Neljapäev, 26. aprill 2018
Autorid Posts by Ülle Tamm

Ülle Tamm

930 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus ja­gas 5522 eu­rot kul­tuu­ri- ja 6465 eu­rot spor­diü­ri­tus­te toe­tu­seks.

Val­la­va­lit­sus kin­ni­tas toe­tus­sum­mad vas­ta­valt ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jo­ni hin­da­mis­tu­le­mus­te­le ja et­te­pa­ne­ku­le. Taot­lu­sed tu­li esi­ta­da sep­temb­ris.

Kul­tuu­riü­ri­tus­te­le saa­vad toe­tust ne­li MTÜd, kaks erai­si­kut ja üks taid­lus­rühm. Va­nae­ma­de tant­su­rüh­ma Tiiu toe­ta­tak­se 105 eu­ro­ga Har­ju­maa see­nio­ri­de tant­su­päe­va kor­ral­da­mi­seks Kuu­sa­lus. Taa­vi Es­ko­le an­tak­se 1000 eu­rot Kuu­sa­lu noor­te laul­ja­te ja tant­si­ja­te Gruu­sias­se sõi­du toe­tu­seks. Kai­sa Välk taot­les ja saab 200 eu­rot rah­va­tant­su­rüh­ma­de Kuu­sa­lu Ri­hu­kad ja Ko­se ühis­laag­ri toe­tu­seks. MTÜ-le Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selt­si eral­da­tak­se kok­ku 2000 eu­rot viie üri­tu­se lä­bi­vii­mi­seks: 200 eu­rot ko­gu­pe­re­päe­vaks „Te­re ke­vad“, 400 eu­rot ema­de­päe­va tä­his­ta­mi­se kont­ser­diks, 200 eu­rot mihk­li­päe­va pe­re­mat­kaks, 400 eu­rot jõu­luoo­tu­se ko­gu­pe­re­päe­vaks ja 500 eu­rot taid­le­ja­te tal­ve­peoks.

MTÜ-le Kol­ga­kü­la Selts an­tak­se 1002 eu­rot: 502 eu­rot kuns­ti­laag­ri­te jaoks ja 600 eu­rot Kuu­sa­lu val­la noor­te loo­dus­gii­di­de koo­li­tu­seks. MTÜ Kiiu Aren­dus saab 800 eu­rot: 400 eu­rot pe­re­pik­ni­ku kor­ral­da­mi­seks ja sa­ma pal­ju ka Kiiu mõi­sa jõu­lu­peoks.

Spor­diü­ri­tus­te toe­tus­sum­ma­dest suu­rim lä­heb Kuu­sa­lu Spor­dik­lu­bi­le lau­rit­sa­päe­va­jook­su kor­ral­da­mi­seks – 1100 eu­rot, vei­di vä­hem Ae­ro­bi­ke Cyc­ling Agen­cy MTÜ-le Kuu­sa­lu 25. Rat­ta­ral­li jaoks – 1000 eu­rot. Teet Kal­las­te saab Ka­sis­pea triat­lo­ni lä­bi­vii­mi­seks 150 eu­rot ja Ma­rek Aun Kuu­sa­lu val­la meist­ri­võist­lus­teks korv­pal­lis 800 eu­rot.

Kiiu Dis­colf MTÜ üri­tust „Dis­colf mas­si­des­se“ toe­ta­tak­se 650 eu­ro­ga. Kol­ga­kü­la Spor­dik­lu­bi­le Ra­da an­tak­se 70 eu­rot heit­­ja­te kol­me­võist­lu­se ja 130 eu­rot Kuu­sa­lu val­la suu­sa­ta­mi­se meist­ri­võist­lus­te kor­ral­da­mi­seks. Kol­ga Pal­lik­lu­bi toe­ta­tak­se kol­me üri­tu­se lä­bi­vii­mi­sel: 150 eu­ro­ga Kuu­sa­lu val­la meist­ri­võist­lu­si võrk­pal­lis, 70 eu­ro­ga sulg­pal­lis ja 100 eu­ro­ga ran­na­võrk­pal­lis. MTÜ Kiiu Aren­dus saab 250 eu­rot üri­tu­se­le „24 tun­ni­ga üm­ber Kuu­sa­lu val­la“.

Tur­bu­nee­me Kü­la­selt­si­le eral­da­tak­se 100 eu­rot Pä­ris­pea pool­saa­re kü­la­de jü­ri­päe­va jook­su kor­ral­da­mi­seks. MTÜ Kuu­sa­lu Mat­ka­selt­si üri­tust „Kuu­sa­lu val­la rah­vas lii­ku­ma“ toe­ta­tak­se 700 eu­ro­ga. Kei­la Swimc­lub MTÜ-le an­tav toe­tus on 545 eu­rot – käe­so­le­va aas­ta uju­mis­võist­lus­teks. Pu­rek­ka­ri Ko­roo­nak­lu­bi saab 50 eu­rot Kuu­sa­lu val­la meist­ri­võist­lus­teks ko­roo­nas.

0

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus saa­tis ASi­le Evi­ko trah­vi­nõu­de, kok­ku üle 45 000 eu­ro.

Rii­gi­han­ke­ga Kiiu mõi­sa ehi­ta­jaks va­li­tud AS Evi­ko sai 29. märt­sil Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­selt lep­pet­rah­vi nõu­de. Vas­ta­valt pi­ken­da­tud ja all­kir­jas­ta­tud kok­ku­lep­pe­le pi­did Kiiu mõi­sas ehi­tus­tööd lõp­pe­ma 24. det­semb­ril 2017. Val­la­va­lit­sus nõuab sel­le­le järg­ne­vast päe­vast, 25. det­semb­rist ku­ni 28. märt­si­ni 2018 ehk kok­ku 94 ka­lend­ri­päe­va eest lep­pet­rah­vi 39 104 eu­rot, mis teeb päe­va eest 416 eu­rot. Evi­ko­le saa­de­tud tea­tes on li­sa­tud, et lep­pe­trah­vi nõue suu­re­neb iga eda­si­se päe­va­ga 416 eu­ro võr­ra, käe­so­le­va nä­da­la al­gu­seks oli li­san­du­nud üle 6600 eu­ro.

Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si kom­men­tee­ris, et ASi­ga Evi­ko sõl­mi­tud le­ping si­sal­dab lep­pet­rah­vi või­ma­lust – iga töö täit­mi­se täht­päe­va üle­ta­nud päe­va eest 0,05 prot­sen­ti le­pin­gu hin­nast, mis on il­ma käi­be­mak­su­ta 832 000 eu­rot.

„Esialg­ne täh­taeg oli 30. ok­too­ber, pi­ken­da­si­me se­da AS Evi­ko taot­lu­sel, et jõuaks ära te­ha li­sa­tööd, mil­le va­ja­dus sel­gus siis, kui Kiiu mõi­sas teh­ti lam­mu­tus­töid. Ehi­ta­ja on öel­nud, et li­sa­töö­de tõt­tu on teh­tud li­gi 10 prot­sen­di ula­tu­ses täien­da­vaid ku­lu­tu­si, aga need olek­sid väik­se­mad, kui val­mis mõis oleks üle an­tud jõu­lu­deks, na­gu pi­ken­da­tud le­pin­gu­ga oli kok­ku le­pi­tud,“ sel­gi­tas ta ja mär­kis, et Evi­ko ei ole se­ni val­la­va­lit­su­se trah­vi­nõu­de kir­ja­le vas­ta­nud.

AS Evi­ko nõu­ko­gu esi­mees Rein Mu­ru­mä­gi kõ­ne­les Kiiu mõi­sa re­konst­ruee­ri­mi­sest Kuu­­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu 28. märt­si is­tun­gil, kus üt­les, et tööd läk­sid Kuu­sa­lu val­la­le maks­ma li­gi mil­jon eu­rot ja et­te­võ­te on pi­da­nud täien­da­va­te töö­de eest kand­ma li­sa­ku­lu­tu­si um­bes 10 prot­sen­ti.

Ehk­ki siis oli jut­tu, et Kiiu mõis on val­mis ja ap­ril­li kes­kel an­tak­se Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­le üle, jäi eel­mi­sel nä­da­lal üleand­mis-vas­tu­võ­tuakt all­kir­jas­ta­ma­ta. Val­la­va­nem üt­les, et si­se­tööd on teh­tud, aga vä­li­tööd lõ­pe­ta­ma­ta – mõis on väl­jast teist­kord­selt üle vär­vi­ma­ta, te­ha on hal­jas­tus- ja kor­ras­tus­töid. Kui akt sõl­mi­ma­ta, ei saa val­la­va­lit­sus an­da hoo­ne­le ka­su­tus­lu­ba ning eda­si lük­kub ka val­la­valitsuse ta­ga­si­ko­li­mi­ne mõi­sa.

Sõ­nu­mi­too­ja pa­lus ASi Evi­ko esin­da­jalt kom­men­taa­ri lep­pet­rah­vi koh­ta ning kü­si­si­me ka se­da, mil­lal vä­li­tööd lõ­pe­ta­tak­se ja Kiiu mõis tel­li­ja­le üle an­tak­se.

ASi Evi­ko projektijuht Matrin Murumägi ütles, et olukord on keeruline: „Hakkame Kuusalu vallavalitsusega läbi rääkima. Oleme teinud Kiiu mõisas täiendavaid kulutusi, need on fikseeritud.“

0

Kol­ga­kü­las alus­ta­ti mä­lu­män­gu­tur­nii­ri­ga sü­gi­sel 1997, suu­rim osa­le­ja­te arv oli lõppenud hooajal – 44 nel­ja­liik­me­list võist­kon­da.

„Kol­ga­kü­la piir­kond­lik mä­lu­män­gu­tur­niir on Ees­ti suu­rim“ – sel­li­se peal­kir­ja­ga esi­kaa­ne­lu­gu il­mus Sõ­nu­mi­too­jas 14 aas­tat ta­ga­si, 14. ap­ril­lil 2004. aas­tal.

Möö­du­nud lau­päe­val, 14. ap­ril­lil tä­his­ta­sid mä­lu­män­gu­rid Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas pi­du­li­kult tur­nii­ri juu­be­lit, esialg­se­te and­me­te jär­gi lõp­pes 20. hooaeg, kuid en­ne pi­du sai aja­loo uu­ri­mi­sel sel­geks, et te­ge­li­kult oli see ju­ba 21 hooaeg.

Ol­gu hooae­gu ol­nud 20 või 21, Kol­ga­kü­las on mä­lu­män­gu tra­dit­sioon en­di­selt au sees ning ka nüüd on tõe­näo­li­selt te­gu Ees­ti suu­ri­ma piir­kond­li­ku mä­lu­män­gu­tur­nii­ri­ga. Lõp­pe­nud hooa­jal oli re­kor­darv osa­le­jaid, kok­ku 44 võist­kon­da. See on Kol­ga­kü­la tur­nii­ri­de tipp, va­ra­sem re­kord saa­vu­ta­ti küm­me­kond aas­tat ta­ga­si, siis osa­le­sid 43 võist­kon­da.

Kui ar­ves­ta­da, et iga võist­kond on nel­ja­liik­me­li­ne, oli tä­na­vu võist­le­jaid 176. Rah­va­ma­ja suur saal on ol­nud lau­du ja mä­lu­män­gu­reid ti­he­dalt täis ko­gu hooa­ja väl­tel. Märt­si­kuu voo­rus tu­li võist­le­ja­te­le pan­na veel mi­tu lau­da ka kõr­va­le väik­se­mas­se saa­li.

Park­si – 21 aas­ta edu­kaim
Kõik 21 hooae­ga on mä­lu­män­gus osa­le­nud 3 võist­kon­da: Park­si, MC Kol­ga ja Ju­min­da. Neist edu­kaim on ol­nud Park­si, kus män­gib Kol­ga­kü­la tur­nii­ri idee au­tor ja esi­me­ne kor­ral­da­ja And­res All­mä­gi.

Ta oli 21 aas­tat ta­ga­si Lok­sa val­la­va­nem. Es­malt al­ga­tas Lok­sal mä­lu­män­gu­tur­nii­ri – idee tu­li sel­lest, et Har­ju­maa oma­va­lit­sus­te spor­di­päe­vad lõp­pe­sid mä­lu­män­gu­ga, kü­si­mu­sed te­gi ja tur­nii­ri viis lä­bi Mat­ti Krönst­röm Kuu­sa­lust. And­res All­mä­gi kut­sus ta ka Lok­sa­le. Esial­gu mah­tu­sid võist­kon­nad Lok­sa kul­tuu­ri­ma­ja saa­li, kuid 1996. aas­ta ke­va­deks jäi seal kit­saks, ko­li­ti üm­ber Kol­ga­kü­la rah­va­maj­ja.

And­res All­mä­gi üt­les 14 aas­tat ta­ga­si il­mu­nud le­he­loos: „Olen mõel­nud, peaks te­ge­ma et­te­pa­ne­ku, et iga võist­kond võt­ku noor­män­gi­ja viien­daks, et kas­va­ta­da mä­lu­män­gi­ja­te­le jä­rel­põl­ve.“

All­mä­gi­de pe­re on näi­da­nud ees­ku­ju, mä­lu­män­gus on kaa­sa tei­nud ko­gu nen­de pe­re nii Park­si võist­kon­na koos­sei­sus kui ka omaet­te. Noo­rim poeg Aap All­mä­gi on koos Lok­sa koo­li­kaas­las­te­ga saa­nud ka­hel kor­ral Ees­ti meist­riks spor­di­mä­lu­män­gus Bu­me­rang ning osa­les edu­kalt Kol­ga­kü­la tä­na­vu­sel tur­nii­ril – võist­kond Wär­ner Broz tu­li ül­dar­ves­tu­ses kol­man­da­le ko­ha­le.

Aap All­mä­gi hak­kas Kol­ga­kü­la mä­lu­män­gu­del kaa­sas käi­ma viieaas­ta­selt, is­tus isa kõr­val, oli ka nii, et tea­dis õi­get vas­tust, aga te­da ei võe­tud kuul­da. Siis ai­tas kor­ral­da­jaid kü­si­mus­te ja­ga­ja ja vas­tus­te ko­gu­ja rol­lis, lõ­puks tõi koos en­da­ga võist­le­ma koo­li­kaas­la­sed.

„Just oli te­le­kas Roald Jo­han­so­ni saa­de mä­lu­män­gi­ja­test, te­ma saa­tes näi­da­ti tur­nii­ri, kus oli saa­li­täis va­nu me­hi. Meil Kol­ga­kü­las on pal­ju nai­si ja noo­ri, siin on vä­ga to­re ja põ­nev aja­vii­te­na võist­le­mas käia. On tut­ta­vaid nä­gu­sid ju­ba aas­ta­te­ta­gu­sest ajast, aga tul­nud uu­si ja meel­dib, et on koo­liõ­pi­las­te võist­kon­nad,“ kom­men­tee­ris ta.

Jär­je­pi­de­valt on võist­le­mas käi­nud Park­si tun­tud mä­lu­män­gur Tõ­nu Sild, kes 21 aas­ta jook­sul on puu­du­nud ühel kor­ral. Sa­mu­ti vaid ühe puu­du­mi­se­ga on osa­le­nud Kar­li Lam­bot Ju­min­da võist­kon­nast ja ka Anu Kirs­man tä­na­vu­se üld­või­du saa­nud võist­kon­nast Ma ja Sa – te­ma­gi on kaa­sa tei­nud 21 aas­tat, alus­tas Kuu­sa­lu Pe­re­poe võist­kon­na­ga. Staa­ži­kad on veel Kol­ga mä­lu­män­gu­rid Kaa­rel Kuum, Mee­lis Talts, Ka­lev Ui­bou­pin.

Esial­gu kor­ral­das Kol­ga­kü­las mä­lu­män­ge And­res All­mä­gi, te­malt võt­tis kor­ral­da­mi­se üle Kun­nar Vaht­ras, vii­ma­sed li­gi küm­me aas­tat on kor­ral­da­nud Kai­sa Lin­no.

Mis fe­no­men see on?
Kol­ga­kü­la mä­lu­mäng on üle­ta­nud maa­kon­na­pii­rid, li­saks mu­jalt Har­ju­maalt ko­ha­le­sõit­va­te­le võist­kon­da­de­le on vii­mas­tel aas­ta­tel ol­nud osa­le­ja­te seas ka võist­kon­nad Käs­mu ja MC Ase­ri.

Mart Sch­meidt võist­kon­nast Keh­ra Ma­ru, kes on ka­hel kor­ral võt­nud üld­või­du, sõ­nas, et Kol­ga­kü­la tur­nii­ri võ­lu on suur kon­ku­rents – kui on pal­ju rah­vast, on ha­sart suu­rem.

Ka Avo Möls 15 aas­tat ta­ga­si Kol­ga­kü­las võist­le­ma ha­ka­nud Aru­kü­la tii­mist, kes kol­mel vii­ma­sel aas­tal tu­li Kol­ga­kü­la tur­nii­ril ül­dar­ves­tu­ses kol­man­daks, mär­kis, hoo­pis tei­ne tun­ne on, kui saa­lis on 40 võist­kon­da, mit­te 5-6, na­gu on Aru­kü­las.

Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si, kes on tur­nii­ril osa­le­nud mit­mel aas­tal, lau­sus juu­be­li­hooa­ja lõ­pu­peol: „Kol­ga­kü­la mä­lu­mäng on us­ku­ma­tu fe­no­men, ree­de õh­tu­ti kord kuus tu­leb au­to­de voor Kol­ga­kü­la poo­le, na­gu muud te­ha po­leks, aga us­ku­ge, ei ole­gi!“

Kõigil 21 aas­tal osalenutest edu­kam võist­kond Park­si: AVE ALL­MÄ­GI, TÕ­NU SILD, AND­RES ALL­MÄ­GI ja TOO­MAS KURG.

Kõigil 21 aas­tal osalenutest edu­kam võist­kond Park­si: AVE ALL­MÄ­GI, TÕ­NU SILD, AND­RES ALL­MÄ­GI ja TOO­MAS KURG.

Mä­lu­mäng on ho­bi, kin­ni­ta­sid lau­päe­val Kol­ga­kü­las pal­jud. Kol­ga­kü­la tur­niir on ju­ba ot­se­kui elu osa, sel­le­ta ei saa, tõ­de­ti.

Kol­ga­kü­la Selt­si te­gev­juht Kai­sa Lin­no: „Olin en­ne lin­nast Kol­ga­kül­la ko­li­mist kuul­nud, et sel­li­ne mä­lu­mäng on Kol­ga­kü­las, aga kui ise kor­ral­da­ma hak­ka­sin, häm­mas­tas mind, kui sõb­ra­li­kult ja po­si­tiiv­selt suh­tu­tak­se kon­ku­ren­ti­des­se. Teis­te tu­le­mus­test ol­lak­se hu­vi­ta­tud, aru­ta­tak­se koos. Ei tun­ta ma­sen­dust, kui lä­heb keh­vas­ti, vaid tul­lak­se jäl­le. Õhk­kond on siin häs­ti hea, kok­ku­hoi­dev ja üks­teist toe­tav.“

AND­RES KAAR­MAN­NI esi­me­ne hooaeg
Kol­ga­kü­la mä­lu­män­gu viis aas­taid lä­bi Mat­ti Krönst­röm, kui ta su­ri, kut­su­ti ap­pi Al­lar Vii­vik.
Lõp­pe­nud hooa­ja viie voo­ru kü­si­mu­sed koos­tas ja mä­lu­män­gu juh­tis And­res Kaar­mann, kes ku­ni mul­lu ke­va­de­ni oli Lok­sa mä­lu­män­gu eest­ve­da­ja. Ku­na Lok­sal enam mä­lu­män­gu ei tee, kut­su­ti Kol­ga­kül­la. Võist­le­jad kii­da­vad te­ma koos­ta­tud põ­ne­vaid kü­si­mu­si, mis an­na­vad või­ma­lu­se vas­tu­se tu­le­ta­mi­seks ning pa­ku­vad uu­si hu­vi­ta­vaid tead­mi­si.

Lau­päe­val aval­das Kai­sa Lin­no loo­tust, et And­res Kaar­mann jät­kab ka järg­mi­sel hooa­jal.
„Olen kehv „ei“ üt­le­ja, kui mul on või­ma­lus te­ha se­da, mis meel­dib,“ tõ­des And­res Kaar­mann Sõ­nu­mi­too­ja­le.

„Hea mäng on see, mis on teh­tud män­gi­ja­te­le. Peab ole­ma mee­le­la­hu­tus­lik, aga ka pin­get pak­kuv. Läh­tun kü­si­mus­te koos­ta­mi­sel sel­lest, et oleks ker­ge­maid, kesk­mi­si aga ka mõ­ni vei­di ras­kem, mis pa­kuks pin­get tõ­sis­te­le män­gu­ri­te­le. Üri­tan kü­si­mus­tes­se põi­mi­da hu­vi­ta­vaid tead­mi­si või si­du­da neid päe­va­ko­has­te tee­ma­de­ga. Igas män­gus on kok­ku 30 kü­si­must, mak­si­maal­selt on või­ma­lik ko­gu­da 60 punk­ti. Üle 50 punk­ti on jõu­tud vä­ga har­va ja olen ise ra­hul, kui ta­gu­mi­se poo­le võist­kon­nad ko­gu­vad vä­he­malt 20 punk­ti.“

Tal­le meel­dib mä­lu­män­gu juu­res, et ini­me­sed on sii­rad: „Vah­va on vaa­da­ta vas­tu­seid et­te lu­ge­des, kui­das va­nad me­hed rõõ­mus­ta­vad äraar­va­tud vas­tu­se üle kui poi­si­ke­sed või lüüak­se käe­ga ot­saet­te, et kui­das ma siis se­da vas­tust ei tead­nud. Mui­de, sel­les män­gus oli mi­nu jaoks vist es­ma­kord­ne, et ühe­le kü­si­mu­se­le õi­get vas­tust ei tul­nud­ki, kuid mi­tu män­gi­jat käi­sid pä­rast rää­ki­mas, et see oli hooa­ja üks pa­re­maid kü­si­mu­si. Män­gu ajal nu­ti­sead­meid ka­su­ta­da ei to­hi, aga va­hea­jal kont­rol­li­tak­se ko­he jä­re­le, kas mi­nu öel­dud vas­tus on ik­ka õi­ge.“

Ta kii­dab veel, et suur abi on ol­nud Kol­ga­kü­la Lai­ne­ri­te tant­su­rüh­ma nais­test, nad on ai­da­nud tu­le­mu­si kok­ku lüüa, kü­si­mu­si ja­ga­da ja vas­tu­seid ära tuua: „Loo­dan, et jät­ka­me koos­tööd.“

Lok­salt pä­rit And­res Kaar­mann viib mä­lu­män­ge lä­bi veel Sauel, Viim­sis ja Ker­nus.

Kol­ga­kü­la mä­lu­män­gu võit­jad 21 hooa­jal

1997-1998 Kol­ga­kü­la, 1998-1999 Kol­ga KK õpe­ta­jad, 1999-2000 Kol­ga KK õpe­ta­jad, 2000-2001 Kol­ga KK õpe­ta­jad, 2001-2002 Ran­na­val­ve, 2002-2003 Ha­ra, 2003-2004 Kol­ga KK õpe­ta­jad, 2004-2005 Kol­ga KK õpe­ta­jad, 2005-2006 Kol­ga KK õpe­ta­jad, 2006-2007 Kol­ga KK õpe­ta­jad, 2007-2008 Kol­ga KK õpe­ta­jad, 2008-2009 Kol­ga­kü­la Kas­si­sa­ba, 2009-2010 Kol­ga­kü­la Kas­si­sa­ba, 2010-2011 Kol­ga KK õpe­ta­jad, 2011-2012 Kol­ga KK õpe­ta­jad, 2012-2013 Kol­ga­kü­la Kas­si­sa­ba, 2013-2014 Kol­ga Nos­tal­gia, 2014-2015 Keh­ra Ma­ru, 2015-2016 Keh­ra Ma­ru, 2016-2017 Ma ja Sa, 2017-2018 Ma ja Sa.

0

Märt­sis pöör­du­sid Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Liit (HOL) koos Rap­la­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du­ga va­ba­rii­gi va­lit­su­se poo­le, et saa­da li­sa­ra­ha kruu­sa­kat­te­ga tee­de pa­ran­da­mi­seks ja hool­da­mi­seks. Har­ju­maa oma­va­lit­sus­te eest­kõ­ne­le­ja oli HO­Li ju­ha­tu­se esi­mees, Raa­si­ku val­la­va­nem And­re Sepp. Möö­du­nud nä­da­lal saa­bus oma­va­lit­sus­lii­tu­de­le ma­jan­dus- ja kom­mu­ni­kat­sioo­ni­mi­nis­tee­riu­mist vas­tus, et taot­lust ei ra­hul­da­ta. Ot­sus te­ki­tas pal­ju kõ­neai­net nii mee­dias kui sot­siaal­võr­gus­ti­kes. Del­fi Äri­leht kir­ju­tas, et te­gu on eri­olu­kor­ra­ga üle Ees­ti ning oma­va­lit­sus­te era­kor­ra­li­se­le abi­pal­ve­le jät­tis riik rea­gee­ri­ma­ta.

And­re Sepp kom­men­tee­ris Del­fi­le, et ku­na era­kor­ra­list abi ei saa, tu­leb krii­si la­hen­da­da teis­te te­ge­vus­te ar­velt. Ta li­sas, et kan­na­ta­vad muud oma­va­lit­sus­li­kud te­ge­vu­sed või võe­tak­se ra­ha tu­le­va­se tee­dee­hi­tu­se ja -re­mon­di ar­velt.

Mi­nis­tee­riu­mi vas­tus si­sal­das maan­teea­me­ti hin­nan­gut, et tä­na­vu po­le te­gu eran­do­lu­kor­ra­ga ning ko­ha­li­ke tee­de kor­ras­hoi­du ra­has­ta­mi­ne on ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se üle­san­ne. Oma­va­lit­sus­tel soo­vi­ta­tak­se va­ja­du­sel keh­tes­ta­da ko­ha­li­kel tee­del aju­ti­sed koor­mus­pii­ran­gud, kui ras­ke­liik­lus võib teed kah­jus­ta­da.
Oma­va­lit­sus­juh­ti­de­le saa­de­tud sel­gi­tu­ses oli ka, et igal aas­tal eral­da­tak­se rii­giee­lar­vest oma­va­lit­sus­te­le toe­tus­fon­dist tee­de hoiuks vas­ta­valt ko­ha­li­ke maan­tee­de ja tä­na­va­te pik­ku­se­le toe­tust. Tä­na­vu eral­da­tak­se oma­va­lit­sus­te­le toe­tus­fon­dist 29,3 mil­jo­nit eu­rot. 2018. aas­tal taas­ta­ti või­ma­lus eral­da­da oma­va­lit­sus­te­le toe­tust in­ves­tee­rin­gu­teks ka juh­tu­mi­põ­hi­selt. Tä­na­vu rii­giee­lar­ve sea­du­se­ga eral­da­ti MK­Mi hal­du­sa­la­le 9 mil­jo­nit eu­rot ko­ha­li­ke tee­de hoiu juh­tu­mi­põ­hi­seks toe­tu­seks. Meet­mest eral­da­ti sih­tots­tar­be­list in­ves­tee­rin­gu­toe­tust 27 val­la­le-lin­na­le, meet­mest said toe­tust Har­jus ka Lää­ne-Har­ju, Saue, Rae, Jõe­läht­me, Viim­si vald, Maar­du linn ja Tal­linn.

And­re Sepp kom­men­tee­ris Sõ­nu­mi­too­ja­le, et taot­lu­se esi­ta­mist ajen­da­sid möö­du­nud sü­gis ning talv, mis on mõ­ju­nud ko­ha­li­ke­le tee­de­le ka­tast­roo­fi­li­selt, teed on vä­ga la­gu­ne­nud. Toe­tust soo­vi­ti kõi­ki­de­le oma­va­lit­su­sus­te­le 240 eu­rot kruu­sa­kat­te­ga tee ki­lo­meet­ri koh­ta. Har­ju­maal on 1899 ki­lo­meet­rit kruu­sa­teid, rii­gilt soo­vi­sid oma­va­lit­sus­ju­hid saa­da 455 760 eu­rot.

Raa­si­ku val­las läks höö­vel tee­de­le
Raa­si­ku val­la vaa­te­vink­list lau­sus And­re Sepp, et on rii­gi ot­su­ses pet­tu­nud. Val­la­le oleks li­sa­ra­ha tä­hen­da­nud 25 000 eu­ro suu­rust toe­tust. Val­las on vei­di üle 100 ki­lo­meet­ri kruu­sa­teid, need kõik va­jak­sid val­la­va­ne­ma hin­nan­gul ker­ge­mat või suu­re­mat re­mon­ti. Val­la tä­na­vu­ses ee­lar­ves on 282 000 eu­rot kõi­ki­de tee­de re­mon­diks ja hool­du­seks. Pool sel­lest ku­lub in­ves­tee­rin­gu­teks, üle­jää­nud hool­du­seks.
Mil­li­ne on olu­kord val­la tee­del sel ke­va­del, hak­kab val­la­va­ne­ma sõ­nul pea­gi sel­gu­ma. Vii­ma­ti käis höö­vel kruu­sa­teed üle mul­lu ok­toob­ris. Käe­so­le­va nä­da­la es­mas­päe­vast oli höö­vel taas tee­del. Val­la­va­nem sõ­nas, et plaa­nis oli teed üle sõi­ta va­rem, kuid se­ga­sid niis­ked il­mad. Ta li­sas, et kui kõik teed on üle vaa­da­tud, sel­gub täp­ne olu­kord ja ku­lu.

Raa­si­ku val­la teid hool­dab Šei­ker Teed OÜ.

Kuu­sa­lu val­las höö­vel­da­ti ju­ba möö­du­nud nä­da­lal
Kuu­sa­lu val­la ma­jan­dus­tee­nis­tu­se juht Ma­dis Praks üt­les, et pa­lus eel­mi­sel nä­da­lal kõi­gil kol­mel le­pin­gu­li­sel tee­höö­vel­da­jal lü­ka­ta kruu­sa­teid si­le­da­maks nii pal­ju, kui oli või­ma­lik: „Saun­ja kü­las, Kol­ga­kü­las, Ko­su-Kur­si teel, Rau­do­jal ja veel mit­mel pool höö­vel­da­ti la­ge­da­ma­tes koh­ta­des, va­he­le jäid met­sa-alu­sed lõi­gud, kus teed olid al­les jääs. Ju­ba on ka hul­le­mas olu­kor­ras tee­lõi­ku­de­le kruu­sa pea­le vee­tud. Val­ge­jõe, Soo­sil­la, Ta­ga­väl­ja, Lok­sa tee olid mõ­ni aeg ta­ga­si üs­na lä­bi­ma­tud, aga nüüd sõi­de­ta­vad. Soo­jaks läks vä­ga järs­ku, mit­mel pool olid teed üles kob­ru­ta­nud ja sõi­du­ki­te­ga lä­bi­pääs ras­ken­da­tud, re­mon­di­me jooks­valt, mi­da­gi hul­lu prae­gu po­le.“

Ta sõnas, et ra­ha võiks kruu­sa­tee­de re­mon­diks ala­ti roh­kem ol­la, aga se­da ei ole kar­ta, et mõ­ni val­la­tee muu­tuks pi­kaks ajaks lä­bi­ma­tuks. Pa­ki­li­sed tööd te­hak­se te­ma sõ­nul ke­va­del ära, truu­bid pa­ran­da­tak­se, lõi­ga­tak­se võ­sa. Ku­lu­tu­sed kae­tak­se val­laee­lar­ves­se ka­van­da­tud tee­de hool­du­se ra­hast.

Ka Ani­ja val­las teeremont
Ani­ja val­la ta­ris­tus­pet­sia­list Mar­gus Mo­lok üt­les, et mitu val­la­teed on küll vä­ga keh­vas olu­kor­ras, aga mit­te lä­bi­ma­tud: „Olen pal­ju rin­gi sõit­nud, mi­nu mee­lest pole teed hul­le­mad kui eel­mi­sel ja üle-eel­mi­sel aas­tal. On üksikuid hulle kohti. Ini­me­sed on tä­na­vu üs­na mõistvad – eri­ne­valt va­ra­se­ma­test ke­va­detest ei ole me tee­de pä­rast riiel­da saa­nud.“

Ta rää­kis, et Aa­vo­ja ja Pil­la­pa­lu tee pä­rast on val­la­maj­ja he­lis­ta­tud ja sin­na on vii­dud hul­le­ma­tes­se koh­ta­des­se pea­le li­sa­ma­ter­ja­li – kil­lus­tik­ku ja kruu­sa: „Pa­ran­da­si­me kõi­ge peh­me­mad ko­had, sai­me he­lis­ta­jalt kir­ja tä­nu­ga. Hööv­lit eel­mi­sel nä­da­lal tee­de­le las­ta ei saa­nud, vihma tõttu alustatakse selle nädala lõpus. Kui teed saavad hööveldatud, algab ka materjali pealevedu.“
Mar­gus Mo­lok mär­kis, et ra­ha võiks ala­ti ol­la roh­kem, kuid val­laee­lar­ves tee­de re­mon­diks ka­van­da­tud 190 000 eu­rost peaks ja­gu­ma kõi­gi tee­de hool­du­seks, pea­le sel­le on vo­li­ko­gu ot­sus­ta­nud võt­ta lae­nu, et in­ves­tee­ri­da kruu­sa­tee­de must­kat­te al­la vii­mi­ses­se.

0

Kon­kur­si võit­jaid ei ole val­la­va­nem veel ame­tis­se kin­ni­ta­nud.

Kuu­sa­lu abi­val­la­va­ne­ma­te kon­kur­si va­li­ku­ko­mis­jon va­lis kol­ma­päe­val, 4. ap­ril­lil hääl­te­ga 3 poolt ja 2 vas­tu aren­gu­vald­kon­na abi­val­la­va­ne­ma kohale se­ni­se val­la aren­duss­pet­sia­lis­ti, va­rem Kuu­sa­lu abi­val­la­va­ne­ma­na töö­ta­nud Tõ­nu Am­mus­saa­re. Sot­siaal­vald­kon­na abi­val­la­va­ne­ma kohale va­lis ko­mis­jon 4 poolt- ja 1 erapooletu hää­le­ga val­la se­ni­se ha­ri­dus- ja las­te­kait­ses­pet­sia­lis­ti Anu Kirs­ma­ni.

Va­li­ku­ko­mis­jo­ni kuu­lu­sid Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du, val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Kal­mer Märt­son va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du, val­la­sek­re­tä­ri kt Lee­lo Kon­ton ning oma kir­ja­li­ku aval­du­se alu­sel ko­mis­jo­ni mää­ra­tud val­la­va­lit­su­se liik­med Hei­no Ju­no­lai­nen va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald ja Rei­jo Roos va­li­mis­lii­dust Are­nev Kuu­sa­lu Vald. Ko­mis­jo­ni liik­meks kin­ni­ta­tud val­la­sek­re­tär Mai­re Link puu­dus 4. ap­ril­lil ko­mis­jo­ni koo­so­le­kult hai­gu­se tõt­tu, val­la­va­nem mää­ras va­li­ku­ko­mis­jo­ni koos­sei­su te­ma asen­da­ja.

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se kor­ral­da­tud kon­kur­sil oli sot­siaal­vald­kon­na abi­val­la­va­ne­maks kan­di­dee­ri­nuid 11, aren­gu­vald­kon­na abi­val­la­va­ne­maks soo­vi­sid 10. Ko­mis­jon kut­sus vestlusele 9 kandidaati.

Kom­men­tee­rib Hei­no Ju­no­lai­nen, kes te­gi ko­mis­jo­ni 4. ap­ril­li koo­so­le­kul et­te­pa­ne­ku kuu­lu­ta­da kon­kurss nur­ju­nuks mõlema abivallavanema valiku osas: „Va­li­kup­rint­sii­bid olid koos­töö­so­bi­vus val­la­va­ne­ma­ga ja kan­di­daa­ti­de kom­pe­tents. Tu­li akt­sep­tee­ri­da val­la­va­ne­ma sei­su­koh­ta koos­töö su­ju­mi­se osas. Lõpp­va­li­kus­se jäid see­tõt­tu need, kel­le kom­pe­tents po­le mi­nu mee­lest pii­sav, et Kuu­sa­lu val­lae­lu jõud­salt aren­da­da. Mi­nu et­te­pa­nek kuu­lu­ta­da kon­kurss nur­ju­nuks ei läi­nud hää­le­ta­des lä­bi. Mu isik­lik veen­du­mus on, et Kuu­sa­lu vald va­jab abi­val­la­va­ne­maid, kellel oleks nägemus valla ja oma valdkonna arengust, oleksid suutelised oma mõtteid vastutustundlikult ellu viima. Sel­li­se va­li­ku pu­hul kaht­len, kas ol­lak­se val­mis muu­da­tus­teks vallas.“

Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si üt­les, et kon­kur­si võit­nud kan­di­daa­te po­le ta veel abi­val­la­va­ne­ma­te­na töö­le vor­mis­ta­nud. Vas­ta­valt Kuu­sa­lu val­la ava­tud juh­ti­mi­se le­pin­gu­le on abi­val­la­va­ne­mad val­la­va­lit­su­se liik­med. Val­la­vo­li­ko­gu peab abi­val­la­va­ne­mad val­la­va­lit­sus­se kin­ni­ta­ma koos­sei­su hääl­tee­na­mu­se­ga ehk vä­he­malt 10 poolt­hää­le­ga 19st. Ava­tud juh­ti­mi­se kok­ku­lep­pe­ga on Kuu­sa­lu val­las lii­tu­nud 15 vo­li­ko­gu­lii­get: 8 va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du, 4 va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald, 2 va­li­mis­lii­dust Are­nev Kuu­sa­lu Vald ja 1 Re­for­mie­ra­kon­na ni­me­kir­jast.

0

Kiiu las­teaed Kii­ge­põnn on Ees­tis üks vä­he­seid las­teae­du, kus vil­je­le­tak­se pro­jek­tõ­pet.

Kiiu las­teaed Kii­ge­põnn on töö­ta­nud kolm aas­tat. Ko­gu sel­le aja on las­teaed käi­nud oma ra­da. Õpi­tak­se pro­jek­ti­põ­hi­selt ja las­te hu­vist läh­tu­valt, ei mää­ra­ta käsitletavaid tee­ma­sid et­te.

Di­rek­tor Ju­ta Kop­pel sel­gi­tab, et õp­peaas­taks pan­nak­se pai­ka põ­hi­tee­ma. Käe­so­le­va õp­peaas­ta põ­hi­tee­ma on „Ees­ti keel mu ema­keel, saa­dab mind mu elu­teel, isa­maa mu ko­du­maa, siin ma män­gin, suu­reks saan“. Tu­le­vast õp­peaas­tast on ka­vas põ­hi­tee­mast loo­bu­da, et õp­pep­rot­sess oleks veel va­bam. Lõpp­tu­le­mus peab aga ole­ma sa­ma, mis teis­tes las­teae­da­des – laps peab ole­ma koo­li mi­ne­kuks oman­da­nud sa­mad os­ku­sed.

Kiiu las­teaias on kok­ku le­pi­tud pro­jek­tid, näi­teks Ees­ti loo­mad, Ees­ti lin­nud, Ees­ti kaart. Pro­jek­ti täien­da­tak­se vas­ta­valt sel­le­le, kui­das las­tel te­ki­vad ideed ja hu­vid, mis tä­hen­dab, et pi­de­valt rää­gi­tak­se las­te­ga, kuu­la­tak­se ja ar­ves­ta­tak­se nen­de mõ­te­te­ga. Üks pro­jekt kes­tab ku­ni kuu, ole­ne­valt las­te hu­vist. Õpi­tut do­ku­men­tee­ri­tak­se, pil­dis­ta­tak­se, li­sa­tak­se teks­tid ja meis­ter­du­sed ning pan­nak­se väl­ja tut­vu­mi­seks.

Õp­pe­juht ja rüh­maõ­pe­ta­ja Kai­sa Kai­sel: „Me ei su­ru las­te­le õp­pe­ma­ter­ja­li pea­le, tee­mad sün­ni­vad loo­mu­li­kult, loe­me, kir­ju­ta­me, ar­vu­ta­me män­gu­li­selt ja meis­ter­da­me, joo­nis­ta­me läh­tu­valt las­te hu­vist. 5-6 aas­ta­sed taht­sid vaa­da­ta EV100 ak­tu­selt tul­les vi­deot Va­ba­dus­sõ­jast. Üks las­test üt­les, et te­ma käis Kol­gas vaa­ta­mas Front Li­ne näi­dis­la­hin­gut, sel­lest ku­ju­nes vest­lus, to­re oli jäl­gi­da, kui­das lap­sed üks­teist õpe­ta­sid, õpe­ta­ja roll oli tee­ma aren­gut toe­ta­da. Või tei­ne näi­de, üks laps üt­les, et te­ma os­kab õpe­ta­da, kui­das tu­leb õi­ges­ti pes­ta kä­si. Läk­si­me kraa­ni­kaus­si­de juur­de, õp­pi­si­me kõik kor­ra­li­kult kä­si pe­se­ma ja te­gi­me se­da se­pa­pois­te lau­lu saa­tel. Sõb­ra­päe­val ta­he­ti üks­tei­se­le kir­ju saa­ta, põ­nev te­ge­vus õpe­tab kir­ju­ta­ma.“

Ju­ta Kop­pel: „Lap­sed õpi­vad te­ge­li­ku elu abil. Ei ole nii, et kee­gi näi­tab tahv­li­le – vaa­da­ke, see on täht A.“

Kai­sa Kai­sel li­sab, et nii on ka õpe­ta­jal pal­ju hu­vi­ta­vam, kui­gi töö­ma­hu­kam: „Olen töö­ta­nud Tal­lin­nas las­teaias, ne­li aas­tat olin va­he­peal en­da las­te­ga ko­dus, nüüd tu­lin töö­le Kiiu las­teae­da. Siin peab õpe­ta­jal ole­ma jul­gust tee­ma kä­sit­lust muu­ta, kui näed, et ei toi­mi. Ko­gu aeg tu­leb ol­la suh­tu­mi­ses va­ba ja usal­da­da lap­si. Rah­vus­va­he­li­se õue­sõp­pe pro­jek­ti raa­mes pi­di­me kok­ku pa­ne­ma QR-koo­di­ga ava­ne­va õue­män­gu. Kee­gi las­test kü­sis, kui­das QR-koo­di li­sa­tak­se ning õp­pi­si­me­gi koos QR-koo­di loo­ma ja ka­su­ta­ma.“

Ju­ta Kop­pel tõ­deb, et on ük­si­kuid lap­se­va­ne­maid, kes vii­nud oma lap­se Kiiust mu­ja­le las­teae­da põh­jen­du­se­ga, et soo­vib tra­dit­sioo­ni­list õp­pe­prog­ram­mi. Kuid suu­rem osa lap­se­va­ne­ma­test tun­du­vad ole­ma pro­jek- ja õue­sõp­pe­ga ra­hul.

Ka Kiiu Kii­ge­põn­ni hoo­le­ko­gu juht Ta­nel Tom­son kin­ni­tab se­da, las­teaia kol­me aas­ta te­ge­vus­ka­va aru­ta­des tõ­de­ti, et jät­ka­tak­se sa­ma­moo­di: „Ole­me rüh­ma­de esin­da­ja­te­ga rää­ki­nud, nad pool­da­vad. Ka meie pe­re koo­liee­li­ku­le vä­ga meel­dib, õp­pi­mi­ne lä­bi män­gu on iga­ti hu­vi­tav. Pro­jek­tõ­pe või­mal­dab tee­mad va­li­da vas­ta­valt las­te hu­vi­de­le ning va­ja­du­sel õp­pep­rot­ses­si muu­ta ole­ne­valt nen­de ava­tu­sest. Lap­sed on ko­gu aeg ak­tiiv­selt kaa­sa­tud, see või­mal­dab neil mit­me­külg­selt are­ne­da.“

Eras­mus+ pro­jekt „Out Now“
Kiiu las­teaed osa­leb mul­lu sep­temb­rist rah­vus­va­he­li­ses pro­jek­tis „Out Now“ ehk „Õues­õ­pe“, mil­le juht­part­ner on Nor­rast Bry­ne lin­nast Ti­me Kom­muun. Pro­jek­ti­part­ne­rid on Kiiu Kii­ge­põnn, õue­sõ­pet prak­ti­see­ri­va­te las­teae­da­de or­ga­ni­sat­sioon Fri­lufts Förs­ko­lor AB Stock­hol­mist Root­sist, Soo­mest Ou­lust Mar­tin­nie­men päi­vä­ko­ti ning His­paa­niast Al­coi lin­nast Hor­ta Ma­jor las­teaed.

Viis osa­poolt alus­ta­sid eel­mi­sel sü­gi­sel koos­tööd üks­tei­se­ga tut­vu­mi­sest. Prae­gu­seks on kahel korral koh­tu­tud, Kiiu las­teaia de­le­gat­sioo­n on käi­nud Nor­ras ja märt­sis ol­di kolm päe­va Soo­mes.

Tut­vu­tak­se teis­te maa­de las­teae­da­de töö­ga. Koos töö­ta­tak­se väl­ja ideid las­te­le õues­õp­peks tal­vel, ke­va­del, su­vel ja sü­gi­sel. Ees­märk on lei­da sel­li­seid män­ge ja te­ge­vu­si, ku­hu saaks kaa­sa­ta ka lap­se­va­ne­maid.

Es­malt saa­de­ti pro­jek­ti­part­ne­ri­te­le koos las­te­ga õp­pe­töö käi­gus val­mis­ta­tud loo­dus­li­kust ma­ter­ja­list ter­vi­tus­kaar­did. Jõu­lu­de ajal su­hel­di üks­tei­se­ga Sky­pe va­hen­du­sel, iga maa lap­sed laul­sid oma jõu­lu­lau­lu ja ter­vi­ta­sid tei­si oma­keel­se jõu­luõn­nit­lu­se­ga. Las­te­aia õuea­la­le teh­ti „Jõu­lu­maa“.
Jaa­nua­ris töö­ta­ti väl­ja õue­mäng, mi­da saab ava­da QR-koo­di­ga, lap­sed hin­da­sid teis­test rii­ki­dest saa­de­tud õue­män­ge.

Soo­mes tut­vu­ti seal­se õp­pe­ka­va ja alg­ha­ri­dust puu­du­ta­va sea­du­sand­lu­se­ga ning aru­ta­ti, kui­das oma ühisp­ro­jek­ti laie­malt tut­vus­ta­da, väl­ja­töö­ta­mi­sel on ühi­ne Fa­ce­boo­ki-leht.

Mais sõi­de­tak­se Root­si, sü­gi­sel His­paa­nias­se. Järgmisel ke­va­del on koos­töö­part­ne­rid oo­da­tud Kuu­sa­lu val­da Kii­du, kus te­hak­se pro­jek­tist kok­ku­võ­te.

0

Kuu­sa­lu val­las Kol­ga­kü­las oli La­ti­ku kin­nis­tut lä­bi­va ava­li­ku ka­su­tu­se­ga Kal­da tee lõik pool­teist aas­tat su­le­tud. Tee ava­ti liik­lu­seks koh­tu­ha­gi ta­ga­mi­se mää­ru­se alu­sel koh­tu­täi­tu­ri abi­ga. Mul­lu su­vel lei­dis rii­gi­ko­hus, et La­ti­ku kin­nis­tu oma­nik peab lu­ba­ma Kal­da tee ka­su­ta­mist oma kin­nis­tul.

Käe­so­lev aas­ta tõi Kuu­sa­lu val­da uue tee­vaid­lu­se. Li­gi kaks kuud on kin­ni ol­nud Pu­di­soo kü­las Kal­daa­lu­se tee, mis on sa­mu­ti ava­li­kus ka­su­tu­ses ja lä­bib era­maad – Rät­se­pa kin­nis­tut. Taas püü­tak­se tee­kü­si­must la­hen­da­da koh­tu abil.

Mõ­le­mad tee­vaid­lu­sed on jõud­nud üle-ees­ti­lis­se mee­dias­se. Kol­ga­kü­la juh­tu­mit ka­jas­tas kor­du­valt te­le­saa­de „Kaua võib?“, Pu­di­soo tee sul­ge­mi­sest on in­fot ja­ga­nud Del­fi uu­dis­te­por­taal.

Sõ­nu­mi­too­ja uu­ris Kuu­sa­lu val­la pea­maa­kor­ral­da­jalt, mis­pä­rast on pal­jud ava­li­kud teed mõõ­de­tud erao­man­dis ole­va­te kin­nis­tu­te sis­se – see an­nab kin­nis­tuo­ma­ni­ke­le või­ma­lu­se ta­kis­ta­da teel liik­lust või sea­da tee ka­su­ta­ja­te­le oma­pool­seid tin­gi­mu­si. Kü­si­si­me ka, kui­das eri­ne­valt Kal­da teest, mis lä­bib pal­ju­sid era­maid, saab Kal­daa­lu­se tee kul­ge­da ena­mi­ke kin­nis­tu­te kõr­valt, aga mit­te Rät­se­pat lä­bi­va lõi­gu osas.

Pea­maa­kor­ral­da­ja Pee­ter Raud­sepp tõ­des: „Kui olek­si­me maa­re­for­mi al­gu­saas­ta­tel ol­nud sa­ma tar­gad, kui ole­me prae­gu, oleks mõ­ned­ki as­jad teh­tud teist­moo­di. Kuid sea­du­sed olid siis teist­su­gu­sed, kõik taht­sid kor­ra­ga ja kii­res­ti saa­da maao­ma­ni­keks, re­form soo­vi­ti rut­tu lõ­pe­ta­da. Nüüd tu­leb tun­nis­ta­da, et ol­di naiiv­sed, ar­va­ti, et jät­kub sa­ma suh­tu­mi­ne, na­gu oli esi­me­se Ees­ti Va­ba­rii­gi ajal – siis oli uh­ku­se asi, kui ava­lik tee lä­bis kel­le­gi maid.“
Ta sel­gi­tas, maa­re­for­mi käi­vi­ta­des leid­sid sea­du­sand­jad, et pii­sab, kui maa­do­ku­men­ti­de­le te­ha mär­ge tee ava­li­ku ka­su­tu­se koh­ta ja kin­nis­tuo­ma­nik kin­ni­tab all­kir­ja­ga. Nüüd­seks on sea­du­si täien­da­tud ja muu­de­tud, tee ava­lik ka­su­tus peab ole­ma sä­tes­ta­tud pla­nee­rin­gu­te­ga ning mär­gi­tud ka kin­nis­tus­raa­ma­tus­se. Ent maao­ma­nik­ku ei saa ko­hus­ta­da kin­nis­tus­raa­ma­tut täien­da­ma, muu­tu­si õn­nes­tub te­ha, kui kin­nis­tuid ja­ga­tak­se ja mõõ­de­tak­se üle ning do­ku­men­did saa­de­tak­se val­la­maj­ja. Siis on Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus al­ga­ta­nud trans­por­di­maa väl­ja­mõõ­dis­ta­mi­si kin­nis­tu­test ja ta­su­nud vas­ta­vad ku­lud. Nii on Kuu­sa­lu vald saa­nud mit­me­te ava­li­kus ka­su­tu­ses ole­va­te tee­lõi­ku­de oma­ni­kuks, aga pal­ju­des koh­ta­des on kü­la­teed en­di­selt era­maa­del. Sa­mas po­le osad maao­ma­ni­kud nõus oma maast tee­jup­pi val­la­le and­ma, on kü­la­teid, kus mõned lõi­gud ju­ba vor­mis­ta­tud val­la­le kuu­lu­vaks trans­por­di­maaks, üle­jää­nu on en­di­selt era­maa­del.

Kal­daa­lu­se tee koh­ta mär­kis Pee­ter Raud­sepp, et seal­se­te kin­nis­tu­te pu­hul olid maa­toi­min­gud eri­ne­vad, na­gu olid ka mu­jal Ees­tis – maao­ma­ni­kuks saa­di pä­rast nõu­ko­gu­de ae­ga mit­mel moel ja eri sea­du­se­sä­te­te jär­gi: „Maid ta­gas­ta­ti õi­gus­järg­se­te­le sub­jek­ti­de­le, maad sai os­tuee­sõi­gu­se­ga eras­ta­da. Tee­de osas vor­mis­ta­ti do­ku­men­did sel­li­selt, na­gu õn­nes­tus iga konk­reet­se kin­nis­tu puhul vas­ta­valt sea­dus­te­le kok­ku lep­pi­da. Se­da­si on­gi juh­tu­nud, et ena­mas­ti lä­heb Kal­daa­lu­se tee kin­nis­tu­pii­ri­dest väl­jast­poolt, aga üle Rät­se­pa kin­nis­tu, mis eras­ta­ti os­tuee­sõi­gu­se­ga. Sea­dus lu­bas os­tuee­sõi­gu­se­ga eras­ta­da ta­gas­ta­ma­ta jää­nud ta­lu­maid ela­mu juur­de en­di­se kin­nis­tu pii­res ja ka piir­ne­vaid va­bu maid. Kal­daa­lu­se tee oli en­di­se Rät­se­pa nr 40a ta­lu­maa­de sees. Toi­mi­kust on nä­ha, et val­la­va­lit­sus pi­das Rät­se­pa kin­nis­tu as­jus lä­bi­rää­ki­mi­si pä­ris pi­kalt, aga eras­ta­ja nõu­dis maad ku­ni tei­sel pool teed asu­va rii­gi­met­sa­ni ja pol­nud või­ma­lust keel­du­da.“

Kü­si­mu­se­le, kas ka teis­tes oma­va­lit­sus­tes on tee­de ka­su­tu­se üle koh­tu­vaid­lu­si, vas­tas pea­maa­kor­ral­da­ja, et on kol­lee­gi­de­ga rää­ki­nud ja nad on kom­men­tee­ri­nud, et vaiel­dak­se sa­mu­ti, aga õn­neks po­le suu­re kel­la kül­ge pan­dud, aja­kir­jan­du­ses po­le ka­jas­ta­tud.

Sõ­na­võ­tud vo­li­ko­gus
Tee­de­ga seo­tud koh­tu­vaid­lus­te tee­mal on rää­gi­tud ka Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu ka­hel vii­ma­sel is­tun­gil. Vo­li­ko­gu lii­ge Mar­gus Soom an­dis veeb­rua­ri is­tun­gil val­la­va­lit­su­se­le üle Kol­ga­kü­la La­ti­ku kin­nis­tu oma­ni­ku komp­ro­mis­set­te­pa­ne­kud.

Märt­si is­tun­gil kõ­ne­les ta veel ühest teed puu­du­ta­vast koh­tu­vaid­lu­sest – Ka­ber­la kü­las Ki­viaia ela­mua­ren­du­ses on ava­lik tee ra­ja­tud üle ühe oma­ni­ku kin­nis­tu. Sel­le vaid­lu­se val­la­va­lit­sus kao­tas koh­tus, kae­ba­ja koh­tu­ku­lu­de kat­teks tu­leb val­lal ta­su­da li­gi 900 eu­rot, li­saks val­la­va­lit­su­se ad­vo­kaa­di­ku­lud.

„Mõist­li­kud ini­me­sed ei käi koh­tus, vaid rää­gi­vad lä­bi ja la­hen­da­vad kok­ku­le­pe­te­ga. Vald ei peaks vaid­le­ma oma ela­ni­ke­ga koh­tus, tu­leb ot­se su­hel­da,“ too­ni­tas Mar­gus Soom mõ­le­mal is­tun­gil.

Pea­maa­kor­ral­da­ja lau­sus Sõ­nu­mi­too­ja­le, et lä­bi­rää­ki­mi­si on tee­de kü­si­mu­ses pee­tud ja pee­tak­se edas­pi­di, suu­rem osa maao­ma­ni­kest suh­tub mõist­valt. Koh­tus­se jõua­vad need olu­kor­rad, kus lä­bi­rää­ki­mi­sed ebaõn­nes­tu­vad. Tih­ti juh­tub, et en­da te­ge­ma­ta jät­mis­tes süü­dis­ta­tak­se val­da.

La­ti­ku komp­ro­mis­set­te­pa­nek
Kol­ga­kü­la La­ti­ku kin­nis­tu­oma­nik pa­kub komp­ro­mis­si, et Kal­da tee maa te­ma kin­nis­tut lä­biv lõik mõõ­de­taks 3-4 meet­ri laiu­selt naa­ber­kin­nis­tu Tam­me-Kõrt­si pii­rist, vald kor­ras­tab ja hool­dab edas­pi­di teed ning ehi­tab La­ti­ku kin­nis­tu ja tee va­he­le mü­ra­tõk­ke ta­ra.

Pee­ter Raud­sepp üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et sel­le et­te­pa­ne­ku osas on roh­kem kui kuu ae­ga ta­ga­si saa­de­tud kin­nis­tu­oma­nik­ku esin­da­va­le van­dead­vo­kaa­di­le täp­sus­ta­vad kü­si­mu­sed – val­la­va­lit­sus pa­lub sel­gi­ta­vat joo­nist tee­maa mõõt­mi­se soo­vi koh­ta ning täp­sus­tust või­ma­li­ku mü­ra­tõk­ke ja sel­le asu­ko­ha osas. Ad­vo­kaa­di­le saa­de­tud kir­jas on li­sa­tud, et vald on ko­gu aeg Kal­da teed hool­da­nud väl­ja ar­va­tud ajal, kui tee­lõik oli su­le­tud. Vas­tust ei ole se­ni tul­nud.

Al­ter­na­tiiv­sed et­te­pa­ne­kud Ki­viaia tee koh­ta
Ki­viaia tee Ka­ber­las ehitas aren­da­ja pea­maa­kor­ral­da­ja sõ­nul pla­nee­rin­gust eri­ne­valt ehk va­les­se koh­ta, üle­tab üht kin­nis­tut. Sel­le oma­nik nõu­dis koh­tu kau­du, et val­la­va­lit­sus la­hen­daks tee­maa kü­si­mu­se, ku­na soo­vis pii­ra­ta oma krun­di aia­ga, kuid piir kul­geb lä­bi tee. Ki­viaia tee on an­tud üle val­la­le ja seal ole­vad tras­sid OÜ-le Kuu­sa­lu Soo­jus.

Kui­gi Ki­viaia tee 22 kin­nis­tu oma­nik pa­kub kol­me al­ter­na­tiiv­set va­rian­ti – vas­ta­valt koh­tuot­su­se­le sõl­mi­da tee­maa osas vas­tas­ti­ku­se ta­su­ta ka­su­ta­mi­se le­ping või ta­su­ta ka­su­tu­sõi­gu­se le­ping või maa mõõ­dis­ta­tak­se üm­ber ja ku­lud kae­tak­se võrd­selt – tea­tas Pee­ter Raud­sepp, et val­la­va­lit­su­sel on tei­ne plaan. Kui il­mad lu­ba­vad, tõs­te­tak­se tee rin­gi nii, na­gu pla­nee­ring se­da et­te nä­gi. Hin­nan­gu­li­selt lä­he­vad tee­tööd maks­ma um­bes 500 eu­rot, ku­na te­gu on pae­peal­se maa­ga – see on oda­vam, kui oleks al­ter­na­tiiv­se­te va­rian­ti­de kor­ral.

Kal­daa­lu­se tee – sun­ni­ra­ha
Pu­di­soo Kal­daa­lu­se tee osas koh­tu­vaid­lu­sed käi­vad, ko­hus on mää­ra­nud ha­gi ta­ga­mi­se kor­ras, et ku­ni vaid­lus­te lõ­pu­ni tu­leb tee hoi­da liik­lu­seks va­ba. Ku­na Rät­se­pa kin­nis­tu­le pan­di tee­le et­te ki­vi­hun­nik ja mi­tu ma­si­nat, sai val­la­va­lit­sus koh­tu­täi­tu­rilt vo­li­tu­sed tee ise ta­kis­tus­test va­bas­ta­da. Märt­si vii­ma­sel kol­ma­päe­val tõs­te­ti val­la­va­lit­su­se tel­li­tud ko­pa­ga ki­vi­hun­nik eest ning nä­dal va­rem tei­sal­da­tud ki­vi­koo­rem (jõu­ti ära viia en­ne kin­nis­tuo­ma­ni­ku esin­da­ja sek­ku­mist – toim.) too­di Kol­ga-Aab­last Rät­se­pa kin­nis­tu­le ta­ga­si.

Kuu­sa­lu val­la ma­jan­dus­tee­nis­tu­se juht Ma­dis Praks kir­jel­das, et Kal­daa­lu­se teed tõ­kes­ta­ti pä­rast se­da mõn­da ae­ga au­to­ga, prae­gu­seks on tee va­bas­ta­tud. Koh­tu­täi­tu­rilt jõu­dis maao­ma­ni­ku­ni 200 eu­ro suu­ru­se sun­ni­ra­ha nõue ja hoia­tus ko­hal­da­da järg­mi­sel kor­ral sun­ni­ra­ha sum­mas 500 eu­rot.

Juur­de­pää­su­kü­si­mus ran­na­le MÄEPEA kü­las
Sõ­nu­mi­too­ja on ka­jas­ta­nud ka vas­tu­pi­dist koh­tu­vaid­lust, mil­les­se on kaa­sa­tud Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus – Mäepea kü­la Kuu­si­ku­ran­na aren­du­se kin­nis­tu­o­ma­ni­kud soo­vi­vad, et ava­lik­ku ka­su­tus­se mää­ra­taks jalg­tee, mis kul­geb üle Ran­na­hei­na kin­nis­tu. Vallao­li­ko­gu ot­su­se­ga jäe­ti jalg­tee ava­lik­ku ka­su­tus­se mää­ra­ma­ta, põh­jen­dus on, et ava­lik tee peab ole­ma kõi­gi­le ka­su­ta­tav, kuid Kuu­si­ku­ran­na MTÜ on oma ala­le li­gi­pää­su ta­kis­ta­nud tõk­ke­puu­ga. Koh­tu­vaid­lu­se esi­me­ses ja tei­ses ast­mes või­tis MTÜ Kuu­si­ku­ran­na. Kin­nis­tuo­ma­ni­kud taot­le­vad ad­vo­kaa­di­bü­roo va­hen­du­sel, et val­la­va­lit­sus nõuaks Ran­na­hei­na kin­nis­tu­le ava­li­ku tee ehi­ta­mist või kui oma­nik keel­dub, siis ehi­taks tee vald.

Ring­kon­na­koh­tu ot­su­se pea­le on Ran­na­hei­na kin­nis­tu oma­nik esi­ta­nud kas­sat­sioon­kae­bu­se rii­gi­koh­tus­se.

0

Kon­kurss „Kuu­sa­lu val­la lau­lu­laps 2018“ oli lau­päe­val, 7. ap­ril­lil Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas.

Tä­na­vu­se võist­lu­se žü­riis­se kuu­lu­sid Eve­lin Es­ter, Ai­ri All­vee ja Ed­mar Tuul. Kon­kur­sil osa­le­sid 34 noort laul­jat. Vas­ta­valt Kuu­sa­lu val­la ela­ni­ke ar­vu­le oli või­ma­lus saa­ta maa­kond­li­ku­le lau­lu­kon­kur­si­le „Har­ju­maa lau­lu­laps 2018“ kõi­gist va­nu­sek­las­si­dest kaks so­lis­ti, kok­ku 12 laul­jat. Kon­kur­si tu­le­mu­se­na lä­he­vad maa­kon­na­kon­kur­si­le Kuu­sa­lu val­la 8 lau­lu­last.

Ka­hes noo­re­mas va­nu­se­rüh­mas oli üks osa­le­ja. 3-4aas­tas­te va­nu­se­rüh­mas osa­les El­la Lu­ha­ki­vi Kol­ga las­teaiast, te­ma lau­luõ­pe­ta­ja on Anu Rand­maa. Žü­rii ot­sus­tas saa­ta El­la Lu­ha­ki­vi Har­ju­maa kon­kur­si­le.

5-6aas­tas­test ain­sa­na osa­le­nud Mii­na Lu­ha­ki­vi Kol­gast lä­heb sa­mu­ti maa­kond­li­ku­le kon­kur­si­le. Ka te­da õpe­tab Anu Rand­maa.
Kõi­ge roh­kem oli võist­le­jaid 7-9aas­tas­te va­nu­se­rüh­mas – kok­ku 15. Või­tis Hei­di Ki­vi Kuu­sa­lust, te­ma lau­luõ­pe­ta­ja on Kül­li-Kat­ri Es­ken. Tei­se ko­ha sai Juu­li Ma­ri Ruus Ka­ha­la kü­last ja kol­man­da ko­ha Ma­ri­liis Ko­se­mets Uu­ri kü­last. Ka neid õpe­tab Kül­li-Kat­ri Es­ken. Har­ju­maa lau­lu­võist­lu­sel esin­da­vad Kuu­sa­lu val­da Hei­di Ki­vi ja Juu­li Ma­ri Ruus.

10-12aas­ta­si lau­lu­lap­si oli võist­le­mas 9. Esi­ko­ha või­tis So­fia Ru­ti­ku Uu­ri kü­last, tei­se ko­ha Sand­ra-Liis Liit­vee Kuu­sa­lust ning kol­man­da ko­ha sa­mu­ti Kuu­sa­lu neiu No­ra Me­ri­voo. Kõik kolm on Kül­li-Kat­ri Es­ke­ni õpi­la­sed. Har­ju lau­lu­lap­se kon­kur­si­le sõi­da­vad So­fia Ru­ti­ku ja Sand­ra-Liis Liit­vee.
13-15aas­tas­te va­nu­seg­ru­pis osa­le­sid 7 noort laul­jat. Esi­mest ja teist koh­ta ja­ga­sid Han­na-Lii­sa Kaar­mann Ku­pu kü­last ja Ma­riel­la Soom Sõit­me kü­last. Kol­man­da ko­ha sai An­na­bel Al­met Kuu­sa­lust. Nen­de­gi lau­luõ­pe­ta­ja on Kül­li-Kat­ri Es­ken. Maa­kon­na­kon­kur­si­le saa­vad min­na Han­na-Lii­sa Kaar­mann ja Ma­riel­la Soom.

16-18aas­tas­te va­nu­se­rüh­mas oli üks laul­ja – Kert­tu Saag­pakk Kol­gast. Zü­rii tun­nus­tas te­da rõõm­sa esi­tu­se eest.
Kuu­sa­lu val­la lau­lu­võist­lu­se kor­ral­das MTÜ Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selts.

0

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus kin­ni­tas 22. märt­sil val­la üld­pla­nee­rin­gu koos­ta­mi­seks piir­kond­li­kud töö­rüh­mad ja nen­de ju­hid. Nüüd pa­lu­tak­se juh­ti­del lei­da töö­rüh­ma­de liik­med, igast kü­last üks esin­da­ja.
Val­laar­hi­tekt Ka­di Raud­la sõ­nul on soov kin­ni­ta­da töö­rüh­ma­de koos­sei­sud val­la­va­lit­su­se is­tun­gil, mis tu­leb nel­ja­päe­val, 12. ap­ril­lil.

Ko­gu vald on ja­ga­tud 8 piir­kon­naks. Ka­ber­la, Haa­va­kan­nu, Ko­da­soo, Rum­mu, Saun­ja, Kül­maal­li­ka, Re­hat­se kü­la­de ehk piir­kon­na nr 1 töö­rüh­ma ju­hib Ree­li­ka Saa­ron. Ku­pu, Kuu­sa­lu, Al­li­ka kü­la ning Kiiu ning Kuu­sa­lu ale­vik on piir­kon­nas nr 2, töö­rüh­ma juht on Jaa­nus Kam­ber. Valk­la, Sal­mis­tu, Mäe­pea, Põh­ja, Sõit­me kü­la on piir­kon­nas nr 3, töö­rüh­ma ju­hiks kin­ni­ta­ti Aa­re Kaur. Il­mas­ta­lu, Ko­su, Aru, Kur­si, Hirv­li, Si­gu­la, Liia­pek­si, Su­ru, Pa­la, Tõ­res­ka, Kol­gu ja Koit­jär­ve kü­la moo­dus­ta­vad piir­kon­na nr 4, töö­rüh­ma hak­kab juh­ti­ma Kai­ri Loit.

Piir­kon­nas nr 5 on Ka­ha­la, Soo­rin­na, An­di­nee­me, Muuk­si, Tsit­re, Uu­ri, Pu­di­soo, Mus­ta­met­sa ja Va­has­tu kü­la ning Kol­ga ale­vik, töö­rüh­ma ju­hib Jan­ne Ker­do. Piir­kon­na nr 6 moo­dus­ta­vad Pe­das­pea, Kol­ga-Aab­la, Kiiu-Aab­la, Lee­si, Tam­mis­tu, Ju­min­da, Ta­pur­la, Vir­ve ja Ha­ra kü­la, töö­rüh­ma ju­hiks on kin­ni­ta­tud Jaan Velst­röm. Lok­sa, Ka­sis­pea, Suur­pea, Pä­ris­pea, Vii­nis­tu, Tur­bu­nee­me, Vi­ha­soo ja Tam­mis­pea kü­la kuu­lu­vad piir­kon­da nr 7, töö­rüh­ma hak­kab juh­ti­ma Ma­ri­ka Žmen­ja. Kol­ga­kü­la, Kot­ka, Kõn­nu, Kal­me, Kem­ba, Murk­si, Park­si, Nõm­me­ves­ki, Va­na­kü­la ja Joa­ves­ki kü­la on piir­kon­nas nr 8, töö­rüh­ma ju­hib Kai­sa Lin­no.

Val­laar­hi­tekt rää­kis, et töö­rüh­ma­de­le juh­ti­de leid­mi­ne võt­tis ae­ga, ta te­gi et­te­pa­ne­kuid piir­kon­da­de ak­tiiv­se­ma­te­le ini­mes­te­le: „Osa­le­mi­ne on va­ba­taht­lik, ta­su sel­le eest ei maks­ta. Kaa­sa­me neid, kes on hu­vi­ta­tud and­ma oma pa­nu­se, et uus üldp­la­nee­ring saaks või­ma­li­kult hea do­ku­ment. Kui töö­rüh­ma­de koos­sei­sud on kin­ni­ta­tud, hak­ka­vad nad lä­bi vaa­ta­ma üldp­la­nee­rin­gus­se esi­ta­tud et­te­pa­ne­kuid.“

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu märt­si­kuu is­tun­gil kü­si­ti Ka­di Raud­lalt, mis sei­sus on val­la üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­ne. Ta kir­jel­das, et kui­gi uue üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­ne al­ga­ta­ti 2009. aas­tal, kor­ral­da­ti han­ge koos­ta­ja leid­mi­seks 2015. aas­tal. Nüüd­seks on es­kii­sid ava­li­kus­ta­tud, et­te­pa­ne­kud ko­gu­tud. Tee­ma­de kau­pa on ma­ter­jal va­rem lä­bi aru­ta­tud, es­kii­si­de põh­jal teh­tud et­te­pa­ne­kuid ha­ka­tak­se piir­kond­li­kult lä­bi vaa­ta­ma.

Ta li­sas, et val­la­va­lit­sus on te­ge­le­nud rii­gi­han­ke tu­le­mu­sel koos­ta­jaks va­li­tud fir­ma­ga Ske­past&Puh­kim, ku­na po­le pä­ris ühest aru­saa­mist kva­li­tee­di osas.

„Le­pin­gut veel lõ­pe­ta­tud po­le, kuid ole­me kon­sul­tee­ri­nud, mis saab, kui va­he­ta­da üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­jat. Vas­ta­tud on, et uus koos­ta­ja jät­kab sealt, kus eel­mi­ne jäi poo­le­li. Sel ajal, kui ot­si­me uut koos­ta­jat, töög­ru­pid töö­ta­vad,“ sel­gi­tas val­laar­hi­tekt vo­li­ko­gu­le.

Käe­so­le­va nä­da­la al­gu­ses li­sas ta Sõ­nu­mi­too­ja­le, et Ske­past&Puh­kim on vas­ta­valt te­le­fo­ni­vest­lu­ses öel­du­le val­mis jät­ka­ma, kuid soo­vib li­sa­töö eest li­sa­ra­ha, sest ei osa­nud rii­gi­han­kes­se pak­ku­must esi­ta­des ar­ves­ta­da Kuu­sa­lu val­la suur­te mah­tu­de­ga.

Toi­me­tus kü­sis kom­men­taa­ri ka üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­jalt. Ske­past&Puh­kim OÜ ju­ha­tu­se lii­ge Hend­rik Puh­kim kom­men­tee­ris: „Lä­bi­vii­dud rii­gi­han­ke ning sel­le tu­le­mu­sel veeb­rua­ris 2015 sõl­mi­tud le­pin­gu ko­ha­selt pi­di toi­mu­ma üldp­la­nee­rin­gu keh­tes­ta­mi­seks esi­ta­mi­ne hil­je­malt 36 kuu möö­du­des ehk veeb­rua­ris 2018. Meist val­da­valt mit­teo­le­ne­va­tel põh­jus­tel po­le se­da juh­tu­nud ning vä­ga pal­ju on veel si­su­list tööd ees. Rii­gi­han­ke­le pak­ku­mist esi­ta­des ei osa­nud me ar­ves­ta­da as­jao­lu­ga, et töö­de ajag­raa­fik vii­bib nii­võrd pal­ju. Osa­li­selt sel­lest põh­jus­ta­tult on tä­na­seks meie ku­lud olu­li­selt suu­re­mad, kui me en­da ee­lar­ves et­te nä­gi­me. Ole­me val­mis tööd jät­ka­ma, kui jõua­me mõ­le­mat poolt ra­hul­da­va­le kok­ku­lep­pe­le.“

0

Lee­si ku­na­gi­se koo­li­ju­ha­ta­ja tü­tar SIL­VA PA­LU­VITS an­ne­tas Kol­ga muu­seu­mi­le oma al­les­hoi­tud klei­did ja koo­li­vor­mid.

Kol­ga muu­seum avas 14. märt­sil näi­tu­se, mis tut­vus­tab 1955. aas­tal sün­di­nud tü­tar­lap­se ka­su­tu­ses ol­nud ese­meid, val­da­valt as­ju 1960-1970nda­test aas­ta­test. Neid saab nä­ha tä­nu sel­le­le, et Lee­si koo­li vii­ma­ne ju­ha­ta­ja Mil­da Me­la­nie Samm säi­li­tas oma tüt­re rii­deid, män­guas­ju ja koo­li­tar­beid.

Tü­tar Sil­va Pa­lu­vits: „Ema elas Lee­si koo­li­ma­jas 45 aas­tat. Ta oli vae­se aja ini­me­ne ja vä­ga kok­ku­hoid­lik, ker­ge sü­da­me­ga mi­da­gi ära ei vi­sa­nud, sest kõi­ke võis elus va­ja min­na. Mi­nu lap­sea­ja klei­di­ke­si hoi­dis ta al­les mõt­te­ga, et kui sün­nib tüt­re­tü­tar, so­bik­sid rõi­vad ehk tal­le kan­da. Kuid mul on po­jad ja po­ja­po­jad, klei­did jäid kohv­ri­tes­se.“

Ka Sil­va Pa­lu­vits ei raat­si­nud hoo­le­ga hoi­tud as­ju ära vi­sa­ta ja pak­kus neid Ees­ti Rah­va Muu­seu­mi­le. Sealt lu­ba­ti tul­la käe­so­le­va aas­ta al­gu­ses vaa­ta­ma, ent ei tul­dud. Siis juh­tus Sil­va Pa­lu­vits Si­mi­tit­sa pä­ri­mu­sü­hin­gu ju­ha­tu­se koo­so­le­kul jut­tu aja­ma Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja Ul­vi Meie­ri­ga, kõ­ne­les tal­le oma va­na­dest as­ja­dest ja ju­ha­ta­ja pak­kus, et võiks need tuua Kol­ka, teeks näi­tu­se. Nüüd­seks on uues­ti ühen­dust võe­tud ka Ees­ti Rah­va Muu­seu­mist.

„Osa neist va­na­dest klei­ti­dest on õm­mel­nud mu tä­di Lei­da Vai­de oma tüt­re­le Ma­re­le, kes oli mi­nust va­nem. Kui Ma­re­le jäid rii­ded väike­seks, an­ti mul­le. Mi­nu kas­va­des te­gi ema klei­te pi­ke­maks, et saak­sin kauem kan­da,“ ju­tus­tab Sil­va Pa­lu­vits.

Ta ska­nee­ris pe­real­bu­mi­test oma lap­se­põl­ve­fo­to­sid ja saa­tis di­gi­pil­did sa­mu­ti Kol­ga muu­seu­mi­le. Klei­did on näi­tu­sel num­mer­da­tud. Fo­to­de ja kom­men­taa­ri­de­ga kaus­tast saab numb­ri­te jär­gi uu­ri­da, kui­das mä­le­tab ühe või tei­se klei­di saa­mis­lu­gu ja pil­dis­ta­mis­het­ke. Li­saks riie­te­le on näi­tu­sel muid ta lap­se­põl­veaeg­seid as­ju, koo­li­vi­hi­kuid ja päe­vik, joo­nis­tu­si ja sal­mi­kuid, Va­na-Too­ma öö­lamp, ära­tus­kell, pal­ju muud.

Oma­pä­ra­ne lu­gu on seo­tud he­le­da­te kont­sa­kin­ga­de­ga, mis saa­de­tud Sak­sa­maalt. Sil­va Pa­lu­vits lei­dis 1970. aas­ta au­gus­tis Lee­si koo­li­ma­ja lä­he­dalt ran­nast ki­vi­de va­helt pu­de­li­pos­ti. Pu­de­lis­se pan­dud kaar­dile oli kirjutanud saks­la­ne Her­bert Fell­mann, et soovib tea­da, kas post jõu­dis Soo­me või Ees­ti ran­da. Va­na­här­ra Her­bert koos abi­kaa­sa Gert­ru­di­ga vii­bi­sid Bal­ti me­re kruii­sil ja vis­ka­sid pu­de­li Soo­me lah­te teel Hel­sin­gist Le­ning­ra­di.

„Olin nen­de­ga kir­ja­va­he­tu­ses ku­ni Her­ber­ti sur­ma­ni 1975. aas­tal. Nad olid vä­ga soo­jad ja sõb­ra­li­kud ini­me­sed. Pü­ha­deks saat­si­me üks­tei­se­le pa­ki­ke­si, Sak­sa DVst sain kin­giks hea­lõh­na­li­si see­pe, maius­tu­si, muid pi­sias­ju. Sa­ge­li olid pa­kid ku­sa­gil ava­tud ja neist as­ju ka­du­ma läi­nud, sob­ra­mi­se jäl­gi pol­nud ise­gi kõr­val­da­tud. Kui hak­ka­sin 11. klas­si lõ­pe­ta­ma, pa­lu­sin lõ­pu­kin­gi. Aga ja­la­numb­ri üt­le­sin va­les­ti, ei tead­nud, et Sak­sa­maal on tei­sed numb­rid. Kin­gad jõud­sid ko­ha­le, kuid olid mul­le väik­sed. And­sin tä­di­tüt­re­le, kes ta­gas­tas pä­rast vä­hest kand­mist,“ kir­jel­dab Sil­va Pa­lu­vits. Kui ta 1990nda­te aas­ta­te al­gu­ses sat­tus Sak­sa­maa­le Dres­de­ni kan­ti, viis Her­ber­ti haua­le lil­le­kim­bu.

Et näi­tus „Täies­ti ta­va­li­ne lap­se­põlv“ mõ­juks või­ma­li­kult ajas­tut­ruult, on Ul­vi Meier li­sa­nud en­da ko­dust too­dud või muu­seu­mi­le an­tud as­ju – sei­na­vai­ba, li­ni­kuid ja ser­vii­si, va­na koo­li­tahv­li ja -pin­gi, tol­le aja pla­ka­teid koo­li­dest.

Tü­tar SIL­VA ja ema MIL­DA ME­LA­NIE SAMM on pil­dis­ta­tud 1960. aastal Tal­lin­nas Mu­su­mäel. Ka sel­le klei­di an­dis SIL­VA PA­LU­VITS Kol­ga muu­seu­mi­le.

Tü­tar SIL­VA ja ema MIL­DA ME­LA­NIE SAMM on pil­dis­ta­tud 1960. aastal Tal­lin­nas Mu­su­mäel. Ka sel­le klei­di an­dis SIL­VA PA­LU­VITS Kol­ga muu­seu­mi­le.

Pal­ju ele­vust on te­ki­ta­nud ka tei­ses ruu­mis vit­rii­nis eks­po­nee­ri­tud pa­ber­nu­kud ning Po­lü­mee­ri vaht­kum­mist män­guas­jad. Mõ­ni­gi muu­seu­mi­kü­las­ta­ja on ka­het­su­se­ga tõ­de­nud, et te­mal on ku­na­gi­sed pa­ber­nu­kud am­mu ka­du­nud või ära vi­sa­tud.

Sil­va Pa­lu­vits: „Pa­ber­nuk­ku­de­ga män­gi­mi­ne tä­hen­das mei­le pea­mi­selt nuk­ku­de ja nen­de riie­te joo­nis­ta­mist. Näi­tu­se­le and­sin roh­kem trü­kis­test väl­ja lõi­ga­tud pa­ber­nuk­ke koos rõi­vas­te­ga. Kuid on ka nii en­da kui sõb­ran­na­de joo­nis­ta­tud nu­ku­ke­si, mi­da pli­ka­põl­ves oma­va­hel va­he­ta­si­me või üks­tei­se­le kin­ki­si­me.“
Ta kii­dab, et näi­tus läks hin­ge ja ava­mi­ne oli sü­dant­lii­gu­tav: „Vii­sin ühe kohv­ri- ja paar kas­ti­täit as­ju, et need olek­sid muu­seu­mis hoiul, ega ku­ju­ta­nud et­te, et mu va­na­va­ra pa­kub teis­te­le hu­vi. Mi­nu täies­ti ta­va­li­ne lap­se­põlv on vä­ga ke­nas­ti eks­po­nee­ri­tud.“

Muu­seu­mi ju­ha­ta­ja Ul­vi Meier kut­sub näi­tust vaa­ta­ma: „Va­ne­ma­te­le ini­mes­te­le pa­kub see või­ma­lust min­na ta­ga­si oma lap­se­põl­veae­ga, noo­re­mad on hu­vi­ta­tud tol­leaeg­se­test koo­li­vor­mi­dest ja -va­hen­di­test.“