Teisipäev, 17. juuli 2018
Autorid Posts by Külli Koppelmaa

Külli Koppelmaa

1612 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Paa­si­ku mõi­sa­par­gis kas­vab akt­sioo­ni „Ees­ti 100 tam­me“ raa­mes is­tu­ta­tud 22 tam­me­is­ti­kut.

Kol­ma­päe­val, 20. juu­nil ava­ti Paa­si­ku ku­na­gi­ses mõi­sa­par­gis tam­meal­lee. Et­te­võt­mi­se init­siaa­tor on koer­te­mõi­sa oma­nik Vil­jar Krohv, kes võt­tis ühen­dust „Ees­ti 100 tam­me“ kor­ral­dus­toim­kon­na­ga soo­vi­ga akt­sioo­nis osa­le­da. Et­te­val­mis­tus­tööd Paa­si­ku­le tam­me­par­gi ra­ja­mi­seks al­ga­sid 12. mail, mil olid par­gi­ala võ­sast pu­has­ta­mi­se tal­gud, nä­dal hil­jem, 19. mail is­tu­ta­ti pu­has­ta­tud ala­le tam­med.

„Tal­gu­li­si ei ol­nud pal­ju, pea­mi­selt meie en­da sõb­rad ja tut­ta­vad, kuid esi­mes­te­le tal­gu­te­le tu­li ka üks pe­re­kond Kei­last,“ lau­sus Vil­jar Krohv.

Paa­si­ku par­ki pan­di kas­va­ma 22 uut tam­me, viis-kuus is­tu­tas ta ka põl­lu äär­de: „Need jäid par­gist esial­gu üle. Kuid 22 tam­mest on suu­rem osa tul­nud asen­da­da, sest esi­me­se is­tu­tu­sakt­sioo­ni­ga need kas­va­ma ei läi­nud, ku­na üle kuu aja oli põud. Käi­sin neid peaae­gu iga päev kast­mas, kuid üks­nes sel­lest ei pii­sa, värs­kelt is­tu­ta­tud puud ta­ha­vad ka õhu­niis­kust.“

Tam­meal­lee ava­mi­se­le eel­ne­nud päe­val sai Vil­jar Krohv akt­sioo­ni „Ees­ti 100 tam­me“ ku­raa­to­rilt, rii­gi­kant­se­leilt, in­fo­tahv­li, mil­le kin­ni­tas par­ki ku­na­gi­sest võrk­pal­lip­lat­sist al­les jää­nud võr­gu­pos­ti kül­ge: „Kui te­gi­me par­gi kor­ras­tus­tal­guid, ei ha­ka­nud neid pos­te lik­vi­dee­ri­ma, äk­ki lä­heb veel va­ja.“

Võrk­pal­li­pos­ti kül­ge ri­pu­tas Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam kin­gi­tu­seks too­dud lil­leamp­li. Val­la­va­nem kii­tis Vil­jar Kroh­vi kui suu­re sü­da­me­ga meest ning tä­nas te­da teis­te­le val­lae­la­ni­ke­le ees­ku­ju näi­ta­mi­se eest.

Koer­te­mõi­sa oma­nik oma­kor­da tä­nas Ar­vi Ka­ro­ta­mi usal­du­se eest: „Pal­jus­ki te­ma eest­võt­tel on mul siin par­gis või­ma­lik küm­neaas­ta­se ren­di­le­pin­gu­ga toi­me­ta­da.“

Kõi­ge suu­re­mad tä­nu­sõ­nad üt­les Vil­jar Krohv Ani­ja val­laar­hi­tek­ti­le In­ga Vai­nu­le, kes oli par­gi ra­ja­mi­sel abiks nii nõu kui jõu­ga – ai­tas lae­na­ta la­bi­daid, koos käi­di Keh­rast Üle­jõelt Par­gi tä­na­va park­la ümb­ru­sest ka tam­meis­ti­kuid too­mas.

„Tä­nan kõi­ki tal­gu­li­si, kes olid abiks par­gi võ­sast pu­has­ta­mi­sel ja tam­me­de is­tu­ta­mi­sel. Suur tä­nu ka Ani­ja val­la õpi­las­ma­le­va paa­ri­küm­ne­le lap­se­le ja ju­hen­da­ja­le He­li­na Lill­soo­le, kes käi­sid siin teist kor­da tam­me­sid is­tu­ta­mas ja par­gi­alust kor­ras­ta­mas. Nei­le las­te­le jääb kind­las­ti tun­ne ja tead­mi­ne, et nad on oma noo­re elu jook­sul mõ­ne puu is­tu­ta­mi­se näol ju­ba mi­da­gi suurt kor­da saat­nud,“ lau­sus Vil­jar Krohv.

Um­bes 100 meet­ri pik­ku­sel al­leel on kaks ri­da noo­ri tam­me­sid: „Kui suu­re tee pealt mõi­sa juur­de kee­ra­ta, saan par­ki si­se­ne­da nur­gast ning al­lee on dia­go­naa­lis suu­na­ga mõi­sa ku­na­gi­se pea­ma­ja asu­koh­ta. Va­nal plaa­nil oli vii­de, et par­gi­si­se­ne tee võis va­nas­ti ol­la sa­ma suu­na­ga.“

Edas­pi­di on Paa­si­ku koer­te­mõi­sa oma­ni­kul ka­vas tam­me­de va­he­le sa­mu­ti te­ha ja­lu­ta­mi­seks mõel­dud tee, kuid tä­na­vu se­da veel te­ha ei jõua.

0

27. juu­nist 1. juu­li­ni toi­mus Ka­na­das Yu­ko­ni jõel maail­ma pi­kim, 715ki­lo­meet­ri­ne ae­ru­ta­mis­ma­ra­ton Yu­kon Ri­ver Quest, kus osa­les ka 4 ka­he­liik­me­list mees­kon­da Ees­tist.

Whi­te­hor­se lin­nast star­ti­nud ja aja­loo­li­ses kul­laot­si­ja­te lin­nas Daw­so­nis fi­ni­šee­ri­nud ma­ra­to­nil said eest­la­sest pa­ri­ma tu­le­mu­se And­res Ka­ju ja Lei­vo Sepp, kes saa­vu­ta­sid ka­he öö­päe­va ehk täp­se­malt 48:07.28 tun­ni­ga ka­he­süs­ta­de klas­sis mees­te ar­ves­tu­ses esi­ko­ha. Mees­te ka­ja­ki­te 3. ko­ha või­tis Mart Rei­mann Kuu­sa­lu val­last koos Ivar Hü­ti­ga. Neil ku­lus ult­ra­ma­ra­to­ni dis­tant­si lä­bi­mi­seks 49:15.59.

Eest­las­test ae­ru­ta­sid kaks päe­va ja kolm ööd kest­nud ma­ra­to­nil ka Hil­lar Ir­ves-Mar­tin Ilu­mets ning Aru­kü­la ela­nik Mar­tin Pe­dai koos Mat­ti Tuu­le­ga. Kõik Ees­ti ne­li võist­kon­da jõud­sid fi­ni­šis­se – sel­le­ga teh­ti kor­ral­da­ja­te hin­nan­gul aja­lu­gu, ku­na kesk­mi­selt kat­kes­tab Yu­kon Ri­ver Ques­ti 40 prot­sen­ti es­ma­kord­se­test osa­le­ja­test. Võist­le­ja­te kesk­mi­ne kii­rus oli ku­ni 15 km tun­nis. Sel­le saa­vu­ta­mi­se muut­sid kee­ru­li­seks ras­ked olud öö­tun­di­del, na­vi­gee­ri­mi­se ja kä­res­ti­ke lä­bi­mi­se os­kus.

Tä­na­vu toi­mus Yu­kon Ri­ver Quest 20. kor­da.

0

OÜ Foo­ton­Volt soo­vib sü­gi­sel alus­ta­da Ani­ja­le päi­ke­se-e­lekt­ri­jaa­ma ra­ja­mist.

Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu kin­ni­tas ava­li­ku eel­lä­bi­rää­ki­mis­te­ga enam­pak­ku­mi­se tu­le­mu­sed, mil­le­ga sea­ti Ani­ja kü­las asu­vast Koo­li kin­nis­tust poo­le­le ehk 40 000 ruut­meet­ri suu­ru­se­le ala­le 30 aas­taks hoo­nes­tus­õi­gus ain­sa­na pak­ku­mi­se esi­ta­nud OÜ Foo­ton­Volt Ani­ja ka­suks. Ani­ja mõi­sa ai­dast tei­sel pool maan­teed asu­va kin­nis­tu ka­su­tu­sots­tar­beks mää­ra­ti päi­ke­se-elekt­rie­ner­gia toot­mi­ne – sin­na tu­leb ra­ja­da päi­ke­se­elekt­ri­jaam. Enam­pak­ku­mi­se tin­gi­mus­tes oli nõue, et jaa­mast või­mal­da­tak­se ot­se­lii­ni­ga va­rus­ta­da Ani­ja mõi­sa­komp­lek­si – päi­ke­see­ner­gia peaks kat­ma li­gi­kau­du 30 prot­sen­ti mõi­sa tar­bi­ta­vast elekt­rist. Abi­val­la­va­nem Rii­vo Noor mär­kis, et Ani­ja mõi­sa jaoks tä­hen­dab see elekt­ri­ku­lult kok­ku­hoi­du um­bes 900-1000 eu­rot aas­tas.

Hoo­nes­tu­sõi­gu­se eest ta­sub Foo­ton­Volt Ani­ja val­la­le 30 000 eu­rot – 15 000 eu­rot ko­he, 15 000 eu­rot pä­rast elekt­ri­jaa­ma­le ka­su­tus­loa saa­mist. Sel­le ra­ha eest on ka­vas viia jaa­mast mõi­sa­ni maa­kaa­bel ning ehi­ta­da päi­ke­se­jaa­ma et­te maan­tee äär­de mõi­sa tar­vis 110ko­ha­li­ne au­to­park­la.

„Vo­li­ko­gu ot­su­se­ga on täi­de­tud Ani­ja­le päi­ke­se-elekt­ri­jaa­ma ra­ja­mi­se üks ka­hest olu­li­sest eel­tin­gi­mu­sest. Tei­ne on Elekt­ri­le­vilt võr­gu­lii­tu­mi­se saa­mi­ne. Sel­les osas töö veel käib,“ üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le OÜ Foo­ton­Volt ju­ha­tu­se lii­ge Ma­rek-And­res Kauts.

Ta sõ­nas, et lõp­lik in­ves­tee­ri­mi­sot­sus te­hak­se pä­rast võr­gu­lii­tu­mi­se osas kind­lu­se saa­mist: „Se­ni saab jaa­mast rää­ki­da siis­ki üks­nes ting­li­kus kõ­ne­vii­sis.“

Päi­ke­se-elekt­ri­jaa­ma ra­ja­mi­se­le li­sab te­ma hin­nan­gul kee­ru­kust as­jao­lu, et jaa­ma peab val­mis ehi­ta­ma veel en­ne käe­so­le­va aas­ta lõp­pu: „6. juu­nil vas­tu võe­tud elekt­ri­tu­ru­sea­dus ei soo­si re­gio­naal­seid elekt­ri­jaa­mu, vaid suu­nab ala­tes 2019. aas­tast lõ­vio­sa taas­tuv­e­ner­gia toe­tus­test suur­te­le tuu­le­par­ki­de­le. See tä­hen­dab­ki, et meil on jaa­ma val­mi­se­hi­ta­mi­se­ga ae­ga aas­ta lõ­pu­ni.“

Ani­ja­le ka­van­da­ta­va jaa­ma võim­sus on 1MW ja aas­ta­ne elekt­ri­too­dan­gu ko­gu­maht 1 GWh. In­ves­tee­rin­gu suu­rus on li­gi­kau­du 1 mil­jon eu­rot. Ma­rek-And­res Kauts mär­kis, et kui­gi elekt­ri­võr­gus ük­si­ku­te elekt­ro­ni­de lii­ku­mist ei eris­ta­ta, võib öel­da – kui päi­ke pais­tab, hak­ka­vad suu­rem osa Ani­ja val­la ma­ja­pi­da­mis­test tar­bi­ma päi­ke­sest too­de­tud elekt­rit.

In­ves­tor kii­dab val­la­va­lit­sust
Ener­gia­fir­ma ju­hi sõ­nul va­li­ti päi­ke­se-elekt­ri­jaa­ma asu­ko­haks just Ani­ja tä­nu val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­ta­mi­le.

„Ani­jal on te­gus val­la­va­nem, kes on muut­nud oma­va­lit­su­se uuen­dus­li­ke­le al­ga­tus­te­le at­rak­tiiv­seks. Ku­na elekt­ri­jaa­ma ra­ja­mi­ne on võrd­le­mi­si kee­ru­kas pro­jekt, siis on oma­va­lit­su­se toe­tus vä­ga olu­li­ne. Ehk­ki võr­gu­ga lii­tu­mi­ne on Ani­jal teh­ni­li­selt kee­ru­kam kui mõ­nes tei­ses ko­has, vee­nis val­la­va­nem meid oma ro­he­li­se mõt­te­vii­si­ga,“ ju­tus­tas Ma­rek-And­res Kauts.

Ani­jal hõl­mab võr­gu­lii­tu­mi­ne li­saks Elekt­ri­le­vi­ga lii­tu­mi­se­le ka piir­kon­na ala­jaa­mas Elekt­ri­le­vi ning Ele­rin­gi oma­va­he­li­se lii­tu­mi­se üm­ber­kor­ral­da­mist. Päi­ke­se-elekt­ri­jaa­ma on ka­van­da­tud aia­ga pii­ra­tud mu­rup­lat­si­le um­bes 10meet­ris­te va­he­de­ga päi­ke­se­pa­nee­li­de read. Päi­ke­se­pa­nee­lid töö­ta­vad Foo­ton­Vol­di ju­ha­tu­se liik­me kin­ni­tu­sel vaik­selt, ei te­ki­ta mü­ra ega lõh­na: „See on elekt­ri­toot­mi­se kõi­ge kesk­kon­na­sääst­li­kum viis, mi­da Ees­tis on või­ma­lik ka­su­ta­da.“

2016. aas­tal loo­dud elekt­ri­toot­ja Foo­ton­Volt OÜ on Ees­ti era­ka­pi­ta­lil ener­giaet­te­võ­te, mil­le oma­ni­kud on Ko­ha Ca­pi­tal OÜ ja Ma­rek-And­res Kauts. Eel­mi­sel aas­tal ra­jas Foo­ton­Volt Ees­ti esi­me­se me­ga­va­ti suu­ru­se­ga päi­ke­se-e­lekt­ri­jaa­ma Kärd­las­se. Nüüd on ener­gia­fir­mal plaan ehi­ta­da veel mit­mes­se koh­ta re­gio­naal­sed päi­ke­se-e­lekt­ri­jaa­mad.

„Soo­vi­me too­ta ener­giat re­gio­naal­se­te elekt­ri­jaa­ma­de­ga, mis on suu­re ener­gia­fir­ma­de hu­vior­bii­dist väl­jas, kuid teh­no­loo­gi­li­su­selt ja kesk­kon­na­sääst­lik­ku­selt maail­ma­ta­se­mel,“ rää­kis Ma­rek-And­res Kauts.

Ani­ja päi­ke­se-e­lekt­ri­jaa­ma hal­da­mi­seks on asu­ta­tud Foo­ton­Vol­di tü­tar­fir­ma Foo­ton­Volt Ani­ja OÜ.

0

Möö­du­nud nä­da­lal, 28.-29. juu­nil Rak­ve­re staa­dio­nil toi­mu­nud Ees­ti juu­nio­ri­de ja noor­te meist­ri­võist­lus­tel ker­ge­jõus­ti­kus saa­vu­tas 19aas­ta­ne Ma­ri­te En­nus­te Kuu­sa­lu Spor­dik­lu­bist ku­ni 20 aas­tas­te nei­du­de kuu­li­tõu­kes 3. ko­ha. Ta tõu­kas 4ki­lost kuu­li 11.63 meet­rit.

Oda­vis­kes tu­li Ma­ri­te En­nus­te viien­daks, te­ma pa­ri­ma kat­se tu­le­mus oli 38.22 meet­rit. Ku­ni 18aas­tas­te noor­mees­te 400 meet­ri tõk­ke­jook­sus sai 16aas­ta­ne Ken Pruul Kuu­sa­lu Spor­dik­lu­bist 1.08,53 mi­nu­ti­ga 9. ko­ha.

0

16.-17. juu­nil Pär­nu ran­na­staa­dio­nil toi­mu­nud Ees­ti-Soo­me-Root­si mit­me­võist­lu­se maa­võist­lu­sel või­tis mees­te küm­ne­võist­lu­se Kol­ga­kü­la 23­aas­ta­ne ker­ge­jõus­tik­la­ne Taa­vi Tšern­javs­ki.

Taa­vi Tšern­javs­ki esi­ko­ha tu­le­mus oli 7724 punk­ti. Ta sai kolm ala­või­tu – 400 meet­ri jook­sus, ket­ta­hei­tes ja tei­vas­hüp­pes ning 110 meet­ri tõk­ke­jook­sus 2. tu­le­mu­se, kau­gus­hüp­pes ja 1500 meet­ri jook­sus oli kol­mas. Taa­vi Tšern­javs­ki ük­si­ka­la­de tu­le­mu­sed olid: 100 meet­ri jooks – 11,24 se­kun­dit (808 punk­ti), kau­gus­hü­pe – 6.89 meet­rit (788), kuu­li­tõu­ge – 13.76 meet­rit (714), kõr­gus­hü­pe – 1.92 meet­rit (731), 400 meet­ri jooks – 49,29 se­kun­dit (848), 110 meet­ri tõk­ke­jooks – 14,77 se­kun­dit (878), ket­ta­hei­de – 43.47 meet­rit (735), tei­vas­hü­pe – 4.78 meet­rit (843), oda­vi­se – 57.73 meet­rit (704), 1500 meet­ri jooks – 4.40,80 meet­rit (675).

0

Ku­ris­ti­ku güm­naa­siu­mis pee­ti 9.-11. juu­ni­ni Tal­linn Hand­ball Cup, mis tõi kok­ku 2000 noort kä­si­pal­lu­rit 7 rii­gist. Tur­nii­ril osa­le­sid 161 võist­kon­da.
HC Keh­ra kaks mees­kon­da saa­vu­ta­sid kaks 3. ko­hta. Noor­mees­te A-klas­sis kao­tas Keh­ra mees­kond pool­fi­naa­lis Põl­va Spor­di­koo­li­le vaid 1 vä­ra­va­ga ning HC Tal­las alis­tas Aru­kü­la SK al­les ka­ris­tus­vi­se­te see­rias. 3.-4. ko­ha män­gus alis­tas HC Keh­ra Aru­kü­la SK 21:18. Ka Keh­ra C-klas­si noor­me­hed kao­ta­sid Põl­va Spor­di­koo­li­le, kuid 3.-4. ko­ha män­gus alis­ta­sid Vil­niu­se Tau­ra­se 15:12.

Nei­du­de A-klas­sis pi­di Keh­ra nais­kond 3.-4. ko­ha män­gus tun­nis­ta­ma Lee­du klu­bi HC Gar­lia­va nap­pi 15:14 pa­re­must. 4. ko­ha said ka Aru­kü­la C-klas­si tüd­ru­kud, kes kao­ta­sid pronk­si­män­gus sa­mu­ti HC Gar­lia­va võist­kon­na­le 25:15.

0

Alus on val­mis, an­ne­tu­si sam­ba püs­ti­ta­mi­seks oo­tab Ani­ja val­la­va­lit­sus 1. ok­toob­ri­ni.

Möö­du­nud aas­ta ke­va­del avas Ani­ja val­la­va­lit­sus ar­vel­dus­kon­tod, et ko­gu­da an­ne­tu­si Va­ba­dus­sõ­ja Keh­ra la­hin­gus osa­le­nud mees­te auks püs­ti­ta­tud La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­seks. An­ne­tus­te ko­gu­mi­ne jät­kus ka tä­na­vu, sam­mas loo­de­ti taas­ta­da Või­du­pü­haks.

„Pa­ra­ku po­le see nii liht­ne ning nüüd on pool aas­tat ae­ga, et taas­ta­da mä­les­tus­märk Keh­ra la­hin­gu 100. aas­ta­päe­vaks, mis on 4. jaa­nua­ril 2019,“ sõ­nas Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam.

Se­nis­te an­ne­tus­te abil on pro­jek­tee­ri­tud ja teh­tud sam­ba be­too­nist alus­vun­da­ment. Sel­le val­mis­tas ko­ha­lik fir­ma Swed Ehi­tus OÜ. Mais käi­sid Ro­he­lis­te Rat­ta­ret­kel osa­le­jad La­hin­gu­väl­jal kuu­se­hek­ki is­tu­ta­mas, tu­le­va­se mä­les­tus­sam­ba lä­he­da­le on kae­va­tud tiik: „Ka juur­de­pää­su­tee on ole­mas, ümb­rus ku­jun­da­tud. Lõpp­hal­jas­tus on veel te­ge­ma­ta, oo­ta­me pa­re­mat il­ma, et pan­na sam­ba ja­la­mi­le mu­ru.“

Se­nis­teks töö­deks on ku­lu­nud an­ne­tus­test lae­ku­nud 35 000 eu­rot, um­bes kuue meet­ri kõr­gu­ne sam­mas lä­heb val­la­va­ne­ma hin­nan­gul maks­ma roh­kem kui 50 000 eu­rot.

„Sel­le ra­ha pea­me sü­gi­seks kok­ku saa­ma. Olen pöör­du­nud riik­li­ke ins­ti­tut­sioo­ni­de poo­le, et ka riik pa­neks oma õla al­la. Soov on, et sam­mas oleks aas­ta lõ­puks püs­ti ja saak­si­me sel­le la­hin­gu 100. aas­ta­päe­val ava­da. Sel­leks ajaks peaks Ees­ti Va­ba­riik 100 toim­kon­na ja Sõ­ja­muu­seu­mi eest­ve­da­mi­sel taas­ta­ta­ma ka soo­mus­rong num­ber 1, mil­le abil Keh­ra la­hing või­de­ti. Loo­da­me, et soo­mus­rong jääb aja­lu­gu tut­vus­ta­va at­rakt­sioo­ni­na edas­pi­di re­gu­laar­selt La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba juur­de sõit­ma,“ rää­kis Ar­vi Ka­ro­tam.

Ta soo­vib tä­na­da kõi­ki an­ne­ta­jaid, kel­le toe­tu­sel on ju­ba teh­tud osa tööd La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­mär­gi taas­ta­mi­sel ning kut­sub kõi­ki üles an­ne­ta­ma, et Va­ba­dus­sõ­ja olu­li­ne mur­de­la­hing, mis pea­tas vaen­la­se pea­le­tun­gi Tal­lin­na­le, saaks taas­ta­tud.

Ani­ja val­la­va­lit­su­se an­ne­tus­te ar­vel­dus­kon­tod on Swed­bank EE782200001120154013, SEB EE251010002018899000.

0

Meie ko­du on na­gu Tal­lin­na linn, mis ei saa ku­na­gi val­mis, üt­le­vad Har­ju­maa kau­nei­ma maa­ko­du oma­ni­kud KAI­RI ja JA­NEK LASS.

Üle­jõe kü­la Um­bo­ja ta­lu va­li­ti eel­mi­sel aas­tal Ani­ja val­la üheks ka­hest kau­ni­mast maa­ko­dust. Tä­na­vu esi­tas Ani­ja val­la­va­lit­sus Kai­ri ja Ja­nek Las­si ko­du Har­ju­maa Kau­ni ko­du kon­kur­si­le. Ka maa­kon­na ko­mis­jon hin­das Um­bo­ja ta­lu esi­ko­ha vää­ri­li­seks ehk ko­gu Har­ju­maa kau­nei­maks maa­ko­duks. Kii­de­ti, et kau­nis oja­kää­rus asu­vas ava­ra õue­ga, sa­mas pri­vaat­se asu­ko­ha­ga va­na­le ta­lu­ko­ha­le ra­ja­tud ela­mi­ses on kõr­vu­ti va­na­de vil­ja­puu­de­ga ruu­mi nii ilu- kui tar­beaia jaoks ning mi­tu õdu­sat nur­ga­kest mõ­nu­saks ärao­le­mi­seks.

Tõe­poo­lest, kui­gi üs­na lä­he­dal Keh­ra lin­na­le, on Um­bo­ja ta­lu siis­ki tõe­li­ne maa­ko­du. Suur kol­la­ne era­mu ja sa­mas too­nis kõr­val­hoo­ned ei ree­da, et te­ge­mist on va­na ta­lu­ko­ha­ga, kõik tun­du­vad pi­gem uu­se­hi­ti­sed. See­vas­tu avar si­seõu mee­nu­tab tões­ti suurt ta­luae­da.
Va­nast ta­lu­ko­hast kau­ni maa­ko­du ra­ja­nud Kai­ri ja Ja­nek Lass ko­li­sid 2004. aas­tal sin­na ka­he lap­se­ga küll Keh­ra kor­te­rist, kuid nad kumb­ki po­le pä­ri­selt lin­nai­ni­me­sed, mõ­le­mad on üles kas­va­nud maal.

„Ja­ne­ku va­nae­ma tõi meid siia – tea­dis, et meie ot­si­me mõ­nu­sat ta­lu­koh­ta ning et siin üks tä­di­ke müüb. Nii see meie omaks sai,“ rää­gib Kai­ri Lass.
Kui pe­re Um­bo­ja­le ko­lis, oli tü­tar nel­ja­ne, üks poeg ka­he­kuu­ne, tei­ne sün­dis aas­taid hil­jem ju­ba prae­gu­ses ko­dus. Sa­mal ajal, kui eel­mi­ne oma­nik väl­ja ko­lis, ko­li­sid Las­sid ju­ba sis­se. Pe­re­nai­ne mä­le­tab, et oli ap­ril­li­kuu, siin-seal oli veel lund.

„Aed oli siis pi­si­ke, pal­ju väik­sem, kui prae­gu,“ sõ­nab ta.

Prae­gu on Um­bo­ja ta­lu aed li­gi 3000 ruut­meet­rit suur.

Esi­me­sel su­vel vee­ti uu­de ko­ju vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rud, bee­bi­ga pe­res oli ve­si ma­jas hä­da­va­ja­lik.

Va­nast ma­jast sai uus
Oma ko­du loo­mis­loo on Kai­ri Lass üles tä­hen­da­nud kroo­ni­ka­raa­ma­tus­se. Sel­le esi­me­ne fo­to on teh­tud 2004. aas­tal Um­bo­ja elu­ma­jast, mil­lel on prae­gu­se ko­du­ma­ja­ga vä­he sar­nast, õi­ge­mi­ni – sar­na­sust po­le­gi.

„Va­nast ma­jast jäid vaid sei­nad püs­ti,“ üt­leb Ja­nek Lass.
Elu­ma­jalt ee­mal­da­ti ki­vi­voo­der, va­nad pal­gid soo­jus­ta­ti ning en­di­se üm­ber teh­ti si­su­li­selt uus ma­ja. Et 80ruut­meet­ri­ne ela­mu te­ha suu­re­maks, ehi­ta­ti esial­gu juur­de ko­gu ma­ja pik­ku­ne ter­rass.

„Kui ju­ba on oma ma­ja, ta­had, et igaü­hel oleks oma tu­ba ning ter­ras­si te­ge­mi­ne oli ai­nu­ke viis, kui­das saa­da tei­se­le kor­ru­se­le ruu­mi juur­de,“ sel­gi­tab Kai­ri Lass.

Ter­rass val­mis 2008. aas­tal, ma­ja ehi­tus lõp­pes 2014. Pe­re­nai­ne ju­tus­tab, et vä­ga pal­ju teh­ti tal­gu­te kor­ras: „Meil on mõ­nu­sad sõb­rad, kes olid ala­ti val­mis ap­pi tu­le­ma. Te­gi­me­gi ter­ras­si ehi­tu­se või aken­de va­he­tu­se tal­gud. Pä­rast oli tä­nu­tä­heks saun ja suur po­ti­täis süüa, mõ­nus ärao­le­mi­ne pea­le­kau­ba.“

Kui nüüd peaks uues­ti te­ge­ma, lam­mu­taks va­na ma­ja ma­ha, ar­vab pe­re­mees. Abi­kaa­sa li­sab, et se­da soo­vi­ta­sid ehi­ta­ja­test sõb­rad ko­he: „Mi­na üt­le­sin ei, taht­sin, et ka va­nast ma­jast jääks mi­da­gi al­les.“

„Jäi si­su­li­selt vaid üks va­he­sein, jupp palk­sei­na,“ mär­gib Ja­nek Lass, kes on õp­pi­nud põl­lu­me­heks, kuid ju­hib nüüd üle la­he ehi­tus­fir­mat.
Paar aas­tat ta­ga­si taas­tas ta ko­dus ka sau­na ja ga­raaži, ehi­tas aia­ma­ja ning puu­kuu­ri ja au­to­de var­jua­lu­se.

Aed ku­ju­neb spon­taan­selt
Sel ajal, kui Um­bo­jal käis ma­jae­hi­tus, oo­tas pe­re­nai­ne ae­ga, mil saaks ha­ka­ta ko­du­aeda ku­jun­da­ma.

„Käed sü­ge­le­sid ju­ba am­mu, aga ku­na ehi­tati ja õues son­gi­ti pi­de­valt ma­si­na­te­ga, pi­din kan­na­ta­ma. Kui 2015. aas­tal sai siia vee­tud ton­ni­de vii­si mul­da ja teh­tud hal­jas­tus, hak­ka­sin peen­raid kae­va­ma,“ lau­sub ta.

Suu­re õue kesk­mes ja ühes ser­vas on mu­ru ning lil­le­peen­rad, nen­de ta­ga las­te män­gu­väl­jak ja disc­gol­fi­nurk, tei­ses ää­res aia­maa va­na­de õu­na­puu­de ja mar­ja­põõ­sas­te, kas­vu­hoo­ne ning peen­ra­kas­ti­de­ga.

Um­bo­ja ko­duae­da kau­nis­ta­vad lil­le­peen­rad ei ole tra­dit­sioo­ni­li­selt nel­ja­kan­di­li­sed, vaid val­la­tult lai­ne­li­sed. Kai­ri Lass teeb neid aia­voo­li­ku abi­ga – pa­neb voo­li­ku ma­ha look­le­ma ning hak­kab sel­le jär­gi kae­va­ma. Joo­ni­seid ega põh­ja­lik­ke plaa­ne ta ei tee, ko­gu iluaed on ku­ju­ne­nud spon­taan­selt: „Kui pa­ras­ja­gu tun­nen, et siin võiks üks pee­nar ol­la, haa­ran la­bi­da ja teen. Näi­teks oli mul esmalt üks pi­si­ke pee­nar, vei­di ee­ma­le is­tu­ta­sin lap­se­põl­ve­ko­dust kaa­sa too­dud elu­puu, mille kasvatas va­na­va­nae­ma – just te­malt on pä­rit mu aian­dus­pi­sik. See­jä­rel vaa­ta­sin, et need kaks võiks ühen­da­da üheks peen­raks. Te­gin ära, järg­mi­sel aas­tal avas­ta­sin, et on nii pal­ju ilu­said lil­li, mi­da ta­han, kuid peen­ras­se enam ei ma­hu. Kae­va­sin siis pee­nart veel pi­ke­maks.“

Kui­gi lap­sed kar­da­vad, et ema võ­tab lil­le­pee­nar­de kae­va­mi­se­ga neilt män­gu­maa ning abi­kaa­sa üt­leb, et peen­rad tee­vad õue niit­mi­se ras­ke­maks, ei saa ta kiu­sa­tu­se­le vas­tu, kui näeb jäl­le mõnd ilu­sat lil­le, mi­da oma ko­duõues veel po­le: „See on na­gu hai­gus. Et uued lil­led ära ma­huk­sid, tu­leb­ki peen­raid te­ha juur­de või laie­maks.“

Ta­lu lil­le­peen­rad on lait­ma­tult ro­hi­tud. Ku­na maa on vä­ga lii­va­ne, ei ole seal umb­ro­hu­ga vä­ga suurt mu­ret: „Või käib ro­hi­mi­ne nii möö­da­min­nes, et ma ei pa­ne tä­he­le­gi.“

Kas­vu­hoo­nes­se kas­va­tab Kai­ri Lass kur­gi, to­ma­ti ja muu köö­gi­vil­ja tai­med seem­nest, sel aas­tal kas­va­tas nii et­te ka su­ve­lil­led: „Mu ma­ja­pi­da­mi­ses oli 190 peiu­poi­si­tai­me. Ak­na­lauad olid nii­võrd täis, et kas­sil pol­nud koh­ta ak­nast väl­ja vaa­da­ta. Ka amp­li­lil­led kas­va­ta­sin esi­mest kor­da ise. Ku­na aia pea­le lä­heb vä­he­malt küm­me amp­lit, siis on pä­ris ku­lu­kas neid os­ta. Prae­gu on lo­bee­liad, järg­mi­sel aas­tal proo­vin või­bol­la mi­da­gi muud.“
Köö­gi­vil­ja­pee­nar­de ase­mel on Um­bo­ja ta­lus peen­ra­kas­tid. Nii need, kui ka kae­vu­ma­ja ning ron­gi­ku­ju­li­sed lil­le­kas­tid on pe­re­me­he kä­te­töö. Abi­kaa­sa leiab in­ter­ne­tist või ko­dua­ja­kir­jast idee ning te­ma meis­ter­dab.

Ko­du ei saa ku­na­gi val­mis
Kau­ni ko­du kon­kur­si­le esi­tas Um­bo­ja ta­lu Kai­ri Las­si ema Pil­le Kul­la.

„Ta ki­be­les ju­ba mi­tu aas­tat, mi­na muud­kui vas­ta­sin, et ära esi­ta, meil po­le siin veel mi­da­gi, pa­ne­me en­ne vä­he­malt aia üm­ber. Eel­mi­sel aas­tal pol­nud enam mil­le­gi ta­ha pu­ge­da, aed oli ole­mas, peen­rad ka, jäin nõus­se. Kui tä­na­vu val­lamajast he­lis­ta­ti ja küsiti, kas või­vad meid esitada maa­kon­na kon­kur­si­le, olin al­gul samuti vas­tu, aga rää­gi­ti nii ilusasti, et üt­le­sin – hea küll, tee­me siis ära. Te­gi­me­gi, kui­gi võit tu­li vä­ga oo­ta­ma­tult,“ kõneleb Harju­maa ilusaima koduaia pere­naine.

Um­bo­jast on saa­nud Las­si­de unis­tus­te ko­du, kus on hea ol­la. Siis­ki on see nen­de hin­nan­gul na­gu Tal­lin­na linn, mis ei saa ku­na­gi lõp­li­kult val­mis.
„Sau­na ka­tus tu­leb ära va­he­ta­da,“ ni­me­tab Ja­nek Lass järg­mi­se olu­li­se töö.

„Bas­sei­ni mõt­ted mõl­gu­vad ju­ba am­mu peas,“ li­sab Kai­ri Lass.

0

„On muljetavaldav, kui palju on kustutustöödel olnud abiks Aegviidu inimesi. Müts maha ja sügav kummardus nende ees,“ sõnab Anija abivallavanem RIIVO NOOR.

Eesti kümne aasta suurima metsatulekahju kustutustööd Mustjõe ja Pillapalu külas käivad teist nädalat. 200 hektarile levinud tulekahju laienemisele on pandud piir, kuid järelkustutamine võib sõltuvalt ilmast kesta veel mitu nädalat.

Millest tuli alguse sai, pole teada ning tõenäoliselt ei selgugi, kuid Aegviidu vabatahtlikud päästjad on kindlad, et mängus on inimkäsi.

,,Niisama ei sütti ükski mets,“ märgib Aegviidu Päästeseltsi liige, Anija abivallavanem Riivo Noor, kes oli eelmisel nädalal pärast päevatööd peaaegu igal õhtul hiliste öötundideni metsatulekahjul.

Kui ülemöödunud pühapäeval, 10. juunil kohalikud inimesed häirekeskusesse tulekahjust teatasid, oli Aegviidu Päästeselts esimesena kohal. Kohalik vabatahtlik päästja Reimo Noor helistas seltsikaaslasele Reet Kangerile ja teatas, et Sillaotsal põleb.

„Sillaotsa talu Mustjõel on minust üle raudtee linnulennult kilomeetri kaugusel. Vaatasin sinnapoole ja nägin paksu suitsu. Sain aru, et head see ei tähenda,“ räägib Reet Kanger.

Kui samal ajal pealinna poolt sõitnud Muuga komando mehed Piibe maanteele keerates kaugel suitsusammast nägid, tõsteti kohe tulekahju raskus­astet: „Kohapeal esmapilgul midagi hullu ei paistnudki, põles umbes 150×200 meetrit, kuid tuli levis väga kiiresti, sest tuul oli üsna tugev ning kuna see on raskesti ligipääsetav ala, siis oli näha, et sellele pole lihtne piiri panna.“

Järgmiseks lõunaks oli tuli levinud 40, hilisõhtuks 200 hektarile. Lähimast talust ulatus põlenguala Riivo Noore hinnangul 100-150 meetri kaugusele.

„Õnneks sadas Aegviidus möödunud teisipäeval päris korralikult. See oli kingitus, ilma vihmata poleks tule levikut ilmselt pidama saadud. Kui see juba ühe ööpäevaga laienes nii mastaapseks, mis oleks juhtunud järgmisega?“ arutleb ta.

Nii tema kui teised Aegviidu seltsi liikmed olid möödunud nädalal koos kutseliste päästjatega kustutustöödel peaaegu iga päev, vastavalt sellele, kuidas põhitöö võimaldas. Reimo Noore pikemad tööpäevad metsas ulatusid 16-18 tunnini, vahepeal puhkas mõne tunni ja läks jälle.

Anija vallajuhid pöördusid ka kaitseväe juhtkonna ning peaministri poole, et päästjatele võimaldaks abijõude. Päästeamet leidis, et saavad hakkama oma jõududega ja mobiliseerivad vabatahtlikke.

Neljapäeval läksid kustutustöödele ka Aegviidu kooli päästeringi lapsed. Kui päästeamet alla 18aastaseid kustutama ei lubanud, siis Aegviidu noored oma vanemate allkirjastatud loaga said. Juhendaja Reet Kanger ütles, et noored ise soovisid ning pääsesid järelkustutusele – siis neid veel ei lubatud, kui metsas oli lahtine leek. Tema sõnul oli noortest kindlasti rohkem kasu kui vabatahtlikest, keda polnud juhendatud ning hoidsid voolikut nii, et kõrge juga lendas kaugele: „Tegelikult tuleb metsatulekahju kustutada sedasi, et veejuga on nina ees ning kõrge survega justkui kaevad maa läbi, et kusagile ei jääks midagi hõõguma.“

Kuigi tuleleeki Mustjõe ja Pillapalu metsades enam ei ole, pole oht veel täielikult möödas.
„Metsa peab seirama vähemalt kuu aega, ebameeldivad üllatused on täiesti võimalikud. Tuli on turba sees ja kui tuul tõuseb, on lugu halb. Loodame, et enne jõuab kohale korralik vihm, kui tõuseb tugev tuul,“ lausub Reimo Noor.

Ta meenutab, et kui 1990ndate algul oli Mustjõe taga suur metsatulekahju, pumbati rabaosa lõpuks sisuliselt vett täis, et tuld kustutada: „Jaanipäev on tulemas. Soovin, et inimesed käiksid lõketega mõistlikult ümber, et me ei peaks jälle päevade viisi kusagil tuld kustutama.“

0

Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­kus eral­das OÜ­le Vel­ko AV 1 080 155 eu­rot Aeg­vii­du ale­vi ühis­vee­vär­gi ja ka­na­li­sat­sioo­ni re­konst­ruee­ri­mi­seks ja laien­da­mi­seks.

Aeg­vii­dus on ühis­vee­vär­gi ja ka­na­li­sat­sioo­ni­ga kae­tud asu­la kes­ko­sa. Ra­ja­mist alus­ta­ti KI­Ki toel 2010. aas­tal ja töid teh­ti kol­mes eta­pis ku­ni 2012. aas­ta al­gu­se­ni. Mul­lu det­semb­ris kin­ni­tas val­la­vo­li­ko­gu Ani­ja val­la ühis­vee­vär­gi ja -ka­na­li­sat­sioo­ni aren­da­mi­se ka­va aas­ta­teks 2017-2028. Sel­les on Aeg­vii­du piir­kon­nas 4. eta­pi­na ka­vas laien­da­da ÜVK Jõe tä­na­va, Moo­si­kü­la ja Ko­se­nõm­me piir­kon­da ning ra­ja­da pump­lad ja vee­tööt­lus­jaam Poo­le­mõi­sa piir­kon­da.

Tal­vel esi­tas OÜ Vel­ko AV 4. eta­pi töö­de jaoks KI­Ki­le ra­ha­taot­lu­se. Töö­de ko­gu­mak­su­mu­seks on ÜVK aren­gu­ka­va koos­ta­ja, OÜ Ve­te­pe­re möö­du­nud aas­tal hin­na­nud 1 576 876 eu­rot. KI­Kilt taot­le­ti 1 080 155 eu­rot, li­gi pool mil­jo­nit eu­rot ka­van­da­ti omao­sa­lu­seks. Eel­mi­sel nä­da­lal ot­sus­tas KIK, et OÜ Vel­ko AV taot­lus ra­hul­da­tak­se täies ma­hus.

Vel­ko AV ju­ha­ta­ja Too­mas Rei­si üt­les, et kui KI­Kist amet­lik kin­ni­tus saa­de­tud, saab kuu­lu­ta­da väl­ja Aeg­vii­du piir­kon­na 4. eta­pi ühis­vee­vär­gi ja -ka­na­li­sat­sioo­ni pro­jek­tee­ri­mis­han­ke. Ta ole­tas, et ehi­tus­han­ke­ni jõu­tak­se käe­so­le­va aas­ta lõ­pus ning ÜVK ehi­tus al­gab järg­mi­sel ke­va­del.

„Val­mi­mi­sa­jaks ole­me pla­nee­ri­nud 2019. aas­ta sü­gi­se,“ sõ­nas ta.

Aeg­vii­du ÜVK ra­ja­mi­se 4. eta­pis te­hak­se ühis­vee­värk Jõe, Kal­da, Poo­le­mõi­sa, Moo­si­kü­la ja Ko­se­nõm­me piir­kon­da. Või­ma­lus lii­tu­da ühis­vee­vär­gi ja -ka­na­li­sat­sioo­ni­ga te­kib 150 kin­nis­tul. Kol­me eel­mi­se eta­pi­ga on Aeg­vii­dus lii­tu­mis­või­ma­lus loo­dud 131 kin­nis­tu­le, lii­tu­nuid on um­bes 60.

Kas Vel­ko peab Aeg­vii­du ÜVK ra­ja­mi­se omao­sa­lu­se kat­mi­seks võt­ma lae­nu, ei osa­nud Too­mas Rei­si veel öel­da: „Sõl­tub sel­lest, kui kal­liks ku­ju­neb ehi­tu­se hind. Kui lä­heb pla­nee­ri­tust kal­li­maks, siis või­b­ol­la pea­me ka lae­nu võt­ma, kui hind tu­leb sood­ne, saa­me ehk oma ra­ha­ga hak­ka­ma.“