Kolmapäev, 23. mai 2018
Autorid Posts by Külli Koppelmaa

Külli Koppelmaa

1575 POSTS 0 ARVAMUSED

0

„Kolm on pa­rem kui null,“ lau­sus Keh­ra koh­vi­ku­te­päe­va idee au­tor KAT­RIN ROO­ME­RE.

Esi­me­ne ko­du­koh­vi­ku­te­päev oli Keh­ras ema­de­päe­val, 13. mail. Koh­vi­kuid ei ava­tud en­ne­lõu­nal kell 11 siis­ki ko­duõue­des, vaid kaks olid rah­va­ma­ja juu­res, neid pi­da­sid koo­li­noo­red. Kol­mas, kus MTÜ Ing­Ver nai­sed küp­se­ta­sid pann­koo­ke, oli Keh­ra ai­da ees.

Kui­gi vä­ga pik­ki jär­je­kor­di ne­li tun­di kest­nud koh­vi­ku­te­päe­va müü­gi­koh­ta­des ei tek­ki­nud, jät­kus ost­jaid pi­de­valt kõi­gi­le. Pea­mi­selt tul­di aju­tis­tes­se koh­vi­ku­tes­se pe­re­de­ga.

Pa­ga­ri­na töö­tav Kaie Un­te­ra rää­kis, et koh­vi­kut te­ha ei soo­vi­nud, ku­na küp­se­tab na­gu­nii viiel päe­val nä­da­las, kuid tu­li mee­lel­di uu­dis­ta­ma, mi­da seal pa­ku­tak­se: „To­re, et noo­red tee­vad. Mul­le koh­vi­ku­te­päe­vad vä­ga meel­di­vad, Aru­kü­la koh­vi­ku­te­päe­val käin ala­ti. Seal on need ko­duõue­des ning ise­gi kor­ter­ma­ja­de juu­res.“

Keh­ra esi­me­se koh­vi­ku­te­päe­va kor­ral­da­ja Kat­rin Roo­me­re rää­kis, et idee on tal ju­ba aas­taid mee­les mõl­ku­nud ning kui see ühel ööl taas meel­de tu­li, saa­tis kul­tuu­ri­kes­ku­se ju­ha­ta­ja­le kir­ja kü­si­mu­se­ga, mi­da koh­vi­ku­te­päe­va mõt­test ar­vab: „Mul oli plaan te­ha see ae­da­des, na­gu on Aru­kü­las, Aeg­vii­dus ja Ko­sel. Aga ku­na ko­he oli Keh­ra rah­va­ma­jas tu­le­mas ema­de­päe­va kont­sert, ar­vas El­vis Hru­pa, et need kaks as­ja võiks ühen­da­da. Ka edas­pi­di võib koh­vi­ku­te­päe­va mõ­ne üri­tu­se­ga si­du­da, miks mit­te näi­teks folk­loo­ri­fes­ti­va­lil ava­da koh­vi­kud ko­duae­da­des.“

Keh­ra koo­li ko­kan­dus­kur­su­se koh­vik
Kõi­ge rik­ka­li­kum va­lik oli rah­va­ma­ja sis­se­pää­su kõr­va­le püs­ti­ta­tud pop-up koh­vi­kus – suu­re tel­gi all as­kel­da­sid koos ju­hen­da­ja Kat­rin Roo­me­re­ga küm­me­kond noort – Keh­ra güm­naa­siu­mi ko­kan­du­se va­lik­kur­su­se „Mi­na ja toit mi­nu üm­ber“ õpi­la­sed 10. ja 11. klas­sist.

„Esi­me­sed tun­nid kursusest olid teo­ree­ti­li­sed, rää­ki­sin toi­du­hü­giee­nist ja ter­vis­li­kust toi­tu­mi­sest. Pak­ku­sin veel mit­meid tee­ma­sid, aga lap­sed üt­le­sid, et ta­ha­vad süüa te­ha, ja nen­de soo­vil läk­si­me teoo­ria­tun­di­dest rut­tu üle prak­ti­ka­le,“ sel­gi­tas õpe­ta­ja.

Esi­me­se koh­vi­ku­ko­ge­mu­se said va­lik­kur­su­se noo­red möö­du­nud nä­da­lal koo­li ke­vad­kont­ser­di ajal. Seal­ses­se koh­vi­kus­se val­mis­ta­ti koo­li­tun­di­des muf­fi­neid, pav­lo­vaid, rull­bisk­vii­ti, või­lei­va­tor­ti ja ki­lu­või­lei­bu. Ko­du­koh­vi­ku­te­päe­val osa­le­sid ko­kan­dus­kur­su­se 20 neiust-noor­me­hest um­bes poo­led. Sel kor­ral val­mis­tas igaüks mi­da­gi ko­dus ise­seis­valt. Eel­ne­valt le­pi­ti kok­ku, kes mi­da teeb, et koh­vi­kus oleks pak­ku­da nii soo­last kui ma­gu­sat. Koh­vi­ku­lett sai rik­ka­lik – seal oli suit­su­ka­na ja lõ­he­ga kor­vi­ke­si, muf­fi­neid, või­lei­bu, vahv­leid, ka­nee­li­saiu ja ra­bar­be­ri­koo­ki, eri­ne­vaid küp­si­seid, pul­ga­koo­ke ja -kom­me. Et vä­li­koh­vi­kus­se tu­li­ja­te­le pak­ku­da ka toe­ka­mat söö­ki, te­gi Kat­rin Roo­me­re ku­ke­see­ne­pü­ree­sup­pi pee­ko­ni­ga ja mu­na­nuud­leid ka­na­ga.
„Vä­ga pa­la­va il­ma tõt­tu oli esial­gu kõi­ge me­nu­kam jää­ti­se­kok­teil, kuid os­te­ti kõi­ke,“ rõõ­mus­tas Lau­ra Res­tov, kes oli üks koh­vi­ku­pi­da­ja­test.

„Lap­sed olid vä­ga te­gu­sad, tub­lid ja leid­li­kud. Joo­nis­ta­sid raud­tee­jaa­mast krii­ti­de­ga koh­vi­ku­ni noo­led rek­laa­mi­ga ning kui va­he­peal sai mi­da­gi ot­sa, jook­sid poo­di. Kü­si­ti, kas ta­ha­me koh­vi­kut lah­ti hoi­da ka ema­de­päe­va­kont­ser­di ajal, kuid sel­leks ajaks pol­nud meil pea­le soo­ja toi­du enam mi­da­gi al­les,“ ju­tus­tas Kat­rin Roo­me­re.

Oma koh­vi­ku­ga olid Keh­ra esi­me­sel koh­vi­ku­te­päe­val väl­jas ka koo­li­tüd­ru­kud TRII­NU FROSS ja KA­TA­RII­NA KILK.

Oma koh­vi­ku­ga olid Keh­ra esi­me­sel koh­vi­ku­te­päe­val väl­jas ka koo­li­tüd­ru­kud TRII­NU FROSS ja KA­TA­RII­NA KILK.

Ka­he sõb­ran­na koh­vik
Güm­naa­siu­mi­noor­te suu­re tel­gi kõr­va­le olid laua­ke­se üles sead­nud kaks 9. klas­si tüd­ru­kut – Trii­nu Fross Keh­ra ja Ka­ta­rii­na Kilk Ala­ve­re koo­list.
„Nä­gi­me kuu­lu­tust, Ka­ta­rii­na pak­kus väl­ja, et võik­si­me osa­le­da, mi­na olin nõus, see on ju to­re mõ­te,“ sõ­nas Trii­nu Fross.

Tüd­ru­kud on sõb­ran­nad ja mõ­le­ma­le meel­dib küp­se­ta­da, käi­vad koos ka Soh­vi­kus head toi­tu nau­ti­mas, kuid kahekesi po­le küp­se­ta­nud. Ka koh­vi­ku­päe­vaks val­mis­ta­sid küp­se­ti­si kumb­ki oma ko­dus. Pea­mi­selt pak­ku­sid nad Keh­ra esi­me­sel koh­vi­ku­te­päe­val ma­gu­sat: vahv­leid, be­seed, šo­ko­laa­di- ja lai­mi­koo­ki, pisut ka soo­last, juus­tu­pul­ki.

„Be­seed on mi­nu fir­ma­roog. Ku­na sel­lest al­les­jää­nud mu­na­kol­la­sed oli va­ja ära ka­su­ta­da, te­gin ka lai­mi­koo­ki,“ sel­gi­tas Ka­ta­rii­na Kilk.

„Mi­na taht­sin kind­las­ti küp­se­ta­da vahvleid ja koo­ki. Vahv­leid oleks või­nud ol­la roh­kem, need said rut­tu ot­sa,“ li­sas Trii­nu Fross.

Kui­gi koh­vi­ku­te­päe­va et­te­val­mis­tu­seks ja seal osa­le­mi­seks ku­lus ko­gu ilus nä­da­la­va­va­he­tus, oli see tüd­ru­ku­te hin­nan­gul se­da väärt.

„Eel­mi­sel aas­tal pi­da­si­me koos tut­ta­va­ga Aeg­vii­dus ko­du­koh­vi­kut. Seal­sel koh­vi­ku­te­päe­val on­ koh­vi­kud ava­tud ko­duae­da­des ja nen­de üm­ber. Vä­ga to­re, et ka Keh­ras lõ­puks koh­vi­ku­te­päev kor­ral­da­ti. Osa­võt­jaid või­nuks ol­la roh­kem, aga esi­me­se kor­ra koh­ta on hea see­gi,“ ar­vas Trii­nu Fross.

Ai­da pann­koo­gi­koh­vik
Keh­ra ai­da ees küp­se­ta­sid In­ga Koit­la ja Ve­ro­ni­ka Si­li­vask pann­koo­ke. Neid pa­ku­ti nii soo­la­seid ehk sin­gi­täi­di­se­ga kui ka ma­gu­said ehk pann­koo­ke moo­si­ga.

„Esi­me­ne laar tai­nast on ot­sas, se­da oli kolm liit­rit, ko­he tee­me uue,“ üt­les In­ga Koit­la, kui nel­ja­tun­ni­ne koh­vi­ku­te­päev oli um­bes poo­le peal.
Ai­da­koh­vi­kus oli mõel­dud ka sel­le­le, et kü­las­ta­jad saak­sid soo­jal päe­val nau­ti­da mõ­nu­sat ärao­le­mist – li­saks pin­ki­de­le-lau­da­de­le oli seal ka peh­me­maid-mu­ga­va­maid is­tu­mi­s­alu­seid.

„Siin on vä­ga mõ­nus,“ kii­tis abi­kaa­sa, tüt­re ja äm­ma­ga kõi­gis kol­mes koh­vi­kus käi­nud Peep Kask.

Ta li­sas: „Aga edas­pi­di võiks kat­se­ta­da lau­päe­va, siis on Kon­su­mi ja Gros­si poed ning turg ümb­rus­kon­na kü­la­de ini­me­si täis.“

Te­ma abi­kaa­sa ema Kül­li­ke He­ris kinnitas: „Mi­na käin lau­päe­vi­ti poes kolm-ne­li tun­di, sest näen siis Keh­ras ini­me­si, ke­da mui­du koh­tan har­va. Ta­haks nen­de­ga vei­di lo­bi­se­da, sel­leks oleks vä­ga hea ku­sa­gil vä­li­koh­vi­kus is­tu­da. Pea­le Soh­vi­ku Keh­ras sel­leks koh­ta po­le­gi, siin oleks ideaal­ne.“

Su­vi­sed pann­koo­gi­päe­vad ko­du­se­mas su­ve­koh­vi­kus on vä­ga hea mõ­te, kas ­või kord kuus, ar­vas ka Kat­rin Roo­me­re. In­ga Koit­la lu­bas, et su­veõh­tu­ti ava­tak­se aeg-ajalt ai­da­koh­vik ning kor­ral­da­tak­se ka pann­koo­gi­hom­mi­kuid. Esi­me­ne koh­vi­kuõh­tu on sel lau­päe­val, 19. mail.

0

Lau­päe­val, 5. mail toi­mu­sid El­vas Ees­ti meist­ri­võist­lu­sed murd­maa­jook­sus.

Kuu­sa­lu spor­dik­lu­bi lii­ge, Kol­ga koo­li 5. klas­si õpi­la­ne Ma­riann Lui­se Trill­järv või­tis U14 va­nu­sek­las­sis kuld­me­da­li.
12aas­ta­ne Ma­riann Lui­se Trill­järv või­tis 1 ki­lo­meet­ri dis­tant­si aja­ga 3.36 mi­nu­tit. Kok­ku osa­les sel­les jook­sus 27 tüd­ru­kut. Ees­ti vast­se meist­ri tree­ner on Il­vard Ee­rik­soo.

Kuu­sa­lu spor­dik­lu­bist osa­le­sid Ees­ti murd­maa­jook­su meist­ri­võist­lus­tel ka 3 noor­meest.

Ku­ni 20aas­ta­te noor­te 3 ki­lo­meet­ri dis­tant­sil sai 17aas­ta­ne Egert Gah­ler aja­ga 11.47 mi­nu­tit 15. ko­ha.

Ku­ni 18aas­tas­te sa­ma pi­kal dis­tant­sil tu­li 16aas­ta­ne Kaur Taal 11. ko­ha­le (11.11 mi­nu­tit) ning ku­ni 16aas­tas­te noor­mees­te 2 ki­lo­meet­ri pik­ku­sel jook­su­ra­jal sai 14aas­ta­ne Ro­met Vii­si­tamm 23. ko­ha (7.51 mi­nu­tit).

0

Sel nä­da­lal ko­li­tak­se Ala­ve­re las­teaed tüh­jaks, ku­na tu­le­val nä­da­lal al­gab sü­gi­se­ni kes­tev ka­pi­taal­re­mont.

Ani­ja val­la­va­lit­sus tun­nis­tas Ala­ve­re las­teaia re­no­vee­ri­mis­han­ke 5 pak­ku­mu­se seast edu­kaks OÜ Su­la­ne ja OÜ Triaad ühis­pak­ku­mi­se 558 104 eu­rot. Hind on tun­du­valt kal­lim, kui oli ar­ves­ta­tud – val­laee­lar­ves ka­van­da­ti Mõm­mi­la re­no­vee­ri­mi­seks koos pro­jek­tee­ri­mi­se ja oma­ni­ku­jä­re­le­val­ve ku­lu­de­ga 432 000 eu­rot. Sel­lest 185 610 eu­rot eral­das KIK las­teae­da­de ener­gia­tõ­hu­su­se ja taas­tu­ve­ner­gia ka­su­tu­se eden­da­mi­se meet­mest.

Val­la ehi­tuss­pet­sia­list Vil­jo Leis sel­gi­tas, et val­laee­lar­ves olev sum­ma oli pla­nee­ri­tud hoo­ne ener­gia­tõ­hu­sa­maks muut­va­te­le töö­de­le. Pro­jek­tee­ri­mi­se käi­gus li­san­dus hä­da­va­ja­lik­ke töid, mi­da alg­selt ei ol­nud ka­van­da­tud. Ta li­sas, et las­te­aia re­no­vee­ri­mi­ne lä­heb veel ku­lu­ka­maks, ku­na mõist­lik on ära te­ha ka li­sa­tööd, mi­da ehi­tus­han­kes esial­gu ei ol­nud – vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­to­ru­de va­he­tus, põ­ran­da­te re­mont, uued si­seuk­sed. Koos nen­de­ga on Mõm­mi­la re­no­vee­ri­mi­se ku­lud 683 112 eu­rot. See­ga on ee­lar­ves puu­du 251 112 eu­rot.

„Val­la­va­lit­sus esi­tas vo­li­ko­gu­le li­saee­lar­ve eel­nõu – ku­na Ani­ja mõi­sa re­no­vee­ri­mi­seks ka­van­da­tud ra­ha sel aas­tal va­ja ei lä­he, teeb val­la­va­lit­sus et­te­pa­ne­ku suu­na­ta see ra­ha Ala­ve­re las­teaia ehi­tus­se,“ lau­sus Vil­jo Leis.

Val­la­vo­li­ko­gu me­net­leb li­saee­lar­vet nel­ja­päe­val, 17. mail toi­mu­val is­tun­gil. Kui val­la­va­lit­su­se et­te­pa­nek saab vo­li­ko­gu toe­tu­se, alus­ta­tak­se Mõm­mi­la re­no­vee­ri­mis­töö­de­ga järg­mi­sel nä­da­lal. Re­mon­di käi­gus soo­jus­ta­tak­se 1966. aas­tal ehi­ta­tud ja küm­me aas­tat hil­jem juur­dee­hi­tu­se saa­nud las­teaia vä­lis­sei­nad ja pöö­ning, va­he­ta­tak­se väl­ja küt­te­süs­teem, pai­gal­da­tak­se soo­jus­ta­gas­tu­se­ga ven­ti­lat­sioo­ni- ja ja­hu­tus­süs­teem, re­no­vee­ri­tak­se elekt­ri­süs­teem ja val­gus­tus, pai­gal­da­tak­se ku­lu­jäl­gi­mis- ja au­to­maa­ti­ka­süs­tee­mid ning päi­ke­se­pa­nee­lid. Suu­re­ma ener­gia­tõ­hu­su­se saa­vu­ta­mi­seks tõs­te­tak­se las­teaia­ma­ja ak­nad paar­küm­mend sen­ti­meet­rit väl­ja­poo­le soo­jus­tu­se ta­sa­pin­da.

„Te­hak­se ka si­se­vii­mist­lust – uuen­da­tak­se sein­te ja la­ge­de värv ning osa põ­ran­da­kat­teid. Ma­jas jääb vaid paa­r ruu­mi, köök ja võim­le­mis­saal, mis nõua­vad suu­re­maid üm­be­r­ehi­tus­töid ja jää­vad prae­gu te­ge­ma­ta,“ sõ­nas ehi­tuss­pet­sia­list.

Al­ga­va re­mon­di tõt­tu on Ala­ve­re las­teaia lõ­pu­pi­du ju­ba kol­ma­päe­val, 16. mail. Järg­mi­sel päe­val alus­ta­tak­se ruu­mi­de tüh­jaks te­ge­mist ning suur ko­li­mis­päev on ree­del, 18. mail.

„Pa­lu­si­me sel päe­val kõi­gil va­ne­ma­tel või­ma­lu­sel lap­sed ko­ju jät­ta. Lap­sed, ke­da ko­ju jät­ta po­le või­ma­lik, saa­vad sel päe­val ol­la õpe­ta­ja­te jä­re­le­val­ve all koo­li­ma­jas,“ lau­sus las­teaia di­rek­tor Eda-Mai Tam­mis­te.

Ala­ve­re kool on üks koht, mil­le ruu­me las­teaed 31. ok­toob­ri­ni kest­va re­mon­di ajal on võimalus ka­su­ta­da: „Prae­gu käib lap­se­va­ne­ma­te seas kü­sit­lus, kas ja mis pe­rioo­diks saa­vad nad lap­sed ko­ju jät­ta. Ole­neb las­te ar­vust, kas ma­hu­me prae­gu ära üks­nes koo­li või pea­me ühe rüh­ma ava­ma ka rah­va­ma­jas.“

Ala­ve­re Mõm­mi­la kol­mes rüh­mas käib 40 last, koo­li­ma­jas saab las­teaed õp­peaas­ta lõ­pu­ni rüh­ma­ruu­miks ka­su­ta­da kuns­tik­las­si ning ma­ga­mis­toaks ter­vi­se­punk­ti. Sin­na ma­hub ku­ni 15 last. Kui paa­ril järg­mi­sel nä­da­lal on las­teaias käi­jaid roh­kem, ava­tak­se tei­ne rühm se­niks rah­va­ma­jas, ku­ni kool lä­heb su­ve­va­hea­ja­le. Au­gus­tis ma­hu­vad kõik las­teaia­lap­sed koo­li­maj­ja, sep­temb­ris-ok­toob­ris tu­leb las­teaial ol­la nii koo­lis kui rah­va­ma­jas.

Eda-Mai Tam­mis­te kin­ni­tu­sel on ena­mik lap­se­va­ne­maid suh­tu­nud aju­tis­tes­se eba­mu­ga­vus­tes­se mõist­valt, kui­gi on ka neid, kes ar­va­sid, et kui lap­si po­le ku­sa­gi­le pai­gu­ta­da, tu­leks re­mont ära jät­ta: „Sel ju­hul ter­vi­sea­met ilm­selt sul­geb las­teaia, sest ole­me ju­ba saa­nud et­te­kir­ju­tu­se, ku­na meie val­gus­tus ei vas­ta nor­mi­de­le ja ko­ri­do­ri põ­ran­dad on eba­ta­sa­sed. Usun, et hea ees­mär­gi ni­mel koos­tööd te­hes saa­me kõi­ki­de lap­se­va­ne­ma­te soo­vi­de­ga ar­ves­ta­da. Loo­mu­li­kult ei või me ke­da­gi sun­di­da ko­ju jää­ma. See on liht­salt meie­pool­ne pal­ve, sest läh­tu­me eel­kõi­ge las­test ning nen­de tur­va­li­su­sest.“

Li­saks ko­li­mis­fir­ma­le on ree­deks ap­pi pa­lu­tud ka val­la re­mon­di­mees ja lap­se­va­ne­mad. Koo­li ja las­teae­da viiak­se vaid hä­da­pä­ra­sed as­jad, suu­rem osa ka edas­pi­di va­ja­mi­ne­vast mööb­list la­dus­ta­tak­se Ala­ve­re en­di­ses ol­me­hoo­nes. Las­teaia al­gu­sae­ga­dest pä­rit ka­pid lä­he­vad prü­gi­mäe­le, pä­rast re­mon­ti os­te­tak­se las­teae­da ena­mus uut mööb­lit. SEB pan­gast paa­ril eel­mi­sel aas­tal an­ne­tu­se­na saa­dud kon­to­ri­möö­bel an­tak­se Aeg­vii­du koo­li­le. Las­te voo­deid koo­li ja rah­va­ma­ja va­het tas­si­ma ei pea, Laag­ri Ves­ki­tam­mi las­teaiast saa­di aju­ti­seks ka­su­ta­mi­seks kerg­voo­did.

0

Ap­ril­lis al­ga­s Keh­ras üle mit­me aas­ta taas ees­ti kee­le kur­su­s – üks kord nä­da­las raa­ma­tu­ko­gus, kor­ra­ga 4 tun­di, kok­ku 10 kor­ral. Kur­suse­le pää­se­sid 10 ini­mest, kes va­li­ti kee­le­tes­ti­de põh­jal, eel­da­ti A2 ehk alg­ta­se­mel kee­leos­kust. Kur­su­se lõ­puks peaks osa­le­ja­te ta­se ole­ma B1 – os­kus mõis­ta ja su­hel­da tut­ta­val tee­mal, osa­ta koos­ta­da liht­sa­mat teks­ti ees­ti kee­les.

Osa­le­jad kur­sus­e eest maks­ma ei pea, kor­ral­dab MTÜ Koos­töö­ko­da all te­gut­sev va­ba­ha­ri­dus­kool KOIT.

„Va­ba­ha­ri­dus­kool KOIT on 2001. aas­tast Ees­ti Va­ba­ha­ri­dus­lii­du lii­ge. Ole­me saa­nud pak­ku­da meie ini­mes­te­le aas­ta­te jook­sul mit­meid ta­su­ta koo­li­tu­si,“ üt­les Koos­töö­ko­ja ju­ha­tu­se lii­ge Ly­dia Kruus­mann.

Tä­na­vu on KOIT kor­ral­da­nud mo­ti­vat­sioo­ni ja al­ga­tus­või­me ning ene­se­tead­lik­ku­se aren­gu koo­li­tuse. Ees­ti kee­le õpe on sel aas­tal kol­mas kur­sus. Kee­le­kur­su­sed olid vii­ma­ti aas­taid ta­ga­si. Tä­na­vu­sed koo­li­tu­sed ra­has­ta­tak­se In­no­ve kau­du prog­ram­mist „Prio­ri­teet­se­te võt­me­pä­de­vus­te aren­da­mi­ne 2018-2020“, mil­le üks foo­kus on võõr­keel­teos­ku­sel.

KOIT rek­laa­mis ees­ti kee­le kur­su­st Keh­ra te­ha­ses, ha­ri­du­sa­su­tus­tes, Fa­ce­boo­ki le­hel ja tea­de­tahv­lil, grupp sai rut­tu täis.

„Mõ­ne­le hu­vi­lis­e­le pi­di­me ko­he ära üt­le­ma, sest tun­nis­ta­sid, et nad ei os­ka sõ­na­gi ees­ti keelt,“ lau­sus Koos­töö­ko­ja koo­li­tus­juht Kel­ly Kruus­mann.
Kir­jas veel 40 ko­ha­lik­ku ini­mest, kes on ees­ti kee­le õp­pi­mi­sest hu­vi­ta­tud. „Oleks va­ja ka al­ga­ja­te kur­su­st, oma kesk­kon­nas, näi­teks Keh­ra te­ha­ses, rää­gi­vad kõik ena­mas­ti ve­ne kee­les. Nii on igal pool, kus on suur osa­kaal muu­keel­se­tel ini­mes­tel.“

Ly­dia Kruus­man­ni sõ­nul võib In­no­ve kau­du saa­da prio­ri­teet­se­te võt­me­pä­de­vu­se aren­da­mi­se prog­ram­mist ees­ti kee­le õp­peks veel toe­tust ju­hul, kui mõ­ni tei­ne part­ne­ri­test koo­li­tu­sest loo­bub: „Ole­me mõel­nud, et uu­ri­me ka muid või­ma­lu­si, näi­teks in­te­grat­sioo­ni sih­ta­su­tu­sest.“

Kel­ly Kruus­mann on se­da meelt, et ve­ne­las­te­le ja muu­dest rah­vus­test ees­ti kee­le õp­pi­jai­le võiks Keh­ras ol­la kee­le prak­ti­see­ri­mi­seks suht­lus­grupp või klu­bi, mis käiks koos näi­teks raa­ma­tu­ko­gus, kus va­ba­ha­ri­dus­kool viib prae­gu kee­le­kur­sust lä­bi: „Kee­le­klu­bi koh­ta on kü­si­nud ka kur­sus­el osa­le­jad. Kuid sel­leks peab ole­ma eest­ve­da­ja. Va­ba­ha­ri­dus­koo­li jaoks on prae­gu­ne vaid üks koo­li­tus mit­mest. Pea­le­gi eel­dab kee­lek­lu­bi pä­de­va pe­da­goo­gi eest­ve­da­mist, et sel­lest oleks ka ka­su.“

Ap­ril­lis 20aas­ta­seks saa­nud MTÜ Koos­töö­ko­da te­gut­ses aas­taid Ani­ja mõi­sas, nüüd oma ruu­mid puu­du­vad, kuid Ly­dia Kruus­man­ni sõ­nul ei tä­hen­da see koo­li­tus­te kor­ral­da­mi­sest loo­bu­mist.

„Ko­gu­me jõu­du, ot­si­me uu­si või­ma­lu­si ja plaa­ni­me koo­li­tus­te kor­ral­da­mi­se­ga jät­ka­ta. Se­da enam, et meie koo­li­tus­te vas­tu on hu­vi ka väl­jast­poolt Ani­ja val­da, mo­ti­vat­sioo­ni ja ene­sea­ren­gu koo­li­tu­sel osa­les ka Raa­si­ku, Kuu­sa­lu ja Rae val­la ini­me­si,“ mär­kis ta.

0

Keh­ra kä­si­pal­li­mees­kond kao­tas Ees­ti tä­na­vus­te meist­ri­võist­lus­te fi­naal­see­ria Põl­va Ser­vi­ti vas­tu 3:0 ning saa­vu­tas 2. ko­ha. Nel­jan­dat aas­tat jär­jest või­tis meist­ri­tiit­li Põl­va Ser­vi­ti. Sa­ma on suut­nud va­rem vaid HC Keh­ra, kes tu­li Ees­ti meist­riks 4 kor­da jär­jest aas­ta­tel 1993-1996.

Kol­me või­du­ni toi­mu­nud fi­naal­see­ria esi­me­ne mäng pee­ti Põl­vas 8. mail. Sel­le või­tis ko­du­mees­kond 29:25 (12:11). Keh­ra mees­kon­na pa­ri­ma­na vis­kas Dmõt­ro Jan­kovs­ki 7 vä­ra­vat. Mees­kon­na peat­ree­ner Kau­po Lii­va kom­men­tee­ris pä­rast män­gu: „Sel­lis­tes män­gu­des po­le liht­ne ol­la ta­gaa­ja­ja osas, aga meie­ga nii juh­tus. Mõ­le­ma poo­la­ja al­gu­ses jäi meil puu­du kan­na­tu­sest – taht­si­me lii­ga kii­reid la­hen­du­si ja nii need vead tu­lid.“

Tei­ses män­gus, mis toi­mus 10. mail Keh­ras, tu­li ko­du­mees­kon­nal vas­tu võt­ta 15:24 (5:12) kao­tus. Mees­kon­na pa­ri­ma­te­na vis­ka­sid Mi­ki­ta Jer­maše­vi­tš ja Ind­rek Nor­mak 3 vä­ra­vat. Kau­po Lii­va kom­men­tee­ris: „Ser­vi­ti oli kait­ses vä­ga hea, meie rün­na­kul vä­ga keh­vad. Ko­ha­ti tun­du­si­me täies­ti pea­ta, män­gi­jad suut­sid el­lu viia vaid vä­hest osa kok­ku­le­pi­tust.“

Pü­ha­päe­val, 13. mail taas Põl­vas toi­mu­nud mäng jäi fi­naal­see­ria vii­ma­seks, ku­na ka sel­le või­tis Ser­vi­ti 28:19 (16:8). Keh­ra poo­lel olid vii­ma­ses fi­naal­män­gus täp­se­mad Mi­ki­ta Jer­maše­vi­tš 6 ja Dmõt­ro Jan­kovs­ki 5 vä­ra­va­ga.

Ees­ti meist­ri­võist­lus­tel hõ­be­me­da­li saa­vu­ta­nud HC Keh­ra/Ho­ri­zon Pulp&Pa­per mees­kon­da kuu­lu­sid Mikk Aas­maa, Jaan Kau­ge, Ant­ti Ro­gen­baum, Sii­mo Tä­na­vots, Mar­tin Ne­rut, Ind­rek Nor­mak, Da­vid Mam­po­ria, Ing­mar Ka­suk, Vi­ta­li Se­men­kov, Mih­hail Kašu­ba, Sig­mar Seer­mann, Mi­ko­la Naum, Mar­ten Mitt, Rai­ner Seer­mann, Ab­del Dja­lil Mac­hou, An­ton Bo­rovs­ki, Dmõt­ro Jan­kovs­ki, Ta­nel Vilks, Kas­par Lees, Ser­gio-Sil­ver Kree­gi­maa, Mi­ki­ta Jer­maše­vi­tš, tree­ne­rid Kau­po Lii­va ja Mart Raud­sepp, mees­kon­na esin­da­jad Me­rit Pül­se, Re­ne Kaa­lo ja Priit Pa­jus. Keh­ra mees­kon­na va­sa­kää­re­män­gi­ja Kas­par Lees va­li­ti in­ter­ne­ti­hää­le­tu­sel meist­ri­lii­ga süm­bool­ses­se koos­sei­su.

0

HC Keh­ra D2 klas­si (sün­di­nud 2006 ja noo­re­mad) poi­sid võit­sid Ees­ti kä­si­pal­li­meist­ri­võist­lus­tel hõ­be- ja tüd­ru­kud pronks­me­da­li.

Tü­tar­las­te pa­ri­mad sel­gu­sid mai­kuu esi­me­sel nä­da­la­va­he­tu­sel. Meist­ri­võist­lus­tel osa­lesid 6 nais­kon­da, võist­lu­sed toi­mu­sid ka­hes eta­pis – esi­me­ne etapp oli 17.-18. märt­sini Keh­ras, tei­ne 5.-6. maini Pa­di­sel. Kõik võist­kon­nad män­gi­sid oma­va­hel kaks kor­da.

Ees­ti meist­riks tu­li 20 punk­ti ko­gu­nud Re­val-Sport/Tal­lin­na Spor­di­kool Re­val-Sport/Kop­li (14 punk­ti) ning HC Keh­ra nais­kon­na ees (10 punk­ti). Pronks­me­da­li võit­nud Keh­ra nais­kon­nas män­gi­sid Kat­rin Ari­ke, Sand­ra Saa­res­tik, Kar­men Vaik­saar, Su­san Soik­ka, Len­na Lii Kuusk­la, Dia­na Me­re, Gre­te Kukk, Lau­ra-Li­set­te Vilks, Do­lo­res Tši­ži­ko­va, Kä­di­ly Han­nus ja Alis­sa Ku­tšu­mo­va. Nen­de tree­ner on Ind­rek Lill­soo. Keh­ra nais­kon­na pa­ri­maks män­gi­jaks va­li­ti Sand­ra Saa­res­tik.

HC Keh­ra D2 klas­si poi­sid koos tree­ner IND­REK LILL­SOO­GA.

HC Keh­ra D2 klas­si poi­sid koos tree­ner IND­REK LILL­SOO­GA.

D2 va­nu­sek­las­si pois­te võist­kon­di osa­les Ees­ti meist­ri­võist­lus­tel 16. Võist­lus toi­mus ka­hes lii­gas, esi­me­ses lii­gas võist­le­sid 8 tu­ge­va­mat, tei­ses üle­jää­nud 8 võist­kon­da. Esi­me­se eta­pi män­gud toi­mu­sid jaa­nua­ris Keh­ras ja Viim­sis, tei­se eta­pi män­gud I lii­ga­le olid 11.-13. mail Vil­jan­dis, II lii­ga män­gud sa­mal ajal Aru­kü­las.

Ees­ti meist­riks tu­li HC Pär­nu, järg­ne­sid HC Keh­ra ja HC Tal­las. Tei­sel eta­pil või­tis HC Keh­ra kõik män­gud, kuid ku­na esi­me­se eta­pi män­gud ei ol­nud läi­nud nii häs­ti, saa­di kok­ku­võt­tes 2. koht.

HC Keh­ra hõ­be­me­da­li­võist­kon­nas män­gi­sid Mar­tin Kik­kas, Os­kar Luks, De­nis Vi­nog­ra­dov, Hend­rik Lill­soo, Ste­ner Si­rel, And­reas On­na, Sil­var Sa­lu­mäe, De­nis Leo­ke, And­reas Kot­kas, Mar­tin Le­pik ja Gre­gor Jaa­nus, nen­de tree­ne­rid on Ind­rek Lill­soo ja Mart Raud­sepp. De­nis Leo­ke va­li­ti võist­lus­te pa­ri­maks vä­ra­va­va­hiks.

0

Paa­si­ku koer­te­mõi­sa oma­nik VIL­JAR KROHV soo­vib ku­na­gi­ses mõi­sa­par­gis ava­da 2. juu­nil tam­meal­lee.

Viis aas­tat ta­ga­si Paa­si­ku mõi­sa­komp­lek­si ost­nud Vil­jar Krohv, kes koos elu­kaas­la­se Re­na­ta Mõt­le­pi­ga kas­va­tab seal hus­ky­sid ning kor­ral­dab koe­ra­mat­ku, sai aas­ta-paar ta­ga­si Ani­ja val­lalt 10 aas­taks ta­su­ta ren­di­le ko­du kõr­val asu­va ku­na­gi­se mõi­sa­par­gi ning ka­vat­seb võ­sas­tu­nud ko­hast te­ha kau­ni hool­da­tud ala. Pro­jek­ti „Ees­ti 100 tam­me“ raa­mes soo­vib ta sin­na ra­ja­da ka tam­meal­lee.

Eel­mi­sel lau­päe­val, 12. mail olid Paa­si­kul par­gia­la võ­sast pu­has­ta­mi­seks tal­gud, tu­le­val lau­päe­val, 19. mail on ka­vas sin­na is­tu­ta­da 20 tam­me. Tam­meal­lee on plaa­nis pi­du­li­kult ava­da 2. juu­nil.

Eel­tööd on teh­tud
Vil­jar Krohv os­tis Paa­si­ku mõi­sa­komp­lek­si Ani­ja val­lalt 5 aas­tat ta­ga­si. Mõi­sa pea­hoo­ne, mis asus par­gi ser­vas, po­le säi­li­nud, sa­mu­ti ka se­pi­ko­da ja vii­na­köök ning üks ka­hest tee­ni­ja­ma­jast, küll aga on al­les üks tee­ni­ja­ma­ja, mis on re­no­vee­ri­tud elu­ma­jaks, sa­mu­ti kaks ai­ta ja laut.

Suu­rem osa ku­na­gi­sest mõi­sa­par­gist müü­gil ol­nud komp­lek­si ei kuu­lu­nud, vaid on eral­di kin­nis­tu, mile omanik on Ani­ja val­d. Ku­na asub prae­gu­se koer­te­mõi­sa kõr­val, taot­les Vil­jar Krohv sel­le ren­di­le.

„See oli nii võs­sa kas­va­nud, et ei pää­se­nud lä­bi ega saa­nud kor­ra­li­kult nii­ta. Mi­nu plaan on võs­sa kas­va­nud ala kor­da te­ha ja ha­ka­ta hool­da­ma, et siin oleks taas ilus mõi­sa­park, kus võiks ha­ka­ta näi­teks pul­mat­se­re­moo­niaid lä­bi vii­ma, kor­ral­da­da fo­to­ses­sioo­ne koer­te­ga,“ ju­tus­tab Vil­jar Krohv.

Ta li­sab: „Mul­le see koht vä­ga meel­dib. Kui üm­ber­rin­gi on la­ge­dad põl­lud, siis see park on suur­te puu­de­ga ümb­rit­se­tud.“

Kui koer­te­mõi­sa oma­nik kuu­lis „Ees­ti 100 tam­me“ akt­sioo­nist, tek­kis soov sel­les osa­le­da: „Mõt­le­sin ju­ba am­mu, et par­ki võiks ra­ja­da tam­meal­lee või pa­lis­ta­da teeää­re tam­me­de­ga. Mõ­ned tam­med on, aga vä­he. Tõe­näo­li­selt oli siin ku­na­gi hoo­pis pär­naal­lee, kuid mi­nu jaoks süm­bo­li­see­ri­vad just tam­med mõi­sa­te omaaeg­set võim­sust.“

Um­bes kuu ae­ga ta­ga­si võt­tis Vil­jar Krohv ühen­dust „Ees­ti 100 tam­me“ kor­ral­dus­toim­kon­na­ga. Sealt lu­ba­ti kan­da Paa­si­ku tu­le­va­ne tam­meal­lee pro­jek­ti raa­mes ra­ja­ta­va­te tam­mi­ku­te in­te­rak­tiiv­se­le kaar­di­le, se­ni po­le se­da veel teh­tud. Ka ei ole se­da kir­jas veel Ees­ti rii­gi juu­be­li­kin­gi­tu­se­na mõel­dud tam­mi­ku­te le­hel, kuid Paa­si­ku tam­meal­lee ra­ja­mi­ne on ala­nud. Möö­du­nud lau­päe­val teh­ti ära suur osa et­te­val­mis­tus­tööst – mõi­sa­park pu­has­ta­ti haa­va­võ­sast.

„Abi­li­si oli vä­hem, kui loot­si­me – meie Fa­ce­boo­ki le­hel pa­ni end esial­gu kir­ja roh­kem hu­vi­li­si, aga tu­li küm­me­kond täis­kas­va­nut ning ka lap­si. Ilm­selt oli ilm lii­ga ilus. Pea­mi­selt tu­lid ap­pi meie en­di sõb­rad ja tut­ta­vad, kuid olid ka ühed võõ­rad ini­me­sed Kei­la-kan­dist. Oli tõ­si­ne töö­päev, lõu­nast ku­ni õh­tul seits­me­ni, sai­me teh­tud peaae­gu kõik, mi­da plaa­ni­si­me. Maad peab veel na­tu­ke si­lu­ma, aga see po­le enam nii suur töö, kui oli puu­de väl­ja juu­ri­mi­ne,“ rää­gib Vil­jar Krohv.

Oo­da­tak­se is­tu­ta­mis­tal­gu­te­le
Um­bes 100 meet­ri pik­ku­se tam­meal­lee is­tu­ta­mi­ne on ka­vas sel lau­päe­val. Al­lee al­gab koer­te­mõi­sa sis­se­sõi­du­tee ää­rest ning kul­geb par­gist dia­go­naa­lis lä­bi suu­na­ga mõi­sa en­di­se pea­hoo­ne asu­ko­ha poo­le. Ku­na tam­me­sid soo­vi­ta­tak­se is­tu­ta­da li­gi­kau­du 10 meet­ri pik­kus­te va­he­de­ga, ma­hub sin­na um­bes 20 tam­me.

„Pä­ris par­gi ühest ot­sast tei­se al­lee ei tu­le. Par­gis on õn­neks säi­li­nud ka mõi­saaeg­seid põ­lis­puid, va­nad vaht­rad, neid me uue al­lee tar­beks oh­ver­da­da ei ta­ha,“ sel­gi­tab Vil­jar Krohv.

Osa tam­meis­ti­kuid, mi­da par­ki is­tu­ta­da, kae­vab ta oma maalt, osa saab Keh­rast Par­gi tä­na­va­le Ani­ja Lü­li­ti ajal ra­ja­tud puh­kea­la juu­rest. Neid käi­di koos val­laar­hi­tek­ti In­ga Vai­nu­ga va­li­mas ja tal­gu­päe­vaks toob Vil­jar Krohv stikud Keh­rast Paa­si­ku­le. Täp­sem in­fo tam­me­de is­tu­ta­mi­se koh­ta pan­nak­se lä­hia­jal Paa­si­ku koer­te­mõi­sa Fa­ce­boo­ki-le­he­le.

Et­te­pa­nek tul­la Paa­si­ku­le tam­me­sid is­tu­ta­ma teh­ti Keh­ra güm­naa­siu­mi abi­tuu­riu­mi­le, kas nad saa­vad ja soo­vi­vad tul­la, po­le veel tea­da. Vil­jar Krohv kin­ni­tab, et kõik hu­vi­li­sed, kes ta­ha­vad Ees­ti Va­ba­rii­gi juu­be­li­le pü­hen­da­tud tam­meal­lee ra­ja­mi­ses osa­le­da, on lau­päe­val Paa­si­ku­le oo­da­tud.

„Is­tu­ta­me tam­med ära, hil­jem tee­me nen­de va­he­le tee­ra­ja. Ilm­selt on va­ja sel­leks tuua tu­ge­va­mat pin­nast, üks­nes ro­hu sis­se ra­ja­ke­se tal­la­mi­sest ei pii­sa,“ lau­sub ta.

0

„Kui se­da ruu­mi nä­gin, tead­sin – see on meie näi­te­män­gu jaoks na­gu ru­si­kas sil­maau­ku,“ üt­les Keh­ra rah­va­ma­ja näi­te­rin­gi la­vas­ta­ja SIR­JE PÕ­LEN­DIK.

Ree­del, 4. mail esie­ten­dus Keh­ra ait-kui­va­tis Ind­rek Harg­la kri­mi­näi­dend „Tes­ta­men­di­täit­jad“. Väi­ke ai­da­saal oli rah­vast täis, ko­du­se näi­te­ringi uut tük­ki oli vaa­ta­mas pool­sa­da ini­mest. Pü­ha­päe­val toi­mu­nud tei­sel eten­du­sel oli li­gi­kau­du 20 vaa­ta­jat, enam-vä­hem sa­ma pal­ju oli ka nä­da­la­päe­vad va­rem toi­mu­nud kont­rol­le­ten­du­sel.

Kui­gi te­gu on mõr­va­loo­ga, kut­sus tut­ta­va­te har­ras­tus­näit­le­ja­te vah­va esi­ne­mi­ne saa­lis esi­le ka nae­ru­pah­va­kuid. Pä­rast eten­dust tä­na­ti osa­li­si lil­le­de­ga.
„Too­res oli, eri­ti tei­ne vaa­tus, nõuab veel sis­se­män­gi­mist,“ kom­men­tee­ris la­vas­ta­ja Sir­je Põ­len­dik pä­rast esie­ten­dust.

„Aga tun­du­valt pa­rem, kui kont­rol­le­ten­dus,“ mär­kis esi­reas is­tu­nud An­ni­ka Kask, kel­le abi­kaa­sa Peep Kask te­gi Pant­heo­ni­ga „Tes­ta­men­di­täit­ja­tes“ oma de­büüt­rol­li.

„Mi­nu tut­ta­vad, kes nä­gid meid esi­mest kor­da, kiit­sid vä­ga,“ lau­sus Pant­heo­ni näit­le­ja Mart Sch­meidt.

Ka näi­te­rin­gist bee­bi­puh­ku­sel ole­vad Kel­ly Kruus­mann ja Ve­ro­ni­ka Si­li­vask tun­nus­ta­sid tru­pi­kaas­la­si ning tun­nis­ta­sid, et neid vaa­da­tes tek­kis en­dalgi suur soov la­va­le naas­ta.

Ka kut­se­li­ne tea­ter män­gis ai­das
Kri­mid­raa­ma „Tes­ta­men­di­täit­jad“ kir­ju­tas Ind­rek Harg­la Ku­res­saa­re Lin­na­teat­ri tel­li­mu­sel ning sel­le esie­ten­dus oli 2014. aas­tal. Näi­de­män­gu te­ge­vus toi­mub Saa­re­maal Rä­ga­nu­ka ta­lus. Pä­ri­ja Jaa­nus on oma tä­di esi­me­seks sur­ma-aas­ta­päe­vaks su­gu­la­sed kok­ku kut­su­nud, et väl­ja sel­gi­ta­da, kes on neist Jan­ne-tä­di mõr­var – eri­ne­valt po­lit­seist on ta kin­del, et 85aas­ta­ne tä­di mür­gi­ta­ti, mit­te ei söö­nud ise ko­ge­ma­ta kärb­se­seent. Mõr­va­ri lõk­su mee­li­ta­mi­seks on Jaa­nu­sel lä­bi­mõel­dud plaan ning loo puänt on üs­na oo­ta­ma­tu.

Keh­ra Pant­heo­ni la­vas­tu­ses män­gi­vad Peep Kask (Rä­ga­nu­ka pä­ri­ja Jaa­nus), Lau­ra Res­tov (Rii­na Uie­lu ca­te­rin­gi­fir­mast), Mart Sch­meidt (Rai­mond, kir­ja­nik), Sir­je Vool­maa (Mil­vi, en­di­ne et­te­võt­ja Ka­na­dast), Anželi­ka Ot­tis (Ene­la, ki­ri­kuõ­pe­ta­ja) ja Sir­je Rik­ko (sur­nud Jan­ne-tä­di).
„Leid­sin sel­le näi­den­di Ees­ti Teat­ri Agen­tuu­rist, kus lu­ge­sin mi­tut näi­den­dit,“ üt­les la­vas­ta­ja Sir­je Põ­len­dik.

Ta ot­sis sel­list tük­ki, kus on te­ge­la­si sa­ma pal­ju, kui neil prae­gu näit­le­jaid: „Kui olin „Tes­ta­men­di­täit­jaid“ lu­ge­nud, mõt­le­sin, eest­la­se kir­ju­ta­tud, tee­me ära. Hil­jem kuul­sin, et Kuu­sa­lu trupp te­gi sa­ma as­ja ning käis sel­le­ga ka Keh­ras. Aga no mis seal ik­ka. Ja nii­pea, kui nä­gin se­da ai­da­ruu­mi siin, tund­sin, et see on meie la­vas­tu­se jaoks kõi­ge õi­gem koht – rah­va­ma­ja saa­lis po­leks see nii häs­ti väl­ja tul­nud.“

Keh­ra näi­te­ring alus­tas proo­ve siis­ki rah­va­ma­ja saa­lis, ku­na ai­das on kül­mal ajal vä­ga ja­he. Proo­vi­pe­riood al­gas ok­toob­ris. Esial­gu har­ju­ta­ti üks kord nä­da­las, ala­tes ap­ril­list, kui har­ju­ta­ti ju­ba ai­das, oli nä­da­las kaks proo­vi.

Ka Ku­res­saa­re Lin­na­tea­ter, kes tõi „Tes­ta­men­di­täit­jad“ esi­me­se­na la­va­le, män­gis se­da ai­das, Ku­res­saa­re Sa­da­maai­das. Keh­ra ait-kui­va­ti on teat­ri­pai­ga­na just­kui kam­mer­saal – näit­le­jad on pub­li­kust peaae­gu käe­ga­kat­su­ta­vas kau­gu­ses.

„Aru­ta­si­me Mar­di­ga, et sel­les mõt­tes on suu­re saa­li la­va peal liht­sam män­gi­da, et oled pub­li­kust kau­ge­mal. Tu­leb veel har­ju­ta­da, et ei vaa­ta ot­se pub­li­kus­se, mui­du või­vad seal­sed pil­gud aja­da naer­ma või viia mõt­ted mu­ja­le,“ rää­kis Peep Kask.

„Mi­nu mee­lest ei se­ga­nud see osa­li­si üld­se, et pub­lik oli nii lä­he­dal,“ sõ­nas la­vas­ta­ja.

Kaks uut näit­le­jat
Pant­heo­ni­ga de­büü­di tei­nud Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu asee­si­me­he Peep Ka­se kut­sus trup­pi la­vas­ta­ja: „Meil oli üh­te meest juur­de meest va­ja, Ivar Neio lei­dis en­da­le uue ho­bi ja näit­le­mi­seks po­le enam ae­ga. Ega mul eri­ti ke­da­gi mas­see­ri­da ol­nud, Val­ter Jür­na­le pak­ku­sin, te­ma üt­les, et po­le ae­ga. Tead­sin, et Peep on ko­du­kan­di­päe­va­del üht-teist tei­nud. Ega ta ko­he nõus ol­nud, üt­les, et peab en­ne ko­dus nõu pi­da­ma.“

„Koo­lia­jal män­gi­sin näi­den­di­tes. Ko­du­kan­di­päe­val olen ka val­la­va­ne­mat tei­nud,“ li­sas Peep Kask.

Esi­mest kor­da oli la­val ka Jan­ne-tä­di ke­has­ta­nud Sir­je Rik­ko, kes töö­tab Keh­ra rah­va­ma­jas.

„Mul oli va­ja kõn­di­vat lai­pa ja Sir­je oli lä­he­dalt võt­ta,“ sel­gi­tas Sir­je Põ­len­dik.

Peep Kask tun­nis­tas, ta pa­bis­tas esie­ten­du­sel nii pal­ju, et pool le­he­kül­ge teks­ti jäi va­he­le: „Õn­neks tu­li Lau­ra sel­le­ga kaa­sa.“
La­vas­ta­ja tõ­des, et ka teis­tel jäi osa teks­ti lausumata, aga eten­dus sel­le tõt­tu ei kan­na­ta­nud: „Ma ei ha­ka­nud va­he­le se­ga­ma, mõt­le­sin, et las män­gi­vad eda­si, kui nii su­ju­valt lä­heb. Mõ­te tu­li ju väl­ja.“

Prae­gu Pant­heon roh­kem „Tes­ta­men­di­täit­jaid“ ei män­gi.

„Ehk sü­gi­sel või au­gus­tis. Kes ta­hab nä­ha, peab tu­le­ma Keh­ras­se vaa­ta­ma. Mu­ja­le sel­le­ga min­na ei saa, meil po­le de­ko­rat­sioo­ne­gi, see on la­vas­ta­tud ai­das män­gi­mi­seks. Kui just ai­da­le rat­taid al­la ei saa,“ ar­vas Sir­je Põ­len­dik.

0

Keh­ra ko­gu­du­se majas 3. mail toi­mu­nud ­koh­tu­mi­sel rii­gi­ko­gu liik­me­te Too­mas Vit­su­ti, Er­ki Sa­vi­saa­re, Too­mas Väi­nas­te ja Hel­mut Hal­le­maa­ga osa­le­sid paar­küm­mend Ani­ja val­la ela­nik­ku.

Er­ki Sa­vi­saar rää­kis kii­rest in­ter­ne­tist ning an­dis loo­tust, et järg­mi­se viie aas­ta­ga jõuab val­gus­kaa­bel igas­se ko­dus­se. Ta ni­me­tas, et Ani­ja vald on Tal­lin­na ja Pär­nu lin­na kõr­val kol­mas oma­va­lit­sus, kes on kii­re in­ter­ne­ti tee­ma­ga vä­ga ak­tiiv­selt te­ge­le­nud.

„Teist on ol­nud vä­ga pal­ju abi ning loo­dan, et ole­te ka võr­gus­ta­mi­se graa­fi­kus esi­mes­te hul­gas,“ sõ­nas ta.

Ees­ti Ener­gia in­ves­tee­rib lai­ri­bas­se 200 mil­jo­nit eu­rot, riik 20 mil­jo­nit, lii­tu­mis­ta­su on mak­si­maal­selt 200 eu­rot: „Sel­le­ga peaks saa­ma ko­gu Ees­ti kae­tud, oma­va­lit­sus­te­le täien­da­vaid ko­hus­tu­si ei tu­le.“

Prae­gu viib Ees­ti Ener­gia kol­mes eri asus­tus­ti­he­du­se­ga piir­kon­nas lä­bi pi­lootp­ro­jek­t. Kui need lõp­pe­nud, peaks tu­le­val aas­tal al­ga­ma kaab­li­te ve­da­mi­ne: „Ees­ti Ener­gia plaan on, et kui see käi­ma lä­heb, ei an­na nad enam üh­te­gi uut elekt­ri­lii­tu­mist il­ma and­me­si­deü­hen­du­se­ta.“

Val­la­vo­li­ko­gu lii­ge Jaa­nus Ka­lev mär­kis, et lai­ri­ba on olu­li­ne, aga kui po­le teid, po­le kii­rest in­ter­ne­tist ka­su. Ka val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam lau­sus, et rii­gi va­ra­se­mas ma­hus toe­tus ko­ha­li­ke­le oma­va­lit­sus­te­le tu­leb taas­ta­da, il­ma sel­le­ta ei suu­da riik täi­ta loo­sun­git „Too­me ini­me­sed maa­le ta­ga­si.“.

Keh­ra­la­ne Han­nes Pik­kel tõs­ta­tas prob­lee­mi, et Keh­ras on et­te­võt­lu­se ja ela­mue­hi­tu­se aren­da­mi­seks vä­ga vä­he maad, ku­na ena­mik maid on rii­gi omad. Ka Ar­vi Ka­ro­tam oli se­da meelt, et riik peaks maa­de mu­nit­si­paa­lo­man­dis­se and­mist olu­li­selt liht­sus­ta­ma.

Too­mas Vit­sut, kes on märtsist Keskerakonna Harju piirkonn juht, tõ­des, et re­for­mi­ma­ta maa mu­nit­si­paa­lo­man­dis­se taot­le­mi­se tee­ma on neil rah­va­koh­tu­mis­tel ka mi­tu kor­da va­rem tõs­ta­ta­tud.

Vo­li­ko­gu lii­ge In­ga Leo­ke-Bo­sen­ko rää­kis, et osa 25 aas­tat ta­ga­si sõ­ja­põ­ge­ni­ku­na Ab­haa­siast Ees­tis­se tul­nuid ei ole siia­ni saa­nud ko­da­kond­sust, kui­gi on eest­la­sed. Veel suu­rem on prob­leem, et nen­de tööaas­taid võõr­sil ei ar­ves­ta­ta Eestis, saa­vad 176eu­rost rah­va­pen­sio­ni.

Rii­gi­ko­gu­la­sed tõ­de­sid, et Ees­tis on 80 000 hal­li pas­si­ga ini­mest, nen­de ko­da­kond­su­se-tee­ma va­jab la­hen­dust.

Too­mas Vit­sut lei­dis, et kõi­gi 80 000 ko­da­kond­su­se­ta ini­me­se prob­lee­mi kor­ra­ga la­hen­da­mi­se ase­mel tu­leks ha­ka­ta se­da la­hen­da­ma ju­pi­ti: „Kas­ või see kaa­sus, mis siin väl­ja tõi­te.“

0

Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na see­li­kut­rii­bud on nüüd Ka­la­mäe bus­si­pa­vil­jo­nil ja Lee­si tea­de­te­tahv­lil, Har­ju-Jaa­ni trii­bud Rät­la post­kas­ti­de var­jua­lu­sel.

Tä­na­vu­ne Tee­me Ära, mil­le pea­mi­ne tal­gu­päev oli lau­päe­val, 5. mail, oli pü­hen­da­tud Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päe­va­le ning osa­le­jaid kut­su­ti üles li­saks tra­dit­sioo­ni­lis­te­le tal­gu­töö­de­le vär­vi­ma oma ko­du­kan­ti ki­hel­kon­na­vär­vi­des­se. Kok­ku oli kir­ja pan­dud li­gi 400 vär­vi­mis­tal­gut üle Ees­ti. Sel­leks pu­huks an­ti koos­töös EV100 kor­ral­dus­toim­kon­na, ER­Mi ja Vi­va­co­lo­ri­ga väl­ja raa­mat „Ees­ti ki­hel­kon­da­de vär­vid“, mis ja­ga­ti tal­gu­juh­ti­de­le. Raa­ma­tus tut­vus­ta­tak­se kõi­gi ki­hel­kon­da­de see­li­ku­vär­ve, li­sa­tud on vär­vi­koo­did.

Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­na trii­bu­näi­dis on Paa­si­ku kü­last Mäe pe­rest, kok­ku on sel­les 7 vär­vi. Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na trii­bu­see­lik on Kol­gast Sae ta­lust, vär­ve on 11, do­mi­nee­rib kol­la­ne põ­hi­toon. Ko­se ki­hel­kon­na trii­bud on raa­ma­tus­se va­li­tud Ka­ta kü­last Va­ba­kub­ja ta­lust saa­dud see­li­kult, kus vär­vi­too­ne on 8.

Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na trii­bud
Ki­hel­kon­na­vär­vi­de raa­ma­tus pa­ku­tud Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na kol­la­se põ­hi­too­ni­ga trii­bu­mus­ter on ala­tes möö­du­nud nä­da­last Kuu­sa­lu val­las Va­na-Nar­va maan­tee ää­res asu­val Ka­la­mäe bus­si­pa­vil­jo­nil. Vär­vis Hiie ta­lu pe­re­mees Ma­ti Kon­ton.

Ta võt­tis raa­ma­tu­must­rist ühe osa, vär­vid se­gas Kuu­sa­lu ehi­tus­pood Emart. Tal­gu­juht Jaa­nus Hein sai kok­ku­lep­pe­le Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­ga, et vär­vi­de ra­ha ta­sub vald. Ma­ti Kon­to­nil ku­lus trii­pu­de pea­le­kand­mi­seks kaks päe­va.

Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na­vär­vi­des on nüüd ka Lee­si kaup­lu­se juu­res paik­nev tea­de­te­tah­vel ning lä­hi­nä­da­la­tel vär­vi­tak­se sa­ma­su­gu­seks kuur poe kõr­val. Tal­gu­juht, Lee­si kü­la­va­nem Lii­sa Ojan­gu rää­kis, et raa­ma­tu­näi­di­se ase­mel võe­ti alu­seks ro­he­li­ne trii­bu­mus­ter, mil­le va­rian­did pak­kus Rii­na Laa­ne­tu Tsit­rest. Vär­vid va­lis ja la­si val­mis se­ga­da kü­la­ko­gu lii­ge Ants Viir­maa. Tal­gu­päe­val ai­ta­sid tea­de­te­tahv­lit vär­vi­da tüt­red Ann ja Lii­sa Viir­maa. Trii­bu­mus­ter ja too­nid on õi­ged, kont­rol­li­sid pe­re­tüt­red oma trii­bu­see­li­ku­te jär­gi.

Tee­me Ära ko­du­le­hel oli kir­jas ka pe­re­kond Köör­na tal­gu­päev, et vär­vi­da ki­hel­kon­nat­rii­bu­li­seks post­kast. Ele­ri Köör­na üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et sel päe­val ol­di hai­ged, kuid lu­bas, et oma väi­ke­se post­kas­ti teeb pe­re kind­las­ti edas­pi­di Kuu­sa­lu ro­he­li­se põ­hi­too­ni­ga see­li­ku­trii­bu­li­seks.

Harju-Jaani seelikumuster Rätla küla uuel postkastiseinal.

Harju-Jaani seelikumuster Rätla küla uuel postkastiseinal.

Kuusalu kollane seelikumuster Kalamäe bussipaviljonil.

Kuusalu kollane seelikumuster Kalamäe bussipaviljonil.

Har­ju-Jaa­ni trii­bud
Raa­si­ku val­la Rät­la kü­la tal­gu­li­sed vär­vi­sid Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­na see­li­kut­rii­bu must­ris­se uue post­kas­ti­ma­ja­ke­se. Tal­gu­juht Õn­ne­la Met­saorg rää­kis, et värv ja triip said teh­tud täies­ti täp­sed: „See­li­kul on vei­di ka valk­jat ver­ti­kaalt­rii­pu, et jääks ruu­du­see­li­ku mul­je. Mei­le meel­dis aga nii­moo­di.”

Ta li­sas, et il­ma ki­hel­kon­na­vär­vi­de raa­ma­tu­ta po­leks vär­vi­töö ilm­selt val­mis saa­nud.

Vär­vi os­tis Õn­ne­la Met­saorg, li­saks pints­lid, tse­men­di ja li­pu­mas­ti, mis sai kü­lap­lat­si­le pai­ka es­mas­päe­val.
Uued post­kas­tid an­dis Om­ni­va. Tal­gu­lis­te­le ja­ga­ti üle Ees­ti 300 post­kas­ti. Õn­ne­la Met­saorg sõ­nas, et se­ni kõi­gil post­kas­te ei ol­nud, nüüd jät­kub ka uuematele kü­lae­la­ni­ke­le.

Trii­bu­sei­na­le saab ha­ka­ta pa­ne­ma kuu­lu­tu­si, kuid tal­gu­juht sõ­nas, et kü­lae­la­ni­kud on ju­ba kom­men­tee­ri­nud – nii ilu­said trii­pe ei raat­si kin­ni kat­ta.

Ko­se trii­bud
Ani­ja val­la Pik­va kü­las plaa­ni­ti esial­gu, et Ani­ja Lü­li­ti te­ge­vus­päe­val ehi­ta­tud uue­le bus­sioo­te­pa­vil­jo­ni­le maa­li­tak­se Ko­se ki­hel­kon­na or­na­men­did.
Tee­me Ära tal­gu­päe­val ava­tud bus­si­pa­vil­jon sai nii ilus ja täius­lik, et ei hak­ka kir­ju­maks te­ge­ma, üt­les tal­gu­juht Ma­rian­ne Leis. Ot­sus­ta­ti, et bus­si­pa­vil­jo­nist tei­sel pool teed asu­va Ani­ja val­la kaar­di pos­tid vär­vi­tak­se Ko­se ki­hel­kon­na trii­pu­de vär­vi. Vär­vi­vad Pik­valt pä­rit kunst­nik, sei­na­maa­lin­gu­te te­gi­ja Va­hur Agar koos elu­kaas­la­se He­le­na Han­ni­ga.