Neljapäev, 16. august 2018
Autorid Posts by Ülle Tamm

Ülle Tamm

1005 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Yu­ko­ni jõel Ka­na­das ka­hes­tel süs­ta­del 715 ki­lo­meet­rit lä­bi­nud 8 me­he seas olid MART REI­MANN Saun­jast, AND­RES KA­JU Valk­last, MAR­TIN PE­DAI Aru­kü­last ja MAT­TI TUUL Kos­ti­ve­rest.

Möö­du­nud pü­ha­päe­val näi­tas TV6 ka­heo­sa­li­se sar­ja „Kul­la­pa­la­vi­ku ra­da­del“ esi­mest osa, tu­le­val pü­ha­päe­val sa­mal ajal on eet­ris tei­ne osa. Võt­teg­rupp, ku­hu kuu­lu­sid toi­me­ta­ja Ma­rek Lind­maa ja kaa­me­ra­mees Ind­rek Vo­lens, toob vaa­ta­ja­te­ni Yu­kon Team Es­to­nia mi­ne­ku Ees­tist Ka­na­das­se ja 27. juu­nist ku­ni 1. juu­li­ni kest­nud kat­su­mu­sed Yu­ko­ni jõel kor­ral­da­ta­val ae­ru­ta­mis­ma­ra­to­nil Yu­kon Ri­ver Quest.

Yu­kon Team Es­to­nia oli 12liik­me­li­ne, koos nel­ja paat­kon­na võist­le­ja­te­ga te­gid kaa­sa kaks toe­tus­tiimi, ühe moo­dus­tas võt­teg­rupp ja tei­ses olid ka­he võist­le­ja nai­sed. Start oli Yu­ko­ni pea­lin­nas Whi­te­hor­ses ja fi­niš ku­na­gi­ses kuul­sas kul­laot­si­ja­te pea­lin­nas Daw­sons Ci­tys.

Iga võist­lusk­las­si pa­ri­mad said ra­ha­li­se pree­mia. Võist­lus oli eest­las­te­le edu­kas. Pa­ri­ma tu­le­mu­se te­gid And­res Ka­ju ja Lei­vo Sepp, kes võit­sid ka­he­süs­ta­de klas­sis mees­te ar­ves­tu­ses esi­ko­ha aja­ga 48 tun­di 7 mi­nu­tit ja 28 se­kun­dit. Kol­man­da ko­ha said Mart Rei­mann ja Ivar Hütt, kes ae­ru­ta­sid 49 tun­di 15 mi­nu­tit ja 59 se­kun­dit. Hil­lar Ir­ves ja Mar­tin Ilu­mets ae­ru­ta­sid 59 tundi ja 12 minutit ning Mar­tin Pe­dai ja Mat­ti Tuul 69 tun­di ja 18 mi­nu­tit.

Osa­le­jaid oli üle maail­ma, kok­ku võist­le­sid eri­ne­va­tes ar­ves­tusk­las­si­des 115 paat­kon­da, mil­lest osa kat­kes­ta­sid. Ees­ti ae­ru­ta­jad on ra­hul ja uh­ked, et nen­de ri­da­des ka­du­sid pol­nud, kõik ne­li ka­hest süs­ta jõud­sid fi­nišis­se.

Mart Rei­mann kom­men­tee­rib, et ae­ru­ta­mis­ma­ra­to­ni ras­ku­se mää­rab see, kui pal­ju an­tak­se või­ma­lust pu­ha­ta. Yu­ko­ni ma­ra­to­nil oli kaks amet­lik­ku pea­tus­koh­ta – 300. ja 530. ki­lo­meet­ril. Esi­me­ses pea­tu­ses võis pu­ha­ta 7 tun­di ja tei­ses 3. Kus­juu­res esi­me­ses pea­tus­ko­has said võist­le­jaid ai­da­ta toe­tus­tii­mid. Tei­se pea­tu­se ta­ga­sid võist­lu­se kor­ral­da­jad, sin­na toe­tusg­ru­pid li­gi ei pää­se­nud.

Mar­tin Pe­dai: „See oli eel­kõi­ge võit­lus iseen­da­ga, põhiliselt une­ga. Jõ­gi oli met­sik ja kii­re voo­lu­ga, ümb­rit­sev loo­dus sa­mu­ti. Yu­ko­ni maa­kond on Ees­tis küm­me kor­da suu­rem, kuid asus­tust on vä­ga hõ­re­dalt, ela­nik­ke on 38 000. Suu­re­mat ja ekst­reem­se­mat ma­ra­to­ni maail­mas po­le. Esi­mes­se pea­tus­punk­ti ae­ru­ta­si­me jär­jest 30 tun­di, võit­le­si­me une­ga, te­gi­me pi­se­maid pea­tu­si, sõi­me-jõi­me ja eda­si. Oli vä­gev ko­ge­mus, peamiselt just vaim­ne pin­gu­tus.“

EV100 kin­gi­tus ae­ru­ta­ja­telt
Kest­vuss­por­di­ga te­ge­lev Mar­tin Pe­dai, kes aas­ta­tel 2005-2015 oli Ees­ti Ae­ru­ta­mis­fö­de­rat­sioo­ni pre­si­dent, kir­jel­dab, kui­das Ka­na­das­se sõi­du idee tek­kis roh­kem kui aas­ta ta­ga­si Pü­ha­jär­ve re­ga­til: „Aru­ta­si­me seal pä­rast võist­lust, et tu­le­kul on EV 100 aas­ta, võiks te­ha mi­da­gi eri­list. Üks mees rää­kis maail­ma pi­ki­mast ja ras­ke­mast ae­ru­ta­mis­ma­ra­to­nist Ka­na­das. Sel­lest hak­kas mõ­te ida­ne­ma, osad rea­gee­ri­sid kii­res­ti, et on mi­ne­kust hu­vi­ta­tud, ka Mart Rei­mann. Kir­ja­pa­ne­ku täh­taeg oli sü­gi­sel, sel­leks ajaks oli meid kok­ku ka­hek­sa. Paa­dik­las­se on Yu­ko­ni ma­ra­to­nil pal­ju, va­li­si­me ka­he­sed süs­tad, ku­na on kõi­ge tur­va­li­se­mad ning en­dal­gi lõ­bu­sam, po­le pik­ka ük­sio­le­mist.“

Süs­tad val­mis­tas fir­ma World of Kayaks, mil­le juht Mat­ti Tuul on sa­mu­ti ae­ru­ta­ja ja kest­vuss­port­la­ne. Ena­mik tii­mist on ae­ru­ta­mi­se­ga te­ge­le­nud aas­taid. Mart Rei­mann ja And­res Ka­ju kor­ral­da­vad Rei­mann Ret­ke­de süs­ta­mat­ku ja La­he­maa maratoni, on ae­ru­ta­nud üle me­re Soo­me ja Root­si, osa­le­nud mit­me­tel pik­ka­de dis­tant­si­de­ga süs­ta­võist­lus­tel. Hil­lar Ir­ves on Võ­han­du ma­ra­to­ni kor­ral­da­ja. Mar­tin Ilu­mets ju­hib Ees­ti Ae­ru­ta­mis­fo­de­rat­sioo­ni ala­tes 2015. aas­tast.

Ha­ka­ti tree­ni­ma EV100 kin­gi­tuseks – et es­ma­kord­selt Ees­ti tii­mi­ga maail­ma pi­kim ma­ra­ton edu­kalt lä­bi te­ha ja si­ni­must­val­ge fi­nišis­se viia. Saa­tes „Kul­la­pa­la­vi­ku ra­da­del“ on lõik vi­deost, kus And­res Ka­ju ja Lei­vo Sepp tree­ni­vad süs­ta­ga tä­na­vu märt­sis Valk­las me­re­jääl. Har­ju­ta­ti loo­du­ses, tal­vel ka uju­las.

Spon­so­ri­te toel teh­ti ko­gu tii­mi­le ühe­su­gu­ne võist­lus­vorm, ol­di väärikas Ees­ti koon­dis.

Mart Rei­mann: „Yu­ko­ni ma­ra­ton oli mu se­ni sõi­de­tu­test kolm kor­da pi­kem ja kes­tis aja­li­selt kol­man­di­ku võr­ra kauem. Kui­gi Koi­va ma­ra­ton oli ras­kem, sest puh­keae­ga oli seal vä­hem. Olen mat­ka­nud süs­ta­ga Aaf­ri­ka ja USA jõ­ge­del, mat­kal lä­bib päe­vas kesk­mi­selt 30-50 ki­lo­meet­rit. Um­bes 700 ki­lo­meet­rit olen ae­ru­ta­nud süs­ta­mat­kal üm­ber Ees­ti ran­ni­ku, aga sel­le­le ku­lus 18 päe­va.“
Ta li­sab, et Yu­ko­ni ma­ra­to­ni üks suu­re­maid ül­la­tu­si oli see, kui eest­las­te või­du­mees­kon­nast sõit­sid möö­da memm ja taat – Uus-Me­re­maa ae­ru­ta­jad, üks 62- ja tei­ne 63aas­ta­ne.

0

Kuu­sa­lu uus val­la­va­nem MO­NI­KA SA­LU, Teid va­li­ti sel­les­se ame­tis­se li­gi kaks kuud ta­ga­si, Sõ­nu­mi­too­ja­le in­terv­juu and­mi­seks leid­si­te ae­ga nüüd, se­ni üt­le­si­te, et on vä­ga pal­ju tööd ja kii­re. Mi­da tee­te?
„Ko­gu mu tead­lik töö­elu on ol­nud muu­da­tus­te juh­ti­mi­ne eri or­ga­ni­sat­sioo­ni­des – nii ava­li­kus- kui era­sek­to­ris, MTÜ­des, pe­reet­te­võ­te­tes, rah­vus­va­he­lis­tes or­ga­ni­sat­sioo­ni­des. Kuu­sa­lu val­la volinikud pöör­dusid mi­nu poo­le, ku­na tun­dus, et olu­kor­rad ja prot­ses­sid on jää­nud aja­le jal­gu.

Muu­da­tus­te juh­ti­mi­se prot­sess eel­dab esial­gu pik­ki töö­päe­vi. Al­gab and­me­te ko­gu­mi­sest, järg­neb ana­lüüs, siis et­te­pa­ne­ku­te te­ge­mi­ne ja lõ­peb sel­le­ga, kui muu­tu­sed on rea­li­see­ru­nud. Esial­gu tu­li te­ha Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma­na 20­tun­ni­seid töö­päe­vi, et va­ja­lik in­fo saaks kok­ku en­ne puh­kus­te pe­rioo­di. Te­gin sel­geks, mil­le­ga te­ge­le­vad val­la tööta­jad ja hal­la­ta­vad asu­tu­sed, tut­vu­sin MTÜ­de ja et­te­võ­te­te esin­da­ja­te­ga. Iga päev lõp­pes ana­lüü­si­ga, kõik tu­li jõu­da ka st­ruk­tu­ree­ri­tult kir­ja pan­na. Nüüd on töö­päe­vad ju­ba lü­he­mad ja peat­selt saan nä­da­las jät­ta en­da­le ka puh­ke­päe­va.

Muu­da­tus­te juh­ti­mi­se prot­sess lõ­peb sel­le­ga, kui et­te­pa­ne­kud on el­lu vii­dud ning ko­gu süs­teem pai­ka niiöel­da lok­su­ta­tud ehk, et uus olu­kord muu­tub nor­maa­lo­lu­kor­raks. Sel­le baa­silt saab uus val­la­juht töö üle võt­ta.“

Kas see tä­hen­dab, et Te ei plaa­ni ol­la val­la­va­ne­ma ame­tis ku­ni järg­mis­te ko­ha­li­ke va­li­mis­te­ni kol­me aas­ta pä­rast?
„Muu­da­tus­te juh­ti­mi­ne kes­tab kes­kelt­lä­bi kolm aas­tat. Eda­si võiks eel­da­da 10-15 aas­tat head or­ga­ni­sat­sioo­ni, mis ei va­ja muu­da­tus­te suu­ri prot­ses­se, kui ju­hid suu­da­vad ol­la aren­gu­te­ga kur­sis.

Ma ei ole siin prae­gu ta­va­li­ne niiöel­da po­lii­ti­li­ne val­la­juht, kel­lelt eel­da­tak­se eel­kõi­ge hääl­te ko­gu­mist ja esin­dus­funkt­sioo­ni. Te­ge­len muu­da­tus­te juh­ti­mi­se­ga, et te­kiks või­ma­lus op­ti­mee­ri­mi­seks ja suu­re­neks Kuu­sa­lu val­la ka­sum. Jah, ka ava­lik sek­tor peab ole­ma ka­sum­lik – ka­sum ava­li­kus sek­to­ris on de­fi­nee­ri­tud ühis­kon­na heao­lu tõu­su­ga. See on­gi ees­märk – et elu­kesk­kond Kuu­sa­lus oleks jät­ku­suut­lik, et Kuu­sa­lu oleks at­rak­tiiv­ne nii ko­du­loo­mi­seks kui et­te­võt­te, see tä­hen­dab töö­koh­ta­de, pi­da­mi­seks.“

Päev või paar nä­da­las on teil ko­du­töö. Mõ­ni­gi on kü­si­nud, et mi­da ku­ju­tab en­dast val­la­va­ne­ma ko­du­töö.
„Ko­du­kon­to­ris olen te­ge­le­nud ana­lüü­si­mi­se­ga. Kui oled iso­lee­ri­tud kesk­kon­nas, siis mõ­te saab töö­ta­da kes­ken­du­nult ja kii­res­ti. Jääb mul­je, ol­lak­se har­ju­nud, et val­la­va­nem is­tub ja kuu­lab ini­mes­te mu­re­sid. Kui aga tah­ta te­ha mi­da­gi ena­mat, kui ai­nult kuu­la­ta, ehk ka la­hen­da­da prob­lee­me, siis tu­leb se­da te­ha koos spet­sia­lis­ti­de­ga. Mi­na eel­dan, et val­las töö­ta­vad amet­ni­kud on kõik oma ala pa­ri­mad spet­sia­lis­tid. See­ga oleks kõi­ge tõ­hu­sam en­da prob­lee­mi la­hen­da­mi­seks pöör­du­da vas­ta­va spet­sia­lis­ti-amet­ni­ku poo­le.

Kui ini­me­sed soo­vi­vad ik­ka­gi mi­nu ju­tu­le, siis olen ala­ti pa­lu­nud eel­ne­valt kü­si­mu­se saa­ta, et saak­sin spet­sia­lis­ti­delt in­fo – nii on see aga to­pelt töö. Val­la­va­nem saab la­hen­da­da olu­kor­di, kui on tek­ki­nud kas spet­sia­lis­ti­de üle­ne prob­leem või on jää­nud mul­je, et spet­sia­list ei ole õig­la­ne.
Ma pa­lun siin­ko­hal va­ban­dust, et po­le suut­nud ini­mes­te­ga nii pal­ju su­hel­da, kui on ta­he­tud. Kui jõua­me muu­da­tu­sed käi­vi­ta­da ja saa­me töö­ta­ja­te­ga moo­dus­ta­da üht­se tõ­hu­sa mees­kon­na, saan pü­hen­du­da järg­mis­te­le tee­ma­de­le ja tee­me suht­lu­ses va­ja­ka jää­nu ta­sa.“

Teil on laual Kuu­sa­lu val­la kaart vär­vi­lis­te li­pi­ku­te­ga eri­ne­va­te ob­jek­ti­de koh­ta, ole­te kõi­ki neid koh­ti kü­las­ta­nud?
„Te­gi­me mees­kon­na­koo­li­tu­se, pa­ni­me Kuu­sa­lu val­la kaar­di­le olu­li­se­mad ob­jek­tid. Olen pa­lu­nud koh­tu­mis­tel, kui mär­ga­tak­se, et mõ­ni ob­jekt puu­du, siis kaar­ti täien­da­da. Olen nüüd­seks suu­re hul­ga Kuu­sa­lut jõud­nud kü­las­ta­da. Üt­len, et Kuu­sa­lu vald on fan­tas­ti­li­ne. Siin on kõi­ke. On La­he­maa, on ran­du ja met­si, soid ja ra­ba­sid, arm­said ko­du­sid, kul­tuu­ri ja toot­mist. Po­tent­siaa­li on vä­ga pal­ju.

Sil­ma hak­kab, et kõi­ge suu­rem prob­leem on juur­de­pää­su­teed krun­ti­de­le ja era­tee­de­le, on vaid­lu­si. Võiks ol­la kok­ku­le­pe, et teed lä­he­vad üks­tei­se krun­ti­de ser­vast. On tek­ki­nud vas­tuo­lu – rii­gi sei­su­koht on, et erao­mand on pü­ha ja puu­tu­ma­tu, kuid tei­sest kül­jest või­mal­dab sea­dus va­ja­du­sel tee­maad sund­võõ­ran­da­da. Ko­ha­li­kul oma­va­lit­su­sel on tee­konf­lik­te vä­ga ras­ke la­hen­da­da. Teed võik­sid ol­la rii­gi­maad või vä­he­malt kul­ge­da rii­gi­maa­del. See on kü­si­mus rii­gi­le, üle-ees­ti­li­selt oleks va­ja lei­da la­hen­dus. To­re oleks, kui naab­rid saak­sid oma­va­hel lä­bi ja suu­dak­sid lei­da komp­ro­mis­se.

Süm­paat­ne on et­te­võt­lus ran­na­piir­kon­da­des – ma­ju­tus­a­su­tu­sed, sa­da­mad Ha­ras ja Sal­mis­tul ning Valk­la tu­ri­smi­kes­kus ja tei­sed ko­had. Vald küll ko­ris­tab ran­du, näi­teks An­di­nee­mes ja mu­jal, kuid ko­gu ava­lik tee­nin­dus on pal­jus­ki et­te­võt­ja­tel. Näi­teks on Valk­la Rand in­ves­tee­ri­nud vä­li-WCs­se, too­nud sel­le ran­da kõi­gi­le ava­li­kuks ka­su­ta­mi­seks ning hoiab ran­na-ala kor­ras.

Par­ki­mi­ne on ran­da­de juu­res prob­leem, met­saa­lu­sed on au­to­sid täis. Pea­me lä­bi mõt­le­ma, kui­das kor­ral­da­da, et ko­gu 120 ki­lo­meet­rit ran­na­joont oleks me val­las mõist­li­kult ka­su­ta­tud. Siin käi­vad ka tu­ris­tid, saa­me kü­las­tust meel­di­va­maks muu­ta ja et­te­võt­lu­se kau­du ka res­surs­se luua näi­teks sot­siaal­se­te kü­si­mus­te la­hen­da­mi­seks Kuu­sa­lus.

Üks Kuu­sa­lu val­la pär­le on Nõm­me­ves­ki eel­kõi­ge oma komp­lekt­se väär­tus­lik­ku­se osas. Seal on ühes aja­loo­li­ne töös­tus­pä­rand, kau­nis pae­kal­las, loo­dus­lik rik­kus ning kul­tuu­ri- ja töös­tus­pä­rand. Kah­ju, et pais­järv on las­tud kin­ni kas­va­da, ning riik on ot­sus­ta­nud, et seal peab loo­dus või­must võt­ma. Te­ge­li­kult on või­must võt­nud rah­va­mas­sid – sõi­de­tak­se au­to­de­ga al­la al­li­ka juur­de. Bus­si­täied tu­ris­te kõõ­lu­vad ka­na­lil eluoht­li­kus olu­kor­ras, ri­ku­vad loo­dust ja loo­dus­pä­ran­dit. Puud ku­ku­vad, lõ­hu­vad jõe­kal­last. Kui seal oleks töös­tus­pä­rand kon­ser­vee­ri­tud ja miks mit­te ka näi­di­se­na käi­vi­ta­tud, mat­ka­ra­jad ja pik­ni­ku­ko­had, siis oleks loo­dus kont­rol­li­tult hoi­tud ning ehi­tus­pä­rand eks­po­nee­ri­tud. Teist nii uni­kaal­set koh­ta on ras­ke lei­da ja me la­se­me sel liht­salt hä­vi­ne­da? Miks?“

Mi­da Teie hin­nan­gul Kuu­sa­lu val­la hal­da­mi­ses tu­leb kind­las­ti muu­ta?
„Laias laas­tus võiks öel­da, et muu­ta on va­ja töö te­ge­mist tõ­hu­saks ning asu­da süs­teem­selt hal­da­ma va­ra. Tu­leb üle min­na kaa­saeg­se­te­le in­fo­teh­no­loo­gi­lis­te­le la­hen­dus­te­le, mis viiks mii­ni­mu­mi­ni kä­sit­si töö ja tüh­ja oo­tea­ja.

Ka val­la­va­lit­su­se töö­ta­ja­te st­ruk­tuur on jää­nud pik­ka ae­ga sa­ma­su­gu­seks, ajad aga on muu­tu­nud. Pea­me kaa­sa­ma uu­si spet­sia­lis­te, näi­teks on va­ja val­la­va­ra hal­du­rit, kel­le töö hõl­mab val­la hoo­ne­te ja tee­de hal­du­se ja hool­du­se. Kuu­sa­lu val­lal puu­dub tä­na iga­su­gu­ne va­ra hal­dus ja hool­dus-
p­laan.“

Kas amet­ni­ke­ga seo­ses on tu­le­mas muu­tu­si?
„Jah, on. Prae­gu on rea­list­lik jõu­da aru­tel­du­ga nii kau­ge­le, et au­gus­ti lõ­pus saab vo­li­ko­gu me­net­le­da et­te­pa­ne­kuid. Ees­märk on, et tööae­ga saaks ka­su­ta­da rat­sio­naal­selt, Kuu­sa­lus oleks pa­ri­mad spet­sia­lis­tid, mit­te et spet­sia­lis­tid lä­hek­sid ära mu­ja­le.

Mul­le on häs­ti täh­tis, et mu mees­kon­da kuu­lu­vad as­ja­tund­jad, kes tun­ne­vad oma vald­kon­di mi­nust pa­re­mi­ni, jul­ge­vad mõel­da ja ar­gu­men­tee­ri­da oma sei­su­koh­ti. Ju­hi spet­sia­li­teet on juh­ti­mi­ne. Ju­hi roll on luua pa­rim töö­kesk­kond pa­ri­ma­te­le spet­sia­lis­ti­de­le.

Muu­da­tu­si tu­leb ka al­la­su­tus­tes. Sot­siaal- ja ha­ri­dus­vald­kon­na töö­ta­ja­telt ee­lda­tak­se, et nad on alt­ruis­tid, ja se­da nad kind­las­ti ka on, kuid nen­de palk ei saa ol­la eba­mõist­li­kult ma­dal sel­le ras­ke ja tä­nu­väär­se töö eest.“

Tu­le­kul on aren­gu­se­mi­nar, toi­mub 23. au­gus­til.
„See on ana­lüü­sip­rot­ses­si väl­ti­ma­tu osa. Se­ni on Kuu­sa­lu val­las min­dud te­maa­ti­lis­te aren­gu­ka­va­de teed. Kuid li­saks tu­leb vaa­da­ta ka ter­vi­kut, sest ee­lar­ves tu­leb läh­tu­da üle­val­la­lis­test prio­ri­tee­ti­dest. Te­gu on töö­koo­so­le­ku­ga, osa­le­vad Kuu­sa­lu val­la va­li­tud esin­da­jad na­gu vo­li­ko­gu, ko­mis­jo­ni­de liik­med ning pal­ga­li­sed ehk amet­ni­kud. Li­saks ole­me pa­lu­nud ko­ha­pea­le osa­le­ma ka suu­ri­ma mõ­ju­ga MTÜ­de ja et­te­võ­te­te esin­da­jad. Es­malt kir­jel­da­vad amet­ni­kud se­mi­na­ril ül­dist olu­kor­da val­las, see on jäl­gi­tav vee­bis. Tei­ses eta­pis töö­ta­tak­se grup­pi­des, neid ju­hi­vad vas­ta­va vald­kon­na as­ja­tund­jad, kes on ka ko­ha­li­kud po­lii­ti­kud. Gru­pis on ka val­la­amet­nik, kes pro­to­kol­lib. Esial­gu ja­ga­si­me tee­mad küm­nes­se grup­pi.

Se­mi­na­ri lõ­puo­sa, kui te­hak­se kok­ku­võt­teid, saab taas jäl­gi­da vee­bis. Kõi­gi­le hu­vi­lis­te­le ava­tud koo­so­le­ku­na ei saa se­da füü­si­li­selt ja si­su­li­selt te­ha. Küll aga on kõi­gil soo­vi­ja­tel või­ma­lus osa­le­da ot­seü­le­kan­net jäl­gi­des ja töög­rup­pi­de­le mõt­teid saa­tes.

Võib kaa­lu­da, kas sel­li­ne se­mi­nar võiks toi­mu­da re­gu­laar­selt kord aas­ta-paa­ri ta­gant näi­teks – olu­kor­rad muu­tu­vad.“

Mi­tu ini­mest on öel­nud, et ta­ha­vad sel­gust saa­da Vil­san­di ener­gia­ma­ja koh­ta – va­he­tult en­ne Teie va­li­mist Kuu­sa­lu val­la­va­ne­maks il­mus Maa­le­hes lu­gu, kui­das PRIA an­dis Te fir­ma ehi­ta­tud ener­gia­ma­ja jaoks toe­tust 240 000 eu­rot, ma­ja on tu­ris­mia­su­tu­se­na mi­ni­maal­selt ka­su­ta­tud ja müü­gis.
„Ma­ja oma­nik on eraet­te­võ­te, mis on pa­nus­ta­nud sin­na kaks kor­da roh­kem ra­ha, kui oli PRIA toe­tus. Kor­da­teh­tud hoo­ne väär­tus­tab Vil­san­dit, en­ne oli see ma­ja ton­di­loss. And­med on ole­mas, PRIA on kolm kor­da kont­rol­li­nud. Sel­le meet­me raa­mes ei toh­ti­nud ma­ju­tus­tee­nust osu­ta­da. Mi­nu et­te­võ­te kor­ral­das seal loen­guid muin­sus­väär­tus­li­ku hoo­ne res­tau­ree­ri­mi­sest ja ener­gia­tõ­hu­saks re­no­vee­ri­mi­sest, öko­noom­sest ja öko­loo­gi­li­sest elu­kesk­kon­nast, al­ter­na­tii­ve­ner­giaal­li­ka­te ka­su­ta­mi­sest. Ruu­me on üü­ri­tud nii se­mi­na­ri­deks kui kont­ser­ti­deks. Töö­ta­des Kuu­sa­lu val­las ei ole rat­sio­naal­ne nii kau­gel et­te­võt­lu­se­ga jät­ka­ta.“

Veel on kü­si­tud, kas uus val­la­va­nem on pe­rei­ni­me­ne ja mi­da elus olu­li­seks peab.
„Mul­le on kõi­ge olu­li­sem pe­re­kond, järg­mi­seks ha­ri­dus ja siis lä­he­da­ne sõp­rus­kond. Meel­dib su­hel­da tar­ka­de, in­tel­li­gent­se­te ja la­he­da­te ini­mes­te­ga. Meel­dib lu­ge­da, loen aja­loo­li­si ro­maa­ne, elu­lu­gu­sid, ka ilu­kir­jan­dust. Olen vä­ga emot­sio­naal­ne, sa­ge­li ei os­ka vaos­hoi­tult suh­tu­da as­ja­des­se, ik­ka ai­nult ki­re­ga. Teen in­ten­siiv­selt tööd, lap­sed üt­le­vad, pea pii­ri. Aga mui­du olen ta­ga­si­hoid­lik. Mul on kolm täis­kas­va­nud tü­tart ja üks lap­se­laps. Ei ole koo­se­lus.

Mul on elus ol­nud vä­ga ras­keid ae­gu, need kas­va­ta­vad ini­mest ning and­nud veen­du­mu­se ja jul­gu­se, et igast ras­ku­sest saab väl­ja ai­nult te­gut­se­des. In­fot on ala­ti pii­ra­tud ko­gu­ses, kuid lõ­pu­tult ei saa jää­da se­da ko­gu­ma. Peab jul­ge­ma ot­sus­ta­da ja ole­ma kin­del, et see on pa­rim. Ja ot­su­seid ei to­hi kar­ta üm­ber vaa­da­ta, kui ku­na­gi hil­jem sel­gub, et see pol­nud pa­rim.“

0

Lau­rit­sa­päe­val tu­leb Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas Eduard Ah­ren­si kee­le­kon­ve­rents.

„Meie kir­ja­kee­le loo­ja, pas­tor Eduard Ah­ren­si ja ta pe­re hauap­lat­sil Kuu­sa­lu kal­mis­tul on nüüd hoo­pis tei­ne il­me, te­gi­me sel­le täies­ti uueks. Tee­me pä­rast kee­le­kon­ve­rent­si 10. au­gus­ti õh­tul sin­na ühi­se ja­lu­tus­käi­gu ning sel­le­le järgneb veel kont­sert rah­va­ma­jas, et kau­ge­malt tu­li­jai­le lä­heks päev täie­li­kult as­ja et­te,“ üt­leb Lau­rent­siu­se Selt­si esi­mees ja Eduard Ah­ren­si pronks­ku­ju loo­mi­se ning Kuu­sa­lu pas­to­raa­di et­te pai­gal­da­mi­se eest­ve­da­ja Su­lev Vald­maa.

Pronks­ku­ju, mil­le au­to­rid on skulp­to­rid Ai­var Sim­son ja Paul Mänd Tam­mis­pealt, sai val­mis an­ne­tus­te toel möö­du­nud aas­tal ning ava­ti mul­lu lau­rit­sa­päe­val. Kok­ku ko­gus Lau­rent­siu­se Selts skulp­tuu­ri jaoks üle 50 000 eu­ro.

Selt­si ju­hi Su­lev Vald­maa sõ­nul on Ah­ren­si pe­re­kon­na hauap­lats res­tau­ree­ri­tud an­ne­tus­test al­les jää­nud ra­ha eest: „Lau­rent­siu­se Selt­si tel­li­mu­sel pu­has­tas lit­sen­see­ri­tud res­tau­raa­tor Paul Ui­bo­puu pas­tor Eduard Ah­ren­si, te­ma poe­ga­de ja ema haua­ki­vid, Ah­ren­si ja ta ema haua­ki­vid on tõs­te­tud vun­da­men­di pea­le. Meie ko­ha­lik fir­ma Põh­ja­ki­vi teeb suu­re­ma do­lo­mii­dist kal­mis­tu­vaa­si. Ah­ren­si hauap­lat­si äär­de on pan­dud in­fo­tah­vel, mil­lel fo­tod ja sel­gi­tus, kel­le haudadega on te­gu. Tu­ge­val me­tall­jal­ga­de­ga tahv­lil tut­vus­ta­me ka Ah­ren­si hauap­lat­si naab­ru­ses­se mae­tud pas­tor Wol­de­mar Kent­man­ni, kes an­dis väl­ja Ees­ti esi­me­se geo­graa­fiaõ­pi­ku.“

Su­lev Vald­maa nen­dib, et Ah­ren­si pronks­ku­ju juur­de see­kord koos ei min­da, kuid rah­va­maj­ja tul­les sõi­de­tak­se ku­just möö­da ja kül­lap käiak­se ka se­da vaa­ta­mas.

„Kut­sun kee­le­kon­ve­rent­si­le kõi­ki, kes soo­vi­vad osa­le­da ühel vaim­selt rik­kal üri­tu­sel, te­gu on ema­kee­le-ala­se kõrg­ta­se­mel et­te­võt­mi­se­ga, mil­le kor­ral­da­vad Ees­ti Kee­le Ins­ti­tuut ja Ema­kee­le Selts koos Lau­rent­siu­se Selt­si­ga. Esi­ne­ma tu­le­vad pal­jud tun­tud kee­lei­ni­me­sed ja loo­da­me vä­ga, et osa­leb ka teo­loo­gia­dok­tor Too­mas Paul. Päe­va lõ­pe­tab Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas Pil­le Lil­le Muu­si­ku­te Fon­di kont­sert ja see kõik on osa­võt­ja­te­le ta­su­ta. Toit­lus­ta­mist ai­ta­vad ta­ga­da MTÜ Kol­ga Aren­dus ja Lee­di­kõ­rve Tai­me­kas­va­tu­sü­his­tu,“ är­gi­tab Lau­rent­siu­se Selt­si juht kee­le­kon­ve­rent­si­le tu­le­ma.

„Ku­na üht­la­si on te­gu üdi­ni Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na üri­tu­se­ga, peaks see hu­vi pak­ku­ma kõi­gi­le me ini­mes­te­le.“

Esi­me­ne Eduard Ah­ren­si kee­le­kon­ve­rents oli 2015. aas­ta ke­va­del Tal­lin­nas, et juh­ti­da tä­he­le­pa­nu idee­le te­ha Ah­ren­si pronks­ku­ju ja ko­gu­da an­ne­tu­si. Kon­ve­rent­si jä­rel te­gid kolm kee­leor­ga­ni­sat­sioo­ni Ees­ti Kee­le Ins­ti­tuut, Ees­ti Kee­le Siht­a­su­tus ja Ema­kee­le Selts suur­an­ne­tu­sed Ah­ren­si ku­ju toe­tu­seks.

Su­lev Vald­maa mee­nu­tab ta­gant­jä­re­le, et kee­lei­ni­me­sed nä­gid, kui­das Ah­ren­si tee­ma­ga te­ge­le­tak­se, esi­me­ne kon­ve­rents oli nii meel­de­jääv koos koo­ri­lau­lu ja muu­de esi­ne­mis­te­ga, et sel­lest rää­gi­tak­se tä­ni­ni.

Tei­ne kon­ve­rents teh­ti mul­lu seo­ses skulp­tuu­ri ava­mi­se­ga ning nüüd, ju­ba aas­ta hil­jem, tu­leb kol­mas. Su­lev Vald­maa mär­gib, et küp­se­nud on idee, kui­das kor­ral­da­da edas­pi­di, aga sel­lest rää­gib ta ju­ba kon­ve­rent­sil.

0

Kuu­sa­lu õpi­las­ma­le­va rüh­ma noo­red töö­ta­sid kaks nä­da­lat Tuul­met Hol­din­gus, Mi­ku­mar­di seik­lus­par­gis, noor­te­kes­ku­ses ja kal­mis­tul.

Kui Kuu­sa­lu noor­soo­töö koor­di­naa­tor Kris­ta Al­lik pa­ni Fa­ce­boo­ki tea­te, et saab kir­ja pan­na tä­na­vus­se ma­le­va­rüh­ma, olid 20 koh­ta täis nel­ja päe­va­ga. Ku­na kaks noort and­sid en­dast tea­da sa­mal ajal, ku­ju­nes Kuu­sa­lu rüh­ma see­kord­seks suu­ru­seks 21 noort va­nu­ses 13-15 aas­tat – 14 noor­meest ja 7 nei­du. Rüh­ma­ju­hid olid Kuu­sa­lu val­la noor­soo­tööt­jad Kris­ta Al­lik ja He­le­ri Pais­te, neid ai­tasid Kuu­sa­lu noor­soo­töö­ta­ja­na paar kuud ta­ga­si töö­le asu­nud Ro­man Svi­ri­dov Keh­rast ja Tiiu Kass.

Õpi­las­ma­le­va Kuu­sa­lu rühm te­gut­ses teist aas­tat, see­kord 16.-27. juu­lil. Ja­gu­ne­ti kol­me grup­pi, tööand­jad olid me­tal­li­fir­ma Tuul­met Hol­ding Kol­ga­kü­last, Mi­ku­mar­di seik­lus­park Saun­jast ning Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus, kes ta­sus Kuu­sa­lu noor­te­kes­ku­ses ja kal­mis­tul teh­tud kor­ras­tus­töö­de eest. Õpi­las­ma­le­vas on tun­ni­hin­ne kõi­gil üks – 2,97 eu­rot ehk mii­ni­mum­ta­su. Päe­vas töö­ta­tak­se 4 tun­di, järg­ne­vad ühis­te­ge­vu­sed, öö­bi­tak­se ko­du­des.

Sih­ta­su­tus Õpi­las­ma­lev toe­tas Kuu­sa­lu rüh­ma 7160 eu­ro­ga, Kuu­sa­lu val­laee­lar­vest eral­da­ti õpi­las­ma­le­va ja noortekeskuse su­ve­laag­rite jaoks kok­ku 4000 eu­rot.

Li­saks mit­me­su­gus­te­le ring­sõi­tu­de­le käi­sid ma­lev­la­sed nä­da­la­va­he­tu­sel Hu­ma­la ra­ke­ti­baa­si­si rii­gi­kat­se­laag­ris. Kõi­ge eri­li­sem oli vii­ma­sel töö­päe­val, möö­du­nud ree­del Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas kor­ral­da­tud ma­le­va­pulm, kus loo­si­ga va­li­ti pruut ja peig­mees, prees­ter, äm­mad-äiad, va­nai­sa, isa­mees jt.

Pruu­ti män­gis loo­si tah­tel Ca­ro­ly Kiik Kõn­nust, peig­meest Hend­rik Al­lik. Et­te­val­mis­tu­sed pul­maks al­ga­sid ree­de hom­mi­kul noor­te­kes­ku­ses, tüd­ru­kud küp­se­ta­sid pi­ru­kaid ja muh­vi­neid. Päe­va tei­ses poo­les tu­li mei­kija, et pruut ja tei­sed pul­ma­li­sed ke­naks te­ha. Pi­du kes­tis rah­va­ma­jas kel­la 22ni.

Ca­ro­ly Kiik kom­men­tee­ris, et pruu­di roll ei ol­nud tal­le ras­ke, ku­na on näi­te­rin­gis käi­nud: „To­re oli, kõik võt­sid oma rol­le tõ­si­selt. Pal­ju tööd te­gid ära rüh­ma­ju­hid, mul­le kui pruu­di­le kõi­gest ei rää­gi­tud, hoi­ti sa­la­du­ses. Kõi­ge ras­kem oli­gi, et ei tead­nud et­te, mis toi­mu­ma hak­kab ja tu­li ise mõel­da, kui­das olu­kor­di la­hen­da­da. Tä­na­vu­ne ma­lev tu­li veel pal­ju põ­ne­vam, kui oli eel­mi­sel aas­tal.“

RO­MAN SVI­RI­DOV – noor­soo­töö­ta­ja, pääst­ja ja maad­le­ja
Ta­palt pä­rit Ro­man Svi­ri­dov, kes kuus aas­tat on ela­nud Keh­ras ja töö­tab Keh­ra ko­man­dos pääst­ja­na, kan­di­dee­ris ke­va­del kon­kur­sil, mil­le­ga ot­si­ti Kuu­sal­lu noor­soo­töö­ta­jat.

Sõ­nu­mi­too­jas ole­me te­mast kir­ju­ta­nud kui edu­kast sport­la­sest maad­lu­ses ja su­mos. Mul­lu või­tis ta Ees­ti ning Eu­roo­pa võist­lus­tel kuld- ja hõ­be­me­da­leid.

Se­ni töö­tas ta pääst­ja ame­ti kõr­valt Tal­lin­na Tur­va­kes­ku­ses sot­siaal­pe­da­goo­gi­na, ent soo­vis töö­koh­ta ko­du­le lä­he­ma­le. Kuu­sal­lu ja ta­ga­si Keh­ras­se jõuab olu­li­selt kii­re­malt, mak­si­maal­selt 15 mi­nu­tit sõi­tu.

Ro­man Svi­ri­dov üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et tal­le meel­dib noo­ri ju­hen­da­da, an­da nei­le prak­ti­lis­tes töö­des nä­pu­näi­ted: „Tal­lin­nas töö­ta­sin sea­du­se­ga pa­huk­sis­se läi­nud noor­te­ga, mõ­nel­gi oli al­ko­ho­li- või nar­ko­sõl­tu­vus. En­ne se­da olin Ta­pa eri­koo­lis jä­re­le­val­ve spet­sia­list. Kuu­sa­lus on sel­les mõt­tes pal­ju ker­gem. Plaan on te­ha sü­gi­sest noor­te­kes­ku­ses töö­tu­ba­sid, õpe­ta­da näi­teks mööb­li res­tau­ree­ri­mist ja võib-ol­la veel mi­da­gi, tu­leb mõel­da, mis pa­kuks hu­vi.“ Ta töö­tab Kuu­sa­lu noor­te­kes­ku­ses poo­le ko­ha­ga. Kris­ta Al­lik mär­kis, et tõe­näo­li­selt on ka­vas ha­ka­ta ala­tes sü­gi­sest hoid­ma noor­te­kes­kust pi­ke­malt lah­ti.

Eu­roa­lus­test mööb­li­kar­kas­sil is­tu­vad AI­NAR TALTS ja KRIS­TO­FER PA­HA­PILL, esi­plaa­nil Kuu­sa­lu uus noor­soo­töö­ta­ja RO­MAN SVI­RI­DOV.

Eu­roa­lus­test mööb­li­kar­kas­sil is­tu­vad AI­NAR TALTS ja KRIS­TO­FER PA­HA­PILL, esi­plaa­nil Kuu­sa­lu uus noor­soo­töö­ta­ja RO­MAN SVI­RI­DOV.

Noor­te­kes­ku­ses möö­bel eu­roa­lus­test
Osa Kuu­sa­lu ma­le­va­rüh­ma noor­test, kel­le tööand­ja oli val­la­va­lit­sus, meis­ter­da­sid Ro­man Svi­ri­do­vi ju­hen­da­mi­sel noor­te­kes­ku­ses­se uut mööb­lit – eu­roa­lus­test dii­va­ni ja tu­gi­too­lid. Ku­na val­la­va­lit­sus on nüüd noor­te­kes­ku­sest ehk Köst­ri­ma­jast ko­li­nud ta­ga­si Kiiu mõi­sa, on ha­ka­tud si­sus­ta­ma va­baks jää­nud ruu­me.

„Eu­roa­lus­test möö­bel tu­leb odavam, prak­ti­li­sem ja vas­tu­pi­da­vam, kui os­ta kaup­lu­sest sae­pu­rup­laa­di mööb­lit. Saa­gi­si­me noor­te­ga, pa­ni­me kok­ku, peit­si­si­me. Kris­ta Al­lik lu­bas tel­li­da po­ro­loon­pad­jad sõ­res­ti­ku­le pea­le,“ rää­kis Ro­man Svi­ri­dov.

Kris­to­fer Pa­ha­pill, kes elab koos va­ne­ma­te­ga Nor­ras ja koo­li­va­hea­jal Kuu­sa­lus, kõ­ne­les, et on Kuu­sa­lu ma­le­va­rüh­mas esimest aas­tat: „Olen koos isa­ga ko­dus ehi­ta­nud ja meis­ter­da­nud, mi­da­gi kee­ru­list noor­te­kes­ku­se mööb­li val­mis­ta­mi­sel mi­nu jaoks ei ol­nud. Ma­lev oli na­tu­ke vä­si­tav, kui tööa­ja­le järg­nes ko­hus­tus­lik ühis­te­ge­vus, aga hu­vi­tav on ol­nud.“

0

Pi­ka põua ja pa­la­vu­se tõt­tu jäid möö­du­nud nä­da­lal salv­kae­vud tüh­jaks ka­hel ta­lul Kuu­sa­lu val­la Kõn­nu kü­las. Ot­sus­ta­ti pa­lu­da val­la­ma­jast abi, ku­na pee­tak­se loo­mi. Kuu­sa­lu abi­va­nem Tõ­nu Am­mus­saar soo­vi­tas pöör­du­da Kuu­sa­lu va­ba­taht­li­ke poo­le. Kui on hä­da­olu­kord, siis es­ma­se abi kor­ral ta­sub vee ko­ha­le­vii­mi­se eest vald.

Ta­nel Tõn­sau Kuu­sa­lu Va­ba­taht­li­ke Selt­sist üt­les, et vett vii­di Kõn­du ka­he­le pe­re­le ning ot­se va­ba­taht­li­ke ko­man­dolt pa­lu­ti abi Saun­ja ja Si­gu­la kü­last – mõ­le­mas oli sa­mu­ti jää­nud ta­lu salv­kaev tüh­jaks.

Kol­ga va­ba­taht­li­ke prit­su­mees­te pea­lik Jü­ri Kal­ju­rand rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et igal aas­tal on ol­nud ju­hu­seid, kui mõ­nes ma­ja­pi­da­mi­ses on salv­kaev tü­hi ja kut­su­tak­se ap­pi. Te­ma sõ­nul po­le Kol­ga va­ba­taht­li­kud pääst­jad val­la­ma­jast sel­le eest hü­vi­tust kü­si­nud, on min­dud ap­pi ta­su­ta. Ka­hel kor­ral on Ka­ha­la kü­las las­tud paa­gi­täis vett ühe ta­lu salv­kae­vu, nii ja­gub seal vett um­bes nä­da­laks. Ta li­sas, et ta­su eest vii­vad Kol­ga va­ba­taht­li­kud ko­ha­le niiöel­da lus­ti­vett bas­sei­ni­de täit­mi­seks.

Sõ­nu­mi­too­ja uu­ris Lok­sa ko­man­do pea­li­kult Mait Kröönst­rö­milt, kas ka pro­fes­sio­naal­se­telt pääst­ja­telt on pa­lu­tud abi, kui ve­si kae­vus ot­sas. Ta sel­gi­tas, et kut­se­li­sed pääst­jad to­hi­vad väl­ja sõi­ta häi­re­kes­ku­se kau­du ehk 112 hä­da­abi­kõ­ne alu­sel, kui te­gu on õn­ne­tu­se või krii­sio­lu­kor­ra­ga. Ük­si­kuid salv­kae­vu­sid riik­li­kud ko­man­dod ei ai­ta täi­ta, se­da tee­vad va­ba­taht­li­kud.

Aru­kü­la va­ba­taht­li­ke tu­le­tõr­ju­ja­te pea­lik Har­ri Al­jas­mäe sõ­nas, et viis­teist aas­tat ta­ga­si olid Tõ­hel­gi kü­las kae­vud tüh­jad, siis vii­di nen­de ko­man­do paa­kau­to­ga sin­na vett, roh­kem po­le se­ni tüh­ja­de kae­vu­de tõt­tu abi kü­si­tud. Ta mär­kis, et vett võe­tak­se küll hüd­ran­ti­dest, ent pä­ris joo­giks ei kõl­ba, ku­na va­ja­du­sel on paa­ki pum­ba­tud kus­tu­tus­vett ka kraa­vi­dest-oja­dest. Aga tar­be­vee­na saab tu­le­tõr­jeau­to paa­gi­vett ka­su­ta­da.

Raa­si­ku prit­su­mees­te pea­lik Val­de­ko Va­her kõ­ne­les, et neilt­ki ei ole tä­na­vu­se kuu­ma­ga vett tel­li­tud, Keh­ra ko­man­do mees­telt küll kuul­sid, et kel­lel­gi oleks vett tar­vis ja abi­va­ja­ja­le edas­ta­ti Raa­si­ku va­ba­taht­li­ke kon­takt­te­le­fo­ni num­ber, kuid kee­gi ühen­dust ei võt­nud.

Aeg­vii­du Pääs­te­selt­si juht Ants Raa­va tea­tas sa­mu­ti, et tüh­ja­de kae­vu­de osas po­le abi pa­lu­tud, küll aga on tel­li­tud kast­mis­vett, sel­li­se tee­nu­se koh­ta on selt­sil hin­na­ki­ri.

0

Viie aas­ta jook­sul on Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se abi­ga teh­tud Suur­pea kor­rus­ma­ja­de kõr­va­le las­te­le lii­va­kast ja ro­ni­la, suu­re­ma­te­le võrk­pal­lip­lats ja nüüd ka tant­su­la­va.

Suur­pea en­di­ses sõ­ja­väe­lin­na­kus ela­sid en­ne ve­ne vä­ge­de lah­ku­mist roh­kem kui 300 pe­ret. Seal oli oma las­teaed ja kool, kaup­lus ja söök­la, 6 kol­me­kor­ru­se­list ja üks viie­kor­ru­se­li­ne kor­ter­ma­ja. Prae­gu­seks on lin­na­kus­se ala­li­selt ela­ma jää­nud 40 pe­ret. Koo­li­lap­si on küm­me­kond, koo­li sõi­de­tak­se Lok­sa­le. Pal­jud kor­te­rid on müü­dud su­vi­ta­ja­te­le, su­vel kas­vab ela­ni­ke arv mit­me­kord­seks.

Li­gi paar­küm­mend aas­tat ela­ti lin­na­kus vaik­selt omaet­te, ent prae­gu­seks on selt­si­elu käi­ma lü­ka­tud. Viis aas­tat ta­ga­si hak­ka­sid ak­tiiv­sed lap­se­va­ne­mad aru­ta­ma, et tu­leks uuen­da­da ku­na­gist män­gu­plat­si, sest kii­ged-ro­ni­mis­ko­had olid la­gu­ne­nud, koht kas­va­nud võs­sa.

Üks pea­mi­si eest­ve­da­jaid, Anzelika Koch mee­nu­tas lau­päe­val, 28. juu­lil, kui avas Suur­pea me­re­peo, kui­das ha­ka­ti suht­le­ma Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­ga. Es­malt saa­di abi las­te­le lii­va­kas­ti kor­da­te­ge­mi­seks, siis os­te­ti ro­ni­la ja võrk­pal­li­plat­si­le too­di lii­va ning tä­na­vu­se koos­töö tu­le­mu­se­na on nüüd ka tant­su­la­va. Lin­na­ku rah­va­ga teh­ti tal­guid, män­gup­lats kor­ras­ta­ti, võe­ti ma­ha võ­sa.
Süm­bool­se lin­di lõi­kas la­val lä­bi Kuu­sa­lu abi­val­la­va­nem Tõ­nu Am­mus­saar. Anžee­la Koch kuu­lu­tas vast­val­mi­nud tant­su­la­va ava­tuks, tu­le­ta­des meel­de, kui­das te­ma lap­se­põl­ve ajal oli plats kor­ras, mõ­ned­ki Suur­pea prae­gu­sed ela­ni­kud on lap­se­na seal män­gi­nud.

Tõ­nu Am­mus­saar üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et vald an­dis ma­ter­ja­li ja pal­kas kaks töö­meest, kok­ku läks tant­su­la­va ra­ja­mi­ne maks­ma 2500 eu­rot. Ta too­ni­tas, et ehi­tu­sel olid va­ba­taht­li­kult abis ka mõ­ned lin­na­kus ela­vad me­hed. La­va val­mis nä­dal ta­ga­si. Kokku on Kuu­salu vald panustanud Suurpea mänguväljakusse umbes 5000 eurot.

Suur­pea lin­na­ku kolm ak­tiiv­set naist, män­gup­lat­si kor­da­te­ge­mi­se pea­mi­sed eest­ve­da­jad Anze­lika Koch, An­ne­li La­mono­va ja Ma­ri­na Mel­ni­ko­va tä­na­sid me­re­peol ehi­ta­mi­sel abis ol­nud ko­ha­lik­ke: Ja­nek Mar­ke­vitš, Oleg Bra­tiic-h­uk, Rag­nar Ar­ba.

An­ne­li La­mono­va mär­kis, et kõi­ge enam on ai­da­nud Ja­nek Mar­ke­vitš, kes tu­li õh­tu­ti tant­su­la­va ehi­ta­ma ko­he, kui töölt ko­ju jõu­dis. Abi­li­sed-tal­gu­li­sed on ol­nud män­gup­lat­si kor­ras­ta­mi­sel ka As­ta ja Je­le­na La­mono­va, Õn­ne Ar­ba, Tai­mi Ves­kis. Ena­mik ak­tii­vist on lin­na­ku ela­ni­kud, mõ­ned ela­vad lä­he­dal ta­lu­des.

Päe­va juht Ma­ri­na Mel­ni­ko­va ju­tus­tas, et me­re­pi­du pee­tak­se juu­li vii­ma­sel nä­da­la­va­he­tu­sel, sest juu­li vii­ma­sel pü­ha­päe­val oli nõu­ko­gu­de ar­mee me­re­lae­vas­ti­ku päev. See on nüüd muu­de­tud ühi­seks me­re­peoks, toi­mu­mi­saeg on sa­ma. Vii­ma­sed kolm aas­tat oli me­re­pi­du Suur­peal Peep Sa­ra­puu ra­ja­tud sa­da­ma alal. See­kord pi­di sa­da­ma oma­nik ära sõit­ma, sün­dis idee ühen­da­da me­re­pi­du ja män­gu­väl­ja­ku ava­mi­ne.

Me­re­päe­val esi­nes laul­ja Ma­ri­na Tab­ri, kel­le es­ma­esit­lu­ses kõ­las Suur­pea lin­na­ku hümn. Sõ­nad te­gi Suur­peal üles kas­va­nud Anas­ta­sia Te­gi­na, kes nüüd elab Lok­sal. Me­loo­dia au­tor on Mi­ros­lav Sa­fin, kes saa­tis laul­jan­nat elekt­rik­la­ve­ril.

Suur­pea hüm­ni idee sün­dis An­ne­li La­mo­no­val, ta pa­ni lin­na­ku Fa­ce­boo­ki-grup­pi üles­kut­se kir­ju­ta­da lau­lu sõ­nad. Luu­le­tu­si tu­li mi­tu, pa­ri­maks hin­na­ti Anas­ta­sia Te­gi­na loo­ming. Lau­lus ni­me­ta­tak­se lin­na­kut Su­rep­kaks, sõ­na­de au­tor sel­gi­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et ve­ne­keel­ne ko­gu­kond kut­sub Suur­pead ise­kes­kis Su­rep­ka.

Ma­ri­na Melnikova: „Meie soov on eral­da­da lin­nak Suur­pea kü­last, sest ko­gu­kon­nad ja prob­lee­mid on eri­ne­vad. Saak­si­me va­li­da oma kü­la­va­ne­ma või lin­na­ku­va­ne­ma. Ak­tiiv on ole­mas, te­gut­se­me sel­le ni­mel, et muu­ta Suur­pea lin­nak ela­mis­väär­se­maks, et siia ta­he­taks tul­la. Pal­ju on tüh­je kor­te­reid, ma­ja­des on ah­ju­kü­te, tüh­ja­de kor­te­ri­te tõt­tu lä­heb küt­mi­ne kal­liks.“

Kui 1994. aas­tal ve­ne ar­mee Ees­tist ära läks, sai lin­na­ku oma­ni­kuks Lok­sa vald. Maa koos hoo­ne­te­ga müü­di ter­vi­ku­na oks­jo­nil, prae­gu­seks on ala ja­ga­tud mit­meks kin­nis­tuks, mi­da hal­da­vad kin­nis­va­ra­fir­mad. Ela­tak­se kolmes kol­me­kor­ru­se­li­ses ja ain­sas viie­kor­ru­se­li­ses ma­jas, kolm kol­me­kor­ru­se­list kor­ter­ma­ja on täies­ti tüh­jad ja la­gu­ne­vad. In­ter­ne­ti kin­nis­va­ra­por­taa­li va­hen­du­sel müüak­se Suur­pea lin­na­kus 17 kor­te­rit, mil­le hin­nad on 4700 eu­rost ku­ni 35 000 eu­ro­ni.

0

Moo­du­li­tes­se tu­le­vad kaks ing­li­se kee­le klas­si, ve­ne kee­le ja aja­loo klass.

Ra­mi­rent Bal­tic AS on pai­gal­da­nud val­la­va­lit­su­se tel­li­mu­sel Kuu­sa­lu kesk­koo­li põ­hi- ja kesk­koo­lio­sa ma­ja­tii­va ot­sa ne­li moo­du­lit. Töö­de­ga alus­ta­ti 9. juu­lil, nüüd­seks te­hak­se si­se­töid, ühen­da­tak­se kom­mu­ni­kat­sioo­ne koo­li­ma­ja süs­tee­mi­de­ga.

Moo­du­li­te ehk kon­tei­ner­koo­li­ma­ja rent nel­jaks aas­taks lä­heb Kuu­sa­lu val­la­le rii­gi­han­ke tu­le­mu­se­na maks­ma 223 188 eu­rot koos käi­be­mak­su­ga. Kuu­sa­lu kesk­kool saab juur­de nel­ja klas­si ruu­mid koos ta­va­lis­te ja interaktiivsete tahv­li­te­ga, kaks WCd ja ko­ri­do­rio­sa, mis hak­kab ole­ma ma­ja­tii­va alu­mi­se kor­ru­se ko­ri­do­ri pi­ken­dus.

Kuu­sa­lu abi­val­la­va­nem Tõ­nu Am­mus­saar sel­gi­tab, et kui­gi suur ruu­mi­puu­dus on algk­las­si­de osas, pan­di moo­du­lid va­ne­ma ast­me õpi­las­te ma­ja­tii­va ot­sa, sest algk­las­si­de tii­va lõ­pus on kä­si­töök­las­sid, sealt puu­dub eda­si­pää­su või­ma­lus.

Ka­he uue klas­si­ruu­mi pin­da­la on 45 ruut­meet­rit ja ka­hel 47 ruut­meet­rit. Kuu­sa­lu koo­li di­rek­to­ri Vel­lo Sat­si sõ­nul on ot­sus­ta­tud, et kon­tei­ner­koo­li­maj­ja saa­vad ka­bi­ne­tid ing­li­se kee­le õpe­ta­ja Kai Pe­ter­son, kes on 12. klas­si ju­ha­ta­ja; uus ing­li­se kee­le õpe­ta­ja Lii­na Raud­la, kel­lest saab 5.a klas­si­ju­ha­ta­ja; aja­looõ­pe­ta­ja Mer­ja Rumm ja ta 6.c klass ning ve­ne kee­le õpe­ta­ja Nii­na Pri­mo­len­na­ja koos oma 6.a klas­si­ga.

Di­rek­tor sel­gi­tab, et kui­gi kesk- ja va­ne­ma ast­me õpi­la­sed lii­gu­vad ühest ka­bi­ne­tist tei­se, on nen­de ko­duk­lass seal, kus asub klas­si­ju­ha­ta­ja ka­bi­net.

Vel­lo Sats li­sab, et uued algk­las­sid pai­gu­ta­tak­se tei­se­le kor­ru­se­le, administratsioo­ni ruu­mi­de peal paik­ne­va­tes­se klas­si­ruu­mi­des­se.

„Ole­me vä­ga tä­nu­li­kud Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu­le ja -va­lit­su­se­le, et jõud­si­me nii­kau­ge­le, et ena­mus vo­li­ko­gust ot­sus­tas, pa­rim va­riant on moo­du­lid. Loo­da­me nüüd, et ka koo­li­ma­ja re­no­vee­ri­mi­ne al­gab vars­ti,“ sõnab ta.

Ku­na kon­tei­ner­koo­li­ma­ja toetub kergplok­ki­dele, le­pi­ti ehi­ta­ja­ga kok­ku, et põh­ja­le pan­nak­se li­sa­soo­jus­tus ning ehi­ta­tak­se kin­ni nii, et õpilased ei saaks sin­na al­la ro­ni­da. Moo­du­lid jää­vad maast um­bes 50 sen­ti­meet­ri kõr­gu­se­le.

Ra­mi­rent Bal­tic müü­gi­di­rek­tor Mee­lis Gan­son üt­leb, et prae­gu on moo­du­lid si­ni­sed, aga ei jää sel­li­seks, vär­vi­tak­se üle hal­li­kas­beežiks, et sar­na­neks koo­li­ma­ja­ga.

Täh­taeg on au­gus­ti kes­kel, müü­gi­direktor lu­bab, et ehi­ta­ja an­nab töö üle täh­ta­jaks, ise­kü­si­mus on, kui­das jõu­tak­se amet­kon­da­de koos­kõ­las­tus­te­ga: „Ehi­ta­jad suu­da­vad täht­ajast kin­ni pi­da­da, aga amet­kon­nad on ehi­tus­buu­mi tõt­tu vä­ga koor­ma­tud, sel­les mõt­tes ei to­hiks oma­va­lit­su­sed nii­su­gu­seid tel­li­mu­si lii­ga hil­ja pea­le jät­ta.“

Mee­lis Gan­son li­sab, et te­ma te­ge­leb et­te­võt­tes koo­li­de ja las­teae­da­de moo­du­li­te­ga, Kuu­sa­lu kon­tei­ner­koo­li­ma­ja on et­te­võt­te­le viies see­su­gu­ne ning ena­mas­ti tel­li­tak­se­gi kor­ra­ga 4 klas­si ja­gu moo­du­leid. Kuu­sa­lu moo­du­lid on tä­na­vu esi­me­sed, veel pan­nak­se moo­du­lid Sa­ku ja Saue koo­li­de­le ning ka Rand­ver­re, kuid seal ta­he­tak­se kon­tei­ner­koo­li­ma­ja val­mis saa­da uue aas­ta al­gu­seks.

„Le­pin­gu jär­gi ren­di­me moo­du­lid Kuu­sa­lu val­la­le nel­jaks aas­taks. Kui le­pin­gut ei pi­ken­da­ta, võ­ta­me need lah­ti ja vii­me mu­ja­le ning taas­ta­me en­di­se olu­kor­ra,“ lau­sub Mee­lis Gan­son.

0

Üh­te­gi amet­lik­ku ava­lik­ku ran­da Ida-Har­jus po­le, on oma­va­lit­sus­te hal­la­ta­vad suu­re­mad sup­lus­ko­had.

Roh­kem kui kaks nä­da­lat on kest­nud pa­la­vad il­mad ning kel vä­he­gi või­ma­lik, käi­vad end ja­hu­ta­mas me­res, jär­ves, jões. Toi­me­tus uu­ris, mil­li­seid sup­lus­koh­ti ee­lis­ta­tak­se, kui­das on puh­ka­jad nen­de­ga ra­hul ning kes ja kui­das ran­du hool­dab.

Ani­ja vald
On väga hea, et meie vallas on kohti, kus ujumas käia, ütlevad kui ühest suust Kehra inimesed, kellega Sõnumitooja vestles.

Anija vallas on kolm valla hallatavat supluskohta – Kehra jõekäärus ning Aegviidus Nikerjärvel ning Nelijärve puhkekeskuse juures Purgatsi järves. Kehra supluskoha ümbruse korrasoleku eest hoolitseb, nagu kogu staadioniala eest, Anija Valla Spordimaailm. Tühjendab prügikaste, vajadusel parandab riietuskabiini. Nikerjärve äärse ujumiskoha hoiavad korras Velko AV heakorratöölised, Purgatsi järve äärse Nelijärve puhkekeskus.

Valla keskkonnaspetsialist Astrid Promet ütles, et vallavalitsuse tellimusel seirab terviseamet neis kolmes kohas suveperioodil supluskohtade veekvaliteeti. Analüüsid võetakse kord kuus ning tulemused pannakse üles ka supluskohtade teadetahvlitele. Ta kinnitas, et sellel aastal on vee kvaliteet väga hea.

„Väikeste lastega on siia kõige kergem tulla, pole vaja vankrit ega ratast välja ajada,“ ütles väikese tütrega Kehra supluskoha juures aega veetnud Meelika Mäeorg.

Algkooliealised lapsed veedavad jõevees sageli kogu päeva – hommikul tulevad, vahepeal käivad kodus söömas ning siis on taas suplemas.

Marika Kungla Aegviidust rääkis, et rahvast käib Nikerjärve ja Nelijärve ääres palju ning kuigi õhtuks ajavad prügikastid üle ääre, on järgmiseks hommikuks kõik kenasti koristatud: „Kurb vaid, et Nikerjärv kipub kinni kasvama.“ Aegviidu-rahvas käib ujumas veel Vahejärves ja Urbukses.

Kehra noorte meelispaik on Aavoja veehoidla, mõned eelistavad Kaunissaare veehoidlat, kel autod ja aega rohkem, sõidavad mere äärde, peamiselt Ihasallu või Kaberneeme.
Meelika Mäeorg rääkis, et on eelmistel aastatel ujumas käinud ka Aavojal, kuid seal pole väikeste laste jaoks „liivakasti“ ning vesi läheb nende jaoks liiga järsku sügavaks.

Kuu­sa­lu vald
Kaugemalt tulijate meelisrannad on Kuusalu vallas Valklas, Salmistul ja Kolga-Aablas, kus nädalavahetustel on olnud väga palju puhkajaid, enamasti on nad tulnud pealinnast. Esimeste rannailmadega kordus ka tänavu iga-aastane ummik, autod pargiti Valkla teel kahele poole, raske oli pääseda liikuma.

Kuusalu kandi elanikud eelistavad sellistel päevadel vaiksemaid kohti, sõidetakse Andineeme randa, Tsitresse, minnakse Salmistu piirkonnas kõrvalisemasse paika.

Kuna möödunud nädalavahetusel olid idatuule tõttut lahtede idapoolsetes randades vesi külm, siis Valklas-Salmistul ummikuid ei tekkinud, rahvast oli hõredamalt.

Kuusalu valla majandusspetsialist Madis Praks ütles, et vallavalitsus ei ole halduslepinguid randade korrashoiuks sõlminud, koristamas käivad valla heakorratöötajad. Esmaspäeviti sõidetakse läbi Valkla, Salmistu, Kolga-Aabla ja Tammispea rannad, ka Lohja järve äärne puhkekoht, tuuakse ära prügikastidesse visatud praht. Väiksemaid randu hoiavad rannakülades korras kogukonnad.

„Puhkajate teadlikkus on oluliselt kasvanud, enam pole ette tulnud juhtumeid, kus oleks endast maha jäetud prahihunnikuid, nagu oli mõned aastad tagasi,“ lausus ta.

Kuusalu vallavalitsus ei telli terviseametilt analüüse randade vee puhtuse kohta, ujumas käiakse igaühe enda vastutusel, märkis majandus-
spetsialist.

Laupäeval kella 17 paiku Loksa rannas – hoolimata palavast ilmast oli merevesi külm ja rahvast hõredalt.

Laupäeval kella 17 paiku Loksa rannas – hoolimata palavast ilmast oli merevesi külm ja rahvast hõredalt.

Lok­sa linn
Lok­sa lin­na pikk lii­va­ne ran­na­joon ula­tub me­re ää­res asu­vast te­ha­sest ka­he­le poo­le. Eel­mi­se lau­päe­va pä­rast­lõu­nal oli ran­na­li­si vä­he, me­re­ve­si oli külm.

Koos las­te­ga ran­da tul­nud nai­ne Pe­ter­bu­rist rää­kis, et pe­rel on Lok­sal su­vi­tus­kor­ter, mil­le ost­sid seit­se aas­tat ta­ga­si: „Lok­sal on ve­si ja õhk pal­ju puh­ta­mad, kui Pe­ter­bu­ri piir­kon­nas. Siin on vaik­ne ja ra­hu­lik. Kui­gi vä­ga soo­ja­de il­ma­de kor­ral jääb ühest vä­li­käim­last vä­heks, võiks ol­la roh­kem. Ka riie­tu­mis­ka­bii­ne võiks ol­la roh­kem.“

Ta li­sas, et Võ­sul on ran­na­liiv puh­tam, ilm­selt ka­su­ta­tak­se pu­has­tus­ma­si­nat, Lok­sal võiks sa­mu­ti lii­va pu­has­ta­da.

Tal­lin­nast Lok­sa­le ela­ma tul­nud nai­ne aga kin­ni­tas, et te­ma mee­lest on Lok­sa rand pu­has ja ka riie­tu­mis­ka­bii­ni­de­ga po­le prob­lee­me, sest Lok­sa ini­me­sed tu­le­vad ran­da ju­ba uju­mis­riie­tes.

Lok­sa abi­lin­na­pea And­res Kask­la kom­men­tee­ris, et Lok­sa ran­da ko­ris­ta­vad lin­na hea­kor­ra­töö­ta­jad, iga päev käiak­se ran­na-ala lä­bi.

Lin­na­va­lit­sus tel­lib ter­vi­sea­me­tilt sup­lus­vee sei­ret, 17. juu­lil saa­de­tud kir­jas on ter­vi­sea­met hin­na­nud riik­li­ku jä­re­le­val­ve tu­le­mu­se­na Lok­sa ran­na hool­da­tud ja kor­ras­ta­tuks, me­re­vee nõue­te­le vas­ta­vaks.

Raa­si­ku vald
Raasiku vallas valla hallatavaid veekogusid pole. Rahvas käib ujumas Mallavere supluskohas ning Aruküla lähedal Kurgla rabajärves, kus on ka liivariba. Raasiku noored sõidavad ratastega 13 kilomeetri kaugusele Kostivere karjääri.

Ujumas käiakse veel Jägala jõe ääres, mererandadest eelistavad Raasiku valla elanikud peamiselt Valklat, Salmistut ja Kaberneemet.

0

Rii­gi­ko­hus lük­kas Ran­na­hei­na tee jalg­ra­ja tei­nud maaomaniku apel­lat­sioon­kae­bu­se ta­ga­si, Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu peab te­ma naab­ri­te taot­lu­se uuesti lä­bi vaa­ta­ma.

Kuu­sa­lu val­la Mäe­pea kü­la Kuu­si­ku­ran­na ela­mua­ren­du­se kin­nis­tuo­ma­ni­kud on kaks aas­tat pi­da­nud koh­tu­vaid­lust Kuu­sa­lu val­la­ga, et saa­da õi­gust ka­su­ta­da me­re äär­de mi­ne­kuks naab­ru­ses asu­vat Ran­na­hei­na tee 2 jalg­ra­da.

MTÜ Kuu­si­ku­ran­na taot­les mais 2016, et val­la­va­lit­sus mää­raks Ran­na­hei­na tee 2 kin­nis­tul asu­va juur­de­pää­su­tee me­reäär­se­le kal­las­ra­ja­le ava­li­kult ka­su­ta­ta­vaks või sea­da sel­le­le sund­val­dus. Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu ot­sus­tas juu­ni lõ­pus 2016. aas­tal, et ei nõus­tu MTÜ Kuu­si­ku­ran­na taot­lu­se­ga. Val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si sel­gi­tas too­kord is­tun­gil, et sel jalgteel puu­du­vad ava­li­ku tee tun­nu­sed, eravalduses sis­se­sõi­du­teed aren­du­se ter­ri­too­riu­mi­le ta­kis­tab tõk­ke­puu.

Vo­li­ko­gu ot­su­se vaid­lus­ta­sid hal­dus­koh­tus Kuusiku­ran­na aren­du­se kin­nis­tu­te oma­ni­kud And­ree Uus­tal, Igor Sh­ve­de, Ma­ri-Liis Ki­vi­ran­na ning Klaa­bu, Ni­pi ja Ti­ge Ka­la UÜ. Nad põh­jen­da­sid, et Ran­na­hei­na tee 2 jalg­ra­ja tei­nud maaomanik ta­kis­tab lä­bi­pää­su lu­kus­ta­tud vä­ra­va­ga, kui­gi de­tailp­la­nee­ring näeb et­te ava­lik­ku juur­de­pää­su­teed kal­las­ra­ja­le.

Tal­lin­na hal­dus­ko­hus ra­hul­das märt­sis 2017 kae­bu­se, tü­his­tas Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu 29. juu­ni 2016 ot­su­se ning ko­hus­tas Kuu­sa­lu val­da kae­ba­ja­te taot­lust uues­ti lä­bi vaa­ta­ma. Ring­kon­na­ko­hus jät­tis hal­dus­koh­tu ot­su­se muut­ma­ta ning tä­na­vu juu­nis lük­kas rii­gi­ko­hus apel­lat­sioon­kae­bu­se ta­ga­si, see­ga jõus­tus Tal­lin­na hal­dus­koh­tu ot­sus märt­sist 2017.

Ko­hus on sei­su­ko­hal, et vo­li­ko­gu ot­sus ei vas­ta sea­du­ses sä­tes­tatd nõue­te – puu­du­vad põh­jen­du­sed ja po­le vii­da­tud do­ku­men­di­le, kus need võik­sid si­sal­du­da. „Ot­su­ses po­le näi­da­tud sel­le and­mi­se fak­ti­list ja õi­gus­lik­ku alust ega too­dud väl­ja kaa­lut­lu­si, mil­lest on vas­tus­ta­ja (Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu – toim.) läh­tu­nud taot­lu­se ra­hul­da­ma­ta jät­mi­sel,“ on kir­jas koh­tuot­su­ses.

Ring­kon­na­ko­hus on li­sa­nud: „Vas­tus­ta­jal on õi­gus, aga ka ko­hus­tus kaa­lu­da eri­ne­vaid la­hen­du­si, kui­das ta­ga­da ava­lik juur­de­pääs kal­las­ra­ja­le üle Ran­na­hei­na tee 2 kin­nis­tu sel­li­selt, et kõi­gi põh­jen­da­tud hu­vid olek­sid ta­sa­kaa­lus. Kui see oleks prak­ti­kas eba­mõist­li­kult kee­ru­li­ne või kae­ba­ja­te pa­ku­tud la­hen­dus ei ar­ves­ta pii­sa­valt Ran­na­hei­na tee 2 kin­nis­tu oma­ni­ku hu­vi­de­ga, tu­leb vas­tus­ta­jal lei­da de­tailp­la­nee­rin­gu­ga et­te­näh­tud juur­de­pää­su ta­ga­mi­seks al­ter­na­tiiv­seid la­hen­du­si või de­tailp­la­nee­rin­gut muu­ta.“

Ran­na­hei­na tee 2 kin­nis­tu oma­nik ja me­re äär­de vii­va jalg­ra­ja tei­nud mees sel­gi­tas koh­tu­le, et Kuu­si­ku­ran­na aren­du­sest pää­seb me­re­ni teist teed kau­du ja möö­da tei­si me­reäär­seid kin­nis­tuid. Te­ma on tei­nud ku­lu­tu­si jalg­ra­ja ehi­ta­mi­seks ja kor­ras­hoiuks, po­le kee­la­nud se­da ka­su­ta­da, kui le­pi­tak­se kok­ku ka­su­ta­mi­se tin­gi­mus­tes.

Kuu­sa­lu val­la pea­maa­kor­ral­da­ja Pee­ter Raud­sepp üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le: „Val­la­vo­li­ko­gu ot­su­se mõ­te oli, et Ran­na­hei­na tee 2 jalg­ra­da ei saa te­ha ava­li­kuks teeks, ku­na ko­gu kü­la ja ka kau­ge­malt rah­vas ei pää­se sel­le­le li­gi, Kuu­si­ku­ran­na sis­se­pääs on ta­kis­ta­tud, lä­bi pää­seb vaid grupp ini­me­si, ja en­ne Ran­na­hei­na 2 teed on era­tee. Ava­lik tee on sel­li­ne tee, mis viib väl­ja järg­mi­se ava­li­ku tee­ni. Val­la­vo­li­ko­gu peab vas­ta­valt koh­tuot­su­se­le va­ra­se­ma ot­su­se tü­his­ta­ma, aga see ei vä­lis­ta, et uue ot­su­se si­su jääb sa­maks, tu­leb täien­da­da põh­jen­du­se osa.“

0

Val­laar­hi­tekt KA­DI RAUD­LA sõ­nul teh­ti Sal­mis­tu­le män­gu­väl­jak tä­nu ko­ha­li­ke ela­ni­ke po­si­tiiv­se­le ak­tiiv­su­se­le.

Möö­du­nud nä­da­lal pa­ni fir­ma Tom­mi Play Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se tel­li­mu­sel Sal­mis­tu sa­da­ma park­last Valk­la poo­le ran­na­lui­te­le las­te ro­ni­la, ved­ru­kii­ge väi­ke­ma­te­le las­te­le ning kaks kii­ke suu­re­ma­te­le. Kok­ku läks ro­ni­la val­la­le maks­ma 6792 eu­rot.

Kuu­sa­lu val­laar­hi­tekt Ka­di Raud­la üt­les, et al­ga­tus tu­li Sal­mis­tu kü­las ela­valt emalt Ma­ris Rom Fletc­he­rilt, kes te­gi mul­lu mai­kuus et­te­pa­ne­ku, et ran­na-alal võiks ol­la las­te­le män­gu­koht: „Lep­pi­si­me kok­ku, et ta uu­rib, kui pal­ju on Sal­mis­tu kü­las lap­si, kes ka­su­tak­sid män­gu­väl­ja­kut pi­ke­mat ae­ga, mit­te ai­nult ran­na­hooa­jal. Ka ro­ni­la osas te­gi­me koos­tööd, kü­si­si­me ko­gu­kon­na esin­da­ja­telt et­te­pa­ne­kuid, mil­li­sed funk­ti­soo­nid võik­sid sel ol­la. Soo­vi­ti, et lap­sed saak­sid ro­ni­da ja liu­gu las­ta ning väik­se­mad lap­sed kii­ku­da. Sood­sa­ma pak­ku­mu­se te­gi Tom­mi Play, va­li­si­me ro­ni­la Sies­ta.“

Te­gu on Ees­ti et­te­võt­te­ga, kel on vas­tav lit­sents. Val­laar­hi­tekt sel­gi­tab, et ava­lik­ku koh­ta ei saa las­te­le ro­ni­laid ise ehi­ta­da, tu­leb os­ta lit­sen­see­ri­tud fir­malt, kes ta­gab ohu­tu­se.

Ma­ris Rom Fletc­her pa­ni män­gu­väl­ja­kust hu­vi­ta­tu­te ar­vu ja sei­su­koh­ta­de väl­ja­sel­gi­ta­mi­seks kok­ku kü­la­ko­gu­kon­na Fa­ce­boo­ki võr­gus­ti­ku Sal­mis­tu Tu­le­vik, mil­le kau­du sai tea­da, et ala­li­si ela­nik­ke on kü­las sa­da­kond ning neist lap­si üle 38 ja män­gu­väl­ja­kut oo­da­ti vä­ga.

Ta kii­dab, et kü­la­rah­vas on män­gu­väl­ja­ku­ga vä­ga ra­hul: „Üks lap­se­va­ne­ma­test lau­sus, et lõ­puks juh­tus­ki see ime. Ka lap­sed on vä­ga ra­hul. Elan män­gu­väl­ja­ku lä­he­du­ses, näen, kui­das seal käib suu­re­maid lap­si ja ka väik­se­maid koos lap­se­va­ne­ma­te­ga, on tek­ki­nud oma ühi­ne koh­tu­mis- ja suht­le­mis­paik. En­ne ei tead­nud­ki üks­teist eri­ti ega se­da, pal­ju on kok­ku ko­ha­lik­ke lap­si, ela­me pi­ka me­reäär­se kü­la eri ots­tes. Tul­dud on ka kau­ge­malt. Koht on suu­re­pä­ra­ne – ühel pool me­ri, tei­sel mets ehk ideaal­ne kom­bi­nat­sioon. Sel­le eest tä­nu ka val­la ma­jan­dus­spet­sia­lis­ti­le Ma­dis Prak­si­le, kes ai­tas meil asu­koh­ta va­li­da. Ilu­sa­te ran­nail­ma­de­ga on rah­vast ol­nud män­gu­väl­ja­kul pal­ju.“

Ta li­sas, et prae­gu is­tu­tak­se män­gu­väl­ja­ku juu­res pik­ni­ku­tek­ki­del, edas­pi­di võiks pan­na ka pin­ke ja jalg­rat­ta­hoid­ja.

Ku­na Sal­mis­tu män­gu­väl­jak asub en­di­se ham­bur­ge­ri­kios­ki kõr­val, on küp­se­mas idee ja käi­mas uu­ri­mus­töö, et te­ha sel­lest ran­na­tar­vi­ku­te hoid­mis­koht, kus saak­sid lap­sed vih­mail­ma­de­ga män­gi­da.

Kuu­sa­lu val­la tä­na­vu­ses eel­ar­ves on las­te män­gu­väl­ja­ku­te jaoks 20 000 eu­rot. Pea­le uue män­gu­väl­ja­ku­te ra­ja­mi­se tu­leb sa­ma sum­ma eest ka re­mon­ti­da ole­ma­so­le­vaid. Käes­o­le­val aas­tal on Kuu­sa­lu kor­ter­ma­ja­de lä­he­dus­se pai­gal­da­tud las­te­le ro­ni­mis­pü­ra­mii­di juur­de kaa­lu­kiik, ka­ru­sell ja pin­gid.

Eel­mi­sel aas­tal pan­di Kol­gas kor­ter­ma­ja­de juur­de uued kii­ged ja ro­ni­la, tä­na­vu ka ka­ru­sell. Kiiu ale­vik­ku ei ole las­te män­guäl­ja­ku juur­de se­ni uu­si at­rakt­sioo­ne tel­li­tud.

Ka­di Raud­la: „Kui ela­ni­kud ise pa­nus­ta­vad, on liht­sam val­laeelar­vest ra­ha eral­da­da. Suur­pea lin­na­ku väi­ke män­gu­väl­jak on hea näi­de – ko­ha­li­kud lap­se­va­ne­mad ise pa­nus­ta­sid, te­gid alu­se val­mis ja val­la­va­lit­sus tel­lis pi­si­ke­se ro­ni­la. Kä­li ri­da­ma­ja­de pai­gal­das pi­si­ke­se män­gu­väl­ja­ku kin­nis­tu aren­da­ja.“