Esmaspäev, 11. detsember 2017
Autorid Posts by Ülle Tamm

Ülle Tamm

832 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Sün­ni­päe­va­peol tõ­de­ti, et mee­le­tu töö plaa­dil kõ­la­va­te lau­lu­de­ga on tõst­nud Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koo­ri ta­se­me­le, na­gu ei ku­na­gi va­rem.

Kuu­sa­lu val­da kon­kurs­si­del edu­kalt esin­da­nud Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koor loo­di 2002. aas­tal Kol­ga ja Kuu­sa­lu kam­mer­koo­ri­de baa­sil, kuid sün­ni­päe­va pee­tak­se Kol­ga kam­mer­koo­ri asu­ta­mi­se jär­gi. Kol­gas kut­su­sid 1987. aas­tal me­hi ja nai­si koo­ri laul­ma Ki­ro­vi kol­hoo­si Kol­ga osa­kon­na too­kord­ne kul­tuu­ri­juht Kat­rin Lel­lep ja koo­li muu­si­kaõ­pe­ta­ja Anu Die­ner. Di­ri­gen­diks pa­lu­ti Kuu­sa­lu kesk­koo­li muu­si­kaõ­pe­ta­ja ja koo­li­koo­ri­de di­ri­gent Taa­vi Es­ko. Kol­ga kam­mer­koo­ri esi­me­ne proov oli 2. no­vemb­ril 1987.

Kuu­sa­lus moo­dus­ta­ti kam­mer­koor kaks aas­tat hil­jem, 1989. aas­ta veeb­rua­ris. Siis pu­hu­sid Ees­tis va­ba­du­se tuu­led veel tu­ge­va­malt ning Van­taa se­ga­koor Soo­mest pöör­dus Kuu­sa­lu muu­si­ka­koo­li poo­le ja kut­sus en­da­le kül­la Kuu­sa­lu kam­mer­koo­ri. Sel ajal oli kut­se Soo­me vä­ga suur asi, kuid Kuu­sa­lus kam­mer­koo­ri pol­nud. Muu­si­ka­koo­li di­rek­to­ri Ma­re Rus­sa­ku eest­ve­da­mi­sel pan­di se­ga­koor kok­ku, abi­vä­ge pa­lu­ti Kol­ga kam­mer­koo­rist. Taavi Esko sai ka selle koori di­ri­gen­diks.

Taa­vi Es­ko mee­nu­tab nüüd, et va­rem ei ol­nud ta täis­kas­va­nu­te koo­ri ju­hen­da­nud, nõud­mi­sed en­da­le ja lauljatele olid ko­he kõr­ged, re­per­tuaa­ri võe­ti keerulisemaid teo­seid: „See oli na­gu avas­ta­mis­retk, ot­si­sin so­bi­lik­ku re­per­tuaa­ri. Olen ik­ka öel­nud, et kam­mer­koor te­gi mi­nust tõe­li­se di­ri­gen­di.“

Ku­na käi­di üks­tei­sel abis ja sa­ge­li esi­ne­ti ka koos, oli mõ­ne aja pä­rast loo­mu­lik, et ka­hest kam­mer­koo­rist sai üks koor.

Plaat 23 lau­lu­ga
Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koor esi­tas lau­päe­va, 25. no­vemb­ri õh­tul Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas juu­be­li­kont­ser­dil lau­le oma vast­val­mi­nud plaa­dilt „Ma lau­lan suust ja sü­da­mest“.

Kont­ser­di al­gu­ses tä­nas koo­ri pre­si­dent Ul­vi Rand saa­li­täit pub­li­kut, nen­de seas ka fänn­klu­bi, kes kõik 30 aas­tat on käi­nud kont­ser­ti­del ja koo­ri toe­ta­nud: „Ja tä­na­me meie di­ri­gen­ti Taa­vi Es­kot. Ei tea, kust ta küll oma ener­gia võ­tab, ilm­selt kos­mo­sest.“

Koo­ri di­ri­gent ja kuns­ti­li­ne juht Taa­vi Es­ko kii­tis, et Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koor on aas­ta­te­ga muu­tu­nud vo­kaal­teh­ni­li­selt jär­jest pa­re­maks. Eel­mi­sel õh­tul, 24. no­vemb­ril esi­ne­ti paa­ri lau­lu­ga edu­kalt Tal­lin­na Üli­koo­lis, kus tä­his­ta­ti 70. aas­ta täi­tu­mist muu­si­kaõ­pe­tu­se alus­ta­mi­sest. Ta too­ni­tas, et koo­ril on hea või­ma­lus kut­su­da vas­tu­tus­rik­ka­ma­te­le esi­ne­mis­te­le ap­pi oma vi­list­la­si, kel­lest on saa­nud pro­fes­sio­naal­sed koo­ri­laul­jad. Nii olid abi­li­sed ka Tal­lin­na Üli­koo­li kont­ser­dil ja lau­päe­val Kuu­sa­lus. Plaa­di sal­ves­tus­tel tu­lid sa­mu­ti vi­list­la­sed ap­pi.

„Poo­led plaa­di­le lin­dis­ta­tud lau­lu­dest on Vel­jo Tor­mi­se loo­ming. Te­ma oli mi­nu men­tor ja õpe­ta­ja,“ lau­sus di­ri­gent kont­ser­dil maest­ro Vel­jo Tor­mi­se pul­ma­lau­le sis­se ju­ha­ta­des. Veel rää­kis Taa­vi Es­ko lau­lu­de va­he­le, kui­das õp­pis Tal­lin­na Pe­da­goo­gi­li­ses Ins­ti­tuu­dis muu­si­kaõ­pe­ta­ja eria­lal koos oma sõb­ra, he­li­loo­ja Peep Sa­ra­pi­ku­ga, kel­le „Ta len­dab me­si­puu poo­le“ on lau­lu­pi­du­de üks ar­mas­ta­tu­maid lau­le. Plaa­dil on ja kont­ser­dil tu­li et­te­kan­de­le Sa­ra­pi­ku „Ruk­ki­vi­hud re­he all“, mis di­ri­gen­di sõ­nul kuu­lub sa­mu­ti he­li­loo­ja pa­ri­ma­te lau­lu­de hul­ka.

Kok­ku on plaa­dil Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koo­ri esi­tu­ses 23 lau­lu. Plaa­di te­ge­mi­se idee pak­kus ja viis sel­le pro­dut­sen­di­na el­lu koo­ri laul­ja Alek­san­der Sko­li­mows­ki. Toe­tust saa­di Ees­ti Kul­tuur­ka­pi­ta­li ka­he taot­lus­voo­ru eri­ne­va­test fon­di­dest kok­ku 1100 eu­rot, Kuu­sa­lu val­lalt 1000 eu­rot, spon­so­rid toe­ta­sid hel­delt, 300 eu­rot li­sas MTÜ Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selts plaa­di amet­li­ku väl­jaand­ja­na. Ku­na te­gu on ori­gi­naal­plaa­di­ga, oli sel­le väl­jaand­mi­ne ku­lu­kas ja töö­ma­hu­kas. Kõik plaa­di­ga seo­tud õi­gu­sed kuu­lu­vad kul­tuu­ri­selt­si­le.

Sal­ves­ta­ma asu­ti tä­na­vu jaa­nua­ris, vii­ma­ne lin­dis­tus oli sep­temb­ris. Lin­dis­ta­ti Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas ja Kuu­sa­lu ki­ri­kus. Sal­ves­tas toon­meis­ter Ta­nel Kles­ment.

Juu­be­li­kont­ser­dil ja­ga­ti uut plaa­ti koo­ri toe­ta­ja­te­le, kel­le abi­ta po­leks ol­nud või­ma­lik CD-d sel­li­sel ku­jul väl­ja an­da. Ka kõik plaa­di sal­ves­ta­mi­sel laul­nud laul­jad said sel­le kin­gi­tu­seks. Plaa­ti sai os­ta kont­ser­di jä­rel, edas­pi­di on müü­gil Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas. Ti­raaž on 300.

Just töö plaa­di­ga – sa­ge­da­sed proo­vid, har­ju­ta­mi­ne koos hää­le­sead­ja Lee­lo Tal­vi­ku­ga, en­da kok­ku­võt­mi­ne lin­dis­tus­tel – see on and­nud koo­ri kõ­la­le di­ri­gen­di sõ­nul kva­li­ta­tiiv­se tõu­su.

Taa­vi Es­ko: „Ühel het­kel tund­si­me kõik end vä­ga mo­ti­vee­ri­tult, as­tu­si­me üh­te jal­ga. Te­gi­me lä­bi suu­re aren­gu. Koo­ril on vä­ga hea au­ra. Alek­sand­ri idee tun­dus esial­gu pä­ris hull­jul­ge, na­gu oli ka paar aas­ta­t ta­ga­si te­ma mõ­te, et võik­si­me laul­da vo­kaal­teh­ni­li­selt vä­ga nõud­lik­ku „Mi­se­re­re mei, Deus“. Mõ­le­mad olid meie jaoks suur väl­ja­kut­se, üt­le­sin, kui et­te võ­ta­me, siis pea­me se­nist lat­ti üle­ta­ma.“

Ul­vi Rand li­sas, et plaa­di hea­le kva­li­tee­di­le ai­tas kaa­sa ka oma ala ti­pu Ta­nel Kles­men­ti suh­tu­mi­ne: „Ta töö­tab pro­fes­sio­naal­se­te muu­si­ku­te­ga. Meie­ga töö­ta­des ei lask­nud ta nõr­ge­maid esi­tu­si lä­bi, üt­les, et see oli ju­ba vä­ga hea, aga tee­me paar kor­da veel. Ning kui meid ühel kor­ral oli sal­ves­tu­sel vä­hem, soo­vi­tas, et võ­ta­me seekord planeeritu lin­ti edas­pi­di. Plaa­di te­ge­mi­ne tä­hen­das, et pool aas­tat olid meil proo­vid kol­mel päe­val nä­da­las, li­saks Lee­lo Tal­vi­ku lau­lu­laag­rid, lin­dis­ta­mi­sed, kõik pa­nus­ta­si­me pal­ju. Aga tu­le­must kuu­la­tes ole­me sel­le­ga vä­ga ra­hul. Plaat so­bib vä­ga heaks kin­gi­tu­seks oma lä­he­das­te­le ja sõp­ra­de­le“.

Juu­be­li­kont­ser­di­le järg­ne­sid õn­nit­le­mi­ne ja sõ­na­võ­tud, ter­vi­ta­jaid-õn­nit­le­jaid oli se­da­võrd pal­ju, et kü­la­li­sed sai koh­vi­lau­da pa­lu­da plaa­ni­tust tund ae­ga hil­jem.

Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koo­ri järg­mi­ne ko­ha­lik esi­ne­mi­ne tu­leb Kuu­sa­lu ki­ri­kus 11. det­semb­ril jõu­lu­kont­ser­dil, kus Taa­vi Es­ko on nel­ja koo­ri­ga – li­saks juu­bi­la­ri­le veel Kuu­sa­lu koo­li las­te­koo­ri ja noor­te­koo­ri­ga ning sel­lest sü­gi­sest alus­ta­nud pois­te­koo­ri­ga, kus lau­la­vad 3.-7. klas­si poi­sid.

Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koor
Di­ri­gent Taa­vi Es­ko, sop­ra­nid El­le Rii­ves, Mai­re Kuu­se ja Ter­je Va­na­hans, Kel­li La­tik, Mar­git Lõ­he­laid, Tag­ni Jõe­leht, al­did An­ne Viil­ma, Eve­lin Es­ter, Ma­ri-Liis Lil­le­leht, Hil­ja Tu­ge­dam, Ka­ja Mar­tin­son, Kris­tii­na Re­ba­ne ja Ul­vi Rand, te­no­rid Ero Es­ko, Il­mar Le­gen­kov, Karl-Rai­ner Jä­nes, Ai­vo Sik­ka ja Ind­rek Olesk, ba­ri­to­nid Alek­san­der Sko­li­mows­ki ja Ott Ja­la­kas, bas­sid Lau­ri Es­ko, Ott Kask juu­nior, Ur­mas Kirs­man.

0

Lok­sa vo­li­ko­gu va­lis VÄR­NER LOOTS­MAN­NI lin­na­peaks 12 poolt­hää­le­ga.

Lok­sa lin­na­vo­li­ko­gu is­tun­gil nel­ja­päe­val, 23. no­vemb­ril oli päe­va­kor­ras lin­na­pea va­li­mi­ne. Lok­sa 15 vo­li­ko­gu­liik­mest olid ko­hal 13. Vii­mas­te va­li­mis­te­ga on vo­li­ko­gus 13 vo­li­nik­ku Kes­ke­ra­kon­na ni­me­kir­jast ja 2 IR­Li ni­me­kir­jast.

Vo­li­ko­gu esi­mees Rein Hei­na tea­tas, et vo­li­ko­gus on moo­dus­ta­tud Kes­ke­ra­kon­na frakt­sioon, mis on 13liik­me­li­ne, ja lu­ges et­te frakt­sioo­ni et­te­pa­ne­ku – va­li­da Lok­sa lin­na­peaks se­ni­ne lin­na­pea Vär­ner Loots­mann.
Il­mi Ter­novs­ka­ja üt­les, et te­ma ja Ig­nar Tam­sa­lu tee­vad et­te­pa­ne­ku va­li­da lin­na­peaks And­res Kask­la. „See on Lok­sa rah­va soov,“ sel­gi­tas ta ning soo­vis et­te lu­ge­da, miks Vär­ner Loots­mann ei so­bi Lok­sa lin­na­peaks. Rein Hei­na ei and­nud sel­leks Il­mi Ter­novs­ka­ja­le sõ­na, vii­da­tes Lok­sa lin­na põ­hi­mää­ru­se­le.

Is­tun­gil vii­bi­nud abi­lin­na­pea And­res Kask­la sõ­nas, et ei soo­vi kan­di­dee­ri­da, ku­na te­ma­ga ei kon­sul­tee­ri­tud eel­ne­valt. Va­li­mis­se­de­li­te­le kir­ju­ta­ti Vär­ner Loots­man­ni ni­mi.

Il­mi Ter­novs­ka­ja soo­vis, et lin­na­pea kan­di­daat tut­vus­taks, mi­da nel­ja aas­ta jook­sul ka­vat­seb Lok­sal te­ha. Rein Hei­na pa­ni hää­le­tu­se­le, kas nõu­tak­se tut­vus­ta­mist. Sel­le vas­tu olid 12 rah­vae­sin­da­jat, poolt oli Il­mi Ter­novs­ka­ja.

Sa­la­ja­sel hää­le­ta­mi­sel olid Vär­ner Loots­man­ni linnapeaks valimise poolt 12 vo­li­ko­gu­lii­get, üks se­del oli keh­te­tu.
Vär­ner Loots­mann tä­nas vo­li­ko­gu ja aval­das loo­tust, et koos­töö on as­ja­lik, na­gu on se­ni ol­nud kõi­gi nen­de­ga, kes ta­ha­vad koos­tööd te­ha. Tal­le kin­gi­tud lil­led an­dis lin­na­pea eda­si lin­na­sek­re­tä­ri asen­da­ja­le Ai­ri Öö­sa­lu­le, põh­jen­da­des, et Ai­ri Öö­sa­lu võt­tis lin­na­sek­re­tär Ka­rin Ka­selt ame­ti üle ja on sel­le­ga häs­ti hak­ka­ma saa­nud.

Vär­ner Loots­mann on Lok­sa lin­na­pea ol­nud ala­tes 2010. aas­tast. Ta on aas­taid juh­ti­nud Ees­ti Kes­ke­ra­kon­na Har­ju piir­kon­da ning hil­ju­tis­te ko­ha­li­ke va­li­mis­te­ga va­li­ti taas Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus­se, mil­le lii­ge on ol­nud ala­tes 2009. aas­ta va­li­mis­test.

Lok­sa lin­na­va­lit­sus
Tei­ne päe­va­kor­ra­punkt oli lin­na­va­lit­su­se koos­sei­su kin­ni­ta­mi­ne ja eel­mi­se lin­na­va­lit­su­se ame­tist va­bas­ta­mi­ne. Vär­ner Loots­mann üt­les, tal on hea meel, et lin­na­va­lit­sus on saa­nud häs­ti hak­ka­ma. Ta te­gi et­te­pa­ne­ku moo­dus­ta­da uus lin­na­va­lit­sus sa­mu­ti viie­liik­me­li­ne, na­gu on ol­nud se­ni. Lin­na­va­lit­sus­se kin­ni­ta­da ame­ti­koh­ta­de jär­gi abi­lin­na­pead And­res Kask­la ja Hil­le­ri Trei­salt ning liik­me­teks Vik­tor Fjo­do­rov ja Õn­ne Teern. Lin­na­va­lit­sus­se kuulub ja selle tööd ju­hib lin­na­pea.

Uue lin­na­va­lit­su­se kin­ni­ta­mi­se poolt olid kõik ko­ha­lol­nud vo­li­ko­gu­liik­med. Lok­sa lin­na­va­lit­su­se liik­med kuu­lu­vad Ees­ti Kes­ke­ra­kon­da.

Il­mi Ter­novs­ka­ja pöör­dus pä­rast is­tun­git Sõ­nu­mi­too­ja poo­le ja rää­kis, et ku­na tal­le ei an­tud is­tun­gil sõ­na, soo­vib aja­le­he kau­du ava­li­kus­ta­da põh­jen­du­sed, miks And­res Kask­la oleks so­bi­nud lin­na­peaks. Põh­jen­du­sed olid loet­le­tud kir­ja­li­kus et­te­pa­ne­kus: „Ta tun­neb ela­nik­ke ja abis­tab neid reaal­selt, mit­te ei lu­ba. Ta ar­ves­tab ela­ni­ke et­te­pa­ne­ku­te­ga, tun­neb oma tööd, on kur­sis Lok­sa plus­si­de ja mii­nus­te­ga. Ta kan­di­dee­ris vo­li­ko­gus­se ja sai hea tu­le­mu­se. Ka Lok­sa ela­ni­kud soo­vi­vad lin­na­peaks And­res Kask­lat.“

Veel palus Il­mi Ter­novs­ka­ja avaldada loe­te­lu, mil­le et­te­lu­ge­mist is­tun­gil ei või­mal­da­tud – ta soo­vis tut­vus­ta­da Lok­sa tä­na­va­tel ini­mes­telt ko­gu­tud üt­lu­si sel­le koh­ta, miks Vär­ner Loots­mann ei peaks olema lin­na­pea: „Lok­sal puu­du­vad rah­va­koo­so­le­kud. Lok­sa Elu ei ka­jas­ta Lok­sa te­ge­lik­ku elu, igas le­hes on ol­nud se­ni lin­na­pea pilt. Lin­na­va­lit­su­ses on liialt pal­ju amet­nik­ke. Lok­sa aren­gu­ka­va on täit­ma­ta. Sot­siaal­töö ei toi­mi Lok­sal. Kesk­kü­te on kal­lis. Kõik on ära müü­dud, aga ku­hu on saa­nud müü­gi­ra­ha. Noor­te va­ba aeg on si­sus­ta­ma­ta, puu­du­vad teat­riõh­tud. Kul­tuu­ri­ma­ja juht on 73aas­ta­ne. Las­teaias puu­dub koo­liks et­te­val­mis­tus­rühm. Su­vel on uju­la kolm kuud kin­ni. Lin­na­va­lit­su­se pea­raa­ma­tu­pi­da­ja on ka 9 kor­te­riü­his­tu raa­ma­tu­pi­da­ja. Ees­ti kee­le õpe puu­dub ve­ne­keel­se­le ela­nik­kon­na­le. Val­ge­jõe äär ja me­re­rand on ko­ris­ta­ma­ta. Amet­ni­kud sõi­da­vad lin­na bus­si­ga rin­gi. Lin­na­pea saab mo­biil­te­le­fo­ni ka­su­ta­da pii­ran­gu­te­ta, ku­lu­de eest ta­su­tak­se lin­naee­lar­vest.“

0

Möö­du­nud pü­ha­päe­va, 26. no­vemb­ri kesk­päe­val kõ­la­sid Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas oma­aeg­se tun­tud duo Kaa­rel Kil­vet-Tõ­nu Tamm lau­lud. Ori­gi­naa­lis lasti neid kuu­la­ta trü­ki­soo­jalt duu­belCD-plaa­dilt „Küll mõ­ni poiss või ilus ol­la“. Sa­mal ajal näi­da­ti ek­raa­nil fo­to­sid näit­le­ja­te-laul­ja­te Kaa­rel Kil­ve­ti ja Tõ­nu Tam­me esi­ne­mis­test.

Kuu­sa­lu­rah­va Teat­ri näi­te­trupp esi­tas rah­va­ma­jas duo re­per­tuaa­rist kolm lau­lu „Ala­ti olen mi­na lus­ti­lik“, „Mar­ga­ree­ta“ ja „Tu­le mu rin­na­le“. Näit­le­jad ni­me­ta­sid se­da veeb­rua­ris EV 100. sün­ni­päe­va pai­ku esi­eten­du­va lau­lu­män­gu „Ar­mas­tus, pulm ja abie­lu ehk Tu­lu­saks Ju­ha­tu­seks ja Lõ­bu­saks Aja­wii­teks Noo­re-Rah­wa­le“ trei­le­riks. La­vas­tab Tõ­nu Tamm – üks kuul­sa duo laul­ja­test. La­vas­tu­ses ka­su­ta­tak­se Kil­ve­ti-Tam­me lau­le ning sa­ja aas­ta ta­gu­seid ene­sea­biõ­pi­kuid, näi­teks „Sa­la­dus, kui­das nei­du­de sü­da­meid ära või­ta“. Teks­tid va­lis la­vas­ta­ja.

Väi­ke­se kont­ser­di ja plaa­die­sit­lu­se­ga tä­his­ta­ti Kuu­sa­lu­rah­va Teat­ri la­vas­ta­ja Tõ­nu Tam­me 75. sün­ni­päe­va, mis oli 22. no­vemb­ril. Peo alus­tu­seks avas juu­bi­lar rah­va­ma­jas oma maa­li­de näi­tu­se „Kuu sa­lud“.

Pü­ha­päe­val esit­le­tud CD-plaat sün­dis tä­nu MTÜ Kuu­sa­lu­rah­va Tea­ter eest­ve­da­mi­se­le, pro­dut­sent ja idee au­tor on MTÜ juht Enn Kirs­man: „Usun, et oleme Kaarel Kilveti ja Tõnu Tamme laulude plaadiga teinud Eesti kultuuri jaoks olulise teo. Olin lap­se­na nen­de suur fänn. Es­malt oli mõ­te pa­lu­da ER­Ri ar­hii­vist lau­lud ja te­ha ise üks plaat, kin­ki­da Tõ­nu­le 75. sün­ni­päe­vaks. Lau­le on ar­hii­vis üle 40, kui need kät­te sai­me, oli sel­ge, et tu­leb te­ha kät­te­saa­da­vaks kõi­gi­le hu­vi­lis­te­le. Et ERR ja Au­to­ri­te Ühing soo­vi­sid Tõ­nu Tam­me lu­ba, osa­les ka te­ma plaa­di väl­jaand­mi­se prot­ses­sis. Ta­su­si­me lau­lu­de eest nii ER­Ri­le kui ka au­to­ri­te ühin­gu­le.“

Toe­tust taot­le­ti hooand­ja.ee kau­du, soov oli saa­da 750 eu­rot, ko­gu­ti 831 eu­rot, toe­ta­jaid oli 41. Li­saks saa­di toe­tust Kul­tuur­ka­pi­ta­lilt, Kuu­sa­lu val­lalt, teat­rit­rupp pa­nus­tas ko­gu tä­na­vu tee­ni­tud pi­le­ti­tu­lu, kok­ku ku­lus plaa­di­le üle 2600 eu­ro. Plaa­di ümb­ri­se ku­jun­das kunst­nik Ai­var Ju­han­son Saun­ja kü­last. Ti­raaž on 500. Plaa­ti saab os­ta Kuu­sa­lu rah­va­ma­jast ja tru­pi ko­du­le­he kau­du. Plaan on saa­da CD müü­gi­le suu­re­ma­tes­se muu­si­ka­poo­di­des­se.
Esit­lu­sel oli ko­ha­lik­ku rah­vast, näit­le­jaid kau­ge­malt, ka Kaa­rel Kil­ve­ti tüt­red. Kaa­rel Kil­vet su­ri 2005. aas­tal.

0

Lok­sa vo­li­ko­gu kin­ni­tas nel­ja­päe­val, 23. no­vemb­ril vo­li­ko­gu ala­tis­te ko­mis­jo­ni­de koos­sei­sud. Ala­ti­si ko­mis­jo­ne on ne­li.

Re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni koos­seis kin­ni­ta­ti eel­mi­sel is­tun­gil, sel­le esi­mees on Kes­ke­ra­kon­na ni­me­kir­jast Hei­ki Tud­re, liik­med Ol­ga Mas­lo­va ja IR­Li ni­me­kir­jast Ig­nar Tam­sa­lu.

Ma­jan­dus- ja ee­lar­ve­ko­mis­jo­ni esi­me­heks va­li­ti siis Rein Hei­na, asee­si­me­heks Hel­le Loots­mann. Esi­mees Rein Hei­na te­gi nüüd et­te­pa­ne­ku kin­ni­ta­da liik­me­teks Kes­ke­ra­kon­na ni­me­kir­jast vo­li­ko­gu liik­med Ro­bert Roht­la, Hei­ki Tud­re, Ar­tur All­mä­gi, abi­lin­na­pea And­res Kask­la, lin­na­va­lit­su­se lii­ge Vik­tor Fjo­do­rov, IR­Li ni­me­kir­jast vo­li­ko­gu liik­med Il­mi Ter­novs­ka­ja ja Ig­nar Tam­sa­lu.

Kul­tuu­ri-, va­baa­ja-, spor­di- ja noor­soo­ko­mis­jo­ni esi­me­heks va­li­ti Ma­ri­ja Kudr­ja­ko­va, asee­si­me­heks Mar­git Amer. Esi­me­he Ma­ri­ja Kudr­ja­ko­va et­te­pa­ne­kul kuu­lu­vad ko­mis­jo­ni veel Kes­ke­ra­kon­na ni­me­kir­jast vo­li­ko­gus­se va­li­tud Hel­le Loots­mann, Je­le­na Täht ja Rai­ner Lapp, Kes­ke­ra­kon­na ni­me­kir­jas kan­di­dee­ri­nu­test muu­si­ka­koo­li di­rek­tor Lau­ri Me­tus, Lok­sa las­teaia di­rek­tor Kai­re Kot­kas, abi­lin­na­pea Hil­le­ri Trei­salt ning suu­satreener Er­ti Paal­berg ja ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­ja Lii­na Lii­va­mä­gi.

Ha­ri­dus- ja sot­siaal­ko­mis­jo­ni esi­me­heks va­li­ti eel­mi­sel is­tun­gil Ga­li­na Ni­ki­ti­na, asee­si­me­heks Na­tal­ja Ka­li­ni­na. Ga­li­ni Ni­ki­ti­na et­te­pa­ne­kul kin­ni­ta­ti ko­mis­jo­ni liik­me­teks vo­li­ko­gu liik­med Hel­le Loots­mann ja Ju­ri Grill Kes­ke­ra­kon­na ni­me­kir­jast, Il­mi Ter­novs­ka­ja IR­Li ni­me­kir­jast, Hil­le­ri Trei­salt, Lok­sa güm­naa­siu­mi di­rek­tor Õn­ne­la Ted­re­kin, Kai­re Kot­kas, las­te­kait­se- ja sot­siaal­nõu­nik Tii­na Murd­vee.

0

Ta­ri­tu Tu­ba­tea­ter Saa­re­maalt la­vas­tas Kuu­sa­lu ela­ni­ku ENE­LI SE­PA kir­ju­ta­tud „Ron­gi“.

Ke­va­del oli Saa­re­maal Ta­ri­tu rah­va­ma­jas seal­se tu­ba­teat­ri esie­ten­dus. Tru­pi la­vas­ta­ja Hel­le Kes­kü­la oli uueks tü­kiks va­li­nud näi­den­di „Rong“, mil­le au­tor on Kuu­sa­lu ela­nik Ene­li Sepp. La­vas­tu­se­ga käi­di su­ve al­gu­ses Saa­re-, Hiiu-, Lää­ne- ja Pär­nu­maa har­ras­tus­teat­ri­te fes­ti­va­lil.

Möö­du­nud nä­da­la­va­he­tu­sel sai „Ron­gi“ nä­ha Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas – trupp pak­kus, et tu­leb sel­le­ga ka au­to­ri ko­du­kan­ti.

Ene­li Sepp töö­tab Bal­ti Spoo­nis per­so­na­li- ja töö­kesk­kon­nas­pet­sia­lis­ti­na. Ta on kok­ku kir­ju­ta­nud küm­me­kond näi­den­dit, neist 6 põh­jal teh­tud la­vas­tu­si on va­rem män­gi­tud Kuu­sa­lu rah­va­teat­ris. Vii­ma­ne, seits­mes ko­ha­lik la­vas­tus oli lü­hi­näi­dend „Meie võit­lus“. Sel­le la­vas­tas Ven­do Pee­bo mõ­ni aas­ta ta­ga­si Len­du­ri­te ki­vi juu­res – oli tel­li­tud tükk, kõ­ne­les met­sa­ven­da­dest.

Näi­dend „Rong“ on au­to­ri sõ­nul kir­ju­ta­tud 2004. aas­tal ning an­tud Ees­ti Näi­te­män­gua­gen­tuu­ri­le. Teat­rid saa­vad sealt en­da­le so­bi­vaid näi­den­deid va­li­da. Har­ras­tust­rup­pi­del sõl­tub va­lik sa­ge­li sel­lest, kui pal­ju te­ge­la­si näi­den­dis on – kas ja­gub rol­le kõi­gi­le tru­pi­liik­me­te­le.

Ene­li Sepp: „„Ron­gi“ idee sün­dis, kui sõit­sin 2003. aas­tal Tal­lin­nast Leht­ses­se, oma õe­le kül­la. Rong pea­tus igas pea­tu­ses, jaa­ma­hoo­neid on nüüd vä­he ka­su­tu­ses, ena­mas­ti on pi­si­ke­sed pea­tus­ko­had. Tek­kis mõ­te, et kui­das jaa­ma­hoo­ne­tes ini­me­sed ku­na­gi olid, mis seal toi­mus. Kui idee pä­he tu­leb, siis sel­lest enam ei pää­se, hak­kab peas ke­ri­ma, tu­leb ära kir­ju­ta­da.“

Ta­ri­tu Tu­ba­teat­ri tut­vus­tu­ses on „Ron­gi“ koh­ta kir­jas: „On ron­gi­vak­sal, pa­ka­ne ja torm, on rei­si­jad ja töö­ta­jad. Puu­dub ai­nult rong. Ron­gi oo­da­tak­se eri­ne­va­tel põh­jus­tel. Põh­ju­sed sel­gu­vad eten­du­se käi­gus.“

Tru­pi näit­le­ja Ai­li Sa­long kir­jel­das Ka­di raa­dio saa­tes „Kesk­päev“, et lu­gu on tra­gi­koo­mi­li­ne, suu­res­ti üles ehi­ta­tud ini­mes­te eri­pal­ge­li­su­se­le. Te­ge­vus toi­mub vak­sa­lis, kui väl­jas on kä­re külm. Ini­me­sed on la­val ka­su­ka­te ja mant­li­te­ga. Pä­ris su­vel se­da see­tõt­tu eten­da­da ei saa.

Ene­li Sepp rää­gib, et es­malt käis la­vas­ta­ja tal Kuu­sa­lus kü­las, uu­ris au­to­ri mõt­teid näi­den­di koh­ta. Ap­ril­lis sõi­tis au­tor Saa­re­maa­le esie­ten­du­se­le. Ta ju­tus­tab, et Ta­ri­tu asub Ku­res­saa­rest lää­ne pool, tun­dus na­gu kü­la po­le­gi, oli ai­nult rah­va­ma­ja. Ja siis hak­kas rah­vast mit­melt poolt saa­bu­ma.
„Ta­ri­tu Tu­ba­tea­ter on vä­ga to­re trupp, jäi­me näit­le­ja­te­ga Fa­ce­boo­kis suht­le­ma. Et nad taht­sid nüüd Kuu­sal­lu tul­la, oli suur ül­la­tus, võe­ti ühen­dust, et sõi­da­vad Kuu­sa­lu rah­va­maj­ja män­gi­ma, kas tu­len vaa­ta­ma. To­re on sel­le tru­pi män­gu vaa­da­ta – kui­das rol­li sis­se läk­sid, oma­va­hel män­gi­sid, üks­teist toe­ta­sid,“ tun­nus­tab au­tor.

Puh­hi-lood ja mui­nas­ju­tud
Ene­li Sepp tu­li Kuu­sal­lu ela­ma 1999. aas­tal. Ta kut­su­ti män­gi­ma Kuu­sa­lu näi­te­rin­gi, mil­le ju­hen­da­ja oli siis Ven­do Pee­bo. Te­gi nel­ja aas­ta jook­sul kaa­sa mit­mes la­vas­tu­ses. Kui Kuu­sa­lu tru­pil oli soov tul­la väl­ja las­tee­ten­dus­te­ga, sea­dis Ven­do Pee­bo las­te­tü­ki „Tä­na män­gi­me Puh­hi“, ku­hu mõ­ned lood kir­ju­tas ka Ene­li Sepp. Poo­le aas­ta pä­rast esi­ta­ti „Puh­hi jõu­lu­puud“.

Järg­ne­sid la­vas­ta­ja tel­li­tud tõ­si­sem tükk „Hin­ge­de lood“, siis las­te­le „Jõu­lu­mui­nas­jutt“, mil­le la­vas­tas Sai­ma Kal­lion­si­vu. 2010. aas­tal tel­lis Ven­do Pee­bo taas Ene­li Se­palt näi­den­di, „Ka­du­nud mui­nas­ju­tu­le“ kir­ju­tas au­tor ka lau­lu­sõ­nad. Sa­mal aas­tal lau­rit­sa­päe­va pai­ku män­gi­ti Kuu­sa­lu ki­ri­kuaias Ene­li Se­pa „Koh­tu­mi­ne Lau­rit­sa­ga“.

„Nüüd on kir­ju­ta­mi­ses ol­nud pi­kem paus,“ üt­leb Ene­li Sepp.

„Aeg on ku­lu­nud oma pe­re­le. Näi­den­did on si­su­li­selt ot­se­kui ise mu juur­de tul­nud, vii­ma­sel ajal ei ole ideid tek­ki­nud, vä­gi­si ma kir­ju­ta­da ei ta­ha. Paar näi­den­dit on poo­le­li, oo­ta­vad head lõp­pu, vaik­selt no­kit­sen nen­de kal­lal. Kir­ju­ta­mi­ne on mul ve­res, sel­lest ei pää­se. Ja tun­dub, näi­den­did on mi­nu tee­ma. Kui oma lap­sed sün­di­sid, siis ma enam Kuu­sa­lu näi­tet­ru­pis kaa­sa ei jõud­nud te­ha. Aga ju la­vaaeg oli­gi mul sel­leks, et õp­pi­da, mis­moo­di la­val sünd­mu­sed toi­mu­vad, kui­das lii­gu­tak­se ja rää­gi­tak­se.“

Näi­den­di „Rong“ koh­ta mär­gib ta, et va­rem on sa­ma tük­ki män­gi­nud Al­bu rah­va­tea­ter: „To­re, et see rong on lii­ku­ma läi­nud ja teeb pea­tu­si seal, kus ta­va­li­selt rong ei käi.“

0

Sa­maaeg­selt saab vaa­da­ta Tar­tu män­guas­ja­muu­seu­mist Kol­ka too­dud näi­tust „Ki­ri ka­ri“.

Kuu­sa­lus õmb­le­ja ja ak­tiiv­se ise­te­ge­vus­la­se­na tun­tud Git­ta Truus on ala­tes ok­toob­rist Kol­ga muu­seu­mi fon­di­hoid­ja. Kaks aas­tat ta­ga­si il­mus Sõ­nu­mi­too­jas lu­gu „Git­ta Truus taas­tas Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na ro­he­li­se trii­bu­must­ri“. Sel­les kir­jel­das ta, kui­das hak­kas Vil­jan­di Kul­tuu­ria­ka­dee­mia rah­vus­li­ku kä­si­töö osa­kon­na tu­den­gi­na uu­ri­ma Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na rah­va­rõi­vas­te au­tent­seid too­ne ning avas­tas, et vär­vid olid kir­ka­mad, kui nõu­ko­gu­de ajal olu­de sun­nil too­de­tud see­li­ku­kan­gal.

Nüüd­seks on Git­ta Truus jõud­nud rah­vus­li­ku teks­tii­li eria­lal vii­ma­se­le, nel­jan­da­le kur­su­se­le ning avab Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja Ul­vi Meie­ri är­gi­tu­sel näi­tu­se „Oma käe­ga loo­du“. Nä­ha saab Git­ta Truu­si ja ta kur­su­se­kaas­las­te val­mis­ta­tud ese­meid – rah­va­rii­deid, tek­ke, vai­pu, suk­ki, kin­daid ja rand­me­kat­teid – ning õpin­gu­te käi­gus teh­tud tööp­roo­ve ja nen­dest koos­ta­tud kaus­tu. Näi­tus on osa õp­pe­töös et­te näh­tud prak­ti­kast.

Git­ta Truus: „Näi­tus on ha­riv, tut­vus­ta­me Ees­ti eri piir­kon­da­de kä­si­töö­teh­ni­kat rah­va­riie­te val­mis­ta­mi­sel. Olen käi­nud õpin­gu­te käi­gus pal­ju­des muu­seu­mi­des, tut­vu­nud au­tent­se­te rah­va­riie­te­ga, joo­nis­ta­nud ma­ha must­reid. Rah­va­rii­deid on Tar­tu, Pär­nu, Rak­ve­re, Har­ju muu­seu­mis, Se­tu­maa ja Mu­hu muu­seu­mis, ka Hiiu­maal ja Saa­re­maal.“

Veel on näi­tu­sel Git­ta Truu­si ka­van­deid ning kõr­val ka nen­de põh­jal val­mis­ta­tut – sti­li­see­ri­tud rõi­vad, mil­le juu­res on ka­su­ta­tud rah­va­riie­te must­reid ja mo­tii­ve.
Sep­temb­rist Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja ame­tis­se asu­nud Ul­vi Meier kii­dab, et nii ilu­sas­ti ja pee­nelt teh­tud kä­si­tööd on lau­sa ka­de vaa­da­ta: „Soo­vi­tan tul­la näi­tu­se­ga tut­vu­ma. Kes teab, mi­da tä­hen­dab täp­ne tik­ki­mi­ne, hee­gel­da­mi­ne ja ku­du­mi­ne, os­ka­vad se­da töö­roh­kust nä­ha ja hin­na­ta. Kä­si­tööõ­pe­ta­ja­tel ja güm­naa­siu­mi­nei­du­del soo­vi­tan kind­las­ti tul­la, mõ­ni­gi noor võib saa­da är­gi­tust ja min­na rah­vus­lik­ku teks­tii­li õp­pi­ma.“

Näi­tu­sel on ka vil­la­ne sti­li­see­ri­tud kleit, sea­tud man­ne­kee­ni­le. Se­da klei­ti on Git­ta Truus kand­nud mit­mel pool ning kui­gi pa­lu­ti Ees­ti Rah­va Muu­seu­mis­se näi­tu­se­le, ot­sus­tas klei­ti sin­na mit­te an­da – siis po­leks saa­nud käe­so­le­val tal­vel se­da kan­da. Kol­ga näi­tus on üle­val jaa­nua­ri lõ­pu­ni, veeb­rua­ri kül­ma­del päe­va­del saab veel ka­su­ta­da.

Näi­tu­se­ga seo­ses on Kol­ga muu­seu­mi üles pan­dud kangastel­jed, kü­las­ta­ja­tel on või­ma­lus ise proo­vi­da, kui­das käib kalt­su­vai­ba ku­du­mi­ne.

Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja UL­VI MEIER hoiab käes rah­vus­li­ku must­ri­ga kä­pik­nuk­ku näi­tu­selt „Ki­ri ka­ri“.

Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja UL­VI MEIER hoiab käes rah­vus­li­ku must­ri­ga kä­pik­nuk­ku näi­tu­selt „Ki­ri ka­ri“.

„Ki­ri Ka­ri“ – ANU RAUA koo­tud loo­mad
Kä­si­töö tee­ma­ga haa­kub Kol­ga muu­seu­mi tei­ne väl­ja­pa­nek – Tar­tu Män­guas­ja­muu­seu­mist on saa­de­tud ki­ri­loo­mad ja -lin­nud. Need te­ge­la­sed on teks­tii­li­kunst­nik Anu Raua raa­ma­tust „Ki­ri ka­ri“. Ki­ri tä­hen­dab sel­les kon­teks­tis must­rit – te­gu on kä­sit­si koo­tud-ti­ki­tud loo­ma­de­ga, neid kau­nis­ta­vad rah­vus­li­kud must­rid. On kä­pik­nuk­ke ja peh­meid loo­mi. Näi­tu­se va­hen­das Ul­vi Meie­ri mi­nia Liis Re­ha, kes töö­tab män­guas­ja­muu­seu­mis.

Li­saks on näi­tu­sel pi­si­ke­si peh­meid pi­hu­loo­mi. Kõr­val on ka vas­ta­vad raa­ma­tud: Anu Raua „Ki­ri ka­ri“ ja Ch­ris­ti Küt­ti „Pi­hu­loo­mad“.

Ul­vi Meier: „Taht­si­me, et las­tel oleks, mi­da imet­le­da, kui emad-va­nae­mad uu­ri­vad tu­den­gi­te kä­si­tööd. Ning soo­vi­si­me luua muu­seu­mis­se jõu­lu­mee­leo­lu. Kä­pik­nuk­ku­de­ga män­gi­des saa­me las­te­le näi­tust põ­ne­va­maks muu­ta. Sa­mas on või­ma­lik sel­lis­te to­re­da­te loo­ma­de kau­du tut­vus­ta­da las­te­le au­tent­seid must­reid. Emad-va­nae­mad­ki leia­vad siit mõt­teai­net, kui­das lap­se­le män­gu­loom val­mis­ta­da. Mi­na olen 80nda­tel aas­ta­tel oma las­te­le peh­meid män­guas­ju teinud, sest poest pol­nud eri­ti võt­ta. Need ei ol­nud küll nii meis­ter­li­kult teh­tud, pro­fes­sio­naal­sed kä­si­töö­meist­rid-kunst­ni­kud on hoo­pis tei­ne ta­se.“

Muu­seu­mi ju­ha­ta­ja on näi­tu­se elav­da­mi­seks väl­ja pan­nud ka en­da va­na kiik­ho­bu, oma ko­du pöö­nin­gult lei­tud va­naaeg­se pui­dust lap­se­vank­ri ning nu­ku­vank­rid ja va­nu nuk­ke.

0

Kol­mas kon­kurss nur­jus, ter­vi­sea­met te­gi Kuu­sa­lu pe­rears­ti­le SU­SAN­NA KA­RI­LE et­te­pa­ne­ku võt­ta ni­mis­tu üle.

Esial­gu oli dok­tor Su­san­na Ka­ri mää­ra­tud Lok­sa pe­rears­ti dok­tor Tat­ja­na Nu­gi­se pat­sien­ti­de ni­mis­tu aju­ti­seks tee­nin­da­jaks ala­tes juu­li­kuust ku­ni käe­so­le­va aas­ta lõ­pu­ni. Siis oli ni­mis­tus li­gi 1600 ini­mest. Nüüd­seks on osad neist va­li­nud tei­se pe­rears­ti, ni­mis­tus on li­gi 1300 ini­mest, kel­lest Hai­ge­kas­sa ra­vi­kind­lus­tus on 1060, li­gi 200 on ra­vi­kind­lus­tu­se­ta.

Ter­vi­sea­met on ot­si­nud pen­sio­ni­le jää­nud pe­rears­ti ase­me­le Lok­sa­le uut toht­rit kol­me kon­kur­si­ga, vii­ma­ne lõp­pes no­vemb­ri al­gu­ses. Kõik kon­kur­sid on tun­nis­ta­tud nur­ju­nuks, ku­na kan­di­daa­te po­le.
Ter­vi­sea­me­ti 8. no­vemb­ri ot­su­se­ga on dok­tor Su­san­na Ka­ri tee­nin­dus­piir­kon­da laien­da­tud li­saks Kuu­sa­lu val­la­le ka Lok­sa lin­na. Ka­he ni­mis­tu pea­le on tal Hai­ge­kas­sa ra­vi­kind­lus­tu­se­ga pat­sien­te kok­ku li­gi 3000.

Kuu­sa­lu Ter­vi­se­kes­ku­ses töö­ta­vad kaks pe­rears­ti, pea­le dok­tor Ka­ri veel dok­tor Na­ta­lia Ka­pi­tan, kel­lel on oma ni­mis­tu.

Ku­na ala­tes su­vest hak­ka­sid Lok­sa pat­sien­did sõit­ma pe­rears­ti juur­de Kuu­sal­lu, võt­tis Kuu­sa­lu Ter­vi­se­kes­ku­se OÜ juht Su­san­na Ka­ri neid ap­pi tee­nin­da­ma tei­se pe­rears­ti, esial­gu ai­tas dok­tor Al­la Ru­šai, prae­gu võ­tab Lok­sa pat­sien­te vas­tu dok­tor El­vi­ra Ku­perš­tein.

Kuid ala­tes uuest aas­tast enam Kuu­sa­lus kol­man­dat pe­rears­ti ei ole, sest El­vi­ra Ku­perš­tein kan­di­dee­ris edu­kalt Tal­lin­nas­se pe­rears­tiks ja asub töö­le oma uues ame­tis.

Su­san­na Ka­ri tõ­deb, et kol­man­dat pe­rears­ti on edas­pi­di kee­ru­li­sem Kuu­sal­lu lei­da, sest te­ma tut­vus­ring­kon­nas enam po­le pe­rears­te, kes saak­sid ap­pi tul­la: „Maa­piir­kon­da­de pe­rears­tip­rob­leem sü­ve­neb. Pe­rears­ti re­si­den­tuu­ri lõ­pe­ta­nud noo­red ei ta­ha maa­le töö­le tul­la, Lok­sa­le ei soo­vi­nud kee­gi min­na. Ka Tal­lin­nast Kuu­sal­lu sõit­mist on pee­tud kau­geks. Re­si­den­did lõ­pe­ta­vad õpin­gud 30aas­tas­te­na, sel­leks ajaks on pal­ju­del pe­red, lap­sed ja abi­kaa­sad, las­tel on oma las­teaia- ja koo­li­ko­had, abi­kaa­sa­del töö. Maa­le tu­lek­sid tõe­näo­li­selt vaid need, kel­lel on sel­le pai­ga­ga eri­li­ne si­de ja soov kind­las­ti seal ela­da.“

Kü­si­mu­se­le, kas Kuu­sa­lu pe­rearst võiks ha­ka­ta vas­tu­võt­te kor­ral­da­ma Lok­sal, vas­tab ta ei­ta­valt: „Lok­sa pat­sien­did on se­da sa­ge­li kü­si­nud, aga meie pe­rears­ti­kes­kus on Kuu­sa­lus, siin on me töö­va­hen­did, sõit­mi­ne ku­lu­tab tööae­ga. Pi­gem võik­sid Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus ja Lok­sa lin­na­va­lit­sus ai­da­ta kaa­sa, et bus­si­liik­lust ti­hen­da­da, ka kel­la 11 pai­ku võiks lii­ni­buss sõi­ta Kuu­sa­lust Lok­sa poo­le. Ki­pub nii ole­ma, et Lok­salt hom­mi­kul Kuu­sal­lu tul­nud pat­sien­did ta­hak­sid kõik poo­le tun­ni­ga oma as­jad ae­tud saa­da ja rut­tu bus­si­ga ta­ga­si, mui­du tu­leb va­he­peal lii­ga pi­kalt järg­mist bus­si oo­da­ta.“

Su­san­na Ka­ri üt­leb, et prae­gu on Kuu­sa­lu Ter­vi­se­kes­ku­ses kolm pe­reõ­de, plaa­nis on töö­le võt­ta nel­jas pe­reõ­de: „Siis saa­me sis­se sea­da ka­he pe­reõe ise­seis­va vas­tu­võ­tu, nen­de juur­de saa­vad min­na es­ma­sed pat­sien­did, vii­rus­hai­ged, va­ja­du­sel kaa­sa­vad pe­rears­ti. Se­ni võ­tab meil ise­seis­valt vas­tu üks pe­reõ­de. Li­saks on meil te­le­fo­niõ­de, kes re­gist­ree­rib vas­tu­võt­tu­de­le, kuid an­nab ka te­le­fo­ni teel nõu kroo­ni­lis­te­le hai­ge­te­le – dia­bee­ti­ku­te­le, kõrg­ve­re­rõ­hu­tõ­ve hai­ge­te­le, ka teis­te­le he­lis­ta­ja­te­le, kel­lel on ter­vi­se­mu­re.“

Ku­na te­le­fon võib sa­ge­li ol­la hõi­va­tud, soo­vi­tab Su­san­na Ka­ri, et pi­gem võiks Kuu­sa­lu pe­rears­ti­de­le saa­ta e-kir­ja, kui on vä­he­gi või­ma­lik: „Mei­le võib kir­ju­ta­da igal ajal oma ter­vi­se­mu­rest, ka hil­ja õh­tul. Kui tu­le­me hom­mi­kul töö­le, vaa­ta­me ko­he kir­jad üle, vas­ta­me kir­ja­li­kult või he­lis­ta­me, kui on va­ja li­sa kü­si­da, lep­pi­da kok­ku so­biv vas­tu­võ­tuaeg ars­ti juur­de. E-kir­ja­le tu­leks kind­las­ti li­sa­da en­da isi­ku­kood, te­le­fo­ni­num­ber ja aad­ress.“

Ta kir­jel­dab, et te­le­fo­ni­kõ­nel on 10mi­nu­ti­li­ne oo­teaeg, siis kos­tab muu­si­kat. Tih­ti ei jõua ter­vi­se­kes­ku­ses­se he­lis­ta­jad oma jär­je­kor­da ära oo­da­ta, kat­kes­ta­vad kõ­ne. Kui pe­reõ­de hak­kab vas­ta­ma, on kõ­ne lõ­pe­ta­tud.

„Las ter­vi­se­kes­ku­ses­se he­lis­ta­mi­se või­ma­lus jääb nei­le, kes ei saa e-kir­ja saa­ta, kõi­gi teis­te­ga oleks pa­rem su­hel­da nii, et mei­le kir­ju­ta­tak­se ja me võ­ta­me ise ühen­dust, se­da­si saa­me hai­geid abis­ta­da kiir­e­mi­ni,“ sõ­nab dok­tor Ka­ri.

Lok­sa­le on töö­le jää­nud kaks pe­rears­ti, ent nii dok­tor Tat­ja­na Pros­ku­ri­na kui ka dok­tor Mall Ida­vain on ju­ba pen­sio­niea­li­sed. Mall Ida­vain üt­les su­vel, et ne­mad­ki on pen­sio­ni­le mi­ne­mas, kui kaua veel töö­ta­vad, sõl­tub eel­kõi­ge ter­vi­sest.

Ent mis saab siis, kui Lok­sal ot­sus­tab järg­mi­ne pe­rearst pen­sio­ni­le jää­da? Su­san­na Ka­ri lau­sub, et tu­le­vik teeb mu­ret, Kuu­sa­lu ter­vi­se­kes­kus ei suu­da ko­gu Lok­sat tee­nin­da­da, po­le ruu­me.

0

RAS­MUS ME­RI­VOO tõ­deb, et va­na puu­ma­ja ei õn­nes­tu pääs­ta, sest hoo­le­kan­de­ma­ja asu­koh­ta po­le või­ma­lik ni­hu­ta­da.

Kuu ae­ga ta­ga­si al­ga­tas Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus­se va­li­tud Ras­mus Me­ri­voo Kuu­sa­lu ale­vi­kus Kesk­väl­jak 2 paik­ne­va ma­ja pääst­mis­kam­paa­nia. Ta käis sel­gi­ta­mas val­la­ma­jas ja kir­ju­tas Fa­ce­boo­kis, kui­das see ma­ja on süm­bool­se tä­hen­du­se­ga ning tu­leks säi­li­ta­da ko­gu­kon­na­ma­jaks.

Vas­ta­valt de­tailp­la­nee­rin­gu­le on ka­vas ma­ja lam­mu­ta­da, krun­di­le ehi­ta­tak­se puue­te­ga ini­mes­te­le ela­mi­seks 10 kor­te­ri­ga hoo­le­kan­de­ma­ja, mil­le jaoks on riik and­nud Kuu­sa­lu val­la­le 392 000 eu­rot. Hoo­ne peab val­mi­ma 2018 lõpuks.

Puu­ma­ja pääst­mi­si­deed ka­jas­ta­nud loos üt­les Ras­mus Me­ri­voo Sõ­nu­mi­too­ja­le, et Fa­ce­boo­ki-gru­pi Are­nev Kuu­sa­lu Vald kau­du on tek­ki­nud ak­tiiv­ne ko­gu­kond, kel­le­ga koos võiks ma­ja re­no­vee­ri­da – kor­ral­da­da tal­guid, ko­gu­da ehi­tus­ma­ter­ja­li­de jaoks an­ne­tu­si. Ta är­gi­tas en­da­ga ühen­dust võt­ma neil, ke­da tee­ma hu­vi­tab ja ta­ha­vad kaa­sa mõel­da. Üles­kut­se kõ­ne­tas ko­ha­lik­ke ela­nik­ke, aval­da­si­me ma­ja säi­li­ta­mi­se al­ga­tu­se koh­ta poolt- ja vas­tu­sei­su­koh­ti.

Ras­mus Me­ri­voo tea­tas paar nä­da­lat ta­ga­si, et moo­dus­ta­tud on küm­ne­liik­me­li­ne töög­rupp. Ent eel­mi­sel nä­da­lal nen­tis ta Sõ­nu­mi­too­ja­le, et pääst­mi­s­akt­sioon ebaõn­nes­tus.

Käik sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mis­se tõi kin­ni­tu­se, et hoo­le­kan­de­ma­ja val­mi­mis­täh­tae­ga po­le või­ma­lik eda­si lü­ka­ta – te­gu on Eu­roo­pa Sot­siaal­fon­di toe­tus­ra­ha­ga, sel­le ka­su­ta­mi­sel on kind­lad nõu­ded. Kui asu­da hoo­le­kan­de­ma­ja jaoks ka­van­da­ma uut krun­ti, ei õn­nes­tu ehi­tu­se täh­tae­ga­dest kin­ni pi­da­da.

Üks va­riant oli ni­hu­ta­da hoo­le­kan­de­ma­ja ta­ga­si sel­les­se asu­koh­ta, ku­hu esialg­selt pla­nee­ri­ti – sa­mal krun­dil roh­kem Kän­nu lil­le­poe poo­le. Siis oleks puu­ma­ja või­nud al­les jää­da.

Ras­mus Me­ri­voo: „Hoo­le­kan­de­ma­ja asu­ko­ha saaks lil­le­poe poo­le tuua ju­hul, kui naab­rid olek­sid nõus. Ka­vat­se­sin kõik naab­rid lä­bi käia, sel­gi­ta­da, kuid ju­ba esi­me­ne ini­me­ne, kel­le­ga rää­ki­sin, oli ni­hu­ta­mi­se­le ka­te­goo­ri­li­selt vas­tu. Ei ol­nud mõ­tet teis­te naab­ri­te ju­tu­le min­na. Hoo­le­kan­de­ma­ja tu­leb ehi­ta­da de­tailp­la­nee­rin­gu­ga et­te näh­tud ko­ha­le ning puu­ma­ja lä­heb lam­mu­ta­mi­se­le, kah­juks on nii. Sa­mas po­le me te­ge­vus ol­nud as­ja­tu, oo­tan põ­ne­vu­se­ga, mil­li­seks ar­hi­tek­tid ka­van­da­vad hoo­le­kan­de­ma­ja. Proo­vi­si­me puu­ma­ja pääs­ta, oleks või­nud eda­si jon­ni­da, aga po­le mõ­tet, kui la­hen­dus tu­leb lõ­puks vä­ga hea.“

Rii­gi­han­ke­ga hoo­le­kan­de­ma­ja pro­jek­tee­ri­jaks va­li­tud Pro­jekt Kuu­bis OÜ ar­hi­tek­tid käi­sid üle-eel­mi­sel nel­ja­päe­val Kuu­sa­lu val­la­ma­jas ehi­tus­vald­kon­na amet­ni­ke­ga koh­tu­mas ja ka hoo­le­kan­de­ma­ja asu­pai­ga­ga tut­vu­mas. Rää­gi­ti, mi­da ja kui­das hoo­le­kan­de­maj­ja ka­van­da­da.

Kuu­sa­lu val­la aren­duss­pet­sia­list Tõ­nu Am­mus­saar kom­men­tee­ris, et ehk­ki Kesk­väl­jak 2 puu­ma­ja ei säi­li­ta­ta, oli Ras­mus Me­ri­voo al­ga­tu­sest ka­su: „See pa­ni meid val­la­ma­jas mõt­le­ma, ot­si­ma uu­si la­hen­du­si. Puu­ma­jast ta­he­ti te­ha ko­gu­kon­na­le hu­ba­ne kok­ku­saa­mis­koht. Tek­kis mõ­te, et hoo­le­kan­de­maj­ja võiks pan­na kaks funkt­sioo­ni kok­ku – te­ha li­saks kor­te­ri­te­le ka ava­li­kuks ka­su­ta­mi­seks mõel­dud ma­jao­sa. Näi­teks töö­tu­ba, kus hoo­le­kan­de­ma­ja ela­ni­kud saak­sid meis­ter­da­da või mi­da­gi pa­ran­da­da, pak­ku­da ko­ha­li­ke­le ela­ni­ke­le tee­nu­seid, min­geid liht­said töid. Kõr­val oleks koh­vik, mi­da võiks pi­da­da eraet­te­võt­ja, kuid abi­lis­te­na saaks ka­su­ta­da hoo­le­kan­de­ma­ja ela­nik­ke. Koh­vi­kus võiks ol­la raa­ma­tu­ko­gu­nurk, kus saab aja­kir­ju, aja­leh­ti või raa­ma­tut lu­ge­da. Sa­mas koh­vi­kus kor­ral­da­taks ko­gu­kon­na kok­ku­saa­mi­si. Ar­hi­tek­tid lu­ba­sid pak­ku­da la­hen­du­si, kui­das sel­li­sed ava­li­kud ruu­mid võik­sid hoo­le­kan­de­ma­jas pai­gu­tu­da.“

Ras­mus Me­ri­voo: „On to­re, et Kuu­sa­lu kesk­väl­ja­ku­le te­hak­se ava­li­kud ruu­mid ning eri­hoo­le­kan­de klien­did, kes se­ni on ol­nud ot­se­kui var­jus, saa­vad te­gut­se­da meie kes­kel. Kuul­sin, et hoo­le­kan­de­ma­ja tu­le­vas­te ela­ni­ke seas on ini­me­ne, kes os­kab jalg­rat­taid pa­ran­da­da, ava­da võiks remonditöö­ko­ja. Ava­li­ke ruu­mi­de baa­sil on edas­pi­di või­ma­lik väl­ja aren­da­da veel põ­ne­vaid te­ge­vu­si ning täien­da­da ka kesk­väl­ja­ku mu­rup­lat­si, mil­lel prae­gu on te­le­fo­ni­mä­les­tus­märk, jalg­ra­da ja pin­gid.“

Kesk­väl­jak 2 krunt, sel­lel paik­nevad hoo­ned ja kõr­va­l­krunt Kuu­sa­lu tee 1 kuu­lu­vad OÜ­le Kuu­sa­lu Soo­jus, mil­le oma­nik on Kuu­sa­lu vald. Kuu­sa­lu Soo­ju­se juht Kal­le Kün­gas üt­les, OÜ nõu­ko­gu on ot­sus­ta­nud krun­did võõ­ran­da­da Kuu­sa­lu val­la­le. Val­la­maj­ja on saa­de­tud kum­ma­gi krun­di koh­ta hin­da­mi­sak­tid, mil­le koos­tas kin­nis­va­ra­hin­da­ja. Kesk­väl­jak 2 ja Kuusalu tee 1 krun­tide hin­naks on pa­ku­tud kokku ligi 80 000 eu­rot.

Tõ­nu Am­mus­saar üt­les, et val­la­va­lit­sus peab hin­na osas Kuu­sa­lu Soo­ju­se­ga lä­bi­rää­ki­mi­si. Ot­su­se, kas krun­did os­ta ja mis hin­na­ga, lan­ge­tab Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu.

0

KAI­SA LIN­NO va­li­ti Har­ju­maa sä­dei­ni­me­seks, Al­leks Ehi­tus OÜ aas­ta väi­keet­te­võt­teks.

Har­ju sä­dei­ni­me­ne 2017 on Kol­ga­kü­la Selt­si te­gev­juht KAI­SA LIN­NO.

Har­ju sä­dei­ni­me­ne 2017 on Kol­ga­kü­la Selt­si te­gev­juht KAI­SA LIN­NO.

Har­ju aas­ta väi­keet­te­võt­teks 2017 va­li­tud OÜ Al­leks Ehi­tus üks juhte SVET­LA­NA NA­GOR­NÕI.

Har­ju aas­ta väi­keet­te­võt­teks 2017 va­li­tud OÜ Al­leks Ehi­tus üks juhte SVET­LA­NA NA­GOR­NÕI.

Har­ju Et­te­võt­lus- ja Aren­dus­kes­ku­se (HEAK) kor­ral­das Har­ju­maa aas­ta te­gi­ja­te kon­kur­si 15. kor­da. Kon­kur­si ko­mis­jon ko­gu­nes kan­di­daa­te hin­da­ma tei­si­päe­val, 7. no­vemb­ril. Võit­jad ava­li­kus­ta­ti sa­mal päe­val, pi­du­lik tun­nus­tu­sü­ri­tus tu­leb nel­ja­päe­val, 23. no­vemb­ril Kii­sa rah­va­ma­jas Sa­ku val­las.

Kan­di­daa­te oli kok­ku 76, tiit­leid ja­ga­tak­se kuus: Har­ju­maa aas­ta sä­dei­ni­me­ne on Kai­sa Lin­no Kol­ga­kü­last, aas­ta väi­keet­te­võ­te on Al­leks Ehi­tus OÜ Raa­si­ku val­last, aas­ta et­te­võt­te tiit­li saab Ens­to En­sek AS Kei­la lin­nast, aas­ta ko­da­ni­keü­hen­du­seks ni­me­ta­tak­se MTÜ Loo­tu­se Kü­la Ker­nu val­last, aas­ta toe­ta­jaks Ind­rek Mi­gur Kei­la val­last ning Aas­ta te­gu 2017 on Ees­ti moo­to­ri­spor­di muu­seu­mi Mo­mu ava­mi­ne Nis­si val­las.

HEA­Ki mit­te­tu­lun­du­sü­hin­gu­te kon­sul­tant Kül­li Voll­mer kom­men­tee­ris, et ot­sus sün­dis ühe­hääl­selt, ko­mis­jon ja­gab hin­de­punk­te väl­ja­töö­ta­tud kri­tee­riu­mi­te põh­jal ning nii Kai­sa Lin­no kui ka Al­leks Ehi­tus olid oma ka­te­goo­ria pin­ge­reas esi­me­sed.

Aas­ta sä­dei­ni­me­se kan­di­daa­te oli 26. Ani­ja val­last oli üles sea­tud In­ga Koit­la kan­di­da­tuur, Kuu­sa­lu val­last Kai­sa Lin­no, Ma­re Tam­me­rand ja Ul­vi Rand ning Raa­si­ku val­last Ali­ce Suur­kuusk, Annika Sõmer, An­ge­la Al­lik, Ga­ri­na Too­min­gas ja Maar­ja Si­kut.

Aas­ta väi­keet­te­võt­te tiit­li­le oli 8 kan­di­daa­ti, neist Ani­ja val­last OÜ Kat­ke­ra ning Raa­si­ku val­last Al­leks Ehi­tus OÜ ja Raa­si­ku Õl­le­te­ha­se Kau­ban­dus OÜ.

Aas­ta et­te­võt­te kan­di­daa­te oli kok­ku 11. Ani­ja val­last oli esi­ta­tud OÜ Nar­vo, Raa­si­ku val­last Aa­de Lõng OÜ.
Aas­ta ko­da­ni­keü­hen­du­se tiit­li kan­di­daa­te oli 16, nen­de seas Ani­ja val­last MTÜ Keerd­t­repp, Kuu­sa­lu val­last Noor­te­kes­kus Vi­ha­soo MTÜ ja Vir­ve Kü­la­selts MTÜ, Raa­si­ku val­last Pi­ka­ve­re Mõis MTÜ ja Raa­si­ku Tu­le­tõr­jeü­hing.
Aas­ta te­gu va­li­ti 9 kan­di­daa­di seast, esi­ta­tud oli ka Aru­kü­la ter­vi­se­ra­ja aren­dus­tööd, hom­mi­ku­jook­su­de ning mui­nas­tu­le­de öö jook­su kor­ral­da­mi­ne. Aas­ta toe­ta­ja ni­me­tu­se­le oli pa­ku­tud 7 kan­di­daa­ti, neist Kuu­sa­lu val­last Kõr­veaia ta­lu oma­ni­kud ja hool­da­jad Jan­ne ja And­res Nur­ja, Anija vallast Inga Koitla.

KAI­SA LIN­NO osa­leb Ko­du­kant Har­ju­maa te­ge­mis­tes
Kol­ga­kü­la Selt­si te­gev­ju­hi Kai­sa Lin­no esi­tas Har­ju tä­na­vu­se sä­dei­ni­me­se kan­di­daa­diks MTÜ Ko­du­kant Har­ju­maa. Kaas­kir­jas on öel­dud, et Kai­sa Lin­no on ko­ha­li­ku ko­gu­kon­na aja ka laie­ma piir­kon­na te­ge­vus­te eest­ve­da­ja. Ta alus­tas Kol­ga­kü­la selt­si te­gev­ju­hi­na 2009. aas­tal, on loo­nud Kuu­sa­lu val­la MTÜ­de koos­töö­võr­gus­ti­ku ja on tä­ni­ni val­la ko­da­ni­keü­hen­dus­te ümar­laua üks eest­ve­da­jaid. Ko­da­ni­ku­ühis­kon­na Siht­ka­pi­tal on te­ma ju­hi­tud pro­jek­ti­te­ge­vu­si esit­le­nud ko­ge­mus­päe­va­del edu­lu­gu­de­na.

Li­saks kor­ral­dab ta Kol­ga­kü­la kuns­ti­rin­gi laag­reid ning aren­dab loo­dus­tu­ris­mi ko­du­kan­dis ja laie­malt La­he­maa rah­vus­par­gis. Tä­na­vu lõ­pe­tas ta cum lau­de dip­lo­mi­ga Ees­ti Maaü­li­koo­li loo­dus­tu­ris­mi eria­la ning osa­les sel sü­gi­sel Har­ju­maa gii­di­de väl­jaõp­pe­prog­ram­mis.

„Kai­sa Lin­no käe all on Kol­ga­kü­la rah­va­ma­ja ol­nud suu­re­pä­ra­ne paik Har­ju­maa sünd­mus­te kor­ral­da­mi­seks – Ko­du­kant Har­ju­maa 15. sün­ni­päev 2013. aas­tal, Har­ju aas­ta te­gi­ja­te tä­nuü­ri­tus eel­mi­sel aas­tal. Tä­na­vu su­vel võõ­rus­ta­ti Kol­ga­kü­las ELi maae­lu- ja põl­lu­ma­jan­dus­mi­nist­reid,“ on sel­gi­tu­ses.

Rõ­hu­ta­tak­se ka te­ma te­ge­vust Har­ju­maa va­ba­taht­li­ku koor­di­naa­to­ri­na prog­ram­mis „EV 100 igas kü­las“. „Kai­sa on ini­me­ne, kel­le­ga koos­töö on rõõm. Te­ma sel­ge ja si­hi­kin­del te­ge­vus, lu­ba­dus­te täit­mi­ne ja head ideed tee­vad te­mast väär­tus­li­ku koos­töö­part­ne­ri,“ kii­de­tak­se kaas­kir­jas.

Kai­sa Lin­no üt­les, et sai oma kan­di­da­tuu­rist tea­da mõ­ni päev ta­ga­si, sä­dei­ni­me­se tiit­list kuu­lis Har­ju Elu aja­kir­ja­ni­kult, kui kü­si­ti kom­men­taa­ri sel­le koh­ta: „Mul­le on sä­de- i­ni­me­se tii­tel vä­ga suur ül­la­tus ja au. Olin kin­del, et sä­de­ini­me­seks va­li­tak­se kee­gi tei­ne, tub­li­sid kan­di­daa­te oli pal­ju.“

AL­LEKS EHI­TUS hak­kas kin­nis­va­ra aren­da­jaks
Fir­ma Al­leks Ehi­tus esi­tas kon­kur­si­le Rai­vo Uuk­ki­vi, kes siis veel Raa­si­ku val­la­va­nem. Ta põh­jen­das, et Al­leks Ehi­tu­se­le, mis on asu­ta­tud 2005. aas­tal, ei ole ku­na­gi tööd ot­si­tud, töö on tul­nud nen­de kõr­ge töö­mo­raa­li ja kva­li­fi­kat­sioo­ni­ga ehi­ta­ja­te juur­de. Prae­gu on fir­mas tööl 9 ini­mest.

Kui va­rem täi­de­ti tel­li­ja­fir­ma­de ehi­tus- ja re­mon­dia­la­seid soo­ve, siis 2016. aas­tal min­di esi­mest kor­da kin­nis­va­ra aren­da­ja ris­ki­le, ha­ka­ti ehi­ta­ma oma- ja lae­nu­va­hen­di­test. Aru­kü­las pan­di püs­ti 3kord­ne 19 kor­te­ri­ga elu­ma­ja. Kor­te­rid vii­mist­le­ti uu­te oma­ni­ke mait­se jär­gi. Kõr­va­le ehi­ta­ti tei­ne sa­ma­su­gu­ne ma­ja, sel­les on 16 kor­te­rit bro­nee­ri­tud. Ka on fir­ma ehi­ta­nud Aru­kü­las in­di­vi­duaal­ma­ju, tei­nud re­mon­di­töid Tal­lin­nas ja Riias ning Raa­si­ku val­la ha­ri­du­sa­su­tus­tes.

Omaet­te pea­tü­ki moo­dus­tab Al­lek­si peo­ma­ja, on kir­jas esit­lu­ses: „Fir­ma oma­ni­kud Svet­la­na ja Alek­sandr Na­gor­nõi ost­sid Pe­nin­gil ära kol­hoo­siaeg­se väe­ti­se­lao. Tu­le­mus on võr­rel­des eel­ne­va­ga ul­me­li­ne, la­va­poo­diu­mi­ga ava­ras saa­lis on või­ma­lik kor­ral­da­da üri­tu­si paa­ri­sa­ja­le ini­me­se­le. Si­sus­ta­tud on köök ja tei­sel kor­ru­sel ma­ga­mis­toad.“
Svet­la­na Na­gor­nõi rää­kis, et tiit­li võit­mi­ne oli nei­le abi­kaa­sa­ga suur ül­la­tus: „Meie et­te­võt­tel lä­heb prae­gu häs­ti, lii­gu­me ta­sa­pi­si ees­mär­ki­de poo­le. Prae­gu­se suu­rima ob­jekti, 19 kor­te­ri­ga ma­ja ehi­tus Aru­kü­las val­mib 2018. aas­tal. Lä­hiaas­ta­tel ka­van­da­me ka­he kor­ter­ma­ja ehi­tust Aru­kü­las.“

0

Kon­kur­si kor­ral­da­mi­se poolt olid Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus 11 rah­vae­sin­da­jat,
vas­tu olid 8.

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu uue koos­sei­su tei­sel is­tun­gil, kol­ma­päe­val, 8. no­vemb­ril, oli päe­va­kor­ra esi­me­ne punkt val­la­va­ne­ma va­li­mi­ne.

En­ne, kui jõu­ti päe­va­kord kin­ni­ta­da, esi­tas Ur­mas Kirt­si va­li­mis­lii­du Ühi­ne Ko­du ni­mel pro­tes­ti.
Ühi­ne Ko­du nõu­dis esi­me­se punk­ti ee­mal­da­mist päe­va­kor­rast, sest päe­va­kor­ras oli „Val­la­va­ne­ma va­li­mi­ne“, ot­su­se eel­nõu peal­ki­ri aga „Ava­li­ku kon­kur­si kor­ral­da­mi­ne Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma va­li­mi­seks“ – Ühi­se Ko­du hin­nan­gul ei vas­ta­nud ot­su­se eel­nõu ni­me­tus ega si­su päe­va­kor­ra­punk­ti si­su­le.

Pä­rast 5mi­nu­ti­list va­heae­ga tea­tas vo­li­ko­gu esi­mees Mar­ti Hääl, et lük­kab pro­tes­ti ta­ga­si: „Sel­gi­tan is­tun­gi kok­ku­kut­su­ja­na, et vas­tuo­lu ei ole. Eel­nõu se­le­tus­kir­jas on põh­jen­dus – ei ole tea­da üh­te­gi val­la­va­ne­ma kan­di­daa­ti, kel­lel oleks vo­li­ko­gu koos­sei­su ena­mu­se toe­tus. Sea­dus ko­hus­tab val­la­va­ne­ma va­li­ma 2 kuu jook­sul ehk hil­je­malt 31. det­semb­riks 2017, see­ga on vo­li­ko­gul või­ma­lik üle­san­de täit­mi­seks kor­ral­da­da ava­lik kon­kurss. In­fo, mil­li­ne ot­su­se-eel­nõu tu­leb aru­te­lu­le, on ol­nud vas­ta­valt sea­du­se­le kät­te­saa­dav.“

Su­lev Vald­maa tea­tas, et EK­RE kaks vo­li­ko­gu­lii­get kin­ni­ta­vad – vo­li­ko­gu ena­mu­se toe­tu­se­ga kan­di­daa­ti ei ole val­la­va­ne­ma ko­ha­le esi­ta­da.

Vär­ner Loots­mann Kes­k­era­kon­na ni­me­kir­jast üt­les, et te­gu on for­maal­su­se­ga: „Kui kee­gi soo­vib vaid­lus­ta­da ja sel­le­ga ku­hu­gi jõu­da, siis väi­dan, et ei jõua ku­hu­gi.“

Päe­va­kor­ra kin­ni­ta­mi­se poolt olid 11, vas­tu 6 vo­li­ko­gu­lii­get, 2 olid era­poo­le­tud.

Vo­li­ko­gu asee­si­mees Kris­to Pa­lu va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald sel­gi­tas kon­kur­si kor­ral­da­mi­se eel­nõu­le li­sa­tud tin­gi­mu­si val­la­va­ne­ma va­li­mi­seks. Kon­kur­si tin­gi­mus­te­le vas­ta­vu­se kont­rol­li­mi­seks moo­dus­ta­tak­se 6liik­me­li­ne töö­rühm, ku­hu kuu­lu­vad va­li­mis­ni­me­kir­ja­de esin­da­jad. Kon­kur­si tin­gi­mus­te­le vas­ta­va­te kan­di­daa­ti­de ma­ter­ja­lid esi­tab töö­rühm vo­li­ko­gu­le hil­je­malt 8. det­semb­riks.

Ur­mas Kirt­si tea­tas, et tu­le­ne­valt sea­du­se­muu­da­tu­sest pea­vad vo­li­ko­gu ko­mis­jo­nid ja ka töö­rüh­mad ole­ma moo­dus­ta­tud nii, et ar­ves­ta­tak­se vo­li­ko­gus ole­vaid jõu­va­he­kor­da­sid.

Mar­ti Hääl sõ­nas, et kõik ma­ter­ja­lid saa­de­tak­se vo­li­ko­gu­liik­me­te­le tut­vu­mi­seks, töö­rühm va­lib väl­ja 2-5 kan­di­daa­ti, ke­da kut­su­tak­se vo­li­ko­gu is­tun­gi­le. Kan­di­daa­di üles­sead­mi­ne on sa­mas iga vo­li­ni­ku õi­gus, esi­ta­da saab ka neid, ke­da töö­rühm ei ole va­li­nud.

Val­la­va­ne­ma va­li­mi­seks kor­ral­da­ta­va ava­li­ku kon­kur­si poolt olid 11 vo­li­nik­ku: Mar­ti Hääl, Kris­to Pa­lu, Mait Kröönst­röm, And­res Hein­ver ja In­geld­rin Aug va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald, Ras­mus Me­ri­voo ja Ma­dis Jõ­gi va­li­mis­lii­dust Are­nev Kuu­sa­lu Vald, Su­lev Vald­maa ja Mai­ri­ka Ra­ja­vä­li EK­REst, Mar­gus Soom Re­for­mie­ra­kon­nast, Vär­ner Loots­mann Kes­ke­ra­kon­nast. Kon­kur­si vas­tu olid 8: Ur­mas Kirt­si, Kal­mer Märt­son, And­res Pao­mees, Kau­po Par­ve, Ur­mo Ris­ti­saar, And­res All­mä­gi, Il­vard Ee­rik­soo ja Mart Sest­verk va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du.

Pä­rast is­tun­gi lõp­pu and­sid ni­me­kir­ja­de esin­da­jad tea­da, ke­da de­le­gee­ri­vad kon­kur­si töö­rüh­ma: And­res Hein­ver (Üks Kuu­sa­lu Vald), Ma­dis Jõ­gi (Are­nev Kuu­sa­lu Vald), Mai­ri­ka Ra­ja­vä­li (EK­RE), Vär­ner Loots­mann (Kes­ke­ra­kond), Mar­gus Soom (Re­for­mie­ra­kond).

Es­mas­päe­va õh­tu sei­su­ga ei ol­nud va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du ke­da­gi töö­rüh­ma esi­ta­tud. Ur­mas Kirt­si põh­jen­das Sõ­nu­mi­too­ja­le, et se­ni on ka aju­tis­te töö­rüh­ma­de liik­med kin­ni­ta­tud vo­li­ko­gus: „Kui vo­li­ko­gu an­nab vo­li­tu­se, siis peab ni­me­li­selt tead­ma, kes need ini­me­sed on.“

Kü­si­mu­se­le, kas ka­vat­seb val­la­va­ne­ma kon­kur­sil kan­di­dee­ri­da, vas­tas Kuu­sa­lu se­ni­ne val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si, et võib kan­di­dee­ri­da, kui teab, mis tööd tu­leb te­ha: „Peab ole­ma pi­kaa­ja­li­ne plaan, ku­hu ta­ha­me val­la­ga väl­ja jõu­da nel­ja aas­ta pä­rast ja ka kau­ge­mas tu­le­vi­kus. Kui see plaan mu või­me­te­le vas­tab, siis kan­di­dee­rin. Nor­maal­ne on, et läh­tu­tak­se va­li­misp­rog­ram­mi­dest. Va­ja on pool­te kok­ku­le­pet, mil­le jär­gi eda­si min­na, ol­gu see siis koa­lit­sioo­ni­le­pe või liht­salt le­pe. Igal ju­hul on val­la­va­ne­ma va­li­mi­ne po­lii­ti­li­ne ot­sus, sest po­lii­ti­kud ot­sus­ta­vad, kes val­la­va­ne­maks saab, ning val­la­va­lit­su­se üle­san­ne on te­ha kaa­lut­lu­sot­su­seid, mis on­gi si­sult po­lii­ti­li­sed.“

Mar­ti Hääl vas­tas kü­si­mu­se­le, mil­lest uus val­la­va­nem oma töös läh­tu­ma hak­kab, kui koa­lit­sioo­ni­le­pin­gut ei ole: „Val­la­va­nem val­la te­gev­ju­hi­na peab oma töös läh­tu­ma eel­kõi­ge val­la iga­päe­vas­test va­ja­dus­test, ko­ha­li­ku elu muu­tu­va­test hu­vi­dest ja vo­li­ko­gu ot­sus­test ehk keh­tes­ta­tud aren­gu­ka­va­dest ja üldp­la­nee­rin­gust, mit­te koa­lit­sioo­ni­le­pin­gust. On ka­het­sus­väär­ne, et osad vo­li­ni­kud ei ku­ju­ta il­ma koa­lit­sioo­ni­le­pin­gu­ta enam elu üld­se et­te­gi. Aga vaa­ta­ma­ta mõ­nin­ga­te­le dest­ruk­tiiv­se­te­le il­min­gu­te­le lä­heb elu eda­si. Ja mõist­li­kum on sel­les muu­tu­vas maail­mas ol­la ik­ka ava­tud ja po­si­tiiv­ne, et elu­ga kaa­sas käia, mit­te en­nast ise opo­sit­sioo­ni mõel­da. Vald leiab ava­li­ku kon­kur­si­ga en­da­le pa­ri­ma val­la­va­ne­ma ja vo­li­ko­gu ko­mis­jo­nid hak­ka­vad töö­le ning vo­li­ko­gu saab es­mas­test juh­ti­mis­kü­si­mus­test lii­ku­da si­su­li­se tööp­laa­ni vas­tu­võt­mi­se ja el­lu­vii­mi­se juur­de.“