Kolmapäev, 19. detsember 2018
Autorid Posts by Ülle Tamm

Ülle Tamm

1071 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Kiiu jäät­me­jaam hak­kas töö­le li­gi 10 aas­tat ta­ga­si, jaa­nua­ris 2009. Kuu­sa­lu vald ren­dib sel­le jaoks Mih­kel Tam­me­pär­gilt Kiius Tam­me kin­nis­tut, le­ping on sõl­mi­tud 20 aas­taks. Kok­ku on le­pi­tud, et jäät­me­jaa­ma ope­raa­to­ri­na töö­tav Mih­kel Tam­me­pärg saab kin­nis­tul paik­ne­vat kuu­ri ka­su­ta­da ka en­da ots­tar­beks.

Lok­sa­le ehi­tas jäät­me­jaa­ma MTÜ Kesk­kon­na­tee­nu­sed, mil­le asu­ta­jad ja liik­med on Tal­linn ja Lok­sa linn. Lok­sa jäät­me­jaam ava­ti 2. veeb­rua­ril 2015. Sel­le ra­ja­mi­seks saa­di toe­tust Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­ku­selt 250 000 eurot, Loksa linn lisas omaosalusena 80 000 eurot.

Ta­su­ta saab jäät­me­jaa­ma­des­se ära an­da oht­lik­ke jäät­meid, elekt­ri ja elekt­roo­ni­ka­sead­meid, pa­ken­di­jäät­meid, va­nu au­to­reh­ve, lehtk­laa­si ning va­na­pa­be­rit, pap­pi ja pa­ber­pa­ken­deid. Ehi­tus­jäät­meid ja suur­jäät­meid na­gu möö­bel, kraa­ni­kau­sid, mad­rat­sid, vai­bad võe­tak­se vas­tu ta­su eest. Lok­sal võe­tak­se ta­su eest vas­tu ka ka­su­ta­tud rii­deid-ja­la­nõu­sid, Kiiu jäät­me­jaa­mas on nen­de jaoks MTÜ Rii­de­punkt kon­tei­ner.

Li­saks sel­le­le, et Kuu­sa­lu val­la ela­ni­kud saa­vad ka­su­ta­da Kiiu jäät­me­jaa­ma, on val­lae­la­ni­kel või­ma­lik viia jäät­meid ka Lok­sa­le.

Kiius ot­se­kui taas­ka­su­tus­kes­kus
Kiiu jäät­me­jaa­ma min­nak­se jäät­meid ja ka­su­tu­se­ta jää­nud as­ju vii­ma, aga sa­mas ka va­ja­lik­ke ese­meid-ma­ter­ja­le ot­si­ma. Mih­kel Tam­me­pärg peab jäät­me­jaa­ma osa­li­selt ot­se­kui taa­ska­su­tus­kes­kust. Kõik too­du ei rän­da ko­he et­te­näh­tud kon­tei­ne­ri­tes­se, kor­ra­li­ku­mad ese­med pan­nak­se kõr­va­le, sest või­vad ol­la va­ja­li­kud teis­te­le.

Nii on prae­gu pak­ku­mi­sel pal­ju suus­ki. Suu­sa­saa­paid ja uis­ke on vä­hem, aga kel va­ja, võib tul­la va­li­ma. Saa­da­val on lai va­lik jalg­rat­taid, osad pä­ris sõi­du­kor­ras, rää­gib jäät­me­jaa­ma ope­raa­tor Mih­kel Tam­me­pärg.

Mõ­ned raa­ma­tu­hu­vi­li­sed käi­vad sor­tee­ri­mas ja leia­vad va­na­pa­be­ris­se vii­dud raa­ma­tu­te seast en­da­le hu­vi­pak­ku­vat. Üm­ber­ja­ga­mi­se­le on sa­ge­li läi­nud ka va­na mööb­lit ja män­guas­ju. Prae­gu­gi on jäät­me­jaa­ma õue­le väl­ja pan­dud suu­re­maid män­guas­ju, et möö­da­sõit­jad mär­kak­sid.

Mih­kel Tam­me­pärg: „Kui vä­rav on lah­ti, tul­ge jul­gelt, ol­gu või õh­tu ja amet­lik tööaeg lä­bi. Üri­tan ai­da­ta nii, et üh­te­gi too­dud as­ja ta­ga­si ei saa­da ning kel mi­da­gi va­ja, ot­si­me. Võib ka soo­vist tea­da an­da, et os­kaks kõr­va­le pan­na.“

Sü­gi­sel ja ke­va­del tuuak­se pal­ju ka­su­ta­tud au­to­reh­ve. Ka te­le­vii­so­ri­te kon­tei­ner täi­tub kii­relt ning roh­kelt an­tak­se ära külm­kap­pe, te­le­fo­ne, ar­vu­teid.
Jäät­me­jaa­ma ope­raa­tor mär­gib, et ae­ga­jalt pan­nak­se reh­ve-te­le­kaid vä­ra­va ta­ha – ilm­selt lah­tio­le­kua­jad po­le too­ja­le so­bi­nud: „Suu­re­ma­te jäät­me­te pu­hul on pal­ve, et he­lis­ta­ge, vä­ra­va kõr­val hin­na­kir­ja juu­res on mu te­le­fo­ni­num­ber. Hil­ju­ti jäe­ti aia ta­ha suur sekt­sioon­kapp, kuid mul tu­leb ko­gu­kad ras­ked as­jad toi­me­ta­da lõ­puks jaa­ma ter­ri­too­riu­mi­le nen­de jaoks et­te­näh­tud koh­ta.“

Lok­sa jäät­me­jaa­ma töö­ta­ja VEL­LO LOO­MUS üt­leb, et üks vä­he­seid as­ju, mis oo­tab uut oma­nik­ku, on suur män­guau­to, mui­du kor­ras, aga akud puu­du­vad.

Lok­sa jäät­me­jaa­ma töö­ta­ja VEL­LO LOO­MUS üt­leb, et üks vä­he­seid as­ju, mis oo­tab uut oma­nik­ku, on suur män­guau­to, mui­du kor­ras, aga akud puu­du­vad.

Lok­sa jäät­me­jaa­mas su­vel ti­he tööaeg
Lok­sa jäät­me­jaa­ma töö­ta­ja Vel­lo Loo­mus rää­gib, et sin­na­gi viiak­se pal­ju te­le­vii­so­reid, osad pä­ris töö­kor­ras ja os­te­tud mõ­ne aas­ta eest. On oma­nik­ke, kes loo­da­vad, et te­le­kas võe­tak­se uues­ti ka­su­tus­se ega ta­ha ko­he kon­tei­ne­ris­se pan­na, jä­ta­vad ka pul­di juur­de. Kuid elu näi­tab, et neid ei soo­vi­ta, os­te­tak­se uu­si. Tä­na­vu on te­le­vii­so­reid Lok­sa jäät­me­jaa­mast üm­ber­töö­tle­mis­se vii­dud 4 kon­tei­ne­ri­täit.

Sa­mu­ti va­he­ta­tak­se pal­ju väl­ja külm­kap­pe ja pe­su­ma­si­naid, va­nad mu­de­lid an­tak­se ära. Kol­me aas­ta­ga on Vel­lo Loo­mu­se sõ­nul Lok­sa ela­ni­ke tead­lik­kus kas­va­nud, jäät­me­jaa­ma tea­tak­se ning kui­gi asub lin­na ser­val, jõua­vad sin­na ka pen­sio­nä­rid, mõ­ni toob kä­ru­ga ja mit­mel kor­ral.

Kõi­ge rah­va­roh­kemad on lau­päe­vad, oo­da­tak­se jär­je­kor­ras. Ko­du­des ja su­vi­la­tes te­hak­se re­mon­ti, tuuak­se ehi­tus­jäät­meid, oht­li­kest jäät­me­test vär­ve ja lak­ke. Va­nu reh­ve on ära an­tud käe­so­le­val aas­tal kok­ku ne­li re­ka­täit. Oht­li­ke jäät­me­te kon­tei­ne­rid on taas täi­tu­nud ja tu­leb kut­su­da ma­sin jä­re­le.
Mööb­lit vii­di Lok­sa jäät­me­jaa­ma esi­mes­tel aas­ta­tel roh­kem. Nüüd kor­ral­da­tak­se kord kvar­ta­lis ko­gu Lok­sa lin­nas suur­jäät­me­te ära­ve­du. Mööb­lit tuuak­se jäät­me­jaa­ma siis, kui kor­ter või ma­ja lä­heb müü­ki ja on va­ja kii­res­ti tüh­jaks saa­da.

Vel­lo Loo­mus: „Kõi­ge roh­kem rah­vast käib su­vel, kui su­vi­ta­jad on ko­hal. Kui koo­liaeg al­gab, jääb olu­li­selt ra­hu­li­ku­maks.“

0

Val­la­va­nem tut­vus­tas et­te­võt­ja­te ümar­lauas „Me­re­tee-maa­tee“ pro­jek­ti ja kut­sus üles kaa­sa mõt­le­ma.

Kuu­sa­lu val­la et­te­võt­jaid ko­gu­nes 28. no­vemb­ril Kuu­sa­lu val­la­ma­jas toi­mu­nud ümar­lau­da paar­küm­mend. Koh­tu­mi­ne kes­tis kaks tun­di.

Kre­dE­xi osas aeg ma­ha
Es­malt kõ­ne­les val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu Kre­dE­xi üü­ri­ma­ja­de ehi­ta­mi­se prog­ram­mist, ku­hu val­la­va­lit­sus kut­sus val­la part­ne­ri­na osa­le­ma et­te­võt­jaid – Kre­dE­xi kau­du saaks uu­te elu­ma­ja­de ra­ja­mi­seks või ole­ma­so­le­va­te re­konst­ruee­ri­mi­seks ku­ni poo­le va­ja­mi­ne­vast ra­hast, tei­se poo­le li­saks oma­va­lit­sus koos part­ne­ri­te­ga. Toe­tus on mõel­dud töö­jõu mo­biil­su­se suu­ren­da­mi­seks, ka sel­leks, et ta­ga­da ma­da­la­ma­pal­ga­lis­te­le spet­sia­lis­ti­de­le ja vä­he­kind­lus­ta­tud sihtg­rup­pi­de­le kaa­saeg­ne elua­se. Toe­tus­voor ava­ti 3. det­semb­ril, taot­lu­si on või­ma­lik esi­ta­da 4. veeb­rua­ri­ni. Taot­le­ja peab eel­ne­valt lä­bi vii­ma han­ked, te­ge­ma ana­lüü­sid. Oma­va­lit­su­se­le an­tak­se toe­tust kok­ku ku­ni 2,5 mil­jo­nit eu­rot.

Pool­teist kuud ta­ga­si toi­mu­nud koh­tu­mi­sel sel­gus, et Kuu­sa­lu val­las on et­te­võt­teid, kus ol­lak­se üü­rie­la­mu­te prog­ram­mist hu­vi­ta­tud ja ta­he­tak­se oma töö­ta­ja­te­le kor­te­reid. Val­la­va­nem kü­sis et­te­võt­ja­te ümar­lauas, kas te­ge­le­da selle­ga eda­si või lü­ka­ta tu­le­vik­ku.

Nii Nor­dic Hou­se­se, SR Veod kui ka Bal­ti Spoo­ni esin­da­jad uu­ri­sid, kas Kuu­sa­lu vald on val­mis oma­lt poolt ra­ha­li­selt pa­nus­ta­ma. Val­la­va­nem sel­gi­tas, Kuu­sa­lu vald soovib küm­met kor­te­rit, kuid ra­ha­ga po­le või­ma­lik prog­ram­mis osa­le­da. Et­te­võt­jad kom­men­tee­ri­sid, et neil tasuks osa­le­da, kui vald maksaks oma 10 kor­te­ri eest ise või ei soo­viks kortereid.

„Valla ja ettevõtjate vahelised konsultatsioonid mobiilse tööjõu ja sotsiaalkorterite rajamiseks arvestasid, et vald panustab avaliku rahaga meetme kaudu 50 protsenti ja ettevõtjad ülejäänud 50. Vald oleks vastu soovinud 10 korterit ja kõik ülejäänud korterid, vähemalt 25, oleks jäänud ettevõtjatele. Ent praeguse ehitusturu tingimustes ei ole ettevõtetele ikkagi atraktiivne, kui vald saab vastu neljandiku või vähem kortereid. Seega võtame aja maha, arutame järgmisel aastal, et juhul, kui meetmed uuesti avanevad ja ehitusturu olukord on muutunud, võime teema uuesti analüüsiks lauale tõsta. Vald hakkab ilma ettevõtjateta taotlema Kredexist 12 majutuskoha toetust sotsiaal-
eluruumideks,“ lausus Monika Salu.

Val­da­de ühisp­ro­jekt „Me­re­tee-maa­tee“
Tei­ne tee­ma­de­ring kä­sit­les sep­temb­ris käi­vi­tatud pro­jek­ti „Me­re­tee-maa­tee“ ja sel­le­ga seo­ses ka Sal­mis­tu sa­da­mat kui Kuu­sa­lu val­la üht me­re­vä­ra­vat. Val­la­va­nem rää­kis, et pro­jek­ti aru­ta­tak­se koos naa­ber­val­da­de­ga, kel sa­mu­ti me­re­piir. Pro­jek­ti raa­mes võiks väl­ja aren­da­da li­gi­pää­sud me­re poolt nii, et kü­la­li­sed jõuak­sid ko­ha­li­ke et­te­võ­te­te­ni, olek­sid mat­ka­ra­jad ja söö­gi­ko­had. Pro­jek­ti el­lu­vii­mist võiks toe­ta­da Lea­der-prog­ramm, ka­vas on sel­lest kõ­ne­le­da Aren­dus­ko­ja Lea­der-gru­pi nõu­pi­da­mi­sel.

Nõus­ta­ja­na ümar­lauas osa­le­ma pa­lu­tud Mo­ni­ka Ka­ru, kes on EA­Si tu­ris­mia­ren­dus­kes­ku­se aren­dus­te pro­jek­ti­juht, tõi tu­ris­mia­la­se edu­ka koos­töö näi­te­na esi­le Ida-Vi­ru­maa Aren­dus­kes­ku­se juur­de loo­dud Ida-Vi­ru Tu­ris­mik­last­ri, mil­le te­ge­vust toe­ta­tak­se Lea­der-prog­ram­mist. Seal alus­ta­ti viis aas­tat ta­ga­si, edu­ku­se üks olu­li­ne võ­ti on tu­gev eest­ve­da­ja.

Mo­ni­ka Ka­ru: „Teie piir­kon­nal on pa­rem po­tent­siaal, ku­na Tal­linn on lä­he­mal. Pro­jekt tu­leks käi­vi­ta­da või­ma­li­kult kii­res­ti, paa­ri aas­ta pä­rast on ras­kem toe­tus­ra­ha lei­da. Täh­tis on nä­ha suurt pil­ti. En­ne tu­run­da­mist on olu­li­ne mõel­da, mil­le poo­lest ole­te eri­ne­vad, ning li­sa­da too­ted, lood.“

Mo­ni­ka Sa­lu li­sas, et Hal­ja­la vald on tu­ris­mi­vald­kon­na aren­da­mi­seks moo­dus­ta­nud sih­t­asu­tu­se. Tu­leks aru­ta­da, kas sel­li­ne te­ge­vus­for­maat so­biks ka Kuu­sa­lu val­da, kas tu­ris­mi­ra­da­de ja sa­da­ma­te aren­da­mi­seks luua eral­di sih­ta­su­tus ja kes oleksid part­ne­ri­d.

„Vis­kan mõt­ted õh­ku, need va­ja­vad lä­bi­mõt­le­mist. Ehk kut­su­da ühi­se­le aru­pi­da­mi­se­le ka Hal­ja­la val­la tu­ris­mi­sih­ta­su­tu­se ja Ida-Vi­ru Tu­ris­mik­last­ri esin­da­jad?“ lau­sus val­la­va­nem.

Ta mär­kis veel, et te­ma mee­lest peaks ka et­te­võt­ja­te ümar­laud edas­pi­di ole­ma et­te­võt­ja­te en­di kor­ral­da­da – hak­kak­sid toi­mu­ma sa­ma­moo­di na­gu val­la va­baü­hen­dus­te ümar­laud. Esial­gu ilm­selt kut­sub et­te­võt­ja­te ümar­lau­du kok­ku val­la­va­lit­sus, ku­ni lei­du­vad need, kes sel­le üle­san­de üle võ­ta­vad.

0

Sal­mis­tu sa­da­ma ala täies ma­hus väl­jae­hi­ta­mi­ne mak­saks um­bes 2,5 mil­jo­nit eu­rot, nõue­te­ko­ha­selt ka­su­ta­ta­vaks saaks li­gi 1,5 mil­jo­ni eu­ro­ga ning täie­li­kult ära võiks lam­mu­ta­da 20 000 eu­ro­ga.

Kol­ma­päe­val, 5. det­semb­ril ko­gu­nes Kuu­sa­lu val­la­maj­ja Sal­mis­tu sa­da­ma tee­mat aru­ta­ma üle kol­me­küm­ne ini­me­se – kü­lae­la­nik­ke, maa- ja su­vi­lao­ma­nik­ke, ka mu­jalt hu­vi­li­si.

Val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu tut­vus­tas Sal­mis­tu sa­da­ma re­konst­ruee­ri­mi­seks koos­ta­tud pro­jek­ti, mil­le­le on vald taot­le­nud paa­ril aas­tal tu­lu­tult EA­Sist toe­tus­ra­ha. Kuu ae­ga ta­ga­si tea­tas EA­Si ase­mel re­gio­naal­toe­tus­te­ga te­ge­le­ma ha­ka­nud Rii­gi Tu­gi­tee­nus­te Kes­kus ehk RTK, et piir­kon­da­de kon­ku­rent­si­või­me tu­gev­da­mi­se meet­me re­ser­vist on või­ma­lik ra­has­ta­da Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se esi­ta­tud taot­lust sa­da­ma kor­ras­ta­mi­seks, kui vald peab el­lu­vii­mist või­ma­li­kuks ja esi­tab muu­de­tud pro­jek­ti aja­ka­va. Riik toe­tab Sal­mis­tu sa­da­ma esimese etapi ehi­tust ja käi­vi­ta­mist 790 300 eu­ro­ga, val­la omao­sa­lus on 338 700 eu­rot. Ku­na hin­nad on va­he­peal tõus­nud, võib val­la omao­sa­lus ku­ju­ne­da suu­re­maks, hin­nan­gu­li­selt võib pro­jek­ti esi­me­ne etapp ehk ve­sie­hi­tu­sed ja sa­da­ma käi­vi­ta­mi­ne maks­ta ku­ni 1,5 mil­jo­nit eu­rot. 

Val­la­va­lit­sus vas­tas RTK-le, et on val­mis pro­jek­ti­ga jät­ka­ma vo­li­ko­gu keh­ti­va ot­su­se ma­hus. Sea­du­se jär­gi an­nab RTK val­la­le oma lõp­li­ku jah-sõ­na veeb­rua­ris 2019. Rii­gi toe­tu­se­ga kaas­neb ko­hus­tus ta­ga­da 140 000 kü­las­tust aas­tas ning 4 töö­koh­ta. Sa­da­ma val­mi­mis­täh­taeg oleks aas­tal 2023.
Val­la­va­nem kü­sis, mi­da soo­vib kü­la­rah­vas. Ko­ha­le­tul­nu­te üks­meel­ne sei­su­koht oli, et oo­da­tak­se, mil­lal ha­ka­tak­se sa­da­mat kor­da te­ge­ma. Sa­da­ma kor­ras­ta­mi­ne ja töö­le­pa­nek on kir­jas ka Sal­mis­tu aren­gu­ka­vas. Ol­di se­da meelt, et ka­van­da­tud 40 paa­di­koh­ta on pi­gem vä­he, mit­te pal­ju, kui pi­da­da sil­mas, et Ees­tis on kok­ku 30 000-32 000 väi­ke­lae­va, iga aas­ta­ga tu­leb um­bes tu­hat juur­de. Kü­la­rah­vas oo­tab ka kü­la­ma­ja, sa­da­ma väl­jae­hi­ta­mi­seks koos­ta­tud pro­jek­ti jär­gi peaks sin­na ker­ki­ma ehi­tis, mi­da saab ka­su­ta­da nii sa­da­ma tee­nin­dus­hoo­ne­na kui ka kü­la­ma­ja­na. 

Val­la­va­ne­ma sõ­nul on val­la­va­lit­sus aru­ta­mas kol­me või­ma­lik­ku st­se­naa­riu­mi. Esi­me­ne oleks ve­sie­hi­tus­te etapp, rii­gilt saaks 790 000 eu­rot ja vald li­saks um­bes 1,8 mil­jo­nit eu­rot, sa­dam saaks täie­li­kult väl­ja ehi­ta­tud, teh­taks ka sa­da­ma­hoo­ne-kü­la­ma­ja. Tei­ne stse­naa­rium on te­ha val­la­ee­lar­vest 340 000 eu­ro eest kor­da kai ja paa­di­ko­had, kor­ras­ta­da park­la. Kol­mas va­riant oleks la­gu­ne­nud sa­da­ma­kai täie­li­kult ära lam­mu­ta­da ja ko­ris­ta­da, sel­leks ku­luks um­bes 20 000 eu­rot, kü­la jääks sa­da­ma­ta.  

Mo­ni­ka Sa­lu li­sas, et vald ei hak­ka sa­da­mat hal­da­ma ega sel­les­se ka suu­res ma­hus in­ves­tee­ri­ma, ku­na po­leks õig­la­ne val­la teis­te ra­ha­va­ja­va­te vald­kon­da­de suh­tes. Ko­he esi­me­ses eta­pis võiks lei­da in­ves­to­ri, kes on val­mis edas­pi­di sa­da­mat ope­ree­ri­ma. Te­ma ju­tul käis hil­ju­ti ini­me­ne, kes tun­dis hu­vi või­ma­li­ku ka­la­kas­va­tu­se ra­ja­mi­se vas­tu, see­ga in­ves­to­reid võiks ol­la ka mi­tu. 

„Olen alus­ta­nud lä­bi­rää­ki­mi­si, kõ­ne­le­nud Ka­le­vi Jahtk­lu­bi esin­da­ja­te­ga, ka mõ­ne tei­se sa­da­maid aren­da­va or­ga­ni­sat­sioo­ni ini­mes­te­ga. Ka­vas on lei­da spet­sia­list, kel­le­ga koos­töös pan­na kok­ku mõist­lik läh­teü­le­san­ne,“ sõ­nas val­la­va­nem.

Tõ­de­ti, et in­ves­to­ri­te­ga lä­bi­rää­ki­mis­tel peaks ole­ma kaa­sa­tud ka Sal­mistu kü­la esin­da­ja. Vii­mas­tel aas­ta­tel po­le Sal­mis­tul enam kü­la­va­ne­mat, kuid on kü­la­ko­gu. Lei­ti, et tu­leks va­li­da kü­la­va­nem, va­li­mi­sed võik­sid toi­mu­da ke­va­del, kui rah­vas hak­kab taas maal käi­ma.

Ju­tuks tu­li ka sa­da­ma juur­de­pää­su­tee, mis on kit­sas ja va­jab re­mon­ti. Aas­taid ta­ga­si al­ga­tas Kuu­sa­lu vald Sal­mis­tu-Valk­la piir­kon­na osaüldp­la­nee­rin­gu, mis jäi lõ­pu­ni vii­ma­ta. Ka sel­le raa­mes pla­nee­ri­tud pro­me­naa­di Valk­la ja Sal­mis­tu ühen­da­mi­seks võiks tu­le­vi­kus väl­ja ehi­ta­da.

Koo­so­le­kul kü­si­ti, kes prae­gu sa­da­mat hal­dab ja mis juh­tus, et aas­taid sa­da­mat hal­la­nud MTÜ Sal­mis­tu Paa­di­mees ei täit­nud ku­na­gist lu­ba­dust in­ves­tee­ri­da sa­da­mas­se ja see kor­da te­ha.

Val­la ma­jan­duss­pet­sia­list Ma­dis Praks, kes kuu­lub MTÜs­se Sal­mis­tu Paa­di­mees, üt­les, et hal­dus­le­ping on lõ­pe­ta­tud. In­ves­tee­rin­gu­teks loo­de­ti saa­da toe­tust EA­Sist, kuid de­tailp­la­nee­rin­gu val­mi­mi­ne ve­nis, nõu­ti pla­nee­rin­gus­se rii­gi­le krun­te ja val­la­teed, MTÜ-l ka­dus või­me­kus kõi­ke se­da lõ­pu­ni viia. 2014. aas­tal said EA­Sis lä­bi või­ma­li­kud toe­tus­voo­rud, kust oleks või­nud ra­ha taot­le­da.

0

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus koos külavanematega ja alevike esindajatega on koos­ta­nud eel­nõu kü­la­va­ne­ma­te sta­tuu­di muut­mi­seks ja plaa­nib esi­ta­da vo­li­ko­gu­le kin­ni­ta­mi­seks. Esmalt aru­tab eel­nõud es­malt vo­li­ko­gu ha­ri­du­se ja ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jon.

Kü­la­va­ne­ma­te sta­tuu­di muut­mi­st on arutatud külavanemate meililisti kaudu, viimati räägiti kü­la­va­ne­ma­te koo­so­le­kul 3. ok­toob­ril. Aas­tal 2014 keh­tes­ta­tud sta­tuu­di jär­gi olek­sid val­la paljude kü­la­va­ne­ma­te vo­li­tu­sed lõp­pe­nud tä­na­vu 1. juu­list, vo­li­ko­gu ot­su­se­ga pi­ken­da­ti juu­li­kuu is­tun­gil vo­li­tus­te lõp­pe­mi­se täh­tae­ga 31. det­semb­ri­ni 2018.

Koo­so­le­kul olid kõik kü­la­va­ne­mad üks­meel­selt nõus, et ame­tiaeg ei peaks ole­ma täh­ta­ja­li­ne, iga nel­ja aas­ta ta­gant uu­te va­li­mis­te kor­ral­da­mi­ne on tü­li­kas ja kü­la­des on ras­ke lei­da uu­si ak­tiiv­seid ini­me­si, kes ta­hak­sid se­da ame­tit pi­da­da. Eel­nõu jär­gi oleks kü­la­va­ne­ma ame­tiaeg täh­ta­ja­tu, kü­lae­la­ni­ke­le on al­les jäe­tud või­ma­lus koo­so­lek ise kok­ku kut­su­da, soo­vi kor­ral kü­la­va­nem ta­gan­da­da ja va­li­da uus.

Pi­kem aru­te­lu on ol­nud kü­si­mu­ses, kas muu­ta koo­so­le­ku kvoo­ru­mi­nõuet ja ka mää­rat­lust, ke­da loe­tak­se kü­lae­la­ni­kuks ja saab õi­gu­se hää­le­ta­da.

Keh­ti­vas sta­tuu­dis loe­tak­se hää­leõi­gus­li­keks kü­lae­la­ni­keks neid täis­kas­va­nuid, kes on re­gist­ri järgi selle küla elanik. Või­ma­li­ku muu­da­tu­se­na pa­ku­ti, et hää­leõi­gu­se võiks an­da kõi­gi­le, kes on kü­las ela­mu omanik. Kü­la­va­ne­ma­tel pa­lu­ti saa­ta 21. ok­toob­riks kü­la­va­ne­ma­te lis­ti oma kü­la sei­su­koht. Vast­u­se edas­ta­sid 11 kü­la­va­ne­mat. Vas­ta­nu­test 8 kü­la pool­da­vad, et kvoo­ru­mi­nõue jääb sa­maks – koo­so­lek loe­taks toi­mu­nuks, kui osa­le­vad poo­led kü­lae­la­ni­kest. Kolm kü­la vä­hen­dak­sid kvoo­ru­mi­nõuet vee­ran­di­le kü­lae­la­ni­kest. Sei­su­ko­had kü­lae­la­ni­ku mää­rat­lu­se koh­ta olid: 5 kü­la pool­da­vad, et kü­lae­la­ni­keks loe­taks ka ela­muo­ma­nik­ke, 4 ee­lis­ta­vad, et külakoosolek ise otsustab, kellel anda hää­leõi­gus, 2 jätaksid praeguse olukorra.

Eel­nõu jär­gi on ka­vas an­da hää­leõi­gus kü­lae­la­ni­ke­le ala­tes 16. eluaas­tast, ku­na 16aas­tas­te­le on sea­du­se­ga an­tud va­li­mi­sõi­gus ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te va­li­mi­sel.

Kü­la­va­ne­ma sta­tuu­di muut­mi­se eel­nõus on nõue, et kü­la­va­ne­ma va­li­mi­seks kok­ku kut­su­tud koo­so­le­kul esin­dab val­la­va­lit­sust va­ba­te­ge­vu­se koor­di­naa­tor, prae­gu mää­rab val­la­va­lit­sus koo­so­le­ku­le esin­da­ja kas vo­li­ko­gust või val­la­va­lit­su­sest.

Kuu­sa­lu val­las on 64 kü­la, neist 47 on kü­la­va­nem.

0

Pä­rast se­da, kui 27. no­vemb­ril esi­ta­ti uue koa­lit­sioo­ni um­bu­sal­du­sa­val­du­sed, ava­li­kus­ta­sid mõ­ned se­ni­se koa­lit­sioo­ni liik­med sot­siaal­mee­dias, et uue koa­lit­sioo­ni­ga lii­tu­nud Mar­gus Soom sõl­mis pro­ku­ra­tuu­ri­ga opor­tu­ni­tee­di­le­pin­gu. Kri­mi­naa­la­si oli al­ga­ta­tud mul­lu sü­gi­sel seo­ses kaht­lus­tu­se­ga hääl­teost­mi­ses ko­ha­li­kel va­li­mis­tel.

Mar­gus Soom kin­ni­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et Põh­ja Ring­kon­nap­ro­ku­ra­tuur te­gi kri­mi­naal­me­net­lu­se lõ­pe­ta­mi­se mää­ru­se tä­na­vu 1. ok­toob­ril: „Pro­ku­ra­tuur te­gi mul­le et­te­pa­ne­ku lõ­pe­ta­da uu­ri­mi­ne opor­tu­ni­tee­di­ga, ma nõus­tu­sin sel­le­ga. Ma ei ole pro­ku­ra­tuu­ris end süü­di tun­nis­ta­nud ja pro­ku­ra­tuur on se­da akt­sep­tee­ri­nud. Eesti Vabariigis saab inimest süüdi mõista vaid kohus, mitte prokuratuur. “

Kri­mi­naa­la­si al­ga­ta­ti ok­toob­ris 2017 Kuu­sa­lu val­la­sek­re­tä­ri Mai­re Lin­gi ja val­la­va­ne­ma Ur­mas Kirt­si aval­du­se alu­sel. Ur­mas Kirt­si kom­men­tee­ris nüüd: „Pä­rast va­li­mi­si tu­li val­la­maj­ja kae­bus seo­ses hääl­teost­mi­se­ga, kü­si­si­me nõu, kui­das sel­li­sel ju­hul käi­tu­da, ja esi­ta­si­me ame­tiü­le­san­ne­test läh­tu­valt aval­du­se.“

Opor­tu­ni­teet on kri­mi­naal­me­net­lu­se lõ­pe­ta­mi­ne süü­dis­ta­ta­va ja pro­ku­rö­ri kok­ku­lep­pe­na ava­li­ku me­net­lus­hu­vi puu­du­mi­se kor­ral ja kui süü ei ole suur. Ees­ti koh­tu­te ko­du­le­hel on sel­gi­ta­tud, et süü­dis­ta­tav ei pea sel ju­hul end süü­di tun­nis­ta­ma, kuid opor­tu­ni­tee­di­ga lõ­pe­ta­mi­ne eel­dab, et ta on teo siis­ki toi­me pan­nud. Ka­ris­tus­re­gist­ris­se aga mär­get ei lä­he. Süü­dis­ta­tav peab sel ju­hul heas­ta­ma ku­ri­teo­ga te­ki­ta­tud kah­ju, ta­su­ma kri­mi­naal­me­net­lu­se ku­lud ning maks­ma kind­la sum­ma rii­gi­tu­lu­des­se või sih­tots­tar­be­li­seks ka­su­ta­mi­seks üld­su­se hu­vi­des. Opor­tu­ni­tee­di­ga saab lõ­pe­ta­da tei­se ast­me ku­ri­te­gu.

0

Kuu­sa­lu val­la uue 10liik­me­li­se koa­lit­sioo­ni on moo­dus­ta­nud 8 vo­li­nik­ku va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du ning 1 vo­li­nik Kes­ke­ra­kon­na ja 1 Re­for­mie­ra­kon­na ni­me­kir­jast.

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu is­tung al­gas tei­si­päe­val, 27. no­vemb­ril aval­du­se­ga um­bu­sal­da­da tä­na­vu 31. maist või­mul ol­nud koa­lit­sioo­ni seit­set po­lii­ti­kut: val­la­vo­li­ko­gu esi­meest Mait Kröönst­rö­mi ja asee­si­meest Mar­ti Häält va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald, val­la­va­ne­mat Mo­ni­ka Sa­lu, val­la­va­lit­su­se liik­meid Hei­no Ju­no­lai­ne­ni va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald ja Rei­jo Roo­si va­li­mis­lii­dust Are­nev Kuu­sa­lu Vald, ee­lar­ve- ja aren­gu­ko­mis­jo­ni esi­meest And­res Hein­ve­ri ning sot­siaal­ko­mis­jo­ni esi­meest In­geld­rin Au­gi va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald.

Aval­du­se lu­ges et­te prae­gu­ses­se koa­lit­sioo­ni kuu­lu­nud Mar­gus Soom Re­for­mie­ra­kon­nast, nii te­ma kui ka Mar­ti Hääl va­li­ti 31. mail val­la­vo­li­ko­gu asee­si­mees­teks. Val­la­vo­li­ni­kest kuu­lu­vad Kuu­sa­lu val­la prae­gu­ses­se koa­lit­sioo­ni va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald Mait Kröönst­röm, Mar­ti Hääl, And­res Hein­ver, In­geld­rin Aug ja Kris­to Pa­lu, va­li­mis­lii­dust Are­nev Kuu­sa­lu Vald Ma­dis Jõ­gi ja Avo Vest, Ees­ti Kon­ser­va­tiiv­se Rah­va­par­tei (EK­RE) ni­me­kir­jast Mai­ri­ka Ra­ja­vä­li ja Ran­no Pool. Val­la­va­lit­su­ses on pea­le Hei­no Ju­no­lai­ne­ni ja Rei­jo Roo­si veel Su­lev Vald­maa EK­RE ni­me­kir­jast, te­ma­le um­bu­sal­du­sa­val­dust ei esi­ta­tud ega ka re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni esi­me­he­le Ma­dis Jõ­gi­le, kesk­kon­na- ja ehi­tus­ko­mis­jo­ni esi­me­he­le Kris­to Pa­lu­le, ha­ri­du­se ja ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jo­ni esi­me­he­le Avo Ves­ti­le.

Mar­gus Soom tea­tas tei­si­päe­val is­tun­gil, et kõik um­bu­sal­du­sa­val­du­sed on ühe­su­gu­se teks­ti­ga, eri­ne­vad um­bu­sal­da­ta­va­te ni­me­de ja ame­ti­koh­ta­de osas.

Um­bu­sal­du­sa­val­dus­te­le on al­la kir­ju­ta­nud Mar­gus Soom Re­for­mie­ra­kon­nast, Vär­ner Loots­mann Kes­ke­ra­kon­nast ning Ur­mas Kirt­si, Kau­po Par­ve, Kal­mer Märt­son, Mart Sest­verk, Il­vard Ee­rik­soo, Ur­mo Ris­ti­saar, Kris­ti Ve­te­maa ja Enn Kirs­man va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du.

Um­bu­sal­du­sa­val­du­ses on öel­dud, et prae­gu­ne koa­lit­sioon on ko­gu oma või­mul ole­ku aja te­ge­le­nud ai­nult lam­mu­ta­mi­se, lai­ma­mi­se ning süüd­las­te ot­si­mi­se­ga. „Nen­de al­la­kir­ju­ta­tud koa­lit­sioo­ni­le­pin­gu võib lu­ge­da val­las või­mu haa­ra­mi­se ning ame­ti­koh­ta­de oma ini­mes­te­ga täit­mi­se het­kest käe­so­le­va aas­ta juu­ni­kuust teos­ta­tuks, sest üh­te­gi aren­da­vat ideed või val­lae­lu po­si­tiiv­ses suu­nas eda­si vii­vat et­te­pa­ne­kut sel­les le­pin­gus ei ole ega ole neid ka vo­li­ko­gu liik­me­te­le või laie­ma­le ava­lik­ku­se­le vii­ma­se viie kuu jook­sul tut­vus­ta­tud.“

Kuu­sa­lu val­la uus või­mu­liit soo­vib, et vo­li­ko­gu esi­mees pa­neks li­saks um­bu­sal­du­sa­val­dus­te­le val­la­vo­li­ko­gu järg­mi­se is­tun­gi päe­va­kor­da vo­li­ko­gu uue esi­me­he ja asee­si­me­he va­li­mi­se, uue val­la­va­ne­ma va­li­mi­se, val­la­va­lit­su­se liik­me­te ar­vu ja koos­sei­su kin­ni­ta­mi­se, val­la­va­ne­ma töö­ta­su suu­ru­se ja hü­vi­tis­te mää­ra­mi­se, vo­li­ko­gu ala­tis­te ko­mis­jo­ni­de moo­dus­ta­mi­se ning nei­le esi­mees­te ja asee­si­mees­te va­li­mi­se.
Vo­li­ko­gu esi­mees Mait Kröönst­röm tea­tas, et järg­mi­ne is­tung toi­mub tei­si­päe­val, 18. det­semb­ril.

Sõ­nu­mi­too­ja kü­sis Mar­gus Soo­milt, miks soo­vi­tak­se umb­u­sal­dust aval­da­da osa­de­le koa­lit­sioo­ni­liik­me­te­le, mit­te kõi­gi­le. Ta vas­tas, et põh­jus on teh­ni­li­ne, val­la­va­lit­su­se lii­ge Su­lev Vald­maa on val­la­va­lit­su­se ot­su­se­ga mää­ra­tud val­la­va­ne­ma asen­da­jaks, kui val­la­va­ne­mat um­bu­sal­da­tak­se ja ta lah­kub töölt, jääb te­ma asen­da­ja ame­tis­se ku­ni uue val­la­va­ne­ma vo­li­tus­te al­ga­mi­se­ni. Ko­mis­jo­ni­de esi­mees­test soo­vi­tak­se te­ma sõ­nul um­bu­sal­da­da neid, kel­le ko­mis­jon jät­kab edas­pi­di sa­ma ni­me­tu­se­ga, teis­te ko­mis­jo­ni­de pu­hul ni­me­tu­sed muu­tu­vad ja sel­lest tu­le­ne­valt lõ­pe­vad ka nen­de juh­ti­de vo­li­tu­sed. Re­vis­jo­ni­ko­mis­jon on ka­vas jät­ta opo­sit­sioo­ni­le, po­le va­ja­dust prae­gust esi­meest um­bu­sal­da­da.

Koa­lit­sioo­ni­le­pe
Tei­si­päe­va­se is­tun­gi ajal ava­li­kus­tas uus koa­lit­sioon va­li­mis­lii­du Ühi­ne Ko­du vee­bi­le­hel ja Fa­ce­boo­kis nii um­bu­sal­du­sa­val­du­se teks­ti kui ka uue koa­lit­sioo­ni­lep­pe aas­ta­teks 2019-2021. Sel­les on vald­kon­da­de kau­pa kir­jas, mi­da val­las ka­vat­se­tak­se kol­me järg­mi­se aas­ta jook­sul ära te­ha.

Lep­pes on ka val­la­vo­li­ko­gu ja -va­lit­su­se jao­tus või­mu­lii­du kol­me osa­poo­le va­hel. Vo­li­ko­gu esi­me­he ko­ha saab Re­for­mie­ra­kond, asee­si­me­he ko­ha Kes­ke­ra­kond. Vo­li­ko­gu ko­mis­jo­ni­de esi­mees­te ko­had saab Ühi­ne Ko­du. Vo­li­ko­gu esin­dab Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­dus (HOL) Kes­ke­ra­kond, asen­dus­lii­ge on Ühi­sest Ko­dust.

Val­la­va­lit­sus on ka­vas kin­ni­ta­da kuue­liik­me­li­se­na. Val­la­va­ne­ma ko­ha saab Ühi­ne Ko­du. Val­la­va­lit­su­ses saa­vad kaks liik­me­koh­ta Ühi­ne Ko­du ja Kes­ke­ra­kond, ühe ko­ha Re­for­mie­ra­kond.

Val­la­va­lit­su­se esin­da­ja HOL­is on Ühi­sest Ko­dust, asen­dus­lii­ge Kes­ke­ra­kon­nast.

Möö­du­nud sü­gi­ses­tel ko­ha­li­kel va­li­mis­tel said Kuu­sa­lu val­la 19liik­me­lis­se vo­li­ko­gus­se koh­ti 6 va­li­mis­ni­me­kir­ja: 8 koh­ta va­li­mis­liit Ühi­ne Ko­du, 5 koh­ta va­li­mis­liit Üks Kuu­sa­lu Vald, 2 koh­ta va­li­mis­liit Are­nev Kuu­sa­lu Vald, 2 koh­ta EK­RE, 1 ko­ha Re­for­mie­ra­kond ja 1 ko­ha Kes­ke­ra­kond.

Kuusalu vallavanema MONIKA SALU kommentaar
Kuusalu vallavanem Monika Salu kommenteeris Sõnumitoojale, et olukord on kahetsusväärne: „Urmas Kirtsil töökoha ja Margus Soomil volikogu esimehe koha soov on peatamas valla edukat arengut ja pööramas valda stagnatsiooni. Senine koalitsioon, vaata­mata liikmete erinäolisusele, töötas ühise eesmärgiga muuta vallajuhtimine läbipaistvaks, efektiivseks, kaasavaks.“

Ta lisas, et juba see lühike aeg on näidanud paremust võrreldes olnuga: „Vallavalitsuse töö tulemused hakkavad just vormuma. Miks just nüüd soovitakse võimu üle võtta, saab olla tingitud soovist mitte lasta edul välja paista, sest muidu on selgelt näha, mida kõike oleks võinud ära teha varasemate aastate jooksul. Võib-olla on tegu kalkuleeritud otsusega! Võttes võimu üle nüüd, kui tulemused on käegakatsutavad, saab neid hiljem esitleda kui enda töövõite. Välistada ei saa, et tegu on tavapärase umbusuga uue suhtes. Umbusk tekib teadmatusest, kui uus on tundmatu ja mõistetamatu. Tegelike oludega mitte seostatud süüdistused on selle tagajärg. Ajaloos on palju näiteid, kus uusi teadmisi ja praktikaid kasutavaid isikuid on nõidadeks nimetatud ja elusalt põletatud, ketseriks peetud ja vangi mõistetud. Pime usk ja asjade olemuse mitte mõistmine, teadmatus, sunnib kaitsma vana ja ihalema stagnatsiooni, üritades peatada arengut.“

Istung oli ka­van­da­tust lü­hem
Val­la­vo­li­ko­gu 27. no­vemb­ri is­tung jäi plaa­ni­tust lü­he­maks. Vär­ner Loots­mann te­gi et­te­pa­ne­ku võt­ta is­tun­gi päe­va­kor­ra pro­jek­tist väl­ja 15 punk­ti, vo­li­ko­gu liik­me­te­le saa­de­tud pro­jek­tis oli 30 päe­va­kor­ra­punk­ti. Muu­da­tu­sed vii­di sis­se 10 poolt- ja 9 vas­tu­hää­le­ga. Väl­ja võe­ti ja lä­bi aru­ta­ma­ta jäid ühe­kord­se­te toe­tus­te ning kü­la­de, rah­va­kul­tuu­ri­rin­gi­de, spor­di tree­ning­rüh­ma­de toe­tus­te, ka ha­ri­dusp­ree­mia mää­ra­mi­se kor­rad; Kuu­sa­lu Spor­di, Kuu­sa­lu Val­la­va­ra Hal­dus ja Hool­dus, Kuu­sa­lu Hoo­le­kan­ne põ­hi­mää­rus­te kin­ni­ta­mi­ne; Kuu­sa­lu Noor­te­kes­ku­sed te­ge­vu­se lõ­pe­ta­mi­ne; vo­li­ko­gu tee­de ko­mis­jo­ni moo­dus­ta­mi­ne ning esi­me­he ja asee­si­me­he va­li­mi­ne, koos­sei­su kin­ni­ta­mi­ne ning in­fo­punk­tid ha­ri­du­se aren­gu­ka­va ja ee­lar­ve kaa­sa­mi­se koh­ta.

Um­bu­sal­du­sa­val­du­se täie­lik­ku teks­ti ja koa­lit­sioo­ni­le­pet loe lk 8.

0

Ha­ri­du­se aren­gu­ka­va koos­ta­mi­seks kor­ral­da­tud idee­kor­je-kä­ra­ja­te kul­gu mõ­ju­tas liik­ve­le läi­nud jutt Kuu­sa­lu val­la koo­li­de või­ma­li­kust üle­vii­mi­sest üht­se juh­ti­mi­se al­la.

Kol­ma­päe­val, 28. no­vemb­ril aru­ta­sid Kuu­sa­lu val­la koo­li­de pe­da­goo­gid ja mõ­ned hoo­le­ko­gu­de liik­med koos Tal­lin­na Üli­koo­li õp­pe­jõu­du­de­ga, kui­das aren­da­da uuen­dus­lik­ku õp­pe­ka­va. Kä­ra­jad toi­mu­sid töö­päe­va lõ­pus Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas, osa­le­jaid oli li­gi 70.

Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu ha­ri­du­se ja ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jo­ni kuu­lu­va Mart Laan­pe­re soo­vi­tu­sel kaa­sa­ti val­la ha­ri­du­se uue aren­gu­ka­va koos­ta­mis­se Tal­lin­na Üli­kool ee­sot­sas ha­ri­dus­kor­ral­du­se pro­fes­so­ri Eve Ei­sensch­mid­ti­ga.

Esi­me­sel ava­li­kul töö­koo­s­ole­kul aru­ta­ti ha­ri­du­se aren­da­mi­sest õp­pe­vald­kon­da­de kau­pa, nel­jas gru­pis. Reaa­lai­ne­te grup­pi juh­tis Pel­gu­lin­na güm­naa­siu­mi õpe­ta­ja Ree­li­ka Ro­sin, kee­leõ­pe­tu­se rüh­ma Tal­lin­na Üli­koo­li hu­ma­ni­taar­tea­dus­te ins­ti­tuu­di lek­tor Me­ri­lin Aru­vee, sot­siaa­liat ehk aja­loo ja ühis­kon­naõ­pe­tu­se grup­pi Tal­lin­na Üli­koo­li ha­ri­dus­tea­dus­te ins­ti­tuu­di koo­lia­ren­du­se kon­sul­tant, aja­loo ja ühis­kon­na­õpe­tu­se õpe­ta­ja Jü­ri Käo­saar ning an­deai­ne­te aru­te­lu Tal­lin­na Üli­koo­li di­gi­teh­no­loo­gia­te ins­ti­tuu­di ha­ri­dus­teh­no­loo­gia kes­ku­se ana­lüü­tik, en­di­ne Kol­ga koo­li õpe­ta­ja Priit Tam­mets.

Aru­te­lu ju­ha­tas sis­se val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu, kel­lel on ka joo­nes­ta­mi­se ja kee­mia­õpe­ta­ja töö­ko­ge­mus.
Val­la­va­nem rää­kis, et ha­ri­dus­ka­va koos­ta­mi­seks on val­la­va­lit­su­se juur­de moo­dus­ta­tud tuu­mikg­rupp ha­ri­dust eri­ne­va­test kül­ge­dest tead­va­test ini­mes­test. Ko­mis­jo­ni ju­hib val­la­va­nem, liik­med on abi­val­la­va­nem Anu Kirs­man, Kuu­sa­lu kesk­koo­li hoo­le­ko­gu esi­mees Ind­rek Link, Vi­ha­soo las­teaia-alg­koo­li di­rek­tor Ma­ri­ka As­tor ja Tal­lin­na Pel­gu­lin­na güm­naa­siu­mi di­rek­tor Tõ­nu Pii­bur, kes sa­mu­ti on Kuu­sa­lu val­la ela­nik.

Ana­lüü­sieks­per­di­na on kaa­sa­tud Kuu­sa­lu val­la ha­ri­du­se uue aren­gu­ka­va koos­ta­mis­se ha­ri­du­se ja rah­vas­ti­ku ana­lüü­tik Ri­vo Noor­kõiv. Li­saks kaa­sa­tak­se ko­gu prot­ses­si väl­tel eks­per­te eri­ne­va­te tee­ma­de aru­ta­mi­seks.

„Es­malt rää­gi­me õp­pi­mi­se si­sust, edas­pi­di jõua­me ka hoo­ne­te, süs­tee­mi­de ja lo­gis­ti­ka tee­ma­de­ni,“ lau­sus val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu.

Pä­rast val­la­va­ne­mat sai Pel­gu­lin­na koo­li uuen­dus­li­ku õp­pe­ka­va ja pal­ju­de koo­li­kor­ral­dus­li­ke muu­da­tus­te tut­vus­ta­mi­seks sõ­na Tõ­nu Pii­bur. Järg­nes tun­nia­ja­ne aru­te­lu töö­grup­pi­des, nen­de ju­hid esi­ta­sid pärast kok­ku­võt­ted kõ­nel­dust.

Ha­ri­du­se kä­ra­ja­test oli ot­se­ü­le­kan­ne Kuu­sa­lu val­la Fa­ce­boo­ki­le­hel, sal­ves­tus on jä­re­le­vaa­da­tav.

TÕ­NU PII­BUR: „Rii­giek­sa­mi­te tu­le­mus­te va­le­mis on vi­ga.“
Pel­gu­lin­na koo­li di­rek­tor Tõ­nu Pii­bur tõ­des, et õpe­ta­ja­te palk si­su­li­selt ei tõu­se, ja ehk­ki riik li­sab pal­ga­ra­ha, elu­kal­li­dus kas­vab: „Mõt­le­si­me väl­ja süs­tee­mi, kui­das töö­ta­su suu­ren­da­da. Üt­le­si­me lah­ti se­ni­sest mee­to­dist, õpe­ta­jad ei dub­lee­ri üks­tei­se te­ge­vust ja kä­sit­le­vad õp­pe­ka­va se­da­si, et õpi­la­sed saa­vad pa­re­mi­ni ai­ned sel­geks. Õpe­ta­ja palk on suu­re­ne­nud aja mõis­tes, ta po­le enam nii kaua koo­lis, kui oli va­rem, saab te­ge­le­da muu­de as­ja­de­ga, ka li­sa­töö­ga.“

Ta too­ni­tas, kaa­saeg­ne ha­ri­dus ei tä­hen­da, et õpi­la­sed is­tu­vad klas­sis kott-too­li­des, vaid õpe­ta­jad pea­vad te­ki­ta­ma olu­kor­ra, kus nad ei õpe­ta, kuid ta­ga­vad, et laps hak­kab õp­pi­ma – tu­leb õpe­ta­da õp­pi­mist. Õpe­ta­ja an­nab õpi­la­se­le ta­ga­si­si­det ja kü­sib, kui­das ta saaks pa­re­mi­ni õp­pi­da.

Tõ­nu Pii­bur kõ­ne­les ka sel­lest, et Pel­gu­lin­na güm­naa­sium ei ole rii­giek­sa­mi tu­le­mus­telt Ees­ti koo­li­de esi­küm­nes, ku­na sar­na­selt Kuu­sa­lu, Maar­du ja pal­ju­de teis­te koo­li­de­ga ei va­li nad en­da­le õpi­la­si.

„Leid­si­me rii­giek­sa­mi­te tu­le­mus­te jär­gi koo­li­de ede­ta­be­li­te koos­ta­mi­ses vea – see on alu­sand­me­tes. Kui kool ei va­li, kes õp­pi­ma tu­leb, ei saa õpi­tule­must hin­na­ta õpi­las­te tead­mis­te jär­gi, vaid sel­le põh­jal, mi­da roh­kem ole­me pan­nud õpi­la­se õp­pi­ma.“

Kü­si­mus koo­li­de liit­mi­sest
Töög­rup­pi­des kõ­nel­du põh­jal ilm­nes, et nii Kuu­sa­lu, Kol­ga kui ka Vi­ha­soo koo­lis on min­dud kaa­sa koo­liuuen­dus­li­ke muu­tus­te­ga, kaa­saeg­se õpi­kä­sit­lu­se­ga. Va­ja oleks ti­hen­da­da koos­tööd kol­me koo­li va­hel.
Rüh­ma­töö­dest kok­ku­võt­teid te­hes ei rää­gi­tud sel­lest, et mõ­ni­gi õpe­ta­ja kü­sis töög­ru­pis aru­te­lu käi­gus, miks nad on kok­ku kut­su­tud ja mis on üri­tu­se ees­märk.

Pin­ged val­lan­du­sid pä­rast val­la­va­ne­ma lõ­pu­sõ­na­võ­tus öel­dud mõ­tet, et Kuu­sa­lu val­las võiks ol­la paind­lik ha­ri­dus­kä­sit­lus ning võiks vaa­da­ta laie­malt: „Prae­gu rää­gi­me, et koo­lid peaks ole­ma eri­ne­vad, aga võik­si­me kaa­lu­da, kas ehk võiks ko­gu­ni klas­sid ol­la eri­ne­vad.“

Val­la­va­nem kuu­lu­tas kä­ra­jad lõp­pe­nuks ja pa­lus koo­gi-koh­vi juur­de va­ba­le aru­te­lu­le. Jät­ku­sid te­ra­vad oma­va­he­li­sed aru­te­lud ja vaid­lu­sed nii saa­lis kui ka koh­vi­laua juu­res. Õpe­ta­jad nen­ti­sid, et tu­lid kä­ra­ja­te­le äre­vu­se­ga, ku­na koo­li­des on rää­gi­tud, et val­la­või­mul on ka­vas ha­ka­ta koo­le vii­ma üht­se juh­ti­mi­se al­la.

Osad saa­li­sol­nud jäl­gi­sid Mart Laan­pe­re ja val­la­va­lit­su­se liik­me Su­lev Vald­maa vaid­lust koo­li­de ühen­da­mi­se üle.

Ehk­ki val­la­va­nem ja abi­val­la­va­nem kin­ni­ta­sid õpe­ta­ja­te­le see­jä­rel, et val­la­va­lit­sus ei ole koo­li­de ühen­da­mist aru­ta­nud, jäid pe­da­goo­gid mu­re­li­kuks.

Koo­li­de ühen­da­mi­se poolt ja vas­tu

SU­LEV VALD­MAA: „Kuu­sa­lu val­las on kok­ku pal­ju las­tea­su­tu­si ja koo­le. Need on kõik oma­näo­li­sed ja tub­lid. Mit­te ai­nult lä­hi­ma asu­ko­ha, vaid ka oma­näo­li­su­se jär­gi on pe­re­del või­ma­lik  ot­sus­ta­da, ku­hu nad oma lap­sed ta­ha­vad saa­ta. Oma­näo­li­seks teeb koo­lid ja las­teaiad õpe­ta­jas­kond, seal­sed õpe­tu­se ja kas­va­tu­se kva­li­teet ja ka­su­ta­ta­vad mee­to­did, tra­dit­sioo­nid, ümb­rus­kond ja võib-ol­la mõ­ne­ti ka koo­li toit. Oma­näo­li­su­sel on tei­si­gi tun­nu­seid. Neid as­ju ei saa­gi niiöel­da üht­lus­ta­da. 

Üht­se juh­ti­mi­se al­la vii­mi­ne tä­hen­daks õpe­ta­ja­te ja teis­te pe­da­goo­gi­de ning tee­nin­da­va­te töö­ta­ja­te koor­mu­se pa­re­mat kor­ral­da­mist, kaad­ri pa­re­mat täien­da­mist ja aren­da­mist-koo­li­ta­mist, asu­tus­te si­du­sa­mat ja si­su­ka­mat koos­tööd, õp­pe­va­hen­di­te ja muu­de res­surs­si­de na­gu spor­ti­mis­või­ma­lu­sed ja koo­lit­rans­port­ki pa­re­mat ja koor­di­nee­ri­tu­mat ka­su­ta­mist. Se­da­gi loe­te­lu võiks jät­ka­ta. Kok­ku­võt­tes saab koo­li­de üht­ne juh­ti­mi­ne ai­da­ta kaa­sa meie val­la ha­ri­du­se ja kas­va­tu­se ter­vik­li­ku­le kva­li­tee­di­le. Vä­he­täh­tis po­le ka ha­ri­du­se­le mi­ne­va­te eel­ar­ve­sum­ma­de op­ti­maal­se­ma ka­su­ta­mi­se efekt.

Koo­li­võrk va­jab meil kor­ras­ta­mist nii või tei­si­ti. Kol­ga kool on ju­ba oma kesk­koo­lio­sa ol­nud sun­ni­tud sul­ge­ma. Vi­ha­soo koo­li pi­da­mi­se mõt­te­kus on pi­ke­mat ae­ga kü­si­mär­gi all. Ideid ha­ri­du­sa­las­tes­se üm­ber­kor­ral­da­mis­tes­se on aval­da­tud Kuu­sa­lu val­las ju­ba mõn­da ae­ga. Olen mi­na­gi vist 2010. aas­tal koos­ta­nud oma nä­ge­mu­se La­he­maa Ha­ri­dus­kol­le­giu­mist.        

Mul on ha­ri­du­ses mit­me­tel ame­ti­koh­ta­del töö­ta­mi­se peaae­gu nel­ja­küm­ne aas­ta­ne ko­ge­mus. Usun sü­ga­valt kõi­ki­de idee­de lä­bi aru­ta­mi­se va­ja­lik­ku­ses­se ja ka­su­li­ku­ses­se. Vä­ga kum­ma­li­ne on aga, kui ise­gi eel­da­ta­valt ha­ri­tud ini­me­sed ei soo­vi mit­te aru­ta­da, vaid asu­vad min­gi­te oma idee­de kit­sa­rin­na­li­se­le ar­gu­men­tee­ri­ma­ta kait­se­le. Ja kind­las­ti ei ole sot­siaal­mee­dia koht, kus val­la tu­le­vi­ku­ga tõ­si­selt te­ge­le­da. Seal võib nii­sa­ma ju­tu jät­kuks oma poo­li­kuid aru­saa­mi­si de­monst­ree­ri­da. As­ja­lik­ku as­ja ae­tak­se kok­ku saa­des, ja nii, et ei tul­da ko­ha­le et­te­val­mis­ta­tud vi­ha­meel­su­se­ga.“

MART LAAN­PE­RE: „OECD PI­SA uu­rin­gu põh­jal on Ees­ti koo­lid Eu­roo­pa pa­ri­ma­te seas ja üks pea­mi­si te­gu­reid sel­le edu ta­ga­mi­sel on Ees­ti ha­ri­dus­tead­las­te hin­nan­gul ol­nud meie koo­li­de ja õpe­ta­ja­te au­to­noo­mia.Miks peak­si­me taht­ma se­da au­to­noo­miat vä­hen­da­da, mil­le ni­mel? Kas üks­nes sel­leks, et saa­da kuu­le­ka­maid al­lu­vaid vall­va­lit­su­se­le?

En­di­se koo­li­ju­hi­na olen ma veen­du­nud, et in­no­vat­sioo­ni koo­lis saab teos­ta­da vaid koo­li­kau­pa, koo­li juht­kon­na eest­ve­da­mi­se ja eri­ne­va­te ko­ha­li­ke osa­pool­te kaa­sa­mi­se kau­du. 

Kui nüüd kõik Kuu­sa­lu val­la koo­lid ühi­se juh­ti­mi­se al­la tuua, siis nih­kub juht­kond koo­list olu­li­selt kau­ge­ma­le – se­da eri­ti Kol­ga ja Vi­ha­soo koo­li pu­hul, mis kes­ku­sest kau­gel. Vall­va­lit­su­se poolt ees­mär­giks sea­tud ha­ri­du­sin­no­vat­sioo­ni el­lu­vii­mi­ne muu­tuks sel­li­sel ju­hul aeg­la­se­maks ja kee­ru­ka­maks, mit­te vas­tu­pi­di. 

Ka on as­jao­sa­lis­te­le tea­da, et Kuu­sa­lus ja Kol­gas on suh­te­li­selt eri­nev koo­li­kul­tuur (mis on ter­vi­ta­tav), nen­dest ka­hest kok­ku ühi­se or­ga­ni­sat­sioo­ni­kul­tuu­ri kok­ku­su­la­ta­mi­ne te­ki­taks tõ­si­seid ta­ga­si­löö­ke. 
Kaht­le­ma­ta on mõist­lik tsent­ra­li­see­ri­da tea­tud hal­dus­tee­nu­seid val­la koo­li­de­le na­gu IT, hool­dus, toit­lus­tus, aga koo­li põ­hip­rot­ses­si­de (õpe­ta­mi­ne, õp­pi­mi­ne) uuen­da­mi­ne peaks siis­ki jää­ma ko­ha­li­ku­le ta­san­di­le.“

0

Kolgaküla Seltsi tegevjuht Kaisa Linno ja Veljo Tormise Kultuuriseltsi tegevjuht Ulvi Rand korraldasid esmaspäeva, 19. novembri õhtul Kuusalu rahvamajas valla vabaühenduste esindajate, vallavolikogu ja -valitsuse ning hariduse- ja ühistegevuse komisjoni liikmete kohtumise. Ümarlauas osalenuid oli poolsada.

Pärast tutvustusringi tegi Kaisa Linno ülevaate MTÜde projektidega valda toodud toetussummadest – MTÜsid on vallas 90, aastatel 2007-2017 on nende projektidele saadud ligi 2 miljonit eurot.
Räägiti vallalt vabaühendustele antavatest ühekordsetest- ja tegevustoetustest, tellitavatest ülevallalistest üritustest ja teavitamisest.

Vallavanem Monika Salu teatas, et vallavalitsusel on plaan koostöös vabaühendustega vaadata üle rahastamiskorrad. Tänavusügisese taotlusvooru projektide hindamine on veninud seetõttu, et muudetud on menetleva komisjoni nime ning muuta tuleb selle põhimäärust. Hariduse ja ühistegevuse komisjon hakkab taotlusi menetlema 5. detsembril. Edaspidi on kavas luua uus ja atraktiivne ürituste internetikalender, sellega hakkab tegelema IKT-spetsialist Silver Liiv.

Kaisa Linno kommenteeris Sõnumitoojale, et MTÜde esindajad lootsid vallamajas hiljuti tööle asunud vabategevuste koordinaatorilt edaspidi rohkem abi, kuid ümarlauas jäi kõlama, et ta tegeleb pigem allasutustega.

Vallavanem Monika Salu selgitab, et vabategevuste koordinaatori tegevus on ka kultuuri, spordi ja külaelu valdkondade koordineerimine. Tema poole võib julgelt pöörduda, kui on küsimusi seoses projektitaotlustega, kuid ta ei hakka MTÜde eest projekte kirjutama. Rahvamajade haldamine toimib suurepäraselt, see peab jätkuma, kuid üheskoos tuleb läbi arutada rahade jaotamise korrad.

0

Lil­leo­ru pla­nee­rin­gua­lal Kiius hak­ka­sid töö­le au­to­re­mon­di­töö­ko­da ja pe­su­la ning Je­toi­li au­to­maat­tank­la, ehi­ta­tak­se Ar­tu­ri söö­gi­koh­ta, ta­ga­pool on oo­tel kolm kin­nis­tut toot­mi­set­te­võ­te­te­le ning krun­did kor­ter­ma­ja­de jaoks.

Vend ja õde, Siim Kom­post ja Kad­ri Kom­post Kuu­sa­lu val­la pii­ri lä­he­dalt Haap­se kü­last Jõe­läht­me val­last ko­li­sid oma 2000. aas­tal asu­ta­tud pe­reet­te­võt­te SR Veod OÜ üle Kii­list Kii­du 2007. aas­tal. Siia­ni ren­di­ti ruu­me Kiiu töö­ko­jas. SR Veod oman­das 2011. aas­tal Kiius ring­tee juu­res 11,26 hek­ta­ri suu­ru­se Lil­leo­ru kin­nis­tu ning al­ga­tas ala väl­jaa­ren­da­mi­seks de­tailp­la­nee­rin­gu – kin­nis­tu ja­ga­ti äri-, tee­nin­dus-, toot­mis- ja ela­mu­maaks. Kui pla­nee­ring sai kin­ni­ta­tud, alus­ta­ti juur­de­pää­su­tee ja muu­de kom­mu­ni­kat­sioo­ni­de väl­jae­hi­ta­mi­se­ga. Seit­se aas­tat kest­nud et­te­val­mis­tus­tööd on tä­na­vu sü­gi­seks jõud­nud esi­mes­te suu­re­ma­te tu­le­mus­te­ni. E20 Ser­vi­ce ehi­tas en­da­le kon­to­ri­hoo­ne koos tee­nin­dus­kes­ku­se­ga, kus te­gut­seb au­to­re­mon­di­töö­ko­da. SR Veod te­ge­leb Ees­ti-si­ses­te kau­ba­ve­du­de­ga, E20 Ser­vi­ce suu­re­mõõt­me­lis­te ma­si­na­te ja ka väik­se­ma­te sõi­du­ki­te re­mon­di­ga. Hil­ju­ti hak­kas kõr­valk­run­dil töö­le Je­toi­li tank­la, mil­le naab­rus­se on ker­ki­mas Ar­tu­ri söö­gi­koht.

Siim Kom­post kõ­ne­leb, et ku­na­gi­ses kol­hoo­si­töö­ko­jas jäi nen­de et­te­võt­tel kit­saks, Kiius ot­si­ti teist asu­koh­ta, kuid ühes­ki tüh­jalt seis­nud või la­gu­ne­nud hoo­nes ei ol­nud laie­ne­mi­seks pii­sa­valt ruu­mi. Sün­dis ot­sus ehi­ta­da en­da va­ja­dus­te­le so­biv tee­nin­dus­kes­kus. Ma­ja on ra­ja­tud pers­pek­tii­vi­ga, va­ja­du­sel saab ale­vi­ku­pool­ses­se kül­ge te­ha laien­du­se. Et in­ves­tee­rin­gud end ära ta­suk­sid, võe­ti et­te suuremalt – nii on tek­ki­nud Kiiu ale­vi­ku Tal­lin­na-pool­ses­se ser­va uus aren­dus­a­la, hil­ju­ti oman­das sel­le kõr­val toot­mis­maa puit­ma­ja­fir­ma Nor­dic Hou­ses KT, kel on plaa­nis li­saks uue toot­mis­komp­lek­si ra­ja­mi­se­le ehi­ta­da oma bü­roo­hoo­neks üm­ber Kiiu mõi­sa kõr­val paik­nev Ma­ka­ro­vi­te elu­ma­ja ning te­ha ku­na­gi­sest mõi­saai­dast kü­la­lis­te­ma­ja.

Kui Lil­leo­ru aren­du­sa­la veel­gi täie­neb, on pla­nee­rin­gu jär­gi või­ma­lik sealt­kau­du väl­ja ehi­ta­da Sood­la-Kiiu rii­gi­tee pi­ken­dusena Tal­lin­na-Nar­va maan­teed ja Jõe­läht­me-Kem­ba maan­teed ehk rah­va­suus Va­na-Nar­va maan­teed ühen­dav tee­lõik.

SR Veod juht ja lo­gis­tik Siim Kom­post üt­leb, et ju­ba on­gi ko­ha­li­kud kü­si­nud, mil­lal nen­de et­te­võ­te sel­le tee­lõi­gu val­mis ehi­tab, kuid kah­te maan­teed ühen­da­va tee peab ra­ja­ma maan­teea­met vas­ta­valt rii­gi­tee­de­le esi­ta­tud nõue­te­le, SR Veod on ehi­ta­nud va­ja­li­kud juur­de­pää­su­teed.

„Aren­da­mi­ne on võt­nud ae­ga, pa­ra­ta­ma­tult on ol­nud nii tõu­se kui mõõ­na­sid, aga üks asi viib tei­se­ni ja õn­neks po­si­tiiv­ses suu­nas. Ko­gu pro­jekt on ol­nud ris­kant­ne, nüüd on ju­ba sü­da ra­hul. Es­malt tu­li lei­da ben­sii­ni­jaa­ma ja söö­gi­ko­ha ra­ja­jad, et Tal­lin­na-Nar­va maan­teel sõit­jad hak­kak­sid al­la Kii­du kee­ra­ma. E20 Ser­vi­ce tee­nin­dus­hoo­ne kõr­val on park­la ja sel­lest tei­sel pool krunt, ku­hu võiks edas­pi­di te­ha kau­ban­dus­kes­ku­se, mi­da­gi sar­nast, na­gu näi­teks Tal­lin­nas on Pär­na­mäel,“ kir­jel­dab Siim Kom­post.

Et ale­vi­ku rah­vas saaks mõi­sa poolt tul­la uu­de komp­lek­si jalg­si või jalg­rat­ta­ga, võiks tu­le­vi­kus ra­ja­da ka kerg­liik­lus­tee. Se­da peaks te­ge­ma koos­töös val­la­ga, ar­vab ta.

Tu­le­kul au­to­de nu­ti­pe­su­la
E20 Ser­vi­ce tee­nin­dus­kes­ku­ses töö­tab au­to­pe­su­la ning jaa­nua­ris on ka­vas käi­vi­ta­da nu­ti­pe­su­la ehk vä­li­pe­su­la, mi­da saab ka­su­ta­da öö­päe­va­ring­selt – tul­la ma­si­nat pe­se­ma siis, kui pa­ras­ja­gu va­ja, ta­su­da on või­ma­lik mün­ti­des ja mo­biil­te­le­fo­ni­ga. Prae­gu käib nu­ti­pe­su­la ehi­tus, ka­he pe­su­ko­ha­ga ka­tu­sea­lu­ne ker­kib et­te­võt­te tee­nin­dus­hoo­ne Tal­lin­na-pool­ses­se kül­ge.

„Vaa­ta­si­me, mi­da on piir­kon­da va­ja. Au­to­pe­su­lat oli hä­das­ti tar­vis, eri­ti kor­rus­ma­ja­de ela­ni­ke­le. Se­ni on lä­hi­mad au­to­pe­su­lad ol­nud Tal­lin­nas ja Rak­ve­res. Ole­me val­mis tee­nin­da­ma klien­te Lok­salt, Kol­gast, Kuu­sa­lust ku­ni Keh­ra ja Jõe­läht­me­ni,“ lau­sub SR Veod juht.

E20 Ser­vi­ce tee­nin­dus­hoo­nes pa­ku­tak­se te­ma sõ­nul li­saks au­to­re­mon­di­le ka reh­vi­ho­tel­li tee­nust – saab su­ve­reh­vid jät­ta tal­veks hoiu­le ja vas­tu­pi­di. Esi­me­ne pikk riiul on hoiu­le antud reh­ve täis ja tar­vis on uut riiu­lit.

Töö­ko­jas on erip­ro­jek­ti jär­gi ehi­ta­tud täi­sau­to­maat­ne kat­la­ma­ja, mis kü­tab ko­gu hoo­net ja ta­gab au­to­pe­su­las­se soo­ja vee. Ka­telt köe­tak­se hakk­pui­du­ga. Soo­ja vee saab ka töö­ta­ja­te ol­me­ruu­mi­des­se teh­tud saun ja pe­su­ruum.

E20 Ser­vi­ce uues tee­nin­dus­hoo­nes on 6 töö­ta­jat. Et töö­ta­jaid hoi­da, tel­li­tak­se Kuu­sa­lu Söö­gi­toast igal töö­päe­val kõi­gi­le lõu­nap­raed.

Ar­tu­ri söö­gi­koht ava­tak­se ke­va­del
Kiiu ring­tee juur­de ka­van­da­tud Ar­tu­ri söö­gi­ko­ha ehi­tus on jõud­mas sa­ri­ka­peo­ni. Ra­ja­tak­se 550ruut­meet­ri­se ehi­tus­pin­na­ga ühe­kord­ne hoo­ne, ku­hu tu­leb 280ruut­meet­ri­ne söö­gi­saal.

Viit­nalt Rak­ve­re pool asu­va Ar­tu­ri Gril­li oma­nik Ar­tur Ner­ses­jan üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et kiir­söö­gi­koht peaks val­mi­ma ja uk­sed ava­ma ap­ril­lis. Kui saab kii­re­mi­ni, siis märt­sis, kui aga te­kib koos­kõ­las­tus­te saa­mi­sel ta­kis­tu­si, siis hil­je­malt mai­kuus.

0

„Kaks nä­da­lat ta­ga­si ar­va­sin, et se­da esie­ten­dust ei tu­le. Teks­ti on pal­ju, pol­nud veel peas ja jäin ka hai­geks. Aga esie­ten­dus Kuu­sa­lus oli väl­ja kuu­lu­ta­tud, Keh­ras eten­dus kok­ku le­pi­tud. Et kui ju­ba or­ga­ni­see­ri­tud, siis peab tükk väl­ja tu­le­ma,“ kom­men­tee­ris Enn Kirs­man ja li­sas, et pä­rast pü­ha­päe­vast esie­ten­dust on ene­se­tun­ne hea. Li­saks ree­deõh­tu­se­le lä­bi­män­gi­mi­se­le esi­tas ta lau­päe­val Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas ko­gu tü­ki oma kü­la­lis­te­le, ku­na pi­das 50. sün­ni­päe­va. Pü­ha­päe­val, 25. no­vemb­ril män­gis mo­no­loo­gi kol­man­dat õh­tut jär­jest ja jäi ra­hu­le, iga järg­mi­se kor­ra­ga oli liht­sam.

Mo­noe­ten­du­se idee sün­dis tal seo­ses oma esi­me­se suu­re juu­be­li­ga. Koos la­vas­ta­ja Tõ­nu Tam­me­ga loe­ti lä­bi hulk mo­no­näi­den­deid. Va­lik lan­ges And­rus Ki­vi­räh­ki „Aa­bit­sa ku­ke­le“, mi­da mõ­ni aeg ta­ga­si män­gis draa­ma­teat­ri näit­le­ja Tõ­nu Oja. Te­gu on täis­pi­ka va­hea­ja­ta näi­den­di­ga, kes­tab üle poo­le­tei­se tun­ni.

„Näi­te­kuns­ti ar­mas­ta­va­te­le ini­mes­te­le ei saa te­ha hin­na­alan­dust, ka mit­te har­ras­tus­näit­le­ja­te­le. Tu­leb kat­se­ta­da suurt ja kor­ra­lik­ku dra­ma­tur­giat. Enn Kirs­ma­ni män­gi­tud „Aa­bit­sa ku­ke“ Mau­no te­gut­seb la­val, Enn lei­dis hu­vi­ta­va vor­mi, ei män­gi tüü­pi, vaid elab se­da elu,“ tun­nus­tab la­vas­ta­ja Tõ­nu Tamm.

Enn Kirs­man li­sab, et ük­si näi­den­dis män­gi­mi­ne on te­ma jaoks täies­ti uus ko­ge­mus: „Suur tä­nu Tõ­nu­le, et mi­nu­ga sel­le eks­pe­ri­men­di et­te võt­tis.“

Pü­ha­päe­val esie­ten­dust vaa­ta­mas käi­nud Sai­ma Kal­lion­si­vu, Kuu­sa­lu koo­li näi­tet­rup­pi­de ju­hen­da­ja ja la­vas­ta­ja, sõ­nas, et ta ei ol­nud „Aa­bit­sa kuk­ke“ va­rem näi­nud, on oo­ta­ma­tu­te kää­na­ku­te­ga ku­ni lõ­pu­ni: „Enn Kirs­man on näit­le­ja­na niiöel­da va­na ka­la, ve­das edu­kalt pool­teist tun­di väl­ja. Vä­he on har­ras­tus­näit­le­jaid, kel on nii pal­ju ku­raa­si, et võt­ta et­te mo­no­la­vas­tus. Enn on ha­rul­da­ne ka­rak­ter­näit­le­ja, eten­du­ses oli kau­neid ja õn­nes­tu­nud mo­men­te, mis te­ki­ta­sid em­paa­tiat, pa­nid mõt­le­ma elu üle, et kui­das tei­si näe­me, teis­tes­se suh­tu­me. Kõi­ge kihv­ti­mad het­ked ja pa­rim näit­le­ja­töö oli, kui Mau­no­le taas mee­nus, et peab ak­na al­la mi­ne­ma. Kah­juks ei saa­nud täie­li­kult nau­ti­da, is­tu­sin va­sa­kus ser­vas, ak­na toeks teh­tud raam se­gas, näit­le­ja jäi sel­le ta­ha. Ak­na võiks ehk üld­se ära jät­ta, Enn on nii hea näit­le­ja ja pub­lik saab aru, et te­gu on ak­na­ga.“

Enn Kirs­man ar­vas, et det­semb­ris teeb mo­noe­ten­du­se veel kord Kuu­sa­lus ning kui kut­su­tak­se, võiks min­na ka Kol­ga­kü­la rah­va­maj­ja ja Vi­ha­soos­se.