Neljapäev, 17. august 2017
Autorid Posts by Ülle Tamm

Ülle Tamm

770 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Suur­pea Too­ma­rah­va bus­si­pea­tu­ses­se pan­dud kul­tuu­ri­loo­li­ne in­fo­tah­vel on kin­gi­tus Ees­ti Va­ba­rii­gi­le 100. sün­ni­päe­vaks.

Suur­pea ko­gu­kond tä­his­tas pü­ha­päe­val, 6. au­gus­til 380. aas­ta möö­du­mist kü­la es­ma­mai­ni­mi­sest. Päev al­gas kü­la Lok­sa-pool­ses ot­sas Kär­ka tu­ris­mi­ta­lus, kus La­he­maa 10. to­ru­pil­li­päe­va­de raa­mes esi­ne­sid muu­si­kud Ii­ri­maalt ja Hol­lan­dist ning lõõts­pil­li­män­gi­ja Kert Krüs­ban an­samb­list La­he­maa Rah­wa­muu­si­kud.
Eda­si min­di kü­la­rah­va­ga Too­ma­rah­va bus­si­pea­tu­se juu­rde kü­lap­lat­si­le, kus hei­sa­ti küla lipp. Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si ter­vi­tas pi­du­li­si ja üt­les, et rii­gi­kant­se­lei on te­da vo­li­ta­nud Suur­pea ko­gu­kon­na­le üle and­ma prog­ram­mi „EV 100 igas kü­las“ plaa­ti: „Prog­ram­mi avaü­ri­tus oli 5. au­gus­til Vil­jan­di­maal. Har­ju­maa esin­da­ja­na esi­nes seal Kai­sa Kai­sel re­gi­lau­lu­ga. Prog­ram­mi raa­mes Ees­ti Va­ba­rii­gi­le sa­jan­daks sün­ni­päe­vaks kin­gi­tu­se tei­nud kü­lad saa­vad plaa­di, mis kin­ni­ta­tak­se kin­gi­tu­se kül­ge. Nõue on, et te­gu peab ole­ma kin­gi­ga, mis jääb al­les, on teh­tud ko­gu­kon­na­ga koos, ava­mi­sel toi­mub pi­du. Suur­pea saab tahv­li Kuu­sa­lu val­last esi­me­se­na, Har­ju­maal on see tei­ne tah­vel, esi­me­ne an­ti üle Jõe­läht­me val­las.“
Too­ma­rah­va bus­si­pea­tu­ses­se pai­gal­da­tud uue oo­te­pa­vil­jo­ni kõr­va­le sea­tud in­fo­tahv­lilt ee­mal­das kat­te kü­la­va­nem Tii­na Per­mi­nov: „Oo­te­pa­vil­jo­ni eest tä­na­me val­la­va­lit­sust, in­fo­tahv­li eest Eru La­he Ran­na­rah­va Selt­si ja sel­le eest­ve­da­jat Lin­da Met­saor­gu.“
Val­la­va­ne­malt saa­dud plaat kin­ni­ta­ti kaa­sa an­tud kru­vi­de­ga tahv­li kül­ge. Rai­vo Nurm­sa­lu La­he­maa Rah­wa­muu­si­ku­test män­gis lõõts­pil­lil paar tant­su­vii­si. An­samb­li laul­jad esi­ta­sid re­gi­lau­lu „Ei ole lu­ba tuu­lel tul­la“, mis pä­ri­neb Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nast.
Eru La­he Ran­na­rah­va Selt­si juht Lin­da Met­saorg tut­vus­tas tahv­li saa­mis­lu­gu: „See on osa Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­ku­sest toe­tust saa­nud jät­kup­ro­jek­tist „Pä­ris­pea pool­saa­re ran­na­loo­du­se õp­pe­ra­da­de in­fos­ten­did“. Pro­jekt al­gas 2009. aas­tal, kui ava­si­me Pä­ris­pea kü­la 750. aas­ta­päe­va pu­hul me­reäär­se mat­ka­ra­ja. Jät­ku­pro­jek­ti abil uuen­da­si­me Pä­ris­pea ra­da­de vii­ta­sid ja sten­de, pi­ken­da­si­me ra­da Suur­pea Too­ma­rah­va pea­tu­se­ni, pa­ni­me üles ne­li uut in­fo­tahv­lit.“
Kul­tuu­ri­loo­li­se tahv­li teks­tid ko­gu­ti kü­la­rah­va mee­nu­tus­test, kok­ku pa­ni Tii­na Per­mi­nov.  In­fo­tahv­li ku­jun­das Anu Kar­jat­se, kes joo­nis­tas sel­le jaoks kü­la ta­lu­de kaar­di. Suur­pea on val­da­valt pi­ki me­reäärt kul­gev ahel­kü­la. Kaar­dil on eral­di ära mär­gi­tud kõi­ge va­ne­mad  4 ta­lu ehk põ­lis­ta­lud, uue­mad ta­lud, sõ­ja­väe­lin­nak, kii­gep­lat­sid,  laut­ri­ko­had, ränd­rah­nud. 1934. aas­tal oli Suur­peal 39 ta­lu, prae­gu ela­tak­se 22 elu­ma­jas, su­vi­laid on 20.
Tahv­lil on fo­tod kü­last 1960nda­tel aas­ta­tel ning tä­na­päe­val toi­mu­nud ühis­test et­te­võt­mis­test. Kir­jas on lü­hi­üle­vaa­de kü­la es­ma­mai­ni­mi­sest 1637. aas­tal, kui Suur­pead ni­me­ta­tak­se va­ku­raa­ma­tus kü­laks. Tut­vus­ta­tak­se kü­lae­la­ni­ke te­ge­vu­sa­la­sid, selt­sie­lu ja koo­li­ha­ri­dust mi­ne­vi­kus ning tä­na­päe­val.
Pä­ris­pea kü­la 380. aas­ta­päe­va pi­du jät­kus ran­na­kee­le koo­li­tu­se­ga, õpe­ta­sid Rii­na Laa­ne­tu Tsit­rest ja He­li Kend­ra Vir­velt. Ran­na­keel­seid lu­gu­sid pa­ja­ta­sid Suur­pea va­ne­mad prouad Reet Ki­vi ja Helje Lillepool.
Kü­la­va­nem Tii­na Per­mi­nov: „La­si­me te­ha ka in­fo­tahv­li­le trü­ki­tud teks­ti­de ja pil­ti­de­ga vol­di­ku ning li­sa­si­me ing­li­se­keel­se teks­ti, neid trü­ki­ti 100. Ja­ga­si­me kü­la­lis­te­le ja kõi­gi­le pe­re­de­le kü­las.“
Kü­la­va­nem kom­men­tee­ris, et ran­na­keel pak­kus pi­du­lis­te­le hu­vi, mõ­ned­ki lu­ba­sid edas­pi­di ha­ka­ta käi­ma Lee­si rah­va­ma­jas ran­na­kee­le rää­ki­mi­se tun­di­des.

In­fo­tahv­lid ka ka­la­püü­gist, sõ­ja­väe­lin­na­kust ja ran­na­loo­du­sest
Lin­da Met­saorg kõ­ne­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et Pä­ris­pea pool­saa­re õp­pe­ra­da kul­geb möö­da ran­na­joont nüüd ka nõu­ko­gu­de ar­mee ku­na­gi­se ins­ti­tuu­di­hoo­ne me­re­pool­ses kül­jes, jõuab Suur­pea sa­da­mas­se ja lä­heb sealt eda­si kü­lap­lat­si­ni: „Sõ­ja­väe­lin­na­ku bus­si­pea­tu­se lä­he­du­ses on stend Suur­pea me­re­po­lü­goo­ni ja sõ­ja­väe­lin­na­ku koh­ta. Sa­da­ma juu­res on stend ka­la­püü­gist ja ka­la­kait­sest Ha­ra la­hel, mis on koos­ta­tud Har­ju ka­la­kait­seins­pek­to­ri Mait Gri­gor­je­vi abil. Pä­ris­pea kü­la al­gu­ses­se La­mi ta­lu ran­na­kar­ja­maa me­re äär­de on pan­dud stend šo­ti mä­gi­veis­test  ja ran­na­loo­du­sest.“
Pi­ken­da­tud mat­ka­ra­ja koh­ta üt­les Lin­da Met­saorg, et se­da on kor­ras­ta­nud Suur­pea sa­da­ma oma­nik Peep Sa­ra­puu koos abi­lis­te­ga, ko­ha­ti va­jab veel kor­ras­ta­mist. Õp­pe­ra­jal on ka­vas te­ha sü­gi­sel rah­vus­va­he­lis­tel lin­nu­vaat­lus­päe­va­del, 7. ja 8. ok­toob­ril matk, osa­le­ma kut­su­tak­se ko­ha­lik­ku rah­vast, aga ka kõi­ki tei­si Kuu­sa­lu val­last.
KIK toe­tas pool­saa­re õp­pe­ra­da­de jät­kup­ro­jek­ti 11 500 eu­ro­ga.

0

Kol­ga rah­va­tant­su­rühm tä­his­tas sün­ni­päe­va kont­ser­di­ga „Ran­nast, rah­vast, tant­sust vah­vast“.

sonum31_5.inddKol­ga rah­va­tant­su­rühm hak­kas koos tant­sup­roo­vi­des käi­ma 1984. aas­tal. Juu­be­li­sün­ni­päe­vad on rüh­mal üld­tant­su­peo­ga sa­mal aas­tal. Ku­na pal­ju ae­ga ja jõu­du ku­lub suu­re tant­su­peo et­te­val­mis­tu­se­le ning ju­hen­da­ja Ka­rin Soo­sa­lu on ol­nud ka üld­juh­ti­de mees­kon­nas, siis ot­sus­ta­ti, et rüh­ma suu­re­joo­ne­li­sem pi­du pee­tak­se ja rah­va et­te tul­lak­se eral­di kont­ser­di­ka­va­ga 33. sün­ni­päe­va pu­hul. Sa­mas tä­his­ta­ti ka juu­be­lit – Ka­rin Soo­sa­lu on Kol­ga rah­va­tant­si­jaid ju­hen­da­nud nüüd­seks 20 aas­tat.
„Nul­li või viie­ga lõp­pev hooaeg po­le teist­su­gu­ne, kui mõ­ni tei­ne. Soo­vi­si­me va­hel­dust ja „Kol­ga rühm – kolm­küm­mend kolm“ kõ­las häs­ti, tun­dus et õi­ge on te­ha pi­du nüüd,“ üt­les ju­hen­da­ja Ka­rin Soo­sa­lu.
Et­te­val­mis­tu­sed al­ga­sid aas­ta ta­ga­si. Peal­kir­jaks sai „Ran­nast, rah­vast ja tant­sust vah­vast“, õpi­ti juur­de uu­si tant­se, täht­sal ko­hal olid pä­ri­mus­tant­sud, mis on üles kir­ju­ta­tud Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nast. Nii said kavasse võetud „Kupparimuori“, „Pärliine“, „Kouka polka“, „Paruski“, „Taritti-ralla“, „Piru polka“. Li­saks rah­va­muu­si­ka­le sea­tud, Kuu­sa­lu val­last Uu­ri kü­last pä­rit tant­su­ju­hi Maie Ora­va loo­dud tant­se.
Kont­sert al­gas es­maet­te­kan­de­ga – tant­si­ti Maie Ora­va uut tant­su „Uu­ri kõ­la“, mil­le ta lõi Kol­ga rah­va­tant­su­rüh­ma 33. te­ge­vu­saas­ta pu­hul. „Uu­ri kõ­la“ vii­si es­maet­te­kan­ne oli vei­di roh­kem kui aas­ta ta­ga­si Kuu­sa­lus, Maie Ora­va juu­be­li pu­hul toi­mu­nud tant­su­peol.
Kont­ser­dil tant­si­sid ka Kuu­sa­lu kesk­koo­li 6. klas­si rah­va­tant­su­rühm ja noor­te­rühm. Neid ju­hen­dab Kris­ta Kukk, kes on Kol­ga rüh­ma tant­si­ja.
Kol­ga rüh­mas on prae­gu 25 tant­si­jat – 13 meest ja 12 naist.

Peop­lats rah­va­ma­ja kõr­val
Kol­ga rah­va­tant­su­rühm va­lis ­kont­ser­dipai­gaks plat­si Kol­ga Rah­va Ma­ja ehk va­na val­la­ma­ja kõr­val. Kui rüh­ma asu­ta­ja, Kol­ga ku­na­gi­se kul­tuu­ri­ju­hi Kat­rin Lel­le­pi eest­ve­da­mi­sel ha­ka­ti en­dist val­la­ma­ja aas­taid ta­ga­si üm­ber ehi­ta­ma rah­va­ma­jaks, tut­vus­tas ta ideed ka­su­ta­da ära kõr­va­lo­le­vat loo­dus­lik­ku jõe­kää­ru ja te­ha sin­na koht va­baõ­hue­si­ne­mis­teks.
Ka­rin Soo­sa­lu: „Ja­lu­ta­si­me kaks aas­tat ta­ga­si Kol­gas, et lei­da kont­ser­diks so­bi­vat pai­ka, rah­va­ma­ja juur­es mõistsime, see on õi­ge peo­koht. Ole­me rüh­ma­ga pa­nus­ta­nud plat­si korrastamis­se, me­hed lõi­ka­sid võ­sa, niit­sid roh­tu. Paa­ri aas­taga on teh­tud mi­tu lau­päe­va­kut. Siis tu­li juur­de MTÜ Kol­ga Aren­dus ee­sot­sas And­res Hein­ve­ri­ga, tek­kis uu­si ideid, mi­da ja ku­hu te­ha. Lõ­puks ai­tas Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus – eral­das ra­ha, hea­kor­ra­töö­ta­jad te­gid lõp­pvii­mist­lu­se.“
Loo­dus on and­nud Ka­rin Soo­sa­lu hin­nan­gul Kol­ka vä­ga hea esi­ne­mis­ko­ha: „Tel­li­si­me spet­siaal­se tant­su­la­va, see läks niiöel­da la­vaau­gu ko­ha­le. Pub­lik is­tus kõr­ge­mal, kal­la­kul.“
MTÜ Kol­ga Aren­dus taot­les Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­selt plat­si kor­da­te­ge­mi­seks 2000 eu­rot. Val­laee­lar­vest on sel­le pai­ga kor­da­te­ge­mi­seks ku­lu­nud kok­ku 5000 eu­rot – ko­pa­tööd, mul­la juur­de­ve­du, maa­pin­na si­lu­mi­ne ja mu­ru kül­va­mi­ne.

Ran­na­keel­sed va­he­pa­ja­tu­sed ja laus­vihm
Sün­ni­päe­va­kont­sert pi­di al­ga­ma lau­päe­val, 5. au­gus­til kell 18, kuid siis hak­kas sa­da­ma, tant­si­jad ja pub­lik oo­ta­sid, ku­ni laus­vihm üle läks.
Tant­su­de va­he­le lu­ges teks­te Vii­nis­tu muu­seu­mi eest­ve­da­ja, Lok­sa kooli õpe­ta­ja Ur­ve Toom­puu. Teks­tid olid ran­na­keel­sed, läh­tu­sid 19. sa­jan­di lõ­pu, 20. sa­jan­di al­gu­se olus­ti­kust, nii soo­vis tant­su­juht Ka­rin Soo­sa­lu.
Ur­ve Toom­puu: „Sain tant­su­de jär­je­kor­ra, vaa­ta­sin, mis tant­sud jäid pa­ja­tus­teks mõeldud va­he­pau­si­de lä­he­dus­se. Leid­sin teks­te va­nast Vii­nis­tu aja­le­hest ning mujalt, osa pa­nin ise juur­de. Käi­sin viimastes proovides, vaa­ta­si­me, kui­das teks­tid so­bi­vad. Tun­dus, ran­na­kee­lest ik­ka saa­di aru.“
Ta kii­tis, et Kol­ga rah­va­tant­sijad on vä­ga pro­fes­sio­naal­sed: „Nad tant­si­vad vä­ga häs­ti, neid on to­re vaa­da­ta, tee­vad sü­da­me ja lus­ti­ga. Ka­va oli häs­ti kok­ku pan­dud, teos­tus suu­re­pä­ra­ne. Kes vih­ma trot­si­des ko­hal oli, ja rah­vast oli pä­ris pal­ju, nei­le meel­dis. Lõ­puks tu­li päi­ke väl­ja. Kol­ga tant­su­rühm tant­sis val­ge väl­ja.“
Pi­du fil­mi­ti Kuu­sa­lu val­la DVD jaoks. Rüh­ma tel­li­mu­sel ko­gu kont­sert sal­ves­ta­ti.
Vii­mas­te tant­su­de­ga läks vihm üle, käes oli õn­nit­le­ja­te kord. Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si mee­nu­tas Kol­ga rüh­ma esi­mest ju­hen­da­jat Tõ­nu Lind­ve­ti, tä­nas asu­ta­jat Kat­rin Lel­le­pit ja ju­hen­da­jat Ka­rin Soo­sa­lu, kel­le­le an­dis üle val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­ja.
Ko­hal olid ja õn­ne soo­visid rah­va­tant­su­juht ja -õpe­ta­ja Ülo Luht ning Maie Orav. Ter­vi­tu­sed saa­tis Kol­ga rüh­ma sõ­ber Henn Tii­vel. Õn­nit­lesid Kuu­sa­lu val­la tei­sed rah­va­tant­su­rüh­mad, Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koor,  Kol­ga Aren­du­se ja Tor­mi­se-­selt­si esin­da­jad, Tü­rilt sõp­rus­rühm Kak­tus, kel­le men­tor oli Kol­ga rühm eel­mi­se hooa­jal.

0

„Nõu­ko­gu­de mi­li­taar­pä­rand ei so­bi meie kul­tuu­ri­ruu­mi, po­le tsi­viil­ka­su­tu­ses, kuid Eu­roo­pa mõis­tes on olu­li­si ob­jek­te, mi­da tu­leks säi­li­ta­da,“ üt­les MTÜ Ees­ti Sõ­jaa­ja­loo Pä­rand ju­ha­tu­se lii­ge AIN TÄ­HIS­TE.

Kesk­kon­naa­met kor­ral­das koos­ Suur­pea kü­la­ga 22. juu­lil La­he­maa mi­li­taar­pä­ran­di se­mi­na­ri. Osa­le­jaid oli sa­da­kond. Es­malt ko­gu­ne­ti Suur­peal me­re ää­res ka­su­tu­na seis­vas en­di­ses nõu­ko­gu­de ar­mee ins­ti­tuu­di­hoo­nes. Pä­rast­lõu­nal sõi­de­ti Ju­min­da ja Pä­ris­pea pool­saa­re va­ba­taht­li­ke me­re­pääst­ja­te paa­ti­de­ga üle Ha­ra la­he Ha­ra sa­da­mas­se, kus omal ajal de­mag­ne­ti­see­ri­ti nõu­ko­gu­de all­vee­lae­vu. Lõ­puks oli ja­lu­tus­käik Suur­peal en­di­ses sõ­ja­väe­lin­na­kus.
Kui sõ­ja­vä­gi lah­kus 1994. aas­tal Ees­tist, jäid tüh­jaks pii­ri­val­ve­kor­do­nid, ka­sar­mud, sõ­ja­väe­lin­na­kud. Nii ka Kuu­sa­lu val­las ja en­di­ses Lok­sa val­las, kus ena­mik va­na­dest mi­li­taar­hoo­ne­test on prae­gu­seks erao­man­dis­,  suu­rem osa neist la­gu­ne­vad. Rii­gi­le kuu­lub Ju­min­da pii­ri­val­ve­kor­do­n, mis paar aas­tat ta­ga­si an­ti ka­su­ta­da Ju­min­da Pool­saa­re Selt­si­le.
Sa­mas tõ­de­ti se­mi­na­ril, et Ju­min­da ja Pä­ris­pea pool­saar on mi­li­taar­pä­ran­di poo­lest eri­li­sed – Ha­ra sa­dam on nii Eu­roo­pa kui ka maail­ma mastaabis uni­kaal­ne ra­ja­tis. Ha­ra mi­li­taar­sa­dam ra­ja­ti 1950nda­te aas­ta­te tei­ses poo­les, Suur­pea­le ehi­ta­ti ins­ti­tuu­di­hoo­ne ja ra­ja­ti lin­nak. Ha­ra sa­da­m ja Suur­pea olid ühen­da­tud me­re­kaab­li­te­ga.
Se­mi­nar toi­mus ins­ti­tuu­di­hoo­ne kol­man­dal kor­ru­sel. Ma­ja oma­nik on fir­ma Vest­man Kin­nis­va­ra. Hoo­ne on la­gu­ne­mas ja pan­dud müü­ki.
Suur­pea sõ­ja­väe­lin­na­kus olid kool, las­teaed, söök­la, ka­sar­mud ja elu­ma­jad. Nüüd ela­tak­se nel­jas kor­rus­ma­jas, mil­lel on eri­ne­vad oma­ni­kud. Kor­te­rid on müü­dud, ka­su­ta­tak­se su­vel, ala­li­si ela­nik­ke on 50 rin­gis. Nõu­ko­gu­de ajal oli Suur­pea lin­na­kus 1000 ela­nik­ku, li­saks 600 aja­tee­ni­jat.
Ha­ra sa­da­ma os­tis OÜ Est­ma, et­te­võ­te oman­das kai ja 30 hek­ta­rit maad, kus on en­di­ne pii­ri­val­ve­kor­don ja sõ­ja­väe­lin­nak. Ha­ra sa­dam on an­tud MTÜ Ha­ra Sa­dam kä­su­tus­se.
Kesk­kon­naa­me­ti Põh­ja re­gioo­ni kul­tuu­ri­pä­ran­di spet­sia­list Ave Pau­lus: „La­he­maa aja­loo­pä­rand on val­da­valt erao­man­dis, tee­me se­mi­na­re, et rää­ki­da nen­de väär­tu­sest, ning püüa­me sel­gi­ta­da, et neid tu­leks hoi­da ja kor­ras­ta­da. Mi­li­taar­pä­ran­di pu­hul on te­gu ena­mas­ti suur­te ob­jek­ti­de­ga.“

Riik kaar­dis­tab ja ana­lüü­sib sõ­jaar­hi­tek­tuu­ri
Ees­ti Muin­sus­kait­se Selt­si juht Peep Pil­lak ja Ees­ti Sõ­jaa­ja­loo Pä­ran­di MTÜ ju­ha­tu­se lii­ge Ain Tä­his­te kõ­ne­le­sid, et muin­sus­kait­se selts või­tis muin­sus­kait­sea­me­ti rii­gi­han­ke ning kaar­dis­tab Ees­tis mi­li­taar­ra­ja­ti­sed. Riigile tehakse et­te­pa­nek, mil­li­sed võiks võt­ta muin­sus­kait­se al­la või si­hi­pä­ra­selt lam­mu­ta­da, kui ei vää­ri säi­li­ta­mist, reos­ta­vad kesk­kon­da ja on oht­li­kud.
Ain Tä­his­te tut­vus­tas fo­to­sid Pal­dis­ki ku­na­gi­se õp­pe­komp­lek­sist, Kilt­si ja Raa­di len­nu­väl­jast, pal­ju­dest teis­test ob­jek­ti­dest Ees­tis. On ma­ju, an­gaa­re, punk­reid, kõi­ki ei ole või­ma­lik ega va­ja­lik al­les hoi­da. Mi­li­taa­rob­jek­tid on ka­vas pil­dis­ta­da, kir­jel­da­da. Ha­ra sa­dam on Peep Pil­la­ku ja Ain Tä­his­te hin­nan­gul olu­li­ne ra­ja­tis, mil­le võiks võt­ta muin­sus­kait­se al­la.
Ha­ras ni­me­tas Ain Tä­his­te väär­tus­li­kuks veel pii­ri­val­ve­kor­do­ni tsaa­riaeg­set ma­ja, mis mi­li­taar­hoo­ne­test sa­da­ma­le kõi­ge lä­he­mal. See on eriline ja võiks eks­po­nee­ri­da, kui oma­ni­k jaksab, sõ­nas ta.
Ees­ti Maaü­li­koo­li maas­tiku­ar­hi­tek­tuu­ri tead­la­ne Ka­lev Sepp tut­vus­tas Eu­roo­pa Ro­he­vöö prog­ram­mi. Lä­bi Eu­roo­pa Ba­rent­si me­rest Mus­ta me­re­ni on al­les ala, mis kül­ma sõ­ja ajal oli piir ida- ja lää­ne­rii­ki­de va­hel, pik­kus 12 500 ki­lo­meet­rit. Traa­taia­ga pii­ri­le jäi loo­dus­lik puh­vert­soon, kus ma­jan­dus­te­ge­vust pol­nud. Tead­la­sed on seal leid­nud väär­tus­lik­ke lin­nu- ja tai­me­lii­ke.
Sak­sa­maal moo­dus­ta­ti 1989. aas­tal ro­he­vöö Lää­ne- ja Ida-Sak­sa­maa va­he­le jää­nud pii­ri­ko­ri­do­rist. 2009. aas­tal alus­ta­ti Bal­ti ro­he­vöö uu­ri­mist. Ees­tis kul­geb see põh­ja­ran­ni­kul ning lää­ne­pool Hiiu­maad ja Saa­re­maad. Maaü­li­kooli teadlased koos tu­den­gi­te­ga on uu­ri­nud ala 25 ki­lo­meet­ri laiu­selt ran­ni­kust si­se­maa poo­le, mi­da nõu­ko­gu­de ajal pee­ti pii­ri­tsoo­niks. Pal­jud mi­li­taa­rob­jek­tid on ka­su­tud, mõ­ni ehi­ta­tud su­vi­laks.
Loo­mi­sel on Eu­roo­pa Ro­he­vöö, eks­per­did aru­ta­vad, kas pi­da­da väär­tus­li­kuks ai­nult maas­tik­ke või ala­sid koos ra­ja­tis­te­ga. Sel­lest sõl­tu­vad toe­tu­sed, mi­da ha­ka­tak­se eral­da­ma nen­de väär­tus­te säi­li­ta­mi­seks.

Õn­ne­tus Ha­ra lin­na­ku vee­tor­nis
Sa­mal se­mi­na­ri­päe­val oli Ha­ra sa­da­mas pal­ju au­to­tu­ris­te ja mat­ka­jaid. Osad neist lii­ku­sid ka Ha­ra en­di­ses sõ­ja­väe­lin­na­kus. Lok­sa kii­ra­bi sai pä­rast­lõu­nal väl­ja­kut­se, üks kau­ge­malt sin­na tul­nud mees kuk­kus lin­na­ku vee­tor­nis. Ta sai tõ­si­seid vi­gas­tu­si, su­ri järg­mi­sel päe­val haig­las.
Piir­kon­na­po­lit­sei­nik Ka­lev Kuus­pa­lu kin­ni­tas juh­tu­nut Sõ­nu­mi­too­ja­le: „Selts­kond oli lä­he­du­ses pi­dut­se­nud, tar­vi­ta­nud al­ko­ho­li ning ot­sus­ta­s lin­na­ku­ga tut­vu­da. 38aastane mees üritas ronida mööda varemeid torni. Teame, et Hara sõjaväelinnaku veetorni trepp on kehvas seisus. Inimene kukkus ja sai raskelt vigastada, suri päev hiljem.“
Ta lausus, et sääraseid õnnetusi saab ja peab ära hoidma: „Sünd­mus­ko­hal võt­sin ühen­dust oma­ni­kuga. Ta peab tagama, et kõrvalised inimesed territooriumile ei pääseks. Tea­ta­sin ka val­la ma­jan­dus­tee­nis­tu­se ju­hi­le ning lähipäevadel saa­dan val­la­maj­ja mär­gu­kir­ja. Oma­va­lit­sus te­ge­leb ehi­tus­jä­re­le­val­ve­ga ja peab la­gu­ne­va­te hoo­ne­te oma­ni­kelt nõud­ma, et nen­des­se ei pää­se­taks. Li­saks Ha­ra lin­na­ku­le on Kuu­sa­lu val­las ka Suur­peal ja Pä­ris­peal la­gu­ne­vaid en­di­si sõ­ja­väe­ra­ja­ti­si.“
Kesk­kon­naa­me­ti kul­tuu­ri­pä­ran­di spet­sia­list Ave Pau­lus: „Juh­tum ei ol­nud se­mi­na­ri­ga seo­tud, kuid sat­tus sa­ma­le päe­va­le. Se­mi­na­ri­le end kir­ja pan­nud ini­mes­te­ga käi­si­me neis koh­ta­des, mis oli oma­ni­ke­ga koos­kõ­las­ta­tud.“
Riigikontroll tegi 2016. aas­tal au­di­ti 15 oma­va­lit­su­ses, vaa­da­ti la­gu­ne­vaid hoo­neid. Kuu­sa­lu vald ei ol­nud au­di­tee­ri­ta­va­te ni­me­kir­jas.

0

Kiiu mõi­sa ka­tu­se­le ehi­ta­ta­vast tor­nist on pool pai­gas, lä­hia­jal saab see ka kup­li pea­le.

ASi Evi­ko ehi­ta­jad on Kiiu mõi­sa­hoo­nes töö­ta­nud pea­gi li­gi aas­ta. En­di­sest hoo­nest jäid lam­mu­tus­töö­de käi­gus al­les vä­lis­sei­nad ja mõ­ned si­se­sei­nad ning suur puidust trepp tei­se­le kor­ru­se­le. Ko­gu sü­gis- ja tal­vea­ja oli ma­ja ki­le all, ku­na ka ka­tus võe­ti ma­ha. Prae­gu­seks on ki­le ee­mal­da­tud, uue­le ka­tu­se­le pan­nak­se plekk-ka­tet.
Es­malt te­gid ehi­ta­jad ma­ja­le uue va­he­lae. Nüüd­seks on alu­mi­sel kor­ru­sel põ­ran­da­kü­te pai­gal­da­tud, põ­ran­dad va­la­tud, va­he­sei­nad val­mis ja käi­vad kroh­vi­mis­tööd. Ühe olu­li­se uuen­du­se­na te­hak­se ma­ja­le kaks ust Tal­lin­na-Nar­va maan­tee ehk lõu­na­pool­ses­se kül­ge – ot­se saa­list ja fua­jee vas­tas asu­vast toast.
Tei­se­le kor­ru­se­le on ma­ha pan­dud põ­ran­da­kü­te ning sel nä­da­lal ha­ka­tak­se va­la­ma põ­ran­daid. Nä­dal ae­ga be­toon ki­vis­tub, siis alus­ta­tak­se tei­se kor­ru­se va­he­sein­te te­ge­mi­se­ga.
Ob­jek­ti­juht Hei­no Põld­sepp üt­les, et töö­de­ga ol­lak­se graa­fi­kus tä­nu aju­ti­se­le ka­tu­se­le ehk ki­le­le, mis an­dis või­ma­lu­se töö­ta­da hoo­li­ma­ta il­mast. Suu­re­mad ehi­tus­tööd peak­sid lõp­pe­ma ok­toob­ri­kuu­ga, ees­märk on no­vemb­ri­ga ma­ja val­mis saa­da.
„Ko­gu aeg on siin ko­hal paar­küm­mend töö­ta­jat, kui juur­de ar­ves­ta­da eri­töö­de te­gi­jad. Ül­de­hi­ta­jaid on üle küm­ne,“ rää­kis Hei­no Põld­sepp ja li­sas, et va­na ma­ja re­no­vee­ri­mi­ne toob ala­ti ül­la­tu­si ja nii on ol­nud ka Kiius.
„Osa­de aken­de avad olid ära va­ju­nud, pi­di­me uued sil­lu­sed te­ge­ma. Re­no­vee­ri­mis­töö­de käi­gus on hoo­ne ko­gu ehi­tu­s­a­ja­lu­gu väl­ja tul­nud. Sel­le mõi­sa­ma­ja müü­rid koos­ne­vad aken­de ja us­te ava­dest, mis on mit­me­te üm­be­re­hi­tus­te käi­gus kin­ni lao­tud.“
Mõ­ne nä­da­la eest sai val­mis mõi­sa­ma­ja ka­tu­se­le taas­ta­ta­va ha­ri­tor­ni alu­mi­ne osa. Tei­ne ob­jek­ti­juht Ai­vo Vi­ner sõ­nas, et kui kup­li pea­le saab, lä­heb torn veel kol­me meet­ri võr­ra kõr­ge­maks. Kup­pel val­mis­ta­tak­se Vil­jan­dis. Siis võe­tak­se lah­ti ja tuuak­se Kii­du, kus pan­nak­se uues­ti kok­ku. Ka tor­ni kup­pel saab plekk-kat­te.

Mõi­sa saa­lis avas­ta­tud frag­ment pu­na­ka­tes too­ni­des sei­na­portest, mis on plaa­nis jät­ta näh­ta­vaks.

Mõi­sa saa­lis avas­ta­tud frag­ment pu­na­ka­tes too­ni­des sei­na­portest, mis on plaa­nis jät­ta näh­ta­vaks.

Paar kuud ta­ga­si jõu­ti töö­jär­je­ga saa­li ta­ga­sei­na­ni, kus vii­mas­te ehi­tus­kih­ti­de ma­ha­võt­mi­se­ga avas­ta­ti vär­vi­li­sed trii­bud. Töö jäe­ti seis­ma ja tea­vi­ta­ti muin­sus­kait­sea­me­tit. Sealt käi­di vaa­ta­mas ja saa­de­ti ko­ha­le kaks res­tau­raa­to­rit. Sel­gus, te­gu on suu­re frag­men­di­ga põ­ran­dast lae­ni ula­tu­nud sei­na­kau­nis­tu­sest. See ava­ti ja kon­ser­vee­ri­ti. Ka lei­ti saa­li maan­teepool­ses kül­jes lae all ju­pi­ke lil­le­li­sest sei­na­por­test.
Val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si: „Res­tau­raa­to­rid töö­ta­sid mõi­sa saa­lis, te­ge­le­sid va­na­de ta­pee­ti­de ja sei­na­maa­lin­gu­te frag­men­ti­de­ga. Sel­li­sed leiud maa­lin­gu­test on mõist­lik saa­lis eks­po­nee­ri­da. Pä­rast su­ve­puh­kust tu­leb ha­ka­ta aru­ta­ma, mis­moo­di se­da te­ha ja mi­da ra­ha­li­selt tä­hen­dab.“
Kiiu mõi­sas on ala­tes 1994. aas­tast asu­nud Kuu­sa­lu val­la­ma­ja. Vas­ta­valt rii­gi­han­ke tu­le­mu­sel sõl­mi­tud le­pin­gu­le re­no­vee­rib AS Evi­ko ma­ja li­gi mil­jo­ni eu­ro eest. Kui­gi val­la­vo­li­ko­gu lu­bas võt­ta ehi­tu­se eest ta­su­mi­seks mil­jon eu­rot lae­nu, on se­ni suu­de­tud ehi­ta­ja­le ta­su­da lae­nu võt­ma­ta.

0

Kin­gi­tu­se tee­vad Ida-Har­just sel aas­tal Suur­pea, Ha­ra ja Tam­mis­tu kü­la.

Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. aas­ta­päe­va pu­hul on al­ga­ta­tud oma rii­gi­le kin­gi­tus­te te­ge­mi­se kam­paa­nia. Sel­le raa­mes on loo­dud alap­rog­ram­me, mil­lest üks on kü­la­de ühis­kin­gi­tus­te prog­ramm „EV 100 igas kü­las“.
Se­da koor­di­nee­rib lii­ku­mi­ne Ko­du­kant, igas­se maa­kon­da on mää­ra­tud va­ba­taht­lik koor­di­naa­tor. Har­ju­maal on neid kaks, Ida-Har­ju va­ba­taht­lik koor­di­naa­tor on Kol­ga­kü­la Selt­si te­gev­juht Kai­sa Lin­no.
Prog­ramm ava­tak­se pi­du­li­kult 5. au­gus­ti õh­tul Vil­jan­di­maal Va­na-Või­dus, kus pee­tak­se Ees­ti kü­la­de maa­päe­va. Ka­he­tun­ni­sel ava­sünd­mu­sel on kõi­gist maa­kon­da­dest üks esi­ne­ja, Har­ju­maad esin­dab laul­ja Kai­sa Kai­sel Kiiu-Aab­last. Igast maa­kon­nast tut­vus­ta­tak­se mõ­ne­mi­nu­ti­li­se vi­deok­li­pi­ga üht EV 100 ühis­kin­gi­tust, meie maa­kon­nast Sa­ku val­la kü­la­de ja ale­vi­ke lii­du loo­da­vat ki­vi­par­ki.
„EV 100 igas kü­las“ prog­ram­mis osa­le­jad saa­vad kin­gi­tu­se juur­de me­tal­list tä­hi­se ehk plaa­di, mil­lel on ki­ri „Ees­ti Va­ba­riik 100“, kü­la ni­mi ja kin­gi­tu­se te­ge­mi­se kuu­päev. Kaa­sas on spet­siaal­sed kru­vid, mil­le­ga plaat pi­du­li­kult kin­ni­ta­tak­se.
Ida-Har­just esi­me­se­na an­ti plaat üle 8. juu­lil Jõe­läht­me val­las Vand­ja­la kü­las, kus val­mis EV 100 kin­gi­tu­se­na kü­la­p­lats koos ka­tu­sea­lu­se­ga. Üle an­dis Jõe­läht­me val­la­va­nem And­rus Um­bo­ja.
Kai­sa Lin­no sõ­nul saab järg­mi­se plaa­di Suur­pea kü­la, kus pü­ha­päe­val, 6. au­gus­til ava­tak­se kü­lap­lat­si juu­res EV 100 kin­gi­tu­se­na ko­ha­lik­ku kul­tuu­ri­lu­gu ka­jas­tav in­fo­tah­vel.
Lau­päe­val, 19. au­gus­til saab mär­gi­se Tam­mis­tu kü­la – Tam­mis­tu es­ma­mai­ni­mi­se 500. aas­ta­päe­val ava­tak­se kü­las mat­ka­ra­jad, kus on tä­his­ta­tud ko­ha­pä­ri­mu­se­ga seo­tud pai­gad.
Järg­mi­sel päe­val, 20. au­gus­til an­nab EV 100 kin­gi­tu­se üle Ha­ra kü­la – kü­lae­la­ni­ke an­ne­tus­te toel val­mis­ta­tak­se ja pan­nak­se Lok­sa ki­ri­kus­se suur si­ni­must­val­ge sei­na­lipp.
Kai­sa Lin­no: „Me­tallp­laa­di saa­vad kü­la­de-ko­gu­kon­da­de ühis­kin­gi­tu­sed. EV 100 kin­gi­tus­te ko­du­le­he­le in­ter­ne­tis on kir­ja pan­dud Ida-Har­just mit­meid kin­gi­tu­si, mis ei ole „EV 100 igas kü­las“ prog­ram­mis. Ühis­kin­gi­tu­si on tu­le­mas järg­mi­sel aas­tal: Kol­ga­kü­la koos­tab kü­la sa­ja ta­lu loo, Kihm­la ja Sa­lu­mäe taas­ta­vad 100 meet­rit ki­viae­da, Kuu­sa­lus ava­tak­se ava­lik­ku­se­le Pa­ju­lin­nus, La­hin­gu­väl­jal taas­ta­tak­se Va­ba­dus­sõ­ja Keh­ra la­hin­gu mä­les­tus­märk.“
Ta li­sas, me­tallp­laa­di­ga seob Ida-Har­jut ka see, et need val­mis­ta­tak­se küll Hiiu­maal, kuid teeb Lok­salt pä­rit Jan Ig­nah­hi­ni fir­ma.

0

Kuu­sa­lu val­la mees TÕ­NU SILD või­tis Võ­ru­maal Haan­ja val­las toi­mu­nud kä­sit­si hei­na­niit­mi­se võist­lu­se.

Park­si kü­la Kõr­ve ta­lu pe­re­mees Tõ­nu Sild on ko­ha­lik tun­tud mä­lu­män­gi­ja, kes on koos Park­si võist­kon­na­ga osa­le­nud aas­taid Kol­ga­kü­la, Lok­sa, Kuu­sa­lu, Lee­si, Keh­ra ja mit­me­tes teis­tes mä­lu­män­gu­des. Ka on ta Park­si kü­la tii­mis tei­nud kaa­sa Kuu­sa­lu val­la kü­la­de küm­ne­võist­lu­ses.
Võist­lus­vaim on te­da vii­nud veel hoo­pis teist­su­gu­ses­se mõõ­du­võt­mi­ses­se – kä­sit­si hei­na­niit­mi­se võist­lu­se­le, mis tä­na­vu toi­mus Võ­ru­maal Plaa­ni kü­las 20. kor­da. Tõ­nu Sild osa­les viien­dat kor­da ja see­kord või­tis.
Vast­ne nii­du­meis­ter sel­gi­tab, et te­gu po­le kii­ru­se pea­le niit­mi­se­ga, või­dab see, kes on niit­nud kõi­ge puh­ta­malt – kaa­red tei­nud ühe­su­gu­sed, ko­gu hei­na üht­la­selt ma­ha võt­nud, üh­te­gi ro­hu­tut­ti ei jä­ta kas­va­ma. Koh­tu­ni­kud jäl­gi­vad niit­jaid, mõõ­da­vad-kont­rol­li­vad hei­na­kaa­ri. Nii­ta tu­leb 40×7 meet­ri suu­ru­ne põl­lu­lapp.
Hei­na­niit­mi­se võist­lu­sed al­ga­tas Haan­ja val­las Plaa­ni kü­las te­gut­se­va lam­ba­kas­va­tus­ta­lu pe­re­mees Su­lev Kraam, Haan­ja­maa kup­li­te nõl­va­del on ras­ke ma­si­na­te­ga nii­ta, tu­leb töö­ta­da kä­sit­si. Võist­lus toi­mub ala­ti jaa­ni­päe­val, pea­kor­ral­da­ja on ko­ha­lik MTÜ Plaa­ni Ko­tus. Niit­mis­võist­lu­sest on saa­nud ümb­rus­kon­na üks uh­ke­maid peo­päe­vi, kus on õpi­toad, müü­gi­le­tid ja esi­ne­mi­sed. Rah­vast tu­leb lä­he­malt ja kau­ge­malt ae­ga viit­ma, võist­le­jaid on 20 rin­gis. Võis­tel­da saab oma vi­ka­ti­ga, kaa­sa to­hib võt­ta va­ru­vi­ka­ti ja lui­su.
Tõ­nu Sild: „Mu õde läks Haan­ja kan­ti ela­ma. Te­ma pak­kus, et võik­sin osa­le­da, ku­na niit­mi­ne tu­leb häs­ti väl­ja. Paar aas­tat mõt­le­sin, siis läk­sin. Esi­me­sel kor­ral olin ene­se­kin­del, et jak­san kii­res­ti, niit­sin põl­lu ää­res ja kaa­me­rad jäl­gi­sid, tun­ni aja­ga sain teh­tud, kuid jäin kol­me­teist­küm­nen­daks. Siis hak­ka­sin ko­ge­mu­si oman­da­ma – elu­päev olin niit­nud, aga õp­pi­sin pal­ju juur­de.“
Ta üt­leb, et esi­koht tu­li tä­nu ju­hu­se­le, seal­ne ühek­sa­kord­ne võit­ja see­kord ei osa­le­nud: „Ka mõ­ni tei­ne tu­gev te­gi­ja ei ol­nud ko­hal. Mäe­kal­la­kul ei ole ker­ge nii­ta ja lii­gu­tu­sed pea­vad ole­ma täp­selt sea­tud. Kui kor­raks unus­tad va­sa­ku käe­ga õi­ges­ti ta­ga­si tõm­ma­ta, ki­pu­vad mõ­ned ro­hu­tu­tid püs­ti jää­ma. Esi­me­ne tund lä­heb sel võist­lu­sel ker­gelt, aga tei­ne tund on ras­kem.“
Rah­va seas lii­gu­vad või­du­niit­mi­se ajal koh­tu­ni­kud, ke­da eel­ne­valt ei tut­vus­ta­ta. Au­hin­naks sai võit­ja ko­ha­li­ke fir­ma­de too­dan­gut ala­tes kuul­sa Nop­ri ta­lu too­de­test ku­ni vors­ti­kes­te ja pui­dust mee­ne­te­ni. Au­to oli ta­ga­si tul­les kraa­mi täis.

Hei­na­niit­mi­se­ga alus­tas 12aas­ta­selt
Tõ­nu Sil­la lap­se­põl­ve­ko­du on Ida-Vi­ru­maal Sa­ka kü­las Suu­re­ki­vi ta­lus. Kä­sit­si hak­kas hei­na niit­ma 12aas­ta­selt. Ta rää­gib, et mu­ru­nii­du­ma­si­nat ei tun­nis­ta, oma ko­duõues on tä­ni­ni niit­nud kä­sit­si.
„Töö­ta­sin Tar­tus treia­li­na, maa­le tu­li­me koos abi­kaa­sa Vai­ke­ga ela­ma 1970nda­te kes­kel. Olin mõn­da ae­ga La­he­maa rah­vus­par­gi ehi­tus­töö­ta­ja. Siis lei­ti, et Kõr­ve ta­lu so­bib ku­la­ku­ta­lu näi­dis­ta­luks, too­di ise­gi rat­sa­ho­bu­sed ko­ha­le – kõr­ged üle­mu­sed taht­sid koh­ta, ku­hu maa­le pi­du pi­da­ma tul­la. Lõ­puks jäi see plaan kat­ki, lei­ti tei­sed ko­had. Mi­na tu­lin La­he­maa töölt ära, hak­ka­sin Kõn­nus pos­ti­me­heks, olin ka Joa­ves­ki post­kon­to­ris. Lõ­puks töö­ta­sin Lok­sa kol­hoo­sis trak­to­ris­ti­na, nüüd olen pen­sio­när,“ ju­tus­tab nii­du­meis­ter.
Nen­de pe­re on Kõr­ve ta­lus loo­mi pi­da­nud aas­taid. Hei­na on nii­de­tud nii kä­sit­si kui ka trak­to­ri­ga.
„Pa­rim vi­kat, mis mul ol­nud, oli va­ba­rii­gi-aeg­ne Bel­gia too­de, kuid elas oma elu ära. Prae­gu­ne pa­rim on teh­tud nõu­ko­gu­de ajal. Aas­taid ta­ga­si ost­sin Kõn­nu poest kolm vi­ka­tit. Kaks neist on ka­du­nud, võist­le­sin sel­le­ga, mis ain­sa­na al­les, kui­gi ku­lu­nud, te­ra laius um­bes kolm sen­ti­meet­rit. Ka te­ri­ta­mi­ne on olu­li­ne osa niit­mi­sos­ku­sest. Iga kord on Haan­ja­maal ka sel­li­seid nal­ja­võist­le­jaid, kel kaa­sas nii keh­vad vi­ka­tid, et ei jõua ära imes­ta­da, aga osad ei pre­ten­dee­ri­gi või­du­le, tul­lak­se ja la­hu­ta­tak­se meelt,“ ju­tus­tas Tõ­nu Sild.

0

Ees­ti Noor­soo­töö Kes­ku­se ra­has­ta­tav Lok­sa koos­töög­rupp pa­kub su­vel noor­te­le ühis­te­ge­vu­si.

Kuu­sa­lu val­la noor­soo­töö­ta­jad Kris­ta Al­lik ja He­le­ri Pais­te alus­ta­sid möö­du­nud nä­da­lal Su­ve-AN­Ki­ga – su­vi­se ava­tud noor­te­kes­ku­se­ga. Kui vih­ma ei sa­ja, on nad kuu aja väl­tel töö­päe­va­del õues kas Kuu­sa­lus, Kiius, Kol­gas, An­di­nee­me ran­nas, mõ­nes muus kü­las või ran­nas. Neid leiab si­ni­se ka­tu­se­ga tel­gi jär­gi, peal on Ees­ti Noor­soo­töö Kes­ku­se, Eu­roo­pa Lii­du ja prog­ram­mi Ees­ti Tu­le­vi­ku Heaks lo­god.
Sa­ma­su­gu­sed tel­gid hak­ka­vad tu­le­vast nä­da­last ole­ma ka Lok­sal ja Võ­sul. Nii tel­gid, too­lid-lauad kui ka mit­me­su­gu­sed võist­lus­män­gud on os­te­tud ke­va­del käi­vi­tu­nud koos­tööp­ro­jek­ti raa­mes. Ees­ti Noor­soo­töö Kes­ku­se al­ga­tu­sel on moo­dus­ta­tud Lok­sa koos­töög­rupp, ku­hu kuu­lu­vad Kuu­sa­lu ja Vi­hu­la vald ning Lok­sa linn. Su­ve-ANK on esi­me­ne suu­rem ühisp­ro­jekt. Ees­märk on pak­ku­da noor­te­le su­vel õues te­ge­vust, et nad ei is­tuks toas ar­vu­ti ta­ga või te­ge­leks vaid nu­ti­te­le­fo­ni­ga.
ANK tä­hen­dab ava­tud noor­te­kes­kust. Nii Kuu­sa­lu val­las kui ka Lok­sa lin­nas te­ge­le­vad su­vep­ro­jek­ti­ga noor­te­kes­ku­se töö­ta­jad. Vi­hu­la val­las noor­te­kes­kust ei ole, seal te­gut­seb Vi­hu­la Val­la Noor­tek­lu­bi ja pro­jekt ni­mi on Su­ve-NK (noor­tek­lu­bi).

Kehv ilm pe­le­tab tup­pa
Esial­gu oli Kris­ta Al­li­kul ja He­le­ri Pais­tel plaa­nis pan­na pai­ka ko­gu nel­ja nä­da­la graa­fik, kuid külm ja vihm on tei­nud kor­rek­tuu­rid. Ot­sus­ta­ti, et vä­he­malt esial­gu an­na­vad igal päe­val Fa­ce­boo­kis kel­la 10 ajal tea­da, kas telk pan­nak­se püs­ti esialg­se ka­va jär­gi või muu­de­tak­se asu­koh­ta. Alus­ta­tak­se kell 12, lõ­pe­ta­tak­se kell 16.
Kris­ta Al­lik: „Möö­du­nud nä­da­la es­mas­päe­val oli­me An­di­nee­mes, rah­vast oli ran­nas vä­he, meie tel­gi juur­de tu­lid tüd­ru­kud, kel­le­ga te­gi­me ki­vi­maa­lin­guid. Kol­gas oli noo­ri pä­ris pal­ju. Emad-isad tõid lap­si au­to­de­ga ka kau­ge­malt kü­la­dest.“
Eel­mi­se nä­da­la tei­ses poo­les ol­di Kiiu tor­ni juu­res. Ree­del kor­ral­da­ti koos­töös Töö­tu­kas­sa­ga Kuu­sa­lu ale­vi­kus nu­tio­rien­tee­ru­mi­ne – pan­di pai­ka kont­roll­punk­tid, kus tu­li vas­ta­ta kü­si­mus­te­le. Noor­te­juh­ti­de sõ­nul oli osa­le­jaid 15, tul­di ka jalg­ra­tas­te­ga kau­ge­malt ko­ha­le.
Sel nä­da­lal ka­vat­se­ti sa­mu­ti es­malt ol­la tel­gi­ga Kuu­sa­lus, aga vih­ma­se il­ma tõt­tu ot­sus­ta­ti ko­gu­ne­da Kiiu noor­te­kes­ku­ses­se. Kui käe­so­le­val nä­da­lal on kui­ve­maid päe­vi, on ka­vas ha­ka­ta koos noor­te­ga meis­ter­da­ma eu­roa­lus­test mööb­lit noor­te­kes­kus­te si­sus­ta­mi­seks.
He­le­ri Pais­te: „Sel­gub, pal­jud noo­red on en­da­le su­veks leid­nud töö, sõit­nud koos pe­re­ga su­vi­ta­ma või va­na­va­ne­ma­te juur­de. Tun­dub, jõu­de ole­vaid lap­si po­le­gi eri­ti.“
Kris­ta Al­lik sõ­nab, ku­na Kuu­sa­lu vald on suur ja üht amet­lik­ku ran­da po­le, ol­lak­se val­mis sõit­ma sin­na, ku­hu kut­su­tak­se: „Kui on Lok­sa kan­dis või mu­jal­gi val­las noo­ri, kes ta­hak­sid meie­ga koos män­gi­da-võis­tel­da, and­ke tea­da, tu­le­me oma tel­gi­ga teie kü­las­se ko­ha­le.“
Kuu­sa­lu val­la Su­ve-ANK te­gut­seb ku­ni 7. au­gus­ti­ni – siis saa­dak­se Lee­si rah­va­ma­jas kok­ku Lok­sa ja Vi­hu­la koos­töö­part­ne­ri­te­ga.
Tu­le­va nä­da­la kol­ma­päe­val, 26. juu­lil on kok­ku­saa­mi­ne Kol­gas, seal koh­tu­vad Kuu­sa­lu ja Vi­hu­la val­la ning Lok­sa lin­na noo­red, ha­ka­tak­se aru­ta­ma tee­ma­sid, mi­da kä­sit­le­da Võ­sul 2. sep­temb­ril toi­mu­val ühi­sel noor­te­foo­ru­mil.

Lok­sal ja võsul telk ala­tes 24. juu­list
Lok­sa noor­te­kes­ku­se ju­ha­ta­ja Mar­git Amer rää­kis, et Lok­sa Su­ve-ANK telk pan­nak­se eel­da­ta­valt üles ala­tes 24. juu­list. Ava­tud peab ole­ma nel­jal nä­da­lal, ent veel ei tea täp­selt, kas min­nak­se ran­da või ol­lak­se noor­te­kes­ku­se ruu­mi­des.
„Kui ke­va­del pro­jek­ti koos­ta­si­me, loot­si­me, et tu­leb soe su­vi ja saa­me ol­la ran­nas. Aga kui ilm külm, ei ole mõ­tet ran­da min­na,“ tõ­des ta.
Vi­hu­la val­la kul­tuu­ris­pet­sia­list ja Vi­hu­la Val­la Noor­tek­lu­bi MTÜ asu­ta­ja And­res Tru­man sõ­nas, et plaan on tel­gi­ga väl­jas ol­la sa­mu­ti ala­tes 24. juu­list: „Rah­va­ma­jas tu­leb järg­mi­sel nä­da­lal kol­me­päe­va­ne laa­ger noor­te­le. Kui ilm on hea, pa­ne­me tel­gi ik­ka ran­nas üles, kui on kehv, ole­me rah­va­ma­jas. In­fot ja­ga­me Fa­ce­boo­kis.“

0
SIR­JE SIG­RID AA­VA

SIR­JE SIG­RID AA­VA

SVET­LA­NA LASS

SVET­LA­NA LASS

Tei­si­päe­vast, 11. juu­list on Ani­ja val­la­ma­jas kaks uut töö­ta­jat Sir­je Sig­rid Aa­va ja Svet­la­na Lass, mõ­le­ma ame­ti­ni­me­tus on las­te ja pe­re­de spet­sia­list.
Val­la­va­lit­sus kor­ral­das töö­ta­ja­te leid­mi­seks kon­kur­si, ku­na se­ni­ne las­te ja pe­re­de spet­sia­list Kat­re Rei­lent lah­kub seo­ses elu­kor­ral­du­se muu­da­tus­te­ga töölt. Tei­ne ame­ti­koht loo­di juur­de, sest sea­du­se­muu­da­tus­te­ga on muut­nud las­te­kait­se­töö va­ra­se­mast töö­ma­hu­ka­maks.
Sir­je Sig­rid Aa­va hak­kab töö­le Keh­ras. Ta elu­koht on Kuu­sa­lu val­las. Ta lõ­pe­tas 2004. aas­tal Tal­lin­na Ma­jan­dus­koo­lis õi­gus­tee­nis­tu­se eria­la, on töö­ta­nud ju­ris­ti abi­na mit­mes et­te­võt­tes.
„Las­te­kait­se vald­kon­na­ga ei ole ma se­ni kok­ku puu­tu­nud, kuid soo­vin sel eria­lal eda­si õp­pi­da, ju­rii­di­li­ne taust tu­leb ka­suks. Kan­di­dee­ri­sin töö­le naa­ber­val­da, sest ta­han, et elu­koht ei mõ­ju­taks ja saan jää­da neut­raal­seks,“ üt­les ta.
Svet­la­na Lass on lõ­pe­ta­nud põ­hi­koo­li Keh­ra güm­naa­siu­mis, kesk­koo­lis õp­pis Tal­lin­nas. Te­ma prae­gu­ne ko­du on Ko­se val­las. Tä­na­vu ke­va­del lõ­pe­tas ta ba­ka­lau­reu­seõp­pes Tal­lin­na Üli­koo­li sot­siaal­töö eria­la, kõr­va­le­ria­la oli las­te­kait­se. „Mu va­ra­sem töö­ko­ge­mus ei ole seo­tud küll prae­gu­se eria­la­ga, kuid ala­tes põ­hi­koo­list on mind hu­vi­ta­nud sot­siaal­töö ja las­te­kait­se. Olen üles kas­va­nud Keh­ras, tun­nen ümb­rus­kon­da, mi­nu töö­piir­kon­da kuu­lu­vad Ani­ja val­la kü­lad,“ rää­kis Svet­la­na Lass.

0

Ter­vi­sea­met – lin­na­va­lit­su­se üle­san­ne on kor­ral­da­da sot­siaalt­rans­por­ti.

Lin­na­pea Vär­ner Loots­mann kir­ju­tab äs­ja il­mu­nud Lok­sa Elus, et pen­sio­ni­le jää­nud pe­rears­ti Tat­ja­na Nu­gi­se ase­me­le uue pe­rears­ti leid­mi­seks kor­ral­da­tud kon­kur­si­le oli kan­di­daa­ti­de pak­ku­mi­si roh­kem kui ühel käel sõr­mi, kuid need võe­ti kii­res­ti ta­ga­si, ei so­bi­nud ter­vi­sea­me­ti­le.
Lin­na­pea hei­dab ter­vi­se­ame­ti amet­ni­ke­le et­te, et ei või­mal­da­tud lin­na­va­lit­su­sel koh­tu­da kan­di­daa­ti­de­ga ega pak­ku­da nei­le va­ja­du­sel lin­na­pool­set toe­tust, sest se­da ei lu­ba te­ha isi­kuand­me­te kait­se.
Sõ­nu­mi­too­ja pa­lus ter­vi­se­ame­tilt kom­men­taa­ri, kui­das pe­rears­ti kon­kurss kul­ges. Kü­si­si­me, kas ja kui­das saa­vad oma­va­lit­su­sed edas­ta­da või­ma­li­ke­le uu­te­le pe­rears­ti­de­le in­fot oma­pool­se­test toe­tus­test või kan­di­daa­did või­ma­lu­se uu­ri­da, mi­da pa­ku­tak­se li­saks.
Ter­vi­sea­me­ti ava­li­ke su­he­te juht Ii­ris Sa­lu­ri vas­tas, et dok­tor Tat­ja­na Nu­gis loo­bus ni­mis­tust ala­tes 1. juu­nist 2017. Ala­tes 1. juu­list osu­tab te­ma ni­mis­tu pat­sien­ti­de­le ül­dars­tia­bi pe­rearst Su­san­na Ka­ri, kes võ­tab pat­sien­te vas­tu Kuu­sa­lus.
„Ter­vi­sea­met on jär­je­kind­lalt ot­si­nud la­hen­dust Lok­sa ini­mes­te­le vas­tu­võ­tu taas­ta­mi­seks Lok­sa lin­nas. Kel dok­tor Ka­ri juur­de Kuu­sal­lu po­le või­ma­lik sõi­ta, on või­ma­lik pöör­du­da Lok­sa lin­na­va­lit­su­se poo­le, kel­le üks üle­san­ne on kor­ral­da­da oma ini­mes­te­le sot­siaalt­rans­por­ti,“  kir­ju­tas ter­vi­sea­me­ti ava­li­ke su­he­te juht.
Ta kir­jel­das, et ku­na kon­kurss luh­tus, siis alus­tas ter­vi­sea­met ko­he aju­ti­se asen­da­ja ot­si­mist, ühen­dust võe­ti nii Lok­sa lin­na pe­rears­ti­de kui ka pe­re­me­dit­sii­ni re­si­den­ti­de ja ars­ti­de­ga, kes on mu­jal va­ra­se­malt pe­rears­ti­de­le aju­tist asen­dust pak­ku­nud.
„Ter­vi­sea­met on ol­nud pi­de­valt kon­tak­tis ja in­for­mee­ri­nud Lok­sa lin­na­va­lit­sust või­ma­li­kest kan­di­daa­ti­dest ja edas­ta­nud in­fot, miks kan­di­daa­did, kes on kan­di­dee­ri­nud, siis­ki loo­bu­sid aju­ti­se asen­da­mi­se pak­ku­mi­sest. Kaks kan­di­daa­ti loo­bu­sid ise, ühe pu­hul ilm­ne­sid as­jao­lud, mil­le tõt­tu ei ol­nud või­ma­lik te­da aju­ti­seks asen­da­jaks mää­ra­ta,“ sel­gi­tas ta.
Oma­va­lit­sus­te või­ma­li­ke toe­tus­te koh­ta tea­tas ter­vi­sea­met, et nen­de koh­ta saab in­fot edas­ta­da ter­vi­sea­me­ti kau­du ja reeg­li­na nii te­hak­se. Ter­vi­sea­met li­sab in­fo pa­ku­ta­va­te soo­dus­tus­te koh­ta pe­rears­ti kon­kur­si kuu­lu­tus­se, mis edas­ta­tak­se Ees­ti pe­rears­ti­de Selt­si, pe­re­me­dit­sii­ni re­si­den­ti­de lis­ti ja ka aja­leh­te. Kon­kur­si­kuu­lu­tus peab si­sal­da­ma või­ma­li­kult pal­ju in­fot, mi­da oma­va­lit­sus toe­tu­se­na pa­kub, et noo­rel pe­rears­til te­kiks kuu­lu­tust lu­ge­des et­te­ku­ju­tus, mil­li­sed on või­ma­lu­sed uues töö- ja elu­ko­has. Ai­nuük­si lau­se, et oma­va­lit­sus toe­tab, ei ole pii­sav, et mo­ti­vee­ri­da ni­mis­tu­le kan­di­dee­ri­ma. Ka on jul­gus­ta­tud kan­di­daa­te ühen­dust võt­ma oma­va­lit­su­se­ga, et ise täp­sus­ta­da, mil­li­seid soo­dus­tu­si ja või­ma­lu­si pa­ku­tak­se.
Oma­va­lit­su­sed toe­ta­vad pe­rears­te eri­ne­valt – pa­ku­tak­se soo­dus­tin­gi­mu­sel ren­di­pin­da­sid, re­mon­di­tak­se ole­ma­so­le­vaid ruu­me, ehi­ta­tak­se es­ma­ta­san­di ter­vi­se­kes­ku­si. Ka ol­lak­se val­mis pak­ku­ma ela­mis­pin­da ja las­teaia­koh­ti.
„Ter­vi­sea­me­ti ees­märk on, et pat­sien­ti­de vas­tu­võtt Lok­sal jät­kuks har­ju­mis­pä­ra­sel moel esi­me­sel või­ma­lu­sel. Lä­bi­rää­ki­mi­sed jät­ku­vad ja lin­na­va­lit­sust on sel­lest in­for­mee­ri­tud,“ kin­ni­tas Ii­ris Sa­lu­ri.
Uus kon­kurss Lok­sa lin­nas on plaa­nis väl­ja kuu­lu­ta­da sep­temb­ris, siis lõ­pe­ta­vad oma õpin­gud pe­re­me­dit­sii­ni re­si­den­did ja on suu­rem või­ma­lus, et ni­mis­tu­le võiks tul­la po­tent­siaal­seid kan­di­daa­te.
„Kind­las­ti võ­ta­me en­ne kon­kur­si väl­ja­kuu­lu­ta­mist ühen­dust ka Lok­sa lin­na­va­lit­su­se­ga, et kuu­lu­tus­se oleks või­ma­lik pan­na ju­ba konk­reet­set in­fot sel­le koh­ta, mil­li­seid soo­dus­tu­si on Lok­sa lin­na või­ma­lik noo­re­le pe­rears­ti­le omalt poolt pak­ku­da,“ lu­bas ava­li­ke su­he­te juht.
Toi­me­tus kü­sis Lok­sa lin­na­pealt sot­siaalt­rans­por­di ja pe­re­ars­ti toe­ta­mi­se koh­ta. Vär­ner Loots­mann vas­tas, et lin­na­va­lit­sus aru­tab ter­vi­sea­me­ti ja pe­rears­ti kan­di­daa­ti­de­ga mo­ti­vat­sioo­ni­va­rian­te. Sot­siaal­trans­por­di koh­ta kom­men­tee­ris ta, et se­ni po­le ol­nud sot­siaalt­rans­por­di va­ja­dust, ter­vi­sea­me­ti ava­li­ke su­he­te ju­hi in­fo jär­gi on teis­te pe­rears­ti­de ni­mis­tu­tes kok­ku 800 va­ba koh­ta.

0

Pü­ha­päe­val, 23. juu­lil on maae­lu­mi­nis­tee­riu­mi eest­võt­tel taas üle-ees­ti­li­ne ava­tud ta­lu­de päev. Re­gist­ree­ri­tud on 275 ta­lu ja põl­lu­ma­jan­dus­toot­mist, kes tut­vus­ta­vad ala­tes kel­la 10 hom­mi­kul ku­ni kel­la 17 kü­las­ta­ja­te­le oma toot­mis­te­ge­vust. Har­ju­maalt on end kir­ja pan­nud 45 ta­lu, neist 10 Ida-Har­just.

Ani­ja vald
Ani­ja val­las ava­vad kü­la­lis­te­le uk­sed ja oo­ta­vad oma õue Söe­sau­na ta­lu Vet­la kü­las ja Jü­riöö ta­lu Ala­ve­res.
Söe­sau­na pa­kub Uk­rai­na fol­gi­kont­ser­ti, fo­rel­li­püü­ki, toit­lus­tust, eks­kur­sioo­ne ta­lu ter­ri­too­riu­mil, sau­na.
Jü­riöö ta­lu on päe­va prog­ram­mi kir­ja pan­nud ai­nu­laad­se teh­ni­ka OP­TI­TEH, uue te­ra­vil­ja­kui­va­ti ning te­ra­vil­ja-, rap­si-, her­ne-, ka­ne­pi­kas­va­tu­se ja kui­va­ta­mi­se tut­vus­ta­mi­se. Las­te­le on ava­tud lap­se­lap­se ku­ning­riik, nai­sed saa­vad tut­vu­da pe­re­nai­se lil­le­pee­nar­de­ga.

Aeg­vii­du vald
Aeg­vii­dus oo­tab kü­la­li­si met­sa­me­si­nik Ülo Lip­pa. Plaa­nis on proo­vi­vur­ri­ta­mi­sed, ilu­sa il­ma kor­ral saab me­si­las­te­ga asus­ta­tud ta­rus­se sis­se vaa­da­ta ja rää­gi­tak­se, kui­das jõuab me­si lil­lelt pur­ki ning mil­li­ne on kva­li­teet­ne me­si.

Kuu­sa­lu vald
Kuu­sa­lu val­last osa­leb Ai­var Haa­gi Ar­li Puu­kool, mis asub Kiiu-Aab­la kü­las Ar­li ta­lus. Tut­vu­da saab puu­koo­li­ga ja is­tu­tus­ma­si­na töö­ga. Või­ma­lik on os­ta puu­koo­li too­dan­gut.
Ii­sa­ka lam­ba­kas­va­tus- ja kä­si­töö­ta­lus Uu­ri kü­las te­hak­se ko­gu päe­va jook­sul ta­lu­tuu­re ja ka ring­käi­ke mui­na­seest­las­te ra­da­del, saab os­ta pe­re kä­si­tööd ning tut­vu­da val­mi­va uue lam­ba­lau­da­ga.
Va­na-Sir­ge küü­li­ku­ta­lus Kal­me kü­las on täis­tun­di­del eks­kur­sioo­nid.
Ülea­ru rat­sa­ta­lus Kem­ba kü­las saab rat­su­ta­da, sõi­ta po­ni­ga, nä­ha küü­li­kuid ja lam­baid, os­ta ta­lu­too­teid. Täis­tun­di­del on vank­ri­sõit.
Val­ge­jõe Vei­ni­vil­las on eks­kur­sioo­nid mar­ja­põl­lu­le ja vei­ni­kot­ta, saab maits­ta vei­ne, toi­mub vei­ni­de pi­me­test, kol­mel kor­ral esi­neb an­sam­bel Kuu­sea­lu­sed, lõ­puks on plaa­nis koos­laul­mi­ne.
Eve Tii­do­le­pa Pii­be ta­lus Saun­ja kü­las on ava­tud Pii­be bu­tiik, kus märk­sõ­nad on lam­ba­vil­la­ne ja sa­vi. Plaa­nis ja­lu­tus­käi­gus ta­lu ter­ri­too­riu­mil, met­sas, Jä­ga­la jõe ää­res.

Raa­si­ku vald
Raa­si­ku val­las on osa­le­mi­sest tea­da and­nud Raa­si­ku õl­le­te­has, kus on ava­tud söö­gi­ko­had, tut­vus­ta­tak­se kä­si­tööõl­le ja kää­ri­ta­tud kal­ja toot­mist, pa­ku­tak­se te­ge­vust las­te­le.
Soo­vi­tu­sed osa­le­ja­le
Ava­tud ta­lu­de päe­va ko­du­le­hel in­ter­ne­tis on kaart osa­le­va­te ta­lu­de­ga. Li­sa­tud on ka mee­les­pea kü­las­ta­ja­le, kus soo­vi­ta­tak­se vih­ma­se il­ma pu­hul võt­ta kaa­sa kum­mi­kud ja vih­ma­rii­ded, kaa­sas ol­gu su­la­ra­ha ning võiks va­ru­da ae­ga, esi­ta­da pe­re­rah­va­le kü­si­mu­si. Oma lem­mik­loom tu­leks jät­ta ko­ju.