Esmaspäev, 23. oktoober 2017
Autorid Posts by Külli Koppelmaa

Külli Koppelmaa

1319 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Ani­ja vald

Kes­kea­li­ne nai­ne Keh­rast: „Va­li­ma peab kind­las­ti. Aru­ta­si­me abi­kaa­sa­ga ja jõud­si­me ühi­se­le seisukohale. Ar­va­mus oli ju­ba paar-kolm kuud ta­ga­si ole­mas, lõp­lik ot­sus sün­dis nä­da­la­päe­vad ta­ga­si. Vaa­ta­si­me sel­le jär­gi, et oleks as­ja­lik ini­me­ne ja mi­da ta val­la jaoks on tei­nud. Va­li­me tei­si­ti, kui ne­li aas­tat ta­ga­si. Par­tei­de poo­le ei vaa­ta, meie kan­di­daat on va­li­mis­lii­dus. Rek­laa­mi te­hak­se nii pal­ju, et sel­lest on kõ­ri­ni, ise­gi mul­ti­fil­mi­de­le las­tak­se va­he­le. See rek­laam, mis pan­nak­se post­kas­ti, lä­heb peaae­gu ot­se plii­di al­la.”

Ve­ne nai­ne Roo­kü­last: „Va­rem po­le ma va­li­mas käi­nud, nüüd lä­hen. Mul on pu­na­ne pass, riigikogu valimistel ei saa osaleda. Lap­sed on Ees­tis sün­di­nud ja neil on si­ni­sed pas­sid. Nad on noo­red ja tar­gad ini­me­sed, rää­gi­vad ise­gi ko­dus ees­ti kee­les, aga mi­na ei ole ära õp­pi­nud.

Kel­le poolt hää­le­tan, veel ei tea, kind­las­ti pean nõu tüt­re­ga. Ve­ne­keel­ne leht tu­li, sealt lu­ge­sin kan­di­daa­ti­de ise­loo­mus­tu­si. Kah­te tean ja neid võib va­li­da. Üks on Voo­selt ku­na­gine me­dit­sii­ni­õ­de Ljud­mil­la, tei­ne pe­rearst Ja­ko­ven­ko, kel­le juu­res am­mu käin. Tei­si ei tun­ne.”

Noo­rem ve­ne mees Keh­rast: „Ma ei ole ku­na­gi va­li­mas käi­nud ega lä­he ka see­kord. See ei an­na mul­le mi­da­gi. Ma ei os­ka väl­ja tuua mi­da­gi, mis mind Keh­ras häi­riks, mul­le pii­sab kõi­gest, mis siin on ja olen ko­ha­li­ku elu­ga ra­hul. Olen siit pä­rit, töö­tan nii Keh­ras kui Tal­lin­nas. Post­kas­ti pan­dud rek­laa­mi ma ei vaa­ta, see ei hu­vi­ta mind üld­se. Tean, et va­rem oli val­la­va­nem, kui­das ta ni­mi oli­gi… Lill­soo. Aga te­ma oli ju­ba am­mu, prae­gust ei tea üld­se. Neid va­he­ta­tak­se tih­ti ja mind üld­se ei hu­vi­ta, kes on ja mil­le­ga te­ge­leb.”

Kuu­sa­lu vald

Väi­kes­te las­te­ga pe­re Kuu­sa­lust: „Va­lik on see­kord ras­ke. Va­nad oli­jad po­le enam mil­le­ga­gi sil­ma paist­nud, tun­du­vad vä­si­nud. Sa­mas uu­te hul­gast ei os­ka va­li­da, on võõ­rad ning roh­kem kri­ti­see­ri­vad prae­gust või­mu, kui too­vad uu­si ideid. See­kord on era­kord­selt ak­tiiv­ne aru­te­lu Fa­ce­boo­kis, on hu­vi­tav jäl­gi­da. Kuid kas sõ­na­dest saa­vad ka teod, näi­tab aeg. Usun siis­ki, et roh­kem edu on neil, kes park­la­tes sil­mast-sil­ma kam­paa­niat tee­vad, olen näi­nud seal EK­RE ja Kes­ke­ra­kon­na esin­da­jaid.”

Pen­sio­när Valk­last: „Ei tea va­li­mis­test eri­ti mi­da­gi, vä­ga ei hu­vi­ta ka. Mõ­ned rek­laa­mid olen saa­nud, kuid va­li­mis­lu­ba­du­sed on va­li­mis­test va­li­mis­tes­se sa­mad. Kui man­daa­did käes, koon­dub ko­gu võim taas Kuu­sa­lu-Kiiu suu­na­le ning väik­se­mad kü­lad unus­ta­tak­se. Oleks, et kü­lad suu­daksid kok­ku lep­pi­da, et saa­da­vad kan­di­dee­ri­ma ühe oma esin­da­ja, kes hää­led kok­ku kor­jaks. Pa­ra­ku käib aga ka pi­se­ma­tes kü­la­des kisk­le­mi­ne hääl­te pä­rast ja vo­li­ko­gu saa­li uks jääb su­le­tuks.”

Nai­ne Kiiust: „Mul on va­li­tud. Ot­sus­ta­sin tut­ta­va ka­suks, ke­da tun­nen häs­ti. Ku­na ta po­le mind iga­päe­vae­lus ku­na­gi alt ve­da­nud, ei teeks ta se­da kind­las­ti ka vo­li­ko­gus. Kam­paa­nias on sil­ma jää­nud pal­ju vas­tan­du­mist ning uu­te idee­de puu­du­mist, kor­ra­tak­se va­nu as­ju. Pa­ra­ku min­nak­se ka isik­li­kuks. Leian, et kam­paa­niat saab te­ha ka vii­sa­ka­malt, kes­ken­du­des roh­kem idee­de­le, mit­te isi­ku­te­le. Loo­dan, et pä­rast va­li­mi­si olu­kord ra­hu­neb, lei­tak­se koos­töö­part­ne­rid ning jät­ka­tak­se si­su­list tööd. Ning et ku­na­gi saaks ka möö­da kerg­liik­lus­teed ran­da ja Kiiu mõi­sast saaks tu­ris­miob­jekt.”

Raa­si­ku vald

Üliõ­pi­la­ne Aru­kü­last: „Ku­na Raa­si­ku val­la­ga enam nii ti­he­dalt kok­ku ei puu­tu, on va­li­kut ras­ke te­ha. Pal­jud kan­di­dee­ri­jad on tut­ta­vad ni­med-näod, ena­mik va­lib­ki ilm­selt oma sõp­ru või su­gu­la­si, väi­ke­se val­la prob­leem. Sil­ma­ga vaa­da­tes on aren­gut ol­nud, Tal­lin­na maan­tee kerg­liik­lus­tee on val­mis, hoo­ne­te re­mon­did-juur­dee­hi­tu­sed ta­sa­pi­si pro­jek­tee­ri­mi­sel. Kurb ai­nult, et in­ves­tee­rin­gu­te täi­tu­mist tu­leb nii kaua oo­da­ta. Usun, et val­la­ju­hid ja amet­ni­kud an­na­vad en­dast pa­ri­ma, et elu eda­si viia, see­ga võib prae­gu­se olu­kor­ra­ga ra­hu­le jää­da. Kam­paa­nias meel­dis, et era­kon­nad ja nen­de po­lii­ti­ka jää­vad ta­gap­laa­ni­le, kah­ju on sel­lest, et kam­paa­nias käi­di väl­ja vä­he uu­si ideid. Pal­ju, mil­le­le rõ­hu­ti, on ju­ba nii­gi töös.”

Kes­kea­li­ne nai­ne Aru­kü­last: „Olen tut­vu­nud rek­laa­mi­de­ga, käi­nud de­ba­til, mit­me­le kan­di­daa­di­le ise he­lis­ta­nud ja mi­da­gi kü­si­nud. Soo­vi­tan se­da va­rian­ti kõi­gi­le, Raa­si­ku-suu­ru­ses val­las on kan­di­daa­dil kee­ru­li­ne sind ig­no­ree­ri­da. Nii saab sõe­lu­da väl­ja en­da­le pa­ri­ma kan­di­daa­di. Prog­ram­mi­des ja va­li­mis­lu­ba­dus­tes rää­gi­vad kõik vaid suur­test as­ja­dest. Eri­ti hea meel on, et see­kord on kaa­sa­tud ni­me­kir­ja­des­se pal­ju noo­ri. Loo­dan, et tu­le­va­ses vo­li­ko­gus an­tak­se ka noor­te­le sõ­na ega su­ru­ta nen­de al­ga­tu­si ma­ha.”

Kes­kea­li­ne nai­ne Raa­si­kult: „Mi­nu va­lik on teh­tud. Ko­ha­li­kus oma­va­lit­su­ses soo­vin val­la­juh­ti­mi­ses nä­ha ini­me­si, kes on Raa­si­ku val­la ela­ni­kud. Vo­li­ko­gus võiks ol­la need, kel­lel va­ra­se­mast vo­li­ko­gu­liik­me töö ko­ge­mus. Elu on näi­da­nud, et kõi­ge pa­re­mi­ni suu­dab ko­ha­li­kest hoo­li­da ko­ha­lik ning vo­li­ko­gu­töös ai­tab ko­ge­mus kaa­sa efek­tiiv­se­le ot­sus­ta­mi­se­le. Uu­si ja värs­keid ideid saab ära ka­su­ta­da ko­mis­jo­ni­de töös.”

0

„Meie ees­märk on an­da iga­le lap­se­le pa­rim ja kee­le­kümb­lusk­las­sis saab ees­ti klas­si­ga sa­ma hea ha­ri­du­se,“ kin­ni­tab di­rek­tor KAI­DO KREIN­TAAL.

Keh­ra va­li­mis­koo­so­le­kul tõs­ta­ta­tud kü­si­mus, miks pea­vad ve­ne pe­red oma lap­sed pa­ne­ma kee­le­kümb­lusk­las­si, jõu­dis eel­mi­sel nä­da­lal üle­rii­gi­lis­se mee­dias­se ning sel te e­mal on sei­su­koh­ti väl­jen­da­nud ka po­lii­ti­kud.

Sõ­nu­mi­too­ja­ga võt­tis eel­mi­sel nä­da­lal ühen­dust Ser­gei Dõ­mša, kel­le kaks last õpi­vad Keh­ra güm­naa­siu­mis, kol­mas alus­tab koo­li­teed tu­le­val õp­peaas­tal. Ta üt­les, et Le­pat­rii­nu las­teaia lap­se­va­ne­ma­te koo­s­ole­kul osa­le­nud koo­liõ­pe­ta­ja tea­tas – kõik ve­ne­kee­le­test pe­re­dest lap­sed hak­ka­vad koo­lis õp­pi­ma kee­le­kümb­lusk­las­sis.

„Kü­si­sin, kas see tu­le­neb sea­du­sest või on koo­li juht­kon­na po­lii­ti­ka. Sain vas­tu­se, et tu­le­neb sea­du­sest,“ rää­kis Ser­gei Dõ­mša, kel­le kaks va­ne­mat last õpi­vad Keh­ras nii­ni­me­ta­tud ees­ti klas­sis.

Keh­ra koo­li di­rek­tor Kai­do Krein­taal sel­gi­tab, et kee­le­kümb­lusk­las­sis toi­mub sa­mu­ti ko­gu õp­pe­töö ees­ti kee­les, õpi­la­sed lä­bi­vad sa­ma õp­pe­ka­va pi­sut tei­se me­too­di­ka alu­sel kui ees­ti klas­sis.

„Kui kee­gi üt­leb, et kee­le­kümb­lusk­las­si ta­se on keh­vem, siis see on pu­has emot­sioon ja ta­han tões­tust, mil­le alu­sel se­da väi­de­tak­se,“ sõ­nab ta.

Lap­se­va­ne­mad: kee­le­kümb­lust sun­di­da ei saa

Pä­rast las­teaia-koo­so­le­kut pöör­du­nud Ser­gei Dõ­mša poo­le lap­se­va­nem, kes soo­vi­nud oma lap­se pan­na Keh­ras­se ees­ti klas­si, ka las­teaiaõ­pe­ta­jad toe­ta­nud soo­vi, te­ma ees­ti kee­le os­kust kiit­nud koo­li ko­mis­jon, kuid laps mää­ra­ti siis­ki kee­le­kümb­lusk­las­si.

Tei­ne lap­se­va­nem, kes sa­mal põh­ju­sel ot­sus­tas eel­mi­sel aas­tal oma lap­se do­ku­men­did Keh­ra koo­list ära võt­ta ja pan­na ta pea­lin­na ees­ti­keel­ses­se koo­li, on Na­tal­ja Kravt­so­va. Ta rää­gib, et va­nem laps, kes prae­gu õpib 9. klas­sis, võe­ti Keh­ra koo­li ees­ti klas­si vas­tu prob­lee­mi­de­ta ning ka noo­re­ma koh­ta kin­ni­ta­tud pä­rast kat­seid – saab ees­ti klas­sis hak­ka­ma. Saab­ki, tal lä­heb Tal­lin­na koo­lis häs­ti, esi­me­se klas­si lõ­pe­tas ai­nult vii­te­ga, kin­ni­tab ema.

„Di­rek­tor ole­vat ühe­le ema­le öel­nud, et te­ma teab pa­re­mi­ni, mis on meie las­te­le hea. Kus ta se­da teab, kui po­le mi­nu last üld­se näi­nud­ki?“ kü­sib Na­tal­ja Kravt­so­va. 

Kümb­lusk­las­si vä­lis­ta­mist põh­jen­dab ta sel­le­ga, et su­hel­des teis­te lap­se­va­ne­ma­te­ga mõis­tis, Keh­ra koo­li kee­le­kümb­lusk­las­sis õp­pi­des ei saa laps pä­ris sel­geks ei ees­ti ega ve­ne keelt.

Ser­gei Dõ­mša ko­du­ne keel on ve­ne keel, kuid kõik kolm last on käi­nud Le­pat­rii­nu las­teaia ees­ti­keel­ses rüh­mas. Neist kaks va­ne­mat on võe­tud Keh­ra koo­li ees­ti klas­si, üks käib nüüd 8., tei­ne 3. klas­sis.

„Ko­dus me neid õpe­ta­ma po­le pi­da­nud. Va­nem tü­tar on vä­ga tub­li, käis aas­taid ta­ga­si koo­li esin­da­mas ees­ti kee­le olüm­piaa­dil koos ka­he klas­siõe­ga, kes sa­mu­ti on ve­ne pe­redest. Ka lasteaialapse keeleoskust õpetajad kiidavad,“ ju­tus­tab ta.

Sep­temb­ri lõ­pus saa­tis Ser­gei Dõ­mša ha­ri­dus­mi­nis­tee­riu­mi­le jä­re­le­pä­ri­mi­se, mil­les soo­vis tea­da, kas ve­ne pe­rest pä­rit, kuid ees­ti­keel­ses las­teaia­rüh­mas õp­pi­nud lap­sel on õi­gus õp­pe­keelt va­li­da või peab vas­ta­valt koo­li ot­su­se­le õp­pi­ma kee­le­kümb­lusk­las­sis. Vas­tu­ses sel­gi­tas mi­nis­tee­riu­mi peaeks­pert Kers­ti Ki­vi­rüüt, et kee­le­kümb­lus on kõi­ge lap­se­sõb­ra­li­kum ja tõ­hu­sam ees­ti kee­le õp­pe või­ma­lus, li­saks pee­tak­se olu­li­seks, et lap­se ema­keel ja kul­tuur säi­liks, kuid sel­les osa­le­ma sun­di­da ei saa. 

Ser­gei Dõ­mša lei­dis põ­hi­koo­li- ja güm­naa­siu­mi­sea­du­se­le vii­da­tes, et Keh­ra kool peaks pak­ku­ma üks­nes ees­ti­keel­set ha­ri­dust ning kee­le­kümb­lusk­las­se ava­ma vaid siis, kui sel­leks on soo­vi­jaid. Sea­dus üt­leb, et põ­hi­ha­ri­dust oman­da­va­te­le õpi­las­te­le, kel­le ema­keel on õp­pe­kee­lest eri­nev, peab kool kor­ral­da­ma kee­le- ja kul­tuu­riõ­pet, kui se­da soo­vi­vad vä­he­malt küm­me sa­ma ema- või suht­lus­kee­le­ga õpi­last.

„Kui neid on, siis on, aga teis­te lap­si kümb­lusk­las­si sun­di­da ei saa. Me ela­me Ees­ti Va­ba­rii­gis ja kui me ise ei os­ka ees­ti keelt, siis pea­me vä­he­malt te­ge­ma kõik sel­leks, et meie lap­sed os­kak­sid,“ mär­gib ta.

Na­tal­ja Kravt­so­va ar­vab siis­ki, et kee­le­kümb­lusk­las­sid on Keh­ra koo­lis ena­mi­ku­le muu­dest rah­vus­test pe­re­de­le va­ja­li­kud: „Kuid need kolm-ne­li ve­ne pe­ret, kes igal aas­tal ta­ha­vad oma lap­sed pan­na ees­ti klas­si, peak­sid se­da saa­ma.“

Koo­li­juht sel­gi­tab

Di­rek­tor Kai­do Krein­taal sel­gi­tab, et kee­le­kümb­lusk­las­sid on mõel­dud muu­keel­se­test pe­re­dest las­te­le ja lap­sed õpi­vad sa­mu as­ju, kümb­lusk­las­sis õpe­ta­tak­se ka ees­ti keel kor­ra­li­kult sel­geks. Keh­ra kee­le­kümb­lu­sõ­pe­ta­jad on lä­bi­nud vas­ta­va koo­li­tu­se ja on di­rek­to­ri hin­nan­gul vä­ga tu­ge­vad õpe­ta­jad: „Kin­ni­tan, et mõ­le­mad õpe­tu­sed – nii ees­ti kui kee­le­kümb­lus, on meil võrd­selt head.“

Va­rast kee­le­kümb­lust on Keh­ra koo­lis prak­ti­see­ri­tud ne­li aas­tat, esi­me­sed lap­sed, kes 1. klas­sist pea­le õpi­vad kõi­ke ees­ti kee­les, on jõud­nud 5. klas­si. Va­ne­mad on õp­pi­nud hi­li­se kee­le­kümb­lu­se klas­sis, kus osa õp­peai­neid on ees­ti, osa ve­ne kee­les. Di­rek­tor mee­nu­tab – kui Keh­ra koo­lis 2005. aas­tal kee­le­kümb­lu­se­ga alus­ta­ti, soo­vi­sid vä­ga pal­jud ve­ne va­ne­mad pan­na lap­sed ees­ti klas­si, kuid ei taht­nud ise keelt õp­pi­da: „Mi­da see tä­hen­dab lap­se jaoks? Ta on ees­ti kee­le­kesk­kon­nas ai­nult koo­li­tun­di­des, üle­jää­nud aja ve­ne kee­le kes­kel – ei õpi keelt, ei loe, ei saa kee­lep­rak­ti­kat ja jääb ees­ti las­test pa­ra­ta­ma­tult ma­ha. Näen neid lap­si meie va­ne­ma­tes klas­si­des ja nad ei os­ka lu­ge­da. Jah, loe­vad teks­ti, kuid ei saa sel­lest aru.“     

Need ve­ne lap­sed, kes alus­ta­vad kee­le­kümb­lu­se­ga 1. klas­sis, saa­vad Kai­do Krein­taa­li kin­ni­tu­sel ise­gi pa­re­ma ha­ri­du­se kui ees­ti klas­si õpi­la­sed, ku­na kee­le­kümb­lu­sõ­pi­la­sed hak­ka­vad ju­ba 2. klas­sis õp­pi­ma ve­ne keelt: „Nii saa­vad nad kor­ra­li­kult sel­geks ka oma ema­kee­le, mis peaks ole­ma ele­men­taar­ne. Ees­ti klas­sil al­gab ve­ne kee­le õpe hil­jem ja B-kee­le­na, mis tä­hen­dab, et rää­ki­da os­ka­vad, kir­ju­ta­da-lu­ge­da nii häs­ti mit­te.“

Di­rek­tor ei mõis­ta, miks soo­vi­vad mõ­ned pe­red oma las­telt võt­ta või­ma­lu­se ema­keel per­fekt­selt oman­da­da: „Ole­me püüd­nud se­da sel­gi­ta­da, aga ees­ti klass on mõ­ne­le just­kui kin­ni­si­dee. Ku­na kee­le­kümb­lusk­las­sis on nii neid, kes os­ka­vad ees­ti keelt häs­ti, kui ka neid, kes üld­se ei os­ka, siis mõ­ned väi­da­vad, et nen­de laps are­neb ees­ti klas­sis kii­re­mi­ni. Või­ma­lik, aga või­ma­lik, et ka mit­te. Sest kui laps saab oma gru­pis edue­la­mu­se ja ai­tab tei­si, õpib ta keelt veel pa­re­mi­ni.“

Pea­le sel­le tu­leb te­ma sõ­nul ka ees­ti klas­si vä­ga eri­ne­va ta­se­me­ga lap­si, nii neid, kes os­ka­vad lu­ge­da ja kir­ju­ta­da, kui ka neid, kes al­les hak­ka­vad täh­ti õp­pi­ma. Kai­do Krein­taal li­sab, et hea õpi­la­ne on edu­kas igas klas­sis, kuid kesk­pä­ra­ne jääb hät­ta, eri­ti siis, kui ko­dus ees­ti keelt ei rää­gi­ta.

Sõ­nu­mi­too­ja­ga võt­tis ühen­dust Keh­ra koo­li õpi­la­se­sin­du­se asep­re­si­dent, 9. klas­si õpi­la­ne Kei­jo-Jo­hann Nor­den, kes rää­kis, et näeb oma koo­li­kaas­las­te pealt, kui­das tei­se ema­kee­le­ga õpi­las­tel, kes po­le käi­nud kee­le­kümb­lusk­las­sis, on põ­hi­koo­liast­mes ras­ke hak­ka­ma saa­da ning siis kan­na­ta­vad ena­mas­ti ees­ti ema­kee­le­ga lap­sed, ku­na õpe­ta­jal on nen­de jaoks vä­hem ae­ga.

„Kõik koo­liü­ri­tu­sed on Keh­ras koos, meil on ühis­tun­nid – usun, et mit­me­kul­tuur­sus on koo­li­le li­sa­nud uud­sust ja in­no­va­tiiv­sust,“ kii­tis ta ning mär­kis, et ilm­selt tu­leb lap­se­va­ne­ma­te­le as­ja roh­kem sel­gi­ta­da, neid koo­li­ta­da. 

0

Tei­si­päe­val, 26. sep­temb­ril kor­ral­das Ani­ja Val­la Spor­di­maailm Keh­ra staa­dio­nil es­ma­kord­selt Ani­ja val­la meist­ri­võist­lu­sed ker­ge­jõus­ti­kus. Võis­tel­di ket­ta­hei­tes, kau­gus­hüp­pes ning 100 ja 800 meet­ri jook­sus.
Ku­na kunst­mu­rus­taa­dio­nil ke­tast hei­ta ei saa, joo­ni­ti ket­ta­hei­te­ring staa­dio­ni kõr­va­le, ho­ki­väl­ja­ku­le. Me­hi osa­les 5, nai­si 2. Nais­test või­tis Crist­lin Kuld­maa, kes hei­tis 29.42 meet­rit, tei­se ko­ha sai Ju­lia Šats­ka­ja 23.26 meet­ri­ga. Mees­test tu­li val­la meist­riks Laur Kip­per (36.95), järg­ne­sid Hei­ko Kraub­ner (30.47) ja Han­nu Loik (25.63).
100 meet­ri jook­sus osa­les 3 naist. Või­tis Pi­ret Ur­met aja­ga 16,0 se­kun­dit, Crist­lin Kuld­maa tu­le­mus oli 16,1 se­kun­dit. Me­hi jook­sis 11. Fi­naa­li pää­se­sid eel­jook­su­de 4 kii­re­mat. Või­tis Ma­rius Un­ger (12,1 se­kun­dit), Laur Kip­pe­ri (12,9), Re­ne Loo­gi (13,2) ja Hei­ko Kraub­ne­ri (13,4) ees.
Kau­gus­hüp­pe või­tis kol­me osa­võt­ja seas Crist­lin Kuld­maa, kes hüp­pas pa­ri­mal kat­sel 3.70 meet­rit. Tei­seks tu­li Pi­ret Ur­met (3.43) ja kol­man­daks Ju­lia Šats­ka­ja (3.32). Me­hi osa­les 10, esi­ko­ha või­tis Ind­rek Lill­soo 5.11 meet­ri­ga. Järg­ne­sid Sig­mar Seer­mann (5.08) ja Hei­ko Kraub­ner (4.90). Na­pilt jäi nel­jan­daks Ma­rius Un­ger, kes hüp­pas sa­mu­ti 4.90 meet­rit, kuid pa­re­mu­selt tei­ne tu­le­mus oli keh­vem.
Ka 800 meet­ri jook­sus võist­les 3 naist ja 10 meest. Nais­test või­tis Ju­lia Šats­ka­ja (3.29,3) Crist­lin Kuld­maa (3.55,6) ja Pi­ret Ur­me­ti (4.16,4) ees. Mees­test sai esi­ko­ha Hei­ko Kraub­ner (2.24,7), järg­ne­sid Ma­rius Un­ger (2.31,9) ja Jaan Viir­mann (2.34,5).

0

23. sep­temb­ril oli Aru­kü­la koo­li spor­di­saa­lis tur­niir tä­na­vu lah­ku­nud Ees­ti ühe kõi­gi ae­ga­de pa­ri­ma ko­roo­na­män­gi­ja Al­lan Vau­pe­re mä­les­tu­seks.
31kord­ne Ees­ti meis­ter Al­lan Vau­pe­re alus­tas sport­la­se­teed Lok­sal ja või­tis esi­me­sed meist­ri­tiit­lid Kuu­sa­lu Lit­te­ri klu­bis män­gi­des. Suu­re­ma osa tiit­li­test sai siis­ki Keh­ra Ko­roo­na­män­guk­lu­bis­se kuu­lu­des ning vii­ma­se 2016. aas­tal Kad­ri­na No­vu­se SK koos­sei­sus.
Sep­temb­ris oleks Al­lan Vau­pe­re saa­nud 55aas­ta­seks. Sel pu­hul kor­ral­da­sid te­ma lap­sed Liis ja Re­ne Vau­pe­re isa mä­les­tu­seks tur­nii­ri, kus män­gi­ti Al­lan Vau­pe­re lem­mi­kut – paa­ris­män­gu ees­ti män­gu­laual. Osa­le­sid nii mees-, nais- kui ka se­ga­paa­rid.
Üld­võit­jaks tu­li Al­la­ni Vau­pe­re kauaaeg­ne klu­bi­kaas­la­ne Kau­po Helm-Ro­sin Keh­rast koos He­le­na Tan­ni­ga. Ain­sa kao­tu­se pi­did nad vas­tu võt­ma mees­paa­ri­de pa­ri­ma­telt – Kuu­sa­lu män­gi­jalt Ma­ti To­ro­pilt ja Gui­do Tree­silt Pe­nin­gi klu­bist. Mees­paa­ri­de pa­ri­mad kao­ta­sid ava­män­gu hi­li­se­ma­le nais­paa­ri­de võit­ja­te­le Liis Vau­pe­re­le ja And­rea Uus­tuln­di­le. Pe­nin­gi paar Ur­ve Ree­tamm- Piia-Liis See­der said tu­ge­va­koos­sei­su­li­sel tur­nii­ril kok­ku­võt­tes 9. ko­ha, kuid nais­paa­ri­de hul­gas olid tei­sed.

0

Lau­päe­val, 30. sep­temb­ril oli kuuen­dat kor­da Ani­ja val­la rah­va­jooks, mi­da kor­ral­das HC Keh­ra Fännk­lu­bi sel kor­ral koos­töös Keh­ra güm­naa­siu­mi­ga. Osa­võt­jaid oli roh­kem kui eel­mis­tel aas­ta­tel, kok­ku 157.
Start ja fi­niš olid algk­las­si­de ma­ja ees. 6,7 ki­lo­meet­ri pik­ku­ne põ­hi­dis­tants kul­ges staa­dio­ni kõr­valt üle sil­la met­sa, kus joos­ti 4,4ki­lo­meet­ri­ne ring ning sealt pi­sut teist­kau­du koo­li juur­de ta­ga­si. Mees­test olid  kii­re­mad Rai­mond Voo­laid (24.49 mi­nu­tit), Rag­nar Vir­ma (25.31) ja Mar­tin Sa­ga­ja (25.36). Nais­te esi­kol­mi­kus­se jook­sid end Kris­tel Viir­mann (33.09), Mar­ju Tem­pel (33.23) ja Zi­nai­da Kruu­sa­lu (37.22). Noor­mees­test või­tis Sig­mar Seer­mann (28.13), Karl Jo­han­nes Ka­se (30.31) ja Too­mas Un­ge­ri (32.50) ees. Nei­du­de kii­reim oli Get­ter Mä­gi (37.43), tei­se ko­ha sai Anett Lii­sa Parts (38.46).
Kok­ku lõ­pe­tas pi­ka dis­tant­si 35 jook­su­sõp­ra. Las­te­jook­su­dest võt­tis osa 76 ku­ni 13aas­tast last. Ka­he ki­lo­meet­ri pik­ku­sel käi­mis­dis­tant­sil osa­les 46 kõn­di­jat.

0

Suur osa Keh­ras toi­mu­nud va­li­mis­koo­so­le­kul esi­ta­tud kü­si­mu­si oli ha­ri­dus­tee­ma­del.

KÜL­LI KOP­PEL­MAA

Kui­gi Keh­ra rah­va­ma­jas oli pü­ha­päe­vaks, 1. ok­toob­riks väl­ja­ kuu­lu­ta­tud val­la va­li­mis­de­batt, oli te­gu pi­gem va­li­mis­koo­so­le­ku­ga, kus kan­di­daa­did vas­ta­sid va­li­ja­te ja üks­tei­se kü­si­mus­te­le. Kõ­neae­ga ei pii­ra­tud, igaüks sai ka­he­tun­ni­se koh­tu­mi­se ajal rää­ki­da nii pal­ju, kui soo­vis. Ko­hal olid esin­da­jad kõi­gist nel­jast ni­me­kir­jast – Re­for­mie­ra­kon­nast, Kes­ke­ra­kon­nast, IR­List ning va­li­mis­lii­dust Ani­ja-Aeg­vii­du Ühen­dus. Kan­di­dee­ri­jaid oli ko­hal roh­kem kui val­la­ko­da­nik­ke-va­li­jaid.
Koo­so­le­ku al­gu­ses pa­lus ju­ha­ta­ja El­vis Hru­pa kõi­gi ni­me­kir­ja­de esin­da­ja­tel te­ha üle­vaa­de oma prog­ram­mist.
Re­for­mie­ra­kon­na esin­da­ja Peep Kask ni­me­tas nen­de suu­ri­ma lu­ba­du­se­na, et Ani­ja mõi­sa juu­rest lä­bi Keh­ra peab Ala­ve­re koo­li­ni saa­ma ohu­tult lii­gel­da möö­da kerg­liik­lus­teed.
„Põ­hi­li­ne, mi­da me lu­ba­me, on kaa­sav val­la juh­ti­mi­ne, kuu­la­me kõi­gi ar­va­must. Ala­ti ei puu­gi ol­la kõi­ge­ga nõus, kuid siis tu­leb väi­del­da, et jõu­da kon­sen­su­se­le,“ sõ­nas ta.   
IR­Li esi­num­ber Kaa­rel Arus­te, kes ni­me­tas end par­tei­tuks isa­maa­la­seks, lau­sus, et nen­de prog­ram­mi alus on ha­ri­dus ja et­te­võt­lus. Ta ju­tus­tas, et Keh­ra koo­li mai­ne on ha­ka­nud taas tõus­ma ning se­da ai­tab veel pa­ran­da­da, kui õpi­la­sed saak­sid koo­li ku­lul lä­bi­da au­toõp­pe ja oman­da­da ju­hi­load. See an­nab hil­jem ka töö­jõu­tu­rul ee­li­se, ar­vas Kaa­rel Arus­te.
„Ole­me veen­du­nud, et Keh­ras on va­ja uju­lat koos sau­na­tee­nu­se­ga. See po­le vald ega linn, kus po­le sau­na,“ lau­sus ta veel.
Jaa­nus Ka­lev, kes on Kes­k­era­kon­na ni­me­kir­ja esi­me­ne kan­di­daat, tu­le­tas meel­de, et ne­li aas­tat ta­ga­si oli või­mu­lii­du ühi­ne soov pea­ta­da ini­mes­te väl­ja­rän­ne Ani­ja val­last. Pä­ris pi­da­ma po­le se­da saa­dud, kuid vii­ma­se poo­laas­ta rah­vas­ti­kuar­vu trend on po­si­tiiv­ne, kin­ni­tas ta. Kes­ke­ra­kon­na va­li­misp­rog­ram­mi lä­bi­vaks tee­maks pi­das ta ha­ri­dust – Keh­ras­se jääb güm­naa­sium, Aeg­vii­tu ja Ala­ver­re põ­hi­koo­lid. Suurt rõh­ku pa­neb kes­ke­ra­kond ka tee­de kor­ras­hoiu­le: „Meie ar­va­mus on, et ra­ha tee­de kor­ras­hoiuks tu­leb ka­he­kor­dis­ta­da. Mis ka­su on uju­last, kor­ras Ani­ja mõi­sast või toi­mi­vast in­ter­ne­tist, kui me ei pää­se met­sast-kü­last lii­ku­ma. Võid lai­ri­ba­ga en­da­le toi­du tel­li­da, aga kui see toit sin­na ko­ha­le ei jõua, ei ole sel­lest ka­su.“
Va­li­mis­lii­du Ani­ja-Aeg­vii­du Ühen­dus (AAÜ) esin­da­ja Jaan Oruaas näi­tas diag­ram­mi vo­li­ko­gu liik­me­te sõ­na­võt­tu­de ar­vust vii­ma­se nel­ja aas­ta jook­sul. Do­mi­nee­rib oranž värv, sõ­nas „oran­ži­de“ va­li­mis­lii­du juht.
Ni­me­kir­ja esi­num­ber Ar­vi Ka­ro­tam näi­tas vi­deot „En­ne ja nüüd“, mil­les Ani­ja val­last 4 aas­tat ta­ga­si ja nüüd teh­tud pil­did. Nel­ja aas­ta jook­sul on val­da in­ves­tee­ri­tud li­gi 5,5 mil­jo­nit eu­rot, see­juu­res val­laee­lar­ve maht on li­gi­kau­du 6 mil­jo­nit eu­rot ning oma ee­lar­vest suu­dab vald in­ves­tee­ri­da 600 000 eu­rot aas­tas: „In­ves­tee­rin­gu­te ma­hust lii­gi kaks kol­man­dik­ku on toe­tu­sed. Meie ini­me­sed ja va­baü­hen­du­sed on nel­ja aas­ta jook­sul kir­ju­ta­nud kok­ku 105 eri­ne­vat pro­jek­ti.“
AAÜ es­ma­ne prio­ri­teet on in­ves­tee­ri­da inf­rast­ruk­tuu­ri – ha­ri­du­sa­su­tus­tes­se, ter­vi­se­kes­ku­ses­se, tä­na­va­val­gus­tus­tus­se.

Elu­kesk­kond

Jaa­nus Ka­lev kü­sis Ar­vi Ka­ro­ta­milt, kui­das on se­ni­ne va­li­mis­liit Ani­ja Ühen­dus eden­da­nud val­la kü­lae­lu.    
„Mul­le tun­dub, et kui­da­gi põh­jen­da­ma­tult on Ani­ja Ühen­dust ja val­la juht­kon­da süü­dis­ta­tud sel­les, et me ei pöö­ra pii­sa­valt tä­he­le­pa­nu kü­la­de­le, kes­ken­du­me ai­nult Keh­ra­le,“ vas­tas Ar­vi Ka­ro­tam.
Ta kin­ni­tas, et Keh­ra areng on suu­res osas toi­mu­nud eu­rop­ro­jek­ti­de abil, val­la ra­ha on in­ves­tee­ri­tud ko­gu val­la hu­ve tee­ni­va­tes­se objektidesse – staa­dio­nis­se ja las­teae­da­des­se. Ka kü­la­des­se on in­ves­tee­ri­tud – Ala­ve­re rah­va­maj­ja ja las­teae­da, Ani­ja mõi­sa, toe­ta­tud kü­la­selt­se, sõ­nas ta. Ühe AAÜ ees­mär­gi­na ni­me­tas Ar­vi Ka­ro­tam viia või­ma­li­kult pal­ju kü­la­teid mus­ta kat­te al­la.
Keh­ra ela­nik Tar­mo Tii­de­maa kü­sis, mi­da kan­di­dee­ri­jad lu­ba­vad te­ha, et Keh­rast kaoks hä­bip­lekk – va­na klu­bi vun­da­ment. Kõik leid­sid, et tu­leb pi­da­da lä­bi­rää­ki­mi­si oma­ni­ku­ga, ASi­ga Ho­ri­zon ning ar­va­sid, et sin­na võiks te­ha vee­kes­ku­se, uju­la või sau­na, AAÜ pak­kus väl­ja ka kor­rus­ma­ja idee.
Han­nes Pik­kel, kes kan­di­dee­rib Kes­ke­ra­kon­na ni­me­kir­jas, pä­ris, mi­da ka­vat­se­tak­se te­ha, et Ani­ja val­last nel­ja aas­ta jook­sul lah­ku­nud ini­me­sed sin­na ta­ga­si mee­li­ta­da.
Kaa­re Arus­te sõ­nas – igalt in­ves­tee­rin­gult, mis tee­me, loo­da­me tu­lu ta­ga­si: „Kui Keh­ras on kõik va­ja­li­kud tee­nu­sed ole­mas, ei te­ki mõ­tet­ki ära ko­li­da. Aga kui käin Tal­lin­nas tööl, sau­nas ja uju­mas, siis miks ma enam Keh­ras elan?“ Ku­ni olu­li­sed tee­nu­sed puu­du, är­ge oo­da­ke, et uus ka­van­da­tav elu­ra­joon saab ela­ni­ke­ga täi­de­tud, ar­vas ta.
Peep Kask lei­dis, et kui­gi ini­me­si hoiab või­ma­li­kult hea elu­kesk­kond, on kuld­võt­me­ke Tal­lin­nas: „Seal­ne ühist­rans­port peab ole­ma ta­su­ta kõi­gi­le või kõi­gi­le ta­su­li­ne. Kui Keh­ra ini­me­sel, kes käib tööl Tal­lin­nas, ei ole seal enam li­sa­hü­ve­sid, siis ei ole põh­just ol­la sin­na sis­se kir­ju­ta­tud.“
Ar­vi Ka­ro­tam nen­tis, et kõi­ge alus on elu­kesk­kon­na pa­ran­da­mi­ne, uu­si ini­me­si saab tuua ela­mua­ren­du­se­ga. Val­la uues üldp­la­nee­rin­gus on ka­vas kao­ta­da nõue, et ha­jaa­sus­tu­ses pea­vad krun­did ole­ma vä­he­malt 2 hek­ta­ri suu­ru­sed. Hin­nan­gu­li­selt elab meie val­las vä­he­malt 300 ini­mest, kes po­le siia sis­se kir­ju­ta­tud, tõ­des ta.
Jaa­nus Ka­lev nõus­tus eel­kõ­ne­le­ja­te­ga, kuid vas­tu­se saa­mi­seks soo­vi­tas lu­ge­da Kes­k­era­kon­na va­li­misp­rog­ram­mi Ani­ja val­las.
Ta kü­sis Peep Ka­selt – tei­sed par­teid on toe­ta­nud Ani­ja val­da „ka­tu­se­ra­ha­ga“, kuid mit­te kor­da­gi po­le se­da tei­nud Re­for­mie­ra­kond, miks? Peep Kask vas­tas, et üks põh­jus on – era­kond po­le val­la­vo­li­ko­gus esin­da­tud: „Küll hak­kab ka mei­le tu­le­ma. Üks meie lu­ba­dus­test – va­na asu­la män­gu­väl­ja­ku ehi­tus – on prog­ram­mis just see­tõt­tu, et loo­da­me saa­da ka­tu­se­ra­ha.“

Ha­ri­dus

Kü­si­mu­se­le Keh­ra güm­naa­siu­mi säi­li­ta­mi­se koh­ta kin­ni­ta­sid kõi­gi ni­me­kir­ja­de esin­da­jad, et güm­naa­siu­mio­sa peab Keh­ras­se jää­ma. Kaa­rel Arus­te rõhutas, et see kaob ai­nult üle te­ma lai­ba, AAÜ sei­su­koht oli, et güm­naa­siu­mi­ha­ri­dust tu­leb Keh­ras an­da se­ni, ku­ni on või­ma­lik ja Ani­ja val­laee­lar­ve se­da või­mal­dab. Kes­ke­ra­kon­na esin­da­ja lei­dis – nii kaua, kui val­lal on ra­ha Ani­ja mõi­sa ehi­ta­mi­seks, ei saa öel­da, et güm­naa­siu­mi hoid­mi­seks se­da po­le.
Kü­si­ti ka, kas pee­tak­se mõist­li­kuks, et Keh­ra üks las­teaed on osa­li­selt ve­ne­keel­ne ning kas nel­ja aas­ta pä­rast võiks kõik rüh­mad töö­ta­da ees­ti­keel­se­te­na. Jaa­nus Ka­lev, Ar­vi Ka­ro­tam ja Peep Kask toe­ta­sid kee­le­kümb­lu­se alus­ta­mist las­teaias, kuid leid­sid, et  ees­ti kee­le­le üle­mi­ne­ku üle saa­vad ot­sus­ta­da spet­sia­lis­tid ja ko­gu­kond. Kaa­rel Arus­te ar­vas, et lasteaias või­vad ol­la vaid ees­ti rüh­mad, kuid õpe­ta­jad pea­vad os­ka­ma nii ees­ti kui ve­ne keelt.
In­ga Leo­ke-Bo­sen­ko (Kes­ke­ra­kond) pol­nud ra­hul, et Keh­ra koo­lis on ko­mis­jon, kes ot­sus­tab, kas ve­ne­keel­sest pe­rest pä­rit laps saab koo­lis õp­pi­da  ees­ti klas­sis või ei, ise­gi siis, kui laps on käi­nud las­teaia ees­ti­keel­ses rüh­mas. Ta mär­kis, et mi­tu va­ne­mat on vii­nud sel­le tõt­tu oma lap­se Tal­lin­nas­se ees­ti õp­pe­kee­le­ga koo­li. Kõik ne­li esi­numb­rit kin­ni­ta­sid, et see on nei­le ül­la­tus ning pi­da­sid nii­su­gust as­ja lu­ba­ma­tuks.  
In­ga Koit­la (Re­for­mie­ra­kond) täp­sus­tas, et lap­sed, ke­da ees­ti klas­si ei võe­ta, käi­vad kee­le­kümb­lusk­las­sis. Kat­rin Roo­me­re (AAÜ) li­sas – kui ai­nult ees­ti õp­pe­kee­le­ga ja kee­le­kümb­lusk­las­sil on ühi­ne tund, te­ge­leb õpe­ta­ja pea­mi­selt muu­keel­se­te las­te­ga ning ees­ti lap­sed is­tu­vad nii­sa­ma. Kee­le­kümb­lu­se spet­sia­list Ur­ve Ran­naää­re (Kes­ke­ra­kond) tõ­des, et prob­leem on pi­gem õpe­ta­ja­te pä­de­vu­ses toi­me tul­la kee­le­kümb­lu­se õpi­las­kon­na­ga ning la­hen­dus on õpe­ta­ja­te koo­li­ta­mi­ne.

0

Sep­temb­ris mar­kee­ri­sid Kuu­sa­lu, Ala­ve­re ja Raa­si­ku koo­li­de õpi­la­sed ja­la­käi­ja­te üle­käi­gu­ko­had kir­ja­ga: „Pea­tu, vaa­ta, veen­du!“

Sep­temb­ris toi­mus teist aas­tat 5.-6. klas­si­de­le mõel­dud üle-ees­ti­li­ne kam­paa­nia „Pea­tu, vaa­ta, veen­du!“, mil­le käi­gus vii­di mit­me­s koo­li­s lä­bi mar­kee­ri­mi­sakt­sioon – oht­li­ke teeü­le­tus­koh­ta­de juur­de kõn­ni­tee­de­le kir­ju­ta­ti sp­rei­vär­vi­de­ga meel­de­tu­le­tus „Pea­tu, vaa­ta, veen­du!“. Maan­teea­me­ti ning po­lit­sei- ja pii­ri­val­vea­me­ti koos­töös kor­ral­da­tud kam­paa­nia­ga soo­vi­ti juh­ti­da õpi­las­te tä­he­le­pa­nu sõi­du­tee üle­ta­mi­se ohu­tu­se­le re­gu­lee­ri­ma­ta üle­käi­gu­ra­da­del. Liik­lu­sõn­ne­tus­te sta­tis­ti­ka jär­gi on üks ris­kig­rupp just 8-14aas­ta­sed ja­la­käi­jad.
Oht­li­kud teeü­le­tus­ko­had va­li­sid väl­ja õpe­ta­jad koos õpi­las­te­ga ning saat­sid et­te­pa­ne­kud maan­teea­me­ti­le koos­kõ­las­ta­mi­seks. Maan­teea­met kor­ral­das pro­jek­tis osa­le­da soo­vi­va­te­le õpe­ta­ja­te­le in­fo­päe­va, kus nei­le an­ti ka mar­kee­ri­mis­va­hen­did – šab­loo­nid ja vär­vid.
Kuu­sa­lu kesk­koo­list osa­les et­te­võt­mi­ses 6.c klass. Klas­si­ju­ha­ta­ja Os­kar Hel­de rää­kis, et kuu­lis pro­jek­tist eel­mi­sel aas­tal, kui ühel päe­val olid te­ma hom­mi­ku­se­le jook­su­rin­gi­le jää­va­te üle­käi­ku­de juur­de Tal­lin­nas Nõm­mel tek­ki­nud kir­jad „Pea­tu, vaa­ta, veen­du!“
„Uu­ri­sin, mil­le­ga te­gu ja kui pro­jek­ti si­sust kuul­sin, re­gist­ree­ri­sin ke­va­del oma klas­si sel­les osa­le­ma,“ lau­sus ta.
Pä­rast sep­temb­ri al­gu­ses maan­teea­me­tis toi­mu­nud in­fo­päe­va kor­das Os­kar Hel­de klas­si­ju­ha­ta­ja­tun­nis oma klas­si­le üle ohu­tu liik­le­mi­se põ­hi­tõed. Üle­käi­gu­ra­da­de­le teh­ti meel­de­tu­le­tus­kir­jad 19. sep­temb­ril. Kok­ku mar­kee­ri­ti 8 üle­käi­ku koo­li park­las, Ri­hu­mäe bus­si­pea­tu­se ja Sil­la­nur­me tee juu­res.
„Te­ge­vus­se oli kaa­sa­tud ko­gu klass, 19 õpi­last – kõik soo­vi­sid ka­su­ta­da või­ma­lust vär­vi­de­ga kõn­ni­tee­le sõ­nu­meid kir­ju­ta­da. Oli üks äraüt­le­ma­ta to­re et­te­võt­mi­ne. Kõi­ge olu­li­sem on, et meie koo­li ümb­rus muu­tus kõi­gi­le liik­le­ja­te­le na­tu­ke tur­va­li­se­maks, eri­ti park­la ja Ri­hu­mäe bus­si­pea­tu­se üle­käik.“  
Järg­mi­sel päe­val kü­si­nud üks noo­re­ma klas­si õpi­la­ne Os­kar Hel­delt, kas te­ma oma klas­si­ga te­gi need mär­gid kõn­ni­tee­de­le. „Kui vas­ta­sin jaa­ta­valt, hüü­dis ta: „Need on nii la­he­dad!““
Ala­ve­re põ­hi­koo­lis osa­le­sid maan­teea­me­ti kam­paa­nias 5. ja 6. klas­si lap­sed koos õpe­ta­ja Ma­rian­ne Lõo­ke­se ning Ida-Har­ju noor­soo­po­lit­sei­ni­ku Tei­li Piis­kop­pe­li­ga. Tei­li Piis­kop­pel sel­gi­tas las­te­le, miks nad kõn­ni­tee­de­le hoia­tus­teks­te tee­vad ning pa­ni sü­da­me­le, et jär­gik­sid neid nii en­da ohu­tu­se pä­rast kui ka sel­leks, et ol­la teis­te­le ees­ku­juks. Ühe koo­li­tun­ni ajal 24. sep­temb­ril vär­vi­sid 5., tei­sel 6. klas­si õpi­la­sed. Kok­ku teh­ti kir­jad nel­ja koh­ta – üle­käi­ku­de­le, kust tul­lak­se koo­li las­teaia, kaup­lu­se ja rah­va­ma­ja poolt ning noor­te­kes­ku­se kõr­vale tee­le, mis viib bus­si­pea­tu­ses­se.
„Need ko­had va­lis õpe­ta­ja väl­ja koos las­te­ga,“ üt­les noor­soo­po­lit­sei­nik.
Raa­si­ku põ­hi­koo­li 6. klas­si õpi­la­sed mar­kee­ri­sid meel­de­tu­le­tus­sõ­nu­mid 25. sep­temb­ril. Eel­ne­valt rää­kis õpe­ta­ja Aet Jõe­suu nen­de­ga klas­si­ju­ha­ta­ja tun­nis liik­lu­so­hu­tu­sest ja te­gi vik­to­rii­ni. Sõ­num teh­ti ma­ha kol­me koh­ta – koo­li pea­vä­ra­va juur­de, las­teaia park­la pool­ses­se ot­sa ning tee­le, mis viib Meie­rei tä­na­va­le.
Akt­sioo­nis osa­le­nud õpi­la­sed said maan­teea­me­tilt õpi­las­pi­le­ti helkuriga kaa­ned, et bus­si oo­da­tes või ko­ju ja­lu­ta­des ol­la näh­ta­vad.

0

Kaks va­li­mis­koo­so­le­kut olid eel­mi­sel nä­da­lal, viis on sel­lel nä­da­lal.

Ani­ja val­la­vo­li­kok­ku kan­di­dee­ri­vad ne­li ni­me­kir­ja – Re­for­mie­ra­kond, Kes­ke­ra­kond, Isa­maa ja Res Pub­li­ca Liit ning va­li­mis­liit Ani­ja Ühen­dus alus­ta­sid eel­mi­sel nä­da­lal ühi­seid va­li­mis­koo­so­le­kuid val­la eri pai­gus. Esi­me­ne rah­va­ga koh­tu­mi­ne oli lau­päe­val, 30. sep­temb­ril Pikval, tei­ne pü­ha­päe­val, 1. ok­toob­ril Keh­ras. Ees on koh­tu­mi­sed Ani­jal, Aeg­vii­dus, Ala­ve­res, Lil­lis ja Voo­sel.
„Ne­li aas­tat ta­ga­si te­gi­me oma va­li­mis­lii­du kõ­ne­koo­so­le­kud, sin­na tu­lid ka teis­te ni­me­kir­ja­de kan­di­daa­did. Mõt­le­si­me nüüd, miks me ük­si pea­me koh­tu­mi­si or­ga­ni­see­ri­ma, tee­me siis ju­ba ühi­selt,“ rää­kis va­li­mis­lii­du Ani­ja-Aeg­vii­du Ühen­dus esin­da­ja Jaan Oruaas.
Pik­va selt­si­maj­ja kü­la­rah­va mihk­li­päe­va­peo­le olid, na­gu ne­li aas­tat ta­ga­si, kut­su­tud kõi­gi val­la­vo­li­kok­ku kan­di­dee­ri­va­te ni­me­kir­ja­de esin­da­jad. Re­for­mie­ra­kon­na esi­num­ber Peep Kask küp­se­tas pann­koo­ke. Kü­la­kos­ti, nii ma­gu­sat kui su­ve­nii­re ja ka valimislehti, tõid kaa­sa kõi­ki­de va­li­mis­ni­me­kir­ja­de esin­da­jad. Kõik said või­ma­lu­se end tut­vus­ta­da ja rää­ki­da oma va­li­misp­rog­ram­mist, osa­le­da vik­to­rii­nis ning vas­ta­ta kü­la­rah­va kü­si­mus­te­le.
„Kü­si­mu­sed olid tee­de re­mon­ti­de ja bus­si­liik­lu­se koh­ta, aga uu­ri­ti ka, kas Keh­ras­se on ka­vas ehi­ta­da uju­la, kas vald hak­kab toe­ta­ma hu­vi­rin­gi­des käi­vaid lap­si ning mis saab Lil­li poo­le­lio­le­vast rah­va­ma­jast. Aeg­vii­du val­la­va­ne­malt kü­si­ti, kas sin­na jääb val­la­va­lit­su­se vas­tu­võ­tu­punkt ning teh­ti et­te­pa­nek pan­na Vet­la kau­du sõit­ma buss Ne­li­jär­ve­le. Vä­ga pal­ju kü­si­ti vo­li­ko­gu kan­di­daa­ti­delt ka per­so­naal­selt, nel­ja sil­ma all,“ rää­kis Pik­val elav Ma­rian­ne Leis.                Loe ka lk 5

0

HOL ot­sus­tas asu­ta­da osaü­hin­gu Di­gi­maa, mis hak­kab te­ge­le­ma lai­ri­ba võr­gu ra­ja­mi­se ja hal­da­mi­se­ga Har­ju­maal.

Kol­ma­päe­val, 27. sep­temb­ril Lok­sal toi­mu­nud Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du (HOL) vo­li­ko­gu koo­so­le­kul ot­sus­ta­ti asu­ta­da OÜ Di­gi­maa, mil­le üle­san­ne on pla­nee­ri­da ja aren­da­da Har­ju­maa elekt­roo­ni­li­se si­de lai­ri­ba­võr­ku ning pä­rast sel­le val­mi­mist ha­ka­ta võr­ku hal­da­ma ja ma­jan­da­ma. Osaü­hing jääb val­gus­kaab­li­võr­gu oma­ni­kuks, kuid ren­dib se­da väl­ja si­deet­te­võ­te­te­le, kes hak­ka­vad sel­le kau­du pak­ku­ma in­ter­ne­ti­tee­nu­seid.
Lai­ri­baeks­pert Olav Har­jo, kes on ol­nud Di­gi­Maa pro­jek­ti eest­ve­da­ja, sel­gi­tas, et osa­ühing tu­li moo­dus­ta­da prae­gu, ku­na HO­Li vo­li­ko­gu ko­gu­nes se­ni­ses koos­sei­sus vii­mast kor­da. Pä­rast va­li­mi­si ei pruu­gi oma­va­lit­sus­juh­ti­dest koos­nev uus vo­li­ko­gu kok­ku tul­la en­ne järg­mist aas­tat, kuid Di­gi­Maa pro­jek­ti raa­mes on va­ja veel sel aas­tal te­ha mit­meid toi­min­guid, näi­teks ra­ha­taot­lus rii­gi­le, sõ­nas ta.
Kui­gi ma­jan­dus- ja kom­mu­ni­kat­sioo­ni­mi­nis­tee­rium ei ole siia­ni kin­ni­ta­nud mää­rust, kui­das on ka­vas ja­ga­da rii­gi­pool­ne toe­tus lai­ri­ba­võr­ku­de vii­mi­seks ma­ja­pi­da­mis­te­ni, on va­lit­sus järg­mi­se aas­ta ee­lar­ves­se sel­leks ka­van­da­nud 10 mil­jo­nit eu­rot.
„Koh­tu­si­me paar nä­da­lat ta­ga­si mi­nis­ter Ur­ve Pa­lo­ga. Ta on vä­ga po­si­tiiv­selt mee­les­ta­tud ja lu­bas, et aas­ta lõ­puks mää­rus kind­las­ti tu­leb. Va­rem lu­bas maiks, nüüd aas­ta lõ­puks, kuid nüüd lu­bas vä­ga kind­lalt,“ rää­kis Olav Har­jo.
HO­Li vo­li­ko­gu aru­tas, kas luua lai­ri­ba­võr­gu ra­ja­mi­seks mit­te­tu­lun­du­sü­hing, sih­ta­su­tus või äriü­hing: „Kui­gi HO­Li kau­du kuu­lub see oma­va­lit­sus­te­le ning ees­märk ei ole ka­su­mit tee­ni­da, lei­ti, et osa­ühin­gu te­ge­mi­ne on kõi­ge mõist­li­kum. Ku­na sel­lel hak­kab ole­ma iga­päe­va­ne ma­jan­dus­te­ge­vus – väl­jae­hi­ta­tud võr­gud an­tak­se ope­raa­to­ri­te­le ren­di­le.“
Osaü­hin­gu osa­ka­pi­tal on 2500 eu­rot, mis eral­da­ti HO­Li ee­lar­vest. Ot­sus­ta­ti ka, et oma­va­lit­sus­lii­du sel­le aas­ta ee­lar­vest võib Di­gi­Maa pro­jek­ti­le ku­lu­ta­da veel ku­ni 20 000 eu­rot.
„Täp­sem ärip­laan ja ee­lar­ve te­hak­se aas­ta lõ­puks, siis saab ot­sus­ta­da, kui pal­ju on osa­ühin­gu jaoks veel ra­ha. Esial­gu on va­ja ra­ha te­ge­vus­ku­lu­deks. Po­le veel teada, kas see võe­tak­se HO­Li re­ser­vi­dest, an­na­vad oma­va­lit­su­sed juur­de või võe­tak­se lae­nu. See ot­sus­ta­tak­se järg­mi­se aas­ta al­gu­ses,“ üt­les Di­gi­Maa pro­jek­ti­juht.
Et OÜ Di­gi­maa saaks kan­da äri­re­gist­ris­se, mää­ra­ti sel­le aju­ti­seks ju­hiks HO­Li ju­ha­tu­se lii­ge, Kei­la val­la­va­nem Jaan Al­ver. Edas­pi­di kor­ral­da­tak­se ju­hi leid­mi­seks kon­kurss.
Esi­me­sed pla­nee­rin­gud ok­toob­ri kes­kel
Kii­re in­ter­ne­ti soo­via­val­dus­te ko­gu­mi­se kam­paa­nia on küll lõp­pe­nud – Har­ju­maalt oli soo­vi­jaid li­gi 18 000, kuid päe­vas kan­nab oma aad­res­si Di­gi­maa le­hel ole­va­le kaar­di­le veel 10-20 ini­mest. Olav Har­jo sõ­nul saab soo­ve ar­ves­se võt­ta se­ni, ku­ni lai­ri­ba­võr­ku­de pro­jek­tid po­le val­mis.
Prae­gu käi­vad võr­ku­de pla­nee­ri­mi­sed, esi­me­sed val­mi­vad ok­toob­ri kes­kel. See­jä­rel jao­ta­tak­se maa­kond väik­se­ma­teks võr­gu­sõl­me­de piir­kon­da­deks, neid tu­leb um­bes 15-20.
 „Neist tu­leb va­li­da, mil­lis­tes­se koh­ta­des­se ha­ka­tak­se järg­mi­sel aas­tal võr­ke ehi­ta­ma. Kind­las­ti te­ki­vad vaid­lu­sed, kes saab en­ne. Kui vaid­lu­sed vaiel­dud, va­li­tak­se väl­ja näi­teks viis alamp­ro­jek­ti, mi­da tu­le­val aas­tal ha­ka­tak­se te­ge­ma. Siis tu­leb neid pro­jek­te ha­ka­ta de­tail­se­malt et­te val­mis­ta­ma, vaa­da­ta, mil­li­seid ole­ma­so­le­vaid elekt­ri­pos­te ja to­ru­sid saa­me ka­su­ta­da, ha­ka­ta suht­le­ma lai­ri­baü­hen­du­se soo­vi­ja­te­ga,“ lau­sus Olav Har­jo.
Kui­gi riik toe­tab lai­ri­ba­võr­ku­de ra­ja­mist Ees­tis tu­le­val aas­tal 10 mil­jo­ni eu­ro­ga, saab ehi­ta­da kok­ku 30 mil­jo­ni eu­ro eest: „Riik an­nab kol­man­di­ku, kaks kol­man­dik­ku tu­leb ise pan­na. Ole­me ar­ves­ta­nud, et 35 prot­sen­ti annab rii­k, 15 prot­sen­ti maks­tak­se lii­tu­mis­ta­su­de­na ja üle­jää­nud 50 prot­sen­ti võ­tab osaü­hing lae­nu.“

0

Ani­ja val­la gol­fi­män­gi­ja Jaan Oruaas või­tis koos tal­lin­la­se An­nes Sil­la­ga Jõe­läht­me gol­fi­kes­ku­ses toi­mu­nud sar­ja „Võr­gu­va­ra ja sõb­rad by For­ti­net 2017“. Ke­va­del ala­nud võist­lus­sa­ri koos­nes nel­jast eta­pist ja fi­naa­list.

Iga etapp oli eel­mis­test vei­di eri­nev. Näi­teks ühel võist­lu­sel män­gi­ti pa­re­mat pal­li – võist­kon­na mõ­le­mad liik­med lõid pal­li, see­jä­rel va­li­ti, kum­ma pall on pa­re­mas ko­has, sealt män­gi­ti eda­si. Vii­ma­sel võist­lu­sel män­gis igaüks oma män­gu, kuid ar­ves­tust pee­ti ra­ja kau­pa – igal ra­jal läks ar­ves­se mees­kon­na ka­hest män­gi­jast just sel­le ra­ja edu­ka­malt lä­bi­nud män­gi­ja tu­le­mus.

Igal eta­pil said punk­te 14 pa­re­mat võist­kon­da, võist­kon­da­del läk­sid ar­ves­se fi­naa­li ning ka­he pa­re­ma eta­pi tu­le­mu­sed. Te­gu oli hän­di­kä­pi löö­gi­män­gu­ga ehk võit­sid need, kes män­gi­sid oma se­ni­sest hän­di­kä­pist kõi­ge roh­kem pa­re­mi­ni. Fi­naa­lis osa­les 16 võist­kon­da. Nii vii­ma­se eta­pi kui võist­lus­sar­ja fi­naa­li võit­sid Jaan Oruaas ja An­nes Sild.