Kolmapäev, 20. juuni 2018
Autorid Posts by Ülle Tamm

Ülle Tamm

971 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­me­heks va­li­tud Mait Kröönst­röm on ko­ha­li­kus po­lii­ti­kas ol­nud 25 aas­tat – ala­tes 1993. aas­ta va­li­mis­test, kui sai Lok­sa val­la­vo­li­ko­gu liik­meks. Ta oli Lok­sa ja Kuu­sa­lu val­la ühi­ne­mi­se üks toe­ta­jaid ja eest­ve­da­jaid ning ala­tes val­da­de liit­mi­sest 2005. aas­tal on kuu­lu­nud Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus­se.

„Et mi­nust saab vo­li­ko­gu uus esi­mees, oli üs­na vii­ma­se het­ke ot­sus. Lä­bi­rää­ki­mis­te käi­gus öel­di, et tei­si va­rian­te eri­ti po­le, kui ta­ha­me muu­tus­te­ga eda­si min­na,“ kom­men­tee­rib Mait Kröönst­röm, kes on Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu prae­gu­ses koos­sei­sus üks staažika­maid ko­ha­lik­ke po­lii­ti­kuid. Uue või­mu­lii­du val­la­vo­li­ni­kest on tal kõi­ge pi­kaa­ja­li­sem vo­li­ko­gu­ko­ge­mus.

Vo­li­ko­gu uus esi­mees tõ­deb, et Kuu­sa­lu val­la po­lii­ti­kas on vii­ma­sed kuud ol­nud kee­ru­kad: „Val­la ava­tud juh­ti­mi­se le­ping sõl­mi­ti va­li­mis­lii­du­ga Ühi­ne Ko­du, kus on har­ju­tud ai­nui­si­ku­li­se juh­ti­mi­se­ga – kas val­la­va­ne­ma ar­va­mus või va­le ar­va­mus. Kuid jäi­galt jõu­po­sit­sioo­nilt ei ole õi­ge val­da juh­ti­da. Kui täi­tev­võim hak­kab vo­li­ko­gu­le üt­le­ma, mi­da ja kui­das tu­leb te­ha, siis ei ju­hi­ta val­da enam de­mok­raat­li­kult, ik­ka vas­tu­pi­di peab ole­ma. Just sel­le pä­rast ma ava­tud juh­ti­mi­se le­pin­gu­le al­la ei kir­ju­ta­nud, pea­ta­sin kol­meks kuuks vo­li­ko­gu­liik­me vo­li­tu­sed. Olen va­rem ol­nud se­ni­se val­la­va­ne­ma­ga sa­mas va­li­mis­lii­dus, sel­li­ne juh­ti­miss­tiil hak­kas vas­tu ning eel­mi­sel va­li­mis­pe­rioo­dil kan­di­dee­ri­sin IR­Li ni­me­kir­jas, jäi­me vo­li­ko­gus opo­sit­sioo­ni. Ma ei us­ku­nud koos­töös­se te­ma­ga – et hak­kaks ar­ves­ta­ma kõi­gi osa­pool­te­ga.“

Ka uue või­mu­lii­du lä­bi­rää­ki­mi­sed oli Mait Kröönst­rö­mi sõ­nul kee­ru­li­ne prot­sess: „Ni­me­kir­ju on mi­tu ning ras­keks te­gid lä­bi­rää­ki­mi­sed staažika­ma­te vo­li­ni­ke ära­te­ge­mis­hir­mud – kui uuen­dus­meel­set või teist­moo­di sai pa­ku­tud, siis kar­de­ti, et mi­da­gi peab sel­le ta­ga ole­ma. Ju va­ra­se­mad ko­ge­mu­sed pa­nid nii mõt­le­ma. Tun­dub, et suu­re­mad hir­mud on üle läi­nud, ko­had on ni­me­kir­ja­de va­hel ja­ga­tud, koos­töö peaks su­ju­ma. Loo­dan, et saa­me ha­ka­ta koos­tööd te­ge­ma vo­li­ko­gu kõi­gi osa­pool­te­ga Kuu­sa­lu val­la aren­da­mi­seks.“

Ta üt­leb, et se­nist ko­ge­must sil­mas pi­da­des on uue või­mu­lii­du ee­lis­tus era­poo­le­tu val­la­va­nem: „Pool ener­giast on vii­mas­tel aas­ta­tel läi­nud koa­lit­sioo­ni ja opo­sit­sioo­ni oma­va­he­lis­te­le ja­ge­lus­te­le. Kui või­mu­le on tul­dud, siis on ha­ka­tud te­ge­le­ma en­da po­sit­sioo­ni kind­lus­ta­mi­se­ga ja jäl­gi­tud, et mit­te va­li­ja­te hää­li kao­ta­da. See on pi­dur­da­nud val­la aren­gut. Kuu­sa­lu koo­li­ga toi­mu­nu on sel­le ere näi­de – kee­gi ei te­ge­le­nud ruu­mi­puu­du­se kü­si­mu­se­ga, sest oleks tul­nud te­ha eba­po­pu­laar­seid ot­su­seid. Nii jäi­gi val­la aren­gu­ka­vas­se koo­li­võr­gus­ti­ku osas kolm st­se­naa­riu­mit, ei va­li­tud väl­ja üh­te, mil­le­ga oleks eda­si min­dud.“

Mait Krööns­töm on li­gi 20 aas­tat juh­ti­nud Lok­sa pääs­te­ko­man­dot ja on Ees­tis üks vä­he­seid, kui mit­te ai­nus, kel­le kut­su­sid pea­li­kuks ko­man­do töö­ta­jad. Lok­sal hak­kas ta pääst­ja­na töö­le 1993. aas­tal, juht­kon­na­ga tek­ki­nud eri­meel­sus­te tõt­tu lah­kus, oli mõ­ne aas­ta tööl Tal­lin­na len­nu­jaa­ma pääs­te­tee­nis­tu­ses.

1990nda­te aas­ta­te al­gu­ses va­li­ti Mait Kröönst­röm Kol­ga-Aab­la kü­la­va­ne­maks, on Kol­ga-Aab­la kü­la­selt­si üks asu­ta­ja ja juht. Viis aas­tat ta­ga­si ai­tas ta asu­ta­da MTÜ Kuu­sa­lu Va­ba­taht­li­ke Selts ning on sel­le­gi juht. Ta oli ka Ra­da jalg­pal­lik­lu­bi asu­ta­ja­te seas, män­gis aas­taid Ra­da jalg­pal­li­mees­kon­nas, lõ­pe­tas võist­le­mi­se ne­li aas­tat ta­ga­si. Küm­me aas­tat on ta ol­nud jalg­pal­li­koh­tu­nik, vi­lis­tab Ees­ti A-ka­te­goo­ria meist­ri­võist­lus­te män­ge, kok­ku on osa­le­nud koh­tu­ni­ku­na 280 jalg­pal­li­mat­šis.

Kaks asee­si­meest
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gul po­le siia­ni kaht asee­si­meest ol­nud. Mait Kröönst­röm sel­gi­tab, et nii on va­rem­gi teh­tud, ka Lok­sa val­las oli mõn­da ae­ga vo­li­ko­gul kaks asee­si­meest: „Olen põ­hi­töö­ga hõi­va­tud ja Mar­ti Hääl sa­mu­ti, võib juh­tu­da olu­kor­di, kus kum­mal­gi po­le või­ma­lik vo­li­ko­gu tööst osa võt­ta. Tei­ne asee­si­mees Mar­gus Soom saab va­ja­du­sel asen­da­da. Täien­da­vaid ku­lu­tu­si sel­lest Kuu­sa­lu val­la ee­lar­ves­se ei tu­le. Lep­pi­si­me kok­ku, et hü­vi­ti­si vo­li­ko­gu­töö eest me ei muu­da, ka edas­pi­di maks­tak­se hü­vi­tist ühe­le asee­si­me­he­le.“

Mar­ti Hääl on Tam­mis­tu kü­la­va­nem, on lõ­pe­ta­nud Tar­tu Üli­koo­li õi­gus­tea­dus­kon­na, töö­ta­nud tipp­ju­ris­ti­na ad­vo­kaa­di­bü­roos. Ta on Ale­xe­la Gru­pi üks oma­nik­ke ja ju­ha­tu­se lii­ge.

Mar­ti Hääl lau­sus vo­li­ko­gu is­tun­gil, et uue või­mu­lii­du koh­ta on lii­ku­mas hir­mu­ju­tud, kui­das tul­lak­se Kuu­sa­lu val­la­ma­jas ja al­la­su­tus­tes töö­ta­jaid lah­ti lask­ma: „Lii­ku­mas ole­vat ka ni­me­ki­ri, ke­da va­ja val­lan­da­da. Min­git ni­me­kir­ja ei ole ja on ka­het­sus­väär­ne, et mui­du lu­gu­pee­tud ini­me­sed sel­list lai­mu le­vi­ta­vad. Meie ees­märk on tuua uue val­la­va­ne­ma abil val­da värs­ket isik­li­ke hu­vi­de­ta vaa­det ja ümb­rit­se­va elu kii­re­te muu­tus­te­ga sam­mu pi­da­mi­seks va­ja­lik­ke muu­tu­si.“

Mar­ti Hääl too­ni­tab, et mõist­lik oleks an­da uue­le val­la­va­lit­su­se­le või­ma­lus oma te­gu­de­ga näi­da­ta, kes nad on: „Na­gu ka uue või­mu­lii­du alu­seks olev koos­töö­le­ping se­das­tab, on ees­märk laia­põh­ja­li­ne kaa­sa­mi­ne ja vald­kond­li­ke aren­gu­ka­va­de se­ni­sest st­ra­tee­gi­li­sem tä­hen­dus. Mit­te küm­me­kond vo­li­nik­ku ei peaks ot­sus­ta­ma koa­lit­sioo­ni­le­pin­gus, mis on va­ja ära te­ha, vaid ik­ka ava­li­kult ja lä­bi­paist­valt me­net­le­tud aren­gu­ka­vad an­na­vad sel­leks üle­san­de val­la­va­lit­su­se­le.“

Mar­gus Soom on Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus­se va­li­tud kol­man­dat kor­da. Ta kuu­lub Re­for­mie­ra­kon­da, on era­kon­na Kuu­sa­lu piir­kon­na esi­mees. Vo­li­ko­gu eel­mi­ses koos­sei­sus kuu­lus koos Ühi­se Ko­du­ga moo­dus­ta­tud koa­lit­sioo­ni ning va­li­ti ee­lar­ve- ja aren­gu­ko­mis­jo­ni esi­me­heks, lõ­puks taan­das end ame­tist.
„Po­lii­ti­li­ne tee­rull ei ar­ves­ta­nud ko­mis­jo­ni et­te­pa­ne­ku­te­ga, as­tu­sin ta­ga­si pro­tes­tiks sel­le vas­tu. Üks vaid­lus­tee­ma oli Kiiu mõi­sa re­no­vee­ri­mi­ne, ka tee­de aren­gu­ka­va koos­ta­mi­sel ei võe­tud meie ko­mis­jo­ni kuul­da. Val­las ei ol­nud ava­tud juh­ti­mist ja see on läi­nud val­la­rah­va­le kal­liks maks­ma – koo­li kon­tei­ne­ri­te sum­ma olek­si­me suut­nud kok­ku hoi­da, hoo­le­kan­de­ma­ja mak­su­mus ki­pub ku­ju­ne­ma kõr­geks, Kiiu mõi­sa re­no­vee­ri­mi­se te­ge­lik mak­su­mus on mil­jo­nist eu­rost li­gi kol­man­di­ku kal­lim,“ lau­sub Mar­gus Soom.

Või­mu­lii­du le­ping
Uus või­mu­liit dek­la­ree­rib koos­töö­le­pin­gus aas­ta­teks 2018-2021, et on val­mis sel pe­rioo­dil teos­ta­ma ava­lik­ku või­mu ja võt­ma sel­le­ga kaas­ne­va vas­tu­tu­se Kuu­sa­lu val­las. Al­la­kir­ju­ta­nud kin­ni­ta­vad, et koa­lit­sioon on ava­tud lä­bi­rää­ki­mis­teks ja koos­tööks kõi­gi Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus­se va­li­tud vo­li­ni­ke­ga.
Kok­ku on le­pi­tud, et sel­gi­ta­tak­se väl­ja val­la täp­ne fi­nants­seis, uuen­da­tak­se ee­lar­ves­tra­tee­giat, hu­vig­rup­pe kaa­sa­tes vaa­da­ta lä­bi keh­ti­vad aren­gu­ka­vad ning re­for­mi­takse va­lit­se­mist ava­tu­maks, kaa­saeg­se­maks ja val­la rah­vast kaa­sa­va­maks. 

0

PARANDATUD: Kuusalu kooliolümpiamänge toetas Eesti Olümpiaakadeemia, mitte Eesti Olümpiakomitee.
Es­ma­kord­selt olid Kuu­sa­lu koo­lio­lüm­pia­män­gu­de­le kaa­sa­tud naa­ber­koo­lid – ko­gu Vi­ha­soo alg­kool ning võist­kon­nad Kol­ga koo­list ja Lok­sa güm­naa­siu­mist.

Kor­ral­da­jad mu­ret­se­sid, et koo­lio­lüm­pia­män­gu­de päe­val, es­mas­päe­val, 11. juu­nil ei hak­kaks vih­ma sa­da­ma, kuid oo­ta­ma­tu oli, et see päev ku­ju­nes hoo­pis käe­so­le­va aas­ta kõi­ge pa­la­va­maks. Võis­tel­di Kuu­sa­lu koo­li staa­dio­nil ja spor­di­kes­ku­se ümb­ru­ses. Võist­le­jad jook­sid pi­de­valt lap­se­va­ne­ma­test va­ba­taht­li­ke suu­re tel­gi juur­de, kus ja­ga­ti vett. Lap­se­va­ne­mad Mo­ni­ka Soo­saar, Kirs­ti Haab­saar ja Jan­ne Kal­lak­maa ar­va­sid, et paar­sa­da liit­rit too­di küll män­gu­de jook­sul ka­he viie­liit­ri­se ka­nist­ri­ga koo­li­ma­jast staa­dio­ni äär­de – las­te­le joo­giks ja pä­he va­la­mi­seks, et na­tu­ke­ne­gi ja­hu­ta­da. Päi­ke­se­pis­tet kee­gi ei saa­nud, mõ­ni kur­tis pea­va­lu. Olid ka ük­si­kud krii­mus­tused, mis va­ja­sid plaas­ter­da­mist.

Emad tõid vett, joot­sid ja kast­sid lap­si. KIRS­TI HAAB­SAAR ja JAN­NE KAL­LAK­MAA va­la­vad vett pä­he 5. klas­si õpi­la­se­le RAS­MUS MEI­GA­SE­LE. Foto Heleri Paiste

Emad tõid vett, joot­sid ja kast­sid lap­si. KIRS­TI HAAB­SAAR ja JAN­NE KAL­LAK­MAA va­la­vad vett pä­he 5. klas­si õpi­la­se­le RAS­MUS MEI­GA­SE­LE. Foto Heleri Paiste

Emad leid­sid, et koo­lis­taa­dio­ni juur­de tu­leks pan­na veek­raan – et kuu­ma­del päe­va­del toi­mu­va­te võist­lus­te kor­ral saak­sid lap­sed kii­res­ti ja pal­ju juua.

Kuu­sa­lu koo­lio­lüm­pia­män­gud olid see­kord pü­hen­da­tud Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päe­va­le ning klas­sid loo­si­ti rah­vus­rüh­ma­des­se: võ­ro­ke­sed, se­tud, mul­gid, peip­siäär­sed, saar­la­sed, ran­na­rah­vas, Vi­ha­soo koo­li­pe­re kaks võist­kon­da olid vi­ru­la­sed, Kol­ga koo­li 8. klass vä­li­seest­la­sed ning Lok­sa güm­naa­siu­mi 10. ja 11. klas­si võist­kond lin­na­rah­vas.

Olüm­pia­män­gud al­ga­sid kel­la 8 pai­ku hom­mi­kul tra­dit­sioo­ni­li­se pa­raa­di­ga, ees olüm­pia­män­gu­de lipp. Kuu­sa­lu koo­li di­rek­tor Vel­lo Sats kuu­lu­tas män­gud ava­tuks. Süü­da­ti män­gu­de tu­li. Võist­le­ja­te ni­mel an­dis olüm­pia­van­de Kuu­sa­lu koo­li õpi­la­ne Ja­kob Mat­tias Oja, koh­tu­ni­ke ni­mel õpe­ta­ja Ser­go Treu­feld.

Järg­nes kul­tuu­rip­rog­ramm, esi­ne­sid Kuu­sa­lu koo­li tant­si­jad. Kü­la­lis­test esi­tas Vi­ha­soo koo­li­pe­re sel­leks päe­vaks loo­dud re­gi­lau­lu. Soo­jen­dus­võim­le­mi­ne teh­ti mas­kott Ri­hu­ka juh­ti­mi­sel.

Koo­lio­lüm­pia­män­gu­de pea­kor­ral­da­ja, Kuu­sa­lu spor­di­kes­ku­se ju­ha­ta­ja Kad­ri Ida­vain üt­les, et naa­ber­koo­li­de kut­su­mi­se idee tu­li aas­ta ta­ga­si Lok­sa koo­lis piir­kon­na õpi­las­te et­te­võt­lus­päe­val.

Taas moo­dus­ta­ti Kuu­sa­lu koo­lio­lüm­pia­män­gu­de ko­mi­tee õpe­ta­ja­te ja õpi­las­te esin­da­ja­test. Võist­lu­sa­la­sid oli 9, need va­li­sid Kuu­sa­lu koo­li ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­jad: vis­ked olüm­pia­rõn­gas­tes­se, ten­ni­se­pal­li­jooks, kee­gel, jalg­pal­li­löö­gid, ho­bu­loo­ga alt pu­ge­mi­ne, saa­pa­vi­se, ta­kis­tus­ra­da, tä­na­va­re­ket ja köie­ve­du.

Ka võist­lus­te lõ­pe­ta­mi­ne oli tra­dit­sioo­ni­li­ne. Di­rek­tor kuu­lu­tas män­gud lõp­pe­nuks ja pi­das kõ­ne: „Tä­na­se päe­va ees­märk pol­nud olüm­pia­re­kor­did. Täh­tis on võist­kon­na­vaim, just see viib elus eda­si.“
Pea­võit­jat väl­ja ei kuu­lu­ta­tud, võit­sid kõik, au­hin­naks said pähkli-rosinaseguko­tid.

Vi­ha­soo las­teaia-alg­koo­li di­rek­tor Ma­ri­ka As­tor üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et nen­de koo­li­pe­re võt­tis kut­se män­gu­de­le rõõ­mu­ga vas­tu, kõi­gi­le teh­ti olüm­pia­rõn­gas­te vär­vi sär­gid. Vi­ha­soo lap­sed üt­le­sid, et oli hu­vi­tav osa­le­da, kui­gi pa­lav päev vä­si­tas.

Kol­ga koo­li noo­red kiit­sid Kuu­sa­lu koo­li staa­dio­nit ja tõ­de­sid, et neil koo­lis­taa­dio­ni po­le, on as­faltp­lats, kus toi­mu­vad ke­ha­li­se kas­va­tu­se tun­nid. Ka Lok­sa õpi­la­sed tun­nus­ta­sid Kuu­sa­lu staa­dio­ni, kui­gi mär­ki­sid, et jook­su­ra­da lä­heb kuu­ma­de il­ma­de­ga üli­tu­li­seks.

Ees­ti Olüm­piaakadeemia toe­tas Kuu­sa­lu koo­lio­lüm­pia­män­ge 640 eu­ro­ga. Lap­se­va­ne­mad an­ne­ta­sid kok­ku 145 eu­rot, sel­le eest os­te­ti tur­gu­tu­seks kom­me ja küp­si­seid.

0

Val­la­vo­li­ko­gu uueks esi­me­heks va­li­ti MAIT KRÖÖNST­RÖM, asee­si­mees­teks MAR­TI HÄÄL ja MAR­GUS SOOM.

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu va­lis kol­ma­päe­va, 6. juu­ni is­tun­gil taas val­la­juh­te, ku­na aval­das nä­dal va­rem kol­ma­päe­val, 30. mail 10 poolt­hää­le­ga um­bu­sal­dust se­ni­se­le val­la­va­ne­ma­le Ur­mas Kirt­si­le va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du. Seo­ses val­la­va­ne­ma um­bu­sal­da­mi­se­ga as­tus vo­li­ko­gu esi­me­he ame­tist ta­ga­si Kal­mer Märt­son ja asee­si­me­he ko­halt ta­gan­das end Ur­mo Ris­ti­saar, ka ne­mad on va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du.

Se­ni­ne või­mu­liit juh­tis val­da ala­tes 17. jaa­nua­rist – Kuu­sa­lu val­la ava­tud juh­ti­mi­se le­pin­gu­ga olid lii­tu­nud 15 vo­li­nik­ku va­li­mis­lii­tu­dest Ühi­ne Ko­du, Üks Kuu­sa­lu Vald ja Are­nev Kuu­sa­lu Vald ning Re­for­mie­ra­kon­na vo­li­nik. Vo­li­ko­gu is­tun­gil, 2. mail esi­ta­tud um­bu­sal­du­sa­val­du­se al­ga­ta­mi­se­ga üt­le­sid va­li­mis­lii­tu­de Are­nev Kuu­sa­lu Vald ja Üks Kuu­sa­lu Vald vo­li­ni­kud le­pin­gu üles.

Es­malt ju­ha­tas 6. juu­ni is­tun­git And­res All­mä­gi, kui va­nim ko­ha­lol­nud vo­li­nik. Te­ma juh­ti­mi­sel vii­di lä­bi uue vo­li­ko­gue­si­me­he va­li­mi­ne. Kan­di­daa­te esi­ta­ti üks – Mar­gus Soom Re­for­mie­ra­kon­na ni­me­kir­jast te­gi et­te­pa­ne­ku va­li­da esi­me­heks Mait Kröönst­röm va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald.

Sa­la­ja­sel hää­le­ta­mi­sel olid Mait Kröönst­rö­mi poolt 10, vas­tu 5 vo­li­nik­ku, üks va­li­mis­se­del oli keh­te­tu. Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu 19 liik­mest osa­le­sid is­tun­gil 16.

Mait Kröönst­röm tä­nas usal­du­se eest ning aval­das loo­tust meel­di­va­le koos­töö­le ko­gu vo­li­ko­gu­ga ja ka kõi­gi val­laa­met­ni­ke­ga.

Vo­li­ko­gu uus juht te­gi et­te­pa­ne­ku va­li­da vo­li­ko­gu­le kaks asee­si­meest. Nen­de­gi va­li­mi­ne oli sa­la­ja­ne, Mar­ti Hääl va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald sai 12 poolt- ja 4 vas­tu­häält, Mar­gus Soom Re­for­mie­ra­kon­na ni­me­kir­jast 10 poolt- ja 6 vas­tu­häält.

Kuu­sa­lu val­la uues või­mu­lii­dus on va­li­mis­lii­dud Üks Kuu­sa­lu Vald (vo­li­ko­gus 5 koh­ta) ja Are­nev Kuu­sa­lu Vald (2 koh­ta) ning Re­for­mie­ra­kond (1 koht) ja EK­RE (2 koh­ta). Kuu­sa­lu val­la se­nis­te juh­ti­de va­li­mis­lii­dul Ühi­ne Ko­du on 8 koh­ta.

Vo­li­ko­gu 6. juu­ni is­tun­gist võt­sid osa Mar­ti Hääl, And­res Hein­ver, In­geld­rin Aug, Kris­to Pa­lu ja Mait Kröönst­röm va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald, Ma­dis Jõ­gi ja Avo Vest va­li­mis­lii­dust Are­nev Kuu­sa­lu Vald, Su­lev Vald­maa ja Mai­ri­ka Ra­ja­vä­li EK­RE ni­me­kir­jast, Mar­gus Soom Re­for­mie­re­kon­na ni­me­kir­jast ning Kal­mer Märt­son, Ur­mo Ris­ti­saar, And­res All­mä­gi, Kris­ti Ve­te­maa, Raul Val­gis­te ja Kau­po Par­ve va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du. Puu­du­sid Mart Sest­verk ja Il­vard Ee­ri­koo va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du ning Vär­ner Loots­mann Kes­ke­ra­kon­na ni­me­kir­jast.

Uus val­la­va­nem on juh­ti­nud et­te­võt­teid ja ol­nud Tal­lin­na abi­lin­na­pea
Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma ko­ha­le sea­ti 6. juu­ni is­tun­gil üks kan­di­daat – juh­ti­mis­kon­sul­tant ja tun­tud tipp­juht Mo­ni­ka Sa­lu. Sa­la­ja­sel va­li­mi­sel olid te­ma poolt 10 vo­li­nik­ku, 4 olid vas­tu ja 2 se­de­lit olid keh­te­tud.

Te­ma kan­di­da­tuu­ri esi­tas Mar­ti Hääl, kes üt­les, et Mo­ni­ka Sa­lu on töö­ta­nud ava­li­kus- ja era­sek­to­ris, tal on aka­dee­mi­li­ne ha­ri­dus ja prak­ti­li­ne elu­ko­ge­mus nii oma­va­lit­su­se- kui ka üld­juh­ti­mi­se, pro­jek­ti­juh­ti­mi­se, et­te­võt­lu­se ja laia spekt­ri­ga mä­nedžmen­di osas.

Mar­ti Hääl sel­gi­tas, et li­gi 59 prot­sen­ti val­lae­la­ni­kest, kes käi­sid sü­gi­sel va­li­mas, and­sid oma hää­le, et val­la juh­ti­mi­ne lä­biks värs­ken­dus­kuu­ri: „Va­li­ja oma hää­le­ta­mi­se­ga lõi vo­li­ko­gu saa­lis 19 vo­li­ni­ku jao­tu­se­ga üle tü­ki aja kee­ru­li­se olu­kor­ra, kui­das val­la va­lit­se­mist ku­jun­da­da. Pal­jud vo­li­nik­ud on uued, eel­ne­vat po­lii­ti­li­se töö ko­ge­must ei oma­nud ja se­da kee­ru­li­sem oli. Mul on hea meel ja tä­nu­tun­ne nei­le, kes vih­je and­sid, et on val­la­va­ne­ma pot­sent­siaa­li­ga ini­me­ne, ke­da tei­le esit­len.“

En­da tut­vus­ta­mi­seks an­ti sõ­na ka Mo­ni­ka Sa­lu­le. Ta rää­kis, et on õp­pi­nud õpe­ta­jaks, tei­se kõrg­ha­ri­du­se sai ma­jan­du­se alal, ma­gist­rik­raad on rah­vus­va­he­li­sest äri­juh­ti­mi­sest, dok­to­ri väi­te­kir­ja kaitses teemal „Sot­siaalkait­se Ees­tis”.

Mo­ni­ka Sa­lu sõ­nas, et on ol­nud muu­da­tus­te või õi­ge­m on öelda, et aren­gu juht – te­da on kut­su­tud juh­ti­ma, kui areng on jää­nud seis­ma. On juhtinud era- ja riigiorganisatsioone, töötanud Tal­lin­na abi­lin­na­pea ja lin­nao­sa va­ne­ma­na, Tal­lin­na Üli­koo­li kants­le­ri­na. Panustab ühiskonda vabatahtliku päästjana.

„Kui vaa­da­ta Kuu­sa­lu val­da aren­gup­ro­jek­ti­na, on sel­les pal­ju head ja tu­ge­vat, pal­ju aren­gu­või­ma­lu­si. Vaa­da­tes ko­gu Kuu­sa­lu val­da me­rest met­sa­ni, tu­ris­mi, elu- ja töö­kesk­kon­da, on po­tent­siaal vä­ga suur ja või­bol­la se­ni ol­nud pi­sut ala­ka­su­ta­tud. Näen siin või­ma­lust pak­ku­da oma ko­ge­must mees­kon­na­le – vo­li­ko­gu­le, val­la­va­lit­su­se­le, val­la­ma­ja töö­ta­ja­te­le, ko­gu ko­gu­kon­na­le. Kä­sit­len mees­kon­na­na kõi­ki, kes ela­vad Kuu­sa­lu val­las, töö­ta­vad siin ja ta­ha­vad, et val­las oleks se­ni­sest veel meel­di­vam kesk­kond.“

Mo­ni­ka Sa­lu lu­bas, et asub töö­le ko­he, nel­ja­päe­val: „Vii­mas­tel aas­ta­tel olen töö­ta­nud väi­keet­te­võt­ja­na, aas­ta lõ­pus lõp­pes suu­rem pro­jekt, väik­se­ma­te pro­jek­ti­de osas saab lä­bi rää­ki­da, et ei mõ­ju­taks val­la­va­ne­ma tööd.“

Val­la­va­lit­sus on nel­ja­liik­me­li­ne
Kuu­sa­lu val­la­va­ne­maks va­li­tud Mo­ni­ka Sa­lu te­gi vo­li­ko­gu­le et­te­pa­ne­ku kin­ni­ta­da uus val­la­va­lit­sus nel­ja­liik­me­li­se­na: pea­le val­la­va­ne­ma veel Hei­no Ju­no­lai­nen va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald, Rei­jo Roos va­li­mis­lii­dust Are­nev Kuu­sa­lu Vald ja Su­lev Vald­maa EK­RE ni­me­kir­jast.

Se­ni­ne val­la­va­lit­sus pi­di ole­ma viie­liik­me­li­ne, kuid vo­li­ko­gu ei kin­ni­ta­nud abi­val­la­va­ne­maid 2. mai is­tun­gil val­la­va­lit­sus­se. Ala­tes 17. jaa­nua­rist käis koos ja lan­ge­tas ot­su­seid es­malt nel­ja­liik­me­li­ne val­la­va­lit­sus, ku­hu kuu­lu­sid Ur­mas Kirt­si, abi­val­la­va­nem Aa­re Ets, Hei­no Ju­no­lai­nen ja Rei­jo Roos. Kui Aa­re Ets läks veeb­rua­ri lõ­pus töö­le Raa­si­ku val­da, jäi Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus kol­me­liik­me­li­seks.

Val­la­va­ne­ma töö­ta­suks kin­ni­tas vo­li­ko­gu 3900 eu­rot kuus, vallavanema senine palk oli 2700. Isik­li­ku sõi­duau­to ka­su­ta­mi­se eest ame­tiü­le­san­ne­te täit­mi­sel maks­tak­se 30 sen­ti ki­lo­meet­rist, mit­te roh­kem kui 330 eu­rot kuus. Mo­biil­si­de­tee­nus­te mak­su­mu­se piir­määr on 60 eu­rot kuus.

Val­la­va­lit­su­se liik­me­te­le, kes ei töö­ta val­la­ma­jas, maks­tak­se hü­vi­tist 300 eu­rot kuus. Sa­ma hü­vi­tis oli ka ala­tes jaa­nua­rist.

Uue val­la­va­ne­ma kii­red töö­päe­vad
Kuu­sa­lu uus val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu asus val­la­ma­jas töö­le ala­tes nel­ja­päe­vast, 7. juu­nist, na­gu oli is­tun­gil lu­ba­nud. Ju­ba kol­ma­päe­val pä­rast vo­li­ko­gu is­tun­gi lõp­pu pos­ti­tas ta in­ter­ne­tis Are­ne­va Kuu­sa­lu Val­la Fa­ce­boo­ki-võr­gus­tik­ku pöör­du­mi­se, mil­le saa­tis nel­ja­päe­val val­la­ma­ja töö­ta­ja­te­le ning kü­la­va­ne­ma­te, va­ba­ühen­dus­te ümar­laua, al­la­su­tus­te ja val­la et­te­võt­ja­te mei­li­lis­ti­des­se. Li­sa­tud oli et­te­pa­nek koh­tu­mi­seks ja pa­ku­tud aeg. Es­malt koh­tus val­la­va­nem möö­du­nud nä­da­lal val­la­ma­ja rah­va­ga, koh­tu­mi­sed jät­ku­vad käe­so­le­val nä­da­lal.

Mo­ni­ka Sa­lu üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et esi­me­sed töö­päe­vad on ol­nud vä­ga kii­red, toi­mu­vad nõu­pi­da­mi­sed vald­kon­da­de kau­pa: „Tu­le­kul on puh­kus­te pe­riood, soovin enne kõigi ootajatega kohtuda. Juulis on plaanis teha selgeks valla territoorium ja asutused. Li­saks peab kii­res­ti te­gut­se­ma seoses moo­du­li­te ren­di­ga, et esi­me­se klas­si lap­sed saak­sid Kuu­sa­lus koo­li min­na, ning on veel mi­tu pa­ki­list tee­mat, mis va­ja­vad la­hen­da­mist.“

Val­la­va­nem lu­bas, et an­nab Sõ­nu­mi­too­ja­le pi­ke­ma in­terv­juu mul­je­test ja mõ­te­test Kuu­sa­lu val­la va­lit­se­mi­se koh­ta juu­li­kuu al­gu­ses.

MO­NI­KA SA­LU kir­ja­lik pöör­du­mi­ne
„Te­re, Kuu­sa­lu val­la pe­re!

Ala­tes tä­na­sest on mi­nu ka­he­küm­ne viie aas­ta­ne juh­ti­mis­ko­ge­mus ja aka­dee­mi­li­sed tead­mi­sed teie tee­nis­tu­ses. Mi­nu roll on ühen­da­da, si­du­da, luua ühi­seid väär­tu­si ja aren­gut nüüd­sest siis meie ühi­se mees­kon­na liik­me­na.

Se­ni­se 25 aas­ta jook­sul olen loo­nud ja töö­ta­nud mees­kon­da­de­ga, mis on tõ­hu­sad, in­no­va­tiiv­sed ja tu­le­mus­li­kud, ol­les neis st­ra­teeg, kaa­sa­ja ja muu­da­tus­te juht. Iga ini­me­ne on min­gil alal an­de­kas ja eri­ne­vad an­ded tõ­hu­salt koos­töö­le suu­na­tes loo­me­gi aren­gut.“

 

MO­NI­KA SA­LU

Mo­ni­ka Sa­lu elab Tal­lin­nas Nõm­mel, on põline tal­lin­la­ne.
Aas­ta­tel 1986-1991 õp­pis Tal­lin­na Pe­da­goo­gi­li­ses Ins­ti­tuu­dis üld­teh­ni­lis­te dist­sip­lii­ni­de õpe­ta­jaks, 1992-1994 Es­to­nian Bu­si­ness Sc­hoo­lis rah­vus­va­he­list äri­juh­ti­mist ja 1996-2001 äri­juh­ti­mist, mil­les on dok­to­rik­raad.
Aas­ta­tel 1992-1994 oli Ees­ti Vä­hi­lii­du te­gev­di­rek­tor, 1994-1996 IP Mul­ti­mee­dia Tal­linn AS te­gev­di­rek­tor, 1996 RAS TOP Pi­ri­ta di­rek­tor, 1996-1999 Pi­ri­ta lin­nao­sa va­nem ­ja hil­jem Tal­lin­na abi­lin­na­pea, 2000-2003 AS Ees­ti Lo­to ju­ha­tu­se esi­mees, 2003-2004 AS Mi­nu Va­ra ju­ha­ta­ja, 2006-2007 Tal­lin­na Üli­koo­li kants­ler, juh­ti­nud edas­pi­di veel mit­meid asu­tu­si. Aas­tast 2002 ju­hib oma fir­mat OÜ Ino­tex Grupp, kus on juh­tiv kon­sul­tant, 2011-2017 ka Vil­san­di Ener­gia­ma­ja juht.

0

Vallavolikogu uueks esimeheks valiti MAIT KRÖÖNSTRÖM, aseesimeesteks MARTI HÄÄL ja MARGUS SOOM.

Kuusalu vallavolikogu valis kolmapäeva, 6. juuni istungil taas vallajuhte, kuna avaldas möödunud nädala kolmapäeval, 30. mail 10 poolthäälega umbusaldust senisele vallavanemale Urmas Kirtsile valimisliidust Ühine Kodu. Seoses umbusaldamisega astus volikogu esimehe ametist tagasi Kalmer Märtson ja aseesimehe kohalt tagandas end Urmo Ristisaar, ka nemad on valimisliidust Ühine Kodu.

Esmalt juhatas 6. juuni istungit Andres Allmägi, kui vanim kohalolnud volinik. Tema juhtimisel viidi läbi uue volikoguesimehe valimine. Kandidaate esitati üks – Margus Soom Reformierakonna nimekirjast tegi ettepaneku valida esimeheks Mait Kröönström valimisliidust Üks Kuusalu Vald.

Kuusalu vallavolikogu esimees MAIT KRÖÖNSTRÖM. Fotod Rasmus Merivoo

Kuusalu vallavolikogu esimees MAIT KRÖÖNSTRÖM. Fotod Rasmus Merivoo

Salajasel hääletamisel olid Mait Kröönströmi poolt 10, vastu 5 volinikku, üks valimissedel oli kehtetu. Kuusalu vallavolikogu 19 liikmest osalesid istungil 16.

Mait Kröönström tänas usalduse eest ning avaldas lootust meeldivale koostööle kogu volikoguga ja ka valla ametnikega.

Volikogu uus juht tegi ettepaneku valida volikogule kaks aseesimeest. Nendegi valimine oli salajane, Marti Hääl valimisliidust Üks Kuusalu Vald sai 12 poolt- ja 4 vastuhäält, Margus Soom 10 poolt ja 6 vastuhäält.

Kuusalu valla uues võimuliidus on valimisliidud Üks Kuusalu Vald (volikogus 5 kohta) ja Arenev Kuusalu Vald (2 kohta) ning Reformierakond (1 koht) ja EKRE (2 kohta). Kuusalu valla seniste juhtide valimisliidul Ühine Kodu on 8 kohta.

Uus vallavanem on juhtinud ettevõtteid ja olnud Tallinna abilinnapea
Kuusalu vallavanema kohale seati istungil üks kandidaat – Monika Salu. Salajasel valimisel olid tema poolt 10 volinikku, 4 olid vastu ja 2 sedelit olid kehtetud.

Tema kandidatuuri esitas Marti Hääl, kes ütles, et Monika Salu on töötanud avalikus- ja erasektoris, tal on akadeemiline haridus ja praktiline elukogemus nii omavalitsuse- kui ka üldjuhtimise, projektijuhtimise, ettevõtluse ja laia spektriga mänedžmendi osas.

Marti Hääl selgitas, et ligi 59 protsenti vallaelanikest, kes käisid sügisel valimas, andsid oma hääle, et valla juhtimine läbiks värskenduskuuri: „Valija oma hääletamisega lõi volikogu saalis 19 volinike jaotusega üle tüki aja keerulise olukorra, kuidas valla valitsemist kujundada. Palju volinikke on uusi, eelnevat poliitilise töö kogemust ei omanud ja seda keerulisem oli. Mul on hea meel ja tänutunne neile, kes vihje andsid, et on vallavanema potsentsiaaliga inimene, keda teile esitlen.“

Enda tutvustamiseks anti sõna ka Monika Salule. Ta rääkis, et on õppinud õpetajaks, teise kõrghariduse sai majanduse alal, magistrikraad on rahvusvahelisest ärijuhtimisest, doktori väitekirja kirjutas sotsiaalsest kaitsest Eestis.

Monika Salu sõnas, et on olnud muudatuste või õigemini arengu juht – teda on kutsutud juhtima, kui areng on jäänud seisma. On töötanud Tallinna abilinnapea ja linnaosa vanemana, Tallinna Ülikooli kantslerina

„Kui vaadata Kuusalu valda arenguprojektina, on selles palju head ja tugevat, palju arenguvõimalusi. Olen vabatahtlik tuletõrjuja ja merepäästja. Vaadates kogu Kuusalu valda merest metsani, nii turismi, elu- ja töökeskkonda, on potentsiaal on väga suur ja võibolla seni olnud pisut alakasutatud. Näen siin võimalust pakkuda oma kogemust meeskonnale – volikogule, vallavalitsusele, vallamaja töötajatele, kogu kogukonnale. Käsitlen meeskonnana kõiki, kes elavad Kuusalu vallas, töötavad siin ja tahavad, et vallas oleks senisest veel meeldivam keskkond.“

Monika Salu lubas tööle asuda kohe istungile järgnevast päevast, neljapäevast: „Viimastel aastatel olen töötanud väikeettevõtjana, aasta lõpus lõppes suurem projekt, väiksemate projektide osas saab läbi rääkida, et ei mõjutaks vallavanema tööd.“

Vallavalitsus on neljaliikmeline
Kuusalu vallavanemaks valitud Monika Salu tegi volikogule ettepaneku kinnitada uus vallavalitsus neljaliikmelisena: peale vallavanema veel Heino Junolainen valimisliidust Üks Kuusalu Vald, Reijo Roos valimisliidust Arenev Kuusalu Vald ja Sulev Valdmaa EKRE nimekirjast.

Senine vallavalitsus pidi olema viieliikmeline, kuid volikogu ei kinnitanud abivallavanemaid 2. mai istungil vallavalitsusse. Alates 17. jaanuarist käis koos ja langetas otsuseid kolmeliikmeline vallavalitsus, kuhu kuulusid Urmas Kirtsi, Heino Junolainen ja Reijo Roos.

Vallavanema töötasuks kinnitas volikogu 3900 eurot kuus. Isikliku sõiduauto kasutamise eest ametiülesannete täitmisel makstakse talle 30 senti kilomeetrist, kuid mitte rohkem kui 330 eurot kuus. Mobiilsideteenuste maksumuse piirmäär on 60 eurot kuus.

Vallavalitsuse liikmetele, kes ei tööta vallamajas, makstakse hüvitist 300 eurot kuus.

0
Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma asen­da­ja HEI­NO JU­NO­LAI­NEN.

Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma asen­da­ja HEI­NO JU­NO­LAI­NEN.

„Ur­mas Kirt­si on vä­ga suur­te ko­ge­mus­te­ga val­la­juht. Mu sii­ras res­pekt, et ta on po­lii­ti­lis­te tuul­te kius­te se­da ame­tit suut­nud aas­taid pi­da­da. Kuu­sa­lu vald on ol­nud hoi­tud, kui­gi loo­mu­li­kult võib ala­ti pa­re­mi­ni te­ha. Üks etapp val­la aren­gus on nüüd möö­das, sel­lest ei to­hiks sol­vu­da ega ki­bes­tu­da. Juh­ti­misp­rot­ses­sid on tsük­li­li­sed. Kui ju­hi­na ki­pud end kor­da­ma ja li­sa juur­de an­da ei ole, siis ilm­selt on aeg te­ha ruu­mi teis­te­le,“ üt­les Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma asen­da­ja Hei­no Ju­no­lai­nen Sõ­nu­mi­too­ja­le möö­du­nud ree­del, kui oli sel­les ame­tis teist päe­va.

Hei­no Ju­no­lai­nen sõ­nas, et täi­dab val­la­va­ne­ma ame­tit ko­ge­mu­se baa­sil, mis on li­gi viie kuu jook­sul val­la­va­lit­su­se liik­me­na tek­ki­nud: „Es­malt tut­vu­sin val­la­ma­ja töö­ta­ja­te ja nen­de te­ge­vus­te­ga ning tut­vus­ta­sin en­nast. Siia­ni oli see või­ma­lus eri­ne­va­tel põh­jus­tel puu­du­nud. Val­la­va­lit­su­se is­tun­gi­tel tut­vus­tas eel­nõu­sid ena­mas­ti Ur­mas Kirt­si. Va­ja­du­sel käi­sid mõ­nin­gaid tee­ma­sid tut­vus­ta­mas osa­kon­da­de ju­hid.“

Hei­no Ju­no­lai­nen li­sas, et te­ma üle­san­ne on ta­ga­da val­la­ma­ja töö jär­je­pi­de­vus, sel­leks va­ja­li­ku töö­ra­hu ning kind­lus­tun­de töö­ta­ja­tes: „Näen, et val­la­ma­ja ini­mes­tes on pal­ju roh­kem, kui se­da on las­tud väl­ja pais­ta. Tu­leb an­da mak­si­maal­selt va­ba­dust oma üle­san­ne­te täit­mi­sel. Vald on suur, tu­leb usal­da­da vald­kon­na juh­te. Nii amet­ni­ke kui ko­gu Kuu­sa­lu val­la pot­sent­siaa­li peaks se­ni­sest roh­kem ära ka­su­ta­ma val­la ela­ni­ke­ tee­nin­da­mi­sel.“

Ehk­ki vo­li­ko­gu ot­sus­tas 17. jaa­nua­ril, et val­la­va­lit­sus on viie­liik­me­li­ne, on kaks abi­val­la­va­ne­mat val­la­va­lit­su­se koos­sei­su kin­ni­ta­ma­ta. Val­la põ­hi­mää­ru­se jär­gi peab val­la­va­lit­sus ole­ma vä­he­malt kol­me­liik­me­li­ne. Seo­ses Ur­mas Kirt­si ame­tist ta­gan­da­mi­se­ga ka­he­liik­me­li­seks jää­nud val­la­va­lit­sus ei saa ot­su­seid vas­tu võt­ta. Val­la­va­ne­ma asen­da­ja tõ­des, et sel­lest mõn­da ae­ga mi­da­gi ei juh­tu, sra­tee­gi­li­si ot­su­seid lan­ge­tab val­la­va­lit­sus pä­rast uue val­la­va­ne­ma va­li­mist.

Hei­no Ju­no­lai­ne­ni lap­se­põl­ve­ko­du oli Kuu­sa­lu ale­vi­kus, Kuu­sa­lu kesk­koo­li lõ­pe­tas ta esi­me­ses len­nus 1977. aas­tal. Tal on Tar­tu Üli­koo­li õi­gus­tea­dus­te eria­la dip­lom, te­gut­seb õi­gus­nõus­ta­jana oma õi­gus­bü­roos. Elab pe­re­ga lin­na­ko­dus Tal­lin­nas ja ka maa­ko­dus Kuu­sa­lu val­las Ka­sis­pea kü­las ning on Ka­sis­pea Kü­la­selt­si asu­ta­ja ja ju­ha­tu­se lii­ge.

Vali­mis­lii­tu­de esin­da­ja­te kom­men­taa­rid

SULEV VALD­MAA, EK­RE: „EK­RE ni­me­ki­ri dek­la­ree­ris ok­toob­ris va­li­mis­tel, et ei soo­vi Kuu­sa­lu se­ni­se val­la­va­ne­ma jät­ka­mist. Val­la­va­ne­ma kon­kur­si tu­le­mus oli meie jaoks oo­ta­ma­tu, sest meie tea­da Ur­mas Kirt­si kan­di­daa­ti­de eel­va­li­mist kor­ral­da­nud ko­mis­jo­nis kol­me pa­re­ma hul­ka ei pää­se­nud. Ül­la­tus oli, et ta oli vo­li­ko­gu et­te kut­su­tud. Veel suu­rem ül­la­tus, et va­li­ti taas val­la­va­ne­maks.
Me oma sei­su­koh­ta muut­nud po­le, hää­le­ta­si­me 8 aas­tat jär­jest val­la­va­ne­maks ol­nud Ur­mas Kirt­si um­bu­sal­da­mi­se poolt. Kui ilm­nes, et ava­tud juh­ti­mi­se le­ping ei toi­mi, kon­sul­tee­ri­sin EK­RE ni­me­kir­ja ni­mel kõi­gi ni­me­kir­ja­de esin­da­ja­te­ga, et saa­da um­mik­sei­sust väl­ja. Ka Ühi­se­le Ko­du­le sai teh­tud et­te­pa­nek, et Kirt­si peaks val­la­va­ne­ma ko­halt taan­du­ma, saaks koos­töös eda­si min­na.
Olin 30. mai vo­li­ko­gu is­tun­gi ajal põ­hi­töö tõt­tu vä­lis­maal ja vo­li­ko­gus vo­li­tu­sed pea­ta­nud, et EK­RE tool ei jääks tüh­jaks. Sta­tis­ti­li­selt sai mi­nust uue val­la­va­ne­ma va­li­mi­se  kaa­lu­keel. Uue või­ma­li­ku val­la­va­ne­ma soov oli oo­da­ta ära, ku­ni mu vo­li­tu­sed taas­tu­vad. Olen val­la­va­ne­ma kan­di­daa­di­ga nüüd kõ­ne­le­nud ja koh­tu­nud. Loo­dan vä­ga, et ta suu­dab Kuu­sa­lu val­la kee­ru­li­sest olu­kor­rast väl­ja tuua.“  

MARGUS SOOM, Reformierakond: „Ühinesin umbusaldajatega. Uus koostööleping on allkirjastatud. See on praeguse volikogu parim koostöökooslus, oleks võinud alata kohe pärast valimisi. Kõik osapooled soovisid uut, läbipaistvat, majanduslikult põhjendatud juhtimist. Reformierakonnale on esmatähtsad Kuusalu kooli renoveerimine ja külatänavate korrastamine.“

KRISTO PALU, Üks Kuusalu Vald: „Valimisliidud Üks Kuusalu Vald, Arenev Kuusalu Vald ning EKRE ja Reformierakond on uue koostöö kokku leppinud, võimuliit on volikogus 10 häälega. Kokku on lepitud ka me kandidaadid volikogu juhtimiseks ning vallavanema ja vallavalitsuse osas. Kolmapäeval on tõehetk.“

MADIS JÕGI, Arenev Kuusalu Vald: „Loodan, et umbusaldamisega liitunutel on tekkinud ühte sammu käimine, et koostöö sujub ja saame kolmapäeval Kuusalu vallale uue vallavanema, vallavalitsuse, volikogu esimehe.“

VÄR­NER LOOTS­MANN, Kes­ke­ra­kond: „Jäin um­bu­sal­dus­hää­le­tu­sel era­poo­le­tuks, ei saa um­bu­sal­da­da il­ma val­la­va­ne­ma kan­di­daa­di­ta. Küm­ne häält peaks ole­ma vo­li­ni­kel koos ja või­ma­lik va­li­da uus val­la­va­nem. Ehk saa­bub lõ­puks aeg, kus se­ga­du­sed lõ­pe­vad ja Kuu­sa­lu val­las ha­ka­tak­se töö­le.“

KAL­MER MÄRT­SON, Ühi­ne Ko­du: „Va­li­mis­lii­dul Ühi­ne Ko­du ei ole prae­gu ol­nud kel­le­ga­gi lä­bi rää­ki­da. Vo­li­ko­gu esi­me­he ja asee­si­me­he ko­ha va­bas­ta­si­me ning tei­si­päe­val aru­ta­me, kas pa­ne­me ma­ha ka ko­mis­jo­ni­de esi­mees­te ame­tid.“

0

Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma­na um­bu­sal­da­tud UR­MAS KIRT­SI, üt­le­si­te vo­li­ko­gu is­tun­gil eel­mi­se nä­da­la kol­ma­päe­val, et kõik et­te­val­mis­tu­sed on teh­tud, või­te val­la­ma­jast um­bu­sal­da­mi­se kor­ral ko­he lah­ku­da ja läk­si­te­gi ära, kui Te vas­tu hää­le­ta­sid 10 vo­li­nik­ku. Kas mi­da­gi üle ei tul­nud an­da?
„Poo­le­lio­le­vad tööd olid teh­tud, ar­ved ta­su­tud, kir­jad all­kir­jas­ta­tud, saht­lid ko­ris­ta­tud ja töö­ta­ja­te­ga ree­del hü­vas­ti jäe­tud, kui val­la­sek­re­tä­ri­na töö­ta­nud Mai­re Link pi­das seo­ses pen­sio­ni­le jää­mi­se­ga lah­ku­mis­pi­du.
Po­le mi­da­gi üle an­da, kõik ma­ter­ja­lid on in­ter­ne­tis Amp­ho­ra do­ku­men­di­re­gist­ris, pa­be­ri­pak­ke tä­na­päe­val enam ei ole. Ka val­la­va­ra on üle an­tud – val­la­le kuu­lu­va sü­lear­vu­ti jät­sin ka­bi­net­ti laua­le.“

Oma sõ­na­võ­tus vo­li­ko­gu ees ni­me­ta­si­te, et kui um­b­usal­du­sa­val­du­se et­te­hei­ted on Kiiu mõi­sa re­no­vee­ri­mi­ne, prob­lee­mid sot­siaal­ma­ja­ga ja koo­li­ga, siis saa­te uh­ku­se­ga või­ma­li­ku um­bu­sal­da­mi­se. Miks uh­ku­se­ga?
„See, mis tun­dus hal­vas­ti um­bu­sal­da­ja­te­le, ei tun­du mul­le ega me va­li­mis­lii­du­le Ühi­ne Ko­du. Olen töö­ta­nud sü­da­me­tun­nis­tu­se­ga. Kiiu mõi­sa re­no­vee­ri­mi­se eest olen saa­nud sõi­ma­ta üh­te­delt ja sa­ma­delt ini­mes­telt, aga kiit­nud on vä­ga eri­ne­vad ini­me­sed. Ees­märk oli saa­da kor­ras mõis ja sel­le me sai­me, ma­ja on ilus ja soe. Tõ­si, täh­taeg läks üle, pi­da­si­me ehi­ta­ja­ga lä­bi­rää­ki­mi­si, esi­ta­si­me sun­ni­ra­ha nõu­de.“

Miks sõl­mi­si­te ehi­ta­ja­ga le­pin­gu, kui oli sel­ge, et va­na ma­ja võib tuua ül­la­tu­si, hind ku­ju­ne­da kal­li­maks kui vo­li­ko­gu ot­su­se­ga lu­ba­tud 1 mil­jon eu­rot?
„Le­ping oli sõl­mi­tud li­gi mil­jo­ni­le eu­ro­le. Kui pal­ju ehi­ta­ja juur­de pa­neb, oli te­ma vas­tu­ta­da. Tä­na­sel päe­val võib ehi­ta­ja oma nõu­des­se li­sa­da iga­su­gu­seid töid, kuid le­pin­gus neid po­le. Suure tõe­näo­su­se­ga võib sel­lest tul­la koh­tu­vaid­lus. Kõi­ge mõist­li­kum oleks, kui Kuu­sa­lu vald loo­bub vii­vis­test ja ehi­ta­ja oma nõud­mis­test.“

Aga sot­siaal- ehk hoo­le­kan­de­ma­ja ehi­ta­mi­se­ga seo­tud et­te­hei­ted?
„See pro­jekt on al­gu­sest pea­le ol­nud pin­ge­li­se ajag­raa­fi­ku­ga. Val­las on va­ja­dus sel­li­se ela­mis­pin­na jä­re­le, sot­siaal­mi­nis­tee­riu­milt an­tav li­gi 400 000eu­ro­ne toe­tus käi­vi­tas prot­ses­si. Kui pro­jek­ti et­te val­mis­ta­si­me, ei näi­nud et­te ko­gu­kon­na koo­so­le­kuid sot­siaal­ma­ja asu­ko­halt lam­mu­ta­ta­va puu­ma­ja kait­seks.
Toe­tu­se saa­mi­se kri­tee­riu­mid tin­gi­sid, et see ma­ja saab asu­da Kuu­sa­lu ale­vi­kus, kus on kaup­lu­sed, ter­vi­se­kes­kus, ap­teek, muud tee­nu­sed. Nõue on, et toe­ta­tud ela­mi­se klien­did elak­sid teis­te kes­kel, mit­te eral­da­tu­na ühis­kon­nast.
Ma­ja on ka­van­da­tud Kuu­sa­lu pea­tä­na­va äär­de, seal­sa­mas on Kesk­väl­jak 1930nda­te aas­ta­te ar­hi­tek­tuu­ri puu­ma­ja­de­ga. Asu­koht nõuab, et ei saa ehi­ta­da ta­va­list ris­tta­hu­kat, vaid te­ha mi­da­gi eri­li­se­mat. 1700eu­ro­ne ruut­meet­ri­hind on hoo­le­kan­de­ma­ja pu­hul õig­la­ne, sest igas­se väi­ke­ses­se kor­te­ris­se tu­leb te­ha du­ši­ruum ja WC, kõik kor­te­rid pea­vad ole­ma eral­di­sei­se­vad.“

Miks ju­ba va­rem po­le Kuu­sa­lu val­da ra­ja­tud sot­siaal­ma­ja, na­gu näi­teks on Ani­ja val­las Keh­ras? Sel­li­se ma­ja­ga oleks la­hen­da­nud ka toe­ta­tud ela­mi­se klien­ti­de elua­se­me­mu­red?
„Kuu­sa­lu val­las on uju­la, spor­di­hoo­ne, kor­da­teh­tud staa­dion. Olid tei­sed prio­ri­tee­did, mis nõud­sid in­ves­tee­rin­guid.“

Koo­li ruu­mi­kit­si­ku­se prob­leem?
„Võit­le­si­me 2016. aas­ta­ni sel­le ni­mel, et saa­da Kuu­sal­lu rii­gi­güm­naa­sium, see oleks la­hen­da­nud ruu­mi­va­ja­du­se. Sel­ge on, et 630 õpilast on ole­mas­o­le­va koo­li­ma­ja ku­ba­tuu­ri­le lii­ga palju. Aga sil­mas tu­leb pi­da­da, et sün­di­vus on lan­ge­nud val­las, aas­tal 2010 sün­dis aas­tas üle sa­ja lap­se, nüüd pal­ju vä­hem. Val­la jaoks on kü­si­mus, kas ela­ni­ke arv hak­kab kas­va­ma või ei. Vii­ma­se ka­hek­sa aas­ta­ga on see ol­nud ker­ges lan­gu­ses. Mis tä­hen­dab, et ühel het­kel on koo­li­ma­jas ruu­mi taas nor­maal­selt, tipp­koor­mu­se lee­ven­da­mi­seks on tar­vis aju­ti­si pin­du. Kuu­sa­lu kool va­jab sel ju­hul in­ves­tee­rin­guid, et kaa­sa­jas­ta­da nii õpi­las­te kui õpe­ta­ja­te töö­kesk­kon­da. Ar­hi­tekt Maar­ja Num­mer­ti es­kii­sid olid ha­ri­vad, loo­dan, et Kuu­sa­lu kool kaa­sa­jas­ta­tak­se.“

Kuid siis­ki, miks ka aju­ti­si la­hen­du­si ei võe­tud koo­li osas va­rem et­te?
„Val­la­va­lit­sus ja val­la­va­nem täi­da­vad vo­li­ko­gu an­tud üle­san­deid. Ühi­sel Ko­dul ja me part­ne­ril Re­for­mie­ra­kon­nal olid siia­maa­ni tei­sed prio­ri­tee­did. Koo­li­ni ole­me jõud­nud nüüd, me vii­ma­ses va­li­mis­prog­ram­mis oli koo­li­ma­ja juur­de­ehi­tus, praegu rää­gi­me
pi­gem re­konst­ruee­ri­mi­sest, mis ei vä­lis­ta juur­dee­hi­tust.“

Te vas­tas­po­lii­ti­kud kri­ti­see­ri­vad, et oli­te val­la­va­ne­ma­na pi­dur, vald ei are­ne­nud, val­la­töölt on lah­ku­tud, sest ta­kis­ta­si­te uuen­du­si?
„Jah, olen ol­nud pi­dur, kui te­ge­le­tak­se lol­lus­te­ga. Val­la­ma­jast po­le läi­nud mi­nu tea­da üks­ki töö­ta­ja, sest ei saa­nud end rea­li­see­ri­da. Pi­gem po­le ol­dud ra­hul töö­ta­su­ga või on nei­le pa­ku­tud uu­si väl­ja­kut­seid. Tä­na­seks on pal­ga­lõ­he kas­va­nud, võr­rel­des naa­be­r­oma­va­lit­sus­te­ga, um­bes 15prot­sen­di­li­seks ka pä­rast sel­le­ke­va­dist 10prot­sen­di­list tõu­su. Mi­nu vi­ga oli, et vii­ma­sel aas­tal en­ne va­li­mi­si ei pi­da­nud ee­ti­li­seks pal­ka tõs­ta, oleks mõ­ju­nud hääl­teost­mi­se­na oma töö­ta­ja­te hul­gas. Üt­le­sin, et oo­da­ke, tu­leb uus val­la­va­nem ja val­la­va­lit­sus, kül­lap pal­gad re­gu­lee­ri­tak­se, se­da po­le või­ma­lik eda­si lü­ka­ta. Ini­me­sed ar­ves­ta­sid sel­le­ga. Mõi­sa re­no­vee­ri­mi­se­ga olid pa­ra­ne­mas töö­tin­gi­mu­sed ja oo­da­ti, et pal­gad re­gu­lee­ri­tak­se tõe­näo­li­selt 2017 lõ­pus või 2018 al­gu­ses. Aga nii ei juh­tu­nud. Val­la­va­ne­ma et­te­pa­nek tõs­ta val­la­ma­ja töö­ta­ja­te pal­gad kon­ku­rent­si­või­me­li­seks ei leid­nud ava­tud juh­ti­mi­se kok­ku­lep­pe­ga ühi­ne­nud po­lii­ti­ku­te poo­le­hoi­du, sa­mu­ti ei tõs­te­tud val­la sot­siaal­töö­ta­ja­te, las­te­aia abi­õpe­ta­ja­te, raa­ma­tu­ko­gu­töö­ta­ja­te pal­ka­sid. Kind­las­ti on va­ja uu­tel juh­ti­del see ära te­ha, il­ma ei saa vald eda­si min­na. Ra­ha on ole­mas, on puh­talt tah­te kü­si­mus.“

Kas edas­pi­di val­la­maj­ja lä­he­te?
„Vo­li­ko­gu liik­me­na peab sin­na mi­ne­ma, aga po­le kin­del, et ko­he sel­le nä­da­la is­tun­gist osa võ­tan. Võib juh­tu­da, et tu­le­vad min­gi­su­gu­sed lii­ku­mi­sed vo­li­ko­gus, ini­me­sed pea­ta­vad vo­li­tu­si, oo­taks need aval­du­sed ära. Ko­he sel nä­da­lal ma vo­li­kogu­liik­me vo­li­tu­si ei soo­vi taas­ta­da.“

Kas mi­da­gi sai teh­tud val­la­va­ne­ma­na va­les­ti?
„Kee­gi po­le ek­si­ma­tu. Ta­gant­jä­re­le­tar­ku­se­na võib öel­da, et mõ­ne as­ja oleks või­nud te­ha tei­si­ti. Aga sai teh­tud pa­ri­mas usus sel­leag­se in­fo jär­gi ja õi­ge­tel ae­ga­del. Suu­ri proh­ma­kaid ei tu­le meel­de, on ol­nud vä­ga tub­li mees­kond, nii ini­me­sed va­li­mis­lii­dus kui ka amet­ni­kud val­la­ma­jas on ta­ga­nud sel­le, et ot­su­sed ja te­gut­se­mi­ne on ol­nud kva­li­teet­ne.
Ta­han veel se­da öel­da, et kui tõm­ma­ta pa­ral­lee­le sel­le aja­ga, kui olin es­ma­kord­selt val­la­va­nem, siis mul­le tun­dub, ole­me nüüd min­gil mää­ral lan­ge­nud sa­mas­se süü­tus­se ae­ga, kus ini­me­sed ei tea, miks tu­lid vo­li­ko­gus­se ja mi­da te­ge­ma pea­vad. Kui aas­ta­tel 1993-1996 oli see mõis­te­tav, kõik oli uus, val­lad al­les taas­loo­di, aga aas­tal 2018 on see ka­het­sus­väär­ne. Loo­de­ta­vas­ti ini­me­sed are­ne­vad ja muu­tu­vad jär­jest pa­re­ma­teks po­lii­ti­ku­teks, kõik me õpi­me ko­gu aeg.“

Kas Teie mee­lest on kee­ru­li­se po­lii­ti­li­se olu­kor­ra põh­jus sel­les, et vo­li­ko­gus on pal­ju uu­si ni­me­kir­ju ja ini­me­si?
„Jah, see ning va­nad sol­vu­mi­sed, mil­lest ei suu­de­ta üle ol­la. Kind­las­ti ka as­jao­lu, et va­li­mis­tel oli mit­mel selts­kon­nal lu­ba­dus lah­ti saa­da Kirs­ma­nist ja Kirt­sist. Se­ni ol­di täit­mi­se­ga 50 prot­sen­di peal, nüüd on sa­jap­rot­sen­di­li­selt täi­de­tud. Se­da ei saa nei­le pa­haks pan­na. Pa­ra­ku mul­le küll tun­dub, et kor­dub see, mis oli mõ­ni kuu ta­ga­si, kui­gi uues kva­li­tee­dis. Et ini­me­sed on koon­du­nud, kuid tun­dub, po­le va­lit­se­misp­rog­ram­mi. Val­la­va­ne­ma va­li­mi­ne kuk­kus 30. mail si­su­li­selt lä­bi, kan­di­daa­ti pol­nud. Näib, et se­ga­dust on veel pal­ju.“

Teie um­bu­sal­da­mi­se koh­ta on ka öel­dud, et nüüd sai aas­taid toi­mi­nud poliitiline toi­tu­mi­sa­hel kat­kes­ta­tud.
„Neist ini­mes­test, kes on vo­li­ko­gus, po­le kee­gi val­la pal­gal. Me ni­me­kir­jas on val­la pal­gal ole­va­te ini­mes­te osa­kaal väi­ke. Mi­na ei ole 8 aas­ta jook­sul too­nud me va­li­mis­lii­tu üh­te­gi val­la­töö­ta­jat, vas­tu­pi­di, olen ära öel­nud, et po­le va­ja, pi­gem toe­ta­ge meid va­li­mis­tel oma hää­le­ga.“

On Teil kah­ju sel­lest ame­tist lah­ku­da?
„Kui jät­ta emot­sioo­nid kõr­va­le, siis mind on Kuu­sa­lu val­la­va­ne­maks va­li­tud nel­jal kor­ral, suu­re­mat au on ras­ke lei­da. Prae­gu­ses si­tuat­sioo­nis ei ol­nud muud la­hen­dust, kui um­bu­sal­dus lä­bi viia. Ühi­ne Ko­du oli vii­ma­sel ajal näh­tav ja vas­tu­tav, aga si­su­li­selt vo­li­ko­gu ena­mu­se toe­tust pol­nud. Loo­dan, et need 10 või 11 vo­li­nik­ku suu­da­vad kok­ku lep­pi­da ja plaa­nid pai­ka pan­na, et Kuu­sa­lu vald saaks aren­gu­ga eda­si min­na. Kui nad se­da ei suu­da, siis kes­ta­vad se­ga­du­sed me val­las veel pik­ka ae­ga.“

0

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees KAL­MER MÄRT­SON esi­tas pä­rast vo­li­ko­gu is­tun­git aval­du­se en­da ame­tist va­bas­ta­mi­seks ala­tes 5. juu­nist, UR­MO RIS­TI­SAAR aval­das soo­vi va­bas­ta­da te­da vo­li­ko­gu asee­si­me­he ame­tist ala­tes 1. juu­nist. 

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu aval­das kol­ma­päe­val, 30. mail Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma­le Ur­mas Kirt­si­le um­bu­sal­dust 10 poolt­hää­le­ga. Vas­tu olid 8 vo­li­nik­ku, üks oli era­poo­le­tu. Kuusalu vallavolikogu on 19liikmeline.

Um­bu­sal­da­mi­se poolt hää­le­ta­sid And­res Hein­ver, Mar­ti Hääl, Mait Kröönst­röm, In­geld­rin Aug ja Kris­to Pa­lu va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald, Ma­dis Jõ­gi ja Avo Vest va­li­mis­lii­dust Are­nev Kuu­sa­lu Vald, Mai­ri­ka Ra­ja­vä­li ja Ran­no Pool EK­RE ning Mar­gus Soom Re­for­mie­ra­kon­na ni­me­kir­jast.
Vas­tu olid Kal­mer Märt­son, Ur­mo Ris­ti­saar, Kau­po Par­ve, And­res All­mä­gi, Kris­ti Ve­te­maa, Raul Val­gis­te, Il­vard Ee­rik­soo ja Mart Sest­verk va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du. Era­poo­le­tuks jäi Vär­ner Loots­mann Kes­ke­ra­kon­na ni­me­kir­jast.

Ur­mas Kirt­si oli va­li­mis­lii­du Ühi­ne Ko­du esi­numb­ri­na Kuu­sa­lu val­la­va­nem vii­ma­sed 8 aas­tat ja 7 kuud. Kok­ku on ta koos va­ra­se­ma aja­ga ol­nud Kuu­sa­lu val­la­va­nem üle 11 aas­ta – aastatel 1993-1996 ning alates 2009. aasta sügisest. Pä­rast ot­su­se kin­ni­ta­mist lah­kus Ur­mas Kirt­si val­la­ma­jast.

Uue val­la­va­ne­ma va­li­mi­ne lü­ka­ti eda­si
Is­tun­gi vii­ma­ne päe­va­kor­ra­punkt oli uue val­la­va­ne­ma va­li­mi­ne, kuid jäe­ti ära, ku­na Mait Kröönst­röm üt­les, et see on poo­lik la­hen­dus, tu­leks mää­ra­ta ka uue val­la­va­ne­ma töö­ta­su ja kin­ni­ta­da uus val­la­va­lit­sus. Ta esi­tas kir­ja­li­ku aval­du­se võt­ta järg­mi­se is­tun­gi päe­va­kor­da val­la­va­ne­ma va­li­mi­ne, val­la­va­ne­ma­le töö­ta­su mää­ra­mi­ne ja val­la­va­lit­su­se kin­ni­ta­mi­ne.

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus oli se­ni kol­me­liik­me­li­ne, val­la­va­ne­ma um­bu­sal­da­mi­se jä­rel jäi ka­he­liik­me­li­seks – Hei­no Ju­no­lai­nen va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald ja Rei­jo Roos va­li­mis­lii­dust Are­nev Kuu­sa­lu Vald. Vo­li­ko­gu mää­ras 11 poolt­hää­le­ga val­la­va­ne­ma asenda­jaks Hei­no Ju­no­lai­ne­ni.
Is­tun­gi lõ­pus tea­tas Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Kal­mer Märt­son va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du, et taan­dab end ame­tist, te­ma vii­ma­ne päev vo­li­ko­gu esi­me­he­na on 5. juu­ni. Ame­tist lah­kus omal soo­vil ka vo­li­ko­gu asee­si­mees Ur­mo Ris­ti­saar – vo­li­ko­gu on asee­si­me­he­ta ala­tes 1. juu­nist.

Val­la­vo­li­ko­gu 30. mai is­tung toi­mus Kiiu mõi­sas, re­no­vee­ri­tud val­la­ma­ja saa­lis. Is­tun­gist teh­ti ot­sü­le­kan­ne in­ter­ne­tis ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te is­tun­gi­te in­fo­süs­tee­mis vo­lis.ee.

UR­MAS KIRT­SI sõ­na­võtt
Vas­ta­valt reg­le­men­di­le oli en­ne um­bu­sal­dus­hää­le­tust nii um­bu­sal­da­ja­te esin­da­jal kui ka um­bu­sal­da­ta­val või­ma­lus 15mi­nu­ti­li­seks sõ­na­võ­tuks.

Vo­li­ko­gu 2. mai is­tun­gil umb­u­sal­du­sa­val­du­se et­te lu­ge­nud Mar­ti Hääl tea­tas nüüd, et sõ­na võt­ta ei soo­vi, um­b­usal­du­sa­val­du­ses oli kõik kir­jas.

Pä­rast um­bu­sal­dus­hää­le­tust. UR­MAS KIRT­SI lah­kub val­la­ma­jast. Fo­tod Ras­mus Me­ri­voo

Pä­rast um­bu­sal­dus­hää­le­tust. UR­MAS KIRT­SI lah­kub val­la­ma­jast. Fo­tod Ras­mus Me­ri­voo

Ur­mas Kirt­si ka­su­tas sõ­na­võ­tuõi­gust. Ta üt­les, et va­li­mis­liit Ühi­ne Ko­du sai va­li­mis­tel 42 prot­sen­ti Kuu­sa­lu val­la va­li­mas­käi­nu­te hääl­test. Va­li­jad tead­sid nen­de va­li­mis­lii­du prog­ram­mi.

„Mind va­li­ti val­la­va­ne­maks kon­kur­si kau­du. Ma ei suu­da us­ku­da, et se­da teh­ti ini­mes­te lol­li­ta­mi­seks. Va­li­mis­lii­tu­de­ga Üks Kuu­sa­lu Vald ja Are­nev Kuu­sa­lu Vald sõl­mi­tud kok­ku­lep­pes oli, et mi­na olen val­la­va­nem ja täi­de­tak­se meie kuus va­li­mis­lu­ba­dust. Si­su­li­selt nii ei läi­nud, kui­gi val­la­va­ne­ma­na us­ku­sin, et eri­meel­su­sed sum­bu­vad. Kuid pa­rem õud­ne lõpp kui lõ­pu­tu õu­dus. Pea­me mõt­le­ma, kui­das min­na eda­si. Meie va­li­mis­liit an­nab tei­le sel­leks või­ma­lu­se.“

Ta li­sas, et um­bu­sal­du­s­aval­du­ses on et­te hei­de­tud Kiiu mõi­sa re­no­vee­ri­mist, prob­lee­me sot­siaal­ma­ja ehi­ta­mi­se ja koo­li­ga: „Kõik need olid tea­da ka 17. jaa­nua­ril, kui sõl­mi­si­me le­pin­gu. Suu­re uh­ku­se­ga saan või­ma­li­ku um­bu­sal­du­se.“

Um­bu­sal­du­sa­val­dus
Um­bu­sal­da­mi­se al­ga­ta­sid 2. mai Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu is­tun­gil 7 vo­li­nik­ku: va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald Mar­ti Hääl, And­res Hein­ver, Kris­to Pa­lu, In­geld­rin Aug ja Mait Kröönst­röm ning va­li­mis­lii­dust Are­nev Kuu­sa­lu Vald Ma­dis Jõ­gi ja Avo Vest. Nad tea­ta­sid, et loe­vad 17. jaa­nua­ril sõl­mi­tud ava­tud juh­ti­mi­se le­pin­gu lõp­pe­nuks. Um­bu­sal­du­sa­val­du­se Ur­mas Kirt­si­le lu­ges is­tun­gil et­te Mar­ti Hääl.

Um­bu­sal­du­se al­ga­ta­jad sel­gi­ta­vad aval­du­ses, et le­pe sün­dis val­gelt le­helt, mil­le­le oli kir­ju­ta­tud val­la­va­ne­ma ni­meks Ur­mas Kirt­si. Li­saks et­te­hei­de­te­le Kuu­sa­lu koo­li, sot­siaal­ma­ja, Kiiu mõi­sa in­ves­tee­ri­misp­ro­jek­ti­de et­te­val­mis­ta­mi­sel, ni­me­ta­vad nad usal­du­se kao­ta­mi­se põh­jus­te­na val­la­va­lit­su­se is­tun­gi pro­to­kol­li võlt­si­mist ja abi­val­la­va­ne­ma­te ame­ti­koh­ta­de­le vor­mis­ta­mist – ame­tis­se on ni­me­ta­tud ini­me­sed, kel­lel vall­ava­ne­ma­le tea­dao­le­valt puu­dub vo­li­ko­gu ena­mu­se toe­tus val­la­va­lit­sus­se kin­ni­ta­mi­seks.

Vo­li­ko­gu ko­gu­neb taas 6. juu­nil
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu järg­mi­ne is­tung on kol­ma­päe­val, 6. juu­nil al­gu­se­ga kell 16 Kiiu mõi­sas. Päe­va­kor­ras on uue vo­li­ko­gue­si­me­he ja asee­si­me­he va­li­mi­ne, val­la­va­ne­ma va­li­mi­ne ja te­ma töö­ta­su kin­ni­ta­mi­ne ning ka uue val­la­va­lit­su­se kin­ni­ta­mi­ne. Ku­na vo­li­ko­gu on siis esi­me­he ja ase­esi­me­he­ta, ju­ha­tab is­tun­git va­nim ko­ha­lo­lev vo­li­nik. Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu va­nim lii­ge on Vär­ner Loots­mann.

0

Ku­ni su­ve lõ­pu­ni on Kol­ga Mõi­sa Ga­le­riis Kõn­nu kunst­ni­ke KAT­RIN VALD­RE ja SVEN SAA­GI maa­li­näi­tus „Floo­ra“.

Ko­ha­li­kud en­tu­sias­tid Rii­na Laa­ne­tu, Kad­ri Mets­tak, Ire­ne O’Sul­li­van ja Ai­var Talts te­gid mõi­sa pea­hoo­ne all­kor­ru­se­le ga­le­rii – fua­jeest pa­re­mat kätt ehk res­to­ra­ni­ruu­mi­de vas­tu. Pi­du­lik ava­mi­ne oli pü­ha­päe­val, 27. mail, esi­me­ne töö­päev oli möö­du­nud nel­ja­päe­val. Ga­le­riid saab kü­las­ta­da nä­da­las esialgu nel­jal päe­val – nel­ja­päe­vast pü­ha­päe­va­ni.

Galerii idee kujunes välja Lahemaa loodus- ja koduloogiidi Rii­na Laa­ne­tu ning kunstiakadeemia lõpetanud Kadri Metstaki varasemast koostööst.
Riina Laanetu: „Käin pal­ju Sa­ga­dis ja Palm­ses, hak­ka­sin mõt­le­ma, miks pean sõit­ma kau­ge­le, kui saak­sin siin näi­da­ta oma mõi­sa, mil­lel on nii pal­ju po­tent­siaa­li. Ga­le­rii mõ­te tu­li sel­lest, et mõi­sa oma­nik on kul­tuu­ri- ja kuns­tii­ni­me­ne, muu­seum Kol­gas ju­ba on ning söö­gi­koh­ta on pee­tud.“
Ap­pi kutsuti Ire­ne O’Sul­li­va­n, kes on õp­pi­nud tu­ris­mi­ma­jan­dust ja valdab mitut võõrkeelt. Ga­le­rii jaoks va­li­ti päi­ke­se­pool­sed ruu­mid, kus Ekst­rö­mi mar­si ajal olid müü­gi­le­tid. Es­malt tu­li ruu­mid ko­ris­ta­da. Selles osas oli suur abi turismigruppide bussijuhina Euroopas rännanud Ai­var Taltsist, kes on galerii tehnik.

Kad­ri Mets­tak: „Täi­da­me tü­hi­mi­ku, pea­hoo­ne oli se­ni kin­ni, meie hoia­me uk­sed lah­ti. Hu­vi ma­ja vas­tu on pä­ris suur. Ala­tes ap­ril­list ole­me siin toi­me­ta­nud, tu­ris­tid on as­tu­nud sis­se. Kui veel mõi­sas pood oli ja seal töö­ta­sin, tu­li pi­de­valt tu­ris­ti­de­le mõi­sast rää­ki­da.“

Ku­ni su­ve lõ­pu­ni on Kol­ga Mõi­sa Ga­le­riis Kõn­nu kunst­ni­ke Kat­rin Vald­re ja Sven Saa­gi näi­tus „Floo­ra“. Ka ne­mad käi­sid Eks­tö­mi mar­si ajal Kol­gas ning just sa­ma­de ruu­mi­de koh­ta mõt­le­sid, et ta­hak­sid seal te­ha maa­li­näi­tu­se. Ga­le­rii­pi­da­jad üt­le­vad, et plaan on ee­lis­ta­da ko­ha­li­ke kunst­ni­ke teo­seid.

Kõn­nu kunst­ni­ke­paar võt­tis pak­ku­mi­se rõõ­mu­ga vas­tu ning on osa pil­te maa­li­nud ka ju­ba mõi­sa­ga­le­rii jaoks. 

Kol­ga Mõi­sa Ga­le­rii asu­ta­nud AI­VAR TALTS, RII­NA LAA­NE­TU, IRE­NE O’SUL­LI­VAN ja KAD­RI METS­TAK.

Kol­ga Mõi­sa Ga­le­rii asu­ta­nud AI­VAR TALTS, RII­NA LAA­NE­TU, IRE­NE O’SUL­LI­VAN ja KAD­RI METS­TAK.

Ga­le­rii tä­hen­dab, et seal saab kuns­ti imet­le­da, aga ka os­ta. Li­saks maa­li­de­le ja Kõn­nu kunst­ni­ke graa­fi­lis­te­le leh­te­de­le müüak­se su­ve­nii­ri­de­na ko­ha­li­ke meist­ri­te kä­si­tööd – Avo Er­me­li kuns­ti­li­si kaar­te, Vir­ve Ker­mi ke­raa­mi­kat, Len­ne-Ann Oru­sa­lu tur­ba­too­teid ning ka Leo­nel­la Soo­ta­ga väi­ke­si mee­pur­ke, Hel­ve Rem­mel­ga va­hen­da­tud mak­roo­ne ja muud sel­list.

Koos­tööd te­hak­se Kol­ga muu­seu­mi­ga, kui muu­seum on kin­ni ja ga­le­rii ava­tud, siis tee­vad ga­le­ris­tid mõi­saeks­kur­sioo­ne. Muu­seu­mil ja ga­le­riil on nüüd ühi­ne pi­let.

Ga­le­rii on liit­nud ka mõi­sa­de män­gu­ga Vi­sit Bal­tic Ma­nors, mil­le raa­mes kü­las­ta­tak­se Ees­ti, Lä­ti ja Lee­du mõi­said, Ees­tist on män­gu­ga ühi­ne­nud 55 mõi­sa. Rii­na Laa­ne­tu sel­gi­tab, et män­gu­ga toe­ta­tak­se mõi­sao­ma­nik­ke, kes võt­nud oma õl­ga­de­le mõi­sa­de elus­hoid­mi­se. Mõi­sa­män­gus osa­le­ja­te­le on ga­le­riis eral­di pi­let.

Rii­na Laa­ne­tu: „Kü­la­li­sed kü­si­vad mõi­sa re­no­vee­ri­mi­se koh­ta. Sa­mas on meie ruu­mid ga­le­rii jaoks es­tee­ti­li­ses mõt­tes ideaal­sed. Võib-ol­la ei pea­gi kõi­ki mõi­said re­no­vee­ri­ma, ka pu­has ja mit­meid aja­jär­ke eks­po­nee­riv mõi­sa­hoo­ne on hu­vi­tav, pa­kub avas­tu­si.“

0

Tu­le­val nä­da­la­va­he­tu­sel on Raud­sil­la puh­ke­komp­lek­sis kol­me­päe­va­ne Bushc­raft Fes­ti­val ehk loo­dus­te­ge­vus­te, pä­rand­kul­tuu­ri ja aja­loo­li­se kä­si­töö koo­li­tus­päe­vad. Põ­hi­kor­ral­da­ja on MTÜ Est­lan­der, mil­le juht on el­lu­jää­mi­sinst­ruk­tor Er­ki Vaik­re Kol­gast koos ko­ha­li­ke ja pal­ju­de kau­ge­malt abi­lis­te­ga. Te­ma sõ­nul po­le va­rem Ees­tis sel­list fes­ti­va­li teh­tud.

Kok­ku on plaa­nis lä­bi viia 40 eri­ne­vat koo­li­tust, õpi­tu­ba, esit­lust ja loen­gut, esi­ne­jaid-ju­hen­da­jaid on Ees­tist ja ka vä­lis­maalt.

Koos­tööd te­hak­se Ees­ti Rah­va Muu­seu­mi, aja­kir­ja­de­ga Loo­dus ja The Bushc­raft Fes­ti­val Suurb­ri­tan­niast. Kü­las­ta­jaid on tu­le­mas mit­melt poolt üle maail­ma – Aust­raa­liast, Ka­na­dast, USAst, Uk­rai­nast, Kree­kast, Ser­biast, Du­baist, Sak­sa­maalt, Taa­nist, Hol­lan­dist, Root­sist, Soo­mest. Ju­ba on end kir­ja pan­nud li­gi 300 hu­vi­list.

Er­ki Vaik­re sel­gi­tab, et toi­mu­mis­ko­haks va­li­ti La­he­maa ja Raud­sil­la, sest see on loo­dus­li­kult kau­nis koht, paik­neb ürg­jõe põh­jas Pär­lio­ja kal­dal. Raud­sil­la on oma püst­ko­da­de, sau­na­de ja loo­du­se­ga sel­lis­teks koo­li­tus­teks so­biv. Tal­le on ka ju­ba kii­de­tud, et Lää­ne­me­re­maa­dest on Raud­sil­la fes­ti­va­liks so­bi­vaim paik.

MTÜ Est­lan­der ren­dib fes­ti­va­li jaoks Raud­sil­la puh­ke­komp­lek­si. Ku­lus­te kat­mi­seks on sis­se sea­tud fes­ti­va­li pass ja ka päe­va­pi­let. Et­te­võt­mist toe­tab Ees­ti Kul­tuur­ka­pi­tal 400 eu­ro­ga, Kuu­sa­lu val­lalt on kü­si­tud toe­tu­seks 1000 eu­rot.

Er­ki Vaik­re: „Kor­ral­da­me fes­ti­va­li ko­da­ni­kual­ga­tu­se kor­ras, va­ba­taht­li­ke­na, ta­su me ei saa. Mõ­te tek­kis sel­lest, et Est­lan­de­rilt tel­li­tak­se loo­dus- ja pä­ran­di­koo­li­tu­si roh­kem, kui on meie või­ma­lu­sed. Nu­pu­ta­si­me pik­ka ae­ga mil­le­gi sar­na­se kor­ral­da­mi­sest, paar aas­tat ta­ga­si tut­vu­si­me Root­sis ja Ing­lis­maal Bushc­raft Fes­ti­vali rah­vus­va­he­li­se for­maa­di­ga. Sai­me in­du ja ju­hi­seid. Et meie fes­ti­va­li­le tu­le­ku hu­vi on laiem, kui olek­si­me osa­nud oo­da­ta, te­ki­tab see vei­di kõ­he­dust. Kui ini­me­sed tu­le­vad ai­nuük­si sel põh­ju­sel tei­sest maail­ma ot­sast ko­ha­le, siis loo­dan, et nad ei pet­tu.“

Fes­ti­va­lil õpe­ta­tak­se tu­le­te­ge­mist, lei­va­küp­se­tust lõk­kel, vee filt­ree­ri­mist. Te­hak­se loo­dus­mat­ku las­te­le. Tut­vus­ta­tak­se kesk­kon­na­sõb­ra­lik­ke vee­sõi­du­keid, va­nu met­sa­ma­si­naid.

On mit­meid aja­loo­li­se kä­si­töö õpi­tu­ba­sid: lõk­ke­se­pis­te, muist­se­te küü­nal­de, ka luust, to­hust, nii­nest, pui­dust, vil­last ja li­nast ese­me­te val­mis­ta­mist. Õp­pi­da saab na­ha­par­ki­mist, soo­maa­gi põ­le­ta­mist, tö­ka­ti­sal­vi val­mis­ta­mist, tu­ha- ja ras­va­see­bi te­ge­mist, ša­maa­nit­rum­mi ja vi­le­pil­li meis­ter­da­mist, on ka sau­na­koo­li­tus ja pal­ju muud. Täp­se­mat in­fot leiab fes­ti­va­li ko­du­le­helt ja Fa­ce­boo­kist.

„Vä­lis­maa­la­sed on kom­men­tee­ri­nud, et kui mit­mel­gi pool õpi­tak­se ko­dus sel­geks ja min­nak­se met­sa har­ju­ta­ma, siis eest­la­sed ei lä­he met­sa, vaid tu­le­vad met­sast. Meil on veel säi­li­nud ter­vik­lik­ku loo­du­se­ga koo­so­le­mist,“ lau­sub Er­ki Vaik­re ja kut­sub fes­ti­va­li­le.

Kor­ral­da­jad ar­va­vad, et um­bes 500 kü­la­list võiks kok­ku tul­la.

0

„Meie va­li­mis­lii­du Are­nev Kuu­sa­lu Vald tu­lek on tõst­nud val­la­rah­va hu­vi po­lii­ti­ka vas­tu,“ üt­leb Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge MA­DIS JÕ­GI.

Ma­dis Jõ­gi ni­mi tu­li Kuu­sa­lu val­las laie­ma ava­lik­ku­se et­te märt­sis 2016, kui ta al­ga­tas all­kir­ja­de ko­gu­mi­se, et Kiiu mõi­sa ei re­no­vee­ri­taks val­la­ma­jaks, vaid kaa­lu­taks al­ter­na­tiiv­seid või­ma­lu­si ja val­la­ma­ja tehtaks Kuu­sal­lu. Ta ko­gus rah­vaal­ga­tu­se­le 140 all­kir­ja, käis se­da val­la­vo­li­ko­gu is­tun­gil ja mit­mes ko­mi­jo­nis kaits­mas.

Rah­vaal­ga­tus vo­li­ko­gu ena­mu­se toe­tust ei saa­nud, Kiiu mõis läks su­vel 2016 re­mon­ti ja teh­ti kor­da, eel­mi­sest nä­da­last on seal taas val­la­ma­ja. Ma­dis Jõ­gi sai mul­lu­sü­gi­ses­tel va­li­mis­tel va­li­mis­lii­du Are­nev Kuu­sa­lu Vald liik­me­na 42 häält ja va­li­ti Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus­se. Ta on vo­li­ko­gu re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni esi­mees.

„Tund­sin kaks aas­tat ta­ga­si, et pean sel­le kir­ja Kiiu mõi­sa koh­ta te­ge­ma. Tes­ti­sin es­malt sõp­ra­de peal, nad ar­va­sid, et vä­ga hea mõ­te,“ kom­men­tee­rib ta nüüd ja tõ­deb val­la­vo­li­ni­ku poo­leaas­ta­se ko­ge­mu­se põh­jal, et teh­ni­li­selt pol­nud ki­ri vor­mis­ta­tud nõue­te­ko­ha­se rah­vaal­ga­tu­se­na, aga ku­ju­nes siis sel­li­seks.
„Mul­le oli see es­ma­ne ko­ge­mus võt­ta ava­li­kult sõ­na. Ma ei tund­nud ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se kor­ral­du­se sea­dust ega muid nüans­se. Sii­ras usus kir­ju­ta­sin, et äk­ki mõel­dak­se üm­ber. Tol het­kel ei tead­nud ka, et Ühi­se Ko­du koa­lit­sioon oli po­lii­ti­li­se ot­su­se ju­ba lan­ge­ta­nud. In­fo kir­jast hak­kas ku­lu­tu­le­na le­vi­ma, vii­sin koo­piad He­li Lil­le­poo­di, pit­sa­koh­vi­kus­se ja Valk­la Fo­rel­li, sai teh­tud di­gi­taal­ne plat­vorm. Opo­sit­sioo­ni­po­lii­ti­kud pak­ku­sid abi, aga ei taht­nud end si­du­da. Vo­li­ko­gu is­tun­gil käi­mi­ne oli vei­der – mi­na liht­ne töö­mees, vo­li­ni­kud vaa­ta­sid kur­ja­de nä­gu­de­ga. Pä­rast se­da kut­su­ti kol­me ko­mis­jo­ni et­te. Üks kut­se jäi saa­ma­ta, ka­hes ko­mis­jo­nis juh­tis koo­so­le­kut si­su­li­selt val­la­va­nem, ei ol­nud de­mok­raat­lik­ku aru­ta­mist.“

Ma­dis Jõ­gi mär­gib, ta po­le pet­tu­nud, et rah­vaal­ga­tus ei läi­nud lä­bi: „See, mi­da nä­gin, oli na­gu po­liit­teh­no­loo­gia õpi­kust, et kui­das rah­vaal­ga­tust sum­mu­ta­da. Mõis on nüüd re­no­vee­ri­tud, võib jää­da lõ­pu­tult vaid­le­ma, kas sel­le mil­jo­ni­ga oleks või­nud te­ha se­da või mi­da­gi muud, toi­mu­nut ole­ma­tuks ei tee ja ra­ha saab juur­de tee­ni­da. Aga rii­gi­me­he­na käi­tus val­la­va­nem va­les­ti, sest lõ­hes­tas ko­gu­kon­na.“

Las­te män­gu­väl­ja­ku akt­sioon
Ap­ril­lis 2016 su­las Kuu­sa­lus lu­me alt väl­ja las­te män­gu­väl­jak – sa­ma, kus Ma­dis Jõ­gi män­gis koos sõp­ra­de­ga, ent 20 aas­tat hil­jem oli see va­na­de kat­kis­te at­rakt­sioo­ni­de­ga ja las­te­le oht­lik.

„Trii­nu Pitk al­ga­tas män­gu­väl­ja­ku kor­da­te­ge­mi­se kü­si­mu­se, oli­me toe­tusg­rupp. Sai­me kir­gas­ta­va de­mok­raa­tia­ko­ge­mu­se. Väl­ja­ku­le uue män­gu­ma­ja ehi­ta­mi­seks oli va­ja 1000 eu­rot. Val­la­ma­jast tul­nud kom­men­taa­rid rii­va­sid me õig­lus­tun­net, kui­da­gi riia­kaks ja meid rün­da­vaks läks suht­lus. Kui kut­su­si­me kat­kist män­gu­väl­ja­kut kont­rol­li­ma teh­ni­li­se jä­re­le­val­ve ame­ti, siis läks te­ge­vu­seks, meid kut­su­ti val­la­maj­ja. Õhk­kond oli val­la­ma­jas eba­mu­gav, et kes ole­te, miks ra­ha ta­ha­te, kas MTÜ ole­mas. Lõ­puks os­tis vald atraktsiooni, üle­jää­nu te­gi­me meie kor­da,“ kir­jel­dab Ma­dis Jõ­gi, kui­das lap­se­va­ne­mad Kuu­sa­lus ak­ti­vi­see­rusid.

„Kui era­sek­to­rist tu­leb töö­ta­he, peab neid ai­ta­ma, mit­te et ai­na me­net­letak­se. Ole­me imet­le­nud, kui­das Ani­ja Lü­li­ti pu­hul kut­su­tak­se rah­vast et­te­pa­ne­kuid te­ge­ma, mi­da val­las kor­da te­ha, ja val­la­va­lit­sus an­nab ra­ha. Ilm­sel­gelt, kui Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si oleks tul­nud ja pak­ku­nud abi, olek­si­me ha­ka­nud koos te­gut­se­ma. Po­lii­ti­ku­na ma­gas ta ma­ha sel­le või­ma­lu­se, et ka­na­li­see­ri­da meie ener­gia.“

Fa­ce­book ja va­li­mis­liit
Seo­ses noor­te lap­se­va­ne­ma­te ak­ti­vi­see­ru­mi­se­ga loo­di Fa­ce­boo­ki-grupp Are­nev Kuu­sa­lu Vald. Eel­mi­sel aas­tal kas­vas sel­lest en­ne ko­ha­lik­ke va­li­mi­si väl­ja va­li­mis­liit Are­nev Kuu­sa­lu Vald.

Ma­dis Jõ­gi: „Käi­si­me koh­tu­mas eri­ne­va­te po­lii­ti­lis­te jõu­du­de­ga, sai­me aru, et ei saa pilt­li­kult öel­des kel­le­gi tei­se bän­dis trum­mi ta­gu­da. Mul­le vä­ga meel­dib, kui­das me va­li­mis­lii­tu te­gi­me – Fa­ce­boo­kis said kõik soo­vi­jad meie­ga lii­tu­da, on­li­nes oli nä­ha ni­me­kir­ja pik­kus. Ena­mik ühi­nes meie­ga Fa­ce­boo­ki kau­du, sai­me pal­ju uu­si tut­ta­vaid.“

Ta lau­sub, et ka va­li­mis­te­ga seo­ses oli pa­ras­ja­gu draa­mat. Esialg­se­te tu­le­mus­te jär­gi sai va­li­mis­liit Are­nev Kuu­sa­lu Vald val­la­vo­li­ko­gus­se ühe ko­ha. Siis kaks päe­va hil­jem, kui hää­le­tus­se­de­leid oli mi­tu kor­da üle loe­tud, teh­ti koh­ta­de jao­tu­ses muu­da­tus ja Are­ne­va­le Kuu­sa­lu Val­la­le an­ti ka tei­ne vo­li­ni­ku­koht – sel­le sai Ma­dis Jõ­gi.

„Meie va­li­mis­lii­du loo­mi­ne ja pää­se­mi­ne vo­li­ko­gus­se on suu­ren­da­nud noo­re­ma­te val­lae­la­ni­ke hu­vi ko­ha­li­ku po­lii­ti­ka vas­tu. Jäl­gi­tak­se vo­li­ko­gu is­tun­gi­te üle­kan­deid, aru­ta­tak­se oma­va­hel ja ha­ka­tak­se meie­ga rää­ki­ma po­lii­ti­kast, kui sa­tu­me kok­ku.“

Vä­si­tav pool aas­tat ko­ha­li­kus po­lii­ti­kas
„Need ro­hem kui seit­se kuud pä­rast va­li­mi­si on ol­nud pin­ge­li­sed,“ tõ­deb ta. Va­li­mis­lii­tu­de va­he­li­sed eri­meel­su­sed on käe­so­le­vaks nä­da­laks jõud­nud olu­kor­da, kus val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si on um­bu­sal­da­tud ja ame­tist lah­ku­nud, käi­nud on lä­bi­rää­ki­mi­sed uue või­mu­lii­du loo­mi­seks.

Ma­dis Jõ­gi nen­dib, et see oli pa­ra­ta­ma­tu la­hen­dus, ku­na jaa­nua­ris sõl­mi­tud val­la ava­li­ku juh­ti­mi­se kok­ku­le­pe ei töö­ta­nud al­gu­sest pea­le: „Meie va­li­mis­lii­du esi­me­ne pet­tu­mus min­gil mää­ral oli, et va­li­mis­lii­du Üks Kuu­sa­lu Vald juh­ti­mi­sel lä­bi vii­dud kon­kurss ei too­nud Kuu­sa­lu val­la­le uut val­la­va­ne­mat. Isi­ku­va­li­mis­te pu­hul on kah­juks sea­du­ses­se sis­se kir­ju­ta­tud mit­me tund­ma­tu­ga võr­rand – va­li­mi­sed on sa­la­ja­sed ja tu­le­mus sel­gub, kui va­li­mis­kast ava­tak­se. Üks Kuu­sa­lu Vald kut­sus meid koa­lit­sioo­ni koos Ühi­se Ko­du­ga ja läk­si­me, aga see ei töö­ta­nud al­gu­sest pea­le, oma­va­he­li­ne suh­tu­mi­ne oli um­busk­lik. Koa­lit­sioo­nist väl­ja jää­nud va­li­mis­ni­me­kir­ja­de­ga oli see sa­mu­ti um­busk­lik. Kui­da­gi pi­di nii­su­gu­ne olu­kord ära lõp­pe­ma.“

Ta üt­leb, et aru­saa­mi­ne as­ja­dest oli neil Ühi­se Ko­du­ga eri­nev ja see sü­ve­nes iga koa­lit­sioo­ni­koo­so­le­ku­ga: „Tei­ne pet­tu­mus oli abi­val­la­va­ne­ma­te va­li­mi­ne. See­gi või­men­das um­bu­sal­dust val­la­va­ne­ma vas­tu, kui ta ot­sus­tas abi­val­la­va­ne­ma­teks kin­ni­ta­da val­la­ma­jas töö­ta­vad ini­me­sed, ei tul­nud uu­si. Kõik al­gab ju­hist ja te­ma suh­tu­mis­test, kui ta üt­leb uu­te­le idee­de­le „ei“ ega soo­vi muu­tu­si, siis po­le enam ta­het koos te­ma­ga jät­ka­ta.“

Seo­ses um­bu­sal­da­mi­se­ga on Ma­dis Jõ­gi sõ­nul ilm­ne­nud, kui­das pik­ka ae­ga või­mul ol­nud va­li­mis­lii­du Ühi­ne Ko­du või­ma­li­ku kõr­va­le­jää­mi­se­ga val­la va­lit­se­mi­sest on lõk­ke­le löö­nud hüs­tee­ria, koo­lis ja­ga­ti ni­me­kir­ja, ke­da töölt lah­ti las­taks.

„Meie po­le sel­list ni­me­kir­ja koost­anud. Üks selts­kond on val­da juh­ti­nud kaua ae­ga, õhu­tatak­se hir­mu, et il­ma nen­de­ta hak­kab ini­mes­tel mine­ma hal­vas­ti, ot­se­kui maail­ma­lõpp. Sea­du­se­ga peaks ole­ma re­gu­lee­ri­tud, et val­la­va­nem saab ame­tis ol­la mak­si­maal­selt kaks va­li­mis­pe­rioo­di.“

Käib sõp­ra­de­ga mat­ka­mas
Ma­dis Jõ­gi on Kuu­sa­lu ela­nik, va­ne­mad töö­ta­sid te­ha­ses. Ta lõ­pe­tas Kuu­sa­lu kesk­koo­li 2001. aas­tal. Pä­rast aja­tee­nis­tust kait­se­väes õp­pis Tal­lin­na Tööst­ha­ri­dus­kes­ku­ses au­to­re­mon­di lukk­se­paks. Seit­se aas­tat re­mon­tis põl­lu­ma­jan­dus­ma­si­naid, sõi­tis ame­ti tõt­tu pal­ju Ees­tis rin­gi.

Küm­me aas­tat ta­ga­si ko­lis Kuu­sal­lu, tal on kak­si­kud ­poeg ja tü­tar. Paar aas­tat töö­tas Te­ho­me­tis, mul­lu det­semb­rist on Lok­sa ko­man­dos pääst­ja. Käib koo­li­tus­tel, käi­mas on me­re­pääs­te­kur­su­sed.
Va­bal ajal meel­dib Ma­dis Jõ­gi­le mat­ka­ta, ena­mas­ti käiak­se koos sõp­ra­de­ga jalg­si­mat­ka­del, va­hel ka jalg­ra­tas­te­ga.

Matkatud on kau­ge­mal maa­kon­da­des, aga ka La­he­maal ja naa­ber­val­da­des. Ta leiab, et ka Kuu­sa­lu ümb­ru­ses­se tu­leks te­ha mat­ka­ra­du, sea­da üles sil­did ja tee­vii­dad.

„Aas­tal 1998 teh­ti mat­ka­ra­da Kuu­sa­lust Muuk­si, kok­ku li­gi 20 ki­lo­meet­rit. Po­le al­les üh­te­gi mär­ki ega vii­ta, ei leia se­da ka mat­ka­ra­da­de re­gist­rist.“