Esmaspäev, 18. märts 2019
Autorid Posts by Külli Koppelmaa

Külli Koppelmaa

1859 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Lau­päe­val, 23. veeb­rua­ril toi­mu­sid Kol­ga­kü­las Kuu­sa­lu val­la meist­ri­võist­lu­sed suu­sa­ta­mi­ses.

Ku­ni 10aas­tas­te tüd­ru­ku­te 1 km pik­ku­se dis­tant­si lä­bis kõi­ge kii­re­mi­ni Ma­ri Pa­ju (3.36 mi­nu­tit), järg­ne­sid Sä­de-Riin Jõe­leht (5.22) ja Im­bi Rand­laht (7.09). Ku­ni 12aas­tas­te tüd­ru­ku­te 1,5 km või­tis Jo­han­na Sü­da (6.45) Jes­si­ka Jõe­saa­re (8.39) ees. Ku­ni 14aas­tas­test lä­bis Lee­nu Aas­rand sa­ma dis­tant­si aja­ga 6.48 mi­nu­tit.

Nais­tel tu­li suu­sa­ta­da 2,5 km, Ja­nett Trei­salt lä­bis dis­tant­si aja­ga 15.37 mi­nu­tit. Üle 35aas­tas­te nais­te sa­ma pi­kal maal või­tis Jaa­na Kuus­pa­lu (9.23) Ing­rid Rand­la­he (9.46) ja Ter­je Va­na­han­su (10.45) ees. Üle 45aas­tas­te nais­te 1,5 km dis­tant­sil või­tis Hil­le­ri Trei­salt (9.42) Kris­ti­na Hää­le (10.25) ees.

Ku­ni 10aas­tas­te pois­te 1 km või­tis Ats Aru­lo (2.57), järg­ne­sid Ma­tis Mänd­mets (3.36) ja Re­vo Käärst (4.11). Ku­ni 12aas­tas­te 1,5 km või­tis Leo­nard Va­tu­nen (6.03), Ru­ben Käärs­ti (7.22) ja And­reas Vil­bas­te (7.41) ees. Ku­ni 14aas­tas­te 2,5 km lä­bis kõi­ge kii­re­mi­ni Kris­to La­tik (8.18), järg­ne­sid Evar Saul (9.15) ja Kul­dar Sü­da (9.46). Ku­ni 16aas­tas­te 5 km pik­ku­se dis­tant­si või­tis Uku Aas­rand (16.26) Joo­nas La­ti­ku (16.55) ja Tõ­nis Us­ta­vi (21.47) ees. Ku­ni 18aas­tas­test lä­bis Sven Ka­das­te sa­ma maa aja­ga 24.14 mi­nu­tit.

Mees­te 7,5 km dis­tant­sil või­tis Mar­gus Hein­ta­lu (24.46) järg­nes Sil­ver Lo­de­raud (28.42). Üle 40aas­tas­te 5 km lä­bis kõi­ge kii­re­mi­ni Er­ti Paal­berg (14.45), järg­ne­sid Mait Mänd­mets (17.04) ja Too­mas Kurg (19.27). Üle 50aas­tas­test või­tis Ee­ro Park­taal (16.24) Tar­mo Ame­ri (20.29) ees ning üle 60 aas­tas­test Rein Ka­ne (16.12) Re­ne Too­me­re (18.59) ees.

0

Ida-Har­ju ko­ha­li­kest kan­di­daa­ti­dest kee­gi rii­gi­ko­gus­se ei pää­se­nud.

Har­ju- ja Rap­la­maa va­li­mis­ring­kon­nas nr 4 kan­di­dee­ri­sid see­kord­se­tel va­li­mis­tel rii­gi­ko­gus­se Ani­ja val­last val­la­vo­li­ko­gu lii­ge Jaa­nus Ka­lev (Kes­ke­ra­kond), val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam (Isa­maa Era­kond) ja se­ni rii­gi­ko­gus­se kuu­lu­nud Ta­nel Tal­ve Voo­selt (Sot­siaal­de­mok­raat­lik Era­kond), Raa­si­ku val­last vo­li­ko­gu esi­mees Tii­na Rüh­ka (Re­for­mie­ra­kond), Kuu­sa­lu val­last Elu­rik­ku­se Era­kon­na juht, rii­gi­ko­gus­se kuu­lu­nud Ar­tur Tal­vik Ta­pur­last, Tal­lin­na Spor­di­selt­si Ka­lev ju­ha­tu­se lii­ge Ma­dis Iga­nõmm Kal­me kü­last (Elu­rik­ku­se Era­kond) ja EK­RE Kuu­sa­lu osa­kon­na juht Ran­no Pool. Kan­di­daa­ti­de seas olid ka en­di­sed oma­va­lit­sus­ju­hid – Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu eel­mi­se koos­sei­su lii­ge ja omaaeg­ne Lok­sa lin­na­pea And­res Kaar­mann (Isa­maa Era­kond) ning Kuu­sa­lu hil­ju­ti­ne val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu (Ees­ti 200).

Kõi­ge roh­kem sai neist hää­li Ar­tur Tal­vik, ke­da toe­ta­sid 822 va­li­jat. Ar­vi Ka­ro­tam ko­gus 407, Mo­ni­ka Sa­lu 393, And­res Kaar­mann 218, Jaa­nus Ka­lev 195, Tii­na Rüh­ka 174, Ta­nel Tal­ve 156, Ran­no Pool 104 ning Ma­dis Iga­nõmm 12 häält. Ar­tur Tal­vi­ku poolt an­ti Kuu­sa­lu val­las 82 häält, Ani­ja ja Raa­si­ku val­last kum­mast­ki 24 ja Lok­sa lin­nast 6 häält. Ar­vi Ka­ro­ta­mi toe­ta­sid Ani­ja val­last 225, Raa­si­ku val­last 87 ja Kuu­sa­lu val­last 49 va­li­jat. Mo­ni­ka Sa­lu sai Kuu­sa­lu val­last 51, Ani­ja val­last 10, Raa­si­ku val­last 9 ja Lok­sa lin­nast 2 häält, And­res Kaar­mann Kuu­sa­lu val­last 54, Lok­sa lin­nast 28 ja Raa­si­ku val­last 2 häält, Jaa­nus Ka­lev Ani­ja val­last 124, Raa­si­ku val­last 15, Kuu­sa­lu val­last 11 ja Lok­salt 1 hää­le, Tii­na Rüh­ka Raa­si­ku val­last 98, Ani­ja val­last 12 ja Kuu­sa­lu val­last 4 häält, Ta­nel Tal­ve Ani­ja val­last 19, Kuu­sa­lu val­last 8 ja Raa­si­ku val­last 7 häält, Ran­no Pool Kuu­sa­lu val­last 60, Lok­salt 5, Ani­ja val­last 3 ja Raa­si­ku val­last 2 häält, Ma­dis Iga­nõmm Kuu­sa­lu val­last 7 häält.

Ani­ja val­last osa­le­sid va­li­mis­tel 2650 (va­li­jaid kok­ku 4235), Kuu­sa­lu val­last 3323 (4834), Raa­si­ku val­last 2506 (3636) ja Lok­sa lin­nast 606 ini­mest (1067).

Har­ju- ja Rap­la­maalt va­li­ti rii­gi­kok­ku Re­for­mie­ra­kon­nast Ka­ja Kal­las (20 073 häält), Mar­ko Mih­kel­son (3655), Ai­var Sõerd (2476), Ma­dis Mil­ling (2309) ja Kal­le Pal­ling (1655), Kes­ke­ra­kon­nast Jü­ri Ra­tas (9703) ja Vla­di­mir Ar­hi­pov (944), EK­REst Henn Põl­luaas (7389), Siim Poh­lak (4152) ja Re­ne Kokk (1458), Sot­siaal­de­mok­raat­li­kust Era­kon­nast Ma­ri­na Kal­ju­rand (5504) ning Isa­maa Era­kon­nast Jü­ri Luik (4805).

Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam, kes tea­tas jaa­nua­ris, et lah­kub sõl­tu­ma­ta rii­gi­ko­gu va­li­mis­te tu­le­mus­test val­la­va­ne­ma ko­halt, üt­les tu­le­mus­te koh­ta: „Olen tä­nu­lik kõi­gi­le toe­ta­ja­te­le. Aus­tan va­li­ja­te ta­het ja mul on õi­ge aeg lah­ku­da uu­te­le väl­ja­kut­se­te­le.“

Val­la­vo­li­ko­gu lii­ge Jaa­nus Ka­lev sõ­nas, et loo­tis saa­ta mi­ni­maal­selt 100 häält ning sai roh­kem ja ni­me­tas se­da Har­ju kesk­mi­seks: „Vä­ga pal­ju ma kam­paa­nias­se ei pa­nus­ta­nud. Kuid meil oli vah­va ja üh­te­hoi­dev tiim, kel­le­ga käi­si­me Har­ju- ja Rap­la­maal rin­gi, see avar­das pä­ris pal­ju sil­ma­rin­gi. Sai­me tä­na­va­tel ini­mes­telt ot­sest ta­ga­si­si­det. Ne­ga­tiiv­set oli vä­he, 90 prot­sen­ti oli as­ja­lik in­fo, es­ma­jär­je­kor­ras too­di väl­ja siis­ki ko­ha­li­ku ta­san­di prob­lee­mid, põ­hi­mu­re on teed, tei­se­na ni­me­ta­ti ühist­rans­por­ti. Har­ju­maal kü­si­ti pal­ju, miks meil bus­si­de­ga ta­su­ta sõi­ta ei saa.“

Ne­li aas­tat ta­ga­si Jõ­ge­va- ja Tar­tu­maalt 2294 hää­le­ga rii­gi­kok­ku va­li­tud Ta­nel Tal­ve tõ­des, et mi­da lä­he­mal oled oma­de­le, se­da vä­hem oled hin­na­tud: „Piir­kond on ras­ke, Har­ju­maal kan­di­dee­ri­sid pea­mi­nist­ri­kan­di­daa­did, kuid nii na­di tu­le­must ma küll ei oo­da­nud. Või­bol­la maae­lu tee­mad ja töö, mi­da olen ne­li aas­tat rii­gi­ko­gus tei­nud, po­le Rae või Viim­si ela­ni­ke jaoks ak­tuaal­ne. Olen käi­nud ka Har­ju­maa kü­la­selt­si­de ja kü­laak­ti­vis­ti­de­ga pi­de­valt koh­tu­mas, aga reaal­sus on pa­ra­ku sel­li­ne, et ise­gi kui teed tööd ja näed vae­va, sei­sad õi­ge­te as­ja­de eest, ei too see va­li­mis­tel hää­li. Ju ma po­le suut­nud sel­geks te­ha, et te­gin rii­gi­ko­gus tõ­sist tööd. Loo­dan vä­ga, et kui Elekt­ri­le­vi tu­leb ühel päe­val val­gus­kaab­lit pa­ne­ma, mee­nu­ta­tak­se ka mind hea sõ­na­ga.“

Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Tii­na Rüh­ka pi­das isik­lik­ku tu­le­must va­li­mis­tel po­si­tiiv­seks: „Rii­gi­kok­ku pür­gi­sid 1099 kan­di­daa­ti, mi­na olin 515. ko­hal ehk esi­me­ses poo­les, nii et Har­ju kesk­mi­ne. Ar­van, et va­li­tuks said need, kes roh­kem pa­nus­ta­sid nii ae­ga kui fi­nant­si. Kui mo­ti­vat­sioon ol­nuks tu­ge­vam ja roh­kem pa­nus­ta­nud, oleks ka tu­le­mus tei­ne. Nii na­gu toi­me­ta­sin, nii ka sain, kuid mit­te hal­vas­ti. Käi­sin era­kon­na­ga kaa­sas mõ­nel bus­si­tuu­ril Ko­sel, Raa­si­kul, Ta­ba­sa­lus ja Mu­ras­tes, need olid vä­ga aren­da­vad, sain juur­de tead­mi­si. Mul on hea meel, et Re­for­mi­era­kon­nal läks häs­ti.“

Ar­tur Tal­vik, kel­le ju­hi­tav Elu­rik­ku­se Era­kond rii­gi­ko­gu va­li­mis­te kün­nist ei üle­ta­nud, kom­men­tee­ris, et era­kond rii­gi­ko­gus­se küll ei saa­nud, aga ta tun­neb end häs­ti: „Ole­me Elu­rik­ku­se Era­kon­na­ga sel­li­ne po­lii­ti­li­ne or­ga­ni­sat­sioon, mis po­le ta­va­li­ne par­tei, vaid te­gut­seb nii, et olu­li­se­mad po­lii­ti­li­sed ot­su­sed tee­me kõik koos lä­bi hää­le­ta­des. Era­kon­na üle­se­hi­ta­mi­sel väl­ti­sin neid vi­gu, mi­da ko­ge­sin Va­bae­ra­kon­nas. Tu­li­me lii­ga hil­ja, aga jät­ka­me era­kon­na­na, meie pea­mi­ne idee on nu­ti­kas ma­he­riik, ole­me ju­ba pal­ju ära tei­nud ja osa­le­me eu­ro­par­la­men­di va­li­mis­tel.“

Ma­dis Iga­nõmm, kes tu­li Kuu­sa­lu val­da ela­ma möö­du­nud aas­tal, nen­tis, et 12 häält po­le hea tu­le­mus: „Kan­di­dee­ri­sin es­ma­kord­selt. Õhk­kond me era­kon­nas on meel­div. Po­sit­sioon järg­mi­seks kor­raks on hea, siit saa­me eda­si min­na.“ 

Ran­no Pool üt­les, et kan­di­dee­ri­mi­ne oli sil­ma­rin­gi avar­dav ko­ge­mus: „Käi­sin va­li­ja­te­ga koh­tu­mas, sai tea­da, mis ini­mes­te­le mu­ret teeb. Ma ei ar­va­nud­ki, et rii­gi­ko­gus­se pää­sen, mul­le an­tud 104 häält on ra­hul­dav tu­le­mus, kon­ku­rents oli Har­ju- ja Rap­la­maa va­li­mis­ring­kon­nas kõi­ge ti­he­dam. Sa­mas, kui vaa­da­ta, et 60 häält sain Kuu­sa­lu val­last, an­nab see jul­gust kan­di­dee­ri­da järg­mis­tel ko­ha­li­kel va­li­mis­tel. Meie era­kon­na jaoks oli va­li­mis­tu­le­mus fan­tas­ti­li­ne. Va­li­mi­sed või­tis prot­sen­tuaal­selt Re­for­mie­ra­kond, kuid EK­RE sai rii­gi­ko­gus­se kõi­ge roh­kem koh­ti juur­de.“ 

0

Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu is­tun­gil esi­ne­sid kait­se­mi­nis­tee­riu­mi pla­nee­rin­gu­te ja kesk­kon­na­vald­kon­na juht TUU­LI VORS ning kait­se­väe 1. ja­la­väeb­ri­gaa­di juht ko­lo­nel KAL­LE TE­RAS.

Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu is­tun­gil 21. veeb­rua­ril rää­kis kait­se­mi­nis­tee­riu­mi pla­nee­rin­gu­te ja kesk­kon­na­vald­kon­na juht Tuu­li Vors kait­se­väe kesk­po­lü­goo­ni rii­gi erip­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­sest ning po­lü­goo­ni  laien­da­tud ohua­la­de ja Sood­la har­ju­tus­väl­ja pla­nee­ri­mi­sest. Kesk­po­lü­goo­ni erip­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­sel käib kesk­kon­na­mõ­ju st­ra­tee­gi­li­se hin­da­mi­se aruan­de täien­da­mi­ne ja Na­tu­ra kait­sea­lu­seid lii­ke puu­du­ta­va­te hü­vi­tis­meet­me­te väl­ja­töö­ta­mi­ne. Pla­nee­rin­gu tei­ne ava­lik väl­ja­pa­nek on ka­vas su­vel ning erip­la­nee­rin­gu keh­tes­ta­mi­se­ni va­ba­rii­gi va­lit­su­ses võiks ka­va­ko­ha­selt jõu­da aas­ta lõ­puks.

Mõ­ned aas­tad ta­ga­si asu­ta­ti va­lit­su­se ot­su­se­ga kesk­po­lü­goo­ni üm­ber laien­da­tud ohu­alad. Prae­gu koos­ta­tak­se ehi­tusp­ro­jek­ti, et mää­ra­ta ohua­la­del ära täp­sed pii­rid. Tuu­li Vors üt­les, et ohua­la­de piir kat­tub vä­ga pal­ju kait­sea­la­de­ga, see­tõt­tu on koos­ta­mi­sel kesk­kon­na­mõ­ju eel­hin­da­mi­ne, mis on koos­kõ­las­ta­mi­sel kesk­kon­na­ame­tis.

„Kui vas­tus käes, sel­gub, kas tu­leb pro­jek­ti veel muu­ta või täien­da­da,“ sõ­nas ta. 

Ko­lo­nel Kal­le Te­ras kait­se­väe 1. ja­la­väeb­ri­gaa­dist sel­gi­tas, et ohua­la­del ei ha­ka­ta ma­nöö­ver­da­ma ega õp­pu­si lä­bi vii­ma, need on ohu­tu­se ta­ga­mi­seks, kui ha­ka­tak­se lask­ma la­hing­ma­si­na­test CV90 ja uu­test suur­tük­ki­dest, mil­le las­ke­kau­gu­sed on se­nis­te rel­va­de oma­dest suu­re­mad. Las­ke­te­ge­vus on seal plaa­nis um­bes 90 päe­val aas­tas. 

Laien­da­tud ohua­la­des­se jääb ka era­maid. Nen­de oma­ni­ke­ga, kel­le maad jää­vad kind­las­ti ohua­la­de sis­se, on Tuu­li Vor­si kin­ni­tu­sel võe­tud vii­ma­se paa­ri aas­ta jook­sul ühen­dust. Miks po­le neist veel kõi­gi­ga alus­ta­tud või pee­tud lä­bi­rää­ki­mi­si, põh­jen­das ta sel­le­ga, et ohua­la­de piir ei ole lõp­li­kult pai­gas: „Me ei ole taht­nud poo­li­kuid va­rian­te väl­ja saa­ta ega te­ki­ta­da se­ga­dust, kas ja mis ula­tu­ses jääb kel­le­gi maa­tükk ohua­la sis­se.“ 

Riik on oman­da­nud li­gi 1300 hek­ta­rit era­maid, enam-vä­hem sa­mas suu­rus­jär­gus on kait­se­mi­nis­tee­riu­mi esin­da­ja sõ­nul va­ja veel maad juurde oman­da­da.

Laien­da­tud ohua­las­se jääb osa­li­selt ka lä­bi Ees­ti kul­gev Oan­du-Ik­la mat­ka­ra­da. Et se­da oleks või­ma­lik ka edas­pi­di aas­ta­ring­selt ka­su­ta­da, tä­his­ta­tak­se koos­töös RMK­ga al­ter­na­tiiv­ne trass, mi­da saab ka­su­ta­da lask­mis­te ajal.

Sood­la har­ju­tus­väl­ja rii­gi erip­la­nee­rin­gut ei ole al­ga­ta­tud, ku­na kait­se­mi­nis­tee­rium ei ole se­da et­te­pa­ne­kut jõud­nud veel va­lit­su­se­le esi­ta­da. Tuu­li Vors lau­sus, et kui se­da te­hak­se, järg­neb sa­ma­su­gu­ne prot­sess, na­gu on kesk­po­lü­goo­ni erip­la­nee­rin­gu pu­hul, kind­las­ti te­hak­se kesk­kon­na­mõ­ju st­ra­tee­gi­li­ne hin­da­mi­ne, mää­ra­tak­se või­ma­li­kud ühen­dus­ko­ri­do­rid kesk­po­lü­goo­nilt Sood­la har­ju­tus­väl­ja­le. Kait­sea­lus­te lii­ki­de in­ven­tuur või­ma­li­kel tras­si­del on teh­tud, hin­nang nen­de so­bi­vu­se koh­ta an­tak­se pla­nee­rin­gu käi­gus.

Na­gu laien­da­tud ohua­la­del, hak­kab ka har­ju­tus­väl­ja­del ole­ma tsi­vii­li­si­ku­tel õp­pe­te­ge­vu­se ajal lii­ku­mi­ne kee­la­tud, muul ajal on need ava­tud. Sel­le­ko­ha­ne in­fo pan­nak­se in­fo­tahv­li­te­le ala olu­li­se­ma­te sis­se­pää­su­de juur­de ning oma­va­lit­sus­te vee­bi­leh­te­de­le. Tuu­li Vors ar­vas, et ka Ani­ja val­la ko­du­le­hel võiks ol­la kesk­po­lü­goo­ni in­fo jaoks sar­na­ne link na­gu on Kuu­sa­lu, Kad­ri­na ja Ta­pa val­la leh­te­del.

VOLIKOGU LIIKMED KÜSISID

Kal­le Saar­mas soo­vis tea­da, kas ka­van­da­tav 6000 hek­ta­rit met­sa võe­tak­se ma­ha vaid kesk­po­lü­goo­nilt või on seal­hul­gas laien­da­tud ohua­lad.

Tuu­li Vors vas­tas, et 6000 hek­ta­rit raa­da­mis­mah­tu on pla­nee­rin­gus­se kir­ju­ta­tud ees­mär­gi­ga, et sel­les ula­tu­ses oleks või­ma­lik ala­le ehi­ta­da, kuid see ei tä­hen­da, et 6000 he­kat­ri ula­tu­ses te­hak­se la­ge­raiet: „Osa alast on ju­ba tä­na va­hel­du­mi­si la­ge või hõ­ren­da­tud, na­gu kait­se­väe väl­jaõp­peks va­ja­lik. 6000 hek­ta­ri raa­da­mist ma ei vä­lis­ta, aga pi­gem ei usu, et see järg­ne­va küm­ne aas­ta jook­sul kõik la­ge­daks võe­tak­se, sest se­da po­le ka kait­se­väel va­ja. Kuid see kõik jääb kesk­po­lü­goo­ni sis­se, ei lä­he laien­da­tud ohu­ala­des­se.“

Priit Raud­ki­vi kü­sis, kui­das saab ga­ran­tee­ri­da, et oma­ni­kud saa­vad maa võõ­ran­da­mi­se eest õig­la­se ta­su.

Mi­nis­tee­riu­mi esin­da­ja vas­tas, et õig­la­ne hind tu­le­neb kin­ni­sas­ja ava­li­kes hu­vi­des oman­da­mi­se sea­du­sest. Eel­mi­sest su­vest keh­ti­ma ha­ka­nud sea­dus sun­nib rii­ki maks­ma tu­ru­hin­nast 20 prot­sen­ti roh­kem, kui jõu­tak­se kok­ku­lep­pe­le: „Loo­mu­li­kult, kui kin­nis­tu väär­tus ei ole vä­ga suur, siis ei tun­du või­bol­la ka see 20 prot­sen­ti kel­le­le­gi õig­la­ne, kuid sea­du­se­ga on et­te näh­tud kin­del hin­da­mis­me­too­di­ka.“

Mar­gus Nõl­vak pä­ris, mil­lal tu­leb mi­nis­tee­rium tut­vus­ta­ma Sood­la har­ju­tus­väl­ja pla­nee­rin­gut.

Tuu­li Vors: „Ma ei jul­ge aja­tär­mi­nit öel­da, aga prot­sess on sel­li­ne, et te­hak­se es­kiis­la­hen­dus ja see pan­nak­se ava­li­ku­le väl­ja­pa­ne­ku­le koos kesk­kon­na­mõ­ju hin­da­mi­se tu­le­mus­te­ga. Loo­dan vä­ga, et see on sel­lel aas­tal.“

Veel soo­vis Mar­gus Nõl­vak tea­da, kas ka­van­da­ta­vad ohu­alad ja har­ju­tus­vä­li on kesk­po­lü­goo­ni jaoks pii­sa­vad või soo­vi­vad kait­se­jõud neid viie aas­ta pä­rast taas laien­da­da.

Ko­lo­nel Kalle Te­ras vas­tas, et aas­ta­ni 2026 roh­kem laien­da­mi­si plaa­nis ei ole, kau­gem aren­gu­ka­va on veel koos­ta­mi­sel ning mi­da­gi vä­lis­ta­da ei saa.

Vik­tor Kro­pat­šov tea­tas, et õp­pus­te ajal lõ­hu­ti Här­ma­ko­su teed ning kü­sis, kel­le poo­le peaks pöör­du­ma.

Kal­le Te­ras vas­tas, et tea­ta­da tu­leb nei­le, kes lõh­ku­sid. Kui po­le tea­da, kes te­gi, ta­suks tea­vi­ta­da kait­se­väe peas­taa­pi, seal­ne kor­ra­pi­da­ja teab, kes seal sõi­dab: „See on kesk­po­lü­goon, siin käi­vad kait­se­vä­gi ja Kait­se­liit. Kui mi­da­gi on lõ­hu­tud, lä­heb see kor­va­mi­se­le.“

Val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam kü­sis, kas kait­se­mi­nis­tee­rium näeb seo­ses Sood­la har­ju­tus­väl­ja ra­ja­mi­se­ga ka et­te min­geid abi­meet­meid, mis ai­ta­vad Ani­ja val­la inf­rast­ruk­tuu­ri või loo­dus­kesk­kon­da pa­ran­da­da.

Tuu­li Vors mär­kis, et se­ni­se prak­ti­ka ko­ha­selt on val­da­delt, kel­le ter­ri­too­riu­mil te­gut­se­tak­se, oo­da­tud et­te­pa­ne­kuid ning mi­nis­tee­rium va­lib neist väl­ja need, mis on seo­tud rii­gi­kait­se­ga ning neid toe­ta­tak­se. Ta lu­bas, et nii on ka Ani­ja val­la­ga ning üt­les, et üks va­riant on in­ves­tee­ri­da tee­des­se.

Sõ­nu­mi­too­jas on sa­mal tee­mal kir­ju­ta­tud 31. ok­toob­ril 2018 „Kait­se­väe kesk­po­lü­goo­ni laien­da­tak­se ohua­la­ga“ ja 13. veeb­rua­ril 2019 „In­fo­päev kesk­po­lü­goo­ni Tõ­res­ka lin­na­kus viis maao­ma­ni­ke selt­sin­gu moo­dus­ta­mi­se­ni“.

0

10. veeb­rua­ril Põl­vas toi­mu­nud Ees­ti meist­ri­võist­lus­tel maad­lu­ses saa­vu­ta­sid õed He­le­na Tru­ber ja Ne­le Tru­ber Raa­si­ku val­la Ki­vi­loo kü­last kumb­ki oma va­nu­sek­las­sis me­da­li.

16aas­ta­ne He­le­na Tru­ber sai ku­ni 50 ki­log­ram­mi kaa­lu­va­te nais­te va­ba­maad­lu­ses hõ­be­me­da­li, 17aas­ta­ne Ne­le Tru­ber kaa­lu­ka­te­goo­rias ku­ni 62 kg pronks­me­da­li. Ku­ni 50ki­lo­seid maad­le­jaid võist­les kolm, He­le­na Tru­ber alis­tas ühe vas­ta­se sel­ja­või­du­ga, fi­naa­lis tu­li vas­tu võt­ta kao­tus. Kaa­lu­ka­te­goo­rias ku­ni 62 kg võist­les ne­li maad­le­jat, Ne­le Tru­ber kao­tas kaks mat­ši, kuid kol­man­da või­tis.

Ne­le Tu­ber on va­ra­se­mast ka­he­kord­ne Ees­ti meis­ter ning võit­nud ka hõ­be­daid-pronk­se, He­le­na Tru­be­ri se­ni­ne pa­rim saa­vu­tus oli õpi­las­te Ees­ti meist­ri­võist­lus­te 3. koht. Tü­tar­lap­sed tree­ni­vad klu­bis Kor­rus3, Ne­le Tru­be­ri tree­ner on Mar­tin Pla­ser. He­le­na Tru­be­rit ja veel kah­te noort maad­le­jat tree­nib 16. märt­sil toi­mu­va­te Ees­ti ka­det­ti­de meist­ri­võist­lus­te jaoks Ne­le Tru­ber.

„Meie koos­töö He­le­na­ga on eri­li­ne, usun, et õde­de oma­va­he­li­ne si­de ai­tab kaa­sa pa­re­ma­te tu­le­mus­te saa­vu­ta­mi­se­le,“ sõ­nas Ne­le Tru­ber.

0

Veeb­rua­ris tü­his­tas rii­gi­han­ge­te vaid­lus­tus­ko­mis­jon Raa­si­ku val­la­va­lit­su­se 31. det­semb­ri 2018 ot­su­se val­la ha­ri­du­sa­su­tu­se­le toi­duai­ne­te tar­ni­ja leid­mi­seks. Han­ke esialg­se võit­ja ase­mel sõl­mi­tak­se le­ping tei­se fir­ma­ga.

Mul­lu 21. no­vemb­ril kuu­lu­tas Raa­si­ku val­la­va­lit­sus väl­ja rii­gi­han­ke val­la koo­li­de­le ja las­teae­da­de­le toi­duai­ne­te tar­ni­ja leid­mi­seks, pak­ku­mi­sed tu­li esi­ta­da 7. det­semb­riks. Ühi­ne aas­ta­ne han­ge Aru­kü­la koo­li ja las­teaia, Raa­si­ku koo­li ja las­teaia ning Pi­ka­ve­re koo­li-las­teaia köö­ki­de­le toi­du­kau­ba ost­mi­seks teh­ti kol­man­dat kor­da. Han­kes on ol­nud ka­hek­sa toi­dug­rup­pi, näi­teks pii­ma­too­ted, kui­vai­ned, lei­va- ja saia­too­ted, igas gru­pis on eral­di ni­me­ta­tud toi­duai­ned, mil­le­le han­kes osa­le­ja pi­di kir­ju­ta­ma ki­lo, liit­ri või tü­ki hin­na. Ka­hel eel­mi­sel aas­tal võis esi­ta­da pak­ku­mi­si iga­le osa­le eral­di, sel kor­ral han­get osa­deks ei la­hu­ta­tud, pak­ku­mi­ses tu­li ära mär­ki­da igas kau­bag­ru­pis too­dud kõi­gi kau­pa­de hin­nad ning ka kõi­gi too­de­te hind kok­ku.

Raa­si­ku val­la­va­lit­sus tun­nis­tas nel­jast pak­ku­jast edu­kaks ASi Pi­nus, kel­le pak­ku­mi­ne ko­gu toi­du­kor­vi­le oli 255,26 eu­rot. Han­kes osa­le­nud OÜ Sa­ni­tex esi­tas oma pak­ku­mi­se ta­ga­si­lük­ka­mi­se koh­ta rii­gi­han­ge­te vaid­lus­tus­ko­mis­jo­ni­se vaid­lus­tu­se ning nõu­dis val­la­va­lit­su­se ot­su­se keh­te­tuks tun­nis­ta­mist.

Val­la­va­lit­su­se han­ke- ja jä­re­le­val­ves­pet­sia­list Ree­li­ka Pir­son-Hein­loo sel­gi­tas, et Sa­ni­te­xi han­ke ajal esi­ta­tud pak­ku­mi­ne oli oda­vaim ehk 228,54 eu­rot, aga han­ke­do­ku­men­te vaa­da­tes sel­gus, et ühes osas oli too­de­te hin­nad va­les­ti kok­ku ar­ves­ta­tud: „Ne­mad kir­ju­ta­sid 16 eu­rot, aga te­ge­li­kult oli ko­gu­sum­ma 30 eu­rot. Veel mär­ka­si­me, et pär­mi ki­lo­hin­naks olid nad pak­ku­nud 1.24 eu­rot, mis tun­dus lii­ga ma­dal. Kir­ju­ta­sin Sa­ni­te­xi­le,  ning pa­lu­sin sel­gi­tust, mis fir­ma pär­mi nad pa­ku­vad, et see on nii odav.“

Mõ­le­ma as­ja koh­ta vas­ta­ti Sa­ni­te­xist, et te­gu on inim­li­ku ek­si­mu­se­ga ja teh­ti pa­ran­dus, pär­mi uueks hin­naks mär­gi­ti 13 eu­rot. Pak­ku­mi­se ko­gu­hin­na muu­tis Sa­ni­tex pä­rast pa­ran­da­mist 254,56 eu­ro­le. Kui­gi see oli en­di­selt kõi­ge ma­da­lam, ee­lis­tas val­la­va­lit­sus Pi­nu­se pak­ku­mist.

Ree­li­ka Pir­son-Hein­loo põh­jen­das: „Pak­ku­mi­ses on lu­ba­tud ar­vu­tus­lik vi­ga, kuid hin­du enam muu­ta ei või, Sa­ni­tex muu­tis pär­mi hin­da. Li­saks olid neil uue pak­ku­mi­se te­ge­mi­se ajal han­kes osa­le­nu­te teis­te pak­ku­ja­te hin­nad ju­ba tea­da, ku­na han­ke ava­mi­se jä­rel saat­si­me nei­le kõi­gi­le ko­mis­jo­ni pro­to­kol­li.“

Rii­gi­han­ge­te vaid­lus­tus­ko­mis­jon lei­dis, et Sa­ni­te­xi pak­ku­mi­ne vas­tas han­ke do­ku­men­ti­des esi­ta­tud tin­gi­mus­te­le, tun­nis­tas val­la­va­lit­su­se ot­su­se keh­te­tuks ning mõis­tis Sa­ni­te­xi ka­suks väl­ja rii­gi­lõi­vu 640 eu­rot.

Val­la­va­lit­su­se han­ke- ja jä­re­le­val­ves­pet­sia­list üt­les, ku­na tü­his­ta­ti edu­kaks pak­ku­jaks tun­nis­ta­mi­se ot­sus, mit­te han­ke­me­net­lus, sõl­mib val­la­va­lit­sus le­pin­gu OÜ­ga Sa­ni­tex ning eel­da­ta­valt hak­kab Sa­ni­tex val­la ha­ri­du­sa­su­tus­tes­se toi­duai­neid tar­ni­ma märt­si tei­ses poo­les. Se­ni tel­lib iga kool ja las­teaed oma köö­ki­des­se ise toi­duai­ned.

0

„Kui­gi ole­me väi­ke maa­kool, on mi­nu oo­tus, et pa­ku­me vä­ga kva­li­teet­set ha­ri­dust,“ üt­leb Raa­si­ku koo­li di­rek­tor REE­LI­KA TU­RI.

Mul­lu su­vel Raa­si­ku põ­hi­koo­li di­rek­to­riks va­li­tud Ree­li­ka Tu­ri sai sep­temb­ris juh­ti­da ka koo­li­ma­ja kõr­va­le ehi­ta­tud uue spor­di­hoo­ne. Sel­le aas­ta al­gu­sest on ta vä­he­malt kol­mel päe­val nä­da­las, pea­mi­selt pä­rast­lõu­nal, Raa­si­ku las­te­aias, kus on lap­se­puh­ku­se­le jää­nud di­rek­to­ri ko­hu­se­täit­ja.

„See on mi­nu jaoks pä­ris suur väl­ja­kut­se, alus­ha­ri­du­se­ga mul se­ni kok­ku­puu­det pol­nud,“ sõ­nab ta.

Ka­he asu­tu­se ju­hi­na soo­vib ta koo­li-las­teaia koos­tööd tõ­hus­ta­da: „Las­teaed peab ta­ga­ma las­te­le koo­li­või­me­ku­se, kool saab an­da ta­ga­si­si­det, mi­da sel­leks pa­re­mi­ni te­ha.“

KOOL MÕNUSAKS

Ree­li­ka Tu­ri ise­loo­mus­tab Raa­si­ku koo­li kui vä­ga ko­dust, ra­hu­lik­ku ja sõb­ra­lik­ku: „Kõi­ge suu­rem väär­tus on, et siin po­le ano­nüüm­sust, jõuan iga õpi­la­se ja te­ma loo­ni.“

Ta tun­nis­tab, et koo­li­ju­hi ko­ha­le as­tu­des oli val­mis, et uu­te­le idee­de­le võib ol­la vas­tu­meel­sust, kuid se­da pol­nud: „Mind võe­ti häs­ti vas­tu. Kui al­gu­ses ar­va­sin, et esi­me­sel aas­tal ei saa ma siin pal­ju oma plaa­ni­dest el­lu viia, pi­gem on va­ja ini­me­si veen­da, siis nad tu­le­vad kaa­sa pal­ju kii­re­mi­ni, kui loot­sin.“

Raa­si­ku kool on võt­nud suu­na sel­le­le, et muu­ta koo­li­päe­va kor­ral­dus õpi­la­se­sõb­ra­li­ku­maks ning aren­da­da õpe­ta­jaid. Hoo­le­ko­gu ja lap­se­va­ne­ma­te­ga on aru­ta­tud, mil­li­ne võiks ha­ri­du­se and­mi­ne Raa­si­kul ol­la viie aas­ta pä­rast.

„Pä­ris täp­selt ei tea, mil­li­ne see võiks ol­la, küll aga ta­ha­me, et koo­lis oleks mõ­nus – et hom­mi­kul koo­li tu­le­mi­ne ei oleks piin, ku­na on va­ja va­ra är­ga­ta, et koo­li­päev kät­keks eri­ne­vaid te­ge­vu­si õp­pi­mi­sest va­ba aja veet­mi­se­ni. Prae­gu ole­me veel kül­lalt­ki klas­si­ka­li­se mu­de­li juu­res, mil­le alu­sel on Ees­tis aas­ta­küm­neid õpe­ta­tud,“ mär­gib koo­li­juht.

Tun­nid al­ga­vad hom­mi­ku­ti kell 8.15, mis on Ree­li­ka Tu­ri hin­nan­gul lii­ga va­ra. See­tõt­tu on plaan lü­ka­ta tun­di­de al­gust pi­sut hi­li­se­maks. Li­saks püü­tak­se muu­ta koo­li­ruu­mi õpi­la­se­sõb­ra­li­ku­maks ning in­teg­ree­ri­da koo­li­päe­va roh­kem lii­ku­mist: „Meil on re­no­vee­ri­tud ma­ja. Al­gu­ses tun­du­sid puh­tad val­ged sei­nad ilu­sad, kuid õpi­las­tel po­le va­he­tun­ni ajal mi­da­gi te­ha. Ku­na meil on nu­ti­te­le­fo­ni­de ka­su­ta­mi­ne lõu­na­ni kee­la­tud, pea­me mi­da­gi ase­me­le pak­ku­ma.“

Õpe­ta­ja­te aren­gu­le on vii­ma­se poo­le aas­ta jook­sul pan­dud pä­ris pal­ju rõh­ku. See on di­rek­to­ri ar­va­tes olu­li­ne koo­li kon­ku­rent­si­või­me tõst­mi­seks. Ta on se­da meelt, et õpe­ta­ja peab suut­ma ka­su­ta­da kaas­aeg­seid õp­pe­mee­to­deid, et ta­ga­da õpi­las­te­le kaa­saeg­ne ha­ri­dus. Ta on kü­las­ta­nud oma õpe­ta­ja­te tun­de, veeb­rua­ris käis iga õpe­ta­ja ka­he oma kol­lee­gi tun­di­des, 22. märt­sil lä­heb igaüks ter­veks päe­vaks Ees­tist va­balt va­li­tud koo­li, kus vaat­leb vä­he­malt kol­me tun­di ja vest­leb juht­kon­na­ga. Di­rek­tor sel­gi­tab, et ees­märk on tuua Raa­si­ku­le tead­mi­si Ees­ti eri koo­li­dest, ta ise on poo­le aas­ta jook­sul konk­reet­se­te prob­lee­mi­de pu­hul käi­nud kol­lee­gi­delt ko­ge­mu­si saa­mas küm­ne­kon­nas koo­lis. Kui õpe­ta­ja­te koo­so­le­kul ilm­nes, et ühe sis­se­rän­da­ja pe­rest lap­sel ei ede­ne õp­pi­mi­ne nii häs­ti kui võiks, min­di koos kol­me õpe­ta­ja­ga Lil­le­kü­la güm­naa­siu­mis­se uu­ri­ma, kui­das seal sa­ma tee­ma­ga te­ge­le­tak­se. Raa­si­ku õpe­ta­jad käi­sid tun­nis, kus oli üks õpi­la­ne Sri Lan­kast, üks Bra­sii­liast, üks Mol­do­vast.

TEADMISTE HANKIMINE ISUÄRATAVAKS

Ideaal­ne kool on Ree­li­ka Tu­ri mee­lest sõb­ra­lik, kuid sa­mas nõud­lik, seal on ta­sa­kaal töö ja lõ­bu va­hel ning ai­ne­te õpe­ta­mi­ne on va­hend õpi­la­se aren­da­mi­seks. Ta toob näi­teks, et es­ma­täh­tis ei ole saa­da aja­loo­tun­nis tea­da, mil­lal toi­mus Esi­me­ne maail­ma­sõ­da – kui­gi õp­pep­rot­ses­si käi­gus võiks see meel­de jää­da – olu­li­sem on, et laps õpiks aru saa­ma, on ol­nud eri mõ­ju­ga aja­loo­sünd­mu­sid ning os­ka­ma ot­si­da nen­de koh­ta in­fot.

„Et in­fot ot­si­da, peab ole­ma ai­mu, mi­da ot­sid. Ar­va­tak­se, et tead­mi­si ei ole enam va­ja, kuid tead­mi­sed on vä­ga olu­li­sed, tead­mis­te­ta po­le ana­lüü­si­või­met, ei os­ka võr­rel­da ega in­fot sün­tee­si­da. Kuid tead­mis­te han­ki­mi­ne peab ole­ma esi­ta­tud vii­sil, mis on lap­se jaoks isuä­ra­tav. In­fo on liht­salt pro­dukt, mis jääb niiöel­da tren­ni käi­gus kül­ge,“ ar­vab di­rek­tor.

Raa­si­ku koo­lis ka­su­ta­ti sel­list õp­pe­mee­to­dit näi­teks lu­me­lin­na ehi­ta­mi­sel, kus õpi­ti pro­jek­ti juh­ti­ma. Ku­na tee­ma oli sea-aas­ta, tut­vu­ti tun­di­des eel­ne­valt Hii­na ka­lend­ri­ga, va­li­ti üks loom, uu­ri­ti sel­le oma­du­si, koos­ta­ti plaan, kui­das se­da ha­ka­tak­se ehi­ta­ma, mõel­di lä­bi või­ma­li­kud prob­lee­mid. Pä­rast ehi­ta­mist ana­lüü­si­ti klas­sis, kui­das läks, kas tek­kis konf­lik­te, miks, kas kõik pla­nee­ri­tu läks täi­de ja nii eda­si.

Ka kõik tei­sed koo­liü­ri­tu­sed on di­rek­to­ri sõ­nul ka­van­da­tud sel­li­selt, et need ka õpe­tak­sid. Näi­teks va­ba­rii­gi aas­ta­päe­va tä­his­ta­ti mä­lu­män­gu­ga, kus olid Ees­ti-tee­ma­li­sed kü­si­mu­sed.   

KASVAVAD KOOL JA LASTEAED

Möö­du­nud õp­peaas­tal oli Raa­si­ku koo­lis 188 õpi­last, tä­na­vu on 205. Di­rek­to­ri sõ­nul elab kool üs­na suu­res ruu­mi­kit­si­ku­ses ning lä­hiaas­ta­tel kas­vab õpi­las­te arv kind­las­ti veel.

„Klas­sid on lii­ga täis, meil po­le või­ma­lik lau­du klas­si­ka­lis­test ri­da­dest muud­moo­di pai­gu­ta­da. Kaa­saeg­ne koo­li­kesk­kond peaks ole­ma sel­li­ne, kus tu­led klas­sist väl­ja ja saad õp­pi­da mõ­nes nur­ga­ke­ses, kus on too­lid-pin­gid. Meie ma­jas sel­leks ruu­mi ei ole, po­le üh­te­gi nur­ka, ku­hu pan­na dii­va­neid, lu­ge­mis­pe­sa­sid, pat­ju,“ tõ­deb Ree­li­ka Tu­ri.

Ta li­sab, et ka Raa­si­ku laste­aias on jär­je­kord uk­se ta­ga, hä­das­ti oleks va­ja üht sõi­me­rüh­ma juur­de.

0

Ees­ti sün­ni­päe­val, 24. veeb­rua­ril Es­to­nia teat­ris toi­mu­nud kont­ser­dil „Jäl­jed“ te­gi kaa­sa ka Keh­ra güm­naa­siu­mi 2. klas­si õpi­la­ne Kris­ten Nor­den.

Noor­me­he ema Rii­na Nor­den üt­les, et jaa­nua­ri al­gu­ses nä­gi Kris­te­ni va­nem vend Kei­jo-Jo­hann Nor­den va­ba­rii­gi aas­ta­päe­va eten­dus­se las­te osa­täit­ja­te ot­si­mi­se tea­det. Ku­na Kris­ten on ema sõ­nul jul­ge ja ta­hab esi­ne­da, ot­sus­ta­ti min­na proo­vi­ma. Cas­tin­gul käis um­bes sa­da­kond last, igaü­he­ga rää­gi­ti pi­sut jut­tu ja pil­dis­ta­ti.

„Mi­nult kü­si­ti, mi­da ma Ees­ti­le soo­vin ja muid as­ju. Soo­vi­sin, et Ees­til ei ju­huks mi­da­gi hal­ba, et Ees­ti ja meie ini­me­sed elak­sid kaua,“ rää­kis Kris­ten Nor­den.

Paar nä­da­lat hil­jem tea­ta­ti, et ta on va­li­tud „Jäl­ge­des“ osa­le­va 14 lap­se hul­ka. Proo­vid al­ga­sid veeb­rua­ri al­gu­ses. Esi­mes­tes proo­vi­des kat­se­tas la­vas­ta­ja Hend­rik Toom­pe­re, mil­lis­tes­se rol­li­des­se kee­gi so­bib ning siis, ot­sus­ta­ti, mi­da kee­gi hak­kab kont­sert-eten­du­ses te­ge­ma.

„Proo­vi­de käi­gus teh­ti osa st­see­ne lü­he­maks, la­va­list lii­ku­mist muu­de­ti mi­tu kor­da, mõ­ne lap­se osa jäi lõ­puks pä­ris väi­ke­seks. Kris­ten sai la­val ol­la pä­ris pal­ju, te­gi kaa­sa nel­jas-viies st­see­nis,“ ju­tus­tas Rii­na Nor­den.

Keh­ra koo­li­poiss oli la­val näi­teks ko­he kont­ser­di al­gu­ses, kus lap­sed te­gid lu­me­le jäl­gi, sa­mu­ti ka tü­lis­tee­nis lu­me­lük­ka­mi­se üle.

Koos las­te­ga olid proo­vi­des ka näit­le­jad Es­ter Pa­ju­soo, Hel­gi Sal­lo, Vol­de­mar Kus­lap, Tõ­nu Kark ja Tõ­nis Nii­ne­mets.

Rii­na Nor­den: „Kõik näit­le­jad olid vah­vad ja suht­le­sid las­te­ga pal­ju. Esi­me­ses proo­vis oli Es­ter Pa­ju­soo ase­mel Ita Ever. Ku­na ta kö­his, kü­sis Kris­ten te­malt, kas ta ik­ka ra­vib end, võ­tab roh­tu ja joob teed. Järg­mi­ses­se proo­vi võt­tis Kris­ten ise näit­le­ja jaoks kö­ha­tab­le­tid kaa­sa, kar­tis, et on äk­ki unus­ta­nud roh­tu võt­ta. Aga järg­mi­sel kor­ral Ita Eve­rit enam pol­nud, oli­gi hai­geks jää­nud, te­da asen­das Es­ter Pa­ju­soo.“

Proo­ve teh­ti mit­mes ko­has, alus­ta­ti Draa­ma­teat­ri väi­ke­ses saa­lis, see­jä­rel har­ju­ta­ti Draa­ma­teat­ri suu­res saa­lis, siis va­hel­du­mi­si Es­to­nia väi­ke­ses ja suu­res saa­lis. Kui­gi sõ­na­list rol­li oli vä­hes­tel, oli Rii­na Nor­de­ni sõ­nul las­tel üs­na ras­ke, ku­na proo­vi­pe­riood oli lü­hi­ke ja in­ten­siiv­ne, har­ju­ta­ti  eri­ne­va­tel la­va­del ja la­va­list lii­ku­mist teh­ti mi­tu kor­da rin­gi: „Vii­mas­tel päe­va­del kest­sid proo­vid hi­li­sõh­tu­ni ning vä­si­nud las­tel pol­nud liht­ne meel­de jät­ta, mil­li­ne va­riant har­ju­ta­tud lii­ku­mis­test on õi­ge ning jäl­gi­da, et see ka or­kest­ri­muu­si­ka­ga kla­piks. Las­tel oli suur vas­tu­tus, aga nad olid vä­ga tub­lid.“

Ka la­vas­ta­ja Hend­rik Toom­pe­re oli jää­nud vä­ga ra­hu­le ja ja­gas las­te­le oht­ralt kii­du­sõ­nu. Pre­si­dent Kers­ti Kal­ju­laid läks pä­rast eten­dust la­va­le, tä­nas kõi­ki osa­täit­jaid ja po­see­ris koos nen­de­ga pilt­ni­ke­le.

Kris­ten Nor­den kin­ni­tas, et kui­gi va­he­peal olid proo­vid vä­si­ta­vad, sai ka pu­ha­ta ning kõik toi­mu­nu oli vä­ga äge: „Mõ­nus tun­ne oli, mul­le meel­dib rah­va ees esi­ne­da. Alus­ta­sin Keh­ras, la­vad on läi­nud ai­na suu­re­maks ja olen saa­nud ka te­le­ris­se.“

Eel­mi­sel aas­tal osa­les ta TV3 ta­len­di­kon­kur­sil „Väi­ke­sed hiig­la­sed“, järg­mi­se­na näeb te­da sel ree­del, 8. märt­sil ETVs „Lau­lu­ka­rus­sel­li“ ase­mel alus­ta­val lau­lu­võist­lu­sel „Täh­te­de la­va“, ku­hu va­li­ti mul­lu Har­ju­maa Lau­lu­lap­se kon­kur­silt.

0

Kõr­ve­maa mat­ka- ja suu­sa­kes­ku­ses sel­gu­sid 16. veeb­rua­ril Har­ju­maa tä­na­vu­sed meist­rid suu­sa­ta­mi­se va­ba­teh­ni­kas.

Ku­ni 12aas­tas­te tüd­ru­ku­te 1,5 ki­lo­meet­ri pik­ku­sel dis­tant­sil saa­vu­tas Anett Lii­sa Parts (Amb­la Spor­dik­lu­bi) Ani­ja val­last aja­ga 4.13,0 mi­nu­tit 2. ko­ha. Li­se­te So­lei­ni­kov (Aeg­vii­du Spor­dik­lu­bi) oli aja­ga 5.42,8 mi­nu­tit seits­mes. Pois­te seas sai Mar­ti Par­ve Ani­ja val­last sa­mu­ti 7. ko­ha (4.38,7). 13-14aas­tas­test tüd­ru­ku­test tu­lid Aeg­vii­du neiud An­na-Lii­sa Lei­ten  (Amb­la SK) 4. ko­ha­le (4.13,4) ja He­le­na Raa­va (Aeg­vii­du SK) 6. ko­ha­le (4.34,9).

15-16aas­tas­te nei­du­de 3 ki­lo­meet­ri pik­ku­sel dis­tant­sil saa­vu­tas 2. ko­ha An­ni Jõe Kuu­sa­lu val­last (Kol­ga­kü­la SK Ra­da) tu­le­mu­se­ga 9.29,3 mi­nu­tit.

Nais­te sa­ma pi­kal dis­tant­sil sai Mar­ju Tem­pel 4. ko­ha (8.54,4), Mar­je Ott (mõ­le­mad Aeg­vii­du SK) 6. ko­ha (9.19,5), An­ni Jõe 7. ko­ha (9.29,3) ja Ai­ve Mõt­tus Kuu­sa­lu val­last 9. ko­ha (9.52,0). 1965-1974 sün­di­nud nais­te seas an­dis Mar­ju Tem­pe­li aeg 3. ko­ha ning Mar­je Ott tu­li üle 55 aas­tas­te nais­te seas maa­kon­na meist­riks. Nais­te 5 ki­lo­meet­ris sai Mar­ju Tem­pel 3. ko­ha (15.29,8) ja Ai­ve Mõt­tus 6. ko­ha (18.38,4).

Ku­ni 13-14aas­tas­te pois­te 3ki­lo­meet­ri­sel dis­tant­sil tu­li Lau­rits Rüt­man (Aeg­vii­du SK) aja­ga 9.44,6 mi­nu­tit nel­jan­daks ja Evar Saul Kuu­sa­lu val­last (Kuu­sa­lu kesk­kool) viien­daks (9.46,1). 15-16aas­tas­test noor­mees­test saa­vu­tas Ek­ke Tõnn Rüt­man (Aeg­vii­du SK) 2. ko­ha (8.10,1), Joo­nas La­tik Kuu­sa­lu val­last (spor­dik­lu­bi CFC) 3. ko­ha (8.26,8) ja Joo­nas Pik­ka (Aeg­vii­du SK) 4. ko­ha (9.20,7).

Mees­te 5 ki­lo­meet­ris sai Ind­rek Lill­soo (SK Keh­ra Kä­si­pall) Ani­ja val­last 8. ko­ha (13.32,6) ja Ris­to Rand­maa (OK Põr­gu­põh­ja) Raa­si­ku val­last 9. ko­ha (13.40,7). 1975-1984 sün­di­nud mees­te seas an­dis Ris­to Rand­maa tu­le­mus 3. ko­ha, Ind­rek Lill­soo tu­li kol­man­daks aas­ta­tel 1965-1974 sün­di­nud mees­te hul­gas. 1955-1964 sün­di­nud mees­test tu­li Teet Kal­las­te Kuu­sa­lu val­last 4. ko­ha­le (14.51,7) ning 1954 ja va­rem sün­di­nud mees­test saa­vu­tas Tar­mo Tem­pel (Aeg­vii­du SK) Ani­ja val­last Har­ju­maa meist­ri­tiit­li (15.57,5).

0

Va­ba­rii­gi aas­ta­päe­va­le pü­hen­da­tud vas­tu­võ­tul 22. veeb­rua­ril Keh­ra güm­naa­siu­mis an­dis Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu asee­si­mees Peep Kask Tiiu Tris­ber­gi­le üle val­la au­ko­da­ni­ku tun­nis­tu­se ning tee­ne­te­mär­gid Mai­re ja Rain Laht­met­sa­le.

Tiiu Tris­ber­gi­le omis­ta­ti au­ni­me­tus suu­re pa­nu­se eest val­la ha­ri­du­se­lu eden­da­mi­sel Ani­ja alg­koo­li ju­hi­na, Ani­ja mõi­sa­komp­lek­si hoid­mi­se ja säi­li­ta­mi­se ning Ees­ti riik­lu­se hoid­mi­se eest Ani­ja Muin­sus­kait­se Selt­si liik­me­na.

Tun­nus­tust vas­tu võt­tes tä­nas värs­ke au­ko­da­nik oma ko­gu­kon­da ja kaas­tee­li­si, eri­ti õpe­ta­ja Lii­vi Sii­li ning tü­tart ja väi­meest. Ta sel­gi­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et Lii­vi Siil tu­li 1990. aas­tal Ani­ja koo­li muu­si­kaõ­pe­ta­jaks ning oli te­ma­ga koos seal 12 aas­tat ku­ni koo­li sul­ge­mi­se­ni: „Ta oli Ani­ja koo­lis vä­ga hea kol­leeg ja mõt­te­kaas­la­ne.“

1997 ni­me­ta­ti aas­ta­tel 1990-2002 Ani­ja alg­koo­li ju­ha­ta­ja töö­ta­nud Tiiu Tris­berg Ees­ti aas­ta õpe­ta­jaks. Õpe­ta­ja­na töö­tas ta kok­ku 40 aas­tat, Ani­ja koo­li sul­ge­mi­se jä­rel ka Aru­kü­la wal­dorf­koo­lis ja Kos­ti­ve­re koo­lis, kus töö­tas pen­sio­ni­le jää­mi­se­ni 2011. aas­tal.

Tiiu Tris­berg usub, et Ani­ja mõi­sa säi­li­mi­se­le ai­tas kaa­sa koo­li te­gut­se­mi­ne mõi­sas. Li­saks peab ta vä­ga olu­li­seks ko­gu­kon­na võist­lust sel­le eest, et 2000. aas­tal ei müü­dud mõi­sa­komp­lek­si vä­lis­maa äri­me­he­le: „Ko­ha­li­kel peab ole­ma koht, mis toob el­lu mi­da­gi ilu­sat, kas või par­gis ja­lu­ta­mi­se või mõ­ne kont­ser­di näol. Et me ei peaks jäl­le, na­gu ku­na­gi, käi­ma üm­ber mõi­sa ja ee­malt vaa­ta­ma, mi­da sak­sad seal tee­vad. Mul on vä­ga hea meel, et Ani­ja mõis jäi mei­le al­les ja re­no­vee­ri­tak­se. See on kui pärl ke­set kü­la, kul­tuu­ri ja vaim­su­se koht.“

Eel­mi­sel aas­tal kut­sus Tiiu Tris­berg, kel­le lap­se­põlv möö­dus Si­be­ris, en­di­sed saa­tu­se­kaas­la­sed Keh­ras­se ning tut­vus seal Ees­ti Kuns­tia­ka­dee­mia tu­den­gi­te­ga, kes olid aas­ta va­rem käi­nud eks­pe­dit­sioo­nil kü­la­des, ku­hu 1949. aas­tal Ees­ti pe­re­sid küü­di­ta­ti. Neil on plaan te­ha film Si­be­ris kas­va­nud las­te mä­les­tus­test ning kut­su­sid möö­du­nud ke­va­del järg­mi­se­le rei­si­le ka Tiiu Tris­ber­gi.

„Mi­nu jaoks olid need küm­me päe­va just­kui hin­ge­ko­su­tav ja mi­ne­vik­ku mee­nu­tav pal­ve­rän­nak. Si­be­ris­se jäid mu lap­se­põlv ja mõ­ned lä­he­da­sed, olin 16, kui sealt ta­ga­si tu­lin. Sain en­das sel­gust, tean, et elus tu­leb lei­da po­si­tiiv­set ja an­deks an­da. Sain käia oma ku­na­gi­ses koo­lis, koh­tu­sin ka ühe Ha­kas­sia tüd­ru­ku­ga, en­di­se koo­liõe­ga,“ rää­kis ta.

0

Ees­ti Va­ba­rii­gi 101. aas­ta­päe­va tä­his­ta­mi­sel ree­del, 22. veeb­rua­ril Keh­ra güm­naa­siu­mi saa­lis an­dis Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam To­la­ram Gru­pi oma­ni­ku­le Son­ny As­wa­ni­le üle tam­me­pui­dust tä­nu­plaa­di. Plaa­dil on Ees­ti Va­ba­rii­gi pronk­sist vapp, mil­le val­mis­tas skulp­tor Ai­var Sim­son.

Val­la­va­nem rää­kis, et Son­ny As­wa­ni on suu­re sü­da­me­ga mees, kes koos oma pe­re ja sõp­ra­de­ga võt­tis 24 aas­tat ta­ga­si üle Keh­ra pa­be­ri­te­ha­se ning on sel­les­se li­gi vee­rand sa­jan­di jook­sul in­ves­tee­ri­nud 135 mil­jo­nit eu­rot, mil­lest 70 mil­jo­nit eu­rot on in­ves­tee­ri­tud kesk­kon­naa­las­tes­se pro­jek­ti­des­se. To­la­ram Grup­pi kuu­luv Keh­ra te­ha­se oma­nik Ho­ri­zon Pulp&Pa­per eks­por­dib too­dan­gut roh­kem kui 70 rii­ki ning on sel­le ar­vu poo­lest Ees­tis eks­por­töör num­ber 1.

„Suur tä­nu Ar­vi Ka­ro­tam, suur tä­nu Ani­ja vald, mi­nu ar­mas Keh­ra! Pal­ju õn­ne, ar­mas Ees­ti!“ üt­les Son­ny As­wa­ni, kes on üht­la­si Ees­ti Va­ba­rii­gi au­kon­sul Sin­ga­pu­ris, au­hin­da vas­tu võt­tes ees­ti kee­les.

Ar­vi Ka­ro­tam sel­gi­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et val­la­va­lit­sus soo­vis tä­na­da edu­kat et­te­võt­jat pa­nu­se eest Ani­ja val­la ja ko­gu­kon­na toe­ta­mi­se eest: „Meie ko­hus on väär­tus­ta­da ini­me­si, kes on meie val­la hea käe­käi­gu eest seis­nud. Son­ny As­wa­ni on se­da tei­nud aas­taid, kuid siin po­le te­da va­rem vää­ri­li­selt tun­nus­ta­tud. Val­la­va­lit­su­se sõ­num on, et et­te­võt­lus on meie val­la jaoks olu­li­ne – või­me vaid et­te ku­ju­ta­da, mis oleks või­nud Keh­ra lin­nast saa­da, kui To­la­ram Group po­leks te­hast käi­vi­ta­nud.“

To­la­ram Grupp pa­ni Keh­ra pank­ro­tis­tu­nud te­ha­se 1995. aas­tal käi­ma nel­ja kuu­ga. Son­ny As­wa­ni on mee­nu­ta­nud, et Ees­ti va­lit­sus pa­lus Sin­ga­pu­ri in­ves­to­ri­tel vaa­da­ta, kas on või­ma­lik ju­ba kolm aas­tat loo­tu­se­tus sei­sus ol­nud te­has taas töö­le pan­na. Kui­gi To­la­ram Gru­pil ei ol­nud tsel­lu­loo­si- ja pa­be­ri toot­mi­se ko­ge­must, usu­ti, et õi­ge juh­ti­mi­se ja hä­da­va­ja­li­ke in­ves­tee­rin­gu­te­ga suu­de­tak­se te­has käi­vi­ta­da.

Ar­vi Ka­ro­tam mär­kis, et prae­gu saa­vad tsel­lu­loo­si- ja pa­be­ri­te­ha­ses tööd Ani­ja val­la roh­kem kui 300 ela­nik­ku, keh­ra­la­sed töö­ta­vad seal põlv­kon­da­de kau­pa: „Te­has on ha­ka­nud jär­jest roh­kem pa­nus­ta­ma ka ko­gu­kond­lik­ku te­ge­vus­se – nad on ala­ti väl­jas Keh­ra päe­va­del, toe­ta­vad meie kä­si­pal­lik­lu­bi ja val­la mit­meid üri­tu­si.“

Ak­tu­sel õn­nit­le­ti ka Keh­ra güm­naa­siu­mi õp­pea­la­ju­ha­ta­jat Ka­ja Sa­ra­puud ja Ani­ja mõi­sa pro­jek­tee­ri­mi­sel abiks ol­nud Fre­di-Ar­man Tomp­si, kes päl­vi­sid pre­si­den­dilt Val­ge­tä­he tee­ne­te­mär­gi, ning riik­li­ku spor­di elu­tööp­ree­mia päl­vi­nud Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu lii­get ja SA Ani­ja Val­la Spor­di­maailm nõu­ko­gu esi­meest Too­mas Tõ­ni­set.

Ani­ja val­la­va­ne­ma ja vo­li­ko­gu asee­si­me­he Peep Ka­se vas­tu­võ­tul esi­ne­sid se­ga­koor Han­ni­jög­gi, Ani­ja val­la ja Aeg­vii­du se­ga­rah­va­tant­su­rüh­ma liik­med ning Ees­ti Rah­vus­mees­koor. Vas­tu­võ­tu vi­deo­sal­ves­tus on täis­pik­ku­ses näh­tav val­la ko­du­le­hel.