Laupäev, 19. jaanuar 2019
Autorid Posts by Külli Koppelmaa

Külli Koppelmaa

1795 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Kol­ma­päe­val, 9. jaa­nua­ril alus­ta­tak­se Aru­kü­las ühis­vee­vär­gi ja -ka­na­li­sat­sioo­ni ra­ja­mist. Ehi­ta­ja, YIT Inf­ra Ees­ti ASi pro­jek­ti­juht Ar­mis Henk üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et koos­töös ASi­ga Inf­ra­ga­te, Tal­lin­na Lin­nae­hi­tu­se ASi ja OÜ­ga Ra­ven on val­mis saa­nud Aru­kü­la ÜVK esi­me­se ala tööp­ro­jekt. See hõl­mab Tal­ve, Lin­nu ja Har­ju teed ning Su­vi­la ja Su­vi­la põik, Ke­va­de, Sü­gi­se, Too­min­ga, Kir­si, Põl­lu, Lil­le, Le­pa, Jaa­ma, Pär­na­mäe ja Vai­nu tä­na­vat. ÜVK ra­ja­mist alus­ta­tak­se sel nä­da­lal Põl­lu tä­na­val ja Lin­nu teel.

„Ei os­ka veel öel­da, kui ruttu järg­mis­te­le tä­na­va­te­le jõua­me, vaa­ta­me, kui kii­res­ti esi­mes­tel tä­na­va­tel toi­me­ta­mi­ne õn­nes­tub, sel­le põh­jal saa­me töö­de ae­ga täp­se­malt pla­nee­ri­da. Esial­gu ole­me ar­ves­ta­nud, et seal lä­heb veeb­rua­ri lõ­pu­ni, aga ehk õn­nes­tub ju­ba veeb­rua­ri kes­kel lõ­pe­ta­da ja va­rem teis­te­le tä­na­va­te­le lii­ku­da. Lu­mi tööd ei ta­kis­ta, see on ise­gi hea, pak­se­ma lu­me­ga ei kül­mu maa ära ja pin­nas on kae­va­tav. Kuid külm võib töö­tem­pot ma­ha võt­ta,“ rää­kis pro­jek­ti­juht.

Ehi­tus­töö­de ajal te­kib te­ma sõ­nul eba­mu­ga­vu­si kin­nis­tu­te­le juur­de­pää­se­mi­se­ga. Põl­lu tä­na­va osa, mis ris­tub Tal­ve tee­ga, su­le­tak­se ÜVK to­ru­de pai­gal­da­mi­se ajaks sõi­du­ki­te­le: „See on kit­sas tu­pik­tä­nav, ehi­tus­pe­rioo­dil pää­se­vad seal­sed ela­ni­kud ko­ju ja­la, au­tod tu­leks jät­ta ar­va­ta­vas­ti Tal­ve tee äär­de. Töö­de ajal on seal ta­kis­ta­tud viie ma­ja­pi­da­mi­se lii­ku­mi­ne.“

Lin­nu tee su­le­tak­se ehi­tu­seks ju­pi­kau­pa. Ku­na kae­va­mi­ne ja to­ru­de pai­gal­da­mi­ne on ka­vas kor­ra­ga 100 meet­ri ula­tu­ses, on ka tee su­le­tud 100meet­ris­te lõi­ku­de­na.

„Pa­ne­me ela­ni­ke­le en­ne ehi­tus­töö­de al­gust post­kas­ti­des­se sel­le koh­ta per­so­naal­se in­fo­kir­ja, tä­na­va­te­le pan­nak­se üles ka tea­ve liik­lus­kor­ral­du­se koh­ta, sealt on nä­ha, kus on tu­pi­kud,“ üt­les Ar­mis Henk.
Ta li­sas, et ela­ni­kke võib häi­ri­da ka ehi­tus­teh­ni­ka ja pae­ki­vi pii­ka­mi­se­ga kaas­nev mü­ra: „Va­ban­da­me kõi­gi ehi­tu­sest tu­le­ne­va­te või­ma­li­ke eba­mu­ga­vus­te pä­rast ja  üri­ta­me neid väl­ti­da nii­pal­ju, kui või­ma­lik.“

0

Soo­mus­ron­gid on Va­ba­dus­sõ­ja üks ka­hest võim­sast süm­bo­list, mär­kis kait­se­mi­nis­ter JÜ­RI LUIK Keh­ras soo­mus­ron­gi num­ber 7 ava­mi­sel.

Va­ba­dus­sõ­ja Keh­ra la­hin­gu 100. aas­ta­päe­val, 4. jaa­nua­ril ava­ti Keh­ra raud­tee­jaa­mas soo­mus­rong Wa­ba­dus, mis sõi­tis pü­ha­päe­va, 6. jaa­nua­ri lõu­naks näi­dis­la­hin­gus­se La­hin­gu­väl­ja­le ning sealt eda­si Aeg­vii­tu, kus oli ava­tud tei­si­päe­va, 8. jaa­nua­ri õh­tu­ni. Wa­ba­dus sõi­dab möö­da 100 aas­ta ta­gust la­hin­gu­teed, järg­mi­sed pea­tu­sed on Ta­pal, Jõ­ge­val, Kaa­re­pe­res, Tar­tus, El­vas, Pu­kas, San­gas­tes ning jaa­nua­ri lõ­puks jõuab soo­mus­rong Val­ka. Pä­rast se­da sõi­dab aas­ta jook­sul möö­da Ees­ti kõi­ki raud­teid.

Ees­ti Va­ba­dus­sõ­jas osa­le­sid 6 laia­rööp­me­list ja 5 kit­sa­rööp­me­list soo­mus­ron­gi. Ees­ti Sõ­ja­muu­seu­mi di­rek­to­ri Hel­lar Lill üt­les, et taas­ta­tud soo­mus­rong ni­me­ta­ti numb­ri­ga 7, ku­na po­le ot­se­selt ühe­gi too­na­se ron­gi koo­pia, küll aga si­sal­dab Ta­pa ve­du­ri­de­poos val­mi­nud rong sa­mu olu­li­se­maid ele­men­te, na­gu oli 100 aas­ta ta­ga­si soo­mus­ron­gi­del.

Wa­ba­du­sel on 4 va­gu­nit: suur­tü­ki­va­gun, kuu­li­pil­du­ja­va­gun, sa­ni­taar­va­gun, des­sant­va­gun. Ron­gi ees ja ta­ga on plat­vor­mid, neist ühel on ve­dur, tei­sel soo­mu­sau­to Es­to­nia. Va­gu­nid on si­sus­ta­tud sar­na­selt sel­le­le, na­gu olid sõ­jaa­jal – suur­tü­ki- ja kuu­li­pil­du­ja­va­gu­ni­tes on rel­vad, des­sant- ja val­ges Pu­na­se Ris­ti kir­ja­ga sa­ni­taar­va­gu­nis na­rid ja bur­sui­ka. Veel on in­fos­ten­did ning kait­se­väe­las­te ja Pu­na­se Ris­ti va­gu­nis ka sa­ni­ta­ri enam-vä­hem elu­suu­ru­sed ku­jud. Ron­gi tut­vus­ta­vad gii­did, Keh­ras ja Aeg­vii­dus oli nen­de seas ka ko­ha­li­kud aja­loo­tund­jad Val­do Praust Keh­rast ja Tõ­nis Raud­la Aeg­vii­dust.

Keh­ras uu­dis­ta­sid soo­mus­ron­gi ka­he päe­va jook­sul li­gi 1000 ini­mest, Aeg­vii­dus esi­me­sel päe­val um­bes 150.

Ees­ti 7. soo­mus­ron­gi ei ehi­ta­tud sõ­ja­te­ge­vu­seks, vaid Va­ba­dus­sõ­ja mee­nu­ta­mi­seks-tut­vus­ta­mi­seks.

Ees­ti 7. soo­mus­ron­gi ei ehi­ta­tud sõ­ja­te­ge­vu­seks, vaid Va­ba­dus­sõ­ja mee­nu­ta­mi­seks-tut­vus­ta­mi­seks.

Ava­pauk Keh­ras
Esi­mes­se pea­tus­pai­ka Keh­ra raud­tee­jaa­mas jõu­dis Wa­ba­dus Keh­ra mur­de­la­hin­gu 100. aas­ta­päe­va, 4. jaa­nua­ri hom­mi­kul. En­ne soo­mus­ron­gi ava­mist pa­nid kait­se­mi­nis­ter Jü­ri Luik, Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Jaan Oruaas ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam ning MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam liik­med An­ne Oruaas ja Pi­ret Mõt­tus pär­jad jaa­ma­hoo­nel asu­va mä­les­tus­tahv­li juur­de – 100 aas­tat ta­ga­si asus Keh­ra jaa­ma­hoo­nes I di­vii­si staap. Jaan Oruaas tä­nas kõi­ki, kes ei unus­ta ega la­se ka teis­tel unus­ta­da, mis sa­jan­di eest toi­mus.

„See ai­tab meil hoi­da Ees­ti vai­mu vir­ge­na,“ mär­kis ta ning aval­das lu­gu­pi­da­mist kõi­gi­le Va­ba­dus­sõ­jas või­del­nui­le ja nei­le, kes hoia­vad mä­les­tust sel­lest au sees.

Jaa­ma­hoo­ne ees kõ­ne­les veel Har­ju-Jaa­ni pas­tor Jaan Nu­ga, see­jä­rel läks rah­vas kait­se­väe or­kest­ri saa­tel soo­mus­ron­gi juur­de.
Kait­se­mi­nis­ter Jü­ri Luik mee­nu­tas Keh­ra la­hin­gut, mil­le võit­mi­sel oli soo­mus­ron­gil olu­li­ne osa, ning rõ­hu­tas Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te täht­sust – need mõ­ju­ta­sid ko­gu rin­net.

„See, et Va­ba­dus­sõ­jas suu­de­ti init­sia­tiiv en­da ka­suks pöö­ra­ta, pol­nud tae­vast sül­le kuk­ku­nud sõ­jaõnn, vaid noo­re rii­gi va­lit­su­se ja sõ­ja­väe ees­mär­gi­pä­ra­se te­gut­se­mi­se ning liit­las­te abi tu­le­mus. Tead­mi­ne, et võit­lu­ses ei ol­da enam ük­si, tõs­tis olu­li­selt Ees­ti rah­va võit­lus­ta­het,“ rää­kis ta.

Mi­nis­ter li­sas, et Va­ba­dus­sõ­jast on meie­ni kan­du­nud kaks vä­ga võim­sat süm­bo­lit. Üks on vap­rust ja jul­gust ke­has­ta­vad õp­pur­sõ­du­rid-koo­li­poi­sid, kel­lest kir­ju­tas Al­bert Ki­vi­kas raa­ma­tus „Ni­med mar­mor­tahv­lil“: „Tei­se süm­bo­li­na on rah­va mäl­lu tal­le­tu­nud soo­mus­ron­gid ja nen­de võit­le­jad. Esial­gu üs­na koh­ma­kaist, poo­lel­di ju­hu­se lä­bi sün­di­nud veer­meist said Va­ba­dus­sõ­jas võim­sad rel­vad. Soo­mus­ron­gi­de tu­ge­vus olid tu­le­jõu ja mo­biil­su­se kõr­val kind­las­ti ka ron­gil tee­ni­nud me­hed, kel­le li­pu­ki­ri oli: Võit või surm.“

Jü­ri Luik rõõ­mus­tas, et sa­da aas­tat hil­jem val­mis taas soo­mus­rong ning õn­neks mit­te sõ­ja­pi­da­mi­seks, vaid Va­ba­dus­sõ­ja mä­le­ta­mi­seks: „Olen veen­du­nud, et aas­ta­se tee­kon­na jook­sul möö­da Ees­tit kõik­ja­le, ku­hu raud­tee viib, kas­va­vad meie rah­va tead­mi­sed Va­ba­dus­sõ­jast.“

Ka Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam aval­das loo­tust, et soo­mus­ron­gist saab olu­li­ne va­hend aja­loo õp­pi­mi­sel ning isa­maa­li­sel kas­va­tu­sel. Nii te­ma, kait­se­mi­nis­ter Jü­ri Luik kui sõ­ja­muu­seu­mi di­rek­tor Hel­lar Lill tä­na­sid kõi­ki, kes ron­gi ehi­ta­mi­sel osa­le­sid. Wa­ba­dus ava­ti süm­bool­se pau­gu­ga, mis oli nii tu­gev, et len­nu­tas suur­tü­ki­va­gu­ni ka­tu­selt lu­me kol­me­le me­he­le kae­la.

Aeg­vii­dus

Pre­si­dent KERS­TI KAL­JU­LAID, Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu esi­mees JAAN ORUAAS ning ron­gil gii­diks ol­nud ko­ha­lik mees TÕ­NIS RAUD­LA Aeg­vii­dus.

Pre­si­dent KERS­TI KAL­JU­LAID, Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu esi­mees JAAN ORUAAS ning ron­gil gii­diks ol­nud ko­ha­lik mees TÕ­NIS RAUD­LA Aeg­vii­dus.

Aeg­vii­tu jõu­dis soo­mus­rong pü­ha­päe­va, 6. jaa­nua­ri pä­rast­lõu­nal. Ava­mi­sel oli ko­hal pre­si­dent Kers­ti Kal­ju­laid. Ka te­ma ter­vi­tas ja tä­nas kõi­ki, kes olid 7. soo­mus­ron­gi loo­mi­sel abiks.

„Väl­ja on tul­nud uh­ke asi!“ kii­tis ta ning li­sas, et kui­gi soo­mus­rong kõ­lab vä­ga uh­kelt, on see lä­he­malt vaa­da­tes liht­ne, pui­dust sein­te ja lii­va­kot­ti­de­ga:

„Kuid pui­dust sein­te ja lii­va­kot­ti­de­ga rong ei kõ­la vä­ga häs­ti, soo­mus­rong kõ­lab.“

Pre­si­dent mär­kis veel, et soo­mus­ron­gi­del võit­le­sid koos nii koo­li­poi­sid kui ko­ge­mus­te­ga me­hed.

Ka Aeg­vii­dus ava­ti soo­mus­rong pau­gu­ga – 10 aas­tat ron­gi val­mi­mi­sest unis­ta­nud Tõ­nis Raud­la avas šam­pan­ja­pu­de­li. Aeg­vii­du koo­li 9. klas­si noor­me­hed lu­ge­sid suur­tü­ki­va­gu­ni ees va­ba­dus­sõ­da­las­te mä­les­tu­si Alo Lõh­mu­se raa­ma­tust „Priius, kal­lis aa­re“.

„Head uu­dis­ta­mist!“ soo­vis Kers­ti Kal­ju­laid ron­gi juur­de ko­gu­ne­nud ini­mes­te­le.

0

Lau­päe­val, 5. jaa­nua­ril MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam aja­loo­kon­ve­rent­sil „Tun­tud ja tund­ma­tu Va­ba­dus­sõ­da“. rää­gi­ti pea­mi­selt sõ­ja­ga seo­tud vä­hem­kõ­nel­dud tee­ma­del – eluo­lust, ars­tia­bist, ho­bus­te sõt­ta kaa­sa­mi­sest, sõ­ja­te­ge­vu­sest ran­ni­kul.

Kon­ve­rent­si kor­ral­da­ja Priit Raud­ki­vi mär­kis, et kui­gi mi­tu uu­ri­jat on pi­da­nud Ees­ti Va­ba­dus­sõ­da Ve­ne ko­du­sõ­ja osaks, on Va­ba­dus­sõ­da eest­las­te jaoks vä­ga olu­li­ne, sel­le­ga kin­nis­ta­ti meie riik­lik ja rah­vus­lik iden­ti­teet. Ka Tar­tu Üli­koo­li dot­sent Ago Pa­jur ni­me­tas Va­ba­dus­sõ­da Ees­ti aja­loo kõi­ge he­roi­li­se­maks aja­jär­guks – see on ai­nu­ke sõ­da, kus meie esi­va­ne­mad osa­le­sid oma lip­pu­de all oma rii­gi kait­seks.

Ago Pa­jur rää­kis, et Va­ba­dus­sõ­ja­le on an­tud eri­ne­vaid hin­nan­guid, lau­sa kü­si­mu­se­ni, kas see oli üld­se sõ­da, ku­na kes­tis lü­hi­kest ae­ga, osa­le­sid väi­ke­sear­vu­li­sed väed, ise­gi ohv­reid ole­vat vä­he: „Jul­gen kind­lalt vas­tu vaiel­da. Üle aas­ta kest­nud võit­lu­sed ei ole su­gu­gi lii­ga lü­hi­ke aeg, Ees­tist osa­les rah­va­väe koos­sei­sus rin­del um­bes 9 prot­sen­ti rah­vas­ti­kust, too­na öel­di, et 10 prot­sen­ti on mak­si­maal­ne pa­nus, mi­da üks rah­vas suu­dab sõ­ja kor­ral väl­ja pan­na. Sõ­da ula­tus Tal­lin­na alt peaae­gu Pe­ter­bu­ri ja Riia­ni, ohv­reid oli ai­nuük­si Ees­ti poo­lel 6000.“

Ago Pa­ju­ri kin­ni­tu­sel oli te­gu sel­gelt Ees­ti Va­ba­rii­gi ja Nõu­ko­gu­de Ve­ne­maa va­he­li­se sõ­ja­ga, kus Ees­ti oli kait­se­po­sit­sioo­nil, ka siis, kui rah­va­vä­gi rün­das: „Nii Ve­ne­maa pin­na­le kui Lä­ti ala­de­le as­tus Ees­ti sõ­du­ri jalg mit­te val­lu­ta­ma, vaid et Ees­ti pii­re oleks liht­sam kaits­ta, sõ­ja lõp­pe­des ol­di val­mis sealt ko­he ta­ga­si tõm­bu­ma. Ses suh­tes eri­neb Ees­ti Va­ba­dus­sõ­da kõi­gist teis­test siin re­gioo­ni­des toi­mu­nud sõ­da­dest.“

Nõu­ka-ajal ni­me­ta­ti Va­ba­dus­sõ­da ko­du- või klas­si­sõ­jaks pro­le­ta­riaa­di ja ko­dan­lu­se va­hel, ühe teoo­ria jär­gi ol­nud hoo­pis pi­si­ke Ees­ti ag­res­sor, kes äh­var­da­nud Ve­ne­maad val­lu­ta­da. Mõ­nes kä­sit­lu­ses pee­ti Va­ba­dus­sõ­da ka vä­lis­rii­ki­de in­ter­vent­sioo­niks.

Sel­le koh­ta, mil­le ni­mel ees­ti mees sõt­ta läks, on aja­loo­la­se hin­nan­gul ha­ka­nud le­vi­ma ar­va­mi­ne, et loo­de­ti saa­da maad, mi­da Aju­ti­ne Va­lit­sus lu­bas sõ­jas osa­le­nu­te­le ja nen­de pe­re­liik­me­te­le ta­su­ta.

„Kaht­le­ma­ta oli ag­raar­kü­si­mus too­na­se Ees­ti ees seis­va­test prob­lee­mi­dest kõi­ge olu­li­sem, kaks kol­man­dik­ku rah­vast elas maal, sel­lest kaks kol­man­dik­ku olid maa­ta me­hed,“ lau­sus Ago Pa­jur, kuid li­sas et üks­nes maa saa­mi­se loo­tu­se­le eest­las­te sõt­ta­mi­ne­kut taan­da­da ei saa, ka enam­la­sed lu­ba­sid mõi­sa­maad rah­va­le an­da.

Esial­gu loo­de­ti va­ba­taht­li­ke pea­le, kuid nen­de vär­ba­mi­ne kuk­kus lä­bi – loo­de­tud 25 000 me­he ase­mel saa­di 2200. Pöö­re toi­mus, kui alt­poolt tu­le­val init­sia­tii­vil ha­ka­ti moo­dus­ta­ma va­ba­taht­lik­ke väeo­sa­sid. Sel­lest võr­su­sid näi­teks ku­per­ja­nov­la­sed, ka­lev­las­te ma­lev, skaut­pa­tal­jon.

„Oleks üs­na naiiv­ne ar­va­ta, et need me­hed läk­sid sõt­ta maa saa­mi­se loo­tu­ses. Rah­val oli tar­vis et­te­val­mis­tu­sae­ga. Esial­gu loo­de­ti, et Va­ba­dus­sõ­da ei puh­ke, ja kui Ve­ne­maa siis­ki rün­dab, äk­ki tu­le­vad lää­ne­rii­gid ap­pi ning me ei pea rin­de­le mi­ne­ma. See­jä­rel jõu­dis ko­ha­le aru­saa­mi­ne – kui me ise pu­naar­mee­le vas­tu ei hak­ka, ei tu­le meid kee­gi kaits­ma. Nii et vä­he­mas­ti ala­tes 1918 det­semb­ri kesk­pai­gast väk­ke as­tu­nud me­hed läk­sid kind­las­ti sõt­ta Ees­ti rii­gi ni­mel,“ kin­ni­tas Ago Pa­jur.

Aja­loo­kon­ve­rent­sist ka järg­mi­ses Sõ­nu­mi­too­jas.

0

2. jaa­nua­ril Tal­lin­nas toi­mu­nud tei­vas­hüp­pe GP eta­pil või­tis mees­te tei­vas­hüp­pe Taa­vi Tšern­javs­ki Kol­ga­kü­last (SK Eli­te Sport), ta üle­tas 4.85 meet­rit. Ku­ni 20aas­tas­te noor­mees­te tei­vas­hüp­pes jäi Ger­man Gu­lya­kov (Kuu­sa­lu SK), kes alis­tas kõr­gu­se 3.65 meet­rit, ja­ga­ma 5.-7. koh­ta. Ku­ni 18aas­tas­te noor­mees­te tei­vas­hüp­pes sai And­rei Bek­ker (Kuu­sa­lu SK) 3.45 meet­ri­ga 5. ko­ha.

Ku­ni 20aas­tas­te nei­du­de 150 meet­ri jook­su lõ­pe­tas Eg­le Pri­voi 13. ko­ha­ga (21,40). Ku­ni 18aas­tas­te nei­du­de 60 meet­ri tõk­ke­jook­sus sai Car­men Pa­jus­te 10. ko­ha (10,46) ning 150 meet­ri jook­sus 18. ko­ha (22,12). Ku­ni 16aas­tas­te 150 meet­ri jook­su lõ­pe­tas Han­na-Lii­sa Kaar­mann 20. (21,33) ja Liis­bet Al­met 35. ko­ha­ga (22,30), 60 tõk­ke­jook­sus an­dis 10,58 se­kun­dit Liis­bet Al­me­ti­le 20. ko­ha. Kuu­li­tõu­kes sai Han­na-Lii­sa Kaar­mann 17. ko­ha (8.60). Kõik nad tree­ni­vad Kuu­sa­lu Spor­dik­lu­bis.

0
No­vemb­ris ko­da­ni­ku­päe­va tä­his­ta­mi­sel sai AND­RA AL­LIK val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­ja panustamise eest Raasiku kooli ja noortekeskuse tegevustesse.

No­vemb­ris ko­da­ni­ku­päe­va tä­his­ta­mi­sel sai AND­RA AL­LIK val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­ja panustamise eest Raasiku kooli ja noortekeskuse tegevustesse.

No­vemb­ris toi­mu­nud Raa­si­ku val­la noor­te­vo­li­ko­gu juh­ti­de va­li­mis­tel ko­gu­sid kõi­ge roh­kem hää­li And­ra Al­lik, kel­le­le an­ti 56, ja Brit­ta Ur­va, kel­le­le an­ti 49 häält. Kok­ku osa­lesid val­la noor­te­vo­li­ko­gu hää­le­ta­mi­sel 104 ini­mest, igaüks võis hää­le­ta­da kol­me kan­di­daa­di poolt. Noor­te­vo­li­kok­ku kan­di­dee­ri­jaid oli 7.
Val­la noor­te­vo­li­ko­gu esi­me­heks sai see­ga 15aas­ta­ne And­ra Al­lik, kes õpib Raa­si­ku põ­hi­koo­li 9. klas­sis. Ta on oma koo­li õpi­la­se­sin­du­se lii­ge, osa­leb ak­tiiv­selt ka Raa­si­ku noor­te­kes­ku­se te­ge­mis­tes, ai­tab kor­ral­da­da ja lä­bi viia üri­tu­si. And­ra Al­lik on kaa­sa löö­nud näi­te­rin­gi­de te­ge­vu­ses, lau­lab lau­lu­koo­ris ning muu­si­ka­koo­li bän­dis Bubb­les. 2017. aas­tal taa­se­lus­tas koos teis­te ko­du­val­la noor­te­ga tra­dit­sioo­ni Su­me Su­veõh­tu.

„Olen va­ba­taht­lik abi­kä­si seal, kus va­ja, ol­gu see õh­tu­juh­ti­mi­ne, hea­te­ge­vus­li­ku õn­ne­loo­si kor­ral­da­mi­ne, rat­sa­võist­lus­tel va­ba­taht­li­kuks ole­mi­ne, võist­lus­män­gu­de lä­bi­vii­mi­ne või abi­kas­va­ta­ja laag­ris. Noor­te­vo­li­ko­gu töös soo­vin osa­le­da, ku­na usun, et muu­tu­sed al­ga­vad meist en­dist ning soo­vi­tud tu­le­mu­se saa­vu­ta­mi­seks tu­leb ise käed kül­ge pan­na,“ kir­ju­tas And­ra Al­lik en­da koh­ta noor­te­vo­li­kok­ku kan­di­dee­ri­des.
Ta üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et ot­sus­tas kan­di­dee­ri­da see­tõt­tu, et viia end kurs­si, mi­da on või­ma­lik oma val­las noor­te heaks te­ha. Noor­te­vo­li­ko­gu esi­me­heks saa­mi­ne oli te­ma jaoks ül­la­tus.

„Kam­paa­niat ma ei tei­nud, ja­ga­sin vaid sõp­ra­de­le in­fot, et mind on või­ma­lik va­li­da,“ sõ­nas ta.
And­ra Al­lik li­sas, et võ­tab noor­te­vo­li­ko­gu juh­ti­mist väl­ja­kut­se­na: „Pa­nen end uues olu­kor­ras proo­vi­le ning ja­gan oma ideid teis­te­ga. Loo­dan oma te­ge­vus­te­ga in­nus­ta­da noo­ri te­ge­ma ja proo­vi­ma. Loo­dan vä­ga, et vo­li­ko­gu saab hoo sis­se ning hak­ka­me noor­te­le te­ge­ma hu­vi­ta­vaid üri­tu­si. Mõt­teid on pal­ju, mi­da­gi konk­reet­set väl­ja hõi­ga­ta on veel va­ra.“

Raa­si­ku val­la noor­te­vo­li­ko­gu ju­ha­tu­ses on li­saks And­ra Al­li­ku­le ka Bri­ta Ur­va, kes on 16aas­ta­ne, lõ­pe­tas eel­mi­sel ke­va­del Raa­si­ku põ­hi­koo­li, prae­gu õpib Tal­lin­nas West­hol­mi güm­naa­siu­mis. Noor­te­vo­li­kok­ku kuu­lu­vad veel Eri­ca Hin­no, In­ge­ly Pe­nu, Anet­ta Vaik­na, Ker­li Alek­se­jev ja Ma­rin Möl­lits.

„Meie ak­tiiv po­le ar­vu­kas, kuid ole­me kui üks suur mees­kond, kee­gi po­le tei­sest täht­sam. Prae­gu on meil vaid tüd­ru­kud, kuid kat­se­ta­me oma lä­bi­rää­ki­mi­sos­ku­si, et meie­ga lii­tuk­sid ka poi­sid. Usun, et noor­te osa­lus et­te­võt­mis­tes ole­neb sel­lest, kui pal­ju on seal nen­de sõp­ru. Mi­da roh­kem in­fot oma sõp­rus­kon­nas le­vi­ta­da, se­da suu­rem on tõe­näo­sus, et kee­gi neist üri­tu­se­le ka tu­leb,“ ar­vas And­ra Al­lik.

Val­la noor­te­vo­li­ko­gu ko­gu­neb üks kord nä­da­las Aru­kü­la noor­te­kes­ku­ses. Kui­das hak­ka­vad noo­red ko­ha­li­kus po­lii­ti­kas kaa­sa löö­ma, on ka­vas ha­ka­ta lä­hia­jal uu­ri­ma. Noor­te­vo­li­ko­gu idee al­ga­ta­ja Maar­ja-Ly Tei­no, ke­da And­ra Al­lik ni­me­tab noor­te abi­li­seks ja nõuand­jaks, mär­kis, et noor­te­vo­li­ko­gu üks ala­nud aas­ta esi­me­si et­te­võt­mi­si on koh­tu­mi­ne val­la­vo­li­ko­gu liik­me­te­ga ning nei­le oma plaa­ni­de tut­vus­ta­mi­ne, see­jä­rel on plaan kes­ken­du­da Raa­si­ku val­la noor­soo­töö kva­li­tee­di hin­da­mi­se­le.

0

ETV ot­seü­le­kan­de va­hen­du­sel sai Keh­ra la­hin­gu mä­les­tus­mär­gi ava­mist jäl­gi­da küm­neid kor­di roh­kem rah­vast.

EV100 kor­ral­dus­toim­kon­na juht Too­mas Ki­ho kii­tis pü­ha­päe­val, 6. jaa­nua­ril La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba ava­mi­se­le järg­ne­nud tä­nu­lõu­nal Aeg­vii­dus Ees­ti kait­se­vä­ge ja kõr­ge­maid jõu­du­sid, et meie Va­ba­dus­sõ­ja olu­li­sim mur­de­la­hing toi­mus 100 aas­tat ta­ga­si Keh­ra lä­his­tel, ku­na see an­dis või­ma­lu­se alus­ta­da Va­ba­dus­sõ­ja 100. aas­ta­päe­va tä­his­ta­mist just Ani­ja val­las.

„Kui­das ja mil­li­se ula­tu­se­ga se­da siin kor­ral­da­ti – näi­dis­la­hin­gu ja eel­kõi­ge La­hin­gu­väl­ja taas­ta­tud mä­les­tus­sam­ba ava­mi­se­ga – suur ai­täh ja müts ma­ha Ani­ja val­la rah­va ees ee­sot­sas teie val­la­va­ne­ma­ga,“ lau­sus ta.

Keh­rast 5 ki­lo­meet­ri kau­gu­se­le La­hin­gu­väl­ja­le tu­li pü­ha­päe­va hom­mi­ku­poo­li­kul pealt­vaa­ta­jaid puu­püs­ti täis ron­gi­ga, raud­tee­jaa­ma juur­de loo­dud aju­ti­ne park­la ja teeää­red oli au­to­dest-bus­si­dest tul­vil, um­bes 30 ini­mest kõn­di­sid Sven Luk­si eest­ve­da­mi­sel jalg­si 9 ki­lo­meet­ri kau­gu­selt Pris­ke au­sam­ba juu­rest.

La­hin­gu­väl­jal pi­da­sid Ees­ti, Lä­ti, Ve­ne­maa ja Val­ge­ve­ne sõ­jaa­ja­loo klu­bi­de liik­med ma­ha 100 aas­tat ta­ga­si sa­mal väl­jal toi­mu­nud näi­dis­la­hin­gu, osa­les Keh­rast tul­nud soo­mus­rong Wa­ba­dus. Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam, Ees­ti Va­ba­rii­gi pre­si­dent Kers­ti Kal­ju­laid, kait­se­mi­nis­ter Jü­ri Luik ning kait­se­väe ju­ha­ta­ja, kind­ral­ma­jor Mar­tin He­rem ava­sid Keh­ra la­hin­gu mä­les­tu­se jääd­vus­ta­mi­seks taas­ta­tud mä­les­tus­sam­ba. Kait­se­lii­du Rä­va­la ma­lev­kon­na pea­lik Avo Al­jas ja Ko­se ma­lev­kon­na pea­lik Too­mas Kut­sar süü­ta­sid hom­mi­kul Va­ba­dus­sõ­ja mä­les­tus­mär­ki­de juu­rest Valk­last, Pris­kelt Ar­dust, Vet­last ja Voo­selt La­hin­gu­väl­ja­le too­dud või­du­tu­led. Sam­ba pi­du­li­ku ava­mi­se jä­rel pa­ku­ti teed ning Keh­ra güm­naa­siu­mi kok­ka­de kee­de­tud sup­pi. Mä­les­tus­mär­gi taas­ta­mi­se suu­ri­mad abi­li­sed ja koos­töö­part­ne­rid kut­su­ti tä­nu­lõu­na­le Aeg­vii­du vak­sa­li res­to­ra­ni.

Keh­ra la­hing 100 aas­tat hil­jem
4. jaa­nua­ril 1919 toi­mu­nud la­hin­gu sa­jand hil­jem toi­mu­nud taas­la­vas­tu­se juht Mar­gus Si­ni­mets Saa­re­maa Sõ­ja­va­ra Muu­seu­mist sel­gi­tas, et 100 aas­tat ta­ga­si sat­tu­sid Kait­se­lii­du me­hed Aru­de­va­he ta­lu maa­del kok­ku pu­nas­te­ga ja jäid üs­na tä­ba­ras­se olu­kor­da. Sel­le la­hen­das meie ka­suks Keh­rast ko­ha­le jõud­nud soo­mus­rong num­ber 1 ja sealt ja­las­tu­nud des­sant.

Li­gi pool tun­di kest­nud näi­dis­la­hin­gus osa­le­sid 104 meest-naist nel­ja rii­gi 15 sõ­ja­aja­loo klu­bist. Esial­gu või­del­di pea­mi­selt kä­si­rel­va­de­ga, kui la­hin­gu ajal jõu­dis ko­ha­le soo­mus­rong, võe­ti ap­pi kuu­li­pil­du­jad, nen­de va­lan­guid las­ti ka soo­mus­ron­gist. Koos sõ­ja­mees­te­ga olid la­hin­gu­väl­jal sa­ni­ta­rid, kes and­sid haa­va­tu­te­le abi. Näi­dis­la­hin­gu lõ­puks le­bas ena­mik pu­na­seid maas, ük­si­kud el­lu­jää­nud põ­ge­ne­sid.

Mar­gus Si­ni­mets sõ­nas, et te­gu ei ol­nud Keh­ra la­hin­gu pä­ris täp­se re­konst­rukt­sioo­ni­ga, kuid enam-vä­hem nii sa­da aas­tat ta­ga­si juh­tus.

„Sur­nud, elu­sad, haa­va­tud, kõik ri­vis­tu­da kraa­vi­per­ve­le!“ an­dis ta pä­rast näi­dis­la­hin­gut kä­su.
Ani­ja val­la­va­nem tä­nas osa­le­nud klu­bi­de juh­te tä­nu­kir­ja­ga, Ees­ti Va­ba­rii­gi pre­si­dent käe­pi­gis­tu­se­ga.

„La­hing oli vä­ga tõe­pä­ra­ne,“ kom­men­tee­ris Kers­ti Kal­ju­laid.

An­ne­tus­te abil taas­ta­tud sam­mas
Pre­si­dent mee­nu­tas, et Va­ba­dus­sõ­ja esi­me­ne kuu 100 aas­tat ta­ga­si oli noo­re­le Ees­ti rii­gi­le üs­na loo­tu­se­tu, vä­hes­test oh­vit­se­ri­dest, va­ba­taht­li­kest ja mo­bi­li­see­ri­tu­test koos­nev rah­va­vä­gi oli ai­na ta­ga­ne­nud, üks linn tei­se jä­rel vaen­la­se­le loo­vu­ta­tud. Kui rin­ne oli jõud­nud Keh­ra kan­ti, plaa­ni­ti veel üht ta­ga­ne­mist: „Aga kui Keh­ras asu­vas esi­me­se Ees­ti di­vii­si staa­bis teh­ti kind­ral­ma­jor Alek­san­der Tõ­nis­so­ni­le et­te­pa­nek staap mää­rus­te ko­ha­selt Raa­si­ku­le ta­ga­si tõm­ma­ta, keel­dus ta ta­ga­ne­mist lä­bi vii­mast. Sel­le­pä­rast lõ­peb di­vii­sis­taa­bi asu­koh­ta mär­kiv mä­les­tus­tah­vel Keh­ra jaa­ma­hoo­ne sei­nal sõ­na­de­ga: „Siit ei ta­ga­ne­tud.“ Tõe­poo­lest – siit enam ei ta­ga­ne­tud, sest te­ge­li­kult enam ei ol­nud­ki ku­sa­gi­le ta­ga­ne­da.“

Kers­ti Kal­ju­laid tu­le­tas meel­de, et see­jä­rel hak­ka­sid sünd­mu­sed are­ne­ma vas­tu­pi­di­ses suu­nas ning kap­ten An­ton Ir­ve ju­hi­tud soo­mus­rong num­ber 1 an­dis Aru­de­va­he väl­jal oo­ta­ma­tu löö­gi Keh­ra suu­nas lii­ku­nud Tar­tu pu­na­se kü­ti­pol­gu 2. pa­tal­jo­ni pih­ta.

„See oli mur­ran­gu­li­ne hetk Ees­ti rah­va suu­ri­mas heit­lu­ses,“ sõ­nas ta.

Pre­si­dent kõ­ne­les, et Keh­ra la­hin­gu­le pü­hen­da­tud mo­nu­ment jäi 23. juu­ni­l 1940 ava­ma­ta, ku­na lak­kas ek­sis­tee­ri­mast riik, mil­le kaits­ja­te­le oli see püs­ti­ta­tud: „See­ga rää­gib Keh­ra la­hin­gu mä­les­tus­märk mei­le loo mit­te ai­nult 100 aas­tat ta­ga­si toi­mu­nud heit­lu­sest, vaid ka sel­lest, mis juh­tub, kui ot­sus­ta­tak­se taan­du­da to­ta­li­taar­se sur­ve eest. See­pä­rast on ko­ha­ne meel­de tu­le­ta­da Va­ba­dus­sõ­ja pea­mi­si õp­pe­tun­de – Ees­ti on kaits­mist väärt ja kaits­tav ka üle­kaa­lu­ka vaen­la­se vas­tu ning loo­tu­se­tu­na näi­vas olu­kor­ras. Et edu pant on meie en­di ta­he, jul­gus, ot­sus­ta­vus, aga ka see, et Ees­ti edu­kas kaits­mi­ne on meie väik­sust ja asu­koh­ta ar­ves­ta­des või­ma­lik vaid liit­las­te, sõp­ra­de abi­ga, kel­le­ga su­he­te hoid­mi­ne ja aren­da­mi­ne on meie iga­päe­va­ne töö.“

Pre­si­dent pi­das olu­li­seks, et Keh­ra mä­les­tus­sam­mast ei püs­ti­ta­nud riik, vaid see ker­kis ko­da­ni­ke, et­te­võt­ja­te, ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se ja ko­da­ni­kuü­his­kon­na ühi­se et­te­võt­mi­se­na.

La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­se eest­ve­da­ja Ar­vi Ka­ro­tam tä­nas Ani­ja Muin­sus­kait­se Selt­si, kes tä­his­tas 2000. aas­tal mo­nu­men­di asu­ko­ha ori­gi­naal­sam­ba ki­vi­de­ga. Val­la­juht mee­nu­tas, et ne­li aas­tat ta­ga­si La­hin­gu­väl­ja raud­tee­jaa­ma park­las la­hin­gu in­fo­tahv­li ava­mi­sel te­gi es­ma­kord­selt üles­kut­se mä­les­tus­sam­mas Keh­ra la­hin­gu 100. aas­ta­päe­vaks taas­ta­da.

„Sii­ras tä­nu kõi­gi­le 467 ük­sik­isi­ku­le, et­te­võt­te­le-or­ga­ni­sat­sioo­ni­le, kes se­da kok­ku roh­kem kui 50 000 eu­ro­ga toe­ta­sid. Teie ni­med on jääd­vus­ta­tud sam­ba kõr­val ole­va­le tä­nu­tahv­li­le,“ lau­sus ta.

Val­la­va­nem tä­nas ka mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­sel osa­le­nud Ees­ti ja liit­las­vä­ge­de kait­se­väe­la­si, kait­se­liit­las­i, ro­he­lis­te rat­ta­ret­kel osa­le­nuid, Ani­ja val­la­rah­vast, kol­lee­ge val­la­va­lit­su­sest, val­la­vo­li­ko­gu liik­meid ning kait­se­mi­nis­tee­riu­mi, Ees­ti Sõ­ja­muu­seu­mi ja EV100 kor­ral­dus­mees­kon­da, kel­le toel õn­nes­tus Va­ba­dus­sõ­ja mä­les­tu­sü­ri­tu­si Ani­ja val­las kor­ral­da­da suu­re­joo­ne­li­selt ja meel­de­jää­valt.

„Olen elus kor­du­valt ko­ge­nud – kui te­gut­sed ül­la ees­mär­gi ni­mel ja teed mi­da­gi oma rah­va heaks, tu­le­vad si­nu juur­de õi­gel ajal head ja abi­val­mid ini­me­sed,“ mär­kis Ar­vi Ka­ro­tam ning aval­das eral­di tä­nu Ani­ja val­las Va­ba­dus­sõ­ja sünd­mus­te jääd­vus­ta­mi­se ja tut­vus­ta­mi­se­ga te­ge­le­va­le MTÜ­le Keh­ra Raud­tee­jaam ee­sot­sas An­ne Oruaa­sa­ga, sam­ba vun­da­men­di ja hal­jas­tu­se ra­ja­nud et­te­võt­te ju­hi­le Hen­ri Aa­sa­met­sa­le, mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­se ehi­tus­töö­de ju­hi­le Har­ri Vir­ku­ne­ni­le, sam­ba kül­jes asu­va sõ­du­ri ba­rel­jee­fi näi­di­se val­mis­ta­nud skulp­tor Ai­var Sim­so­ni­le ja ki­vi­rai­dur Aa­re Al­ja­se­le.

La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba õn­nis­tas kait­se­väe pea­kap­lan Gus­tav Kut­sar.

1988. aas­tal asu­ta­tud Ani­ja Muin­sus­kait­se Selt­si esi­me­ne juht Mil­vi Sch­meidt, kel­le­le val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam an­dis tä­nu­lõu­nal ühe­na esi­mes­test La­hin­gu­väl­ja sam­ba pil­di­ga tä­nu­kir­ja, lau­sus pä­rast 4.-6. jaa­nua­ri­ni toi­mu­nud Keh­ra la­hin­gu 100. aas­ta­päe­va tä­his­ta­mist ko­du­val­las: „Ma olen vä­ga õn­ne­lik, et olen nii kaua ela­nud ja se­da kõi­ke näi­nud. Need päe­vad on ol­nud ha­rul­da­sed. Ree­del Keh­ra raud­tee­jaa­ma juu­res tu­lid mul suu­rest õn­nest pi­sa­rad sil­ma, seal oli nii pal­ju rah­vast! See, kui ilus on La­hin­gu­väl­jal, oli va­pus­tav ela­mus!“

0

Kul­tuu­ri­pär­lit tun­nus­ta­ti Har­ju­maa bal­lil 30. det­semb­ril rah­vu­soo­pe­ris Es­to­nia.

Pü­hen­du­mi­se ja suu­re en­tu­sias­mi­ga teh­tud kul­tuu­ri­a­la­se töö eest omis­ta­ti Har­ju­maa 2018. aas­ta Kul­tuu­ri­pär­li tii­tel Aru­kü­la Kul­tuu­ri­selt­si te­gev­di­rek­to­ri­le Ga­ri­na Too­min­ga­le. Te­da õn­nit­le­nud Ees­ti Kul­tuur­ka­pi­ta­li ju­ha­ta­ja Ker­tu Saks ja Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du ju­ha­tu­se esi­mees, Raa­si­ku val­la­va­nem And­re Sepp and­sid Ga­ri­na Too­min­ga­le üle tun­nis­tu­se koos pär­li­kar­bi­ku­ju­li­se mee­ne ning 2600eu­ro­se ra­ha­li­se pree­mia­ga, mil­lest pool pa­ni väl­ja Kul­tuur­ka­pi­tal, pool HOL.

Ga­ri­na Too­min­ga esi­tas Har­ju­maa Kul­tuu­ri­pär­liks Raa­si­ku val­la­va­lit­sus. Põh­jen­dus­kir­jas mär­gi­ti, et ta on val­las kul­tuu­ri­tööd in­nu­kalt kor­ral­da­nud üle 20 aas­ta, ol­nud val­la kõi­gi suu­re­ma­te kul­tuu­ri­sünd­mus­te kor­ral­da­ja või eest­ve­da­ja ning tä­nu te­ma­le on Aru­kü­la rah­va­ma­jas või­ma­lik osa saa­da teat­rie­ten­dus­test ja suu­re­pä­ras­test kont­ser­ti­dest. Eral­di on ni­me­ta­tud 2018. aas­tal Ga­ri­na Too­min­ga eest­võt­tel il­mu­nud ko­gu­mik „Sa­jan­di 100 aru­kü­la­last“. Val­la­va­lit­sus kii­tis, et li­saks vä­ge­va­te sünd­mus­te kor­ral­da­mi­se­le on Aru­kü­la kul­tuu­ri­juht võt­nud sü­da­meas­jaks ka ko­gu­kon­na­liik­me­te, eri­ti las­te ja noor­te heao­lu. Sel­leks aren­da­ti 2018. aas­tal eda­si piir­kon­na män­gu­väl­ja­kut, ku­hu li­san­dus ta­sa­kaa­lu­ra­da ning asu­las­se ra­ja­ti EV 100le pü­hen­da­tud kõn­ni­tee.

„Ga­ri­na Too­min­gas on kaht­le­ma­ta üks vär­vi­ka­maid ja te­gu­sa­maid kul­tuu­ri­juh­te piir­kon­nas,“ on kaas­kir­jas.

Pree­mia rah­va­ma­ja fon­di
„Emot­sioon oli vä­ga ve­si­ne – kui mu ni­mi väl­ja hõi­ga­ti, jäin esial­gu too­li­le nut­ma, see­jä­rel nut­sin Kul­tuur­ka­pi­ta­li ju­hi õla na­jal eda­si,“ kir­jel­das Ga­ri­na Too­min­gas Kul­tuu­ri­pär­liks saa­mist.

Mit­mel aas­tal on te­malt kü­si­tud nõu­so­le­kut, kas võib te­da Kul­tuu­ri­pär­liks esi­ta­da, tä­na­vu oli see vä­ga häs­ti hoi­tud sa­la­dus: „Mul­le oli see vä­ga suur ül­la­tus ja nüüd on suur rõõm hin­ges. 2003. va­li­ti mind Har­ju­maa sä­dei­ni­me­seks, Kul­tuu­ri­pär­li tiit­lit vas­tu võt­tes üt­le­sin – 15 aas­ta­ga saab sä­de­mest pär­liks.“
Maa­kon­na Kul­tuu­ri­pärl rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et kul­tuu­ri­töö on pi­dev prot­sess. 20 aas­ta jook­sul po­le Aru­kü­la rah­va­ma­jas üks­ki hu­vi­ring ka­du­nud, pi­gem on neid tul­nud juur­de ning rin­gid on rah­vast täis: „See po­le tul­nud nii­sa­ma, olen püüd­nud ini­me­si rah­va­maj­ja mee­li­ta­da. Kui Aru­kü­la tä­na­vail näen uu­si ela­nik­ke, ter­vi­tan, üt­len, kes olen ning tea­tan, et rah­va­ma­ja on kõi­gi­le ava­tud. Ar­van, et see ai­tab ka ko­gu­kon­na tu­gev­ne­mi­se­le kaa­sa.“

Kii­de­tak­se, et Aru­kü­la kul­tuu­rie­lu on vil­gas, sa­ge­li toi­mub ar­vu­kalt kont­ser­te-teat­ri­e­ten­du­si.

„Kui mul on käes sel­li­ne ma­ja, oleks patt jät­ta või­ma­lu­sed ka­su­ta­ma­ta. Mui­du­gi tu­leb sel­leks vae­va nä­ha – kee­gi ei tu­le end al­gu­ses ise pak­ku­ma, nad ei pruu­gi Aru­kü­la kul­tuu­ri­ma­ja tea­da­gi, peab he­lis­ta­ma ja kut­su­ma, et saa­da niiöel­da jalg uk­se va­he­le. Tä­nu sel­le­le, et pi­le­tid on Pi­le­ti­le­vis müü­gil, on meie kont­ser­ti­del ha­ka­nud käi­ma pal­ju ka võõ­rast rah­vast. Ta­ga­si­si­de on ol­nud vä­ga to­re – pal­jud imes­ta­vad, et meil on sel­li­ne uh­ke ma­ja, kus po­le­gi plas­tik­too­lid või kuiv­käim­la,“ ju­tus­tas Ga­ri­na Too­min­gas.

Kul­tuu­ri­pär­li tiit­li­ga kaas­ne­va pree­mia ta­hab ta an­ne­ta­da Aru­kü­la rah­va­ma­ja fon­di: „Mul on plaan luua fond, mil­le eest ha­ka­ta rah­va­ma­ja soo­jus­ta­ma ja re­mon­ti­ma. Kui ise alus­tan, küll siis tu­le­vad ka tei­sed kaa­sa.“

Raa­si­ku en­di­ne val­la­va­nem AR­DO NIIN­RE on väi­ke­se Hol­me­ri lau­reaat. Fo­to Pee­ter Hütt/Tipp­fo­to

Raa­si­ku en­di­ne abival­la­va­nem AR­DO NIIN­RE on väi­ke­se Hol­me­ri lau­reaat. Fo­to Pee­ter Hütt/Tipp­fo­to

Väi­ke­sed Hol­me­rid AR­DO NIIN­RE­LE ja RUTH JÜ­RI­SA­LU­LE
Maa­kon­na bal­lil ja­ga­ti ka Har­ju­maa tee­ne­te­mär­ke ning oma­va­lit­sus­te­ge­las­te­le väl­ja pan­dud Hol­me­reid – Kuu­sa­lu val­la skulp­to­ri Ai­var Sim­so­ni val­mis­ta­tud pronk­sist skulp­tuu­re. Oma­va­lit­sus­ju­hi­le mõel­dud Suu­re Hol­me­ri an­dis And­re Sepp üle Rae val­la­va­ne­ma­le Mart Võrk­lae­va­le, oma­va­lit­sus­te­gi­jai­le mõel­dud väi­ke­se Hol­me­ri said Raa­si­ku en­di­ne abi­val­la­va­nem Ar­do Niin­re ning HO­Li kul­tuu­ri­nõu­nik Ruth Jü­ri­sa­lu. Tun­nus­tu­se päl­vis ka väi­ke­se Hol­me­ri kol­mas no­mi­nent, üle 33 aas­ta Ani­ja val­la­va­lit­su­ses töö­ta­nud Il­sia Vä­li, kel­le esi­tas Hol­me­ri­le Ani­ja val­la­va­lit­sus.

Ar­do Niin­re esi­tas Hol­me­ri­le Raa­si­ku val­la­va­lit­sus. Mär­gi­ti, et ta on ol­nud Har­ju­maa­ga vä­ga pi­kalt seo­tud, juh­ti­nud 25 aas­ta jook­sul kol­me val­la ha­ri­dus- ja kul­tuu­rie­lu. Raa­si­ku val­las töö­tas Ar­do Niin­re ala­tes 2001. aas­tast, oli ha­ri­du­so­sa­kon­na ju­ha­ta­ja, aas­ta­tel 2016-2018 abi­val­la­va­nem. En­ne Raa­si­ku val­da töö­le tu­le­mist oli ta 5 aas­tat Rae val­la ha­ri­du­sa­me­ti ju­ha­ta­ja ning 1994-1996 Kii­li val­la­va­nem. En­ne val­la­töö­le asu­mist ja ka sel­lel ajal on Ar­do Niin­re töö­ta­nud aja­loo ja ühis­kon­naõ­pe­tu­se õpe­ta­ja­na, õpe­ta­ja­tööd teeb ta ka prae­gu.

Ruth Jü­ri­sa­lu kan­di­da­tuu­ri väi­ke­se­le Hol­me­ri­le esi­tas HO­Li te­gev­di­rek­tor Joel Jes­se. Ta mär­kis, et HO­Li bü­roo töö­ta­ja vää­rib tun­nus­tust tee­ne­te eest Har­ju­maa lau­lu- ja tant­su­peo et­te­val­mis­ta­mi­se ning lä­bi­vii­mi­se eest aas­ta­tel 2013-2018. Ruth Jü­ri­sa­lu on Har­ju­maa kul­tuu­rie­lu kor­ral­da­nud üle 20 aas­ta, 1997. aas­tast Har­ju maa­va­lit­su­ses kul­tuu­ris­pet­sia­lis­ti ning ala­tes 2008. aas­tast HO­Lis kul­tuu­ri­nõu­ni­ku­na. 2013. aas­tal tun­nus­ta­ti te­da Har­ju­maa tee­ne­te­mär­gi­ga.

0

Kol­ma­päe­val, 19. det­semb­ril toi­mu­nud aru­te­lul tut­vus­ta­ti üldp­la­nee­rin­gus­se teh­tud et­te­pa­ne­kuid.

Ani­ja val­la uue üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­ne al­ga­ta­ti 2015. aas­ta su­vel, pla­nee­rin­gut hak­kas te­ge­ma OÜ Hend­rik­son & Ko. Möö­du­nud aas­ta al­gu­seks oli pla­nee­rin­gu es­kiis val­mis, kuid sel­le uue osa­na al­ga­ta­ti Aeg­vii­du ale­vi üldp­la­nee­ring ning kesk­kon­na­mõ­ju­de st­ra­tee­gi­li­ne hin­da­mi­ne. Mul­lu 3. no­vemb­rist 3. det­semb­ri­ni oli ko­gu val­la üldp­la­nee­rin­gu eel­nõu ava­li­kul väl­ja­pa­ne­kul.

Ku­na en­di­se Ani­ja val­la osa koh­ta üldp­la­nee­rin­gust oli kor­ral­da­tud ava­lik­ke arue­lu­sid, kuid ela­ni­ke hu­vi puu­dus, teh­ti det­semb­ris aru­te­lu vaid Aeg­vii­dus. Koos amet­ni­ke­ga oli 12 osa­le­jat. Üldp­la­nee­rin­gu eel­nõust ja kesk­kon­na­mõ­ju­de st­ra­tee­gi­li­sest hin­da­mi­se tu­le­mus­test rää­kis Ma­ri­ka Pärn OÜst Hend­rik­son & Ko. Ta tut­vus­tas eel­nõu ava­li­kus­ta­mi­se ajal lae­ku­nud ela­ni­ke ja amet­kon­da­de et­te­pa­ne­kuid ning val­la­va­lit­su­se vas­tu­seid, vas­tas ka ko­ha­peal ker­ki­nud kü­si­mus­te­le.

„Ela­ni­ke et­te­pa­ne­kuid me ena­mas­ti ar­ves­ta­me. Ame­ti­asu­tus­telt sai­me vä­ga si­su­kaid et­te­pa­ne­kuid, aga ka sel­li­seid, mi­da ei ar­ves­ta, sest seal on kir­jas sea­dus­test tu­le­ne­vad ko­hus­tu­sed. Me ei soo­vi üldp­la­nee­rin­gus sea­du­si üm­ber kir­ju­ta­da,“ lau­sus val­laar­hi­tekt-pla­nee­rin­gus­pet­sia­list In­ga Vai­nu.

Ko­ha­lik ela­nik And­rus Noor te­gi 8 et­te­pa­ne­kut, näi­teks li­sa­da üldp­la­nee­rin­gus­se Aeg­vii­du piir­kon­da ka­jas­ta­va­te­le joo­nis­te­le raud­teed üle­ta­vad lii­ku­mis­teed ning Aeg­vii­du ja Ne­li­jär­ve raud­tee­pea­tu­sed, kõi­ki ava­li­kult ka­su­ta­ta­vaid teid ka­jas­tav kaart, Pii­be maan­teel lii­ku­va tran­siit­liik­lu­se, eel­kõi­ge veo­ki­te, Aeg­vii­du ale­vist väl­ja vii­mi­se või­ma­lu­sed. Ka aru­te­lul kü­si­ti, kas on plaa­nis Pii­be maan­teed laien­da­da või suu­na­ta Aeg­vii­tu lä­bi­vad ras­ke­veo­kid ale­vist möö­da. Val­laar­hi­tekt üt­les, et Ani­ja val­la se­ni­keh­ti­vas üldp­la­nee­rin­gus on al­ter­na­tiiv­va­riant ra­ja­da maan­tee Aeg­vii­dust möö­da.

„On ana­lüü­si­tud või­ma­lust te­ha Pil­la­pa­lu kü­last uus maan­tee­ha­ru, kuid see po­le siis­ki reaal­ne. Tee­maa sis­se jääk­sid loo­dus­kait­se­li­sed alad, pü­sie­lu­pai­gad. Ana­loog­ne al­ter­na­tiiv on se­ni­ses üldp­la­nee­rin­gus ot­se­tee Lil­list Keh­ras­se, kuid sel­li­sed va­rian­did on pi­gem kah­ju­li­kud – maa on pers­pek­tiiv­se maan­tee jaoks re­ser­vee­ri­tud ning sel­le tõt­tu ei saa sin­na ehi­ta­da,“ rää­kis In­ga Vai­nu Sõ­nu­mi­too­ja­le.

Ta li­sas, et ela­ni­ke­le võib tun­du­da iga möö­da­sõi­tev ras­ke­veok oht­lik, kuid te­ge­li­kult ei ole liik­lus­koor­mus Aeg­vii­dus suur – ale­vit lä­bib öö­päe­vas vä­hem kui 2000 au­tot, neist ras­ke­veo­seid on 9 prot­sen­ti. Pla­nee­ri­ja­te hin­nan­gul üm­ber­sõi­du­tee ehi­ta­mi­ne pi­gem pär­sib Aeg­vii­du aren­gut.

Ela­ni­ke soo­vil oli üldp­la­nee­rin­gus­se li­sa­tud, et kõrg­hal­jas­tu­se säi­li­mi­seks peaks 30 meet­ri ula­tu­ses tu­gi­maan­tee­de, raud­tee ja elu­ra­joo­ni­de ser­va­dest ole­ma la­ge­raie kee­la­tud. And­rus Noor te­gi et­te­pa­ne­ku sea­da pii­rang ka ale­vi­ga va­he­tult piir­ne­va­te­le ala­de­le. RMK ja Era­met­sa­kes­kus esi­ta­sid 30 meet­ri pii­ran­gu­le vas­tu­väi­te. Ida-Har­ju­maa met­saü­lem And­rus Kev­vai sel­gi­tas, et RMK ei saa met­si ma­jan­da­da nii, et puid võe­tak­se ma­ha ühe­kau­pa, loo­du­se­sõb­ra­li­kum on ko­gu alal kor­ra­ga raiu­da ja is­tu­ta­da ase­me­le uus mets. Ta mär­kis ka, kui tu­leb lan­ki­de­le jät­ta kit­sad ri­bad, on oht, et tu­gev tuul või torm võib kaa­sa tuua tuu­le­mur­ru.

„RMK esin­da­ja tõi väl­ja, et pii­rang on ka era­met­sao­ma­ni­ke­le kit­sen­dav ning tu­leks nei­le kom­pen­see­ri­da. Pea­le­gi sel­gus, et Aeg­vii­dus on ela­mu­ra­joo­ni­de ja maan­tee­de ser­va­des pi­kaa­ja­li­sed met­sa­hool­du­sed val­da­valt teh­tud ning sel­li­seid koh­ti, kus tao­list la­ge­raiet ka­van­da­tak­se, on vä­he,“ sõ­nas val­laar­hi­tekt.

9. jaa­nua­ril koh­tub ta RMK esin­da­ja­te­ga: „Vaa­ta­me krii­ti­li­sed ko­had üle, või­bol­la sea­me 30 meet­ri pii­ran­gu vaid tea­tud koh­ta­des­se. Või ei sea üld­se, kui RMK met­sa­kor­ral­dus­ka­va­dest sel­gub, et roh­kem la­ge­raieid tee­de ja ela­mu­ra­joo­ni­de lä­he­da­le Keh­ras ja Aeg­vii­dus po­le ka­van­da­tud.“

And­rus Noor te­gi veel et­te­pa­ne­ku kä­sit­le­da üldp­la­nee­rin­gus nõu­deid ti­hea­sus­tu­sa­la­del asu­va­te­le hoo­ne­te­le ja piir­deae­da­de­le. Ela­muk­run­ti­de mi­ni­maal­ne suu­rus ti­hea­sus­tu­sa­la­del on ka uue üldp­la­nee­rin­gu eel­nõus 1200 ruut­meet­rit, ha­jaa­sus­tu­ses krun­di suu­rust ei pii­ra­ta – va­rem pi­di see ole­ma mi­ni­maal­selt 2 hek­ta­rit. Uues üldp­la­nee­rin­gus soo­vi­tak­se ehi­tus­te­ge­vu­ses läh­tu­da ole­ma­so­le­vast asus­tu­sest, kus ela­mu­te va­he­kau­gus on val­da­valt vä­he­malt 100 meet­rit. Ani­ja ja Aeg­vii­du val­la va­ra­se­ma­tes üldp­la­nee­rin­gu­tes et­te näh­tud de­tailp­la­nee­rin­gu ko­hus­tu­se­ga ti­hea­sus­tu­sa­la­sid on uue pla­nee­rin­gu­ga ka­vas vä­hen­da­da, seal­hul­gas muu­de­tak­se ka Aeg­vii­du ale­vi pii­re, met­saa­lad jäe­tak­se ale­vi pii­ri­dest väl­ja, et te­ha ehi­ta­mi­ne liht­sa­maks – ha­ja­kü­las ei pea 1-2 ela­mu ehi­ta­mi­seks koos­ta­ma de­tailp­la­nee­rin­gut, ale­vi­tes ja lin­na­des üld­ju­hul peab.

„Ti­hea­sus­tu­sa­la kõr­va­le ela­mu­te ehi­ta­mi­sel on niiöel­da komp­ro­miss­va­riant – kui üld­ju­hul on ha­ja­kü­las hoo­ne­te va­he­kau­gus 100 meet­rit, aga ale­vis 30 meet­rit, võib ale­vi lä­he­da­le ha­jaa­sus­tus­se ma­jad ehi­ta­da um­bes 40-50 meet­ris­te va­he­de­ga,“ kõ­ne­les In­ga Vai­nu.

Piir­deae­da­de­le tin­gi­mus­te sead­mi­ne ti­hea­sus­tu­se­ga ala­del on val­la­va­lit­su­se ja pla­nee­ri­ja­te ar­va­tes õi­gus­ta­tud: „Ilm­selt li­sa­me pla­nee­rin­gus­se, et piir­deaiad ei to­hi üle­ta­da naa­be­rae­da­de kõr­gu­si ja pea­vad jär­gi­ma üht­set stii­li. Kü­si­ti, kas ha­jaa­sus­tu­ses on kol­me­meet­ri kõr­gu­ne aed lu­ba­tud. Ar­van, et ei kee­la, kui see on eral­di muust asus­tu­sest.“

Aru­te­lul soo­vi­ti tea­da, mil­li­sed Ani­ja val­la met­sad jää­vad kait­se­väe kesk­po­lü­goo­ni pii­ran­gu­vöön­dis­se ning üks koos­ole­kul osa­le­nu, kel­le maa on po­lü­goo­ni uue erip­la­nee­rin­gu­ga ka­van­da­ta­va pii­ran­gu­vöön­di sees, tea­tas, et ela­nik­ke po­le in­for­mee­ri­tud, mi­da see en­da­ga kaa­sa toob. In­ga Vai­nu vas­tas, et era­maid on seal vä­he ja kait­se­mi­nis­tee­rium on val­la­le tea­ta­nud, et kõi­ki maa­oma­nik­ke on tea­vi­ta­tud, kuid lu­bas mi­nis­tee­riu­mi­ga ühen­dust võt­ta ja täp­sus­ta­da.

Kui val­la­va­lit­sus ja pla­nee­ri­ja on üldp­la­nee­rin­gu eel­nõus­se esi­ta­tud et­te­pa­ne­ku­te põh­jal vii­nud sis­se pa­ran­du­sed-täien­du­sed, koos­kõ­las­ta­tak­se see amet­kon­da­de­ga. Kui pa­ran­dus­te­ga suu­ri muu­da­tu­si ei kaas­ne, esi­ta­tak­se üldp­la­nee­rin­gu eel­nõu val­la­vo­li­ko­gu­le vas­tu­võt­mi­seks. Pä­rast se­da pan­nak­se uues­ti ava­li­ku­le väl­ja­pa­ne­ku­le. Üldp­la­nee­ring jõus­tub, kui vo­li­ko­gu on sel­le keh­tes­ta­nud.

0

Järg­mi­sest õp­peaas­tast saa­vad Ani­ja val­la kõik 1. klas­si õpi­la­sed ühe­kord­set ra­nit­sa­toe­tust 150 eu­rot.

Val­la­vo­li­ko­gu kin­ni­tas pä­rast teist lu­ge­mist ra­nit­sa­toe­tu­se maks­mi­se uue kor­ra.

Võr­rel­des se­ni­se kor­ra­ga on suu­rim muu­tus see, et tu­le­vast õp­peaas­tast ha­ka­tak­se kõi­gi­le 1. klas­si las­te­le maks­ma ühe­kord­set ra­nit­sa­toe­tust 150 eu­rot. Tin­gi­mus on, et laps ja üks te­ma va­nem pea­vad ole­ma jooks­va aas­ta 1. sep­temb­ri sei­su­ga rah­vas­ti­ku­re­gist­ris Ani­ja val­la ela­ni­kud. Se­ni said nii suurt toe­tust lap­sed, kel­le mõ­le­mad va­ne­mad olid re­gist­ri­järg­sed Ani­ja val­la ela­ni­kud, kui üks va­nem oli mu­ja­le sis­se kir­ju­ta­tud või puu­dus, sai laps ra­nit­sa­toe­tust 50 prot­sen­ti ehk 75 eu­rot. Abivallavanem Marge Raja mär­kis, et sel­le tõt­tu on ol­nud juh­tu­meid, kus mõ­ni laps on jää­nud teis­te­ga võr­rel­des eba­võrd­ses­se olu­kor­da – näi­teks laps, kel­le üks va­nem on sur­nud või kes kas­vab nii­ni­me­ta­tud kärg­pe­res.

„Et ko­hel­da kõi­ki meie val­la esi­me­se klas­si lap­si võrd­selt ja väär­tus­ta­da nen­de ha­ri­dus­tee al­gust, oli mõist­lik keh­ti­vat mää­rust muu­ta ning jät­ta ära tin­gi­mu­sed lap­se tei­se va­ne­ma koh­ta,“ sõ­nas ta.

Ra­nit­sa­toe­tu­se uus kord hak­kab keh­ti­ma järg­mi­sest õp­peaas­tast, 1. sep­temb­rist 2019. Toe­tust maks­tak­se üld­ha­ri­dus­koo­li esi­mes­se klas­si lap­se va­ne­ma­le, eest­kost­ja­le või hool­da­ja­le. Toe­tu­se taot­le­mi­seks tu­leb Ani­ja val­la­va­lit­su­se­le esi­ta­da vor­mi­ko­ha­ne aval­dus hil­je­malt kol­me kuu jook­sul pä­rast lap­se es­ma­kord­set koo­li­mi­ne­kut. Toe­tus maks­tak­se väl­ja lap­se koo­li­mi­ne­ku aas­ta 15. sep­temb­rist 10 ka­lend­ri­päe­va jook­sul ala­tes ot­su­se te­ge­mi­sest.

0

St­ra­tee­gia jõus­tu­mi­seks pea­vad sel­le heaks kiit­ma vä­he­malt Har­ju­maa 10 oma­va­lit­sust ning Tal­lin­n.

Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du (HOL) eest­võt­tel alus­ta­ti 2018. aas­ta al­gu­ses Har­ju maa­kon­na aren­gust­ra­tee­gia 2035+ väl­ja­töö­ta­mist. Kor­ral­da­ti se­mi­na­re ja töö­tu­ba­sid, ok­toob­ris oli st­ra­tee­gia eel­nõu ava­li­kul väl­ja­pa­ne­kul. Kui maa­kon­na aren­gu­ko­mis­jon ja HO­Li vo­li­ko­gu olid st­ra­tee­gia heaks kiit­nud, saa­de­ti see no­vemb­ris Har­ju­maa val­la- ja lin­na­vo­li­ko­gu­de­le me­net­le­mi­seks.

Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu kii­tis maa­kon­na uue aren­gust­ra­tee­gia heaks 20. det­semb­ril, eel­ne­valt olid se­da tei­nud Raa­si­ku ja Jõe­läht­me val­la- ning Lok­sa ja Maar­du lin­na­vo­li­ko­gu. St­ra­tee­gia jõus­tub, kui sel­le on heaks kiit­nud 2/3 Har­ju oma­va­lit­sus­test, li­saks ka Tal­lin­na lin­na­vo­li­ko­gu.

„See on st­ra­tee­gi­li­ne do­ku­ment, konk­reet­sed te­ge­vu­sed pan­nak­se kir­ja in­ves­tee­rin­gu­te ka­vas­se ja te­ge­vus­kav­va,“ lau­sus Ani­ja vo­li­ko­gu­le maa­kon­na aren­gust­ra­tee­giat tut­vus­ta­nud HO­Li te­gev­di­rek­tor Joel Jes­se.

St­ra­tee­gias on kir­jas maa­kon­na väl­ja­kut­sed rah­vas­ti­ku ja asus­tus­must­ri, ava­li­ke tee­nus­te ning töö­hõi­ve ja ma­jan­du­se val­las ning ees­mär­gid.

HO­Li te­gev­juht mär­kis, et vii­ma­se 10 aas­ta­ga on Har­ju­maa ela­nik­kond dras­ti­li­selt kas­va­nud ja kas­vab veel, kuid rah­vas­tik va­na­neb – mi­da kau­ge­mal Tal­lin­nast, se­da suu­rem on va­ne­ma­te ini­mes­te osa­kaal. Kõi­ge noo­rem ela­nik­kond on Rae val­las, kus üle 65aas­tas­te osa­kaal on 8,2 prot­sen­ti, Har­ku val­las on 11,2. Raa­si­ku val­las on üle 65aas­ta­seid 15,8, Kuu­sa­lu val­las 18,4 ning Ani­ja val­las 20,2 prot­sen­ti. Har­ju­maa kõi­ge va­nem ela­nik­kond on Lok­sa lin­nas, seal on üle 65aas­ta­seid 25,7 prot­sen­ti.

Kui­gi vii­ma­se 15 aas­ta­ga on koo­lieel­se­tes asu­tus­tes käi­va­te las­te arv Har­jus 45 prot­sen­ti suu­re­ne­nud, vä­he­neb see järg­ne­va 5-10 aas­ta jook­sul 10-20 prot­sen­ti. St­ra­tee­gia jär­gi tu­leks uu­te las­teaia­koh­ta­de loo­mi­sel hoo­li­kalt ar­ves­ta­da, kas ka 10-15 aas­ta pä­rast on neid va­ja või saab las­teae­da siis ka­su­ta­da muuks ots­tar­beks. Sar­na­ne väl­ja­kut­se on üld­ha­ri­du­ses – kas­va­va­tes piir­kon­da­des on koo­li­koh­ta­de puu­dus, kau­ge­ma­tes tu­leb kaa­lu­da koo­liast­me­te vä­hen­da­mist.

Sot­siaal­hoo­le­kan­de ja ter­vis­hoiu koh­ta on öel­dud, et va­na­nev rah­vas­tik nõuab suu­re­mat tä­he­le­pa­nu per­so­na­li­see­ri­tud sot­siaal­tee­nus­te osu­ta­mi­se­le. Suu­re­ne­nud on puue­te­ga ini­mes­te ja ha­ri­dus­li­ke eri­va­ja­dus­te­ga las­te osa­kaal. Ühis­trans­por­di ja lii­ku­vu­se koh­ta on kir­jas, et Har­ju on ai­nu­ke maa­kond, kus on või­ma­lik te­ki­ta­da kon­ku­rent­si au­to­trans­por­di­le, kuid ini­me­sed po­le sel­leks veel val­mis. Abi oleks trans­por­di­lii­ki­de pa­re­mast in­teg­ree­ri­tu­sest ja ühen­dus­te kii­ru­sest.

Töö­hõi­ve on maa­kon­nas Ees­ti kõr­geim – töö­koht on 71 prot­sen­dil tööea­lis­test ela­ni­kest, töö­tuid oli 2017. aas­tal 4,8 prot­sen­ti. Töö­rän­de pea­mi­ne siht­koht on Tal­linn. Har­ju­maal te­gut­se­va­test ak­tiiv­se­test et­te­võ­te­test kuu­lub 87 prot­sen­ti Ees­ti erao­ma­ni­ke­le, 12 prot­sen­ti vä­lis­maa­las­te­le, üle­jää­nud rii­gi­le või oma­va­lit­su­se­le. 2017. aas­tal loo­di Har­ju­maal üle 14 000 et­te­võt­te, mis on 67 prot­sen­ti ko­gu rii­gis re­gist­ree­ri­tud uu­test et­te­võ­te­test. Ees­tis on 1000 ela­ni­ku koh­ta 97, Har­ju­maal 120 ak­tiiv­set et­te­võ­tet.

Har­ju­maa pi­kaa­ja­li­se vi­sioo­ni­na on aren­gust­ra­tee­gias: „Har­ju maa­kon­nast peaks saa­ma Põh­ja-Eu­roo­pa tar­ga ma­jan­du­se sü­da, kus on suu­re­pä­ra­ne elu­kesk­kond ja kii­red, mu­ga­vad ühen­du­sed ko­gu maail­ma­ga.“ Te­ge­vus­suu­nad sel­le saa­vu­ta­mi­seks on te­gus rah­vas ehk õn­ne­li­kud, ter­ved, ha­ri­tud, et­te­võt­li­kud ini­me­sed ning ko­du­kan­ti väär­tus­tav ak­tiiv­ne ko­gu­kond, kva­li­teet­ne elu­kesk­kond ning ta­sa­kaa­lus­ta­tud ruu­mi­mus­ter.

„Har­ju­maa ei võist­le teis­te maa­kon­da­de, vaid Lää­ne­me­re rii­ki­de ja piir­kon­da­de­ga – ole­me rah­vus­va­he­li­ses kon­ku­rent­sis ning pea­me sel­le jär­gi sih­te ja ees­mär­ke sead­ma,“ mär­kis Joel Jes­se.

Aren­gust­ra­tee­gia in­ves­tee­rin­gu­te ka­va ja te­ge­vus­ka­va ha­ka­tak­se koos­ta­ma pä­rast põ­hi­do­ku­men­di jõus­tu­mist. Riik töö­tab väl­ja tin­gi­mu­si, kui­das ha­ka­tak­se maa­kon­na aren­gu­plaa­ni­des­se pan­dud te­ge­vu­si ra­has­ta­ma.