

La Gomera – ümmargune saar Tenerife lähedal

Paljude mulluste pealkirjade järgi sõitis Ave Nahkur Tenerifele, ent ta uus kodu on naabersaarel. Esmalt tuleb lennata Tenerifele, sealt minna laevaga edasi.

„La Gomera on väike ümmargune ja mägine saar, elanikke 20 000. Maja ootas meid, just oli pool hinnast alla lastud. Asub mägedes, matkarada läheb õuest läbi. Alla mere äärde minekuks kulub jalgsi paar tundi, saan aru, miks hinda vähendati. Meie oleme sportlikud matkasellid, tore on troopikas kõndida, aga enamik eelistab suvilat merele lähemal. Saime saare kõige odavama maja, mis logistiliselt on meie jaoks parim,“ kõneleb ta.

Facebookist on näha, et ka sealse kodu on Ave Nahkur kaunistanud joonistustega. Meie Küla Eitede asemel on ta välja mõelnud uued pilditegelased – Kanaari saarte koerad.

Nende La Gomera-kodu on vana kloostrihoone. Ühes osas elab naaber Angelita, kes töötab advokaadina. Tema majaosa on 600aastane ja maakividest. Ave Nahkuri majaots on moodsalt ümber ehitatud.

„Saare inimesed on väga mõnusad. Angelita hoiab praegu seal me kahte koera. Lilli käib kastmas naaber Jesus, keda me polegi veel kohanud.”

Poeg Rudolf, kes õppis Kuusalu koolis, läks mullu sügisel La Gomeral kaheksandasse klassi. Ema sõnab, et pojal läheb koolis kenasti, kuigi hakkas õppima hispaania keeles, mida üldse ei osanud. Kooli läks igal hommikul naeruse näoga, klassikursuse suutis lõpetada. Rudolf õpib seal ka prantsuse keelt ja käib jalgpallitrennis.

„Minul on kohalikega veel raske rääkida, paljud sealsed elanikud ei oska inglise keelt. Hispaania keelt harjutan tasapisi,“ ütleb Ave Nahkur.

Avatud talude päeval Ajaveskis

Ave Nahkuri uuemaid pilte on võimalik edaspidi näha ka Jõelähtme Ajaveskis näitusel. 23. juulil on Eestis avatud talude päev, uksed avab külastajatele ka Ajaveski. Perenaise Margit Pärteliga on kokku lepitud, et Ave Nahkur juhendab sel päeval portselanmaali töötuba.

Tuleva teisipäeva, 18. juuli õhtul korraldab Ave Nahkur Ajaveskis kohtumise fännidega. Musitseerima tuleb Juhan Suits Svjata Vatrast.

Ave Nahkur: „Mõlemal korral loen Ajaveskis ette toimetamata tekste oma tulevasest raamatust, vaatan, mis sobib, kuidas rahvale korda läheb. Raamat peaks trükist ilmuma 20. oktoobril. See sündis kirjastaja Sirje Endre soovitusel – kajastab me reisi läbi Euroopa La Gomerale. Teksti tuleb suhteliselt vähe, rohkem on mu joonistatud pilte ja ka fotosid. Olin kogu kraamiga laeval Kanaari saarte poole sõites pakkimistest ja oksjonitest üliväsinud, midagi ei mäleta, Sirje Endre õpetuse järgi pidasin päevikut, sealt saab lugeda, kuidas teekond kulges.“

0

Sõit moo­tor­rat­tal Raa­si­kult Sak­sa­maa­le Nürn­ber­gi võt­tis ANTS KI­VI­MÄE selts­kon­nal ae­ga 9 päe­va.

Juu­ni­kuu al­gu­ses is­tus Raa­si­ku ela­nik ning val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Ants Ki­vi­mäe ko­du juu­res oma BMW moo­tor­rat­ta­le, ühi­nes Ko­sel ja Pär­nus kaas­las­te­ga ning alus­tas sõi­tu Sak­sa­maa­le.

„Kol­man­da päe­va lõ­puks olin veen­du­nud, et ma enam ei jät­ka. 12-14 tun­di tö­ka-tö­ka sõi­tu te­gid mu ära­hel­li­ta­tud ta­gu­mi­ku vä­ga va­lu­saks. Olin vä­si­nud ja tü­di­ne­nud. Kui jõud­si­me Poo­las mo­ti­ka­mees­te kok­ku­tu­le­ku­le, sain ühe puh­ke­päe­va ajal mõel­da, et ko­ge­mus on se­da väärt, tu­leb lõ­pu­ni sõi­ta. Täh­tis oli aru­saa­mi­ne, et ki­be­dad kan­ni­kad ja li­ha­sed ei ole teis­te süü, vaid ik­ka iseen­da lais­kus,” rää­kis Ants Ki­vi­mäe.

Te­ma 4 kaas­la­sest võt­sid Sak­sa­maa­le sõi­duks kolm va­na Zün­dap­pi moo­tor­rat­tast ja üks oli ve­ne IZ 350ga, Ants Ki­vi­mäe oli ain­sa­na tä­na­päe­va­se rat­ta­ga: „Veel õh­tu en­ne rei­si sõit­sin oma Zün­dapp K800ga ja soo­vi­sin sel­le­ga Sak­sa­maa­le min­na. Kah­juks või õn­neks üt­les kai­ne mõis­tus mul­le ei, sõi­duk pol­nud teh­ni­li­selt pii­sa­valt kor­ras. Vaa­gi­sin pi­kalt, sain kaas­las­te heaks­kii­du ning va­he­ta­sin rat­ta ka­hek­sa tun­di en­ne väl­ja­sõi­tu.”

5 moo­tor­rat­tu­rit ning kaks meest saa­te­bus­sis va­li­sid siht­ko­haks Nürn­ber­gi lin­na Sak­sa­maal – seal Die­selst­ras­sel asus ku­na­gi Zün­dap­pi te­has, mis sa­jand ta­ga­si hak­kas val­mis­ta­ma sel­le ni­me­ga moo­tor­rat­taid. Prae­gu­seks on te­ha­se­hoo­ne lam­mu­ta­tud.

Aeg­la­selt sõi­ta on ras­ke

Ants Ki­vi­mäe lau­sus, et idee pikk mo­ti­ka­reis et­te võt­ta on tal mee­les mõl­ku­nud um­bes 30 aas­tat: „Veel sü­ga­val nõu­ka­ajal mõt­le­sin, et kui ava­neb või­ma­lus, ta­haks vä­ga sõi­ta Bran­den­bur­gi vä­ra­va­te­ni. Rää­ki­sin oma tsik­li­mees­test sõp­ra­de­ga, kes olid sa­ma meelt. Läks aas­ta­küm­me, siis tei­ne. Möö­du­nud aas­tal ot­sus­ta­sin, et nüüd tu­leb min­na.”

Al­gu­ses oli plaan min­na ai­nult Ber­lii­ni, kuid kui me­hed kuul­sid, et Zün­dap­pi te­has saa­nuks 100aas­ta­seks, taht­sid min­na ka Nürn­ber­gi aus­tust aval­da­ma. Avo Kom­pus Ko­selt pa­ni pai­ka mars­ruu­di, bro­nee­ris ho­tel­lid.

Kui en­ne­sõ­jaaeg­set teh­ni­kat tu­li rei­si jook­sul pi­de­valt pu­ti­ta­da ning ka jä­rel­haa­gi­ses­se puh­ka­ma pan­na, siis Ants Ki­vi­mäe moo­tor­ra­tas pi­das sõi­du vas­tu prob­lee­mi­de­ta: „Olin va­ja­lik, kui hä­da käes. Gru­pi­ju­hil küp­ses ge­ne­raa­tor ära, pi­me­das tu­li mul sõi­ta te­ma kõr­val vei­di ta­ga­pool, et mi­nu tu­led ka te­ma suun­da val­gus­taks, ees oli kott­pi­me.”

Uuel rat­tal ilm­ne­sid aga teist­moo­di puu­du­sed: „Mood­ne tsik­kel on mõel­dud, et lä­bid viis­sa­da ki­lo­meet­rit viie tun­ni­ga, sa­dul on se­da ar­ves­ta­des di­sai­ni­tud. Kui kii­ru­sed aga pal­ju väik­se­mad ja va­he­maa pi­kem, hak­kab is­tu­des vä­ga va­lus. Vib­rat­sioon vä­si­tas käe­li­ha­seid, gaa­si­kee­ra­mis­rull nüh­kis peo­pe­sa rak­ku. Ra­tas oli teh­ni­ka poo­lest hea, kii­ren­das ke­nas­ti, kuid ik­ka­gi suur ko­la­kas ning aeg­la­selt sõit­mi­ne po­le üld­se ker­ge.”

Sõi­du­päe­vad olid Ants Ki­vi­mäe sõ­nul na­gu töö, pol­nud ae­ga kor­ra­li­kult lõu­na­ta­da, koh­vi­ku­tes­se tsik­li­riie­tes min­na oli eba­mu­gav, kuu­mus oli vä­ga vä­si­tav. Tsik­lid va­ja­sid pal­ju kü­tust, see­ga lõu­na­söö­ki­de ase­mel võt­sid rat­tu­rid näk­si­mist tank­la­test. Nii pik­ka maad Ants Ki­vi­mäe va­rem jär­jest sõit­nud ei ol­nud. Se­ni­ne re­kord oli 1100 ki­lo­meet­rit kol­me päe­va­ga.

Nürn­ber­gi jõu­dis selts­kond 9. päe­va õh­tuks, sõi­de­tud sai 2640 ki­lo­meet­rit. Ae­ga ku­lus nii pal­ju, ku­na ei sõi­de­tud möö­da põ­hi­maan­teid. Lä­tis Jel­ga­vas pöö­ra­sid nad me­re­le lä­he­ma­le, sõit­sid Ka­li­ning­ra­di ob­las­ti pii­ri ää­rest lä­bi Gdans­ki me­re äär­de, sealt kaa­re­ga Ber­lii­ni.

Nürn­ber­gis võt­tis neid vas­tu ko­ha­lik moo­tor­rat­tur, kes lu­bas rat­tad en­da ga­raa­ži hoiu­le ning tut­vus­tas mees­te­le lin­na.

Mit­me­kor­ru­se­li­sed õl­le­keld­rid

Ants Ki­vi­mäe sõ­nas, et sü­ga­va mul­je jät­sid tal­le Nürn­ber­gi mit­me­kor­ru­se­li­sed õl­le­keld­rid, ku­hu vii­di 1939. aas­tal sõ­ja eest pei­tu lin­na kau­nis­ta­nud ilu­ni­ker­du­sed.

Nürn­ber­gist ta­ga­si tu­lid me­hed saa­te­bus­sis, moo­tor­rat­tad jä­rel­haa­gi­ses. Öö­päe­va­ga ol­di Ees­tis ta­ga­si. Ants Ki­vi­mäe lau­sus, et oleks ehk kaue­maks pi­da­nud jää­ma, kuid ena­mik tah­tis kii­res­ti ko­ju: „Pä­rast sel­gus, et Ees­tis oli 10 kraa­di soo­ja, Sak­sa­maal 30. Se­da ar­ves­ta­des oleks või­nud vei­di kauem ol­la küll.”

Ku­na Raa­si­kul on plaa­nis kerg­liik­lus­tee ehi­ta­mi­ne, pa­ni rei­sil näh­tu Ants Ki­vi­mäe mõt­le­ma eu­ro­nõue­te pea­le: „Kerg­liik­lus­teid oli tee­de ää­res pii­sa­valt, kuid ku­sa­gil ei paist­nud, et oleks pi­da­nud nii pal­ju puid-põõ­said sel­leks ma­ha võt­ma, na­gu meil te­hak­se. Kerg­liik­lus­teed pol­nud nool­sir­ged ning val­gus­tus­pos­te oli har­vem, aga pii­sa­valt. Ku­sa­gil ei ko­ha­nud sü­ga­vaid eu­rok­raa­ve ega la­ge­raiet. Näh­tu mee­nu­tas vei­di 1990nda­te aas­ta­te Ees­tit – ilus, met­sa­ne, ko­du­ne, puies­tee­de­ga. Nor­maal­ne, liht­ne, inim­lik.”

Järg­mi­sel aas­tal on sa­mal selts­kon­nal plaa­nis min­na tsik­li­te­ga Soo­me: „Ole­me selts­kond üheea­li­si, kla­pi­me häs­ti. Plaa­nis on rin­gi kõn­di­da, muu­seu­mid lä­bi vaa­da­ta.”

Ko­dus ga­raa­žis on tal 5 sõi­du­kor­ras ma­si­nat. Ka­he­rat­ta­li­se­ga sõi­dab ta su­vi­ti nii tih­ti kui või­ma­lik, pä­ris igal nä­da­lal ei jõua. Möö­du­nud nä­da­lal te­gi ta kor­da oma külg­kor­vi­ga Ja­wa, ka see on plaa­nis pea­gi proo­vi­sõi­du­le viia.

0

„Lä­hen tree­ner MAR­TIN AED­MA­LE va­sal­liks,“ üt­leb Kuu­sa­lu val­last pä­rit võit­luss­port­la­ne TÕLL SIM­SON.

Li­gi kuu ae­ga ta­ga­si kor­ral­das Tõll Sim­son Tar­tus A.Le­Coq Sport Spor­di­ma­jas Bra­sii­lia jiu-jit­su kuue­tun­ni­se se­mi­na­ri „Head ae­ga Ees­ti“. Hu­vi­li­si ko­gu­nes paar­küm­mend. Eel­ne­valt said nad Fa­ce­boo­kis hää­le­ta­da, mil­li­seid teh­ni­kaid soo­vi­sid har­ju­ta­da.

Möö­du­nud nel­ja­päe­val oli Tõll Sim­so­nil Tar­tus Di­gi­mee­dia müü­gio­sa­kon­na ju­hi­na vii­ma­ne töö­päev. Soo­me sõi­dab ela­ma ja tree­ni­ma järg­mi­sel es­mas­päe­val.

Ta kom­men­tee­rib, et ot­sus­tas täie­li­kult pü­hen­du­da jiu-jit­su­le: „Käi­sin täis­ko­ha­ga tööl ja tree­ni­sin kaks kor­da päe­vas. Hom­mi­kul kell 7 trenn, siis töö­le, sealt jäl­le tren­ni, töö­ta­sin ka tree­ne­ri­na, siis kel­la 22 ajal ko­ju – päe­vad ku­ju­ne­sid pik­ka­deks. Vii­ma­ne pool aas­tat oli eri­ti in­ten­siiv­ne, tund­sin, et pean mi­da­gi muut­ma. Fo­kus­see­rin end edas­pi­di tree­ni­mi­se­le ja võist­le­mi­se­le. Mul­le meel­dib poo­dium ja ta­han proo­vi­da, kui kau­ge­le suu­dan oma sport­las­kar­jää­ri­ga min­na.“

Tä­na­vu mais sai Tõll Sim­son Bra­sii­lia jiu-jit­sus teist kor­da Ees­ti meist­riks – ku­ni 76 ki­lo­gram­mi kaa­lu­va­te sport­las­te ka­te­goo­rias.

En­ne jaa­ni­päe­va an­dis tree­ner Mar­tin Aed­ma tal­le lil­la vöö – see an­tak­se, kui õpe­ta­ja hin­dab oma õpi­la­se os­ku­sed järg­mi­se ta­se­me vää­ri­li­seks. Lil­la vöö tä­hen­dab ti­he­da­mat kon­ku­rent­si ning suu­re­mat vas­tu­tust te­ha head ja kva­li­teet­set jiu-jit­sut, se­da teis­te­ga ja­ga­da, ol­la ees­ku­ju­lik nii füü­si­li­selt kui ka vaim­selt.

Möö­du­nud su­vel tree­nis Tõll Sim­son USAs Los An­ge­le­ses, ra­ha sel­leks ko­gus in­ter­ne­tis sport­las­te ühis­ra­has­tusp­lat­vor­mi Star­di­paik abil. Pä­rast ta­ga­si­tu­le­kut on võis­tel­nud Lon­do­nis, Ber­lii­nis, Lis­sa­bo­nis, Roo­mas, ka Lä­tis ja Soo­mes. Saa­nud pronks­me­da­leid, Ber­lii­nis hõ­be­me­da­li.

„Star­di­pai­ga kau­du toe­ta­sid mind ra­ha­li­selt li­gi sa­da ini­mest. See oli vä­ga suur pa­nus, ins­pi­ree­riv. Olin Amee­ri­kas kok­ku­hoid­lik, Star­di­pai­ga toe­tu­se abil sain len­na­ta ka Lis­sa­bo­ni ja Roo­ma võist­le­ma. USAs ja ka mu­jal olen ko­ha­nud ini­me­si, kes pin­gu­ta­vad oma ees­mär­gi ni­mel. Nad on tei­nud võist­lus­tel suu­ri te­gu­sid, ta­han ka te­ha.“

Lis­sa­bo­nis võist­les ka Ees­ti esi­me­ne mus­ta vöö oma­nik, tree­ner ja sport­la­ne Mar­tin Aed­ma, kel on Soo­mes oma jiu-jit­su klu­bi.

Tõll Sim­son: „Mar­tin on mu ees­ku­ju, õpe­tas mind Tar­tus. Soo­mes on ta töö­ta­nud paar aas­tat. Star­di­pai­ga tut­vus­ta­vas vi­deos üt­les ta, et mi­nus on po­tent­siaa­li, on pü­hen­du­mis­ta­het ja suu­dan jõu­da kau­ge­le. Hak­kan Soo­mes te­ma käe all tree­ni­ma ja sa­mas ai­tan tei­si ju­hen­da­da. Jiu-jit­sus ei võis­tel­da rii­ki­de esin­da­ja­te­na. Se­ni esin­da­sin Tar­tu klu­bi Võim­la, mis kuu­lub SBG Es­to­nia al­la. Soo­mes hak­kan võist­le­ma klu­bi FX Jiu-Jit­su ni­me all. Oma va­na klu­bi ni­me ja li­pud jä­tan ki­mo­no pea­le. Kind­las­ti jään oma Ees­ti klu­bi­ga koos­tööd te­ge­ma.“

0

„See­kord­sed lau­rit­sa­päe­va­pi­dus­tu­sed on pü­hen­da­tud ka­he­le suur­me­he­le – ees­ti kir­ja­kee­le loo­nud pas­tor Eduard Ah­ren­si­le ja maest­ro Vel­jo Tor­mi­se­le,“ üt­leb Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selt­si te­gev­juht Ul­vi Rand.

„Õi­gel lau­rit­sa­päe­val, 10. au­gus­til, mis see­kord on nel­ja­päev, ava­tak­se Kuu­sa­lus va­na pas­to­raa­di ees Eduard Ah­ren­si skulp­tuur ja toi­mub Ahern­si­le pü­hen­da­tud kee­le­kon­ve­rents. Kor­ral­da­vad Lau­rent­siu­se Selts, Ees­ti Kee­le Ins­ti­tuut, Ema­kee­le Selts, Õpe­ta­tud Ees­ti Selts. Õh­tul on bal­ti­sak­sa muu­si­ka kont­sert Kuu­sa­lu ki­ri­kus, lau­lab Ma­ria Vald­maa, ore­lil saa­dab Saa­le Fis­her.“

Lau­rit­sa­päe­va jooks tu­leb 10. au­gus­ti õh­tul, võist­le­vad täis­kas­va­nud ja noo­red ala­tes 10. eluaas­tast.

Lau­rit­sa­päe­va rah­va­pi­dus­tu­sed on ka­vas lau­päe­val, 12. au­gus­til. Vii­mas­tel aas­ta­tel on peop­lats ol­nud pas­to­raa­di aias, tä­na­vu min­nak­se na­tu­ke kau­ge­ma­le – ki­ri­kuaia ta­ha ra­ja­tud Lau­rit­sa pal­lip­lat­si­le. Seal on lau­rit­sa­päe­va laat, koh­vi­kud, taid­le­ja­te kont­sert, lau­rit­sa­päe­va jooks las­te­le, õn­ne­loos, teat­rie­ten­dus Kuu­sa­lu­rah­va teat­rilt, las­te­le must­kuns­ti­tea­ter, kü­la­li­sed Soo­mest – Vi­ru Fol­gil esi­nev Ro­mak­ko ja sim­man an­samb­li­ga Po­sö.

Taas on Kuu­sa­lus pi­dus­tus­te ajal pa­raad ja rong­käik. Lau­rit­sa­päe­va, 10. au­gus­ti hom­mi­kul on tse­re­moo­nia Kuu­sa­lus Va­ba­dus­sõ­ja au­sam­ba juu­res, järg­neb kait­se­väe or­kest­ri vi­gur­marss lä­bi ale­vi­ku.

Lau­päe­val, 12. au­gus­til al­ga­vad rah­va­pi­dus­tu­sed sa­mu­ti Va­ba­dus­sõ­ja au­sam­ba juu­rest, tul­lak­se rong­käi­gu­ga lä­bi ale­vi peop­lat­si­le. Oo­ta­me en­di­selt ak­tiiv­selt kõi­ki rong­käi­gust osa võt­ma. Est­lan­der MTÜ kor­ral­dab taas rii­tu­se Lau­rit­sa­ki­vi juu­res.

Pü­ha­päe­val, 13. au­gus­ti pä­rast­lõu­nal ko­gu­ne­tak­se Kuu­sa­lust vei­di ee­mal asu­vas­se Aru kül­la Kõr­veaia tal­lu, mis on Vel­jo Tor­mi­se sün­ni­päe­va­ko­du. Kont­ser­dil „Tor­mis Kõr­veaial“ esi­ne­vad RAM, Jo­han­so­nid ja Kris­ta Cir­ta Joo­nas, Ma­ri Jür­jens, Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koor.

Ul­vi Rand: „Plaa­ni­me se­da kont­ser­ti rek­laa­mi­da üle Ees­ti. Kont­sert väl­jen­dab meie ja Kuu­sa­lu val­la tä­nu Vel­jo Tor­mi­se­le, kes sel aas­tal meie hul­gast lah­kus. Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selts saab käe­so­le­va aas­ta lõ­pus 20aas­ta­seks, selt­si asu­ta­sid Kuu­sa­lu kul­tuu­rie­lu elav­da­mi­seks Vel­jo Tor­mis, Kuu­sa­lu rah­va­ma­ja too­kord­ne ju­ha­ta­ja Ju­lian Pat­rak ja Hel­le Le­pik.“

Kont­ser­diks pan­nak­se Kõr­ve­aia­le üles suur la­va. Hil­ju­ti kor­ral­das kul­tuu­ri­selts Kõr­veaial tal­gud. Pu­has­ta­ti skulp­tuu­rian­samb­lit, mis ava­ti ta­lu õuel 7 aas­tat ta­ga­si, Vel­jo Tor­mi­se 80. sün­ni­päe­va pu­hul. Kont­ser­ti ra­has­tavad Kul­tuur­ka­pi­tal, Kuu­sa­lu vald ja Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selts. Pidu on kõi­gi­le ta­su­ta.

0

Kuu­sa­lu val­la ko­gu­kon­nap­ro­jek­ti­de ke­va­di­sest taot­lus­voo­rust saa­vad toe­tust 6 taot­le­jat. Kok­ku ja­ga­ti 2750 eu­rot. Val­la­va­lit­sus kin­ni­tas toe­tu­se saa­jad vo­li­ko­gu ko­gu­kon­na­ko­mis­jo­ni et­te­pa­ne­kul.

  • Tsit­re kü­la­va­nem Tiiu Lep­nurm saab 308 eu­rot Tsit­re kü­la 380. aas­ta­päe­va tä­his­ta­mi­seks.
  • Ma­ria-An­tons Val­ne­ri­le Park­si kü­last an­tak­se 300 eu­rot Jõu­lu­ko­du 2017 kor­ral­da­mi­seks.
  • Liis Burk saab 700 eu­rot Ka­ha­la jär­ve kü­la­de päe­va jaoks.
  • Ka­ber­la kü­la­va­ne­ma­le Anu Kirs­ma­ni­le eral­da­tak­se 192 eu­rot kü­la­rah­va õp­pe­päe­vaks „Hoo­li loo­du­sest ja ko­dust!“.
  • He­le­na Au­gi­le an­tak­se 750 eu­rot sü­gi­sel Kuu­sa­lu spor­di­kes­ku­ses toi­mu­va pe­re­päe­va „Ter­ve pe­re“ kor­ral­da­mi­seks.
  • MTÜ Sal­mis­tu Paa­di­mees saab 500 eu­rot me­re­pääst­ja­te va­rus­tu­se täien­da­mi­seks.
  • Toe­tus­ra­ha ei mää­ra­tud MTÜ Ka­sis­pea Kü­la­selts pro­jek­ti­le, mil­le­ga taot­le­ti toe­tust Ka­sis­pea kü­la­le mu­rut­rak­to­ri jä­rel­kä­ru ost­mi­seks – ra­ha sel­leks ei ja­gu­nud.

Tei­ne pool ko­gu­kon­nap­ro­jek­ti­de jaoks val­laee­lar­ves­se ka­van­da­tud sum­mast jao­ta­tak­se sü­gi­se­se taot­lus­voo­ru alu­sel.