Reede, 23. veebruar 2018
Autorid Posts by Ülle Tamm

Ülle Tamm

885 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Tei­se kor­ru­se põ­ran­dad on re­konst­ruee­ri­ta­vas mõi­sa­hoo­nes veel lõ­pe­ta­ma­ta.

Kiiu mõi­sa peauk­se fua­jeest lä­heb nüüd tei­se­le kor­ru­se­le res­tau­ree­ri­tud trepp, mis on taas­ta­tud oma aja­loo­li­sel ku­jul. Res­tau­ree­ris OÜ Kuu­kaar, mis ala­tes 1995. aas­tast on kor­ras­ta­nud muin­sus­kait­se­li­si pui­te­hi­ti­si, fas­saa­de, ak­naid, trep­pe.

Kiiu mõi­sa trepp oli va­rem üle löö­dud män­ni­puust lau­da­de­ga. Al­les seo­ses re­konst­ruee­ri­mi­se­ga sel­gus, et on ori­gi­naa­lis ol­nud pal­ju ilu­sam.

Mõi­sa tre­pi­ga töö­ta­nud meis­ter Rai­mo Ke­re­me rää­kis, et see on alg­selt teh­tud saa­re­puust, kä­si­puust oli säi­li­nud üle­mi­se kor­ru­se osa. Ast­me­te kõr­valt oli ori­gi­naal­ne kä­si­puu ära võe­tud, asen­da­tud lau­da­dest kä­si­puu­ga. Nüüd on ast­me­te juu­res ori­gi­naa­li jär­gi teh­tud uus kä­si­puu, ka see on saa­re­puust. Va­nas­ti teh­ti­gi te­ma sõ­nul trep­pe ko­ha­li­kust vää­ris­pui­dust – saa­rest või tam­mest.

„Sel­le tre­pi­ga oli tööd pä­ris pal­ju, ast­med olid kat­ki ja ku­lu­nud, need oli vi­nee­ri­ga üle löö­dud. Ja see jäi­gi mõis­ta­tu­seks, miks suur osa kä­si­puust oli omal ajal väl­ja va­he­ta­tud,“ sõ­nas meis­ter.

Tei­se kor­ru­se tre­pia­lu­ne osa ehk fua­jee laeo­sa on sa­mu­ti saa­re­puust, esial­gu oli Kuu­sa­lu val­la aren­duss­pet­sia­lis­ti Tõ­nu Am­mus­saa­re sõ­nul ka­vas pan­na tre­pi ko­ha­le lae al­la kipsp­laat.

Kui­gi Kiiu mõi­sa re­konst­ruee­ri­mis­tööd pi­did le­pin­gu jär­gi lõp­pe­ma no­vemb­riks 2017 ja val­la­va­lit­sus pi­ken­das täh­tae­ga det­semb­ri lõ­pu­ni 2017, on hoo­ne siia­ni tel­li­ja­le ehk Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­le üle and­ma­ta.

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge Su­lev Vald­maa, kes nüüd on oma vo­li­tu­sed vo­li­ko­gu liik­me­na kol­meks kuuks pea­ta­nud, esi­tas eel­mi­se aas­ta lõ­pus Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma­le Ur­mas Kirt­si­le aru­pä­ri­mi­se. Ta soo­vis tea­da, mis­su­gu­sed tööd on Kiiu mõi­sas veel te­ge­ma­ta, mil­li­ne on uus täh­taeg ja kui suu­red on le­pin­gu mit­te­täit­mi­se va­ra­li­sed kah­jud, mil­li­seid sankt­sioo­ne ra­ken­da­tak­se.

Val­la­va­lit­su­se vast­u­se aru­pä­ri­mi­se­le koos­tas aren­dus­spet­sia­list Tõ­nu Am­mus­saar. Vas­tu­ses on öel­dud, et re­konst­ruee­ri­mis­tööd on kul­ge­nud vae­va­rik­kalt ja sel­leks oli hul­ga ob­jek­tiiv­seid põh­ju­seid. Ehi­tusp­ro­jekt oli koos­ta­tud põ­hip­ro­jek­ti­na, töö­joo­ni­sed koos­tas töö­võt­ja AS Evi­ko. Re­konst­ruee­ri­mis­töö­de mak­su­mus oli ala­pa­ku­tud ja kam­mit­seb la­hen­dus­te leid­mist, töö­võt­ja pa­ku­tud konst­ruk­tiiv­sed la­hen­du­sed on ol­nud liht­sa­koe­li­sed ja sõl­tu­nud hin­nast, mil­le­ga tel­li­ja ei saa­nud nõus­tu­da. Po­le ol­nud liht­ne lei­da so­bi­lik­ke konst­ruk­tiiv­seid la­hen­du­si. On ol­nud pal­ju üm­berp­ro­jek­tee­ri­mi­si ja -ehi­tu­si, see on too­nud li­sa­pin­geid ka aja­li­ses mõt­tes.

„Sa­mas ei saa jät­ta mär­ki­ma­ta mõi­sa äär­mi­selt hal­ba olu­kor­da, mi­da ei ol­nud või­ma­lik en­ne hin­na­ta, kui al­les lam­mu­tus­töö­de käi­gus,“ kir­ju­tas aren­duss­pet­sia­list.

Val­la­va­lit­sus ei nõus­tu­nud teist­kord­selt täh­tae­ga pi­ken­da­ma. Või­ma­li­ke va­ra­lis­te kah­ju­de koh­ta vas­tas val­la­va­nem, et kõik need vaid­lu­sed on ka­suks tul­nud mõi­sa re­konst­ruee­ri­mi­sel, sa­mas li­sa­ku­lu­sid ei ole kaas­ne­nud. Vas­tu­tu­se ja sankt­sioo­ni­de ra­ken­da­mi­se va­ja­dus tu­leb aru­tu­se­le pä­rast hoo­ne val­mi­mist ja tel­li­ja­le üleand­mist.

Tõ­nu Am­mus­saar rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et se­ni on lõ­pe­ta­ma­ta ma­ja üle­mi­se kor­ru­se põ­ran­dad. Alu­mi­se­le kor­ru­se­le pa­ni ehi­ta­ja saa­li ja val­la­va­ne­ma ka­bi­net­ti par­ke­ti, na­gu oli kok­ku le­pi­tud, ja teis­te­le põ­ran­da­te­le PVC-kat­te. Üle­mi­se kor­ru­se­le ei pan­da si­se­ku­jun­da­ja­te soo­vi­tu­sel PVC-ka­tet, vaid põ­ran­da­le va­la­tud be­toon lih­vi­tak­se ja la­ki­tak­se.

0

Tu­ris­miet­te­võt­jad soo­vi­vad asu­ta­da La­he­maa tu­ris­miü­hin­gu.

„Igal tu­ris­mi­mars­ruu­ti lü­li­ta­tud La­he­maa kü­lal või piir­kon­nal peaks ole­ma oma tee­juht, kel­le poo­le saaks rah­vus­par­ki kü­las­tav tu­rist pöör­du­da. Kui tu­le­vi­kus on üle­la­he­maa­li­se tu­ris­mi­mars­ruu­di di­gi­ra­ken­dus hu­vi­lis­te­le kät­te­saa­dav ning loo­dud ka vas­tav tu­ris­miäpp nu­ti­te­le­fo­ni, saab kü­la­li­ne te­da hu­vi­ta­va ra­ja ise pai­ka pan­na ja leiab kon­tak­tid, kel­le­ga ko­ha­li­kest su­hel­da,“ nii tut­vus­ta­sid kesk­kon­naa­me­ti Lää­ne-Vi­ru­maa kesk­kon­na­ha­ri­du­se spet­sia­list En­ri Uus­na ja Põh­ja re­gioo­ni loo­dus­ka­su­tu­se spet­sia­list Kul­dar Pärn Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas La­he­maa koos­töö­ko­gu koo­so­le­kul, kui­das peaks loo­dav in­te­rak­tiiv­ne kaar­di­ra­ken­dus töö­ta­ma.

Üle­la­he­maa­li­se tu­ris­mi­mars­ruu­di idee pak­kus paar aas­tat ta­ga­si Kol­ga­kü­la Selts, kui seo­ses La­he­maa rah­vus­par­gi kait­se­kor­ral­dus­ka­va ava­li­kus­ta­mi­se­ga sai esi­ta­da et­te­pa­ne­kuid eda­sis­teks te­ge­vus­teks. En­ri Uus­na ja Kul­dar Pärn hak­ka­sid mul­lu sü­gi­sel tu­ris­miäp­pi väl­ja töö­ta­ma. La­he­maa kü­las­tus­kes­ku­se di­gi­taal­se kaar­di­ra­ken­du­se baa­sil on prae­gu­seks saa­dud üle 200 ob­jek­ti, mi­da tu­ris­ti­de­le in­te­rak­tiiv­selt tut­vus­ta­da – öö­bi­mis-, toit­lus­tus- ja uju­mis­ko­had, vaa­ta­mis­väär­su­sed. Lõ­puks on va­ja lei­da IT-spet­sia­lis­tid, kes sel­le­le vii­ma­se lih­vi an­na­vad.

„Esial­gu oleks in­te­rak­tiiv­ne kaart lei­tav vee­bib­rau­se­ris, edas­pi­di töö­taks väl­ja ka nu­ti­te­le­fo­nis ka­su­ta­mi­se või­ma­lu­se,“ sel­gi­ta­sid nad ja tõ­de­sid, et ra­has­tust kõi­ge jaoks veel po­le, kuid eel­tööd saab ära te­ha.
Di­gi­taal­ne tu­ris­mi­kaart an­naks La­he­maa kü­la­li­se­le või­ma­lu­se tu­ris­mi­mars­ruut soo­vi kor­ral kaar­di­na väl­ja prin­ti­da. Kui kaart saa­dak­se val­mis ka te­le­fo­ni jaoks, on kü­las­ta­jal või­ma­lik oma lii­ku­mist nu­ti­te­le­fo­ni­ga pi­de­valt jäl­gi­da.

Olu­li­ne on, et sel­li­ne tu­ris­miäpp an­nab ko­ha­li­ke­le või­ma­lu­se pak­ku­da kü­las­ta­ja­te­le uu­si tee­nu­seid ja neid rek­laa­mi­da. In­fot saaks li­sa­da ja ma­ha võt­ta ker­ge vae­va­ga – vas­ta­valt sel­le­le, mil­li­sed tee­nu­sed on pa­ras­ja­gu kät­te­saa­da­vad. Kaar­di­ra­ken­dus peaks töö­ta­ma mit­mes kee­les.

Kõi­ge sel­le eel­dus on, et La­he­maa kü­lad-piir­kon­nad tee­vad koos­tööd, kok­ku tu­leks pan­na ko­gu La­he­maad lä­biv mars­ruut, tõ­de­sid nad.

Koo­so­lek lõp­pes sel­le­ga, et rah­vas ja­ga­ti kol­me grup­pi ja koos pan­di pai­ka või­ma­li­kud mat­ka­ra­jad lä­bi kü­la­de. Ühes gru­pis olid Kuu­sa­lu val­la La­he­maa piir­kon­na ran­na­kü­la­de ini­me­sed, tei­ses Kuu­sa­lu val­la maa­kü­la­de rah­vas ja kol­man­das La­he­maa kü­la­de esin­da­jad Lää­ne-Vi­ru­st Hal­ja­la val­last.

Kü­la­de ja MTÜ­de koos­töö
„Mit­mel pool maail­mas on aru saa­dud, et kait­sea­la va­jab tu­ris­mi ja tu­rism va­jab kait­se­ala­sid. Eri­ti olu­li­ne on kait­sea­la­del sääs­tev tu­rism ehk ar­ves­ta­da tu­leb kul­tuu­ri­pä­ran­di ja kesk­kon­na­ga, aus­ta­da ko­ha­lik­ku ko­gu­kon­da ja te­ha nii, et ka­su ei lä­heks ühe rei­si­kor­ral­da­ja tas­kus­se, vaid jao­ta­taks õig­la­selt – ko­ha­li­kud saak­sid oma osa sel­le eest,“ kom­men­tee­ris koos­töö­ko­gu koo­so­le­kul MTÜ Öko­kul­ler ja MTÜ Kol­ga­kü­la Selts te­gev­juht Kai­sa Lin­no.

Ta tu­le­tas meel­de, et kaks aas­tat ta­ga­si oli Kol­ga­kü­las tu­ris­mi­tee­ma­li­ne kok­ku­saa­mi­ne ning kõ­la­ma jäi mõ­te, et tu­ris­tid sõi­da­vad sa­ge­li Kuu­sa­lu val­last lä­bi, oma ra­ha val­da ei jä­ta, ko­ha­li­kud ini­me­sed ei pa­ku ra­ha ku­lu­ta­mi­seks li­sa­või­ma­lu­si: „Prae­gu saa­vad ka­su Ees­ti ja ka vä­lis­maa tu­ris­mi­fir­mad, aga kui ise ole­me pii­sa­valt tu­ge­vad, siis ole­me ka kon­ku­ren­ti­de jaoks ole­mas.“

Kai­sa Lin­no õp­pis paar aas­tat Maaü­li­koo­lis loo­dus­tu­ris­mi ning te­gi nüüd üle­vaa­te oma ma­gist­ri­tööst „Ko­ha­li­ku ko­gu­kon­na kaa­sa­tus La­he­maa rah­vus­par­gi tu­ris­mi­kor­ral­dus­se“.

Ta uu­ris La­he­maa rah­vus­par­gi ka­he oma­va­lit­su­se aren­gu­ka­va­sid ja muid aren­gu­do­ku­men­te ku­ni rii­gi­ta­san­di­ni, in­terv­juee­ris 12 ko­ha­lik­ku tu­ris­miet­te­võt­jat, in­ter­ne­ti­põ­hi­se­le an­kee­di­le vas­ta­sid 27 kü­la­va­ne­mat või MTÜ juh­ti.

Sel­gus, et rii­gi ja rah­vus­par­gi ta­san­dil on sääs­tev tu­rism aren­gu­ka­va­des­. Aga La­he­maa ka­hest omavalitsusest si­sal­da­sid Vi­hu­la val­la aren­gu­do­ku­men­did tu­ris­mi ja ko­ha­li­ke kaa­sa­mist olu­li­selt roh­kem kui Kuu­sa­lu val­lal. Sa­mas on Kuu­sa­lu val­la La­he­maa kü­la­de aren­gu­ka­va­des ni­me­ta­tud tu­ris­mi põ­hi­li­se et­te­võt­lus­või­ma­lu­se­na, on plaa­ni­tud te­ha mat­ka­ra­du ja pai­gal­da­da in­fo­tahv­leid.

Vas­ta­nu­test ena­mik oli sei­su­ko­hal, et ko­ha­lik­ke on tu­ris­mi­kor­ral­dus­se kaa­sa­tud vä­he. Kü­si­mu­se­le, kas nen­de kü­la võiks ol­la üks osa La­he­maad lä­bi­vast tu­ris­mi­mars­ruu­dist, vas­ta­sid val­dav osa kü­sit­le­tud kü­la­va­ne­ma­test ja MTÜ­de juh­ti­dest jaa­ta­valt.

Kaisa Linno mär­kis, et Kuu­sa­lu vald võiks võt­ta ees­ku­ju en­di­selt Vi­hu­la val­lalt, kes lii­tu­s Hal­ja­la val­la­ga – tu­rism oli Vi­hu­la val­la aren­gu­do­ku­men­ti­des suu­relt väl­ja too­dud. Kuu­sa­lu val­la aren­gu­ka­vas on tu­ris­mi ka­hes ko­has – osa­le­da tu­ris­mi­mes­si­del ja tä­his­ta­da tu­ris­miob­jek­tid.

Ma­gist­ri­töö et­te­pa­ne­kud on: riik võiks luua rah­vus­par­ki­de süs­teem­se tu­ris­mi­kor­ral­du­se, rah­vus­par­gi va­lit­se­jal tuleks koos­tada sääst­va tu­ris­mi st­ra­tee­gia, et­te­võt­jatel luua võr­gus­ti­k koos­töös amet­kon­da­de­ga, oma­va­lit­sus peaks ka­su­ta­ma ära Kuu­sa­lu val­la tu­ris­mi­po­tent­siaa­li ja ko­gu­kond vil­je­le­da ko­gu­kon­na­tu­ris­mi.

„Kõik osa­poo­led on La­he­maal val­mis ko­gu­kon­na ena­maks kaa­sa­mi­seks tu­ris­mi­kor­ral­dus­se ja –te­ge­vus­tes­se, aga puu­dub aru­saam, kes ja kui­das se­da peaks te­ge­ma,“ on ma­gist­ri­töö üks jä­rel­dus.

Kai­sa Lin­no: „Pa­lu­sin hin­nan­gut ka eks­per­ti­delt. Nen­de sei­su­koht on, et tar­vis oleks La­he­maa tu­ris­mi­võr­gus­tik­ku, ku­hu kuu­luk­sid li­saks tu­ris­miet­te­võt­ja­te­le veel oma­va­lit­su­se ja kesk­kon­naa­me­ti esin­da­jad ning ak­tiiv­sed ela­ni­kud. EAS ta­haks La­he­maa tu­ris­mi­vald­kon­na ini­mes­te­ga roh­kem su­hel­da, sel­lest te­kik­sid uued ra­has­tus­või­ma­lu­sed, aga po­le konk­reet­set or­ga­ni­sat­sioo­ni.“

Tu­ris­miü­hin­gul 15 po­tent­siaal­set asu­ta­jat
Kai­sa Lin­no tea­tas koo­so­le­kul, et teeb al­ga­tu­se asu­ta­da La­he­maa tu­ris­miü­hing, ning pa­lus koo­so­le­ku­le tul­nud tu­ris­miet­te­võt­ja­tel, MTÜ­de eest­ve­da­ja­tel ja kesk­kon­naa­me­ti töö­ta­ja­tel end kir­ja pan­na, kui on hu­vi­ta­tud al­ga­tu­se­ga lii­tu­mi­sest. Koo­so­le­kul ol­nud li­gi 40 ini­me­sest and­sid all­kir­ja 15. Le­pi­ti kok­ku, et asu­ta­jaid võib edas­pi­di li­san­du­da. Ühing on ka­vas amet­li­kult asu­ta­da sü­gi­sel, kui tä­na­vu­ne tu­ris­mi­hooaeg saab lä­bi.

Ta üt­les, et es­malt on plaan ja­ga­da La­he­maa 5 piir­kon­naks, kor­ral­da­da tut­vus­ta­vaid koo­s­ole­kuid, et ko­ha­lik­ke ela­nik­ke veel roh­kem kaa­sa­ta, ka neid, kes se­ni ei ole tu­ris­mi­ga te­ge­le­nud, kuid võik­sid või ta­hak­sid.

„Koos­tasin pro­jek­ti­taot­luse Lea­der-prog­ram­mi. Li­saks koo­so­le­ku­te­le võiks käia hu­vi­lis­te selts­kon­na­ga näi­teks Lä­tis, Gau­ja piir­kon­nas. Se­da on too­dud ees­ku­juks, koos­töö ja en­da tut­vus­ta­mi­ne pi­di Lä­tis vä­ga häs­ti toi­mi­ma. Kor­ral­daks ka gii­di­de­le ehk kü­la­de tee­juh­ti­de­le kur­su­sed, et an­da alg­tead­mi­si gii­di­mi­sest,“ rää­kis ta Sõ­nu­mi­too­ja­le.

MTÜ Aren­dus­ko­da tä­na­vu­sed Lea­der-voo­rud olid ava­tud kol­ma­päe­va, 14. veeb­rua­ri­ni. Mil­li­seid pro­jek­te ra­has­ta­tak­se, sel­gub su­ve al­gu­seks.

0

Pä­rast se­da, kui töö­päe­vi­ti pi­ken­da­ti Lok­sa-Tal­linn-Lok­sa mars­ruu­dil paa­ri hom­mi­kust ja õh­tust bus­si­lii­ni lä­bi Kuu­sa­lu ale­vi­ku rah­va­ma­ja­ni, aval­das Kol­ga­kü­la ela­nik Eve Adam­son Fa­ce­boo­kis ava­li­ku kir­ja Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­le ja kir­jel­das, et Lok­sa kan­dist Tal­lin­nas tööl käi­va­te­le sõit­ja­te­le läks tee­kond sel­le­ga veel pi­ke­maks. Nii­gi on aja­ku­lu­kas, et bus­sid pöö­ra­vad Tal­lin­na-Nar­va maan­teelt sis­se Kii­du ja Kuu­sal­lu. Eri­ti häi­riv on, et Kuu­sa­lu ale­vi­ku tei­se ot­sa hakkas sõi­tma Tal­lin­nast kell 17 väl­juv buss, kus on ju­ba ka töölt tu­le­vad sõit­jad.

Bus­si­lii­ni­de pi­ken­da­mi­sest kuu ae­ga hil­jem esi­tas ta Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma­le koo­pia pöör­du­mi­sest Har­ju­maa Ühis­trans­por­di­kes­ku­se­le, kok­ku on sel­le­le all­kir­ja and­nud 206 bus­si­sõit­jat. Pöör­du­mist on Eve Adam­so­ni sõ­nul lu­ba­nud toe­ta­da Lok­sa lin­na­va­lit­sus. Pöör­du­mi­se lu­bas ühist­rans­por­di­kes­ku­ses­se viia Lok­sa lin­na­pea Vär­ner Loots­mann. Lok­sal ai­ta­sid all­kir­ju ko­gu­da lin­na sot­siaal­töö­ta­jad, kir­ja­le sai all­kir­ju an­da ka Lok­sa güm­naa­siu­mis.

Eve Adam­son li­sas, et all­kir­ju oleks roh­kem, kui ar­ves­ta­da es­malt Fa­ce­boo­ki teks­ti­le an­tud toe­tu­se­ga, aga füü­si­li­selt ei jõua kõi­ki­de­ni.

Sõit­jad pa­lu­vad pöördumises Lok­sa-Tal­linn-Lok­sa suu­nal sõit­va­te lii­ni­bus­si­de graa­fi­ku­tes ja mars­ruu­ti­des pik­ka ae­ga va­lit­se­va eba­nor­maal­se, rei­si­ja­vae­nu­li­ku olu­kor­ra tõt­tu op­ti­mee­ri­da lii­ni­bus­si­de sõi­dug­raa­fi­kuid ja viia aja­lis­se vas­ta­vus­se lä­bi­ta­va va­he­maa­ga ning muu­ta vä­he­malt ühel lii­nil osa­li­selt mars­ruu­ti.

Lok­sa bus­si­jaa­mast on Tal­lin­nas­se Bal­ti jaa­ma li­gi 70 ki­lo­meet­rit. Lii­ni­bus­sid lä­bi­vad se­da kesk­mi­selt tun­ni ja 30 mi­nu­ti­ga, sõl­tu­valt mars­ruu­dist 10 mi­nu­tit roh­kem või vä­hem. Ena­mas­ti sõi­dab lii­ni­buss kii­ru­se­ga 50-70 ki­lo­meet­rit tun­nis, et mit­te en­ne et­te­näh­tud ae­ga jõu­da järg­mi­ses­se pea­tu­ses­se. Tal­lin­nast Rak­ver­re või Haap­sal­lu on 100 ki­lo­meet­rit, lii­ni­bus­sid sõi­da­vad sin­na sa­mu­ti 1 tun­ni ja 30 mi­nu­ti­ga.
Tal­lin­na ja Lok­sa va­he­lis­te bus­si­lii­ni­de sõi­duae­ga teeb pi­ke­maks as­jao­lu, et kõik bus­sid sõi­da­vad sis­se

Kuu­salu kes­ku­ses­se ja pöö­ra­vad sealt ta­ga­si. Kui­gi ko­ha­ti on väl­ju­mi­si poo­le­tun­nis­te va­he­de­ga.
„Väl­ju­mis­te sel­li­se ti­he­du­se juu­res võiks ol­la kas või üks eksp­ress­liin Lok­sa­le ja lii­nid, mis Kuu­sal­lu sis­se ei kee­ra,“ lei­tak­se kir­jas.

Et­te­pa­nek on viia sõi­dug­raa­fi­kud aja­lis­se vas­ta­vus­se lä­bi­ta­va va­he­maa­ga ning bus­si­de­le lu­ba­tud sõi­du­kii­ru­se­ga. Soo­vi­tak­se, et osa­li­selt muu­de­taks lii­ni­de 152 ja 155 mars­ruu­te, jät­tes väl­ja Kuu­sa­lu kes­ku­se pea­tu­sed, lii­nil 155 ka Kiiu mõi­sa pea­tus, ning taas­ta­da mõ­le­mal lii­nil Kuu­sa­lu ja Kiiu pea­tu­sed Tal­lin­na-Nar­va maan­tee via­duk­ti­delt ma­ha­sõi­tu­de juu­res. Neil lii­ni­del väl­ju­vad Tal­lin­nast töö­päe­va­del 9 bus­si ja sa­ma pal­ju ka Lok­salt, kok­ku puu­du­taks muu­da­tus 18 lii­ni.

Kuu­sa­lu val­la aren­duss­pet­sia­list Tõ­nu Am­mus­saar, kes on val­la esin­da­ja Har­ju­maa Ühist­rans­por­di­kes­ku­se nõu­ko­gus, kom­men­tee­ris, et mõist­lik oleks ta­ga­da Lok­salt pea­lin­nas tööl käi­va­te­le ini­mes­te­le kii­re sõit Tal­lin­na ja ko­ju ta­ga­si: „Lok­sa linn ja Kuu­sa­lu piir­kond ei ole suu­te­li­sed ta­ga­ma kõi­gi­le ko­ha­li­ke­le ini­mes­te­le töö­koh­ti. Kui töö­le ja ta­ga­si sõit­mi­ne muu­tuks mõ­le­mal kor­ral aja­li­selt 20 mi­nu­ti võr­ra lü­he­maks, oleks see kok­ku 40 mi­nu­tit. Kui kor­ru­ta­da 20 töö­päe­va­ga kuus, saak­si­me kok­ku­hoi­du 16 tun­di kuus ehk ka­he töö­päe­va ja­gu ae­ga. Kui buss sõi­daks Lok­salt Tal­lin­na ja ta­ga­si tun­ni aja­ga, hoiaks bus­sis vee­de­tud ae­ga kok­ku 3 töö­päe­va ja­gu. Pii­sab ilm­selt, kui hom­mi­kul ja õh­tul sõi­dak­sid Lok­sa ja Tal­lin­na va­het paar kiir­lii­ni.“

Ta üt­les, et nõu­ko­gu liik­med ei saa ot­se­selt suu­na­ta mars­ruu­ti­de kok­ku­pa­ne­kut, kuid reeg­li­na ühist­rans­por­di­kes­kus kü­sib mars­ruu­ti­de muut­mi­se koh­ta oma­va­lit­su­se ar­va­must.

Sõ­nu­mi­too­ja pa­lus mars­ruu­ti­de või­ma­li­ku muut­mi­se koh­ta kom­men­taa­ri Har­ju­maa Ühist­rans­por­di­kes­ku­se aren­dus­ju­hilt Ter­je Vil­le­milt.

„Kuu­sa­lu ale­vi­ku pea­tust ei saa lii­ni­bus­si­de mars­ruu­dist pä­ris väl­ja jät­ta, ku­na Kuu­sa­lust sõi­dab vä­ga pal­ju ini­me­si. Meil on ka­vas pan­na veel bus­se juur­de ja need olek­sid kiir­bus­sid, väik­se­ma ar­vu pea­tus­te­ga. Ole­me taot­le­nud mi­nis­tee­riu­milt li­sa­do­tat­sioo­ni, et ala­tes su­vest pan­na Tal­lin­na ja Lok­sa va­he­le sõit­ma paar hom­mi­kust ja paar õh­tust kiir­lii­ni,“ rää­kis ta.

Har­ju­maa Ühist­rans­por­di­kes­ku­se sta­tis­ti­ka jär­gi tu­li 2017. aas­tal Lok­salt ühes päe­vas kesk­mi­selt bus­si­le 193 ini­mest, Kuu­sa­lust 103. Üle sa­ja sõit­ja päe­vas tu­leb lii­ni­bus­si­des­se Har­ju­maal kok­ku 15 pea­tu­sest, neist kolm on veel Ida-Har­jus – Loo ja Kal­la­va­re kaks pea­tust, tei­sed on Lää­ne-Har­ju­maalt.

Toi­me­tus pa­lus ka and­meid, kui pal­jud sõit­jad ka­su­ta­sid kuu aja jook­sul Kuu­sa­lu rah­va­ma­ja bus­si­pea­tust. Ühist­rans­por­di­kes­ku­se and­me­tel oli neid 6. Ta­va­li­selt sel­gub poo­le aas­ta jook­sul, kas muu­da­tus on end õi­gus­ta­nud.

Ter­je Vil­le­mi tõ­des, et või­b­ol­la oleks tul­nud bus­si­lii­ne Kuu­sa­lu ale­vi­kus pi­ken­da­da sa­maaeg­selt kiir­lii­ni­de käi­vi­ta­mi­se­ga. Sõi­du­kii­ru­se koh­ta lau­sus ta, et pea­tus­te­ga liinil ei saa buss sõita sa­ma kii­res­ti kui kaug­lii­ni­buss, Har­ju­maa bus­si­lii­ni­de sõi­duae­gu vaa­da­tak­se pi­de­valt üle.

0

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus al­ga­tas 1. veeb­rua­ril sund­val­du­se sead­mi­se Pu­di­soo kü­la Rät­se­pa kin­nis­tut lä­bi­va­le tee­le.

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus ot­sus­tas eel­mi­sel nel­ja­päe­val, 1. veeb­rua­ril al­ga­ta­da sund­val­du­se sead­mi­se me­net­lus Pu­di­soo kü­las asu­va­le Rät­se­pa kin­nis­tu­le Kal­daa­lu­se tee 440 ruut­meet­ri ula­tu­ses. Kal­daa­lu­se tee­le pan­di hoia­tus­sil­ti­de­ga va­rus­ta­tud kett et­te sa­mal päe­val, 1. veeb­rua­ril ning naab­rid ei pää­se­nud au­to­de­ga enam oma kin­nis­tu­te­le ega saa­nud ka ko­du­dest väl­ja sõi­ta.

Rät­se­pa kin­nis­tu oma­ni­ku­le Kai­li-He­li­na Kolt­si­le saa­de­ti järg­mi­sel päe­val, ree­del, 2. veeb­rua­ril all­kir­jas­ta­tud kor­ral­dus, tal on õi­gus esi­ta­da Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­le ka­he nä­da­la jook­sul oma ar­va­mus ja vas­tu­väi­ted.

Val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si kom­men­tee­ris ree­del, et loo­de­ta­vas­ti avab Rät­se­pa kin­nis­tu oma­nik pä­rast val­la­va­lit­su­se kor­ral­du­se kät­te­saa­mist Kal­daa­lu­se tee ja naab­ri­tel on taas või­ma­lik au­to­de­ga lii­ku­ma pää­se­da. Kuid tee jäi su­le­tuks.

Pu­di­soo kü­la Kal­daa­lu­se tee lä­bib Rät­se­pa kin­nis­tut 77 meet­ri ula­tu­ses. Rät­se­past eda­si on veel 10 kin­nis­tut, mil­lest 7 kin­nis­tul on sis­se­kir­ju­tu­se­ga ela­ni­kud, iga­päe­va­selt ka­su­ta­vad teed 5 pe­ret.

Rüt­se­pa kin­nis­tut lä­biv tee­lõik jäi su­le­tuks ko­gu nä­da­la­va­he­tu­seks ja ka käe­so­le­va nä­da­la al­gu­ses.

Hü­vi­tis 10 130 eu­rot
Eel­ne­valt oli Rät­se­pa kin­nis­tu oma­nik in­for­mee­ri­nud Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sust tee sul­ge­mi­se ka­vat­su­sest ning tea­ta­nud, et soo­vib val­la­va­lit­su­selt Rät­se­pa kin­nis­tu­le puur­kae­vu ra­ja­mi­se ku­lu­de hü­vi­ta­mist 10 130 eu­ro ula­tu­ses.

Val­la­va­lit­sus vas­tas, et ei pea või­ma­li­kuks hü­vi­ta­da puur­kae­vu ehi­ta­mi­se ku­lu­sid, ku­na tee ka­su­ta­mi­se kü­si­mus ja kae­vu ku­lu­de hü­vi­ta­mi­ne ei ole põh­jus­li­kus seo­ses. Kai­li-He­li­na Kolts kut­su­ti lä­bi­rää­ki­mis­te­le es­malt 19. jaa­nua­riks. Ku­na ta vas­tas ei­ta­valt, siis pa­lu­ti val­la­maj­ja tul­la 1. veeb­rua­ril. Rät­se­pa kin­nis­tu oma­nik saa­tis vas­tu­se, et kaa­luks tu­le­mist ju­hul, kui vald soos­tub hü­vi­ta­ma puur­kae­vu ku­lud.

Kae­vu­ vaid­lus on seo­tud as­jao­lu­ga, et Pu­di­soo kü­la ja ka Kal­daa­lu­se tee elu­ma­ja­de piir­kond on kuu­lu­ta­tud ühis­vee­vär­gi alaks. Pu­di­soo kü­la al­ga­tu­sel ja koos­töös val­la­va­lit­su­se­ga tel­li­ti kü­la ühis­vee­vär­gi pro­jekt, mil­le­ga taot­le­ti ja saadi KI­Kist toe­tust vee­süs­tee­mi väl­jae­hi­ta­mi­seks. Va­ja­dus tek­kis sel­lest, et kü­la osad kae­vud jäid viis aas­ta­t ta­ga­si tüh­jaks.

Rät­se­pa kin­nis­tu oma­nik soo­vis Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma sõ­nul saa­da puur­kae­vu ehi­ta­mi­seks toe­tust ha­jaa­sus­tu­se prog­ram­mist, kuid ühis­vee­vär­gi piir­kon­da se­da toe­tust an­da ei saa. Mõn­da ae­ga ai­tas vald Rät­se­pa kin­nis­tul ela­vat pe­ret va­rus­ta­da joo­gi­vee­ga, sest seal olid väi­ke­sed lap­sed. Nüüd­seks on kin­nis­tu­le ra­ja­tud uus puur­kaev.

Rätsepa kinnistu joogiveega varustamist puudutav vaidlus on jõudnud ka kohtusse. Omanik taotles rohkem kui aasta tagasi kohtu kaudu, et Rätsepa kinnistu arvataks välja Pudisoo küla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavast ning soovis joogivee puudumisest tekitatud kahju hüvitamist vallalt. Küsitud kahjusumma oli ligi 13 000 eurot – tookord veel kavandatava puurkaevu maksumus. Nii Tallinna halduskohus kui ka ringkonnakohus kaebust ei rahuldanud. Mullu sügisel oli halduskohtus arutusel taas kaebus, millega sooviti Rätsepa kinnistu Pudisoo ühisveevärgi piirkonnast välja arvata. Ka selle kaebuse jättis kohus rahuldamata, selleks ajaks oli KIK otsustanud rahaliselt toetada Pudisoo veevärgi ehitamist.

Asen­dus­tee rii­gi­met­sa
Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si käis es­mas­päe­val, 5. veeb­rua­ril olu­kor­ra­ga tut­vu­mas ja kom­men­tee­ris, et Rät­se­pa kin­nis­tut lä­bi­va­le tee­­le oli li­saks lä­bi­pää­su ta­kis­ta­va­le ke­ti­le par­gi­tud sõi­duau­to.

„Kõr­va­le rii­gi­met­sa on teh­tud ra­da üm­ber kin­nis­tu pii­ri, kuid se­da on või­ma­lik lä­bi­da vaid maas­ti­kuau­to­ga, suu­re­mad ma­si­nad, näi­teks prü­giau­to, ja ma­da­la­mad ma­si­nad met­sa all lii­ku­da ei saa,“ kom­men­tee­ris ta Sõ­nu­mi­too­ja­le.

Ise­kü­si­mus on veel see, et te­gu on omaal­ga­tus­li­kult loo­dud uue tee­lõi­gu­ga, mis on ra­ja­tud rii­gi­met­sa hal­da­ja­ga kok­ku lep­pi­ma­ta. Raie­lu­ba po­le kü­si­tud ega an­tud, naab­ri­te sõ­nul on ko­hal käi­nud ju­ba ka kesk­kon­nains­pekt­sioon.

„Ava­lik hu­vi on, et piir­kon­na ela­ni­kud pää­sek­sid ko­ju ja ko­dust väl­ja ning tee­nin­dav trans­port saaks va­balt lii­ku­da. Li­gi 77 meet­ri pik­ku­se­ aja­loo­li­se ole­ma­so­le­va tee ta­lu­mi­ne oma kin­nis­tu ser­vas ei ole nii kaa­lu­kas pii­rang, et ha­ka­ta piir­kon­da ra­ja­ma või­ma­lik­ku uut teed,“ on öel­dud val­la­va­lit­su­se sund­val­du­se al­ga­ta­mi­se kor­ral­du­ses.

Ava­li­ku tee le­ping
„Olu­li­ne on as­jao­lu, et Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu 19. det­semb­ril 2001 ot­su­se­ga keh­tes­ta­tud Kuu­sa­lu val­la üldp­la­nee­rin­gu jär­gi on val­la ava­li­ke era­tee­de ni­me­kir­jas Kal­daa­lu­se tee, mis kul­geb üle Rät­se­pa kin­nis­tu,“ selgitatakse kor­ral­du­ses.

Li­sa­tud on, et rii­gi­ko­hus on mul­lu su­vel (kui aru­tas Kuu­sa­lu val­las Kol­ga­kü­las tek­ki­nud tee­vaid­lust – toim.) leid­nud, et Kuu­sa­lu val­la ko­ha­li­ke tee­de ni­me­kir­jas olev tee on ava­li­kult ka­su­ta­tav ja se­da võib ka­su­ta­da igaüks õi­gu­sak­ti­des sä­tes­ta­tud pii­ran­guid jär­gi­des. Ava­li­ku tee ta­lu­mi­se eest maks­tak­se ta­su õi­gu­sak­ti­des sä­tes­ta­tud kor­ras. Kuu­sa­lu vald ta­sub Kal­daa­lu­se tee eest maa­mak­su, ta­gab sel­le sõi­de­ta­vu­se aas­ta­ring­selt ja kan­nab nen­de ko­hus­tus­te täit­mi­se­ga seo­tud ku­lud.

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus sõl­mis Kai­li-He­li­na Kolt­si­ga 2012. aas­tal era­tee ka­su­ta­mi­se le­pin­gu viieks aas­taks, ku­ni 31. det­semb­ri­ni 2017. Le­pin­gu üle­s­üt­le­mi­se aval­du­se esi­tas ta roh­kem kui aas­ta ta­ga­si, no­vemb­ris 2016. Põh­ju­seks mär­kis as­jao­lu, et ma­da­la­ma­te sõi­du­ki­te­ga sõi­de­tak­se teel põ­hi vas­tu maad, tee on lii­va­ne ja peh­me, te­ki­vad röö­pad. Vald oli hoo­lit­se­nud tee eest tal­vel lund lü­ka­tes ja 2015 ke­va­del, kui veoau­tod tõid Rät­se­pa kin­nis­tu­le ehi­tus­ma­ter­ja­li, sõit­sid tee kat­ki ja val­la­va­lit­suse tel­li­mu­sel tee pa­ran­da­ti. Naabrid said teed eda­si ka­su­ta­da.

Rät­se­pa maa eras­ta­ti os­tu­ee­sõi­gu­se­ga 1998. aas­tal val­la­va­lit­su­se kor­ral­du­se­ga, mil­les on kir­jas, et maaük­sust lä­biv tee jät­ta ava­lik­ku ka­su­tus­se.

Lau­päe­val käis ko­hal po­lit­sei
Rät­se­pa kin­nis­tu naa­ber Pee­ter Kap­ten kir­jel­das Sõ­nu­mi­too­ja­le, kui­das pi­di lau­päe­val oma­ni­ku­le ta­gas­ta­ma lae­na­tud veoau­to ja puu­lõh­ku­mi­se ma­si­na. Ta pa­lus Rät­se­pa kin­nis­tu oma­ni­kul ava­da tee 10 mi­nu­tiks, kuid edu­tult.

Olu­kord lõp­pes sel­le­ga, et ajal, kui pe­re­rah­vast ei ol­nud, õn­nes­tus autojuhil kett eest ära võt­ta ja veoau­to ta­ga­si viia. See­pea­le kut­su­ti ko­ha­le po­lit­sei­pat­rull, kes lu­bas juh­tu­nust tea­vi­ta­da ko­ha­lik­ku piir­kon­na­po­lit­sei­nik­ku.

Pee­ter Kap­ten: „Mi­na sõi­duau­to­ga väl­ja ei pää­se, käin nüüd Tal­lin­nas tööl lii­ni­bus­si­de­ga, mis väl­ju­vad Pu­di­soolt kell 6 hom­mi­kul ja päe­val kel­la 13 pai­ku. Et val­lalt nõu­tak­se puur­kae­vu ra­ha, on mi­nu hin­nan­gul väl­jap­res­si­mi­ne. Ka mi­nu kaev jäi tüh­jaks, aga kui naab­ri­te­ga saad häs­ti lä­bi, siis vee­mu­ret po­le, on või­ma­lus tuua vett tei­se naab­ri kae­vust. Puur­kae­vu ei pi­da­nud va­ja­li­kuks en­da­le te­ha, saan hak­ka­ma, oo­tan vee­süs­tee­mi ra­ja­mist, ke­va­del pi­did tööd al­ga­ma. Prob­leem­se naab­ri koh­ta üt­len, et maal on vä­ga ras­ke ela­da, kui oled ko­gu kü­la­ga riius. Po­le, kel­le kae­vust vett pa­lu­da või muud abi kü­si­da.“

Toimetus palus Rätsepa kinnistu omanikult kommentaari.

KAILI-HELINA KOLTS: tee pole avalikus kasutuses
Toimetus palus Rätsepa kinnistu omanikult kommentaari, teisipäeval saatis Kaili-Helina Kolts e-kirja. Ta kirjutab, et mõnda aega varustas Kuusalu vald Rätsepa kinnistut veega – kord kuus toodi Kuusalu Konsumist 5liitrised kanistrid veega ja esitati arve, ta ei nõustunud sellega, vaid soovis tasuda vee kuupmeetri hinna järgi, nagu maksavad need, keda vald veega varustab.

Veel märgib Rätsepa omanik, et esitas esmaspäeval Kuusalu vallavalitsusele teabenõude. Ta soovib teada, mille alusel on kinnistut läbiv Kaldaaluse tee lõik avalikus kasutuses. „Kuni mulle pole kätte toimetatud volikogu otsust, millega kas nõustun või ei nõustu, pole tee minu kinnistut läbivas osas avalikus kasutuses,“ on kirjas.

Külaelanikke informeeris ta tee sulgemisest 5. jaanuaril. Pärast seda oli naabril korduvalt võimalus teisaldada veoauto, selgitab Rätsepa kinnistu omanik. Et möödunud laupäeval lõhuti kett, on salvestatud videokaameraga, salvestus on edastatud politseile koos kahjunõudega.

0

PARANDATUD: Ko­ha­li­ku Omaal­ga­tu­se Prog­ram­mist (KOP) saadud toetussumma oli 1890 eu­rot (mitte 2000 eurot, nagu oli ekslikult 7. veebruari Sõnumitooja paberväljaandes). 

Paar nä­da­lat ta­ga­si too­di Kuu­sa­lu Köst­ri­ma­ja ehk noor­te­kes­ku­se et­te kaks be­too­nist vä­li­ma­le­lau­da koos pin­ki­de­ga. Need on val­mis­ta­tud ja pai­gal­da­tud Kuu­sa­lu Las­te­kait­se Selt­si tel­li­mu­sel.

Selts taot­les ja sai pro­jek­ti­le „Män­gi­me ma­let“ Ko­ha­li­ku Omaal­ga­tu­se Prog­ram­mist (KOP) 1890 eu­rot. Lauad on tei­nud OÜ Kii­li Be­toon.

La­na Toom­vap Kuu­sa­lu Las­te­kait­se Selt­sist kom­men­tee­ris, et idee tek­kis sel­lest, kui su­vel ko­gu­ne­sid õpi­las­ma­le­va noo­red noor­te­kes­ku­se et­te ning is­tu­sid mu­rul. Kui te­ge­vu­sed nõud­sid kir­ju­ta­mist, siis ko­li­ti maj­ja lau­da­de äär­de.

Kuu­sa­lu ale­vi­kus on noor­tel ja ka täis­kas­va­nu­tel puudu koht, kus oleks või­ma­lus vä­li­tin­gi­mus­tes aren­da­valt ae­ga vee­ta, põh­jen­das Kuu­sa­lu Las­te­kait­se Selts KO­Pi esi­ta­tud taot­lu­ses. Kesk­väl­ja­ku­le on pai­gal­da­tud is­te­pin­gid ja ra­ja­tud hal­jas­tus, aga see ala on ale­vi­ku kor­ter­ma­ja­dest kau­gel. Noor­te­kes­ku­se esi­ne ala on ka­su­tu­sel iga­päe­va­selt, kuid se­ni po­le seal ol­nud vä­li­lau­du ega -pin­ke.

Idee on ha­ka­ta kor­ral­da­ma Kiiu, Kuu­sa­lu ja Kol­ga noor­te­kes­kus­te va­he­li­si ma­le- ja ka­be­tur­nii­re. Või­ma­lus on ha­ka­ta noor­te seas pro­pa­gee­ri­ma ma­le­män­gu. Las­te­kait­se selt­si liik­med kin­ni­ta­vad, et ma­le­lau­du või­vad ka­su­ta­da kõik ma­le­hu­vi­li­sed, sest ala on ava­li­kus ka­su­tu­ses ja val­gus­ta­tud.

Pin­gid on ma­le­lau­da­de kül­jes. Li­saks ma­le või ka­be män­gi­mi­se­le saab be­too­nist vä­li­lau­du ka­su­ta­da pik­ni­ku­lau­da­de­na, soo­je­mal ajal te­ha nen­de ta­ga va­ja­du­sel ka kir­ja­tööd, õp­pi­da õues.

Kuu­sa­lu noor­te­kes­kus­te koor­di­naa­tor Kris­ta Al­lik üt­les, et noo­red on lauad häs­ti vas­tu võt­nud, ko­he esi­me­sel päe­val is­tu­sid tüd­ru­kud lau­da­de ta­ga ja oo­ta­sid, mil­lal noor­te­kes­ku­ses töö al­gab.

0

Ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jon sai esi­me­he ja asee­si­me­he, koos­seis kin­ni­ta­tak­se järg­mi­sel is­tun­gil.

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu kin­ni­tas kol­ma­päe­va, 31. jaa­nua­ri is­tun­gil kol­me ala­ti­se ko­mis­jo­ni koos­sei­sud. Kin­ni­ta­mi­ne oli lük­ku­nud jaa­nua­ri­kuus­se, sest aas­ta lõ­pus kor­ra­ti ko­mis­jo­ni­de esi­mees­te ja asee­si­mees­te va­li­mist – esi­me­sel kor­ral no­vemb­ris va­li­ti ko­mis­jo­ni­de­le vaid esi­me­hed ja asee­si­me­hed jäid kan­di­daa­ti­de puu­du­mi­se tõt­tu va­li­ma­ta, sea­dus nõuab, et mõ­le­mad ju­hid va­li­taks kor­ra­ga.

Vo­li­ko­gu arengu- ja ee­lar­ve-ko­mis­jo­ni koos­seis kin­ni­ta­ti eel­mi­sel is­tun­gil. Ko­mis­jo­ni kuu­lu­vad esi­mees And­res Hein­ver va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald, asee­si­mees Ur­mo Ris­ti­saar va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du, ning liik­med Kris­ti Ve­te­maa, Avo Vest, Siim Nurk, Kai­do Ee­pold, Ken­no Põlt­sam, Ivar Lips­mäe ja Mar­gus Lei­vo.

Ha­ri­dus- ja noor­soo­töö ko­mis­jon
Ha­ri­dus- ja noor­soo­töö ko­mis­jon on 10liik­­meli­ne. Ko­mis­jo­ni esi­me­he Mar­ti Hää­le (va­li­mis­liit Üks Kuu­sa­lu Vald) et­te­pa­ne­kul kin­ni­ta­ti ko­mis­jo­ni liik­me­teks Vi­ha­soo las­teaia-alg­koo­li di­rek­tor Ma­ri­ka As­tor va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du, Tal­lin­na Üli­koo­li Di­gi­teh­no­loo­gia­te Ins­ti­tuu­di va­nem­tea­dur Mart Laan­pe­re va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du, Kiiu las­teaia Kii­ge­põnn hoo­le­ko­gu esi­mees Ta­nel Tom­son va­li­mis­lii­dust Are­nev Kuu­sa­lu Vald, Kuu­sa­lu kesk­koo­li klas­siõ­pe­ta­ja He­le­ri Še­lem­ba Re­for­mie­ra­kon­na ni­me­kir­ja et­te­pa­ne­kul, Kuu­sa­lu Noor­te­kes­kus­te juht Kris­ta Al­lik, Tal­lin­na Ma­jan­dus­koo­li õp­pe­jõud Jan­ne Ker­do Kol­gast, Kuu­sa­lu kesk­koo­li eel­mi­se õpi­la­se­sin­du­se juht ja nüüd­ne TTÜ tu­deng Ric­hard Raud­la ning ha­ri­du­seks­per­di­na Gus­tav Adol­fi Güm­naa­siu­mi di­rek­tor Hend­rik Agur Tal­lin­nast.

Ha­ri­dus- ja noor­soo­töö ko­mis­jo­ni aseesi­me­heks va­li­tud Su­lev Vald­maa Kon­ser­va­tiiv­se Rah­vae­ra­kon­na ni­me­kir­jast on oma vo­li­tu­sed vo­li­ko­gu liik­me­na pea­ta­nud kol­meks kuuks.

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Kal­mer Märt­son uu­ris ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mist, kas ko­mis­jo­ni asee­si­me­he vo­li­tus­te pea­ta­mi­se kor­ral tu­leb ka esi­mees uues­ti va­li­da. Vo­li­ko­gu esi­mees üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi re­gio­naal­hal­du­so­sa­kon­na nõu­nik Kers­ten Kat­tai, kes nõus­tab oma­va­lit­su­si, kin­ni­tas – vas­ta­valt sea­du­se­muu­da­tu­se­le on ko­mis­jon töö­või­me­tu, kui sel­le asee­si­mees pea­tab vo­li­tu­sed, ko­mis­jo­ni ju­hid tu­leb üm­ber va­li­da ja kin­ni­ta­da uues­ti ko­mis­jo­ni liik­med.

Sot­siaal­ko­mis­jon
Sot­siaal­ko­mis­jo­ni esi­mees on In­geld­rin Aug va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald ja ase­esi­mees Kau­po Par­ve va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du. Ko­mis­jon on 10liik­me­li­ne.

Ko­mis­jo­ni esi­me­he et­te­pa­ne­kul on liik­me­teks kin­ni­ta­tud Bal­ti Spoo­ni per­so­na­li­juht He­le­na Aug va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du, Ida-Tal­lin­na Kesk­haig­la ma­jan­dus­ju­ha­ta­ja Sig­ne Roos va­li­mis­lii­dust Are­nev Kuu­sa­lu Vald, Mai­la Ka­lais Ees­ti Kon­ser­va­tiiv­se Rah­vaerakonna ni­me­kir­jast, Kol­ga las­teaia di­rek­tor Ka­ja Mar­tin­son va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du, Kuu­sa­lu koo­li väi­kek­las­si õpe­ta­ja Ma­ri Pae­nurm va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald, nõuand­vate spet­sia­lis­ti­dena Ida-Tal­lin­na Kesk­haig­la ju­rist Ma­ri­ka Žmen­ja Ka­sis­pealt, MTÜ Kuu­sa­lu Hoo­le­la asu­ta­ja ja Ida-Har­ju­maa In­vaü­hin­gu ju­ha­tu­se lii­ge An­ne Möl­der Kol­ga­kü­last ja Kuusalu elanik, Ida-Virumaa sotsiaaltöötaja Al­vi Karp.

Kesk­kon­na- ja ehi­tus­ko­mis­jon
Kesk­kon­na- ja ehi­tus­ko­mis­jo­ni esi­mees on Raul Val­gis­te va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du ja asee­si­mees Kris­to Pa­lu va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald. Ko­mis­jon on 12liik­me­li­ne.

Ko­mis­jo­ni esi­me­he et­te­pa­ne­kul on liik­me­teks kin­ni­ta­tud SA Ani­ja Mõi­sa Hal­dus hal­dus­juht Jan­ne Kal­lak­maa va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald, ehi­tus­fir­ma Brei­te OÜ ju­ha­ta­ja And­ro Lai va­li­mis­lii­dust Are­nev Kuu­sa­lu Vald, ehi­tus­vald­kon­na­ga te­ge­le­va OÜ Tsel­lu­abi juht Kai­do Tsel­ler va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du, OÜ Lee­di­kõr­ve juht Jaa­nus Hein Kes­ke­ra­kon­na ni­me­kir­jast, ehi­tu­set­te­võt­ja Ran­no Pool Ees­ti Kon­ser­va­tiiv­se Rah­vae­ra­kon­na ni­me­kir­jast, OÜ Kuu­sa­lu Soo­jus toot­mis­juht Ta­nel Tõn­sau, Ees­ti Toi­du­lii­du juht Sir­je Po­ti­sepp Sal­mis­tult, Ger­li Sve­ta Pa­ju­puu Re­for­mie­ra­kon­na ni­me­kir­ja et­te­pa­ne­kul, ar­hi­tekt Tii­na Sko­li­mows­ki Pu­di­soolt ning Kuu­sa­lu val­la kesk­kon­nas­pet­sia­lis­ti­na töö­ta­nud (lap­se­puh­ku­sel) Tag­ni Jõe­leht Pu­di­soolt.

Ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jo­ni ju­hid sel­gu­sid kol­man­das voo­rus
Vo­li­ko­gu va­lis 31. jaa­nua­ri is­tun­gil ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jo­ni ju­hid. Kor­ra­ga tu­leb va­li­da esi­mees ja asee­si­mees, esi­me­heks saab roh­kem hää­li saa­nud kan­di­daat. Va­li­mi­si tu­li lä­bi viia kol­mes voo­rus, sest ka­hes esi­me­ses voo­rus said kan­di­daa­did hää­li võrd­selt.

Kan­di­daa­did esi­ta­ti va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du – vo­li­ko­gu esi­mees Kal­mer Märt­son te­gi et­te­pa­ne­ku va­li­da Ur­mo Ris­ti­saar ja Ur­mo Ris­ti­saar sea­dis kan­di­daa­diks And­res All­mä­gi. Sa­la­ja­sel hää­le­ta­mi­sel said Ur­mo Ris­ti­saar ja And­res All­mä­gi esi­me­ses voo­rus 8 poolt­häält, 2 se­de­lit olid keh­te­tud, va­li­mis­tel osa­le­sid 18 vo­li­nik­ku. Tei­ses voo­rus keh­te­tuid se­de­leid pol­nud, mõ­le­ma­le kan­di­daa­di­le an­ti 9 poolt­häält.

En­ne kol­man­dat voo­ru an­ti vo­li­ko­gu liik­me­te­le või­ma­lus esi­ta­da kan­di­daa­ti­de­le kü­si­mu­si. Ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jon moo­dus­ta­ti Ühi­se Ko­du et­te­pa­ne­kul ning Ur­mo Ris­ti­saar sel­gi­tas, et ühil­da­tak­se se­ni­se kul­tuu­ri- ja spor­di­ko­mis­jo­ni ning kü­lae­lu­ko­mis­jo­ni üle­san­ded, ku­na mõ­le­ma üks olu­li­ne roll on ol­nud kul­tuu­ri- ja spor­di­te­ge­vu­seks ning ko­gu­kon­nap­ro­jek­ti­de toe­tu­seks an­ta­va­te ra­ha­de jao­ta­mi­ne.

Ta mär­kis, et toe­tus­te ja­ga­mi­se põ­hi­mõt­ted on plaa­nis üle vaa­da­ta – võt­ta ees­ku­juks se­da, mis ju­ba on teh­tud ning ka teis­te ideid. Näi­teks tu­leks liht­sus­ta­da aval­dus­te esi­ta­mist in­ter­ne­tis. Ko­mis­jo­ni koos­sei­sus ei to­hiks ol­la ühe vald­kon­na esin­da­jad üle­kaa­lus, soov on sin­na lei­da ini­me­si, kes on pä­de­vad ja mõt­lek­sid ra­di­kaal­se­malt.

And­res All­mä­gi oli se­ni küla­e­lu­ko­mis­jo­ni esi­mees. Ta üt­les, et kü­la­va­ne­ma­te­ga peab edas­pi­di roh­kem koos­tööd te­ge­ma, eel­mi­sel pe­rioo­dil ei kaa­sa­tud pii­sa­valt. „Ku­na tun­nen Lok­sa poolt roh­kem, siis ko­mis­jo­ni esi­mees võiks roh­kem tun­da Kuu­sa­lu poolt.“

Kolmandas voorus uusi kan­di­daate ei esitatud. Kol­man­das va­li­mis­voo­rus osa­le­sid 17 vo­li­nik­ku. Keh­te­tuid se­de­leid ei ol­nud. Ur­mo Ris­ti­saa­re­le an­ti 11 poolt­häält, And­res All­mä­gi­le 6 – see­ga va­li­ti esi­me­heks Ur­mo Ris­ti­saar ja asee­si­me­heks And­res All­mä­gi.

Esi­mees esi­tab vo­li­ko­gu­le ko­mis­jo­ni koos­sei­su kin­ni­ta­mi­seks järg­mi­sel is­tun­gil, mis tu­leb 20. veeb­rua­ril.

0

Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu aren­gu- ja ee­lar­ve­ko­mis­jo­ni esi­mees AND­RES HEIN­VER juh­tis Tal­lin­nas 21 aas­tat ter­vis­hoiua­su­tu­si, oli aas­taid Sel­ve­ri kau­ban­dus­ke­ti ju­ha­tu­ses, nüüd töö­tab Ku­li­naa­ria OÜ di­rek­to­ri­na.

And­res Hein­ve­ri ni­mi sai Kuu­sa­lu val­las laie­malt tun­tuks 2001. aas­tal, kui Kol­gas ava­ti re­konst­ruee­ri­tud ki­vi­sild. Te­ma oli sil­la res­tau­ree­ri­mi­se al­ga­ta­ja ja eest­ve­da­ja, taot­les maan­teea­me­tilt toe­tus­ra­ha, kor­ral­das ko­ha­li­ke ela­ni­ke­ga tal­guid ja jäl­gis pro­fes­sio­naal­se­te res­tau­raa­to­ri­te tööd.

Sild oli va­ri­se­mi­so­hus, taas­ta­mis­töö­de et­te­val­mis­tu­sed al­ga­sid 1998. aas­tal, 1999 ja 2000 teh­ti kok­ku hul­ga­li­selt tal­gu­päe­vi. Kõik osa­le­jad, töö­tun­nid ja et­te­võe­tud tööd on tal­le­ta­tud pro­to­kol­li­des­se. Pea­kor­ral­da­ja lu­bab ki­vi­sil­la taas­ta­mi­se ma­ter­ja­lid edas­pi­di an­da Kol­ga muu­seu­mi­le.

Aas­tal 1881 üle Kol­ga jõe ra­ja­tud ki­vi­sild asub And­res Hein­ve­ri ko­du lä­he­dal. Te­ma ko­du­ma­ja on ehi­ta­tud Sil­laot­sa kin­nis­tu­le – prae­gu­se sau­na kõr­valt läks va­rem üle jõe mõi­sa­moo­na­ka­te sild, suur ki­vi­sild oli vaid här­ras­te­le.

„Ost­si­me kin­nis­tu, ehi­ta­si­me su­ve­ma­ja, mi­da nüüd ka­su­ta­me sau­na­na. Ko­du hak­ka­si­me kõr­va­le ehi­ta­ma 2012 mais, sis­se ko­li­si­me det­semb­ris, en­ne sõit­si­me pe­re­ga küm­me aas­tat Tal­lin­na ja Kol­ga va­het, siis jäi­me paik­seks,“ rää­gib ta.

Kui­gi on üles kas­va­nud Tal­lin­nas ja õp­pi­nud Tal­lin­nas 43. kesk­koo­lis, peab And­res Hein­ver en­nast lap­sest saa­dik Kol­ga ini­me­seks, sest seal­sa­mas Sil­laot­sa ko­ha kõr­val Si­re­li ta­lus ela­vad te­ma isa Ovardt Hein­ver ja ema Tiia Hein­ver, ta­lu kuu­lus va­rem va­na­tä­di­le Emmi Pol­to­vi­le, ma­jas asus omaaeg­ne kuu­lus Pol­to­vi pood.

Hein­ve­ri­te su­gu­võ­sa juu­red on Kuu­sa­lu val­las Kõn­nus Kop­li ta­lus, va­nai­sa Kaa­rel Hein­ver (en­ne ees­tis­ta­mist Uur­mann) oli esi­me­ne Kõn­nu val­la­va­nem ja Ees­ti maao­ma­va­lit­sus­te esin­da­ja­na Rii­gi­nõu­ko­gu lii­ge.

„Olen „Ko­du­lin­na“ poiss, kor­ras­ta­si­me meie ju­hi Tii­na Mä­gi eest­ve­da­mi­sel Tal­lin­na va­na­lin­na. Nõu­kaa­jal ajal olid ETVs sa­ma­ni­me­li­sed te­le­saa­ted, kus ka­jas­ta­ti meie te­ge­mi­si. Ku­na olin res­tau­ree­ri­mis­vald­kon­na­ga kok­ku puu­tu­nud, siis oli loo­mu­lik, et al­ga­ta­sin ki­vi­sil­la kor­da­te­ge­mi­se,“ lau­sub And­res Hein­ver.

Jõu­lu­laa­dad, raa­ma­tuk­lu­bi, rah­va­ma­ja tant­sup­lats
Kui And­res Hein­ver ja abi­kaa­sa Jan­ne Ker­do jäid Kol­ga paik­se­teks ela­ni­keks, soo­vi­sid ha­ka­ta ko­ha­lik­ku el­lu roh­kem pa­nus­ta­ma ning asu­ta­sid MTÜ Kol­ga Aren­dus. Mul­lu det­semb­ris oli Kol­ga Aren­du­se organiseerimisel ten­ni­se­hal­lis viies jõu­lu­laat, mis on ku­ju­ne­nud piir­kon­na suu­ri­maks jõu­luaeg­seks et­te­võt­mi­seks koos mit­me müü­gi­päe­va ja pi­ka kul­tuu­rip­rog­ram­mi­ga. Laa­da pe­re­nai­ne on Jan­ne Ker­do.

Nad al­ga­ta­sid ka Kol­ga raa­ma­tuk­lu­bi, mil­le raa­mes on toi­mu­nud prae­gu­seks 26 kok­ku­saa­mist kir­ja­ni­ke­ga.

Kol­ga Aren­dus on pan­nud õla al­la Kol­ga ka­ra­pi­te kor­ral­da­mi­sel. Kaa­sa on ai­da­tud Kol­ga rah­va ma­ja ümb­ru­se kor­ras­ta­mi­se­le, MTÜ eest­ve­da­mi­sel on ra­ja­tud tant­sup­lats.

Kui osu­tus sü­gi­sel va­li­tuks Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus­se, as­tus And­res Hein­ver Kol­ga Aren­du­se ju­ha­tu­sest ta­ga­si.

Elekt­ri­ku­pa­be­rid ja TPI dip­lom
And­res Hein­ver ju­tus­tab, et koo­li­poi­si­na käis Töö­jõu­re­ser­vi­de maad­lus­koo­lis ning pä­rast kesk­koo­li õp­pis Tal­lin­na 6. kut­se­koo­lis, kus sai elekt­ri­ku kut­se. Eda­si õp­pis Tal­lin­na Po­lü­teh­ni­li­ses Ins­ti­tuu­dis, too­kord­ses TPIs, nüüd­ses TTÜs, kust sai 1989. aas­tal dip­lo­mi töös­tu­se pla­nee­ri­mi­se eria­lal.
Ent töös­tu­se ase­mel sat­tus töö­ta­ma me­dit­sii­ni­vald­kon­da: „Ju­hu­se tah­tel kut­su­ti mind Tal­lin­na Me­ri­met­sa haig­las­se, al­gu­ses peaars­ti ase­täit­jaks ma­jan­dus alal. Hil­jem hak­ka­sin juh­ti­ma haig­lat di­rek­to­ri­na, peaarst oli al­lu­vu­ses. Nüüd on see Ees­tis ta­va­li­ne, siis oli täies­ti uus. Paar aas­tat ku­lus mul, et di­rek­to­ri­na end ars­ti­de ees keh­tes­ta­da. Käi­sin Hel­sin­gi Üli­koo­li Klii­ni­kus prak­ti­see­ri­mas, et mis tä­hen­dab, kui tu­leb juh­ti­da ko­gu klii­ni­ku ma­jan­dus­poolt – söök­lat, trans­por­ti, pe­su­ma­ja, la­bo­ra­too­riu­mi ja pal­jut muud. Kok­ku olin 21 aas­tat ter­vis­hoiu­süs­tee­mis.“

Kui seal­ne te­ge­vus lõp­pes, proo­vis paa­ril aas­tal omal käel aja­da äri Tšeh­hi õl­le va­hen­da­mi­se­ga. Siis kut­su­ti Sel­ve­ri kau­ban­dus­ke­ti ju­ha­ta­jaks Ees­tis ja Lä­tis.

„Olen Ees­tis ava­nud kok­ku 21 Sel­ve­ri kaup­lust. Nüüd ju­hin kol­man­dat aas­tat Sel­ve­ri tü­ta­ret­te­võ­tet Ku­li­naa­ria OÜ,“ sõ­nab And­res Hein­ver.

Vo­li­ko­gus­se kan­di­dee­ris es­ma­kord­selt
Ok­toob­ris toi­mu­nud ko­ha­li­ke va­li­mis­te tu­le­mu­se­na ko­gus And­res Hein­ver va­li­mis­lii­du Üks Kuu­sa­lu Vald liik­me­na va­li­ja­telt 84 häält, val­la­vo­li­ko­gu va­lis ta aren­gu- ja ee­lar­ve­ko­mis­jo­ni esi­me­heks.

Ta kom­men­tee­rib, et Kol­ga rah­va nii suur poo­le­hoid oli ül­la­tus: „Hak­kan va­li­ja­te­le ka­hel kor­ral aas­tas oma te­ge­mis­test vo­li­ko­gus kind­las­ti aru and­ma, ke­va­del ja sü­gi­sel. Saab tul­la kuu­la­ma ja kü­si­ma.“

And­res Hein­ver on Kuu­sa­lu val­la ma­jan­dus- või ee­lar­ve­ko­mis­jo­ni kuu­lu­nud ka kol­mel va­ra­se­mal pe­rioo­dil: „Esi­me­sel kor­ral kut­sus mind vo­li­ko­gu ma­jan­dus­ko­mis­jo­ni Kat­rin Lel­lep. Va­he­peal ne­li aas­tat ei ol­nud ko­mis­jo­nis ja vii­ma­sel va­li­mis­pe­rioo­dil kut­su­ti taas. Just see vii­ma­ne aeg oli põh­jus, miks ot­sus­ta­sin vo­li­ko­gus­se kan­di­dee­ri­da. Meie ko­mis­jo­ni töö va­jus ära, na­gu va­jus ära ka mit­mes tei­ses ko­mis­jo­nis. Sel­li­ne kor­ra­la­ge­dus oli vas­tu­võe­ta­ma­tu, kir­ju­ta­sin sel­lest ka le­hes – et pöö­ra­ke näo­ga rah­va poo­le. Hin­dan vii­mast va­li­mis­pe­rioo­di Kuu­sa­lu val­la aja­loo hal­vi­maks juh­ti­mi­seks, ini­me­sed ei ol­nud enam mo­ti­vee­ri­tud, pas­siiv­sus oli na­gu pro­test. Taht­sin sel­le as­ja kind­las­ti ära lõ­pe­ta­da. Te­gi­me ee­lar­ve­ko­mis­jo­ni­ga et­te­pa­ne­kuid, val­la­va­lit­sus ot­sus­tas sa­ge­li aga ise­moo­di.“

Es­malt oli And­res Hein­ver val­mis moo­dus­ta­ma oma va­li­mis­lii­tu, bro­nee­ris sel­le rek­laa­mi­mi­seks Sõ­nu­mi­too­jas le­he­kül­je. Kok­ku tu­lid 10-12 mõt­te­kaas­last, aga mi­da lä­he­ma­le va­li­mi­sed jõud­sid, se­da enam sai sel­geks, et õi­gem oleks lii­tu­da pa­ral­leel­selt loo­dud selts­kon­na­ga, ku­na pal­jud mõt­ted kat­tu­sid. Et mit­te bro­nee­rin­gut tuul­de las­ta, ku­jun­das le­he­kül­jest en­da rek­laa­mi, kir­jel­dab ta va­li­mis­te-eel­set ae­ga.

„Lii­tu­si­me prag­maa­ti­lis­tel kaa­lut­lus­tel, kan­di­dee­ri­si­me ühi­selt va­li­mis­lii­dus Üks Kuu­sa­lu Vald. Ni­me­kir­ja­ga sai­me vo­li­ko­gus­se viis koh­ta, kõik meie vo­li­ni­kud on vä­ga tub­lid, sü­da­me­ga val­la eest seis­vad ini­me­sed. Ar­va­si­me­gi, et 5-6 koh­ta vast õn­nes­tub või­ta. Peaa­si oli ja on, et va­li­mis­lii­dul Ühi­ne Ko­du ei te­kiks või­ma­lust val­da ük­si juh­ti­da, et ha­ka­taks teis­te­ga ar­ves­ta­ma, saak­si­me sei­sa­kust üle. Prae­gu näe­me, et samm-sam­mult sel­gi­ta­des on või­ma­lik ki­vi­ne­nud sei­su­koh­ti muu­ta.“

Va­li­mis­lii­dud Üks Kuu­sa­lu Vald, Ühi­ne Ko­du ja Are­nev Kuu­sa­lu Vald ning Re­for­mie­ra­kond on all­kir­jas­ta­nud Kuu­sa­lu val­la ava­tud juh­ti­mi­se kokkuleppe. Sel­le­ga on 19st vo­li­ko­gu­liik­mest lii­tu­nud 16 vo­li­nik­ku.

Kuu­sa­lu val­la juh­ti­mi­se­ga seo­ses on ol­nud vii­vi­tu­si ja kor­dus­va­li­mi­si, ent And­res Hein­ver on op­ti­mist­lik: „Ni­me­tan se­da nuk­ki­de ma­ha­lih­vi­mi­se pe­rioo­diks. Paar kuud lä­bi­rää­ki­mi­si ja sel­gi­ta­mi­si pole halb, Sak­sa­maal on lä­bi­rää­ki­mi­sed kest­nud mi­tu kuud. Meie aeg on ku­lu­nud pi­de­vaks sel­gi­ta­mi­seks, uu­te olu­kor­da­de keh­tes­ta­mi­seks, aga iga nä­da­la­ga lä­heb pa­re­maks. Rää­gi­me val­laee­lar­vest, uuest juh­ti­mis­mu­de­list, abi­val­la­va­ne­ma­te va­li­mi­seks kor­ral­da­me kon­kur­sid. Le­pi­me kok­ku nel­ja aas­ta suu­re­mad pro­jek­tid val­las.“

Veel mär­gib ta, et ko­mis­jo­ni liik­me hü­vi­ti­se on ko­gu aeg an­ne­ta­nud Kol­ga va­ba­taht­li­ku­le pääs­te­ko­man­do­le ja ka­vat­seb se­da te­ha ka tu­le­vi­kus.

Ho­bid: ja­hi­pi­da­mi­ne ja Baie­ri­maa
And­res Hein­ver on ja­hi­mees. Ta üt­leb, et asu­tas Ka­ha­la piir­kon­nas Ees­ti ühe esi­me­se ja­hin­du­se-MTÜ – Pü­ha­mees­te ja­hi­selt­si. Ni­mi on võe­tud po­lü­goo­ni vee­rel asu­va Pü­ha­mees­te jär­ve jär­gi, ku­na seal­kan­dis on selt­si ja­hi­maad. Ta juh­tis ja­hi­selt­si 9 aas­tat. Ja­hi­mees on eda­si ka pä­rast ame­ti ma­ha­pa­ne­kut.

Tei­ne suur ho­bi on abi­kaa­sa­ga ühi­ne – on Baie­ri­maa fän­nid, meel­dib Al­pi­de piir­kon­na kul­tuur. Mi­tu kor­da aas­tas sõi­da­vad Lõu­na-Sak­sa­maa­le, kust on saa­dud ka kiin­du­mus sel­le maa­kon­na rõi­vas­te vas­tu.

0

Ava­mi­sel osa­les Kol­ga koo­li vi­list­la­ne, mit­me tun­tud bän­di ki­tar­rist REIN T. RE­BA­NE.

Ko­ha­li­kud noo­red saa­vad ala­tes ülemöö­du­nud ree­dest, 26. jaa­nua­rist har­ju­ta­da Kol­ga koo­li keld­ri­kor­ru­sel uuen­da­tud bän­di­ruu­mis, mis re­mon­di­ti Eu­roo­pa Sot­siaal­fon­dist noor­soo­töö aren­da­mi­seks suu­na­tud toe­tus­ra­ha­dest.

Ruu­mi sei­nad ja la­gi on kae­tud svamm-iso­lat­sioo­ni­ga, et oleks he­li­kin­del. Tei­sel pool klaa­sist va­he­sei­na on he­li­teh­ni­ku pult. Noo­red saa­vad ka­su­ta­da uut või­men­dus- ja he­li­teh­ni­kat ning trum­mi­komp­lek­ti. Pil­li­toa väl­jae­hi­ta­mi­seks ja teh­ni­ka soe­ta­mi­seks kulu kok­ku 3500 eu­rot.

Ava­mi­se­le oli kut­su­tud Kol­ga koo­lis õp­pi­nud ki­tar­rist Rein T. Re­ba­ne, kes on män­gi­nud mit­mes tun­tud an­samb­lis, ka Soo­me kul­tus­bän­dis Din­go ja Tal­lin­nas taas kok­ku tul­nud an­samb­lis The Flo­wers of the Uni­vers.

Rein T. Re­ba­ne tut­vus­tas Kol­ga koo­li väi­ke­ses­se saa­li ko­gu­ne­nud noor­te­le es­malt oma muu­si­ku­kar­jää­ri. Kol­ga koo­lis õp­pis ta ka­hes vii­ma­ses kesk­koo­lik­las­sis. Sa­mal ajal män­gis pea­lin­na noor­te­bän­dis, Kol­gas mu­sit­see­ris koos tol­la­se di­rek­to­ri Mart Laan­pe­re ja oma koo­li­kaas­la­se Ind­rek Saa­re­ga, kes hil­jem kuu­lus an­samb­lis­se Uu­ri4ever. Ne­mad har­ju­ta­sid koo­li en­di­ses raa­dio­ruu­mis, mit­te all keld­ris.

Kuu­sa­lu val­la noor­te­kes­kus­te koor­di­naa­tor Kris­ta Al­lik rää­kis avamisel bän­di­ruu­mi kor­da­te­ge­mi­se mõt­te sün­nist. Ajal, mil töö­tas Kol­ga noor­te­ju­hi­na, uu­ris noor­telt, kui­das Kol­gas võiks nen­de elu hu­vi­ta­va­maks muu­ta. Ar­tur Trei­berg, kes nüüd on ju­ba Kol­ga koo­li vi­list­la­ne, vas­tas, et kor­da võiks te­ha bän­di­ruu­mi.

Kui aas­ta ta­ga­si loo­di Ees­ti Noor­soo­töö Kes­ku­se (ENTK) eest­ve­da­mi­sel Lok­sa-Kuu­sa­lu-Vi­hu­la (nüüd Hal­ja­la val­la osa) koos­töö­võr­gus­tik. Lü­li­ta­ti Kol­ga bän­di­ruu­mi kor­da­te­ge­mi­ne Kris­ta Al­li­ku et­te­pa­ne­kul koos­töög­ru­pi te­ge­vus­ka­vas­se. Koos­töög­ru­pi et­te­võt­mi­si ra­has­ta­vast prog­ram­mist „Tõr­ju­tus­ris­kis noor­te kaa­sa­mi­ne ja noor­te töö­hõi­ve­val­mi­du­se pa­ran­da­mi­ne“ an­tak­se Lok­sa-Kuu­sa­lu-Vi­hu­la piir­kon­na noor­soo­te­ge­vus­te elav­da­mi­seks kok­ku 81 088 eu­rot.

Kol­ga koo­li­ma­ja keld­ris­se loo­dud bän­di­ruu­mis on pil­li­proo­ve tei­nud vii­mas­tel aas­ta­tel mi­tu ko­ha­lik­ku noor­tean­samb­lit, va­he­peal oli tu­ba ka­su­tu­ses lao­na. Mõ­ni aeg ta­ga­si asu­sid koo­li vi­list­la­sed Rain Jü­ris­son ja Er­ko Al­lik bän­di­ruu­mi oma ku­lu­de­ga re­mon­ti­ma. Tä­nu noor­tep­ro­jek­ti toe­tu­se­le vii­di see nüüd koos­töös lõ­pu­le. Vär­vi­töö­de­ga ai­tas ja eu­roa­lus­test te­gi mööb­li Kol­ga noor­te­juht Mar­git-Kar­men Rein­velt.

Pil­li­toa ava­mis­päe­val min­di pä­rast koo­li väi­ke­sest saa­lis rää­gi­tut lä­bi lõi­ka­ma lin­ti, mis oli sea­tud bän­di­ruu­mi sis­se­pää­su et­te. Lin­di lõi­kas Rein T. Re­ba­ne. Ruu­mis sees kat­se­tas ta, kui­das kõ­lab uus trum­mi­komp­lekt, ning män­gis ka noor­te­le ki­tar­ri.

Kris­ta Al­lik: „Võr­rel­des va­ra­se­ma­ga on pil­li­tu­ba nüüd hoo­pis uh­kem. Mõ­ni­gi noor, kes sis­se as­tus, üt­les „Vau!“. Är­gi­ta­si­me, et ha­ka­ke muu­si­kat te­ge­ma, ning kaks tüd­ru­kut ja kaks pois­si tea­ta­sid, et ne­mad on hu­vi­ta­tud. Ju­hen­da­ma hak­kab neid Rein T. Re­ba­ne.“

Ki­tar­rist kom­men­tee­ris, et pä­ris eht­saks sal­ves­tuss­tuu­dioks ei saa Kol­ga bän­di­ruu­mi ni­me­ta­da, pi­gem hea­ta­se­me­li­seks proo­vi­ruu­miks al­ga­ja­te­le: „Vä­ga la­he on, et ko­he tu­lid hu­vi­li­sed noo­red ja möö­du­nud ree­del oli pil­li­ruu­mis bän­di esi­me­ne kok­ku­saa­mi­ne. Need noo­red on õp­pi­nud muu­si­ka­koo­lis ning aru­ta­si­me, mis pil­li kee­gi võiks män­gi­da. Järg­mi­ses proo­vis hak­ka­me püüd­le­ma sel­le poo­le, et ühe loo saaks al­gu­sest lõ­pu­ni sel­geks. Nen­de ees­märk on te­ha mit­mes stii­lis muu­si­kat. Soov on min­na bän­di­ga esi­ne­ma mai­kuus Lok­sa­le noor­te­bän­di­de fes­ti­va­li­le.“

Rein T. Re­ba­ne li­sas, et juur­de ta­haks Kol­gas saa­da ka tei­se noor­te­bän­di, kus po­le muu­si­ka­koo­lis käi­nud õpi­la­si. Te­ma on nõus ju­hen­da­ma mõ­le­maid an­samb­leid, sest ta ema elab en­di­selt Kol­gas ja sõi­dab sin­na nii­gi.

Esi­me­ses bän­dip­roo­vis olid ree­del Kert­tu Saag­pakk, Car­men Lau­rend, Uku-Krist­jan Sass ja And­reas Jur­jev. Kert­tu Saag­pakk: „Unis­tus on ol­nud, et mi­da­gi äge­dat võiks te­ha. Kui pil­li­ruum sai kor­da, võt­si­me sõp­ra­de selts­kon­na­ga ees­mär­gi, et tee­me oma an­samb­li.“

Ju­ba on bän­di­toas mu­sit­see­ri­mas käi­nud ka üks isa oma koo­li­poi­sist po­ja­ga. Kris­ta Al­lik too­ni­tab, et võt­me saa­vad koo­list võt­ta kõik hu­vi­li­sed, kuid nõue on, et proo­vi te­hak­se seal koos täis­kas­va­nu­ga.

Ki­tar­rist Rein T. Re­ba­ne lõ­pe­tas Kol­ga kesk­koo­li 1995. aas­tal. Alus­tas muu­si­ku­na 1989. aas­tal an­samb­lis Sac­red Fi­re, 1995 asu­tas koos Sul­li­wa­ni­ga bän­di FLY . On ol­nud mit­mes raa­dio­jaa­mas saa­te­juht ja pro­dut­sent, esi­ne­nud ka dis­ko­ri­na.

0

Eel­mi­sel es­mas­päe­val, 29. jaa­nua­ril kü­las­tas val­la­va­lit­su­se kut­sel Kuu­sa­lu kesk­koo­li ar­hi­tekt, Ees­tis pal­jud koo­lid pro­jek­tee­ri­nud Maar­ja Num­mert.

Ta vaa­tas Kuu­sa­lu koo­li­ma­ja üle ning esi­tab hin­nan­gu ja et­te­pa­ne­kud, kui­das oleks või­ma­lik muu­ta õpi­kesk­kond kaa­saeg­se­te­le nõue­te­le vas­ta­vaks ja la­hen­da­da koo­li ruu­mip­rob­leem.

Kuu­sa­lu koo­lis on käe­so­le­val õp­peaas­tal 632 õpi­last, 62 õpe­ta­jat, neist mi­tu töö­ta­vad osa­li­se koor­mu­se­ga, ja 25 tee­nin­da­vat töö­ta­jat.

Ruu­mi­kit­si­kus on nii suur, et tu­le­val sü­gi­sel ei ole või­ma­lik nel­jast esi­me­sest klas­sist kah­te enam koo­li­maj­ja ära ma­hu­ta­da, ka ei ma­hu ära põ­hi­koo­li klas­sid.

Klas­sid on vii­mas­tel aas­ta­tel pai­gu­ta­tud ka raa­ma­tu­ko­gu lu­ge­mis­saa­li, õpe­ta­ja­te tup­pa ja õpe­ta­ja­te va­he­ka­bi­net­ti­des­se. Mitmel järg­ne­va­l õp­peaas­ta­l on koo­li tu­le­mas kolm esi­mest klas­si. Sa­mas oleks lu­ge­mis­saa­li tar­vis õpi­las­te ise­seis­vaks tööks. Ka õpe­ta­ja­te toa puu­du­mi­ne te­ki­tab prob­lee­me. Laien­da­mist va­ja­vad koo­li söök­la ja gar­de­roo­bid. Nii on kir­jas 2015. aas­tal koo­li juht­kon­na koos­ta­tud do­ku­men­dis „Kuu­sa­lu kesk­koo­li ruu­mi­prog­noos ala­tes 2016/17 õp­peaas­tast“, mis esi­ta­ti val­la­va­lit­su­se­le ja hoo­le­ko­gu­le.

Val­la aren­duss­pet­sia­list Tõ­nu Am­mus­saar: „Ar­hi­tek­ti es­ma­ne hin­nang oli, et koo­li­hoo­ne on üs­na keh­vas sei­sus, pal­jud klas­si­ruu­mid on lii­ga väi­ke­sed. Kuu­sa­lu koo­li­ma­ja ehi­ta­ti 1960nda­te aas­ta­te al­gu­ses põ­hi­koo­liks, siis olid ruu­mi­nõu­ded teist­su­gu­sed. Kaa­saeg­sem on vaid koo­li­ma­ja kesk­mi­se osa tei­ne kor­rus, mis val­mis 2001. aas­tal. Ku­na ruu­mi­kit­si­ku­se prob­leem on te­ra­valt esi­le ker­ki­nud, leid­si­me, et en­ne eda­sis­te ot­sus­te lan­ge­ta­mist oleks õi­ge pa­lu­da eks­per­di sei­su­koh­ta. Ja kes saaks Ees­tis ol­la veel pa­rem as­ja­tund­ja kui mit­te Maar­ja Num­mert – Ees­ti ko­ge­nuim koo­li­de pro­jek­tee­ri­ja. Võib-ol­la üt­leb ta, et Kuu­sa­lu koo­li­ma­ja ei saa­gi üm­ber ehi­ta­da kaa­saeg­se­te­le tin­gi­mus­te­le vas­ta­vaks, või leiab, et mõn­da ma­ja­tii­ba on või­ma­lik laien­da­da-pi­ken­da­da või te­ha eral­di juur­dee­hi­tus?“

Tõ­nu Am­mus­saar li­sas, et lõp­li­kult ot­sus­tab val­la­vo­li­ko­gu, kui­das Kuu­sa­lu koo­li ruu­mip­rob­leem la­hen­da­tak­se. En­ne aru­ta­tak­se val­la­va­lit­su­ses, val­la­vo­li­ko­gu ha­ri­dus- ja noor­soo­töö ko­mis­jo­nis ning aren­gu- ja ee­lar­ve­ko­mis­jo­nis, kind­las­ti ka koo­li hoo­le­ko­gus.

Kuu­sa­lu koo­li uus hoo­le­ko­gu aru­tas ruu­mi­puu­du­se kü­si­must 20. det­semb­ril ja 16. jaa­nua­ril. Jaa­nua­ri koo­so­le­kul osa­le­sid kü­la­lis­te­na Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si, aren­duss­pet­sia­list Tõ­nu Am­mu­saar, vo­li­ko­gu aren­gu- ja ee­lar­ve­ko­mis­jo­ni esi­mees And­res Hein­ver. Aru­ta­ti mit­meid või­ma­lu­si prob­lee­mi es­ma­seks la­hen­da­mi­seks ja ka se­da, kui­das ta­li­ta­da kau­ge­mat pers­pek­tii­vi sil­mas pi­da­des.

Sep­temb­riks ehk uue õp­peaas­ta al­gu­seks pa­ku­ti mit­meid va­rian­te. Üks või­ma­lus oleks viia kaks esi­mest klas­si Kuu­sa­lu las­teae­da Jus­si­ke, kus ühe rüh­ma ruu­mid saab sü­gi­seks va­bas­ta­da õpi­las­te tar­vis. Tei­seks võiks ma­hu­ta­da Kuu­sa­lus Köst­ri­maj­ja, kus prae­gu on aju­ti­selt val­la­va­lit­sus. Kol­mas või­ma­lus võiks ol­la kuns­ti­de­koo­li uus saal ja sel­le juu­res ole­vad ruu­mid, kuid see pär­siks kuns­ti­de­koo­li tööd. Käi­di väl­ja ka idee viia algk­las­sid lä­hia­jal val­mi­vas­se Kiiu mõi­sa – val­la­va­ne­ma kom­men­taar oli see­pea­le, et mõis on re­mon­di­tud bü­roo­hoo­neks ega so­bi koo­liks.

Koo­li di­rek­tor Vel­lo Sats too­ni­tas, et koos õpe­ta­ja­te­ga on aru­ta­tud tee­mat kor­du­valt ning jõu­tud jä­rel­du­se­le, pa­rim ja kii­rem la­hen­dus oleks ren­ti­da moo­dul­koo­li­ma­ja mak­si­maal­selt nel­ja klas­si­ruu­mi­ga, et ko­gu koo­li­pe­re oleks ka edas­pi­di koos ja saaks jät­ka­ta kaa­sa­ja nõue­te­le vas­ta­va õp­pe­töö lä­bi­vii­mist.

Tõ­nu Am­mu­saar mär­kis see­pea­le, et ka­he klas­si­ga moo­dul­koo­li­ma­ja rent mak­sab ühes kuus 3500 eu­rot, nel­ja klas­si kor­ral 6500 eu­rot kuus. Val­la­va­nem li­sas, et koo­li ini­mes­te kui as­ja­tund­ja­te ar­va­mus on olu­li­ne, ning pool­das moo­dulk­las­si­de ren­ti­mist.

Pi­ke­ma pers­pek­tii­vi osas jõu­dis hoo­le­ko­gu jä­rel­du­se­le, et tu­leks ana­lüü­si­da ko­gu koo­li­võr­ku Kuu­sa­lu val­las ja ela­nik­kon­na paik­ne­mist.

Märt­sis-ap­ril­lis aru­ta­tak­se Kuu­sa­lu koo­li tee­mat uues­ti.

Val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si sõ­nas, et val­la­vo­li­ko­gu peaks vä­he­malt jaa­ni­päe­vaks jõud­ma ot­su­se­le, kui­das ta­li­ta­tak­se ka­he klas­si pai­gu­ta­mi­se osas ja ko­gu koo­li­ga edas­pi­di. Kui ot­sus­ta­tak­se, et Kuu­sa­lu koo­li­le te­hak­se juur­dee­hi­tus, tu­leks veel käe­so­le­val aas­tal kuu­lu­ta­da väl­ja ar­hi­tek­tuu­ri­kon­kurss.

0

Kol­ga­kü­la rah­vas avas prog­ram­mi „EV100 igas kü­las“ raa­mes rah­va­ma­ja sei­nal krun­ti­mi­saeg­se suu­re kü­la­kaar­di, järg­nes se­mi­nar „Kol­ga­kü­la 100 ta­lu 100 aas­tat“.

Kol­ga­kü­la Selt­si te­gev­juht ja „EV100 igas kü­las“ Ida-Har­ju koor­di­naa­tor Kai­sa Lin­no kirjeldas lau­päe­va, 27. jaa­nua­ri pä­rast­lõu­naks rah­va­maj­ja ko­gu­ne­nud kü­lae­la­ni­ke­le, kui­das sün­dis mõ­te kor­ral­da­da Ees­ti Va­ba­rii­gi­le sa­jan­da sün­ni­päe­va kin­gi­tu­seks se­mi­nar oma kü­la sa­ja ta­lu sa­jast vii­ma­sest aas­tast.

„Kü­la ta­lu­de lu­gu on meie lu­gu,“ lau­sus ta. „Kui hak­ka­si­me aru­ta­ma, mis mei­le on olu­li­ne, leid­si­me, et üks täht­sa­maid on need ma­jad, mis moo­dus­ta­vad kü­la. Pal­jud on ehi­ta­tud sa­da aas­tat ta­ga­si või veel va­rem, suu­rem osa on üm­ber ehi­ta­tud, mõ­ned jää­nud ka kor­da te­ge­ma­ta.“ 

Kui esial­gu tun­dus, et se­mi­na­ri peal­kir­ja pan­dud „sa­da ta­lu“ on lii­ga üle­pa­ku­tud arv, siis uu­ri­mis­töö käi­gus sel­gus, et um­bes nii pal­ju on­gi Kol­ga­kü­las kok­ku ta­lu­sid-ko­du­sid-su­ve­ko­du­sid.

Es­malt ava­ti laupäeval rah­va­ma­ja fua­jees Kol­ga­kü­la krun­ti­mi­saeg­ne kaart – see pä­ri­neb 1880nda­test aas­ta­test, li­sa­tud on väl­ja­võ­te kaar­di kir­jel­dus­raa­ma­tust aas­tast 1886.

Kat­te ee­mal­da­sid kaar­dilt kü­la­va­nem Mat­tias Kal­ju­mäe ja kü­la ühest va­ne­mast ta­lust, Lau­ri ta­lust, Kaur Ida­vain. Kai­sa Lin­no üt­les, et kaar­di ole­ma­so­lust kuu­lis ta ko­ha­li­ke juur­te­ga aja­loo­hu­vi­li­selt Sven-Olav Paa­ve­lilt, kes kõ­ne­les, kui­das lei­dis Root­si Rii­giar­hii­vis Sten­boc­ki fon­dist Kol­ga mõi­sa kü­la­de koh­ta koos­ta­tud krun­ti­mis­kaar­did. Sven-Olav Paa­vel soo­vi­tas, et ar­hii­vist võiks tel­li­da koo­pia Kol­ga­kü­la kaar­dist ja pan­na see sei­na­le root­siaeg­se kü­la­kaar­di kõr­va­le.

Uue kaar­di juu­res on sei­nal „EV100 igas kü­las“ kin­gip­laat, kus peal kaar­di ava­mi­se kuu­päev.
Ees­ti Va­ba­rii­gi saa­bu­va aas­ta­päe­va pu­hul löö­di see­jä­rel kü­la­va­ne­ma­ga šam­pan­jak­laa­se kok­ku ning suun­du­ti saa­li. Se­mi­na­ril kõ­ne­les Kai­sa Lin­no kü­la aja­loost, Ees­ti Va­baõ­hu­muu­seu­mi tea­dus­di­rek­tor Hei­ki Pär­di te­gi üle­vaa­te Kol­ga­kü­la ta­lu­de ar­hi­tek­tuu­rist.

Lõ­puks söö­di aas­ta­päe­va­tor­ti ning näi­da­ti slai­dip­rog­ram­mi – va­nu fo­to­sid Kol­ga­kü­la ma­ja­de koh­ta mit­mest va­ra­se­mast aas­ta­küm­nest ja kõr­va­le sü­gi­sel-tal­vel teh­tud pil­te. Droo­ni­fo­tod tel­li­ti Kuu­sa­lu fil­mik­roo­ni­kult Raul Val­gis­telt.

Pro­jek­ti­le „Kol­ga­kü­la 100 ta­lu 100 aas­tat“ saa­di toe­tust Ko­ha­li­ku Omaal­ga­tu­se Prog­ram­mist. Kaar­di­ga seo­tud ku­lu­tu­sed ta­sus Kol­ga­kü­la Selts.

Esi­me­ne ees­ti­keel­ne mai­ni­mi­ne 1587
Kol­ga mõi­sa va­ku­raa­ma­tus on 13. sa­jan­dil loet­le­tud Kol­ga­kü­las 7 ta­lu. Ees­ti kee­les on Kol­ga­kü­last kir­ju­ta­tud 1587. aas­ta üri­kus. 18. sa­jan­dil on kir­ja pan­dud 13 ta­lu. Neid ni­me­tas Kai­sa Lin­no kü­la alus­ta­la­deks – on tä­ni­ni al­les, ka nen­de pe­re­de jä­rel­tu­li­jad ela­vad Kol­ga­kü­las või ümb­rus­kon­nas.

Root­si ajal oli kü­la sü­da Kõrt­si ta­lu ümb­ru­ses. Kõrt­si ta­luhoone on tõe­näo­li­selt kü­la va­ne­maid ma­ju. Prae­gu on seal ümber la­ge­dad väl­jad. Kui 19. sa­jan­dil al­gas krun­ti­mi­ne, ta­lud said maad, löö­di kü­la sü­da laia­li, ma­ja­pal­gid võe­ti lah­ti ja pan­di kau­ge­mal taas kok­ku.

Kai­sa Lin­no ja rah­va­ma­ja va­ra­sem pe­re­nai­ne Anu Adam­son leid­sid kü­la koh­ta ma­ter­ja­le Palm­sest La­he­maa ar­hii­vist. Seal on fo­to­sid ja kir­jel­du­si 1974. aas­tast, kui tu­den­gid pil­dis­ta­sid ma­ju ja uu­ri­sid ela­ni­kelt nen­de va­nu­se koh­ta. Veel va­ra­se­mad and­med ta­lu­ma­ja­de koh­ta pä­ri­ne­vad 1939. aas­tast, kui Hu­ko Lu­met pa­ni põl­lu­ma­jan­dus­loen­du­se käi­gus kir­ja ta­lu­de hoo­ned ja nen­de va­nu­sed.

Ena­mik ku­na­gi­si ta­lu­ma­ju on prae­gu­se­ni al­les, pä­ris hä­vi­nud on um­bes 5 – ku­na­gi­sed pop­si­ko­had.
Kai­sa Lin­no: „Uu­ri­me eda­si, põ­ne­vat ma­ter­ja­li on pal­ju. Kol­ga­kü­la raa­ma­tus on ta­lu­sid kä­sit­le­tud vä­he, ta­lu­de koh­ta võiks väl­ja an­da eral­di raa­ma­tu.“

Ta li­sas, et ku­na ma­jad on erao­mand, siis slai­di­sõud pä­ris ava­li­kuks ei teh­ta, aga Kol­ga­kü­la iga pe­re saab sel­le soo­vi kor­ral ka en­da­le.

Kol­ga­kü­la oma­pä­ra – ka­na­lad
Va­baõ­hu­muu­seu­mi tea­dus­di­rek­tor Hei­ki Pär­di koos­tas Kol­ga­kü­la Selt­si tel­li­mu­sel üle­vaa­te kü­la hu­vi­ta­va­ma­test ta­lu­dest ja rää­kis nen­de ar­hi­tek­tuu­rist. Ta on kir­ju­ta­nud Ees­ti ta­lu­häär­be­ri­test, Kol­ga­kü­last va­lis siis raa­ma­tus­se kolm ma­ja – Uue­toa häär­be­ri, kus ta­lul oli ka oma vil­ja­kui­va­ti, puur­kaev ning ve­si lau­das, Lii­va­mäe häär­be­ri, kus omal ajal oli ta­lul küm­me hoo­net ja tä­na­se­ni on häs­ti hoi­tud re­hea­lu­se kau­neid uk­si, ja Too­ma­ni, mis on üks vä­he­seid ar­hi­tek­ti pro­jek­tee­ri­tud ta­lu­sid kü­las.

„Kol­ga­kü­la­le on ise­loo­mu­lik ja pal­ju­dest teis­test Ees­ti kü­la­dest eri­nev see, et siin olid ta­lu­del eral­di ka­na­lad,“ lau­sus Hei­ki Pär­di.

„Üks vä­he­seid uni­kaal­seid ehi­ti­si on hei­na­la­du aa­sus, sel­li­seid on al­les ime­vä­he. See on kui hääl mi­ne­vi­kust. Meil muu­seu­mis on mõ­ned, aga hoo­pis tei­ne asi on, kui asub oma õi­gel ko­hal.“

Ta näi­tas ka kü­la 150aas­ta­seid ta­lu­sid, mis on os­kus­li­kult üm­ber ehi­ta­tud ning mär­kis, et kui ma­ja po­le muin­sus­kait­se all, siis võib se­da muu­ta: „Aga aru­kas on en­ne sa­da kor­da mõel­da, sest va­nad ma­jad on aren­dus­te suh­tes eri­ti hel­lad. Pa­rem on nõu kü­si­da as­ja­tund­ja­telt – võt­ta näi­teks ühen­dust va­baõ­hu­muu­seu­mi maaar­hi­tek­tuu­ri osa­kon­na spet­sia­lis­ti­de­ga.“

Üheks hu­vi­ta­va­maks ja õn­nes­tu­nud ar­hi­tek­tuu­ri­ga ehi­ti­seks uue­mast ajast ni­me­tas ta spor­dik­lu­bi Ra­da suu­sa­baa­si, mil­le 1968-1970 ehi­ta­sid tree­ner ja en­di­ne tipps­port­la­ne Hei­no Tšern­javs­ki ning ko­ha­li­kud suu­sa­poi­sid. Hei­ki Pär­di tun­nus­tas ar­hi­tek­ti ja lau­sus, et see ma­ja jät­tis sü­ga­va mul­je.

Suu­sak­lu­bi juht Hel­ges Mänd­mets üt­les, et ehi­ta­jad ise olid ar­hi­tek­tid: „Joo­nis­ta­si­me ma­jap­laa­ni lii­va pea­le 1968. aas­ta ap­ril­lis. Kui oli va­ja ma­ja­pa­be­rid kor­da aja­da, siis Maae­hi­tusp­ro­jek­ti ar­hi­tek­tid koos­ta­sid pro­jek­ti ma­ja jär­gi.“