Neljapäev, 18. oktoober 2018
Autorid Posts by Ülle Tamm

Ülle Tamm

1034 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Opo­sit­sioon te­gi et­te­pa­ne­ku kor­ral­da­da is­tung siis, kui vo­li­ko­gu on taas 19liik­me­li­ne, koa­lit­sioon ot­sus­tas 10 poolt­hää­le­ga is­tun­git jät­ka­ta.

Va­li­mis­lii­du Ühi­ne Ko­du juht Ur­mas Kirt­si esi­tas tei­si­päe­va, 2. ok­toob­ri vo­li­ko­guis­tun­gi al­gu­ses aval­du­se, mil­les pa­lus vo­li­ko­gu esi­me­hel see­kord is­tun­git mit­te lä­bi viia, kuu­lu­ta­da uue is­tun­gi toi­mu­mi­saeg väl­ja pä­rast se­da, kui Kuu­sa­lu val­la va­li­mis­ko­mis­jon on täit­nud sea­du­se­ga pan­dud üle­san­ded ja Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu on taas 19liik­me­li­ne. Ta oli sei­su­ko­hal, et va­li­mis­liit Ühi­ne Ko­du oli jäe­tud ühe sea­dus­li­ku vo­li­ko­gu­liik­me osas esin­da­ma­ta. Va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du on vo­li­ko­gus 8 vo­li­nik­ku, is­tun­gil osa­le­sid 7, ku­na And­res All­mä­gi pa­lus oma vo­li­tu­sed lõ­pe­ta­da, kuid ta sai siis­ki kut­se osa­le­da is­tun­gil, asen­dus­lii­ge oli jää­nud mää­ra­ma­ta. And­res All­mä­gi 2. ok­toob­ri isun­gil ei osa­le­nud.

Ur­mas Kirt­si sel­gi­tas, et And­res All­mä­gi esi­tas 18. sep­temb­ril aval­du­se pal­ve­ga lõ­pe­ta­da ta vo­li­tu­sed vo­li­ko­gu liik­me­na. Järg­mi­sel päe­val il­mus sel­le koh­ta ka uu­dis Kuu­sa­lu val­la ko­du­le­hel. Vas­ta­valt sea­du­se­le lõ­pe­vad vo­li­ko­gu liik­me vo­li­tu­sed aval­du­se esi­ta­mi­se­le järg­ne­vast päe­vast, see­ga 19. sep­temb­rist. Sea­du­sest tu­le­ne­va­te täh­tae­ga­de jär­gi oleks Kuu­sa­lu val­la va­li­mis­ko­mis­jon pi­da­nud Ur­mas Kirt­si hin­nan­gul hil­je­malt 28. sep­temb­ril mää­ra­ma va­li­mis­lii­du Ühi­ne Ko­du ri­da­dest vo­li­ko­gus­se uue liik­me. Asen­dus­lii­ge tu­leb mää­ra­ta 5 töö­päe­va jook­sul ala­tes kuu­päe­vast, kui val­la­sek­re­tär, kes täi­dab val­la va­lim­si­ko­mis­jo­ni esi­me­he ko­hus­tu­si, sai tea­da vo­li­ko­gu liik­me aval­du­sest lõ­pe­ta­da ta vo­li­tu­sed. Va­li­mis­ko­mis­jon peab tea­vi­ta­ma asen­dus­lii­get või­ma­lu­sest saa­da vo­li­ko­gu liik­meks ning asen­dus­liik­mel tu­leb kol­me töö­päe­va jook­sul kir­ja­li­kult vas­ta­ta, kas soo­vib vo­li­ko­gu töös osa­le­da.

Ur­mas Kirt­si mär­kis aval­du­ses, et vii­mas­te ko­ha­li­ke va­li­mis­te hää­le­tus­tu­le­mi jär­gi oleks või­ma­lik asen­da­ja Hel­ges Mänd­mets va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du. „Ves­tel­des Hel­ges Mänd­met­sa­ga kin­ni­tas ta, et val­la va­li­mis­ko­mis­jo­nist ei ole te­ma­ga keegi kon­tak­tee­ru­nud ei suu­li­selt, kir­ja­li­kult ega min­gil muul moel. Ju­hul kui vo­li­ko­gu esi­mees siis­ki ra­ken­dab is­tun­gi, kut­sun vo­li­ko­gu liik­meid üles mit­te hää­le­ta­ma päe­va­kor­ra kin­ni­ta­mi­se poolt,“ sõnas Ur­mas Kirt­si.

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Mait Kröönst­röm lau­sus see­pea­le, et on ves­tel­nud And­res All­mä­gi­ga, püü­dis vo­li­ko­gu is­tun­gi­le eel­ne­nud õh­tul saa­da ühen­dust Hel­ges Mänd­met­sa­ga, te­le­fon oli väl­ja lü­li­ta­tud: „All­mä­gi­le üt­le­sin, et po­le Hel­ges Mänd­met­sa kät­te saa­dud te­le­fo­ni ega mei­li­ga. Olen sei­su­ko­hal, et see aval­dus puu­du­tab va­li­mis­ko­mis­jo­ni, mit­te vo­li­ko­gu tööd.“

Vo­li­ko­gu esi­mees pa­ni hää­le­tu­se­le, kes on sel­le poolt, et is­tung lä­bi viia. Poolt olid kõik 10 koa­lit­sioo­nie­sin­da­jat, vas­tu olid 8 vo­li­nik­ku – 7 vo­li­nik­ku Ühi­sest Ko­dust ja Vär­ner Loots­mann Kes­ke­ra­kon­na ni­me­kir­jast.

Ur­mas Kirt­si üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et va­li­mis­liit Ühi­ne Ko­du aru­tas käe­so­le­va nä­da­la es­mas­päe­val tek­ki­nud olu­kor­da, kus Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu toi­mus 19 liik­me ase­mel 18 sea­dus­li­kult ame­tis ol­nud liik­me­ga: „Isik­li­kult olen se­da meelt, et me ei hak­ka juh­tu­nu üle eda­si vaid­le­ma. Taht­si­me aval­du­se­ga an­da mär­ku, et val­la va­li­mis­ko­mis­jo­ni esi­mees ei täi­da oma töö­ko­hus­tu­si. Leian, et va­li­mis­ko­mis­jo­ni esi­me­hel ei ol­nud põh­just jät­ta And­res All­mä­gi aval­dus ra­hul­da­ma­ta.“

Kuu­sa­lu val­la­sek­re­tär ja va­li­mis­ko­mis­jo­ni esi­mees Lii­sa Ojan­gu kom­men­tee­ris Sõ­nu­mi­too­ja­le: „Vo­li­ko­gu liik­me vo­li­tus­te lõp­pe­mi­se ja asen­dus­liik­me mää­ra­mi­se kor­ra näe­vad et­te ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se kor­ral­du­se sea­du­se (KOKS) pa­rag­rah­vid 18 ja 20. Sel­lest läh­tu­valt – kui vo­li­ko­gu lii­ge soo­vib ta­ga­si as­tu­da, esi­tab ta aval­du­se val­la­sek­re­tä­ri­le, kes saa­dab kol­me töö­päe­va jook­sul eda­si val­la va­li­mis­ko­mis­jo­ni­le. Sa­mal ajal tea­vi­ta­tak­se asen­dus­lii­get või­ma­lu­sest asu­da vo­li­ko­gu liik­me ko­ha­le, ta peab kol­me töö­päe­va jook­sul kir­ja­li­kult va­li­mis­ko­mis­jo­ni oma sei­su­ko­hast tea­vi­ta­ma. Val­la va­li­mis­ko­mis­jon peab viie töö­päe­va jook­sul ala­tes vo­li­ko­gu liik­me ta­ga­sias­tu­mi­se aval­du­se saa­misest ot­sus­ta­ma asen­dus­liik­me mää­ra­mi­se. Asen­dus­liik­me vo­li­tu­sed al­ga­vad val­la­ko­mis­jo­ni ot­su­se jõus­tu­mi­sest. Aru­saa­ma­tuks jääb, mil­li­se­le õi­gu­sak­ti­le tu­gi­ne­des lei­dis Ur­mas Kirt­si, et vo­li­ko­gu liik­me vo­li­tu­sed lõ­pe­vad järg­mi­sel töö­päe­val ta­ga­sias­tu­mi­se aval­du­se esi­ta­mi­sest.“

Lii­sa Ojan­gu täp­sus­tas, et And­res All­mä­gi esi­tas ta­ga­sias­tu­mi­se aval­du­se 19. sep­temb­ril, mit­te 18. sep­temb­ril, na­gu väi­tis Ur­mas Kirt­si: „Tea­vi­ta­sin va­li­mis­ko­mis­jo­ni And­res All­mä­gi aval­du­sest 24. sep­temb­ril ehk kol­man­dal töö­päe­val. Val­la va­li­mis­ko­mis­jo­ni is­tung toi­mus 1. ok­toob­ril ehk viien­dal töö­päe­val pä­rast val­la­sek­re­tä­rilt ta­ga­sias­tu­mi­se aval­du­se saa­mist. Is­tun­gil teh­tud ot­su­sed jõus­tu­sid 2. ok­toob­ril. See­ga olen val­la­sek­re­tä­ri­na ja ka val­la va­li­mis­ko­mis­jon And­res All­mä­gi aval­du­se me­net­le­mi­sel ja asen­dus­liik­me mää­ra­mi­sel jär­gi­nud sea­du­ses sä­tes­ta­tud täh­tae­gu. Vo­li­ko­gu is­tun­gi kut­se saa­de­ti And­res All­mä­gi­le, vas­ta­valt Kuu­sa­lu val­la põ­hi­mää­ru­se­ pa­rag­rah­vi­ 23 lõi­ke­le 11 tu­leb see ­vo­li­ko­gu liik­me­te­le saa­ta ne­li päe­va en­ne is­tun­gi toi­mu­mist, see­ga 2. ok­toob­ri is­tun­gi pu­hul 27. sep­temb­ril. Sel­le päe­va sei­su­ga ei ol­nud And­res All­mä­gi­le asen­dus­lii­get mää­ra­tud.“

Lii­sa Ojan­gu li­sas, et val­la va­li­mis­ko­mis­jon ei pea ot­su­seid lan­ge­ta­ma sea­du­sest tu­le­ne­va täh­ta­ja vii­ma­sel päe­val, kuid an­tud ju­hul ei ol­nud vaa­ta­ma­ta kor­du­va­te­le kat­se­te­le või­ma­lik asen­dus­liik­me Hel­ges Mänd­met­sa­ga ühen­dust saa­da: „Tal­le saa­de­ti eel­mi­se aas­ta ko­ha­li­ke va­li­mis­te eel kan­di­dee­ri­mi­s­a­val­du­sel too­dud aad­res­sil e-ki­ri, te­le­fo­ni­le sõ­num ning proo­vi­ti kor­du­valt he­lis­ta­da 20.-28. sep­temb­ri­ni, kah­juks tu­lu­tult. Al­les 2. ok­toob­ril saa­tis Hel­ges Mänd­mets meie saa­de­tud kir­ja­le vas­tu­seks, et vii­bis vä­lis­maal. See­ga oli Ur­mas Kirt­si väi­de, et Hel­ges Mänd­met­sa­ga po­le kee­gi üri­ta­nud ühen­dust saa­da, va­le.“
Lii­sa Ojan­gu rää­kis veel, et kon­sul­tee­ris en­ne va­li­mis­ko­mis­jo­ni is­tun­gi toi­mu­mist va­ba­rii­gi va­li­mis­tee­nis­tu­se nõu­ni­ku Mih­kel Pil­vin­gu­ga, kes ei näi­nud kir­jel­da­tud toi­min­gu­tes val­la va­li­mis­ko­mis­jo­ni te­ge­vu­se vas­tuo­lu sea­dus­te­ga.

Vo­li­ko­gu esi­mees Mait Kröönst­röm põh­jen­das is­tun­gi mit­teä­ra­jät­mist sel­le­ga, et ju­rii­di­li­selt eba­sel­ge­te olu­kor­da­de pu­hul on vas­ta­valt va­ra­se­ma­le koh­tup­rak­ti­ka­le hin­na­tud mää­ra­vaks vo­li­ko­gu ena­mu­se ta­het, vo­li­ko­gu ena­mus ehk 10 vo­li­nik­ku olid is­tun­gi toi­mu­mi­se poolt.

Hel­ges Mänd­mets rää­kis, et oli kaks nä­da­lat Eestist ära, saa­bus 2. ok­toob­ril, rei­si ajal oli tal te­le­fon väl­ja lü­li­ta­tud, Ur­mas Kirt­si sai te­ma­ga ühen­dust ju­hus­li­kult, kui oli kor­raks te­le­fo­ni sis­se lü­li­ta­nud.

Hel­ges Mänd­mets on nüüd­seks esi­ta­nud aval­du­se, mil­le­ga loo­bus vo­li­ko­gu asen­dus­liik­me ko­hast. Va­li­mis­tu­le­mus­te jär­gi oleks va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du järg­mi­ne asen­dus­lii­ge ol­nud Mar­tin Ur­va, ka te­ma esi­tas eel­mi­se nä­da­la lõ­pus loo­bu­mi­sa­val­du­se. Järg­mi­ne asen­dus­lii­ge on Enn Kirs­man, kes oli vo­li­ko­gu esi­mees eel­mi­se koos­sei­su ajal en­ne mul­lu­seid ko­ha­lik­ke va­li­mi­si. Kuu­sa­lu val­la va­li­mis­ko­mis­jon ko­gu­neb asen­dus­lii­get mää­ra­ma kol­ma­päe­val, 10. ok­toob­ril.

0

Õpe­ta­ja­te päe­va pu­hul kor­ral­da­sid nii Ani­ja, Kuu­sa­lu kui Raa­si­ku val­la­va­lit­sus oma õpe­ta­ja­te­le tä­nuõh­tud.

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus kut­sus val­la ha­ri­dus­töö­ta­jad nel­ja­päe­val, 4. ok­toob­ril vas­tu­võ­tu­le Vii­nis­tu kuns­ti­muu­seu­mis­se, Ani­ja val­la­va­lit­sus viis õpe­ta­jad-kul­tuu­ri­töö­ta­jad ree­del, 5. ok­toob­ril Tal­lin­na la­he­le ka­he­tun­ni­se­le lae­va­sõi­du­le au­ri­kul Kat­ha­ri­na, Raa­si­ku val­la­va­lit­sus kut­sus val­la ha­ri­dus- ja kul­tuu­ri­töö­ta­jad sa­mal õh­tul Raa­si­ku koo­li spor­di­hoo­nes­se.

Kuu­sa­lu val­la hariduspreemia no­mi­nen­did Kris­ti Ru­se, He­len Mi­ki­ver, Lüü­ri Kor­man, Lau­ra Pür­je­ma, Pi­ret Kam­ber, Ur­mas Mark, Ene Ui­bo, Al­lan Jär­ve ja Je­ka­te­ri­na Ki­vi­meis­ter. Pil­dilt puu­du­vad Ast­rit Vaim­la ja Juss Kaa­re­pe­re. Foto Ere Uibo

Kuu­sa­lu val­la hariduspreemia no­mi­nen­did Kris­ti Ru­se, He­len Mi­ki­ver, Lüü­ri Kor­man, Lau­ra Pür­je­ma, Pi­ret Kam­ber, Ur­mas Mark, Ene Ui­bo, Al­lan Jär­ve ja Je­ka­te­ri­na Ki­vi­meis­ter. Pil­dilt puu­du­vad Ast­rit Vaim­la ja Juss Kaa­re­pe­re. Foto Ere Uibo

Kuu­sa­lu val­las sel­gu­sid ha­ri­dusp­ree­mia no­mi­nen­did
Vii­nis­tu kuns­ti­muu­seu­mis oli õpe­ta­ja­te päe­va vas­tu­võ­tul Kül­li-Kat­ri Es­ke­ni lau­lus­tuu­dio kont­sert. Pä­rast se­da kuu­lu­ta­ti väl­ja koo­li­de ja las­teae­da­de esi­ta­tud val­la tä­na­vu­se ha­ri­dusp­ree­mia no­mi­nen­did. Lau­reaat kuu­lu­ta­tak­se väl­ja val­la tä­nu­peol.

Lau­ra Pür­je­ma on Kol­ga koo­li loo­du­sai­ne­te õpe­ta­ja ja juh­tiv persoon üle­rii­gi­li­ses pro­jek­tis Di­gi­pöö­re. Ta osa­leb ka­hes üle­rii­gi­li­ses pro­jek­tis – in­no­va­tiiv­se­te õp­pe­va­hen­di­te te­ge­mi­ne ja tead­las­te öö fes­ti­val.
He­len Mi­ki­ver töö­tab Kol­ga koo­li aja­loo-, ma­te­maa­ti­ka- ja ühis­kon­naõ­pe­ta­ja­na, tal on vä­ga tu­ge­v ar­va­mus ja vi­sioo­n pe­da­goo­gi­kast, suu­nab õpi­la­si ise­seis­valt mõt­le­ma.

Kris­ti Ru­se on Kol­ga koo­li ing­li­se kee­le õpe­ta­ja, te­ma õpi­las­te lõ­puek­sa­mi tu­le­mu­sed on ol­nud head ja vä­ga head. Ta on klas­si­ju­ha­ta­ja­na toe­tav ja ak­tiiv­se hoia­ku­ga, osa­leb oma klas­si­ga eri prog­ram­mi­des.

Ene Ui­bo on töö­ta­nud 42 aas­tat Kuu­sa­lu koo­lis geog­raa­fia ja bio­loo­gia õpe­ta­ja­na, maa­kond­li­kel olüm­piaa­di­del geo­graa­fias ja mit­me­tel võist­kond­li­kel võist­lus­tel on ta õpi­lased saa­vu­ta­nud häid tu­le­mu­si.

Ur­mas Mark on Kuu­sa­lu kesk­koo­li teh­no­loo­giaõ­pe­ta­ja ja ro­boo­ti­ka­rin­gi ju­hen­da­ja. Te­ma õpi­la­sed olid edu­kad Puit­ma­ja­lii­du kon­kur­sil „Noor­telt meist­ri­telt loo­du­se­le“ – nen­de meis­ter­da­tud õuep­rü­gi­kas­tid on pan­dud koo­li­hoo­vi ja -par­ki ning las­teaia juur­de.

Pi­ret Kam­ber ju­hib Kuu­sa­lu kesk­koo­li tu­gi­kes­kust ja on koo­li KI­VA tii­mi eest­ve­da­ja. Te­da tun­nus­ta­ti eri­va­ja­dus­tega las­te­ga teh­ta­va tub­li töö eest las­te ja nen­de va­ne­ma­te­ga.

Ast­rit Vaim­la on Kiiu Kii­ge­põn­ni õpe­ta­ja, on ai­da­nud las­tel ku­ju­ne­da töö­ka­teks, ak­tiiv­se­teks ja are­ne­nud isik­sus­teks. Ta va­li­ti 2017/2018 pro­jek­tiõp­pe pa­ri­maks lä­bi­vii­jaks.

Lüü­ri Kor­man on Vi­ha­soo las­teaia-alg­koo­li ha­ri­dus­li­ke eri­va­ja­dus­te­ga las­te töö koor­di­nee­ri­ja. Ta hak­kas 2014. aas­tal osa­le­ma MTÜ Tal­lin­na Las­te Tu­gi­kes­kus koo­li­tusg­ru­pis, oli 2015. aas­ta pi­lootp­ro­jek­ti Kaa­sav Kool juhtg­ru­pis üks osa­li­si.

Juss Kaa­res­te on Kuu­sa­lu Kuns­ti­de Koo­lis 10 aas­tat töö­ta­nud ki­tar­riõ­pe­ta­ja­na, ak­tiiv­se muu­si­ku­na osa­leb mit­mes an­samb­lis koos oma õpi­las­te­ga.

Al­lan Jär­ve on 5 aas­tat ol­nud Kuu­sa­lu Kuns­ti­de Koo­li trom­pe­tiõ­pe­ta­ja, osa­leb mit­mes an­samb­lis koos õpi­las­te­ga, ka koo­li süm­foo­niaor­kest­ris.

Je­ka­te­ri­na Ki­vi­meis­ter on Kuu­sa­lu Kuns­ti­de Koo­li akor­dio­ni-, sol­fedžo- ja muu­si­ka­looõ­pe­ta­ja. Ta on and­nud olu­li­se pa­nu­se muu­si­kaõp­pe lä­bi­vii­mi­seks Kol­gas, män­gib koos õpi­las­te­ga akor­dio­nian­samb­lis ja osa­leb muu­des muu­si­ka­lis­tes ühis­te­ge­vus­tes.

Ani­ja val­la õpe­ta­jad vii­di me­re­le
Ani­ja val­la­va­lit­sus kut­sus ha­ri­dus- ja kul­tuu­ri­töö­ta­ja­te tun­nus­ta­mi­sü­ri­tu­se­le val­la kõik töö­ta­jad, kes te­ge­le­vad las­te, noor­te, täis­kas­va­nu­te, puue­te­ga ini­mes­te või ea­ka­te õpe­ta­mi­se või ju­hen­da­mi­se­ga. Kut­se said val­la al­la­su­tus­te 215 töö­ta­jat koo­li­dest, las­teae­da­dest, kul­tuu­ri­kes­ku­sest, raa­ma­tu­ko­gu­dest, noor­te­kes­kus­test ja sot­siaal­kes­ku­sest, osa­les 135.

Au­ru­lae­val esi­ne­sid lõõts­pil­li­män­gi­jad. Val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam an­dis 20 ha­ri­dus- ja kul­tuu­ri­töö­ta­ja­le val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­ja. Keh­ra güm­naa­siu­mist päl­vi­sid tä­nu­kir­ja õpe­ta­jad Rais­sa Rik­ki­nen, Pi­ret Vis­la­puu, Na­tal­ja For­sel, Maie Saa­reots, An­ne Tam­ma­ru, hu­vi­juht Eve Roht­la ja tu­gis­pet­sia­list Evi Lauer, Ala­ve­re koo­li õpe­ta­ja Ma­rian­ne Lõo­ke ja tant­su­rin­gi ju­hen­da­ja Kris­tii­na Val­per, Keh­ra kuns­ti­de­koo­li di­rek­tor Ene Kerb ning pil­liõ­pe­ta­jad Piia Maa­si­kas ja Eda Jü­ri­soo, Ani­ja Val­la Las­teae­da­de õpe­ta­jad Me­ri­ke Pik­kel, Kris­ti Huu­si ja Kül­li­ki He­ris ning Aeg­vii­du las­teaia õpe­ta­ja He­li Lil­le­mets, Keh­ra sot­siaal­kes­ku­se te­ge­vus­ju­hen­da­ja Ag­nes Val­gis­te ja ea­ka­te võim­le­mis­rin­gi ju­hen­da­ja Mil­vi Mänd, Ala­ve­re raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja Ma­ri­ka Kuusk ning Ala­ve­re ja Keh­ra rah­va­tant­su­rüh­ma­de ju­hen­da­ja Maa­ri­ka Tut­tel­berg.

Raa­si­ku val­las an­ti 40 tä­nu­kir­ja
Raa­si­ku val­la­va­lit­sus kor­ral­das li­gi­kau­du 140 ha­ri­dus- ja kul­tuu­ri­töö­ta­ja­le tä­nu­peo Raa­si­ku uues spor­di­hoo­nes. Tut­vu­ti renoveeritud koo­li­ma­ja­ga ning vaa­da­ti must­kuns­tie­ten­dust. Õpe­ta­jaid-kul­tuu­ri­töö­ta­jaid ter­vi­tas val­la­va­nem And­re Sepp, kes an­dis 40 õpe­ta­ja­le-kul­tuu­ri­töö­ta­ja­le tä­nu­kir­jad.
Val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­jad said Raa­si­ku põ­hi­koo­li õpe­ta­jad Aet Jõe­suu, Kat­rin Aran­di ja Pi­ret Kan­gur, Aru­kü­la koo­li õpe­ta­jad Kül­li Ovir, Age Ima­la, Mo­ni­ka Nu­ka, Cris­ti­na Kas­ka, Lei­li Nel­son, Aron Lips, Ma­ri­na Du­da­ko­va, Ul­vi Ten­sing, Ivi­ka Je­gis, Lee­na Möls ning kä­si­pal­lit­ree­ner Toi­vo Järv, Pi­ka­ve­re mõi­sa­koo­li las­teaiaõ­pe­ta­ja Ok­sa­na Mo­ro­zo­va, ro­boo­ti­ka­rin­gi ju­hen­da­ja Kar­ri Ur­ban ning õpe­ta­ja Ali­ce Suur­kuusk, Aru­kü­la las­teaia õpe­ta­jad Ka­rin Ka­ja, Kat­rin Prii­vits, Eha Saan­küll, Hil­le Soi­ka, Lju­bov Al­jas­mäe, Anu Mee­li­mäe, Tuu­li Jür­gen­son ja Lud­mil­la Tei­no ning Ene Ro­gen­baum Raa­si­ku las­teaiast, hu­via­la­kes­ku­se Pää­su­lind pil­liõ­pe­ta­jad Eve Vendt, Na­ta­lia Kost­rõ­ki­na ja Kai­do Ko­du­mäe ning muu­si­kaõ­pe­ta­jad Liis-Ma­rii Vendt ja Ju­han Trump, Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gu di­rek­tor Eha Alt­mäe ja raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja Ai­ra Jõõts, Raa­si­ku rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja Hel­le Va­ga, tant­suõ­pe­ta­ja Jan­ne Kuusk­la, kan­ga­rin­gi juht Vir­ve Te­der, Raa­si­ku kuns­ti­keld­ri ju­hen­da­ja Mait Ee­rik, Raa­si­ku noor­te­kes­ku­se noor­soo­töö­ta­ja An­ge­la Al­lik ja suur toe­ta­ja Hen­ry Ka­ri ning Aru­kü­la noor­te­kes­ku­se noor­soo­töö­ta­ja Maar­ja-Ly Tei­no.

0

Kol­ga ko­gu­kond soo­vib, et juur­de tehtaks ka ka­he­rea­li­ne tar­taan­kat­te­ga jook­su­ra­da.

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu ot­sus­tas ühe­hääl­selt, et lu­bab val­la­va­lit­su­sel sõl­mi­da le­pin­gu han­ke tu­le­mu­sel Kol­ga koo­li staa­dio­ni ehi­ta­jaks va­li­tud OÜ­ga Ki­vi­part­ner, kui­gi töö­de mak­su­mus üle­tab val­la tä­na­vus­se ee­lar­ves­se sel­leks ka­van­da­tud sum­mat. Kuu­sa­lu val­la ee­lar­ves on staa­dio­ni ra­ja­mi­seks 80 000 eu­rot, ent koos käi­be­mak­su­ga lä­he­vad tööd maks­ma olu­li­selt roh­kem. Vo­li­ko­gu lu­bas, et le­ping võib üle­ta­da ee­lar­ves se­ni pla­nee­ri­tud sum­mat 99 000 eu­ro ula­tu­ses ja kin­ni­tas, et see sum­ma eral­da­tak­se 2019. aas­ta val­laee­lar­vest.

OÜ-lt Ki­vi­part­ner tel­li­tak­se U14 stan­dar­di­le vas­tav kunst­mu­ru­ga jalg­pal­li­väl­jak, 60 meet­ri tar­taan­kat­te­ga jook­su­ra­da, kau­gus­hüp­pe­kast, val­gus­tus ja aed ning jook­su­ring maas­ti­kul. Edas­pi­di on plaa­nis tel­li­da ka kuu­li­tõu­kep­lats. Staa­dion peab val­mi­ma 2019. aas­ta tei­ses poo­les.

Täh­ta­ja­li­selt esi­ta­ti Kol­ga koo­li staa­dio­ni ehi­ta­ja leid­mi­seks kor­ral­da­tud lä­bi­rää­ki­mis­te­ga han­kes kaks pak­ku­must. Ehi­ta­ja va­li­ti lä­bi­rää­ki­mis­te tu­le­mu­sel, sel­gi­ta­ti väl­ja pro­jek­ti eri va­rian­ti­de või­ma­lu­sed ja hin­nad.

Val­la­vo­li­ko­gu is­tun­gil võt­tis en­ne hää­le­ta­mist sõ­na vo­li­ko­gu asee­si­mees Mar­gus Soom Re­for­mie­ra­kon­na ni­me­kir­jast ja tea­tas, et oli kut­su­tud Kol­ga koo­li hoo­le­ko­gu is­tun­gi­le, kus rää­gi­ti staa­dio­ni ra­ja­mi­sest, ning lu­bas seal, et toob vo­li­ko­gu liik­me­te­ni ko­gu­kon­na soo­vi: „Kol­ga koo­li ja hoo­le­ko­gu mu­re ja es­ma­ne soov on, et staa­dion saaks jook­su­rin­gi. Kuid han­ge on teh­tud, se­da soo­vi ar­ves­ta­tud po­le, kui­gi prae­gu­ne koa­lit­sioon on en­ne va­li­mi­si lu­ba­nud kaa­sa­tust ja ava­tust.“

Vo­li­ko­gu esi­mees Mait Kröönst­röm vas­tas, et ra­ha ei ja­gu kõi­geks: „Olen su­hel­nud ko­gu­kon­na­ga, kõi­gi hu­ve­ on ar­ves­se võe­tud.“

Vär­ner Loots­mann Kesk­era­kon­na ni­me­kir­jast kom­men­tee­ris is­tun­gil, et kui jook­su­rin­gi po­le, siis ei ole te­gu staa­dio­ni­ga.

Val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu sel­gi­tas vo­li­ko­gu­le, et staa­dio­ni või­ma­lik­ke va­rian­te on aru­ta­tud mit­mel kor­ral koos Kol­ga eri­ne­va­te hu­vig­rup­pi­de­ga, te­gu on komp­ro­mis­si­ga: „Jook­su­ra­da on ma­ha mär­gi­tud pin­nas­kat­tel. Val­gus­tus oli ko­gu­kon­na soov, et lap­sed saak­sid õh­tul jalg­pal­li­väl­ja­kul män­gi­da, sest peat­selt on kel­la nel­jast pi­me. See po­le pro­žek­tor­val­gus­tus, on mõel­dud ko­gu­kon­na las­te väl­jas­ vii­bi­mi­seks.“

Val­la­va­nem kom­men­tee­ris Sõ­nu­mi­too­ja­le, et esialg­ne plaan, kus kõi­gi hu­vig­rup­pi­de soo­vid olid ka­jas­ta­tud, oleks maks­ma läi­nud li­gi pool mil­jo­nit eu­rot, ent sel­list või­me­kust Kuu­sa­lu val­lal po­le: „Lei­ti, et tar­taa­nil jooks­mi­se esi­me­se eta­pi­na tu­leb ra­ja­da 60 meet­ri­ jook­su ­ra­da ning võim­le­mis­tun­di­deks ja pä­rast koo­liae­ga spor­ti­mi­seks on pa­rim la­hen­dus kunst­mu­ru­ga väl­jak. Jook­su­ring tu­leb es­malt üm­ber Kol­ga spor­di­väl­ja­ku maas­ti­kul jooks­mi­seks. Tar­ta­anring on Kuu­sa­lus, ku­hu käib trans­port. Kind­las­ti ei ole vä­lis­ta­tud, et tar­taan­kat­te­ga ra­da ei võiks Kol­ga staa­dio­ni­le ehi­ta­da hil­jem. Kes on pro­jek­ti lu­ge­nud, need näe­vad, et see on koos­ta­tud koos eri­ne­va­te pers­pek­tiiv­se­te ra­ja­tis­te­ga.“

Kol­ga koo­li hoo­le­ko­gu esi­mees Ene Vald­mann tõ­des aga, et lap­se­va­ne­mad ja ka laie­malt ko­gu­kond ei ole sel­li­se la­hen­du­se­ga ra­hul: „Koo­lil po­le ke­ha­li­se kas­va­tu­se tun­di­deks staa­dio­ni, kool po­le suut­nud sel­les osas õp­pe­ka­va täi­ta. Saat­si­me veel en­ne vo­li­ko­gu is­tun­git val­la­va­lit­su­se­le ja vo­li­ko­gu­le kir­ja oma et­te­pa­ne­ku­te­ga, val­la­va­ne­ma­ga lep­pi­si­me kok­ku koh­tu­mi­se 3. ok­toob­ril, aga vo­li­ko­gu oli siis ju­ba ot­su­se lan­ge­ta­nud. Oli­me nõus, et te­hak­se esialg­se­test soo­vi­dest suu­rem jalg­pal­lip­lats, et saaks kor­ral­da­da võist­lu­si, kuid taht­si­me, et tul­gu sin­na ka ka­he­rea­li­ne tar­taan­kat­te­ga jook­su­ring. Kol­ga koo­lis on 150 õpi­last, se­da on roh­kem, kui va­ra­se­ma­tel ae­ga­del on ol­nud koos kesk­koo­lik­las­si­de­ga, soo­vi­me las­te­le kor­ra­lik­ke spor­ti­mis­või­ma­lu­si. Kü­si­si­me 3. ok­toob­ri koh­tu­mi­sel, kel­le hu­vi­des ot­sus­ta­ti jook­su­ra­da ära jät­ta, aga sel­get vas­tust ei saa­nud­ki.“

Hoo­le­ko­gu esi­mees kin­ni­tas, et Kol­ga ko­gu­kon­nal on nüüd küp­se­mas plaan ra­ja­da tar­taan­kat­te­ga jook­su­ring omaal­ga­tus­li­kult, hea­te­ge­vus­li­kus kor­ras: „Me ei pro­tes­ti, vaid ta­ha­me saa­da jook­su­ra­da. Lep­pi­si­me kok­ku, et MTÜ Kol­ga Pal­lik­lu­bi juht Ago Kat­vel suht­leb Kol­ga staa­dio­ni ehi­ta­ja­ga ja uu­rib, kui pal­ju jooksuringi ehi­tus mak­sab. Ka­vat­se­me ha­ka­ta ehi­tu­seks ise ra­ha ko­gu­ma, te­ge­ma hea­te­ge­vu­s­üri­tu­si, ko­gu­ma Kol­ga rah­valt ja val­la et­te­võ­te­telt an­ne­tu­si.“

Ago Kat­vel üt­les, et jook­su­ra­da tu­leks juurde ehitada ligi 170 meet­ri pik­kuses ja 2,4 meet­ri laiuses, kok­ku 420 ruut­meet­rit. Sel­le mak­su­mus on esialg­sel hin­nan­gul um­bes 30 000 eu­rot.

Kuu­sa­lu val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu mär­kis, et iga­su­gu­ne al­ga­tus on kii­du­väärt: „Kuu­sa­lu vald on vä­ga edu­kas MTÜ­de pro­jek­ti­de el­lu­vii­ja­na. Oleks vä­ga to­re, kui see al­ga­tus, na­gu pal­ju­des teis­tes ko­gu­kon­da­des on teh­tud, kan­naks vil­ja.“

Kol­ga koo­li staa­dio­ni tee­mal saa­tis toi­me­tu­se­le oma kom­men­taa­ri ka Mar­gus Soom: „Pa­ra­ku rii­gi­han­ke väl­ja­kuu­lu­ta­mi­sel ei ar­ves­ta­tud ko­gu­kon­na hu­vi­de­ga. Möö­du­nud va­li­mis­tel oli peaae­gu kõi­gil prae­gu­se koa­lit­sioo­ni liik­me­tel üks põ­hi­li­ne ühen­dav lu­ba­dus – teos­ta­da lä­bi­pais­tev ja ko­gu­kon­na hu­ve ar­ves­tav juh­ti­mi­ne. Kol­ga koo­li staa­dio­ni re­no­vee­ri­mi­se­ga see kõi­ge pa­re­mi­ni ei õn­nes­tu­nud. Olen teh­tu­ eest kaas­vas­tu­tav ja pa­lun va­ban­dust.“

Monika Salu: „Tuli leida lahendus, mis on kogu valla spordielu arvestades praegu kõige mõistlikum. On kahju, kui kogu valla ja Kolga piirkonna laiemad huvid jäid koolile piisavalt esile toomata.

0

EV100 mä­les­tusp­laat an­ti üle ja kin­ni­ta­ti Vi­ha­soo plat­vor­mi­le lau­päe­val, 6. ok­toob­ril – rah­vus­va­he­li­sel lin­nu­vaat­lus­päe­val.

Eru La­he Ran­na­rah­va Selts ja puit­ma­ju too­tev fir­ma Nor­dic Hou­ses ava­sid rah­vus­va­he­li­sel lin­nu­vaat­lus­päe­val Vi­ha­soo lin­nu­vaat­lus­tor­nis 40 fo­tost koos­ne­va näi­tu­se. Pil­ti­del on enam ­le­vi­nud lin­nud, ke­da saab nä­ha Vi­ha­soo kül­je all asu­va­tel lai­du­del Eru la­hes ning ka roos­ti­kus ja üm­ber­kaud­se­tel põl­du­del. Te­gu on ot­se­kui lin­du­de vä­li­mää­ra­ja­ga – tor­ni plat­vor­mi piir­de si­se­kül­ge­de­le on sea­tud 40 üm­mar­gust kleep­su, mil­lel igal üks lin­nu­pilt. Iga pil­di all on lin­nu ni­mi ees­ti, ing­li­se, ve­ne ja la­di­na kee­les. Ena­mi­ku fo­to­de au­tor on tun­tud loo­dus­fo­tog­raaf Aar­ne Ader, osad on tei­nud Pä­ris­pea ja Vi­ha­soo lin­nu­vaat­lus­tor­ni in­fo­tahv­li­te ku­jun­da­ja Hei­ko Kruu­si. Au­to­ri­ta­su­deks ja pil­ti­de val­mis­ta­mi­se­le ku­lus kok­ku 2160 eu­rot, mil­lest 1080 eu­rot ehk pool an­dis Kuu­sa­lu vald, tei­se poo­le ra­has­ta­sid võrd­selt Nor­dic Hou­ses ja Eru La­he Ran­na­rah­va Selts.

MTÜ Eru La­he Ran­na­rah­va Selts juht Lin­da Met­saorg üt­les, et näi­tus, aga ka kaks aas­tat ta­ga­si ra­ja­tud torn koos park­la ja in­fo­tahv­li­ga on kin­gi­tus Ees­ti Va­ba­rii­gi­le 100. sün­ni­päe­va pu­hul. Tor­ni ra­jas hea­te­ge­vus­li­kus kor­ras fir­ma Nor­dic Hou­ses koos­töös Eru La­he Ran­na­rah­va Selt­si­ga.

EV100 kin­gi­tus­te Ida-Har­ju koor­di­naa­tor Kai­sa Lin­no an­dis Lin­da Met­sao­ru­le üle EV100 mä­les­tusp­laa­di, mil­le­le on kan­tud kuu­päev 6. ok­too­ber 2018 ja Vi­ha­soo kü­la ni­mi. Plaa­di kin­ni­tas tor­ni plat­vor­mi sei­na­le lin­nu­vaat­le­ja Mau­no Muld­ma Vi­ha­soost.

Lin­da Met­saorg: „See on Vi­ha­soo kü­la kink, torn asub Vi­ha­soo kü­las, asu­ko­ha pak­kus pi­kaaeg­ne lin­nu­vaat­le­ja Mee­lis Al­le­mann Vi­ha­soost.“
Näi­tu­se ava­mi­sel oli lin­nu­vaat­le­jaid, loo­dus­gii­de, Vi­ha­soo kü­la rah­vast ja Nor­dic Hou­se­se töö­ta­jaid koos pe­re­de­ga, kok­ku üle 40 hu­vi­li­se. Lin­da Met­saorg tä­nas abi­li­si, kel­le toe, nõu ja jõu­ga sai torn püs­ti­ta­tud.

Nor­dic Hou­se­se juht Ar­go Saul lu­ges et­te Dag­finn Sørli, Nor­ra suur­saa­di­ku Ees­tis 2014-2018, saa­de­tud kir­ja Vi­ha­soo lin­nu­vaat­lus­tor­ni koh­ta: ,,Nel­ja aas­ta jook­sul, mil olin Nor­ra suur­saa­dik Ees­tis, nau­ti­sin rei­si­mist, avas­ta­des teie maa kau­neid loo­dus­lik­ke aar­deid ja eri­ti ri­kast ran­ni­kuäär­set lin­nue­lu. Sel­le aas­ta juu­nis leid­sin en­da jaoks vä­ga so­liid­se ja ilu­sa lin­nu­vaat­lus­tor­ni Eru la­he ää­res ja suu­reks ül­la­tu­seks oli ka veel nor­ra­keel­ne silt sel­gi­tu­se­ga, et see on ehi­ta­tud kin­gi­tu­se­na Nor­dic Hou­se­selt. Pal­ju­de lin­du­de hul­gas õn­nes­tus mul jäl­gi­da, kui­das ka­la­kot­kas püü­dis veest suu­re ka­la ja len­das sel­le­ga eda­si. Kõi­ge fan­tas­ti­li­sem ela­mus oli aga see kui nä­gin ühel ja sa­mal ajal õhus vii­te me­ri­kot­kast – us­ku­ma­tu vaa­te­pilt. Te­gin ka paar fo­tot. Tä­nud Nor­dic Hou­ses, ime­li­se kin­gi­tu­se eest kõi­gi­le loo­dus­hu­vi­lis­te­le Ees­tis.”

Lin­da Met­saorg rää­kis, et lin­nu­vaat­lus­päe­val loen­da­ti Vi­ha­soo tor­ni ümb­ru­ses 1400 lin­du 41 lii­gist: „Eru laht oli lau­päe­val pee­gel­si­le ja ra­hu­lik. Läk­si­me sealt eda­si Pä­ris­pea mat­ka­ra­ja­le, Ha­ra la­hel oli sa­mal päe­va tu­gev torm.“

0

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus ot­sus­tas muu­ta Lok­sa tee­nin­dus­punk­ti tööae­ga – ala­tes 1. ok­toob­rist on tee­nin­dus­punkt ava­tud nel­ja­päe­vi­ti ning 1. jaa­nua­rist 2019 on see ka­vas sul­ge­da.

Tee­nin­dus­punk­tis töö­ta­nud re­fe­rent Es­ta Nurm­sa­lu töö­tab 1. ok­toob­rist nel­jal töö­päe­val nä­da­las Kuu­sa­lu val­la­ma­jas Kiius kant­se­lei sek­re­tä­ri­na.

Lok­sa ja Kuu­sa­lu val­la lii­tu­mi­se jä­rel 2006. aas­tal töö­le ha­ka­nud tee­nin­dus­punkt Lok­sal on te­gut­se­nud 12 aas­tat. Val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu sel­gi­tab, et tee­nin­dus­punkt on oma üle­san­de täit­nud ja võib te­ge­vu­se lõ­pe­ta­da. Prae­gu­seks on as­ja­aja­mi­seks va­ja­li­ke tee­nus­te kät­te­saa­da­vus muu­tu­nud, saab ka­su­ta­da e-tee­nu­seid, bus­si­liik­lus Kiiu suu­nal on ti­he­dam, sot­siaal­töö­ta­jad käi­vad osa­de val­la­ko­da­ni­ke ko­du­des ning tee­nin­dus­punk­ti kü­las­ta­ta­vus on vä­he­ne­nud, kesk­mi­selt käib seal 3 ini­mest päe­vas, kõi­ge enam on klien­te nel­ja­päe­vi­ti. Kü­las­ta­ta­vus on vä­he­ne­nud pii­ri­ni, kus tu­leb ar­ves­ta­da tee­nin­dus­punk­ti re­fe­ren­di töö­koor­must, tee­nu­se­le ku­lu­vat ka­su ja ku­lu­tu­si ruu­mi­de ülal­pi­da­mi­se­le.

Edas­pi­di on või­ma­lik saa­da aval­dus­te esi­ta­mi­seks vajalikke blan­ket­te Joa­ves­ki, Kõn­nu ja Vi­ha­soo raa­ma­tu­ko­gu­dest, seal­sed töö­ta­jad ai­ta­vad val­la ko­du­le­helt va­ja­lik­ku tea­vet lu­ge­da. En­di­selt saab va­ja­du­sel he­lis­ta­da ja kir­ju­ta­da ka Es­ta Nurm­sa­lu­le.

0

Val­la­va­lit­sus ra­has­tab ma­ja­pi­da­mis­te joo­gi- ja reo­veep­ro­jek­te kok­ku 40 000 eu­ro ula­tu­ses.

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus kin­ni­tas 2018. aas­ta ha­jaa­sus­tuse prog­ram­mi pro­jek­ti­de­le eral­da­ta­vad sum­mad vas­ta­valt hin­da­mis­ko­mis­jo­ni et­te­pa­ne­ku­le. Ko­mis­jo­ni kuu­lu­sid Kuu­sa­lu abi­val­la­va­nem Tõ­nu Am­mus­saar, kesk­kon­nas­pet­sia­list Eli­na Ei­na­ru, ehi­tuss­pet­sia­list Lju­bov Beg­lo­va ja pea­raa­ma­tu­pi­da­ja Ly Ko­ro­te­jev-Piir.

Täh­ta­jaks esi­ta­ti 19 taot­lust, mil­lest 2 ei vas­ta­nud nõue­te­le. Ra­ha ja­gus 12 pro­jek­ti­le, viis pin­ge­reas ta­ha­poo­le jää­nud taot­lust jäid toe­tu­sest il­ma. Kuu­sa­lu vald pa­nus­tab ha­ja­asus­tu­se prog­ram­mi ka tä­na­vu 20 000 eu­rot ning sa­ma pal­ju li­sab riik. Toe­tu­si ja­ga­tak­se nii, et vä­he­malt kol­man­di­ku ko­gu­mak­su­mu­sest pa­nus­tab iga ma­ja­pi­da­mi­ne ise.

Val­la kesk­kon­nas­pet­sia­list Eli­na Ei­na­ru sel­gi­tas, et ko­mis­jon tut­vus kõi­gi toe­tust soo­vi­nud ma­ja­pi­da­mis­te­ga, pin­ge­rea moo­dus­ta­mi­sel võe­ti ar­ves­se ka­su­saa­ja­te ar­vu ja ka se­da, kas toe­ta­ta­vas pe­res on lap­si.
Mar­gus Piis­pea saab Ka­sisp­e­a kü­la Pü­ga­la puur­kae­vu ra­ja­mi­seks 5853,12 eu­rot, oma­fi­nant­see­ring on 2882,88 eu­rot, ko­gu­mak­su­mus 8736 eu­rot.

Jan­no Luu­si­le an­tak­se Saun­ja kü­la Se­pa ta­lu vee­va­rus­tu­se rauae­ral­dus­filt­ri jaoks 757,09 eu­rot, omao­sa­lus on 372,91 eu­rot ja ko­gu­mak­su­mus 1130 eu­rot.

Ma­rit Lil­len­ber­gi­le eral­da­tak­se 3827,86 eu­rot Kuu­sa­lu kü­la Kaa­si­ku Ees­pe­re ta­lu reo­vee­süs­tee­mi­se uuen­da­mi­seks, omao­sa­lus on 3367,34 eu­rot, pro­jek­ti ko­gu­mak­su­mus 7195,20 eu­rot.
Jan­no Roo­pa Va­na­kü­last saab Sa­lu­met­sa ta­lu bio­pu­has­ti jaoks 1189,92 eu­rot, om­ao­sa­lus on 586,08 eu­rot, ko­gu­mak­su­mus 1776 eu­rot.

Gun­nar Vain ja Theo Kehl­mann saa­vad Pu­di­soo kü­las Adus­so­ni-Ka­ru-Au­gu puur­kae­vu ra­ja­mi­seks 7966,79 eu­rot, omao­sa­lus on 3982,81 eu­rot, ko­gu­mak­su­mus on 11 949,60 eu­rot.

Ka­rin Vaim­la ja Es­ter Lu­haää­re toe­tus on Mäe­pea kü­la Saa­real­li­ka puur­kae­vu ra­ja­mi­seks 5427 eu­rot, omao­sa­lus on 2673 eu­rot, pro­jek­ti ko­gu­mak­su­mus on 8100 eu­rot.

Rai­mo Põl­da­ru­le eral­da­tak­se Kolgakü­la Tõ­nu­mäe ta­lu vee­pu­has­tus­süs­tee­mi fil­ter­süs­tee­mi pai­gal­da­mi­seks 800 eu­rot, omao­sa­lus on 398,10 eu­rot, ko­gu­mak­su­mus on 1198,10 eu­rot.

Kal­le Re­ba­ne saab Kuu­sa­lu kü­la Võn­si uue puur­kae­vu ra­ja­mi­seks 6500 eu­rot, omao­sa­lus on 5510 eu­rot, ko­gu­mak­su­mus on 12 010 eu­rot.

Ma­rek Saar-Par­gi toe­tus on Murk­si kü­la Le­pa ta­lu veet­ras­si ra­ja­mi­seks ja raua­filt­ri soe­ta­mi­seks 1997,94 eu­rot, omao­sa­lus 984,06 eu­rot, ko­gu­mak­su­mus 2982 eu­rot.

Ul­vi Lil­le­ber­gi­le eral­da­tak­se Muuk­si kü­la Tur­je­väl­ja bio­pu­has­ti ja ka­na­li­sat­sioo­nit­ras­si pai­gal­da­mi­seks 4229,04 eu­rot, omao­sa­lus on 2082,96 eu­rot, ko­gu­mak­su­mus 6312 eu­rot.

Ag­ne Soo­me saab Kiiu ale­vi­ku Pih­la­ka ta­lu vee­va­rus­tu­se fil­ter­süs­tee­mi jaoks 950 eu­rot, omao­sa­lus on 468,40 eu­rot, ko­gu­mak­su­mus 1418,40 eu­rot.

An­te­ro Aron­ja Il­mas­ta­lu kü­la Tuu­le­ra­hu ta­lu vee­va­rus­tus­süs­tee­mi jaoks 501,24 eu­rot, omao­sa­lus on 246,86 eu­rot, ko­gu­mak­su­mus 748,10 eu­rot.

0

Aren­dus­ko­da on pan­nud rah­vus­va­he­li­se LEA­DER-koos­tööp­ro­jek­ti­ga õla al­la tu­ris­mi aren­da­mi­seks La­he­maa rah­vus­par­gis ja sel­le mõ­jua­la­del.

Aren­dus­ko­ja LEA­DER piir­kond, mis ühen­dab Kuu­sa­lu, Ta­pa, Hal­ja­la, Kad­ri­na val­da ja Lok­sa lin­na, käi­vi­tas aas­ta ta­ga­si rah­vus­va­he­li­se pro­jek­ti „Sääst­va tu­ris­mi aren­da­mi­ne“.

Aren­dus­ko­ja piir­kon­nas on Ees­ti esi­me­ne ja suu­rim La­he­maa rah­vus­park, mil­le ter­ri­too­riu­mist üle poo­le asub Kuu­sa­lu val­las, üle­jää­nust ena­mik Hal­ja­la ja na­tu­ke Kad­ri­na val­las.

Pro­jek­ti raa­mes taot­le­tak­se La­he­maa­le EU­RO­PARC ser­ti­fi­kaa­ti, mis on ot­se­kui kva­li­tee­di­märk ning an­nab rah­vus­par­gi ja sel­le ümb­ru­se ela­ni­ke­le ja et­te­võ­te­te­le pa­re­maid või­ma­lu­si tu­ris­mi­vald­kon­nas te­gut­se­mi­seks – end pa­re­mi­ni tu­run­da­da, rek­laa­mi­da ka vä­li­tu­rul, osa­le­da tu­ris­mi­pa­ket­ti­des-prog­ram­mi­des.

Kok­ku tee­vad pro­jek­tis kaa­sa part­ne­ri­te­na 9 LEA­DER-te­ge­vusg­rup­pi 4 rii­gist. Ees­tist on pro­jek­ti kaa­sa­tud veel ka­he tun­tu­ma rah­vus­par­gi­ga seo­tud LEA­DER-te­ge­vusg­ru­pid – Mat­sa­lu rah­vus­park jääb MTÜ Ko­du­kant Lää­ne­maa te­ge­vus­piir­kon­da, Soo­maa rah­vus­park paik­neb MTÜ Ro­he­li­se Jõe­maa Koos­töö­ko­gu piir­kon­nas. Li­saks tee­vad pro­jek­tis kaa­sa 6 rah­vus­par­ki­de­ga seo­tud LEA­DER-te­ge­vusg­rup­pi Lä­tist, Slo­vee­niast ja Por­tu­ga­list, igast rii­gist kaks.

Pro­jekt on suu­na­tud piir­kon­da­de tu­ris­miet­te­võt­ja­te­le, MTÜ­de­le, rah­vus­par­ki­de­le ja ela­ni­ke­le. Tu­ris­miet­te­võt­jaid on sel­le­ga lii­tu­nud üle 30. Koos on teh­tud se­mi­na­re, käi­dud õp­pe­rei­si­del ja koo­li­tus­tel. Val­mi­nud on ser­ti­fi­kaa­di taot­le­mi­seks nõu­ta­va „La­he­maa sääst­va tu­ris­mi aren­gu st­ra­tee­gia“, mil­le aru­te­lu tu­leb paa­ri nä­da­la pä­rast, 17. ok­toob­ril Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas.

Sääst­va tu­ris­mi pro­jek­ti juht Kat­rin Suur­soo kut­sub st­ra­tee­giat aru­ta­ma kõi­ki, kes tun­ne­vad hu­vi tu­ris­mi­vald­kon­na aren­da­mi­sest La­he­maa piir­kon­nas. Oo­da­tud on ka ko­gu tu­ris­miet­te­võt­ja­te selts­kond, kes on aas­ta jook­sul osa­le­nud pro­jek­ti et­te­võt­mis­tes.

Kat­rin Suur­soo: „Pro­jekt on kok­ku too­nud ini­me­sed, kes mui­du po­leks koos­töö­ni jõud­nud, nii on nad öel­nud, kui oleme pa­lu­nud ta­ga­si­si­det. Li­saks sel­le­le, et nä­hak­se, kui­das lä­heb tu­ris­mi­vald­kon­na te­gi­ja­tel teis­tes piir­kon­da­des, su­hel­dak­se oma­va­hel, aru­ta­tak­se ning jõu­tak­se uu­te idee­de­ni. Mul­lu käi­si­me pro­jek­ti­ga lii­tu­nud ini­mes­te­ga Soo­maal, Slo­vee­nias Trig­lav rah­vus­par­gis ja Lä­tis Kur­ze­me piir­kon­nas. Hil­ju­ti toimunud kaks õp­pe­rei­si, au­gus­ti lõ­pus kü­las­ta­si­me Mat­sa­lut ja sep­temb­ri al­gu­ses Lä­tis Gau­ja rah­vus­par­ki.“

Et pro­jek­ti te­ge­mi­si laie­malt pro­pa­gee­ri­da ja är­gi­ta­da kaa­sa mõt­le­ma, kut­su­ti ka­he­le vii­ma­se­le õp­pe­rei­si­le osalema ka Sõ­nu­mi­too­ja aja­kir­ja­nik.

Mat­sa­lu reis – ta­lu­tea­ter, ka­ne­pi­kas­va­ta­jad, tu­ris­mi­ta­lud
Lok­sal te­gut­se­va Kui­vo­ja Puh­ke­kes­ku­se pe­re­nai­ne Ele Tern hin­das Mat­sa­lu rah­vus­par­gi piir­kon­da kor­ral­da­tud ka­he­päe­va­sel õp­pe­sõi­dul näh­tust ka­su­li­kuks eel­kõi­ge se­da, et sai tut­vu­da Lää­ne­maa tu­ris­mi­te­gi­ja­te­ga ning nä­ha ka sääst­va tu­ris­mi pro­jek­ti kau­du ju­ba va­rem tut­ta­vaks saa­nud kol­lee­gi­de tu­ris­mi­ta­lu­sid ja kü­la­lis­te­ma­ju. Ala­ti saab kol­lee­ge kü­las­ta­des uu­si ideid ja in­nus­tust ning pal­ju õpet­lik­ku pa­kub ka see, kui mär­kad vi­gu või prob­lee­me, mi­da en­da jaoks lä­bi mõel­da, et neist hoi­du­da, kom­men­tee­ris ta.

Esi­me­ne pea­tus oli Saue­augu teat­ri­ta­lus, mis on tun­tud la­vas­ta­ja ja EV100 suur­sünd­mus­te ju­hi Mar­gus Kas­ter­pa­lu sün­ni­ko­du. Aren­dus­ko­ja, Ro­he­li­se Jõe­maa Koos­töö­ko­gu ning Ko­du­kant Lää­ne­maa ühi­se rei­sig­ru­pi võt­tis vas­tu te­ma õde Mar­ju Kas­ter­pa­lu. Ku­na­gi­sest va­si­ka­lau­dast on teh­tud teat­ri­saal 120 ini­me­se­le. Pro­jek­ti­de­le an­tud abi­ra­ha­de toel on os­te­tud poo­diu­mid, he­li­teh­ni­ka ja val­gus­tus, ra­ja­tud tun­nus­ta­tud köök. Nüüd on komp­lek­sis ka näit­le­ja­te­le gar­de­roo­bid ja ma­ju­tus kü­las­ta­ja­te­le. Tal­lu ra­ja­tud su­ve­teat­ri eten­du­sed on va­ra­kult väl­ja müü­dud.

Tam­me­juu­re Ma­he­ta­lu Suu­re-Läht­ru kü­las on Ees­ti esi­me­ne ka­ne­pi­toot­ja ja näi­de sel­lest, kui­das pe­re­mees ja pe­re­nai­ne aren­da­sid koos kõrg­ha­ri­du­se oman­da­nud las­te­ga tüü­pi­li­sest vil­ja­toot­mis­ta­lust et­te­võt­te, mil­le aren­gust-edu­loost on aval­da­tud lu­gu­sid aja­kir­jan­du­ses ja teh­tud saa­te­lõi­ke ETVs. Ta­lul on maid kok­ku 600 hek­ta­rit, toi­du­ka­ne­pit kas­va­ta­tak­se 70 hek­ta­ril, too­de­te ni­me­kir­jas on ka­ne­pi­ja­hu, -seem­ned, -õli, -pul­ber, -tee. Li­saks ar­vu­kalt too­teid teis­test põl­lu­kul­tuu­ri­dest.

Hil­ju­ti Ees­ti pa­ri­maks ma­he­toot­jaks va­li­tud Tam­me­juu­re ta­lul on vee­bi­leht ja e-pood, te­hak­se koos­tööd kaup­lus­te­ga. Too­tea­ren­dust ju­hib pe­re­tü­tar Ka­rin Tiit, dip­lo­mee­ri­tud tu­run­dus­pet­sia­list. Vil­ja­kas­va­tu­se eest hoo­lit­seb va­nem poeg, kes on põl­lu­ma­jan­du­se ma­gis­ter.

Ka­rin Tiit tut­vus­tas ta­lu aren­gu­lu­gu ja tõ­des, et ka­nep on muut­nud ko­gu pe­re elu. Uued too­ted mõel­dak­se ise väl­ja. Aas­ta­ring­selt te­ge­le­tak­se ka tu­ris­mi­ga.

Töö­kas ja rõõm­sa­meel­ne pe­re­rah­vas oli LEA­DER-selts­kon­da vas­tu võt­mas sa­mu­ti Mat­sa­lu rah­vus­par­gis Pui­se Ni­na Ta­lus. Omaaeg­ne ka­la­te­ha­se komp­leks on ehi­ta­tud LEA­DER-ra­ha­de toel üm­ber kü­las­tus­kes­ku­seks – mi­tu peo­saa­li, kü­la­lis­te­ma­jad, lin­nu­vaat­lus­torn koos sau­na ja ma­ga­mis­toa­ga ning kõi­ke se­da ümb­rit­seb kol­mest kül­jest me­ri. Ta­lus toi­me­ta­vad Lei­li ja Ind­rek Jõ­gi­soo koos tüt­re Pi­re­ti­ga. Pe­re­nai­ne rõ­hu­tas, sel­leks et edu­kas ol­la ja hak­ka­ma saa­da, tu­leb te­ha tööd, nii on saa­vu­ta­tud klien­ti­de usal­dus, nen­de tal­lu ta­he­tak­se tul­la pi­du­sid pi­da­ma ja puh­ka­ma, bro­nee­rin­guid on ju­ba ka aas­taks 2020: „See on meie pe­re­fir­ma fe­no­men, suht­le­me klien­ti­de­ga ja kui tu­leb mõ­ni oo­ta­ma­tu kü­la­li­ne, ik­ka leia­me tal­le mi­da­gi süüa ja ma­ju­ta­me.“

Ent ta ju­tus oli ka mu­re­lik­ku, edas­pi­di on ka­vas pü­hen­du­da ai­nult tu­ris­mi­le ja ka­la­püü­gi­le, lam­ba­kas­va­tu­sest on plaa­nis loo­bu­da, sest loo­dus­li­ke ro­hu­maa­de hool­dus­toe­tus ei ka­ta ku­lu­tu­si ja lam­ba­li­ha on kee­ru­li­ne tu­rus­ta­da.

Tar­vi Velst­röm MTÜst Ha­ra Sa­dam uu­ris ta­lu­komp­lek­si­ga külg­ne­va Pui­se ni­na ka­la­sa­da­ma ala, mis on LEA­DE­Ri ja ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se abil re­konst­ruee­ri­tud: „Meie kan­dis või­nuks ol­la sa­mu­ti sel­li­ne ka­la­sa­dam, kuid Kol­ga-Aab­la en­di­ne ka­la­kom­bi­naat la­gu­neb, ka Ta­pur­la sa­da­mat ei saa Pui­se sa­da­ma­ga võr­rel­da­gi.“

Mat­sa­lu kü­las­tus­kes­ku­ses oli koh­tu­mi­ne Ma­ri­ka Man­ni­ga, kes esin­dab vä­lis­maa­las­te­le suu­na­tud kau­ba­mär­ki Es­to­nian Na­tu­re Tours, te­da kut­su­tak­se Ees­ti loo­dus­tu­ris­mi emaks, ta MTÜ Loo­dus­tu­ris­mi­kes­kus pa­kub et­te­võt­ja­te­le nõus­ta­mis­tee­nust. Ma­ri­ka Mann kõ­ne­les lin­nu­tu­ris­mist ehk lin­nu­vaat­le­ja­test, lin­nu­rän­de ajal on Mat­sa­lu lin­nu­vaat­lu­se tipp­koht Eu­roo­pas. Ees­tis võiks mõ­ne tu­han­de bi­nok­li­ga kü­la­li­se ase­mel ol­la mõ­ni­küm­mend tu­hat, se­da tu­ris­mi­vald­kon­da tu­leks aren­da­da ja roh­kem rek­laa­mi­da, rõ­hu­tas ta.

Veel käi­di vaa­ta­mas Ka­ru­sel en­dist raud­tee­jaa­ma, mil­le eest kul­ges aas­ta­tel 1931-1968 Rap­la-Virt­su kit­sa­rööp­me­li­ne raud­tee­liin, hil­jem oli ma­jas si­de­muu­seum. Tüh­jaks jää­nud ka­he­kord­se jaa­ma­hoo­ne os­tis ja res­tau­ree­ris prant­su­se fi­lo­loog Mee­li­ke Na­ris. Ta pa­kub ko­du­ma­ju­tust rah­vus­va­he­li­se in­ter­ne­ti­por­taa­li Airbnb kau­du, ena­mas­ti soo­vi­vad öö­ma­ja mat­ka­jad ja jalg­rat­tu­rid.

Veel pea­tu­ti Pol­li Ta­lu Loo­min­gu­li­ses Kes­ku­ses, mi­da peab tun­tud tant­si­ja Ma­ri­ka Bloss­feldt. See paik on hin­na­tud loo­dus­li­ku toi­du pool­da­ja­te ja joo­ga­har­ras­ta­ja­te seas. Tut­vu­da sai ka Varb­la lä­he­dal me­re ää­res asu­va ma­ju­tus- ja koo­li­tus­ko­ha­ga, mil­le pe­re­nai­ne on Epp Hunt OÜst Sur­fi­hunt.

Mõt­teai­net pak­kus Pi­va­root­si viie­kor­ru­se­li­se tuu­li­ku pe­re­mees Pee­ter Pung. Te­ma­gi on oma tu­ris­mi­komp­lek­si väl­jae­hi­ta­mi­seks saa­nud toe­tust LEA­DER-prog­ram­mist. Re­no­vee­ris va­re­me­tes ol­nud tuu­li­ku ma­ju­tus­ko­haks, li­saks on komp­lek­sis mi­tu väi­kest puh­ke­ma­ja ja sau­na, vä­li­köök, spor­dip­lat­sid ning ten­ni­se­väl­jak. Pee­ter Pung too­ni­tas, et el­lu jää­vad need tu­ris­mi­ko­had, kus are­ne­tak­se, ko­gu aeg peab mi­da­gi juur­de te­ge­ma.

Aren­dus­ko­ja te­gev­juht Hei­ki Vun­tus: „Sääst­va tu­ris­mi pro­jek­ti õp­pe­sõi­tu­de põ­hi­mõ­te on, et pa­rem on mit­te is­tu­da ko­dus ja mõel­da, kui­das ole­me ise tar­gad, vaid vaa­da­ta teis­te te­ge­mi­si, sest mil­leks õp­pi­da en­da vi­ga­dest, kui saab õp­pi­da teis­te ko­ge­mus­test.“

Lä­ti – val­da­de toe­tus, Gau­ja oru mat­ka­ra­jad, ta­lu­tu­rud
Gau­ja rah­vus­park on La­he­maa jä­rel Bal­ti­maa­des va­nu­selt tei­ne, loo­dud 1973. aas­tal Gau­ja jõeo­ru ala­de­le – or­gu­de, kün­gas­te ja kal­ju­de­ga piir­kond, mis pa­kub mat­ka­ja­te­le kau­neid vaa­teid ja füü­si­list koor­must. Piir­kon­nas on ne­li lin­na: Ce­sis, Val­mie­ra, Rau­na ja Si­gul­da.

Su­veü­li­koo­lis-õp­pe­rei­sil Ce­si­se LEA­DER-piir­kon­nas Gau­ja rah­vus­par­gis osa­le­sid nii Aren­dus­ko­ja, Ro­he­li­se Jõe­maa Koos­töö­ko­gu ja Ko­du­kant Lää­ne­maa esin­da­jad kui ka sääst­va tu­ris­mi pro­jek­ti koos­töö­part­ne­rid Lä­tist ja Slo­vee­niast.

Lä­tis näh­tust-kuul­dust ül­la­tas Aren­dus­ko­ja te­ge­vusg­ru­pi et­te­võt­jaid kõi­ge enam see, kui­das oma­va­lit­su­sed on pan­nud õla al­la tu­ris­mi­vald­kon­na aren­da­mi­se­le. Viis aas­tat ta­ga­si moo­dus­ta­ti ko­ha­lik­ke tu­ris­mi­te­gi­jaid, piir­kon­na 9 oma­va­lit­sust ja in­fo­kes­ku­seid ühen­dav MTÜ, mis kas­vas väl­ja ühi­sest LEA­DER-pro­jek­tist. Koos­töö al­ga­ta­sid Si­gul­da piir­kon­na tu­ris­miet­te­võt­jad, esi­me­se ühi­se pro­jek­ti­ga taot­le­ti ra­ha tu­run­da­mi­seks – teh­ti rek­laamt­rü­ki­seid. Pro­jekt oli edu­kas, ena­mik osa­le­nuid jät­kas MTÜs, ku­hu maks­tak­se osa­mak­su, kõi­ge enam pa­nus­ta­vad val­lad – 5000 eu­rot aas­tas.

Väi­keet­te­võt­jal on ku­lu­kas tel­li­da pro­fes­sio­naal­selt fo­to­graa­filt rek­laam­pil­te, ent MTÜ toel sai see või­ma­li­kuks. Ühi­selt on En­ter Gau­ja ni­me all teh­tud rek­laamk­lip­pe, trü­ki­tud bro­šüü­re. Töö­le on võe­tud mä­nedžer ja bü­roo­juht, põ­hi­te­ge­vus on suu­na­tud Gau­ja piir­kon­na tu­ris­mi­või­ma­lus­te tut­vus­ta­mi­se­le vä­lis­maa­las­te­le. Nel­ja aas­ta­ga on jõu­tud nii kau­ge­le, et vä­lis­tu­ris­tid tu­le­vad ka väik­se­ma­tes­se tu­ris­mi­ta­lu­des­se.

Nel­ja­päe­va­se õp­pe­sõi­du jook­sul tut­vus­ta­ti väi­keet­te­võt­teid ja MTÜ­sid, mis on saa­nud LEA­DER-toe­tust: eri­ret­sep­ti­de alu­sel köö­gi­vil­ja kui­va­ta­vat fir­mat Lat­na­tu­re; küüs­lau­ku kas­va­ta­vat ja sel­lest pulb­reid, nap­su, ka šo­ko­laa­di toot­vat Lat­vi­jas Kip­lok­si; par­ti­sa­ni­de punk­rit; Al­pa­kan­si käm­pin­gua­la; Rais­ku­ma õl­le­vab­ri­kut; Arai­si­se ar­heo­loo­gia­muu­seu­mi; Prie­ku­li päi­ke­se­par­ki ja Vien­ko­ci puu­töö muu­seu­mi-par­ki; Ie­ri­ke va­na ves­ki­ves­ki ümb­rus­se teh­tud mat­ka­ra­du; Ra­ti­ne­ki kon­ve­rent­si­kes­kust.

Mul­je­ta­val­dav oli Si­gul­da lä­he­da­le ku­na­gi­se pos­ti­jaa­ma kõr­va­le ra­ja­tud ta­lu­turg, mis te­gut­seb kaks kor­da kuus üle nä­da­la püh­päe­vi­ti. Tur­gu ai­tab üle­val pi­da­da oma­va­lit­sus – toe­tab ruu­mi­de kom­mu­naal­ku­lu­de kat­mist. Moo­dus­ta­tud on oma MTÜ, mil­les ak­ti­vis­tid suht­le­vad toot­ja­te­ga, ko­gu­vad müü­gi­pin­na ren­di­ra­ha. Tei­ne sa­ma­su­gu­ne turg on Gau­ja piir­kon­nas veel, see an­nab või­ma­lu­se ta­lu­too­teid müüa-os­ta igal nä­da­la­va­he­tu­sel. Ko­ha­li­kud kin­ni­ta­vad, et tä­nu kind­la­le tu­rus­ta­mis­või­ma­lu­se­le on sel­les kan­dis maa­le ela­ma ja väi­keet­te­võt­lust aren­da­ma tul­nud pal­ju uu­si pe­re­sid.

Tei­ne ele­vust ja oma­va­he­li­si dis­kus­sioo­ne te­ki­ta­nud väi­ke­fir­ma oli Ter­vi­se­la­bor, kus et­te­võt­li­ku pe­re kõr­val­hoo­nes­se on ra­ja­tud al­ko­ho­li­te­has. Pe­re­mees Gun­tis Kur­mis on Lä­tis ai­nus väi­keet­te­võt­ja, kel­le too­dang on nii­võrd kõr­ge kva­li­tee­di­ga, et sai kan­ge al­ko­ho­li toot­mi­se lit­sent­si pe­re­fir­ma­le.

Hu­vi­tav ja suu­re­pä­ras­te mat­ka­ra­da­de­ga oli Li­gat­ne – aas­ta­tel 1815-2014 töö­ta­nud pa­be­ri­vab­ri­ku asu­la, ku­hu asu­ta­jad-oma­ni­kud ehi­ta­sid 19. sa­jan­dil pea­le töö­lis­te­ma­ja­de ka kul­tuu­ri­ma­ja, koo­li ja haig­la.

MTÜ Öko­kul­ler juht Kai­sa Lin­no Kol­ga­kü­last tõ­des koo­li­tus­sõi­tu kom­men­tee­ri­des, et loo­dus­tu­ris­mi vald­kon­nas on eest­las­tel Lä­tilt pal­ju õp­pi­da: „Lät­la­sed os­ka­vad end häs­ti müüa, ta­ris­tu on heas kor­ras, roh­kelt on tut­vus­ta­vaid kaar­te. Riik ja oma­va­lit­su­sed toe­ta­vad tu­ris­mi ning koos et­te­võt­ja­te­ga on loo­dud oma ühing. Sain kin­ni­tust mõt­te­le, mi­da mõl­gu­ta­nud ju­ba va­rem ja aru­ta­si­me ke­va­del Kol­ga­kü­las tu­ris­mi­se­mi­na­ril – plaa­ni­me asu­ta­da MTÜ La­he­maa Tu­ris­mi­ühing. Kol­ga­kü­las tu­leb 17. ok­toob­ril La­he­maa sääst­va tu­ris­mi st­ra­tee­gia aru­te­lu, tut­vus­tan seal uue MTÜ põ­hi­kir­ja näi­dist, mi­da kõik as­jast­hu­vi­ta­tud saa­vad täien­da­da.“

Ta li­sas, et MTÜ Öko­kul­ler jät­kab ka LEA­DE­RIST toe­ta­tud pro­jek­ti­ga La­he­maa Ring, et luua tu­ris­mi­mars­ruut, mis lä­bib rah­vus­par­gi kü­la­sid.

0

Pü­ha­päev, 23. sep­tem­ber oli Ha­ra sa­da­mas ja la­hel ning ka Kuu­sa­lu val­las aja­loo­li­ne – tea­dao­le­valt es­ma­kord­selt kor­ral­da­ti ko­ha­li­kud pur­je­ta­mis­võist­lu­sed.

Pur­je­ta­mist­ree­nin­gud al­ga­sid Ha­ras mul­lu su­vel ning jät­ku­sid tä­na­vu­sel su­ve­hooa­jal. Ha­ra sa­da­mas te­gut­seb teist aas­tat jahtk­lu­bi Ha­ra Sei­la­mi­se Selts, mil­le ees­märk on koo­li­ta­da pur­jes­port­la­si. Hil­jaae­gu sai Ha­ra Sei­la­mi­se Selt­sist Ees­ti Jahtk­lu­bi­de Lii­du lii­ge.

Eel­mi­sel su­vel alus­ta­sid tree­nin­gu­te­ga 16 noort, lõp­pe­val hooa­jal lii­tu­sid veel 14 noort. Tree­nin­gud toi­mu­sid ka möö­du­nud tal­vel, ena­mas­ti si­se­ruu­mi­des Kol­gas ja Lok­sal. Mõ­ned jäid kõr­va­le ja osad tu­lid juur­de, prae­gu­seks on tree­ningg­ru­pis 29 noort pur­je­ta­jat, kel­lest ena­mik on lu­ba­nud jät­ka­ta tree­nin­gu­te­ga ka ee­lo­le­val tal­ve­hooa­jal. Li­saks nen­de tree­nin­gu­te­le toi­mu­sid pur­je­ta­mi­se õp­pe­kur­su­sed täis­kas­va­nu­te­le.

Tree­ner Ing­rid Rand­laht: „Ha­ra Sei­la­mi­se Selt­sis on prae­gu 7 pois­si, kes on tä­na­vu su­vel käi­nud re­gu­laar­selt üle-ees­ti­lis­tel võist­lus­tel võist­le­mas. Ena­mik neist te­gid kor­ra­li­ku võist­lus­hooa­ja ning ne­li pur­je­ta­jat on se­da­võrd tu­ge­vad, et hak­ka­vad järg­mi­sel hooa­jal võist­le­ma Ees­ti meist­ri­võist­lus­te sar­jas. Plaan on nen­de­ga osa­le­da ka ühel rah­vus­va­he­li­sel võist­lu­sel. Pois­te ko­ge­mu­sed on Ees­ti tip­pu jõud­mi­seks veel väi­ke­sed, aga nad on ede­ne­nud üle oo­tus­te häs­ti.“

Ha­ra sü­gis­võist­lus 2018 kor­ral­da­ti tree­ne­ri sõ­nul sel­leks, et pak­ku­da oma selt­si pur­je­ta­ja­te­le või­ma­lust võis­tel­da ko­du­la­hel ning ak­tiiv­se­te­le liik­me­te­le män­gi­da lä­bi nen­de rol­lid võit­lus­tin­gi­mus­tes. Soov on võõ­rus­ta­da Ha­ras 2019. aas­tal Jahtk­lu­bi­de Lii­du ka­lend­ris­se kuu­lu­vat amet­lik­ku võist­lust.

„Olu­li­ne isik, kel­le­ta me po­leks pur­je­ta­mis­võist­lust kor­ral­da­nud, on ko­ge­nud pur­jes­port­la­ne, Ha­ra Sei­la­mi­se Selt­si ju­ha­tu­se lii­ge Jaak Jõ­gi. Ka­he­kord­se ava­me­re­pur­je­ta­mi­se maail­ma­meist­ri suur ko­ge­mus ja ala­ti po­si­tiiv­ne men­tor­lus on ol­nud mei­le vä­ga olu­li­ne tu­gi. Nii on pead­pöö­ri­ta­va kii­ru­se­ga kas­va­nud väi­ke­sest nel­jal paa­dil pur­je­ta­nud selts­kon­nast, kes toi­me­tas va­nas all­ve­elae­va­de sa­da­mas pil­li­roo va­hel, grupp noo­ri pur­je­ta­jaid, kel­le ko­du­sa­dam ja ni­med po­le enam tund­ma­tud,“ kõ­ne­les Ing­rid Rand­laht ning mär­kis, et suur töö on veel ees – mur­da lä­bi ti­he­da kon­ku­rent­si ja jõu­da selt­si pur­jes­port­las­te­ga meist­ri­võist­lus­te ta­se­me­ni.

„Võis­tel­da saab stan­dardse­tel mõõ­du­kir­ja­ga va­rus­ta­tud paa­ti­del. See­tõt­tu oli olu­li­ne han­ki­da jõu­du­möö­da juur­de va­ja­lik­ke paa­te. Osa­list tu­ge sel­leks sai­me rii­gilt Kuu­sa­lu val­la­le täien­da­va hu­vi­ha­ri­du­se käi­vi­ta­mi­seks an­tud toe­tus­sum­mast. Puu­dus va­ja­li­kest paa­ti­dest on aga en­di­selt te­rav.“

Ing­rid Rand­laht tõ­des, et edas­pi­di­ne sõl­tub vä­ga pal­jus ma­te­riaal­se­te või­ma­lus­te ole­ma­so­lust: „Pur­je­ta­mi­ne on eest­las­te­le üks oma­se­maid ja se­ni vä­ga edu­kas olüm­pias­por­dia­la. Pa­ra­ku nõuab see ala eral­di in­ves­tee­ri­mist inf­rast­ruk­tuu­ri ja va­hen­di­tes­se. Lok­sa linn ai­tas tä­na­vu os­ta tree­ne­ri­tööks va­ja­li­ku RIB-tüü­pi paa­di. Loo­de­ta­vas­ti leia­me ka edas­pi­di tu­ge ko­ha­li­kelt oma­va­lit­sus­telt, et pur­jes­por­di areng ja kät­te­saa­da­vus saaks jät­ku­da.“

Ing­rid Rand­laht asus eel­mi­sel aas­tal pur­je­ta­jaid tree­ni­ma ho­bi­kor­ras, põ­hi­töö kõr­valt. Tä­na­vu ke­va­del sai ta kut­sek­va­li­fi­kat­sioo­ni abit­reene­ri­na ning lä­heb taas koo­li­tu­se­le, et ta­set tõs­ta. Töö maht on kas­va­nud hooa­jal peaae­gu täie­ma­hu­li­se töö­ko­ha­ni. Tree­ne­ri­kut­set hak­kab oman­da­ma ka abi­li­ne Sand­ra Liis Hääl. Su­vel ai­tas tree­ne­rit veel Karl Taal.

Ing­rid Rand­laht li­sas, et vä­ga suur abi oli selt­sil Ju­min­da ja Pä­ris­pea va­ba­taht­li­kest me­re­pääst­ja­test, kes ai­ta­sid Ha­ra esi­mest pur­je­ta­mis­võist­lust tur­va­ta.

Pea­koh­tu­nik: Ha­ra sa­dam on po­si­tiiv­ne ül­la­tus
Ha­ra sü­gis­võist­lu­sel 2018 kon­ku­ree­ri­sid ko­ha­li­ke pur­je­ta­ja­te­ga Tal­lin­na Jahtk­lu­bi noo­red. Võist­lus­te pea­koh­tu­nik oli Ees­ti Jahtk­lu­bi­de Lii­du ju­ha­tu­se lii­ge Triin Sepp.

Ta kii­tis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et Ha­ra sa­dam oli vä­ga po­si­tiiv­ne ül­la­tus, käib usin pur­je­ta­mis­te­ge­vus, noo­ri õpe­ta­vad pü­hen­du­nud ini­me­sed, lap­sed näi­ta­sid üles ju­ba tõe­list vi­lu­must.

„Ha­ras on suu­re­pä­ra­ne ak­va­too­rium noor­te tree­nin­gu­te ja võist­lus­te kor­ral­da­mi­seks, võist­lu­sa­la on sa­da­ma­le vä­ga li­gi­dal ja ena­mi­ke tuu­le­suun­da­de kor­ral suu­re lai­ne eest kaits­tud. Kar­mi­de tuu­leo­lu­dega saab väik­se­maid võist­lu­si kor­ral­da­da ka si­seak­va­too­riu­mil. Võist­lu­si on või­ma­lik läbi viia nii, et pealt­vaa­ta­jad saa­vad sa­da­ma­kailt jäl­gi­da. Tun­dub, et on Ees­tis üks suu­re­pä­ra­se­maid pai­ku sel­leks,“ tun­nus­tas Triin Sepp.

Haras saab pea­koh­tu­ni­ku hin­nan­gul kor­ral­da­da ka suu­re­maid võist­lu­si, kui sa­da­mat jõu­tak­se kal­dal veel­gi aren­da­da: „Skiff tüüp­i paa­ti­de võist­lus­teks pais­tab ole­ma peaae­gu ideaal­ne ak­va­too­rium.“

Op­ti­mis­ti klas­sis võist­le­sid Ha­ras 14 noort, esi­ko­ha sai Kul­dar Paal­berg Ha­ra Sei­la­mi­se Selt­sist, tei­se ko­ha An­na Ca­ro­lin Vik­to­ria Vürst Tal­lin­na Jahtk­lu­bist, kol­man­da Ott Ric­hard Hääl Ha­ra Sei­la­mi­se Selt­sist. Zoom8 klas­sis oli kolm võist­le­jat, või­tis Ka­ta­ri­na So­fia Jõ­gi Tal­lin­na Jaht­klubist, järg­ne­sid Tõ­nis Us­tav ja En­ge­la Ra­ja­mä­gi Ha­ra Sei­la­mi­se Selt­sist.

0

PARANDATUD: 26. septembri Sõnumitoojas ilmunud loos „Arupärimine Kuusalu vallamaja uute töötajate kohta“ olid eksitavalt sõnastatud kaks lauset, õiged laused:
„Maarja Metstak vastas olulise osas esitatud nõuetele.“
„Monika Salu teatas teabenõude ja arupärimise vastuses, et edastada saaks ainult kandidaatide nimed, sest vastavalt avaliku teabe seadusele tuleb seada juurdepääsupiirang isikuandmetele, mille avalikustamine kahjustaks oluliselt isiku eraelu puutumatust.“

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge ja en­di­ne val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du esi­tas vo­li­ko­gu 4. sep­temb­ri is­tun­gil suu­li­selt ja ka kir­ja­li­kult aru­pä­ri­mi­se uue­le val­la­va­ne­ma­le Mo­ni­ka Sa­lu­le.

Aru­pä­ri­ja tõ­des, et vii­mas­tel kuu­del on Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se töö­ta­ja­te hul­gas toi­mu­nud mit­meid muu­tu­si ja lau­sa nii pal­ju, et kaht­lu­se all on Kuu­sa­lu val­la või­me­kus oma ko­hus­tu­si täi­ta.

Ta kü­sis, kas val­la­sek­re­tä­ri ja fi­nant­sis­ti vär­ba­mi­seks oli moo­dus­ta­tud ko­mis­jon ning mil­li­sed olid kri­tee­riu­mid, mil­le põh­jal hin­na­ti kan­di­daa­ti­de so­bi­vust.

„Mis põh­ju­sel fi­nant­sis­ti vär­ba­mis­kuu­lutu­ses esi­ta­tud nõu­deid ei jär­gi­tud Maar­ja Mets­ta­ki fi­nant­sis­tiks va­li­mi­sel? Kas val­la­va­ne­ma ar­va­tes on il­ma vas­ta­va ha­ri­du­se­ta ja fi­nant­sis­ti ko­ge­mu­se­ta ini­me­se ni­me­ta­mi­ne ame­ti­ko­ha­le Kuu­sa­lu val­la­le pa­rim la­hen­dus? Mis põh­ju­sel ni­me­ta­ti Kuu­sa­lu val­la­sek­re­tä­riks Üks Kuu­sa­lu Vald ni­me­kir­jas kan­di­dee­ri­nud Lii­sa Ojan­gu, kel­lel puu­dub ko­ge­mus tööks val­la­sek­re­tä­ri­na, kui kan­di­dee­ri­ja­te hul­gas oli ka isi­kuid, kel­lel oli nii nõu­tav ha­ri­dus kui ka vas­tav tööa­la­ne ko­ge­mus?

Kui­das suh­tu­te po­lii­ti­lis­te ee­lis­tus­te põ­hi­lis­se vär­ba­mis­poltii­ti­kas­se Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­ses?“ kü­sis Ur­mas Kirt­si.

Kuu­sa­lu val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu edas­tas vas­tu­se aru­pä­ri­mi­se­le möö­du­nud nä­da­lal, 18. sep­temb­ril.
„Tead­ma­ta, mil­lis­te ko­hus­tus­te täit­mi­ne on kaht­lu­se al­la sat­tu­nud, ei ole mul või­ma­lik an­da hin­nan­gut. Pa­lun aru­pä­ri­jal esi­ta­da juh­tu­mid, mis on alu­seks kaht­lu­se­le,“ kom­men­tee­ris Mo­ni­ka Sa­lu aru­pä­ri­ja väi­det ning vas­tas, et ko­mis­jon oli va­li­mi­seks moo­dus­ta­tud. Kan­di­daa­ti­de so­bi­vu­se kri­tee­riu­mid olid tööa­la­ne või­me­kus, ha­ri­dus­li­kud ja ko­ge­mus­li­kud eel­du­sed tööks, või­me­kus osa­le­da muu­da­tus­te juh­ti­mi­ses, ise­sei­sev üle­san­ne­te la­hen­da­mi­se või­me­kus, so­bi­vad isi­kuo­ma­du­sed koos­tööks ole­ma­so­le­va ja muu­tu­va mees­kon­na­ga.

„Maar­ja Mets­tak vas­tas olu­li­se osas esi­ta­tud nõue­te­le. Et ta­ga­da Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se või­me­kus oma ko­hu­seid täi­ta, oli ko­mis­jo­ni üks­meel­ne ot­sus vär­va­ta Maar­ja Mets­tak kat­se­a­ja­ga 4 kuud. Pa­lun täp­sus­ta­da kü­si­must, et mil­li­se­le ame­ti­ko­ha­le tu­leb val­la­va­ne­mal an­da hin­nang töö­ko­ge­mu­se­ta ini­me­se ni­me­ta­mi­se osas ja mil­lis­te mõõ­di­ku­te alu­sel hin­nang koos­ta­da. Ju­hul, kui on pee­tud sil­mas Maar­ja Mets­ta­ki vär­ba­mist, siis in­for­mee­rin, et Maar­ja Mets­tak omab va­ja­lik­ku ha­ri­dust ning jät­kab oma õpin­guid ma­gist­ran­tuu­ris, ta on se­ni kest­va kat­sea­ja jook­sul tõen­da­nud oma või­me­kust tööü­le­san­ne­te in­no­va­tiiv­se, ees­mär­gi­pä­ra­se ja edu­ka la­hen­da­ja­na,“ kir­ju­tas val­la­va­nem.

Lii­sa Ojan­gu val­la­sek­re­tä­riks ni­me­ta­mi­se koh­ta vas­tas Mo­ni­ka Sa­lu, et Ees­ti Va­ba­rii­gi põ­hi­sea­dus kee­lab inimes­te disk­ri­mi­nee­ri­mi­se po­lii­ti­lis­te ee­lis­tus­te ja/või or­ga­ni­sat­sioo­ni­des­se kuu­lu­mi­se, soo ja muu­de tao­lis­te pa­ra­meet­ri­te alu­sel: „Kuu­sa­lu val­la edu­ka aren­gu ta­ga­mi­seks tu­leb töö­ta­ja­te vär­ba­mi­sel läh­tu­da komp­leks­sest või­me­ku­se, pä­de­vu­se ja kom­pe­tent­si­de koos­lu­sest. Ar­hai­li­sed mee­to­did ja kit­sad kri­tee­riu­mid on oma aja ära ela­nud ning tões­ta­nud või­me­tust ta­ga­da tä­na­päe­vast töö­kul­tuu­ri ja pa­ri­maid tu­le­mu­si.“

Po­lii­ti­lis­tes­se ee­lis­tus­tes­se suh­tu­mist puu­du­ta­va­le kü­si­mu­se­le vas­tas val­la­va­nem, et ku­na ala­tes tä­na­vu 6. juu­nist ei ole sel­list po­lii­ti­kat ra­ken­da­tud, võiks väi­test jä­rel­da­da, et te­gu on kü­si­ja­pool­se ee­lis­tu­se­ga: „On tões­ti ka­het­sus­väär­ne, kui eel­mi­ne val­la­va­nem on sel­list po­lii­ti­kat ra­ken­da­nud. Pean po­lii­ti­lis­te ee­lis­tus­te põ­hist vär­ba­mist tau­ni­mis­väär­seks. Nii, na­gu ma ei pool­da po­lii­ti­lis­te ee­lis­tus­te täht­sus­ta­mist, pean sa­ma­võrd olu­li­seks ka, et kan­di­daa­ti ei eli­mi­nee­ri­taks te­ma po­lii­ti­lis­te või muu­de ee­lis­tus­te põh­jal, väl­jaar­va­tud rii­gi­vas­ta­ne te­ge­vus.“

Ur­mas Kirt­si pa­lus aru­pä­ri­mi­ses li­sa­da vas­tu­se­le ka fi­nant­sis­ti ja val­la­sek­re­tä­ri kon­kurs­si­del osa­le­nud kan­di­daa­ti­de CVd ja mo­ti­vat­sioo­ni­kir­jad, mi­da soo­vis 13. au­gus­til esi­ta­tud tea­be­nõu­de­ga. Monika Salu teatas teabenõude ja arupärimise vastuses, et edastada saaks ainult kandidaatide nimed, sest vastavalt avaliku teabe seadusele tuleb seada juurdepääsupiirang isikuandmetele, mille avalikustamine kahjustaks oluliselt isiku eraelu puutumatust. And­me­kait­se ins­pekt­sioo­ni sei­su­koht on, et isi­ku ha­ri­dus­käik, ka lõ­pe­ta­tud ha­ri­du­sa­su­tus, eria­la ja lõ­pe­ta­mi­se aas­ta, töö­käik ja te­ma os­ku­si ise­loo­mus­ta­vad and­med kuu­lu­vad sel­lis­te and­me­te hul­ka.

Val­la­va­nem lu­bas, kui Ur­mas Kirt­si sel­gi­tab, kui­das kü­si­tud and­med on va­ja­li­kud vo­li­ko­gu liik­me tööks, saab ta kok­ku­le­pi­tud ajal val­la­ma­jas nen­de­ga tut­vu­da.

0

OÜ Üle te­gi käe­so­le­va nä­da­la al­gu­ses maan­teea­me­ti tel­li­mu­sel lõ­puks kor­da kat­ki­se truu­bi­ko­ha Kuu­sa­lu ale­vi­ku pea­tä­na­val ki­ri­ku lä­he­dal. Fa­ce­boo­ki-le­hel Kuu­sa­lu Kuu­lu­ta­ja käis roh­kem kui kuu ae­ga ko­ha­li­ke ela­ni­ke aru­te­lu kat­ki­se truu­bi üle. Pos­ti­ta­ti pil­te teeau­gust, kom­men­tee­ri­ti.

Kuu­sa­lu ela­nik Ai­var Va­he­nõmm pa­ni kat­ki­se truu­bi­ko­ha fo­to Kuu­sa­lu Kuu­lu­ta­jasse au­gus­ti al­gu­ses. Pil­ti ha­ka­ti Fa­ce­boo­kis ja­ga­ma ja kom­men­tee­ri­ma. Pil­di au­tor te­gi et­te­pa­ne­ku ris­ti­da auk uue val­la­va­lit­su­se au­guks, et pol­nud se­da se­ni tä­he­le pan­nud.

Kuu­sa­lu val­la uue koa­lit­sioo­ni esin­da­jad Ma­dis Jõ­gi ja Rei­jo Roos vas­ta­sid, et te­gu on rii­gi­maan­tee­ga, mi­da aas­ta ta­ga­si re­konst­ruee­ri­ti maan­tee­­ame­ti tel­li­mu­sel. Kuu­sa­lu val­la­valit­su­se kom­mu­ni­kat­sioo­ni­spet­sia­list Ere Ui­bo li­sas kom­men­taa­ri, et val­la­va­lit­sus suht­leb maan­teea­me­ti­ga, ning mõ­ni aeg hil­jem tea­tas, on loo­tust, et vaid­lu­sed hak­ka­vad la­he­ne­ma ja auk saab pa­ran­da­tud.

Ent 30. au­gus­til pos­ti­ta­ti Kuu­sa­lu Kuu­lu­ta­jas­se au­gust uus fo­to – Tar­mo Met­sa­lu li­sas pil­di, kus au­ku oli seis­ma pan­dud leh­te­de­ga puuoks. See­gi lei­dis kom­men­tee­ri­jaid ja ja­ga­jaid, tõ­de­ti, et ge­ril­jaaian­dus on jõud­nud Kuu­sal­lu – see on Eu­roo­pas le­vi­nud kom­me juh­ti­da kat­kis­te­le koh­ta­de­le tä­he­le­pa­nu juur­de­pan­dud tai­me­de­ga. Päev hil­jem jõu­dis Kuu­sa­lu Kuu­lu­ta­jas­se sa­mast au­gust fo­to, mi­da ja­ga­ti 369 kor­ral – truu­biau­ku sea­tud puu kõr­va­le oli pan­dud kast õun­te­ga ja silt „Võ­ta õu­na kah!“.

Kuu­sa­lu abi­val­la­va­nem Tõ­nu Am­mus­saar rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et juh­tis sa­ma­le truu­bi­ko­ha­le tä­he­le­pa­nu jaas­ta ta­ga­si, kui oli Kuu­sa­lu pea­tä­na­va re­konst­ruee­ri­mis­töö­de vas­tu­võt­mi­ne: „Näi­ta­sin, et see rest­kae­vu­koht võib ha­ka­ta mu­re­ne­ma. Maan­teea­me­ti ja tee-ehi­ta­ja esin­da­jad lep­pi­sid see­pea­le kok­ku ja pa­nid üleand­mis-vas­tu­võ­tuak­ti kir­ja, et see truu­biauk võe­tak­se jäl­gi­mi­se­le. Ke­va­deks oli­gi au­gu­koht la­gu­ne­nud ja ai­na mu­re­nes eda­si.“

Maan­teea­me­ti Põh­ja re­gioo­ni hool­de­vald­kon­na juht Rai­do Rand­maa kom­men­tee­ris, et ke­va­del tek­kis Kuu­sa­lu teel rest­kae­vu ära­va­ju­mi­ne, mi­da es­malt pee­ti ehi­ta­ja praa­giks ja ar­va­ti, et kor­da­te­ge­mist saab nõu­da ehi­ta­jalt ga­ran­tii­töö­na: „Pea­me liik­le­ja­te ees va­ban­dust pa­lu­ma, et tee­augu re­mont võt­tis pi­kalt ae­ga. Erimeelsused olid Kuu­sa­lu tee aas­ta ta­ga­si re­konst­ruee­ri­nud fir­ma­ga, tu­gi­ne­si­me ak­ti sis­se­kir­ju­ta­tud lu­ba­du­se­le võt­ta truu­bi­koht jäl­gi­mi­se­le. Kuid nii ehi­ta­ja kui ka omanikujä­re­le­val­ve leid­sid, et te­gu po­le ehi­ta­ja praa­gi­ga, sest sel­gus, sel­le truu­bi­ko­ha väljavahetamist ei ol­nud pro­jek­ti­ga et­te näh­tud. Te­gu on ka­het­sus­väär­se ja piin­li­ku juh­tu­mi­ga, kui­da­gi oli see truup jää­nud ehi­tusp­ro­jek­tist väl­ja. See­ga tu­li teeauk kor­da te­ha maan­teea­me­ti hool­dus­­osa­kon­nal. Esi­ta­si­me tel­li­mu­se OÜ-le Üle, kel­le­ga meil on le­ping Kuu­sa­lu piir­kon­na rii­gi­tee­de hool­da­mi­seks.“

Rai­do Rand­maa li­sas, et truup kuu­lub Kuu­sa­lu Soo­ju­se­le, millele on peale ehitatud eba­tüü­pi­li­se ku­ju­ga rest­kaev. Es­malt tu­li tellida uus kae­vu­ka­te, siis auk kin­ni pan­na. As­falt taas­ta­tak­se sel­les ko­has te­ma sõ­nul lä­hi­päe­va­del.