Esmaspäev, 23. oktoober 2017
Autorid Posts by Ülle Tamm

Ülle Tamm

797 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Juu­gends­tii­lis mõi­sa­hoo­nel oli vii­ma­ti torn roh­kem kui pool­sa­da aas­tat ta­ga­si.

Kuu­sa­lu val­la Fa­ce­boo­kis kut­su­ti möö­du­nud ree­del  hu­vi­li­si jäl­gi­ma, kui­das Kiius re­no­vee­ri­ta­va mõi­sa­hoo­ne ka­tu­se­le tõs­te­tak­se kel­la 13-14 va­hel torn koos kaar­ja kup­li­ga. Esialg­se ka­va jär­gi pi­did ehi­ta­jad pa­ne­ma tor­ni pai­ka käe­s­ole­val nä­da­lal, kuid ree­del oli ilm so­biv, õn­nes­tus saa­da kraa­na ning ot­sus­ta­ti see töö ära te­ha va­rem.

Kiiu mõi­sa­ma­ja on ehi­ta­tud 19. sa­jan­di lõ­pu­poo­le, üm­ber ehi­ta­ti aas­tal 1897 ning re­konst­ruee­ri­ti aas­ta­tel 1908-1910. Hoo­ne sai ka­hek­sa­nurk­se ha­ri­tor­ni 20. sa­jan­di al­gu­ses. Tor­ni alus­ruum oli ku­ni nüüd­se re­konst­ruee­ri­mi­se­ni säi­li­nud, väl­jau­la­tuv osa lam­mu­ta­ti tõe­näo­li­selt pä­rast II maail­ma­sõ­da.  Ala­tes 1929. aas­tast ku­ni aja­ni, mil nõu­ko­gu­de võim lik­vi­dee­ris val­lad, oli mõi­sas val­la­ma­ja. 1994. aas­tal ko­lis val­la­ma­ja uues­ti mõi­sa.

Nüüd­sed re­no­vee­ri­mis­tööd al­ga­sid Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se tel­li­mu­sel 2016. aas­ta su­ve lõ­pus. Ehi­ta­jaks va­li­tud AS Evi­ko jät­tis al­les vä­lis­sei­nad ja tu­gev­das neid, ma­ha lam­mu­ta­ti ka­tus, va­he­laed ja ka ena­mik va­he­sei­nu, võe­ti üles põ­ran­dad, ku­na olid amor­ti­see­ru­nud.

Re­no­vee­ri­mis­tööd pidid le­pin­gu­järg­selt lõp­pe­ma tä­na­vu ok­toob­ris, kuid hil­ju­ti esi­tas ehi­ta­ja val­la­va­lit­su­se­le taot­lu­se pi­ken­da­da le­pin­gut 24. det­semb­ri­ni. Põh­jen­du­ses on öel­dud, et li­san­du­sid tööd, mi­da pol­nud le­pin­gu­ga et­te näh­tud. Ka taot­les ehi­ta­ja nen­de töö­de ku­lu­de kat­teks li­sa­ra­ha.

Kuu­sa­lu ­vo­li­ko­gu ot­sus­tas 8 poolt, 4 vastu ja 3 erapooletu hääl­e­ga eral­da­da valla lisaeelarvest et­te­nä­ge­ma­tu­te re­no­vee­ri­mis­töö­de kat­teks 60 000 eu­rot ning veel 20 000 eu­rot val­la­va­lit­su­se tel­li­tud li­sa­töö­de eest tasumiseks.

Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si: „Kui ma­ja ha­ka­ti lam­mu­ta­ma, sel­gus, et juur­de tu­li te­ha sil­lu­seid ning roh­kem va­he­sei­nu, kui oli le­pin­gus kir­jas. Val­la­va­lit­sus tel­lis li­saks täien­da­vaid pis­ti­ku­koh­ti ning lif­ti­le kva­li­teet­se­ma ja kal­li­ma uk­se, kui see, mil­le ehi­ta­ja ka­vat­ses pan­na.“

Kiiu mõi­sa re­konst­ruee­ri­mi­ne lä­heb täien­da­tud le­pin­gu jär­gi maks­ma 1 058 400 eu­rot, esialg­se le­pin­gu jär­gi oli mak­su­mus  998 400 eu­rot. Kui­gi vo­li­ko­gu on and­nud val­la­va­lit­su­se­le loa võt­ta mõi­sa re­mon­di­töö­de kat­teks pan­gast lae­nu, ei ole val­la­va­ne­ma sõ­nul se­ni pi­da­nud seda tegema, val­la ee­lar­ves­se lae­ku­vad ra­ha­vood on või­mal­da­nud ehi­ta­ja­le ta­su­da il­ma lae­nu­ta.

Sa­mas mär­kis val­la­va­nem, käe­so­le­va aas­ta lõ­pus te­kib va­ja­dus võt­ta lae­nu um­bes pool mil­jo­nit eu­rot,  et kat­ta aas­ta al­gu­ses val­la põ­hi­te­ge­vu­se ku­lu­sid.

Su­vel avas­ta­sid ehi­ta­jad Kiiu mõi­sa saa­li lin­na­pool­ses ot­sas osa sei­na­maa­lin­gust, ka lei­ti frag­ment laea­lu­sest por­test.  Kui­gi esial­gu oli saa­li kau­nis­tu­seks ka­van­da­tud tei­ne mus­ter, on nüüd ehi­ta­ja­ga kok­ku le­pi­tud, et mus­ter te­hak­se lei­tud or­na­men­ti­de põh­jal, ori­gi­naal­maa­lin­gud jäe­tak­se näh­ta­vaks. Li­sa­ra­ha sel­le eest ta­su­ma ei pea, ku­na sei­na­kau­nis­tus­te mak­su­mus on ar­ves­ta­tud ehi­tus­hin­na sis­se.

0

Joa­ves­ki ja Vi­ha­soo rah­va pil­li­män­guõ­pin­guid ra­has­ta­ti KO­Pi toel.

Joa­ves­ki Kü­la MTÜ sai Ko­ha­li­ku Omaal­ga­tu­se Prog­ram­mist (KOP) 1440 eu­rot pro­jek­ti­le „Muu­si­ka pa­neb ja­lad tat­su­ma“. Pro­jek­ti raa­mes al­ga­sid Vi­ha­soos ja Joa­ves­kil suu­pil­liõ­pin­gud, juu­lis oli Joa­ves­kil suu­pil­li ja akor­dio­ni­män­gu õp­pi­mi­se laa­ger. Õp­pi­mas käi­sid Joa­ves­ki me­hed ja Vi­ha­soost val­da­valt nai­sed ning kaks meest.

Nüüd on õpin­gu­te­ga seal­maal, et tu­le­val lau­päe­val esi­tab Vi­ha­soo suu­pil­lian­sam­bel Joa­ves­ki rah­va­ma­jas sü­gis­sim­ma­nil 7 lu­gu. 

Suu­pil­li õpe­tab Joa­ves­ki Kü­la MTÜ ju­ha­tu­se lii­ge And­res Õis. Joa­ves­ki mees­te­le hak­kas ta suu­pil­li­män­gu õpe­ta­ma va­rem, mees­te esi­me­ne et­teas­te oli Joa­ves­ki rah­va­ma­ja ava­peol sü­gi­sel ne­li aas­tat ta­ga­si.

Vi­ha­soo hu­vi­lis­te­ga koh­tus And­res Õis mul­lu ke­va­del, kui Joa­ves­ki bänd esi­nes Vi­ha­soo pil­lip­ral­lel. Ta mee­nu­tab, kui­das hak­kas oma suu­pil­li­män­gu­ga ko­ha­li­ke­le ak­ti­vis­ti­de­le sil­ma: „Pa­ras­ja­gu tant­si­sin en­da nai­se­ga, kui tul­di sirg­joo­nes mi­nu juur­de ja alus­ta­ti il­ma sel­gi­tus­te­ta jut­tu, et kas ja mil­lal võik­sin seal­kan­dis suu­pil­li õpe­ta­da.“

Ta kii­dab, et Vi­ha­soo nai­sed ja me­hed on ala­ti kok­ku­le­pi­tud õpi­toas ko­hal, puu­du­tak­se ai­nult mõ­ju­val põh­ju­sel: „Mul­le tun­dub, kui see selts­kond mi­da­gi et­te võ­tab, siis teoks teeb. Mit­mel on pil­li­män­gu­pi­sik ema­pii­ma­ga kaa­sa an­tud, kui pa­lu­sin tõs­ta käsi neil, kes tee­vad muu­si­ka­ga tut­vust esi­mest kor­da, tõu­sid kaks kätt ka­hek­sast. Prae­gu­seks män­gi­vad kõik ju­ba noo­dist. Vi­ha­soo suu­pil­li­män­gi­jaid ise­loo­mus­tab pil­li­män­gu­lust ja rõõm­sa­meel­sus. On pu­has rõõm nä­ha, et muu­si­ka pa­neb neil ja­la tat­su­ma ja sil­mad sä­ra­ma.“

And­res Õis õp­pis suu­pil­li män­gi­ma ise­seis­valt, oli 1983. aas­ta, kui mär­kas ühel sün­ni­päe­val ka­mi­na ää­rel suu­pil­li, nõu­ko­gu­de ajal Ees­tis suu­pil­le ei müü­dud, sest seos­ta­ti hit­ler­li­ku Sak­sa­maa­ga. Ma­ja­pe­re­mees kin­kis pil­li tal­le.

„Suu­pil­li ee­lis teis­te inst­ru­men­ti­de ees on väi­ke­sed mõõt­med ja kin­del he­lis­tik, saab ol­la la­hu­ta­ma­tu kaas­la­ne pint­sa­ku- või pük­si­tas­kus. Töö­põ­hi­mõ­te on sar­na­ne lõõts­pil­li­ga – sa­malt po­sit­sioo­nilt sis­se ja väl­ja pu­hu­des tu­le­vad kuul­da­va­le tei­ne­tei­se­le järg­ne­vad noo­did ehk he­lid,“ sõ­nab ta.

Suu­pil­li­män­gu on And­res Õis õpe­ta­nud 9 aas­tat, alus­tas Jär­va­maal, te­da kut­su­ti õpe­ta­ma, kui koos Jär­va­maa Lea­der-piir­kon­na rah­va­ga Tšeh­hi­maal rei­sil käies lõ­bus­tas bus­sis rah­vast suu­pil­li­lu­gu­de­ga.

An­samb­li VVV laul­ja Ing­rid Nurm­sa­lu Vi­ha­soost: „And­res Õis on vä­ga hea õpe­ta­ja – põh­ja­lik, teeb A-st ja B-st ala­tes kõik sel­geks. Paa­ri loo­ga esi­ne­si­me ju­ba sel ke­va­del Vi­ha­soo pil­li­pral­lel.“      

Lõõts­amees Rai­vo Nurm­sa­lu: „Tä­nu And­re­se­le õppisin ära suu­pil­limängu õige tehnika.“

0

Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas pa­nid pub­li­ku kaa­sa laul­ma val­la noo­rim ja va­nim or­kes­ter – Ju­min­da Poo­lsaa­re Bänd ja Kuu­sa­lu pa­su­na­koor koos AI­RI ALL­VEE­GA.

On tra­dit­sioo­niks saa­nud, et Kuu­sa­lu val­la sün­ni­päe­va tä­his­ta­tak­se ok­toob­ri al­gu­ses Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas. Tä­na­vu­ne pi­du oli lau­päe­val, 7. ok­toob­ril, val­la loo­mi­sest täp­selt 79 aas­tat hil­jem – 7. ok­toob­ril 1938 sund­lii­de­ti Kiiu ja Ko­da­soo vald, ni­meks pan­di ki­hel­kon­na jär­gi Kuu­sa­lu vald.

Tra­dit­sioo­ni­li­selt ko­gu­nes saal pi­du­li­si täis, ma­gu­sad koo­gid-tor­did olid kü­la­delt-sõp­rus­kon­da­delt ja soo­la­sed või­lei­va­tor­did val­la tel­li­mu­sel peo­kor­ral­da­jalt ehk Kol­ga­kü­la Selt­silt, val­la­va­nem pi­das ter­vi­tus­kõ­ne ja kuu­lu­tas väl­ja val­la fo­to­kon­kur­si võit­jad, särt­sa­ka­te tant­su­de­ga esi­ne­sid Kol­ga­kü­la Lai­ne­rid.

Ku­na käe­so­lev aas­ta on pü­hen­da­tud noor­te­le, siis peo ava­sid ja õh­tu­ju­hid olid ko­ha­li­kud noo­red An­ni Jõe ja Lil­li Ann Lin­no.

Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si rää­kis val­la sün­ni­loost ning sel­lest, kui­das 28 aas­tat ta­ga­si Kuu­sa­lu vald taas­loo­di: „Hak­ka­si­me val­da uues­ti üles ehi­ta­ma. Mä­le­tan, se­da õhi­nat ja soo­vi pan­na uus süs­teem toi­mi­ma, koos õpi­ti ja teh­ti vi­gu. Nüüd­seks on Kuu­sa­lu vald hea ha­ri­du­se ja sot­siaal­süs­tee­mi ning kor­ras­ta­tud ta­ris­tu­ga vald.“

Ta tä­nas kõi­ki neid sa­du ini­me­si, kes on oma mõt­te, sõ­na või teo­ga pa­nus­ta­nud, et Kuu­sa­lu vald oleks sel­li­ne, na­gu prae­gu on. Val­la­va­ne­ma sel­ja ta­ha sei­na­le ku­va­ti te­ma kõ­ne ajal fo­to­kon­kur­si­le esi­ta­tud pil­te.

Või­du­fo­tod on Moh­nist ja Ra­ke­tast

Val­la 79. aas­ta­päe­va­le pü­hen­da­tud fo­to­kon­kur­si tee­ma oli „Kuu­sa­lu val­la 100 nä­gu“. Kon­kurss al­gas 6. märt­sil, pil­did tu­li di­gi­taal­selt esi­ta­da hil­je­malt 21. sep­temb­riks. Täh­ta­jaks saa­de­ti kok­ku 65 fo­tot.

Taas sel­gi­ta­ti väl­ja pub­li­ku lem­mik­fo­to, mil­le au­tor sai au­hin­naks 200 eu­rot. Pea­või­du päl­vi­nud fo­to va­lis žürii, au­to­rit pre­mee­ri­ti 300 eu­ro­ga.

Vaa­ta­ja­te lem­mik­pilt ko­gus Kuu­sa­lu val­la Fa­ce­boo­ki le­hel teis­test fo­to­dest kor­da­des roh­kem toe­tus­hää­li – 289, mis on val­la fo­to­kon­kur­si aja­loos suu­rim hääl­tearv. Sel­li­se me­nu osa­li­seks sai Eve­lyn Kung­la fo­to „Pea­tu ja nau­di“, pil­dil on Lok­sa ja Suur­pea va­hel me­re­ran­nas seis­va va­na puu­lae­va Ra­ke­ta vrakk.

Žürii koos­sei­sus Ar­go Tam­me­mäe, Tii­na Sko­li­mows­ki, Cor­ne­lia Kerm, Kau­po Par­ve ja Mar­git Kröönst­röm hin­da­s pil­te ka­hes voo­rus, tei­se voo­ru jõud­nud 5 pil­di seast sai enim punk­te „Teel vai­ku­ses­se“, mil­le au­tor on Lem­be Aa­sorg. Pil­dis­ta­tud on Moh­ni saa­rel üle lui­de­te kul­ge­vat laud­teed.

Kuusalu valla fotokonkursi võitja LEMBE AASORG Rakverest.

Kuusalu valla fotokonkursi võitja LEMBE AASORG Rakverest.

Lem­be Aa­sorg oli peol ko­hal ja sõ­nas tun­nus­tu­se eest tä­na­des, et või­du­pilt on teh­tud 2003. aas­tal – tal­le meel­dis Moh­ni saa­re kää­nu­li­ne laud­tee, ra­ba­des on sir­ged laud­teed, aga Moh­ni saa­rel jäl­gib see maas­tik­ku. Kuu­sa­lu val­la fo­to­kon­kur­si võit on tal­le tä­na­vu tei­ne tunnustus – kon­kur­sil Aas­ta Looduse Fo­to päl­vis te­ma üles­võe­tud pilt maas­ti­ku ka­te­goo­rias 3. ko­ha.

Lem­be Aa­sorg on Rak­ve­re Era­güm­naa­siu­mi ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­ja, kes mitmel su­vel on puh­anud Kuu­sa­lu val­las Suur­peal. Ta ju­tus­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et suvepuhkuse ajal armastab sõita jalg­rat­ta­ga Pä­ris­pea pool­saa­re 10ki­lo­meet­ri­sel rin­gil. Kuu­sa­lu vald on te­ma hin­nan­gul üks ilu­sa­maid Ees­tis, ku­na on ra­ba ja met­sa, merd ja lii­va­ran­du. Moh­ni saa­re koh­ta üt­les ta, et see  on ot­se­kui pa­ra­dii­si­saar ning ta­haks sin­na uues­ti min­na, seal oled na­gu tei­ses maail­mas, iga­päe­va­mu­red jää­vad mand­ri­le ma­ha.

Kuu­sa­lu val­la fo­to­kon­kur­sil osa­les ta tä­nu Kol­ga­kü­las Suu­re­kõr­vel su­vi­ta­va sõb­ran­na soo­vi­tu­se­le. Esial­gu saa­tis kaks fo­tot, siis uu­ris va­nu pil­te ning või­du­fo­to esi­tas kon­kur­si vii­ma­sel päe­val. 

Eve­lyn Kung­la Kol­ga­kül­la tul­la ei saa­nud. Auhinnasummad on võitjatele üle kantud.

Mä­lu­män­gu või­tis pa­su­na­koor

Aas­ta­päe­va­peo mä­lu­män­gu vii­sid tä­na­vu lä­bi noo­red, õh­tu­juh­te abis­ta­sid El­ly Sirt­se, Lii­sa Riin Lin­no ja An­ne­ma­ri Ad­ler.  Kü­si­mu­sed pa­lu­ti saa­ta val­la koo­li­del, need saa­di Kuu­sa­lu kesk­koo­lilt ja kuns­ti­de koo­lilt ning Lok­sa muu­si­ka­koo­lilt ja güm­naa­siu­milt.

Või­tis Kuu­sa­lu pa­su­na­koor. Tei­se ko­ha sai Kol­ga­kü­la võist­kond, 3. ja 4. koh­ta ja­ga­sid Ju­min­da võist­kond ning laud­kond Ülo Sõb­rad, kus olid val­la­va­lit­su­se ja Tor­mi­se-selt­si ju­ha­tu­se liik­med ning valla aukodanik Ülo Veeleid.

Noo­red an­de­kad muu­si­kud

Kui la­va­le asus Ju­min­da Pool­saa­re Bänd, kus on muu­si­kuid algk­las­si­las­test ku­ni tu­den­gi­te­ni, ter­vi­tas pub­lik neid suu­re ap­lau­si­ga. See oli bän­di­le kol­mas esi­ne­mi­ne rah­va ees, esi­me­ne oli mai­kuus Lee­si rah­va­ma­jas su­ve al­gu­se tant­su­peol ja tei­ne au­gus­tis Tam­mis­tu kü­la juu­be­li­l. Bänd on ju­ba saa­nud kut­se esi­ne­ma Kol­ga jõu­lu­laa­da­le. 

Bän­di laul­jad on Sand­ra Liis Hääl Tam­mis­tult ja Al­ger Paal­berg Ta­pur­last. Osad bän­di­liik­me­test on Kuu­sa­lu Kuns­ti­de Koo­li en­di­sed või prae­gu­sed õpi­la­sed ja kuu­lu­vad ka Kuu­sa­lu pa­su­na­koo­ri. Osad on õp­pi­nud või õpi­vad Tal­lin­nas Gus­tav Adol­fi muu­si­ka­koo­lis, mõ­ned ka Avi­nur­me kooli muusikaklassis.

Kui pool­saa­re noor­te­bän­di jä­rel võt­tis la­val ko­had sis­se pa­su­na­koor, kii­tis di­ri­gent Ott Kask, et sü­da­me teeb soo­jaks, kui noo­red män­gi­vad lus­ti­ga ja lau­la­vad te­ma noo­ru­se aja lu­gu­sid, mil­le laul­sid kuul­saks Ku­ker­pil­lid ja Apel­sin. Bän­di lu­gu­dest ena­mi­ku­le on sea­ded tei­nud Ott Kask, ühe lau­lu sea­dis Kül­li-Kat­ri Es­ken.

Kuu­sa­lu pa­su­na­koor esi­nes koos laul­ja Ai­ri All­vee­ga, nen­de svin­gid, val­sid ja fokst­ro­tid tõid rah­va tant­su­põ­ran­da­le. Ai­ri All­vee oli pa­su­na­koo­ri­ga Kol­ga­kü­la la­val aasta jooksul teist kor­da, esi­me­sel kor­ral as­tu­sid mul­lu sü­gi­sel üles Har­ju­maa aas­ta te­gi­ja­te tun­nus­tus­üri­tu­sel.

Ai­ri All­vee jäi pä­rast pa­su­na­koo­ri­ga teh­tud lu­gu­sid pi­du­li­si tant­si­ta­ma koos bän­di­ga, kus män­gi­sid Rak­ve­re muu­si­kud Val­lo Vil­dak ja Peep Pih­lak ning Kuu­sa­lu pa­su­na­koo­rist Mar­ko Kask, Al­lan Jär­ve ja Kül­li-Kat­ri Es­ken. 

0

Har­ju­maal võis see­kord küt­ti­da 7 ka­ru, kõik on ta­ba­tud.

Kuu­sa­lu val­las Uu­ri kü­las asu­vas Ii­sa­ka lam­ba­kas­va­tus- ja käsitöö­ta­lus te­gi ka­ru kaks  nä­da­lat tagasi pal­ju pa­han­dust – mur­dis 9 lam­mast ning 4 lam­ba­le tu­li te­ha hä­da­tapp. Möö­du­nud nä­da­la­va­he­tu­sel käis ka­ru kõr­val­kü­las Muuk­sis ka­hes lam­ba­kas­va­tus­ta­lus, mõ­le­mal kor­ral murdis 2 lam­mast, lisaks on vigastatud loomi.

Ii­sa­ka ta­lu põ­hi­kar­jas on 90 lam­mast. Muuk­si ta­lu­des paar­küm­mend. Ii­sa­ka ta­lu noor­pe­re­mees Prii­du Veer­sa­lu üt­les, et lam­bad olid öö­sel Ka­ha­la jär­ve äär­sel kar­ja­maal, nüüd enam neid öö­si­ti väl­jas pi­da­da ei saa, tu­leb pan­na lau­ta, hom­mi­kul las­ta õue söö­ma.

„Ka­ru pe­sit­seb jär­ve ää­res met­sas, kui meie lam­bad enam väl­jas ei ol­nud, lii­kus naa­ber­kü­las­se murd­ma. Ole­me oma pe­re­ga aru­ta­nud, et prob­lee­mi lee­ven­da­mi­seks tu­leks võt­ta en­da­le kar­ja­kait­se­koe­rad,“ sõ­nas Prii­du Veer­sa­lu.

Paar nä­da­lat va­rem lõh­kus ka­ru ka­he po­ja­ga Kuu­sa­lu val­las Ku­pu kü­las me­si­puid. Eel­mi­sel nä­da­lal lam­mu­tasid ka­rud me­si­puid ka Tsit­re kü­las.

Kui ka­ru on tei­nud kur­ja, tu­leb ko­ha­le kut­su­da kesk­kon­naa­me­ti spet­sia­list, kes koos­tab ak­ti. Ka­ru te­ki­ta­tud kah­ju hü­vi­ta­tak­se vas­ta­valt keh­tes­ta­tud kor­ra­le.

Ka­ha­la ja­hi­selt­si juht Alar Tam­me­pärg rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et ka­ru­sid on Kuu­sa­lu val­las liik­vel veel mi­tu: „Ka­ru­jaht kes­tab ok­toob­ri lõ­pu­ni. Har­ju maa­kon­nas sel ja­hi­hooa­jal enam ka­ru­sid küt­ti­da ei või, kõik lu­ba­tud 7 ka­ru on tabatud. Ees­tis to­hib tä­na­vu küt­ti­da kok­ku 55 ka­ru, neist 53 on ju­ba ta­ba­tud.“

Ida-Har­jus kü­ti­ti ülemöö­du­nud nä­da­lal kolm ka­ru. Kol­ma­päe­val, 27. sep­temb­ri õh­tul ta­bas Kuu­sa­lu val­las Ka­sis­pea kü­las suu­re ema­ka­ru Lää­ne-La­he­maa Ja­hi­selt­si kütt Ta­nel Vaar­mets. Ka­ru kaa­lus 208 ki­lo, li­ha läks müü­ki.

Ree­de, 29. sep­temb­ri õh­tul küt­tis 100ki­log­ram­mi­se ema­ka­ru Ka­ha­la ja­hi­selt­si ja­hi­mees Hei­ki Her­man­di Liia­pek­si kü­la lä­he­dalt, li­has kee­rit­sus­si ei ol­nud, see so­bis müü­giks.

Aru­kü­la ja­hi­selt­si juht Adolf Tei­no küt­tis 120ki­log­ram­mi­se ema­ka­ru pü­ha­päe­va, 1. ok­toob­ri õh­tul Kul­li ja Kurg­la kü­la­de va­helt met­sast. Ku­na li­has oli kee­rit­suss, se­da müüa ei saa­nud.

„Ku­na­gi oli ka­ru jälg ha­rul­dus, nüüd ela­vad ka­rud lau­sa Tal­lin­na kül­je all. Asus­tus­ti­he­dus on suu­re­ne­nud, ka­ru­de­le jää­nud ruu­mi vä­he­maks, osad jää­vad asu­la­te lä­he­dus­se,“ kom­men­tee­ris ta Adolf Teino.

0

Ka­he aas­ta pä­rast peaks 16 maa­kü­la pä­ri­mus­lu­gu­de ja -pai­ka­de koh­ta­de ko­gu­tu ole­ma vee­bis kät­te­saa­dav koos fo­to­de ja fil­mi­de­ga.

ÜL­LE TAMM

Kolgaküla selts käi­vi­tab La­he­maa si­se­maa kü­la­de mä­lu­maas­ti­ke ka­heaas­ta­se pro­jek­ti. Kesk­kon­na In­ves­tee­rin­gu­te Kes­kus (KIK) ra­has­tab pro­jek­ti 30 000 eu­ro­ga.
Uu­ri­ma ha­ka­tak­se La­he­maa sel­le osa maa­kü­la­sid, mis asu­vad Har­ju­maal – Kuu­sa­lu val­la kü­lad Kot­ka, Kol­ga­kü­la, Park­si, Murk­si, Va­na­kü­la, Val­ge­jõe, Nõm­me­ves­ki, Joa­ves­ki, Kem­ba, Kõn­nu, Kal­me, Kol­ga, Uu­ri, Muuk­si, Ka­ha­la ja Soo­rin­na.
Äs­ja lõp­pes La­he­maa ran­na­kü­la­de mä­lu­maas­ti­ke pro­jekt, mil­les­se olid kaa­sa­tud rah­vus­par­gi kõik ran­na­kü­lad Har­ju­maalt ja Lää­ne-Vi­ru­maalt, kok­ku 33 kü­la. KI­Ki see­kord­ne ra­has­tus oli väik­sem, mis­tõt­tu rah­vus­par­gi Lää­ne-Vi­ru­maa maa­kü­lad jää­vad prae­gu­sest uu­rin­gust väl­ja.        
Pro­jekt kes­tab 2019. aas­ta juu­ni­ni. Kui uu­ring teh­tud ja kü­la­de ela­va pä­ri­mu­se­ga pai­gad ning aja­loo­lis-kul­tuu­ri­li­selt olu­li­sed ko­had on kaar­dis­ta­tud, ha­ka­tak­se koos­töös ko­ha­li­ke ko­gu­kon­da­de­ga ka­van­da­ma nen­de pai­ka­de säi­li­ta­mi­seks-eks­po­nee­ri­mi­seks va­ja­lik­ke te­ge­vu­si – kui kü­la­rah­vas on sel­lest hu­vi­ta­tud. Uu­rin­gu­le ja La­he­maa kait­se­kor­ral­dus­ka­va­le tu­gi­ne­des saab ha­ka­ta taot­le­ma nen­deks te­ge­vus­teks toe­tus­sum­ma­sid.
KI­Kilt taot­les mä­lu­maas­ti­ke pro­jek­tiks toe­tus­ra­ha MTÜ Kol­ga­kü­la Selts, kel on koor­di­naa­to­ri roll. Nüüd ot­si­tak­se uu­rin­gu kol­me eta­pi lä­bi­vii­jaid.
Pro­jek­ti­juht, Kol­ga­kü­la selt­si te­gev­juht Kai­sa Lin­no üt­leb, et põ­hi­mõt­te­li­selt võik­sid ka­he esi­me­se eta­pi te­gi­jad ol­la ühed ja sa­mad, või­vad ka mi­tu kü­la koos kan­di­dee­ri­da. Põ­hi­nõue on, et igas selts­kon­nas peab ole­ma vä­he­malt üks ma­gist­ri­kraa­di­ga isik, kel­lel on sar­na­se töö­ga ko­ge­mu­si.
Esi­me­se eta­pi jook­sul koos­ta­tak­se ar­hii­vi­de ja muu­seu­mi­de ma­ter­ja­li­de põh­jal kü­la­de aja­loo­lis-kul­tuu­ri­li­sed õien­did, kus on li­saks aja­loo­le kirjas kul­tuu­ri­loo­li­selt olu­li­se­mad isi­kud, kü­la­rah­va tra­dit­sioo­ni­li­sed te­ge­vu­sa­lad, olu­li­se­mad kul­tuu­ri­loo­li­sed pai­gad ja üle­vaa­de põ­hi­lis­test pä­ri­mus­kand­ja­test kü­las.
Tei­ses eta­pis mää­ra­tak­se pä­ri­mus­pai­ka­de koor­di­naa­did ja te­hak­se fo­tod asu­koh­ta­dest maas­ti­kul. Ko­gutakse­ ela­vat ko­ha­pä­ri­must ja pil­dis­ta­tak­se ini­me­si, kes se­da va­hen­da­vad, pä­ri­mus­ju­tud sal­ves­ta­tak­se, osad ka fil­mi­tak­se. Pi­ke­mad in­terv­juud fil­mi­tak­se kü­la­de olu­li­se­ma­te pä­ri­mus­kand­ja­te­ga ehk nen­de­ga, kes tea­vad oma kü­la koh­ta roh­kem lu­gu­sid pa­ja­ta­da. Ko­gu­tak­se ka ko­ha­li­kelt ela­ni­kelt fo­to­ma­ter­ja­li ta­lu­de, maas­ti­ke, sünd­mus­te, isi­ku­te, loo­du­sob­jek­ti­de koh­ta, need di­gi­ta­li­see­ri­tak­se.
Kolmandas etapis jutud toimetatakse ja pannakse maa-ame­ti di­gi­taal­ses­se kaar­di­ra­ken­dus­se koos pil­ti­de ja jut­tu­de­ga ning edas­pi­di ka vi­deo­te­ga iga maa­kü­la koh­ta Kuu­sa­lu val­las La­he­maa rah­vus­par­gi alal.
Pro­jek­ti­juht Kai­sa Lin­no jul­gus­tab kohalikke kodu-uurijaid ja ajaloohuvilisi endast märku andma, et moodustada meeskond. Mälumaastike projektid on Lahemaal esimesed, mida viivad ellu kohalikud elanikud.

Ran­na­kü­la­de pro­jekt

La­he­maa ran­na­kü­la­de pro­jekt al­gas 2015. aas­tal sü­gi­sel ja kes­tis 2017 su­ve­ni. Pro­jek­ti vii­sid lä­bi sih­ta­su­tus Käs­mu Me­re­muu­seum koos MTÜ­ga Ju­min­da Pool­saa­re Selts.
La­he­maa ran­na­kü­lad olid jao­ta­tud kol­me piir­kon­da: Ju­min­da ja Pä­ris­pea pool­saa­re ning Vi­hu­la val­la kü­lad.
Pro­jek­ti­juht oli In­geld­rin Aug, pro­jek­ti jook­sul teh­ti te­ma sõ­nul koos­tööd küm­ne part­ne­ri­ga. Li­saks ai­ta­sid ko­ha­li­kud ko­gu­kon­nad – sa­jad ini­me­sed olid kaa­satud ma­ter­ja­li ko­gu­mis­se, ela­va pä­ri­mu­se ju­tus­ta­mis­se.
Kaar­dis­ta­ti ja kir­jel­da­ti La­he­maa ran­na­kü­la­de ko­gu­kon­da­de jaoks olu­li­sed aja­loo­lis-kul­tuu­ri­loo­li­sed pai­gad, elav ko­ha­pä­ri­mus­lik in­fo ning val­mi­sid kü­la­de kul­tuur-aja­loo­li­sed kir­jel­du­sed, pai­ka­de-ob­jek­ti­de kait­se­kor­ral­dus­li­kud soo­vi­tu­sed. Möö­du­nud su­vel  35 sü­vain­terv­juud ko­ha­li­ke pä­ri­mus­kand­ja­te­ga, kel­lest prae­gu­seks on mõ­ned siit il­mast lah­ku­nud.
Pro­jek­ti­juht In­geld­rin Aug: „Pro­jek­ti tõe­list väär­tust ko­ge­me ilm­selt al­les aas­ta­te pä­rast, kui näe­me ko­gu­kon­di el­lu vii­mas uu­si al­ga­tu­si.

0

Root­si-eest­la­se VIL­MA MAN­KI­NI isa pi­das Lok­sal kaup­lu­si.

Paar nä­da­lat ta­ga­si kü­las­tas Lok­sa lin­na 95aas­ta­ne Vil­ma Man­kin-Bergst­röm, kel­le isa Jo­han­nes Man­kin oli esi­me­se Ees­ti Va­ba­rii­gi ajal Lok­sal tun­tud kaup­mees.
Man­ki­ni pe­re, isa ja tü­tar, põ­ge­ne­sid Ees­tist 73 aas­tat ta­ga­si, 21. sep­temb­ril 1944 üle la­he Soo­me – va­he­tult en­ne se­da, kui nõu­ko­gu­de sõ­ja­vä­gi jõu­dis Tal­lin­na ning ESNV me­re­piir su­le­ti. Soo­mest jõu­ti Root­si.
Vil­ma Man­kin-Bergst­röm käis see­kord Pä­ris­peal ning mee­nu­tas, kui­das aas­ta­küm­neid ta­ga­si põ­ge­ne­mis­tee et­te võe­ti. Ko­gu­ne­mis­koht oli ja paa­di pea­le mi­nek toi­mus Pä­ris­pea kü­las um­bes sa­mas pai­gas, kus en­di­se ka­la­kas­va­tu­se lä­he­dal me­re ää­res on nõu­ko­gu­de pii­ri­val­ve­kor­do­ni hoo­ne. See ehi­tis on tä­ni­ni al­les ning Ha­ra la­he ää­res kau­ge­le näh­tav.
Va­nap­roua mä­le­tab, et paa­di­retk Soo­me ku­ju­nes pi­kaks. Kui Pä­ris­pealt ha­ka­ti mi­ne­ma, läks paa­di­moo­tor rik­ki, ap­pi tu­li Ju­min­dalt sõit­ma ha­ka­nud paat põ­ge­ni­ke­ga, kat­ki­se moo­to­ri­ga paat võe­ti slep­pi.
Nüüd soo­vib Vil­ma Man­kin-Bergst­röm tea­da saa­da, kes neid too­kord abis­ta­sid – kes viis paa­di­ga Pä­ris­pealt ja kes Ju­min­dalt ai­tas, kui nad olid sat­tu­nud hät­ta. Proua loo­dab, et ehk on too­kord­sed paa­di­me­hed elus ja mä­le­ta­vad, või on nad rää­ki­nud juh­tu­nust oma su­gu­las­te­le-sõp­ra­de­le, pan­nud kir­ja mä­les­tu­si. Ta ta­haks abi­li­si tä­na­da. Kui on in­fot, and­ke tea­da Sõ­nu­mi­too­ja toi­me­tu­se­le.
Põ­ge­ne­mi­sest rää­kis Vil­ma Man­kin-Bergst­röm, et kui nõu­ko­gu­de sõ­ja­väe­la­sed jõud­sid sep­temb­ris 1944 Lok­sa­le, nõuti, et iga pe­re peab do­ki juur­de vii­ma hin­na­li­se ese­me. Isa oli öel­nud, et mi­da­gi head tu­le­mas ei ole, ees oo­tab Si­be­ris­se mi­nek ning ot­sus­ta­ti Ees­tist lah­ku­da.
Man­ki­nil oli Lok­sal raa­ma­tu­pood, pa­ga­riä­ri ja ka kaup­lus, mil­le ees ben­sii­niau­to­maat. Vil­ma Man­kin-Bergst­röm kir­jel­dab: „Meil oli vii­na­kaup­lus, Sa­ku Õl­le­la­du jää­keld­ri­ga ja li­mo­naa­di­töö­ko­da. Poes müü­di ta­va­li­si toi­duai­neid. Olid si­ga­re­tid, šo­ko­laad, komp­ve­kid. Ka pet­roo­leum, nae­lad, na­had, saa­pad, kin­gad. Rii­de­kan­gad ja pit­sid, alus­rii­ded. Vii­ma­sel su­vel ka val­mi­sõm­mel­dud he­le­dad naiste su­ve­mant­lid. Pa­pa oli kaas­is­tu­ja Har­ju­maa Kaup­mees­te Selt­sis, nen­de kok­ku­tu­le­kud olid va­hel Tal­lin­nas res­to­ra­nis Kuld­lõ­vi.“

0

Val­la va­baü­hen­dus­te ümar­laua kor­ral­da­tud de­ba­til Kol­ga­kü­la Kuu­sa­lu val­las kan­di­dee­ri­va­te ni­me­kir­ja­de esin­da­jad ja ük­sikandidaadid.

KRISTO PALU, INGELDRIN AUG ja MARTI HÄÄL valimisliidust Üks Kuusalu Vald, MARGUS SOOM Reformierakonnast.

KRISTO PALU, INGELDRIN AUG ja MARTI HÄÄL valimisliidust Üks Kuusalu Vald, MARGUS SOOM Reformierakonnast.

Nel­ja­päe­va, 28. sep­temb­ri õh­tul ko­gu­nes Kol­ga­kü­la rah­va­maj­ja Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu va­li­mis­te tee­mal end tut­vus­ta­ma ja tei­si kuu­la­ma kok­ku üle 70 ini­me­se. Neist suu­rem osa olid kan­di­daa­did või nen­de su­gu­la­sed-toe­ta­jad.
Mo­de­raa­to­ri­na juh­tis de­bat­ti TV3 „Seits­mes­te uu­dis­te“ pea­toi­me­ta­ja Mart Mar­di­sa­lu, kes tä­nas kut­se eest ja tea­tas, et on pä­rit va­ba­lin­nast Lok­salt, mis va­ba­rii­gi va­lit­su­se su­vi­se ot­su­se jär­gi Kuu­sa­lu val­da puu­du­ta­da ei to­hiks, aga kül­lap ku­na­gi jõu­tak­se ka sel­le­ni: „Aja­ge Kuu­sa­lu val­la as­ju, pal­ju aja­te, aga Lok­sa­ta ei saa.“
Sõ­na­võt­tu­deks lu­ba­tud ae­ga aitasid jäl­gi­da MTÜst Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selts Ul­vi Rand ja Ee­li­ka Kras­mus.
Va­baü­hen­dus­te ümar­laua eel­ne­valt pa­ku­tust ee­lis­ta­sid ni­me­kir­jad Kuu­sa­lu val­la ku­van­di ja juh­ti­mi­se tee­ma­sid, mil­lest rää­gi­ti pi­ke­malt. Igal va­li­mis­lii­dul, era­kon­nal ja ük­sik­kan­di­daa­dil oli kõ­ne­le­mi­seks ae­ga 3 mi­nu­tit. Järg­nes ül­la­tus – ni­me­kir­ja­de esin­da­jad ja ük­sik­kan­di­daa­did tõm­ba­sid en­ne de­bat­ti loo­si, vas­ta­valt sel­le­le said üle­san­de esi­ta­da ühe­le ni­me­kir­ja­le või ük­sik­kan­di­daa­di­le kü­si­mus, mis tu­li ko­ha­peal kii­relt väl­ja mõel­da. De­ba­ti lõ­pus vas­ta­ti saa­list esi­ta­tud kü­si­mus­te­le. Ko­gu de­batt kes­tis 2,5 tun­di, na­gu oli kok­ku le­pi­tud, lõp­pes kell 21.
Kui­gi kõ­nel­di pal­ju, tõ­de­sid mit­me nimekirja esin­da­jad hil­jem Sõ­nu­mi­too­ja­le, et tõe­list de­bat­ti ehk väit­lu­st ei ol­nud ja mõ­nedki nen­de jaoks olu­li­sed tee­mad jäid kä­sit­le­ma­ta.
Esial­gu lu­ba­ti, et Kol­ga­kü­las toi­mu­nust te­hak­se val­la Fa­ce­boo­ki-le­hel ot­seü­le­kan­ne, ent jäi see ära. Ko­gu de­ba­ti sal­ves­tas Raul Val­gis­te 3 kaa­me­ra­ga, mon­tee­ris sal­ves­ta­tu ja ala­tes ree­de, 29. sep­temb­ri õh­tust on või­ma­lik vaa­da­ta täis­ma­hus vi­deot in­ter­ne­tis You­tu­be´is „Kuu­sa­lu va­li­mis­de­batt 2017“.
Val­la IT-juht Peep Abel põh­jen­das, et ot­seü­le­kan­ne jäi te­ge­ma­ta Kol­ga­kü­la rah­va­ma­ja aeg­la­se in­ter­ne­tiü­hen­du­se tõt­tu: „Seal on mo­biil­ne in­ter­net, mis kat­se­tu­sel jook­sis kok­ku. Ot­seü­le­kan­net saab te­ha koh­ta­des, kus on kii­re in­ter­net.“     

Kes on kes?

Vali­mis­de­ba­til Kol­ga­kü­la rahvamajas kes­ken­du­ti juh­ti­mi­se­le ja ku­van­di­le. RASMUS MERIVOO, MADIS JÕGI ja REIJO ROOS valimisliidust Arenev Kuusalu vald.

Vali­mis­de­ba­til Kol­ga­kü­la rahvamajas kes­ken­du­ti juh­ti­mi­se­le ja ku­van­di­le. RASMUS MERIVOO, MADIS JÕGI ja REIJO ROOS valimisliidust Arenev Kuusalu vald.

Tut­vus­tus­voo­rus oli kan­di­daa­ti­del või­ma­lus rää­ki­da en­dast ja oma ni­me­kir­jast.
Alus­tas Mar­ti Hääl va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald: „Moo­dus­ta­si­me va­li­mis­lii­du, et pa­nus­ta­da val­la aren­gus­se. Va­li­mis­lii­dus on või­ma­li­kult laia­põh­ja­li­ne esin­da­tus piir­kon­da­dest, elua­la­delt. Näe­me Kuu­sa­lu val­da ühe ter­vi­ku­na, mi­da on Lok­sa­ta ras­ke et­te ku­ju­ta­da. Eri­ne­valt har­ju­mus­pä­ras­est po­lii­ti­kast ei püüa me po­pu­laar­sust ko­gu­da konk­reet­se­te lu­ba­dus­te­ga, me ma­ni­fes­tis on kir­jas põ­hi­mõt­ted.“
Mar­gus Soom Re­for­mie­ra­kon­nast: „Kor­ral­da­si­me rah­va­kü­sit­lu­se, sai­me 6-7 tee­mat. „Ei“-vor­mi vas­tus oli Kiiu mõi­sa re­no­vee­ri­mi­ne. Jah-prog­ram­mid – la­hen­da­da Kuu­sa­lu koo­li ruu­mi­puu­dus, kerg­liik­lus­teed ran­da­des­se, Ale­xe­la ben­sii­ni­jaa­ma tee­nin­dus Kuu­sa­lu ko­gu­kon­na­le, täht­sad on kü­la­teed ja -plat­sid.“
An­ne Kii­las­pää: „Kan­di­dee­rin ük­si, sest mul­le tun­dus, et vo­li­ko­gus ja val­la­va­lit­su­ses puu­dus koos­töö ja uu­tes prog­ram­mi­des se­da ei näi­nud.“
Ur­mas Kirt­si va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du: „Ühi­ne Ko­du on va­li­mis­te­le mi­ne­mas teist kor­da, ni­me­kir­jas on 44 ini­mest – pal­ju­delt elua­la­delt, juh­ti­mis­ko­ge­mu­se­ga, viis eel­mist val­la­va­ne­mat, vo­li­ko­gu esi­me­hi, li­gi poo­led on uued tu­li­jaid. Ole­me oma prog­ram­mi lä­bi aru­ta­nud, ta­ha­me lu­ba­dus­tes ol­la konk­reet­sed, va­li­jad saa­vad mõõ­ta, kas need on täi­de­tud. Tea­me, mil­lest rää­gi­me, ja tee­me se­da, mi­da lu­ba­me.“
Su­lev Vald­maa Ees­ti Kon­ser­va­tiiv­se Rah­vae­ra­kon­na (EK­RE) ni­me­kir­jast: „Üks on see, mi­da EK­RE rii­gi aren­gut sil­mas pi­da­des et­te võ­tab, tei­ne, mi­da ta­hak­si­me Kuu­sa­lu val­las te­ha. Ta­ha­me au­sat, lä­bi­paist­vat, kor­rupt­sioo­ni­va­ba, kõi­ki vald­kon­di hõl­ma­vat val­la­juh­ti­mist. Pea­me olu­li­seks kõi­ki kü­la­sid, ini­me­si, me ei sõl­tu amet­kond­li­kult ega klu­bi­li­se te­ge­vu­se­ga kel­lest­ki, ole­me va­bad väl­ja üt­le­ma. Po­le mõ­tet koos­ta­da täp­set ni­me­kir­ja te­ge­vus­test, olu­li­ne on ka­van­da­da pa­re­maid st­se­naa­riu­meid, mi­da el­lu viia koos­töös rah­va­ga.“
Ma­dis Jõ­gi va­li­mis­lii­dust Are­nev Kuu­sa­lu Vald: „Meil puu­dub va­ra­sem po­lii­ti­li­ne ko­ge­mus. Me va­li­mis­liit on märk ko­da­ni­kuü­his­kon­na kas­vust Kuu­sa­lu val­las. Va­de­riks või ris­tii­saks võib pi­da­da prae­gust val­la­või­mu, tä­nu kel­le­le on kok­ku tul­nud ak­tiiv­sed ini­me­sed, kes on mär­ga­nud eel­ne­valt te­ge­ma­ta as­ju.“
Jaa­nus Hein Ees­ti Kes­ke­ra­kon­nast: „Leia­me, et prae­gu­ne val­la­va­lit­sus võiks paar aas­tat pu­ha­ta ja vaa­da­ta, kui­das eda­si toi­mi­da.“
San­der Aas­na: „Olen te­gu­dei­ni­me­ne, vaa­da­tes Kuu­sa­lu val­la ja Valk­la kü­la po­tent­siaa­li, on mul või­ma­lik pa­nus­ta­da oma ko­ge­must era­sek­to­ris sel­leks, et val­la aren­gu heaks roh­kem ära te­ha.“

Val­la ku­vand: miks mak­su­maks­jad ja et­te­võt­jad va­lik­sid Kuu­sa­lu val­la?

San­der Aas­na: „Ini­me­sed, kes soo­vi­vad lin­nast maa­le ko­li­da, võik­sid va­li­da Kuu­sa­lu val­la, ka mi­na olen se­da tei­nud – kesk­lin­na jõuab ko­dust poo­le tun­ni­ga. Tu­le­vi­ku­märk­sõ­nad on ka tur­va­li­sus ja me­ri, mil­le po­tent­siaa­li tu­leks roh­kem ra­ken­da­da. Juh­ti­mi­ses võt­ta ka­su­tus­se in­no­vaa­ti­li­sed la­hen­du­sed, et ini­me­sed saak­sid enam kaa­sa rää­ki­da.“
Lai­vi Kir­si­puu Ees­ti Kes­ke­ra­kon­nast: „Kuu­sa­lust on lin­na­lä­he­dus tun­da, kui elad Vii­nis­tul või Pä­ris­peal, on linn kau­gel. Kui val­la­va­lit­su­ses rää­gid, siis tul­lak­se sul­le vas­tu. Kui kau­ge­malt piir­kon­nast häält ei kos­ta, siis on­gi na­gu ää­rea­lad. Li­saks me­re­po­tent­siaa­li­le tu­leks vaa­da­ta puh­tust ran­da­des, met­sa­des. Pal­ju on kü­la­des neid, kel ei ole veel prü­gi­kon­tei­ne­rit.“
Are­ne­vast Kuu­sa­lu Val­last Ras­mus Me­ri­voo: „Kui aren­gut ha­ka­ta suu­na­ma, on see võlts ja ebau­su­tav. Meie Kü­la Eit sei­sab Ani­ja val­las tee ää­res, sest on seal sün­di­nud. Kui pa­nus­ta­da ini­mes­te po­tent­siaa­li, siis iden­ti­teet sün­nib isee­ne­sest.“ Rei­jo Roos li­sas, et ot­se­de­mok­raa­tia ase­mel oleks osa­lus­de­mok­raa­tia Kuu­sa­lu val­las see, mis mee­li­taks in­ves­to­reid Kuu­sa­lu val­da.
Su­lev Vald­maa EK­RE ni­me­kir­jast: „Kul­tuu­ri­loo­li­sed suur­ku­jud Tor­mis, Vil­bas­te, Lep­nurm, Ah­rens on iden­ti­tee­di üks vun­da­ment.“ Ran­no Pool: „Kuu­sa­lu vald ei ole pii­sa­valt pa­nus­ta­nud tu­ris­mi, bü­rok­raat­lik­ke tai­kis­tu­si võiks ol­la vä­hem.“ Er­ki Vai­nu: „Pai­ka tu­leb pan­na nur­ga­ki­vid, mi­da saaksid jätkata need, kes tu­le­vad pä­rast meid.“
Ur­mo Ris­ti­saar va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du: „Meil on head koo­lid, las­teaiad, uju­la, kerg­liik­lus­teed, on ilus kant, tu­gev lau­lu- ja tant­su­kul­tuu­ri taust, see pa­neb ot­sus­ta­ma Kuu­sa­lu val­la ka­suks.“ Hei­go Vi­ja: „Tu­gev ha­ri­dus on Kuu­sa­lu val­la ku­vand, Kuu­sa­lus on Tal­lin­na ja Rak­ve­re va­hel ai­nus kesk­kool, Lok­sal on see väi­ke. Ini­me­sed saa­vad pan­na lap­se heas­se koo­li, kus tu­le­vi­kus võiks saa­da näi­teks ka väi­ke­lae­va­ju­hi do­ku­men­di. Ur­mas Kirt­si: „Tor­mis on öel­nud, et üht­sus on mit­me­ke­si­su­ses. Ole­me ki­rev vald, meil on üks tun­ne­tus, üks ki­hel­kond.“           
An­ne Kii­las­pää: „Vi­ru ra­bas käi­jaid on pal­ju, kuid muud nei­le ei pa­ku­ta, tu­le­vad ja lä­he­vad ta­ga­si. Loo­du­se ja rah­vus­par­gi po­tent­siaa­li tu­leks roh­kem ära ka­su­ta­da, et te­ha juur­de töö­koh­ti.“
Mar­gus Soom Re­for­mie­ra­kon­nast: „Kõi­ge tu­ge­vam ku­vand on kok­ku­hoi­dev ko­gu­kond. Pikk ran­na­joon tu­leks ühen­da­da kerg­liik­lus­tee­de ja suu­re­ma­te kes­kus­te­ga. Kuu­sa­lu on aja­loo­li­selt piir­kond, kus on roh­kem et­te­võt­lik­kust ja na­pib töö­kä­si.“
In­geld­rin Aug va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald: „Meil on Lau­rit­sa rest, Kuu­sa­lu see­li­kut­riip, re­gi­laul, kõ­ne- ja kir­ja­keel. Aga oli ka pii­ri­tu­se­ve­du, kuid piir­kon­da­de kon­ku­rent­si­või­me prog­ram­mi toel te­hak­se pii­ri­tu­se­veo loo koh­ta kes­kus Purt­ses­se, meie jaoks on see rong läi­nud. Prae­gu puu­dub val­las vaa­de me­re­le, me­re­po­tent­siaal on ka­su­ta­ma­ta et­te­võt­lu­se, val­la tu­lu­de ja mak­su­maks­ja siia­too­mi­seks. Tu­leks aren­da­da si­se-ja vä­lis­tu­ris­mi.“

Kuu­sa­lu val­la juh­ti­mi­ne   

Kris­to Pa­lu va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald: „Toon esi­le kolm olu­list punk­ti me ma­ni­fes­tist. Val­la­va­ne­ma va­li­mi­ne kon­kur­si­ga, val­la­va­nem peab ole­ma val­la te­gev­juht, mit­te po­lii­tik. Po­lii­ti­ka on vo­li­ko­gu pä­rus­maa. Ta­ha­me väl­ja mur­da har­ju­mus­pä­ra­sest, et on koa­lit­sioon ja opo­sit­sioon. Vo­li­ko­gu ta­san­dil toi­muks tee­ma­de-põ­hi­ne koa­lit­sioo­niot­si­mi­ne – pa­ri­mad ideed kon­ku­ree­ri­vad. Ta­ha­me rakendada ka kaa­sa­vat ee­lar­vet.“
Mar­gus Soom: „Ma­jan­du­s­ot­su­sed pea­vad ole­ma ma­jan­dus­li­kult põh­jen­da­tud, po­lii­ti­li­sed ot­su­sed jää­gu eel­mi­ses­se ühis­kon­da. Val­la­va­nem va­li­da kon­kur­si­ga – see on Kuu­sa­lu val­las ju­ba ol­nud ja töö­tas ühe va­li­mis­pe­rioo­di, ku­ni val­la­va­nem hak­kas ka kan­di­dee­ri­ma. Prae­gust koa­lit­sioo­ni ise­loo­mus­tab tee­rul­li­men­ta­li­teet, liialt kaua on ol­dud ot­sus­ta­mi­se juu­res. Kuu­sa­lu vald va­jab uut juh­ti­mist.“
An­ne Kii­las­pää: „Era­poo­le­tus tu­leks hää­le­tu­selt ära võt­ta. Kui rah­vas on sind va­li­nud, ei saa ol­la era­poo­le­tu. Taas­ta­da tu­leks val­la kõi­gis asu­tus­tes täh­ta­ja­li­sed le­pin­gud,  et kaoks onu­po­ja­po­lii­ti­ka. Võib-ol­la te­hak­se tööd häs­ti, aga võib tun­du­da, et on­gi pai­ka pan­dud. Kü­la­va­ne­maid tu­leb täht­sus­ta­da roh­kem, kaa­sa­ta ko­gu­kon­da. Se­ni po­le Kuu­sa­lu-Lok­sa val­la üht­set üldp­la­nee­rin­gut.“
Ur­mo Ris­ti­saar Ühi­sest Ko­dust: „Väl­jast too­dud val­la­va­ne­mad tih­ti po­li­ti­see­ru­vad, ei ole la­hen­dust, kui­das era­poo­le­tuks jää­da. Meil on plaa­nis lii­ku­da rah­va­le lä­he­ma­le, alus­ta­tud on rah­va­ko­gu pro­jek­ti­ga. Val­la juh­ti­mi­ne on elav or­ga­nism, prae­gu pal­ju ehi­ta­tak­se, tu­leb te­ha de­tailp­la­nee­rin­guid, an­da väl­ja ehi­tus­lu­ba­sid.“
Ur­mas Kirt­si: „Lii­gu­me osa­lus­de­mok­raa­tia poo­le, sea­dus sä­tes­tab, mis­moo­di toi­mub val­la juh­ti­mi­ne, vas­tu­tus on vo­li­ko­gul. Valimislu­ba­dus­te­ga an­tak­se sel­ge siht, kui­das val­da aren­da­da järg­mi­se 4 aas­ta­ga.“
Er­ki Vai­nu EK­REst: „On kor­rup­tiiv­ne mee­tod, kui­das Kuu­sa­lu val­da ju­hi­tak­se, sar­na­ne ju­ba Tal­lin­na­ga. Kuu­sa­lu val­las on üks ja sa­ma selts­kond ol­nud või­mul vii­ma­sed kaks va­li­mis­pe­rioo­di. Va­li­mi­sed toi­mu­vad sel­leks, et tuua uu­si nä­ge­mu­si. Iga võim lä­heb ha­puks, pi­kalt või­mul ol­nud ini­me­sed muu­tu­vad mu­ga­vaks. Kas on vii­ma­se nel­ja aas­ta­ga val­las pa­re­maks näi­nud, mi­na ei näe. Kaa­sa­ta tu­leks rah­vast pa­re­mi­ni, val­laee­lar­ve te­ha lä­bi­näh­ta­va­maks, te­ha rah­va­hää­le­tu­si- ja kü­sit­lu­si. Mai­ri­ka Ra­ja­vä­li on meie val­la­va­ne­ma­kan­di­daat.“
Ras­mus Me­ri­voo: „Olu­kord on muu­tu­nud, meil on sot­siaal­mee­dia. Kõik le­kib ja on ava­lik. Kõik me rää­gi­me kaa­sa­mi­sest, on ühi­sed ees­mär­gid, kü­si­mus on, kui­das see selts­kon­d koos töö­le pan­na, et ei te­kiks või­mu­män­gu, et üks re­žis­söör ei ot­sus­taks kõi­ge üle.“
Jaa­nus Hein Ees­ti Kes­ke­ra­kon­nast: „Meil on plaan vaa­da­ta vo­li­ko­gu ko­mis­jo­ni­de arv üle, abi­val­la­va­ne­mad ar­va­ta val­la­va­lit­su­se liik­me­teks. Ta­ga­da val­la täi­so­sa­lu­se­ga äriü­hin­gu­te juh­ti­de aruand­lus vo­li­ko­gu is­tun­gil vä­he­malt kord aas­tas. Kui­das ta­he­tak­se töö­le saa­da rah­va­ko­gu, kui ei ole kü­la­va­ne­ma­te ko­gu käi­ma saa­dud? Roh­kem peaks ole­ma et­te­pa­ne­kuid kü­la­ko­gu­kon­da­delt.“
Sand­er Aas­na: „Võrd­len val­la juh­tor­ga­neid era­sek­to­ri ko­ge­mu­se­ga. Val­la juh­tor­gan tee­nin­dab val­lae­la­nik­ke, hin­na­ta saab klien­di­ra­hu­lo­lu­ga. Sel­le ase­mel, et vo­li­ko­gus te­ge­le­da koa­lit­sioo­ni ja opo­sit­sioo­ni va­he­li­se kemp­le­mi­se­ga, on va­ja te­ge­le­da konst­ruk­tiiv­se aru­te­lu­ga. Re­gu­laar­selt tu­leb hin­na­ta va­li­ja­te ra­hu­lo­lu.“

Lok­sa­ga lii­tu­mi­sest ja sa­da­ma­test

Vas­tas­tik­ku esi­ta­tud kü­si­mus­test üks hu­vi­ta­va­maid oli EK­RE kü­si­mus Kes­ke­ra­kon­na­le – Lok­sa on Kes­ke­ra­kon­na kants, kas Kes­ke­ra­kond toi­me­tab Lok­sa lin­na ja Kuu­sa­lu val­la ühen­da­mi­se osas eda­si. Lai­vi Kir­si­puu vas­tas, et prae­gu se­da ei aru­taks, pä­rast va­li­misi sel­gub, kas ha­ka­tak­se lii­tu­mis­kõ­ne­lu­si pi­da­ma.
Ühi­se Ko­du kü­si­mus va­li­mis­lii­du­le Üks Kuu­sa­lu Vald oli val­la sa­da­ma­te koh­ta. Mar­ti Hääl üt­les, et oma­va­lit­sus ei saa sa­da­ma­te ope­ree­ri­mi­se­ga ise te­ge­le­da, saab eden­da­da koos­tööd erai­nit­sia­tii­vi­ga – peab tund­ma, et oled te­re­tul­nud. „Me ole­me Ha­ra sa­da­mas­se pa­nus­ta­nud, on jahtk­lu­bi, pur­je­kool, lap­sed saa­vad me­re­ha­ri­dust, on me­re­pääs­te­laag­rid. Kõik on teh­tav. Aga me ei ole aru saa­nud, et vald oleks sel­les kü­si­mu­ses tu­ge and­nud,“ sõ­nas ta.
An­ne Kii­las­pää uu­ris Ühi­selt Ko­dult, kui­das näe­vad järg­mi­sel nel­jal aas­tal vo­li­ko­gu pa­re­mat töö­või­ma­lust.                                                                                                                                                                              Ur­mas Kirt­si: „Meil on vo­li­ko­gu liik­me va­li­mi­sed ja loo­dan, et va­li­jad tee­vad tar­gad ot­su­sed ja vo­li­ko­gus­se tu­le­vad ini­me­sed, kel on aus sü­da­me­tun­nis­tus ja sel­ge mõt­le­mis­viis. Olen nõus rää­ki­ma kõi­gil tee­ma­del kõi­gi­ga, ka Lok­sa lin­na ühi­ne­mi­sest, aga ju­tul peab ole­ma ju­met.“

valimisliidust Arenev Kuusalu Vald, JAANUS HEIN, LAIVI KIRSIPUU ja AIVO JÕESAAR SANDER AASNA.

valimisliidust Arenev Kuusalu Vald, JAANUS HEIN, LAIVI KIRSIPUU ja AIVO JÕESAAR SANDER AASNA.

Kü­si­mu­sed saa­list – ko­mis­jo­ni­dest, spor­di­koo­list, ha­ri­du­sest

Nä­kial­li­ka pe­re­mees Pee­ter Ki­vi­mäe kü­sis kan­di­dee­ri­ja­telt, mis alu­sel ka­vat­se­tak­se mää­ra­ta vo­li­ko­gu ko­mis­jo­ni­de liik­meid – kas val­la või­mu­le ka­su­li­kult?
Mar­ti Hääl vas­tas, et ee­lis­ta­tult tu­leks ko­mis­jo­ni­des­se võt­ta as­ja­tund­jaid, ole­ne­valt tee­mast tu­leks ar­va­must kü­si­da ko­gu­kon­nalt, ke­da see puu­du­tab.  
Mar­gus Soom mee­nu­tas, kui­das oli kaks aas­tat ee­lar­ve­ko­mis­jo­ni esi­mees ja komp­lek­tee­ris mees­kon­na, kut­sus ka oma ala as­ja­tund­jaid, kuid üle poo­le pi­did ole­ma koa­lit­sioo­nist. Ta rää­kis ka sel­lest, kui­das ko­mis­jon jäi Kiiu mõi­sa re­konst­ruee­ri­mi­se osas eriar­va­mu­se­le.
Su­lev Vald­maa sõ­nas, et ko­mis­jo­ne võiks ol­la vä­hem ja koos­ne­da oma ala as­ja­tund­ja­test.  
Ur­mas Kirt­si üt­les, et prae­gu on vo­li­ko­gu ko­mis­jo­ne 9, igas kesk­mi­selt 11-12 ini­mest. Kõi­gi­le va­li­mis­lii­tu­de­le ja era­kon­da­de­le on an­tud õi­gus ni­me­ta­da en­da esin­da­jad ko­mis­jo­ni­des­se. Ko­mis­jo­ni­dest 8 töö­ta­sid ak­tiiv­selt. Re­vis­jo­ni­ko­mis­jon Su­lev Vald­maa juh­ti­mi­sel te­gi tub­lit tööd, et lei­da kor­rupt­sioo­ni.
Lai­vi Kir­si­puu mär­kis, ko­mis­jo­ni­des­se peak­sid kuu­lu­ma need, kes on vald­kon­na­ga kur­sis.
San­der Aas­na täien­das, et val­las on kom­pe­tent­seid ini­me­si, ke­da kut­su­da kaa­sa rää­ki­ma.
Ka­ra­tet­ree­ner Priit Se­li kü­sis, kas Kuu­sa­lu val­da võiks sar­na­selt kuns­ti­de koo­li­ga te­ha spor­di­kool. Kõik vas­ta­jad olid se­da meelt, et kä­su­kor­ras üle­valt poolt se­da te­ha ei ta­suks, spor­dik­lu­bid val­las töö­ta­vad häs­ti, aga kui klu­bid soo­vi­vad, oleks mõel­dav.
Hei­di Ede­la suu­nas oma kü­si­mu­se va­li­mis­lii­du­le Üks Kuu­sa­lu Vald – nen­de nä­ge­mus ha­ri­du­se võr­gus­ti­kust Kuu­sa­lu val­las. Ku­na ha­ri­du­se tee­mal soo­vi­sid oma sei­su­koh­ti tut­vus­ta­da ka tei­sed kan­di­daa­did, suu­nas Mart Mar­di­sa­lu kü­si­mu­se kõi­gi­le.
Mar­ti Hääl vas­tas, et Kuu­sa­lu val­las võiks ol­la 8 väi­kest alg­koo­li, üks sel­li­ne näi­teks Lee­sil. See ta­gaks väi­kes­te­le koo­li­las­te­le koo­li­rõõ­mu ja või­mal­daks efek­tiiv­se­malt ära ka­su­ta­da val­la­le kuu­lu­vat kin­nis­va­ra. An­naks või­ma­lu­se la­hen­da­da Kuu­sa­lu kesk­koo­li ruu­mi­kit­si­ku­se prob­lee­mi – või­mal­daks pei­de­tud re­ser­vid jul­gelt ja kau­ge­le ula­tu­valt üle vaa­da­ta.
Mar­gus Soom soo­vi­tas, et Kuu­sa­lu koo­li ruu­mi­kit­si­kust saaks la­hen­da­da, kui osa õpi­la­si Kol­ga koo­li pai­gu­ta­da, aga see nõuab lap­se­va­ne­ma­te­ga lä­bi­rää­ki­mi­si. Kuu­sa­lu koo­li juur­de tu­leks ra­ja­da algk­las­si­de ma­ja ja muu­si­ka­kool.
Hei­go Vi­ja opo­nee­ris, et lap­se­va­ne­mal on õi­gus lap­se­le kool va­li­da. Rii­gi­güm­naa­siu­mi koh­ta üt­les ha­ri­dus­mi­nis­tee­rium, et see te­hak­se Kuu­sa­llu kui ne­li naa­be­ro­ma­va­lit­sust oma­va­hel kok­ku le­pi­vad, aga se­da ei sün­di­nud. Kuu­sa­lu koo­li­ma­ja osas tu­leb mõel­da ka sel­le­le, et kui uus hoo­ne val­mis, on va­ja va­na ma­ja re­no­vee­ri­da.
Su­lev Vald­maa tõ­des, et õpe­ta­ja­te puu­dus on suur, tu­leb lei­da la­hen­dus, kui­das saa­da val­da häid õpe­ta­jaid. Kuu­sa­lu val­la uuel juht­kon­nal tu­leks mõel­da ha­ri­du­se si­su­le – kui­das ka­su­ta­da kaa­saeg­set teh­no­loo­giat.
Ma­dis Jõ­gi pak­kus, et vald võiks ra­ja­da õpe­ta­ja­te­le ma­ja, pa­nus­ta­da ini­mes­tes­se.
Lai­vi Kir­si­puu ütles, et koo­lid on kal­lid üle­val pi­da­da, aga lap­sed on me tu­le­vik, Kuu­sa­lu kool tu­leks kor­da te­ha, et lap­sed sin­na ma­huk­sid.
San­der Aas­na li­sas, et lap­sed pea­vad tur­va­li­selt koo­li ja ta­ga­si saa­ma, kau­ge­ma­test kes­kus­test ei lä­he koo­li­de­ni kerg­liik­lus­teid.
An­ne Kii­las­pää lau­sus, et Kuu­sa­lu kesk­koo­li on va­ja kas rii­gi­ga või rii­gi­ta, ole­ma peak­sid nii Kuu­sa­lu, Kol­ga kui ka Vi­ha­soo kool. Sa­mas ta­suks mõel­da, miks Nee­me õpi­la­ne tu­leb Kuu­sa­lu koo­li, kuid Kol­gast, Lok­salt, ka Kuu­sa­lust ki­pu­tak­se Tal­lin­na koo­li.

 
      

0

Lok­sa ei saa­nud bus­si­ter­mi­na­li re­konst­ruee­ri­mi­seks EA­Silt toe­tus­ra­ha, sest lin­na fi­nants­või­me­kus on ma­dal.

Lok­sa lin­na­va­lit­sus sai EA­Si nõu­ko­gult kir­ja Lok­sa bus­si­jaa­ma re­konst­ruee­ri­mi­seks esi­ta­tud taot­lu­se ra­hul­da­ma­ta jät­mi­se koh­ta. Lok­sa linn taot­les piir­kon­da­de kon­ku­rent­si­või­me tu­gev­da­mi­se in­ves­tee­rin­gu­te toe­tus­te prog­ram­mist 310 250 eu­rot, bus­si­jaa­ma re­konst­ruee­ri­misp­ro­jek­ti ko­gu­mak­su­mus on 365 000 eu­rot, Lok­sa lin­na omao­sa­lus 54 750 eu­rot.                  
EA­Si ot­su­se põh­jen­du­ses on lau­sed: „Ku­na taot­le­ja fi­nants­või­me­kus ei ole pro­jek­ti el­lu­vii­mi­seks pii­sav, siis puu­dub kind­lus, et ka täien­da­va­te te­ge­vus­te fi­nant­see­ri­mi­se või­me­kus on reaal­selt ole­mas ning pro­jekt suu­de­tak­se el­lu viia. Pro­jek­ti ei ole või­ma­lik pla­nee­ri­tud aja­ka­va ko­ha­selt el­lu viia. Taot­le­ja ne­to­võ­la­koor­mus on üle lu­ba­tud piir­mää­ra ja kor­ri­gee­ri­mis­me­net­lu­se­ga peaks taot­le­ja fi­nants­või­me­kus jõud­ma piir­mää­ra sis­se al­les 2018. aas­ta lõ­puks, vas­ta­sel ju­hul alus­ta­tak­se sa­nee­ri­mi­se­ga. See­ga ei vas­ta Lok­sa lin­na­va­lit­sus vä­he­malt 2018. aas­ta lõ­pu­ni ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se ük­su­se fi­nants­juh­ti­mi­se sea­du­se pa­rag­rahv 34 lõi­ke 1 tin­gi­mus­te­le.“
Hal­dus­re­for­mi käi­gus jäe­ti Lok­sa linn Kuu­sa­lu val­la­ga liit­ma­ta, kui­gi Põh­ja-Ees­ti piir­kond­lik ko­mis­jon te­gi sel­li­se et­te­pa­ne­ku. Va­ba­rii­gi va­lit­sus hin­das 2700 ela­ni­ku­ga Lok­sa hal­dus­suut­li­kuks.
Sõ­nu­mi­too­ja pa­lus Lok­sa fi­nants­või­me­ku­se ja hal­dus­suut­lik­ku­se koh­ta kom­men­taa­ri ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­milt, mil­le hal­du­sa­las on ka re­gio­naal­mi­nis­ter – kas Lok­sa lin­na liit­ma­ta jät­mi­sel ei pee­tud ma­da­lat fi­nants­suut­lik­kust olu­li­seks või ei tea­tud Lok­sa ra­ha­list olu­kor­da?
Ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi ava­li­ke su­he­te osa­kon­na peas­pet­sia­list Ka­rel Han­ni vas­tas: „Va­lit­sus ei ole ot­su­se te­ge­mi­sel väit­nud, et selle põh­ju­seks on Lok­sa lin­na pii­sav hal­dus­suut­lik­kus. Lok­sa lin­na ühen­da­ma­ta jät­mist põh­jen­da­ti sel­le­ga, et Kuu­sa­lu vald ja Lok­sa linn on kaks vä­ga eral­di­seis­vat oma­va­lit­sust, mil­le ela­ni­ke va­hel puu­dub üh­te­kuu­lu­vus­tun­ne, ning vaa­ta­ma­ta mit­me­te­le koos­tööal­ga­tus­te­le ei ole toi­mi­vat si­du­sust ning kaks oma­va­lit­sust ei ole se­ni in­teg­ree­ru­nud ter­vik­li­kuks tee­nus­piir­kon­naks ja asus­tus­süs­tee­miks.“
Ta mär­kis, et sa­mas juh­tis hal­dus­re­for­mi Põh­ja-Ees­ti piir­kond­lik ko­mis­jon Lok­sa lin­na ma­da­la­le fi­nants­või­me­ku­se­le tä­he­le­pa­nu ja see on li­sa­tud va­lit­su­se 15. juu­ni pro­to­kol­li­li­se ot­su­se se­le­tus­kir­ja.
Va­lit­su­se ot­su­se se­le­tus­kir­jas on Põh­ja-Ees­ti piir­kond­li­ku ko­mis­jo­ni sei­su­ko­ha üle­vaa­tes lau­se: „Lok­sa lin­na fi­nants­või­me­kus on ma­dal.“
„Kehv fi­nants­või­me­kus võib tek­ki­da ka suu­res oma­va­lit­su­ses, kui teh­tud fi­nant­sot­su­sed ei ole en­ne põh­ja­li­kult lä­bi mõel­dud. Prae­gu­sel ju­hul on ras­ke väl­ja tuua, et Lok­sa keh­va fi­nants­või­me­ku­se põh­ju­seks oleks nen­de väik­sus, sest tei­sed sa­ma­su­gu­sed väi­ke­sed või nen­dest veel­gi väik­se­mad oma­va­lit­su­sed ei ole sa­mas olu­kor­ras. Siis­ki, kui Lok­sa linn ja Kuu­sa­lu vald soo­vi­vad tu­le­vi­kus ise ühi­ne­da, on neil sel­leks kõik või­ma­lu­sed ole­mas,“ kom­men­tee­ris Ka­rel Han­ni.
Sõ­nu­mi­too­ja kü­sis Lok­sa lin­na­pealt Vär­ner Loots­man­nilt, kui suur on prae­gu­seks Lok­sa lin­na lae­nu­koor­mus ja kas pea­le bus­si­jaa­ma on Lok­sal veel in­ves­tee­rin­gu­va­ja­du­si, mil­le­le ei saa toe­tust taot­le­da vä­he­malt 2018. aas­ta lõ­pu­ni, ning kui tõe­näo­li­ne on, et fi­nants­või­me­kus sel­leks ajaks taas­tub.
Sõnumitooja trükkimineku ajaks ei vastanud linnapea toimetuse e-kirjadele ega telefonikõnedele.

0

Suu­rim ül­la­tus oli, et His­paa­nias toe­tak­se Lea­der-prog­ram­mist te­ge­vu­si töö­tu­te­ga.

MTÜ Aren­dus­ko­da Lea­der-piir­kond, ku­hu kuu­lu­vad Kuu­sa­lu, Vi­hu­la, Ta­pa ja Kad­ri­na vald ning Lok­sa linn, kor­ral­das hin­da­mis­ko­mis­jo­ni ja ju­ha­tu­se liik­me­te­le ning te­gev­mees­kon­na­le õp­pe-mo­ti­vat­sioo­ni­rei­si His­paa­nia ku­ning­rii­gi Mad­rii­di ja Va­len­cia pro­vint­si­des­se. Kaa­sa kut­suti ka Sõ­nu­mi­too­ja aja­kir­ja­nik.

Reis toi­mus seo­ses lä­hi­ajal käi­vi­tu­va koos­tööp­ro­jek­ti­ga „Rah­vus­va­he­li­ne koos­töö sääst­va tu­ris­mi aren­guks rah­vus­par­ki­de piir­kon­da­des“. Li­gi nä­da­la, 3.-9. sep­temb­ri­ni, kest­nud ring­sõi­du prog­ram­mis olid ja­lu­tus­käi­gud suu­re­ma­tes lin­na­des Mad­ri­idis, Va­len­cias ja aja­loo­lis­te vaa­ta­mis­väär­sus­te poo­lest üheks ilu­sa­maks väi­ke­lin­naks pee­ta­vas To­le­dos ning koh­tu­mi­sed-eks­kur­sioo­nid rah­vus- ja loo­dus­par­ki­des, kus sai nä­ha, kui­das töö­ta­vad ko­ha­li­kud et­te­võt­jad.

Pea­lin­nas Mad­ri­idis koh­tus Aren­dus­ko­ja 14liik­me­li­se gru­pi­ga Ees­ti kon­sul His­paa­nias Kers­ti Lu­ha. Ta rää­kis saat­kon­na tööst – ku­na His­paa­nias­se on ela­ma asu­nud ar­vu­kalt eest­la­si, tu­leb te­ge­le­da nen­de isi­ku­do­ku­men­ti­de uuen­da­mi­se­ga, las­te koo­li­kü­si­mus­te­ga, pen­sio­ni­tee­ma­de ja muu sel­li­se­ga. Ees­tist uu­ri­tak­se pea­mi­selt, ku­hu His­paa­nias võiks os­ta kin­nis­va­ra, ena­mas­ti tun­tak­se hu­vi ran­ni­ku­piir­kon­na vas­tu. Si­se­maa­le, mis suu­res osas on kõr­be­li­ne, asu­vad ela­ma ük­si­kud eest­la­sed ja siis val­da­valt seo­ses töö või äri­ga.   

Lea­der-ra­had on suu­na­tud tu­ris­mi ja et­te­võt­lu­se aren­guks

Mad­rii­di lä­he­dal asu­va Lea­der-piir­kon­na LAG Aso­cia­cion Pa­ra El De­sar­rol­lo In­teg­ral De La Sier­ra Oes­te De Mad­rid esin­da­ja­te­ga koh­tu­mi­sel kuul­si­me, et pä­rast ma­jan­dus­su­ru­tist on ha­ka­tud His­paa­nias eel­kõi­ge toe­ta­ma et­te­võt­lu­se­ga seo­tud pro­jek­te – tu­ris­mi, põl­lu­ma­jan­dust, ko­ha­li­ke too­de­te val­mis­ta­jaid. Ku­na asu­tak­se Mad­ri­idi lä­hialal, võib se­da piir­kon­da ni­me­ta­da ka pea­lin­na köö­gi­vil­jaaiaks.

Üha enam pan­nak­se rõh­ku tu­ris­miob­jek­ti­de kor­ras­ta­mi­se­le ja üld­se maa­tu­ris­mi aren­da­mi­se­le – Lea­der-toe­tu­si an­tak­se aja­loo­li­selt väär­tus­li­ke hoo­ne­te ja ra­ja­tis­te re­konst­ruee­ri­mi­seks, mat­ka­ra­da­de ja muu­seu­mi­de, tu­ris­miin­fo­punk­ti­de, söö­gi­koh­ta­de ra­ja­mi­seks ning ak­tiiv­se puh­ku­se­ga seo­tud tee­nus­te jaoks. Olu­li­sel ko­hal on vei­ni- ja söö­gi­tu­rism koos loo­dus­tu­ris­mi­ga.

His­paa­nia maa­piir­kon­da­de eri­pä­ra on en­di­selt, et pal­jud nai­sed on ko­du­sed. Lea­der-ra­ha ja­ga­tak­se seal et­te­võt­mis­te­le, mil­le­ga meil te­ge­leb Töö­tu­kas­sa – õpe­ta­tak­se ka­su­ta­ma ar­vu­tit, jul­gus­ta­tak­se nai­si pa­nus­ta­ma ühis­kond­lik­ku el­lu, hak­ka­ma et­te­võt­ja­teks ehk FIE­deks, mi­ne­ma pal­ga­töö­le. Nõus­ta­tak­se, kui­das koos­ta­da CVd, kir­ju­ta­da aval­dust töö­le asu­mi­seks, käi­tu­da tööin­terv­juu­del. Noo­re­ma põlv­kon­na nai­sed on olu­li­selt ise­seis­va­mad, koo­li­tu­sed on roh­kem suu­na­tud kes­kea­lis­te­le ja va­ne­ma­te­le pe­ree­ma­de­le.

Kõi­ge suu­rem ül­la­tus oli ja kü­si­mu­si te­ki­tas, et Lea­der-ra­ha an­tak­se His­paa­nias ka nei­le te­ge­vus­te­le, mi­da Ees­tis ei toe­ta­ta, ku­na on oma­va­lit­sus­te või rii­gi üle­san­ne.

His­paan­la­sed sel­gi­ta­sid, et kõi­ge täht­sam on ko­ha­lik areng, riik ja oma­va­lit­su­sed ei suu­da kõi­ke va­ja­lik­ku ra­has­ta­da, ai­tab ka Lea­der-prog­ramm. Olu­li­ne on üles ehi­ta­da inf­rast­ruk­tuur sel­leks, et tu­rism are­neks ja tooks piir­kon­da ra­ha juur­de, an­naks ko­ha­li­ke­le tööd.

Hu­vi pak­kus ka seal­ne kont­rol­li­meh­ha­nism – igal aas­tal kont­rol­li­tak­se ra­has­ta­tud pro­jek­te pis­te­li­selt.

Rii­si­kas­va­tus ja olii­vi­toot­mi­se muu­seum

His­paa­nia kuu­lus pan­ni­roog pael­la on al­gu­se saa­nud Va­len­cia piir­kon­nast, esialg­selt oli see ka­lu­ri­te õh­tu­ne söök, kus ka­su­ta­ti päe­val müü­ma­ta jää­nud saa­ki ning lõu­na­söö­gist al­les jää­nud rii­si. Pael­la rii­si kas­va­ta­tak­se His­paa­nias ko­ha­peal. Rii­si­kas­va­tu­se tõid sin­na araab­la­sed kolm­sa­da aas­tat ta­ga­si.

Aren­dus­ko­ja rei­sig­ru­pi­le tut­vus­ta­sid Oli­va-Pe­go rah­vus­par­gis toi­mu­vat rii­si­toot­mist ko­ha­li­kud väi­keet­te­võt­jad, õde-ven­da Pau­la ja Vi­cent Do­mo­ni­quis Ro­vi­ra, kel­le pe­reet­te­võ­te kas­va­tab rii­si 90 hek­ta­ril. Kok­ku on 1200hek­ta­ri­li­se loo­dus­par­gi mä­ge­de­va­he­li­sel la­guu­nia­lal põl­lu­kul­tuu­re 1000 hek­ta­ril, mil­lest pool on rii­si­põl­lud. Na­tu­ra-alal toot­mi­sel on omad reeg­lid ning toot­ja­te­le maks­tak­se toe­tust. Ku­na te­gu on loo­dus­par­gi­ga, on mäe­kül­ge­del mat­ka­ra­jad ja lin­nu­vaat­lus­pai­gad ning piir­kon­na floo­rat-fau­nat tut­vus­ta­vad in­fo­tahv­lid.   

Rii­si­toot­jad ju­tus­ta­sid, et nen­de va­nai­sa töö­tas aas­taid rii­si­kas­va­tu­ses, siis hak­kas ise rii­si­kas­va­ta­jaks, mõ­ne aja pä­rast ot­sus­tas lõ­pe­ta­da. Uues­ti alus­ta­ti ta po­ja init­sia­tii­vil, nüüd te­ge­leb sel­le­ga kol­mas põlv­kond. Esial­gu toi­me­ta­ti omaet­te, kuid siis saa­di aru, et koos on liht­sam. Põl­lu­tööd ja saa­gi­ko­ris­tus käi­vad teis­te põl­lu­pi­da­ja­te­ga ühi­selt, koo­pe­ra­tii­vis.

Rii­si tu­rus­ta­tak­se in­ter­ne­ti kau­du, too­dan­gut os­te­tak­se His­paa­nia lin­na­des­se, Sak­sa­maa­le, Ing­lis­maa­le. Ku­na rii­si­toot­mi­sest ai­nult ära ei ela, ni­me­ta­vad nad se­da pi­gem elu­stii­li et­te­võt­mi­seks, mil­le kõr­valt te­hak­se pal­ga­tööd mu­jal. Pe­rel on ka oma res­to­ran ja man­da­rii­ni­kas­va­tus.

Omaet­te ela­mus oli lõu­na­söök Col­me­na­ri lin­na­ke­se pe­re­res­to­ra­nis-vei­ni­keld­ris, kus pe­re­mees ja pea­kokk Nar­ci­so Fi­que­roa tut­vus­tas es­malt en­da­teh­tud vei­ne, söö­gi­saa­lis pak­kus His­paa­nia roo­gi. Pe­re­mees tõi toi­dud ko­ha­le suur­te kaus­si­de ja pan­ni­de­ga, ja­gas ise ja pa­ni kü­la­li­si toi­du­ja­ga­ja rol­li. Võõ­rus­ta­ja rõõ­mus meel, va­he­tu suht­le­mi­ne ja sel­gi­tav jutt muut­sid lõu­na­ta­mi­se lõ­bu­saks eks­kur­sioo­niks His­paa­nia köö­git­ra­dit­sioo­ni­des­se.

Cas­til­la-La Manc­ha piir­kon­na olii­vi­väl­ja­de va­hel paik­ne­va Mo­ra kü­la olii­viõ­li muu­seu­mis ja suu­res õli­te­ha­ses sai üle­vaa­te olii­vi­de kas­va­ta­mi­sest ja õli­toot­mi­sest va­ra­se­mast ajast tä­na­päe­va­ni.

His­paa­nias on üle 200 õli­puu­lii­gi, maail­mas on kok­ku üle 500. Ühe ki­log­ram­mi õli saab 21 ki­log­ram­mist olii­vi­dest. Nor­maal­ne on väi­keet­te­võt­jal pi­da­da vä­he­malt 1000 õli­puud, siis on te­ge­vus ka­sum­lik.

La Manc­ha ja ran­ni­kua­la mat­ka­ra­jad

Üks To­le­do lin­na ar­vu­ka­test don Qui­jo­te-ku­ju­dest.

Üks To­le­do lin­na ar­vu­ka­test don Qui­jo­te-ku­ju­dest.

Ku­na La Manc­ha on üle maail­ma tun­tuks saa­nud tä­nu Cer­van­te­se teo­se­le don Qui­jo­test, ei saa­nud jät­ta kü­las­ta­ma­ta Con­sueg­ra kü­la, kus asu­vad kes­kaeg­ne kind­lus ja la­ge­da­te põl­du­de va­hel kõr­gen­di­kul 12 tuu­le­ves­kit, mille vas­tu Kur­va Ku­ju rüü­tel võit­les. Sel­lest ko­hast on ku­ju­ne­nud po­pu­laar­ne tu­ris­miob­jekt, mis kuu­lub lä­he­da­la­su­va­le To­le­do lin­na­le. His­paa­nia üks ar­hi­tek­tuu­ri­pär­le To­le­do on ot­se­kui don Qui­jo­te linn – te­ma ja ta kaas­la­se Sanc­ho Panc­ha ku­ju­sid on kaup­lus­te us­tel, ho­tel­li­de ees ja sees, par­ki­des ja väl­ja­ku­tel.

Kui Mad­ri­idi ümb­rus on pi­gem kõr­be­maas­tik, siis mi­da roh­kem me­re poo­le, se­da lop­sa­ka­mas lä­heb tai­mes­tik. Ran­ni­kua­lad on mä­gi­se­mad ja ro­he­li­sed. Mat­ka­ra­du ja tu­ris­ti­de­le pa­ku­ta­vaid ak­tiiv­seid te­ge­vu­si on His­paa­nia ran­ni­kul pal­ju. Plaažid ja uju­mis­ko­had asu­vad loo­dus­kait­sea­la­del, kui pee­si­ta­da-uju­da ei soo­vi, saab min­na mat­ka­ra­da­de­le.

Kait­sea­la­del on mit­med ran­ged kee­lud – ran­na­piir­kon­da­des on me­rel pai­gad, kus vee-elus­ti­ku kait­se­režii­mi tõt­tu ei to­hi ka­lu­rid ka­la püü­da. Mais­maal on keh­tes­ta­tud ehi­tus­pii­ran­gud ning mä­ge­de ja­la­mil on ma­ju, mi­da ha­ka­ti ra­ja­ma lu­ba­tud ehi­tu­sa­last

La Manc­ha kuul­sad tuu­le­ves­kid.

La Manc­ha kuul­sad tuu­le­ves­kid.

üles­poo­le, ehi­tus on pan­dud seis­ma, nõu­tak­se lam­mu­ta­mist.

De­nia – eest­las­te linn

Cos­ta Blan­ca ran­ni­kua­lal asuv me­reäär­ne lin­na­ke De­nia on saa­nud eest­las­te üheks lem­mi­ke­lu­pai­gaks, seal ja ümb­rus­kon­nas elab kok­ku 110 eest­last. Vih­ma sa­jab seal har­va, aas­tas on kesk­mi­selt 320 päi­ke­se­list päe­va.

De­nia paik­neb Mont­go mäe ja­la­mil, Va­len­cia ja Ali­can­te lin­na­de va­hel, mõ­le­mas­se suur­lin­na on li­gi 100 ki­lo­meet­rit.

Mä­gi ula­tub 753 meet­rit üle me­re­pin­na. Mont­go rah­vus­par­gi mat­ka­kes­ku­se mat­ka­ra­jad vii­vad mäk­ke ning on ot­se­kui kit­sad kruu­sa­teed. Ra­jad on eri­ne­va ras­ku­sast­me­ga, mäe ti­ppu pää­seb ka jalg­rat­ta­ga. Mäelt avane­vad maa­li­li­sed vaa­ted rah­vus­par­gi­le, mil­le pin­da­la on 2150 hek­ta­rit. Mäk­ke­tõu­suks ja ta­ga­si­mi­ne­kuks tu­leb kaa­sa võt­ta vä­he­malt 1,5 liit­rit vett.

Ko­ha­li­kud tu­ris­miet­te­võt­jad pa­ku­vad või­ma­lust sõi­ta ja­hi­ga ja imet­le­da me­relt mä­gist ran­na­joont. Boo­nus on, kui päi­ke­se­loo­jan­gul õn­nes­tub nä­ha del­fii­ne. Ka meie gru­pi ja­hi­sõit me­rel lõp­pes del­fii­ni­de imet­le­mi­se­ga.

Rei­si­selts­kon­na kom­men­taa­rid

Aren­dus­ko­ja te­gev­juht Hei­ki Vun­tus: „Käi­me õp­pe­rei­si­del, et nä­ha, kui­das mu­jal rii­ki­des Lea­der-prog­ram­mi el­lu viiak­se. Ee­lar­ve on His­paa­nia Lea­der-piir­kon­da­del olu­li­selt suu­rem, te­ge­le­tak­se ka sel­lis­te et­te­võt­mis­te­ga, mis meil on Töö­tu­kas­sa või sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi üle­san­ne. Mi­nu jaoks oli uu­dis see, et ju­hul, kui hoo­ne ei ole nõue­te­le vas­ta­valt ehi­ta­tud, nõu­tak­se His­paa­nias sel­le lam­mu­ta­mist. Et­te­võt­jad pea­vad sel­le­ga ar­ves­ta­ma.“           

Aren­dus­ko­ja hin­da­mis­ko­mis­jo­ni lii­ge Kad­ri Ida­vain Kuu­sa­lu val­last: „Hu­vi­tav oli, et Lea­der-prog­ramm te­ge­leb His­paa­nias ka töö­tu­te­ga ja eri­ti nais­te töö­hõi­ve­ga, ar­vu­tiõ­pe­tu­se­ga. Ül­la­tav oli, et His­paa­nia on suur ja kaa­saeg­ne riik, aga maa­nais­te­le on va­ja süs­ti­da ene­se­kind­lust, et nad ei jääks ko­dus­teks.“

Hin­da­mis­ko­mis­jo­ni lii­ge Lai­vi Kir­si­puu Lok­salt: „Rah­vus­par­gis näh­tud rii­si­põl­lud pa­nid mõt­le­ma, et kui on ees­märk, võib ära te­ha ka kõi­ge või­ma­tu­mad as­jad.“

Aren­dus­ko­ja ju­ha­tu­se lii­ge Hel­le Loots­mann Lok­salt: „Sil­ma jäi ühis­te­gut­se­mi­se val­mi­dus, mis on pii­ra­tud maa­res­sur­si tin­gi­mus­tes ots­tar­be­kas. Pee­tak­se va­ja­li­kuks te­gut­se­da mit­mel alal ehk paind­lik­ku ma­jan­da­mist – vei­ni­mõis näi­teks te­gut­seb ka toit­lus­tu­se vald­kon­nas. Me väi­ke­toot­ja­tel oleks meie tin­gi­mus­tes pal­ju üle võt­ta.“

Aren­dus­ko­ja rah­vus­par­ki­de-pro­jek­ti al­ga­ta­ja Sir­je Kuu­sik Kad­ri­na val­last: „Oli õpet­lik tea­da saa­da, mil­le­ga te­ge­leb His­paa­nias Lea­der-grupp, mis asub pea­lin­nast um­bes sa­ma kau­gel kui meie.“

0

Kuu­sa­lu ela­nik RAI­VO PAIS­TE on pos­ti­ta­nud Fa­ce­boo­ki-gru­pi­le Are­nev Kuu­sa­lu Vald ta­be­leid ja diag­ram­me va­li­mis­te koh­ta Kuu­sa­lu val­las.Valimised Kuusalu 92-2017 uurimiseks - Haridus_iga liitudes copy

Fa­ce­boo­ki-gru­pil Are­nev Kuu­sa­lu Vald on prae­gu­seks liik­meid üle 1500. Roh­kem kui kuu ae­ga on pea­mi­sed arut­lus­tee­mad ol­nud seo­tud va­li­mis­te­ga Kuu­sa­lu val­las. Pos­ti­ta­tak­se ni­me­kir­ja­de prog­ram­me, väi­del­dak­se val­lae­lu üle, tut­vus­ta­tak­se en­da ideid ning kri­ti­see­ri­tak­se vas­tas­kan­di­daa­te.

On ka sel­li­seid sa­ge­da­si pos­ti­ta­jaid-kaa­sa­rää­ki­jaid, kes ise vo­li­ko­gus­se ei kan­di­dee­ri. Üks sil­ma­tor­ka­va­maid ja põh­ja­li­ku­maid on Rai­vo Pais­te, kes toob rah­va­ni vi­sua­li­see­ri­tud and­meid ja ana­lüü­se va­li­mis­lii­tu­de/era­kon­da­de ni­me­kir­ja­de ning kan­di­daa­ti­de koh­ta.       

Es­malt pos­ti­tas ta kaks nä­da­lat ta­ga­si üle­vaa­te Kuu­sa­lu val­la kan­di­daa­ti­dest ot­se­kui harg­ne­va puu­na, mi­da saab ar­vu­tiek­raa­nil jäl­gi­da osa­de kau­pa – iga isi­ku ni­me­le klik­ki­des te­ma prae­gu­ne ja va­ra­sem kan­di­dee­ri­mi­ne ning va­li­mis­lii­du või era­kon­na ni­me­le klik­ki­des nen­de kan­di­daa­ti­de va­ra­se­mad lii­ku­mi­sed eri ni­me­kir­ja­de-va­li­mis­lii­tu­de va­hel.

Järg­mi­se­na pos­ti­tas ta mee­le­la­hu­tu­seks Kuu­sa­lu val­la va­li­mis­ni­me­kir­ja­de ast­ro­loo­gi­li­se vaa­te täht­ku­ju­de jär­gi. Kõi­ge enam on lõ­vi täht­ku­jus sün­di­nud kan­di­daa­te (20), vei­di vä­hem on sõn­ne, järg­ne­vad ka­lad ja vä­hid, kõi­ge vä­hem on jää­ra ja kak­si­ku­te täht­ku­jus sün­di­nuid (al­la 10).

Möö­du­nud nä­da­lal li­sas Rai­vo Pais­te ma­hu­ka ta­be­li Kuu­sa­lu val­las ja en­di­ses Lok­sa val­las kan­di­dee­ri­nu­te hääl­te­saa­gi koh­ta ala­tes esi­mes­test ko­ha­li­kest va­li­mis­test taa­si­se­seis­vu­nud Ees­tis aas­tal 1993, li­saks see­kord­sed uued tu­li­jad. Väl­ja on too­dud eri aas­ta­tel ko­ha­li­kel va­li­mis­tel saa­dud hää­led. Kok­ku on ta­be­lis 521 isi­kut.

Eel­mi­se nä­da­la lõ­pust on või­ma­lik tut­vu­da Rai­vo Pais­te koos­ta­tud ta­be­li­te­ga va­li­mis­lii­tu­de liik­me­te ha­ri­du­se ja kesk­mi­se va­nu­se koh­ta.

Iga­päe­va­selt et­te­võ­te­te juh­ti­mi­se­ga te­ge­lev Rai­vo Pais­te rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et sel­lis­te ta­be­li­te-ana­lüü­si­de koos­ta­mi­ne on pal­ju liht­sam, kui et­te­võt­te ma­jan­du­sa­na­lüü­si­de tegemi­ne: „Te­gu on ava­li­ke and­me­te­ga, pea­mi­selt va­li­mi­sed.ee le­helt, ül­dist taus­ta saab rah­vas­ti­ku­re­gist­ri pä­rin­gu­te­ga. And­med on nen­del leh­te­del ava­li­kult väl­jas, kuid esi­ta­tud nii, et neist on vä­ga kee­ru­li­ne üle­vaa­det saa­da, väi­ke­se prog­ram­mee­ri­mis­ko­ge­mu­se­ga saab aga esi­ta­da ta­be­li­na. Su­he­te vi­sua­li­see­ri­mi­seks puu­na ka­su­ta­sin töö­riis­ta Ku­mu.“

Ta üt­leb, et ei ole kel­le­gi vas­tu ega ka poolt. „Te­gin nii­sa­ma en­da­le üle­vaa­teks paar ta­be­lit ja tun­dus hu­vi­tav.“ En­ne, kui esi­me­se üle­vaa­te ava­li­kus­tas, tut­vus­tas se­da va­li­mis­lii­tu­de Are­nev Kuu­sa­lu Vald ja Ühine Ko­du esin­da­ja­te­le. Kom­men­tee­ri­ti, et vä­ga la­he.

„Mõt­le­sin, et teeks val­la­rah­va­le va­li­mi­sed pa­re­mi­ni jäl­gi­ta­vaks ja hu­vi­ta­va­maks. Kõi­ge hul­lem on, kui va­li­mas käib vä­he ini­me­si. Loo­dan, et mi­nu vi­sua­li­see­ri­tud and­med ai­ta­vad nä­ha puu­de ta­ga met­sa – et kes on ju­ba mi­da­gi tei­nud ja kui­das te­da hin­na­tud. Va­li­ja peaks saa­ma pii­sa­va üle­vaa­te, mi­da va­li­ku­te lan­ge­ta­mi­sel ka­su­ta­da,“ sel­gi­tab Rai­vo Pais­te.

„Neid ta­be­leid on lai­gi­tud ja kom­men­tee­ri­tud. Igaüks näeb seal mui­du­gi se­da, mi­da ta­hab nä­ha, aga loo­de­ta­vas­ti muu­da­vad ik­ka­gi pil­ti adek­vaat­se­maks. Ko­ha­li­kud va­li­mi­sed on ju suu­res­ti isi­ku­va­li­mi­sed.“

Üheks kõi­ge koo­mi­li­se­maks hin­dab ta täht­ku­ju­de jär­gi teh­tud ta­be­lit, mis on­gi mõel­dud mee­le­la­hu­tu­seks: „Ka­su­ta­sin üht liht­sat va­le­mit, mis sün­ni­kuu­päe­va­le vas­ta­va täht­ku­ju li­sab. Tu­le­mus võib pan­na mui­ga­ma, aga kui sü­ve­ne­da, on ka mõt­teai­net.“

Kü­si­mu­se­le, kas ta ise ei ole mõel­nud kan­di­dee­ri­mi­sest ko­ha­li­kel va­li­mis­tel, vas­tab Rai­vo Pais­te, et kui min­gi selts­kon­na­ga lii­tu­da, peab osa oma ot­sus­tu­sõi­gu­sest teis­te­le ära and­ma ning neid täies­ti usal­da­ma: „See on dist­sip­lii­ni­kü­si­mus. Ja usal­dus peab ole­ma mui­du­gi vas­tas­ti­ku­ne, va­li­mis­lii­tu­des ja era­kon­da­des see nii on­gi.“ En­da­koos­ta­tud ta­be­li­te koh­ta sõ­nab ta veel: „Seos­te hulk on mui­du­gi pii­ra­ma­tu, ela­me ju sa­mas val­las. Kui and­me­baa­si li­sa­da klas­si­kaas­la­sed, su­gu­la­sed või hõim­la­sed, saaks veel kee­ru­li­se­ma ja sa­mas sel­ge­ma pil­di, aga parem on siis­ki piir­du­da amet­li­ke and­me­te­ga.“

Üle­vaa­det saab nä­ha aad­res­sil  https://goo.gl/GVdmRq Sa­mas võib seal ka eral­di en­da­le hu­vi­ta­va vaa­te ku­va­da.