Neljapäev, 17. august 2017
Autorid Posts by Külli Koppelmaa

Külli Koppelmaa

1261 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Põr­gu­põh­ja lin­nao­sa päe­va kor­ral­da­ti esi­mest kor­da 19 aas­tat ta­ga­si, 1998. aas­ta au­gus­tis.

Lau­päe­val, 5. au­gus­til toi­mu­nud Keh­ra Põr­gu­põh­ja 20. päe­va ka­va oli tra­dit­sioo­ni­li­ne – alus­tu­seks tä­na­ti lin­nao­sa va­ne­maid ja tee­ne­ka­maid ela­nik­ke ning spon­so­reid, val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam tä­nas ka päe­va kor­ral­da­jaid – val­la­va­lit­sus pre­mee­ris MTÜd Põr­gu­värk tä­nu­kir­ja ja 200 eu­ro­ga. Järg­ne­sid sport­li­kud ja mee­le­la­hu­tus­li­kud män­gud ja võist­lu­sed nii las­te­le kui täis­kas­va­nui­le, esi­ne­mi­sed, ta­va­pä­ra­ne oli ka oks­jon ning „põr­gu­päe­va“ nael – just Põr­gu­põh­ja päe­vast väl­ja­kas­va­nud sõu­teat­ri Põr­gõ­kõ­sõ eten­dus „Äm­ma pulm“. Õh­tul kuu­lu­ta­ti väl­ja Põr­gu­põh­ja tä­na­vu­sed Juu­la ja Jür­ka – Kris­ti Ran­nu ja Tar­mo Malts. Kui Juu­la ja Jür­ka olid tõr­vi­ku­test süü­ta­nud lõk­ke, jät­kus õh­tu tant­su­peo­ga, esi­nes Uno Kaup­mees.
Il­ma­taat kor­ral­da­jaid ei hel­li­ta­nud – vei­di pä­rast Põr­gu­põh­ja päe­va ava­mist al­gas tu­gev vih­ma­sa­du. Kui­gi rah­va­ma­ja nais­rüh­ma Päi­ke­se­ra­tas ning Kuu­sa­lu tant­suk­lu­bi Ro­sa Ver­de esi­ne­mi­ne tõi kor­raks päi­ke­se väl­ja, ja­gus tu­ge­vaid sa­ju­hoo­ge ko­gu päe­vaks.
Põr­gu­põh­ja päev on toi­mu­nud iga­su­gu­se il­ma­ga – ole­me saa­nud tu­ge­vat vih­ma, kuid on ol­nud ka kor­di, kus öö­sel­gi on 30 soo­jak­raa­di, üt­le­sid pea­kor­ral­da­jad Sil­va Lau­pa ja An­ne­ly Pak­ka­ne.
„Nii pal­ju on meil ena­mas­ti ve­da­nud, et õh­tu­se eten­du­se ajaks on suur sa­du la­ka­nud,“ li­sas Sil­va Lau­pa.
Sa­mu­ti oli ka tä­na­vu. Kui Põr­gõ­kõ­sõ sõu suu­re hi­li­ne­mi­se­ga al­gas, sest pruut­paa­ri sõi­du­ta­ma pi­da­nud moo­to­rra­tas tõr­kus käi­vi­tu­mast, ei ol­nud pealt­vaa­ta­jail vih­ma­var­je va­ja ava­da. Selleks ajaks oli Põrgupõhja uue katuse saanud lava juurde, kus päeval oli rahvast üsna hõredalt, tulnud publikut  juurde. Sõu­eten­du­se kesk­mes oli mul­lu­ses näi­te­män­gus tei­ne­teist leid­nud äm­ma (Sir­je Põ­len­dik) ja äia (Mar­gus Roo­si) pulm. Pul­ma­kü­la­lis­te seas olid kõ­hu­tant­si­jad, Vla­di­mir Il­ji­tš Le­nin, tant­su­mem­med Si­be­rist ja mit­med tei­sed.

Al­ga­tas Ka­ja Sa­lu­mäe
Ka­hel esi­me­sel aas­tal oli Põr­gu­põh­ja päe­va pea­kor­ral­da­ja Ka­ja Sa­lu­mäe, kes nüüd elab Nor­ras. Keh­ras on lii­ga vä­he ühi­sü­ri­tu­si, põh­jen­das ta too­kord.
„Kui Ka­ja oli se­da kaks kor­da tei­nud ja plaa­nis su­veks min­na Nor­ras­se, üt­les mul­le – äk­ki teed nüüd si­na. Aru­ta­si­me Sil­va­ga as­ja ja hak­ka­si­me­gi te­ge­ma,“ mee­nu­tas An­ne­ly Pak­ka­ne.
Koos on nad ol­nud 18 aas­tat Põr­gu­põh­ja päe­va kor­ral­da­mi­se eest­ve­da­jad, vii­mas­tel aas­ta­tel on neil abiks ka ko­du­kan­ti naas­nud Ai­re Mart­sepp.
„Va­hel jook­seb küll ju­he kok­ku, kuid sel­lest saab üle na­gu kül­me­tus­hai­gu­sest ning Põr­gu­põh­ja päe­va et­te­val­mis­ta­mi­ne on saa­nud just­kui elu­stii­liks. Ter­ve su­vi lä­heb küll ala­ti na­gu hun­di une­nä­gu nii, et ko­guaeg on kii­re, aga eks siis tal­vel nau­din ah­ju­küt­mist,“ ju­tus­tas Sil­va Lau­pa.
Et­te­val­mis­tus­tööd al­ga­vad ke­va­di­ti sel­lest, et nai­sed kohtuvad ja pa­ne­vad „di­rek­tii­vid“ kir­ja, see­jä­rel hak­ka­vad töid jao­ta­ma. Sil­va Lau­pa mee­lest po­le nad töö­de de­le­gee­ri­mist 20 aas­ta­ga veel ära suut­nud õp­pi­da, kuid An­ne­ly Pak­ka­ne ar­vas, et na­tu­ke ik­ka os­ka­vad.
„Esi­me­sed kaks aas­tat me ai­nult jook­si­me, nüüd saan va­he­peal ise­gi kont­ser­ti kuu­la­ta,“ mär­kis ta.
Nai­sed kin­ni­ta­sid, et nei­le on ol­nud abiks ka tei­sed Põr­gu­põh­ja ela­ni­kud ning kor­ral­dus­töö­des­se on kaa­sa­tud kõik pe­re­liik­med. Ka spon­so­rid on pea­mi­selt oma lä­he­das­te­ga seo­tud – Sil­va Lau­pa po­ja Tal­lin­nas te­gut­sev et­te­võt­te, An­ne­ly Pak­ka­se va­ne­ma­te kon­diit­riä­ri OÜ Neio. Ala­ti on toe­ta­ja­te seas Põr­gu­põh­ja en­di­se ela­ni­ku Ur­mas Laa­ne­mi fir­ma Laa­dur, toe­tust saa­dak­se ka val­laee­lar­vest.
Põr­gu­põh­ja päe­va „fir­ma­üri­tu­seks“ saa­nud õh­tu­se sõu­eten­du­se au­tor on sa­mu­ti Sil­va Lau­pa. Ta rää­kis, et kir­ju­tab se­da na­gu see­bioo­pe­rit – igal aas­tal on tükk eel­mi­se järg. Näit­le­ja­te põ­hi­tuu­mik on sa­ma, ühes näi­te­män­gus on osa­le­jaid ol­nud ku­ni 50.
„Tee­me neid sõu­sid, et kor­ral­dusst­res­si maan­da­da – sel­leks lä­he­me lõ­puks ise la­va­le ja tee­me nal­ja,“ sõ­nas An­ne­ly Pak­ka­ne.
Põr­gu­põh­ja päe­va tra­dit­sioo­ni al­ga­ta­ja Ka­ja Sa­lu­mäe saa­tis 20. kor­da toi­mu­nud et­te­võt­mi­si kor­ral­da­jai­le ter­vi­tu­se, mil­les aval­das hea­meelt, et 20 aas­tat ta­ga­si ida­ne­ma pan­dud seem­nest on kas­va­nud igal aas­tal oo­da­tud ja kor­ral­da­tud pi­du: „Kui va­nas­ti oli ta­va­li­selt ki­rik ke­set kü­la ning elu keer­les üm­ber sel­le ja sel­le sees, siis Põr­gu­põh­jas peab­ki elu kee­ma just rist­teel.“

0

Ani­ja val­la kom­mu­naa­let­te­võt­te Vel­ko AV uueks ju­hiks va­li­ti val­la­va­lit­su­se lii­ge Too­mas Rei­si.

Ani­ja val­la vee- ja soo­ja­toot­ja, OÜ Vel­ko AV ju­ha­ta­ja ko­ha­le kan­di­dee­rijaid oli 18. Et­te­võt­te nõu­ko­gu kutsus neist vestlusele 4. Nõu­ko­gu esi­me­he Lii­vi Han­se­ni sõ­nul üle­tas ühe kan­di­daa­di pal­ga­soov Vel­ko AV või­ma­lu­sed. Pä­rast vest­lu­si sea­dis nõu­ko­gu iga lii­ge kan­di­daa­did pin­ge­rit­ta, sel­gus, et edu­kaim oli Too­mas Rei­si.
„Te­ma ka­suks rää­kis, et on et­te­võt­te töö­ga kur­sis, ku­na  val­la­va­lit­su­ses töö­ta­des pi­da­nud pal­ju Vel­ko­ga suht­le­ma,“ põh­jen­das Lii­vi Han­sen.
Pä­rast eel­mi­se ju­ha­ta­ja Peep Ka­se ame­tist va­bas­ta­mist Vel­ko AV ju­hi ko­hu­seid täit­nud Mar­gus Nõl­va­ku vo­li­tu­sed lõ­pe­vad 8. au­gus­til, uus ju­ht asub ame­tis­se 9. au­gus­tist.
Too­mas Rei­si töö­tas Ani­ja val­la­va­lit­su­ses ala­tes no­vemb­rist 2010. Viis aas­tat oli ma­jan­duss­pet­sia­list, ala­tes no­vemb­rist 2015 ma­jan­dus­tee­nis­tu­se juht ja val­la­va­lit­su­se lii­ge. Ta on lõ­pe­ta­nud Tal­lin­na ehi­tus- ja meh­haa­ni­ka­teh­ni­ku­mis au­to­meh­haa­ni­ka eria­lal ning 2012. aas­tal Tal­lin­na Üli­koo­li ter­vi­se­tea­dus­te ja spor­diins­ti­tuu­di.
Vel­ko AV uus ju­ha­tu­se esi­mees üt­les, et et­te­võt­te ju­hiks soo­vi­ta­sid tal kan­di­dee­ri­da kol­lee­gid val­la­va­lit­su­sest.
„Ma ei lä­he tund­ma­tus­se koh­ta, tean, mis mind ees oo­tab – Vel­ko asub val­la­va­lit­su­se­ga sa­mas ma­jas ning tun­nen seal­seid töö­ta­jaid. Töö­vald­kon­nad on val­la­va­lit­su­se­ga võr­rel­des konk­reet­se­mad, kuid vas­tu­tus suur. Mõ­ne­ti on see ka väl­ja­kut­se, ju­ha­tu­se esi­me­he­na po­le ma va­rem töö­ta­nud,“ lau­sus ta.
Uus ju­ha­ta­ja mär­kis, et eel­kõi­ge tu­leb tal läh­tu­da oma­ni­ku ehk val­la­va­lit­su­se ning nõu­ko­gu soo­vi­dest, aga kui on neist eri­ne­val ar­va­mu­sel, püüab en­da sei­su­koh­ti kaits­ta.
Lii­vi Han­se­ni sõ­nul on val­la­va­lit­sus ot­sus­ta­nud te­ha Vel­ko AV nõu­ko­gust va­he­peal aju­ti­selt ju­ha­ta­ja ko­hu­sed üle võt­nud Mar­gus Nõl­va­ku­le et­te­pa­ne­ku naas­ta nõu­kok­ku. Nõu­ko­gu en­di­ne esi­mees Mar­gus Nõl­vak ei osa­nud Sõ­nu­mi­too­ja­le veel öel­da, kas võ­tab et­te­pa­ne­ku vas­tu. Prae­gu kuu­lu­vad Vel­ko AV nõu­kok­ku Lii­vi Han­sen, Vil­jo Leis, Jü­ri Lill­soo ja Alar Urm.
Ani­ja val­la­va­lit­sus­se uut ma­jan­dus­tee­nis­tu­se juh­ti esial­gu ei võe­ta, ku­na ees on ühi­ne­mi­ne Aeg­vii­du val­la­ga.
„Vaa­ta­me üle mõ­le­ma val­la­va­lit­su­se koos­sei­su, ka uue val­la­va­lit­su­se st­ruk­tuur po­le veel pai­gas,“ sõ­nas Lii­vi Han­sen.
Ma­jan­dus­tee­nis­tu­se ju­hi töö­ü­le­san­ded jao­ta­ti aju­ti­selt ära ma­jan­dus­tee­nis­tu­se töö­ta­ja­te va­hel, osa tööd võ­tab üle val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam. Ani­ja val­la­va­lit­su­se liik­me­ks jääb Toomas Reisi ka Velko AV juhatajana töötades.

0

Roo­kü­la Kü­la­selt­si eest­võt­tel toi­mu­vad 18.-26. au­gus­ti­ni 5. kor­da Kõr­ve­maa fil­miõh­tud.

Eel­mi­sel aas­tal käis kuuel fil­miõh­tul kok­ku roh­kem kui 500 kü­las­ta­jat. Tä­na­vu näi­da­tak­se fil­me viies pai­gas, neist ka­hes esi­mest kor­da. Fil­miõh­tud avab paa­di­ki­no Ne­li­jär­vel. Seal­ne pea­mi­ne tõm­be­num­ber on fil­miõh­tu­te kor­ral­da­ja Ind­rek Le­he sõ­nul draa­ko­ni­paa­did, mil­les ae­ru­ta­tak­se trum­mi rüt­mis.
„Ees­ti draa­ko­ni­paa­di mees­kond sõi­dab sep­temb­ris Ve­neet­sias­se maail­ma­meist­ri­võist­lus­te­le. 18. au­gus­til tu­le­vad nad Ne­li­jär­ve­le, päe­val tee­vad tren­ni ja õh­tul rah­va­le lõ­bu­sõi­tu. Pä­rast se­da saab seal vaa­da­ta soom­las­te teh­tud loo­dus­fil­mi „Ühe jär­ve lu­gu“,“ rää­kis kor­ral­da­ja.
Fil­mi näi­da­tak­se ran­na­le pan­dud suu­relt ek­raa­nilt. Pub­lik on paa­ti­des, li­saks draa­ko­ni­paa­ti­de­le on jär­vel ta­va­li­sed paa­did ja pääs­te­par­ved. Paa­ti­des­se ma­hub um­bes sa­da ini­mest, fil­mi võib vaa­da­ta ka ran­nast.
Tei­ne fil­miõh­tu 19. au­gus­til on Ko­sel asu­vas en­di­ses va­lit­su­se var­jen­dis. Eel­mi­sel aas­tal oli see kõi­ge po­pu­laar­sem koht, mis kõi­ki soo­vi­jaid ei ma­hu­ta­nud­ki. Ko­gu päe­va on var­jen­dis ava­tud ad­re­na­lii­ni te­ki­ta­va­te eri- ja he­lie­fek­ti­de­ga põ­ge­ne­mis­tu­ba, mil­lest tu­leb tun­ni aja­ga lei­da väl­ja­pääs. Fil­miõh­tu­le eel­neb eks­kur­sioon Ees­ti täht­sai­mas tuu­ma­sõ­ja­var­jen­dis, see­jä­rel näi­da­tak­se kah­te fil­mi. Neist esi­me­ne on seal­sa­mas fil­mi­tud noo­re re­žis­söö­ri Ei­nar Kuu­si­ku lü­hi­film, ko­hal on ka au­tor. Tei­ne on Lon­do­ni ul­me­fil­mi­de fes­ti­va­li tä­na­vu­ne või­du­film.
20. au­gus­til, kui Ani­jal pee­tak­se mõi­sa­kul­tuu­ri­fes­ti­va­li, näi­ta­vad Kõr­ve­maa Fil­miõh­tu­te kor­ral­da­jad seal mõi­sa­ki­no, õh­tul saab kin­no min­na Roo­kü­la kü­lap­lat­si­le. Vii­ma­sed fil­miõh­tud on Nõmb­ras, va­na kar­ja­mõi­sa juu­res li­nas­tu­va­le fil­mi­le eel­neb päe­val loo­du­ses hak­ka­ma­saa­mi­se matk, mi­da viib ka tä­na­vu lä­bi Er­ki Vaik­re. Fil­miõh­tud lõ­pe­vad Nõmb­ra põh­ja­la on­ni­de juu­res, kus on ka las­te­ki­no ja met­sa­res­to­ran.
„Mi­tu fil­mi sai­me siia koos­töös Soo­me Ina­ri põ­lis­rah­vas­te fil­mi­fes­ti­va­li­ga, Ees­tis li­nas­tu­vad need esi­mest kor­da. Üks on vah­va saa­mi lü­hi­fil­mi­de kas­sett, mi­da näi­ta­me saa­mi ai­da täp­se koo­pia ja­la­mil. Veel on ka­vas üks eri­li­ne tšuk­tši film, mis on tun­nis­ta­tud Ve­ne­maa pa­ri­maks do­ku­men­taal­fil­miks, sa­mu­ti maoo­ri esi­me­ne ac­tion­film Uus-Me­re­maalt. Ees­ti fil­mi „No­vem­ber“ pub­li­ku­ga tu­leb koh­tu­ma näit­le­ja Taa­vi Eel­maa,“ ju­tus­tas Ind­rek Leht.
Roo­kü­la Kü­la­selts sai mul­lu ka­hel aas­tal fil­miõh­tu­te kor­ral­da­mi­seks Lea­der-prog­ram­mist toe­tust. Tä­na­vu on plaan esi­ta­da sin­na kaks taot­lust. Üks sel­leks, et ha­ka­ta fil­miõh­tu­te aren­du­se­na kor­ral­da­ma met­sa­rah­vas­te fil­mi­fes­ti­va­li, kus on ka žü­rii ja au­hin­nad pa­ri­ma­te­le. Tei­sest meet­mest taot­le­tak­se ra­ha Nõmb­ra kar­ja­mõi­sa kon­ser­vee­ri­mi­seks – et edas­pi­di saaks sin­na te­ha fil­mi­fes­ti­va­li ning muu­de kul­tuu­ri- ja loo­dusp­ro­jek­ti­de kes­ku­se.

0

Ees­ti ka­ri­ka­võist­lus­tel, Evald Tip­ne­ri ka­ri­ka­sar­jas, olid Kuu­sa­lu JK Ra­da ja Ani­ja JK 1/32 fi­naal­män­gu­des või­du­kad, Raa­si­ku FC Jo­ker kao­tas ja lan­ges kon­ku­rent­sist.
Kuu­sa­lu JK Ra­da män­gis Ees­ti ka­ri­ka 1/32 fi­naa­lis 24. juu­lil ko­du­väl­ja­kul sa­mu­ti III lii­gas võist­le­va JK Loo vas­tu. Esi­me­sel poo­la­jal vä­ra­vaid ei löö­dud, kuid tei­se poo­la­ja al­gu­ses läks Loo mees­kond juh­ti­ma 1:0. 83. män­gu­mi­nu­til õn­nes­tus Ra­dal Kris Oli­ver Mai­ber­gi vä­ra­vast seis vii­gis­ta­da. Võit­ja sel­gi­ta­mi­seks oli va­ja li­saae­ga ning 104. mi­nu­til viis Jev­ge­ni Spaš­tšans­ki Kuu­sa­lu mees­kon­na juh­ti­ma 2:1. See oli või­du­vä­rav ning Ra­da pää­ses järg­mis­se rin­gi. Loo­si tah­tel sõi­de­tak­se 1/16 fi­naal­män­gu pi­da­ma Saa­re­maa­le esi­lii­gas osa­le­va FC Ku­res­saa­re mees­kon­na­ga. Mäng peaks toi­mu­ma 8. au­gus­til.
Ani­ja JK võõ­rus­tas 25. juu­lil III lii­gas män­gi­vat Li­hu­la JK mees­kon­da ning või­tis kind­lalt 5:1. Ku­na vas­tas­män­gi­ja puu­tus pal­li käe­ga, läks Ani­ja JK mees­kond ju­ba 4. mi­nu­til Siim Ur­va pe­nal­tist juh­ti­ma ning vee­rand tun­di hil­jem suu­ren­das Siim Ur­va edu­sei­su 2:0-le. Poo­la­ja lõ­puks õn­nes­tus vas­tas­tel vä­hen­da­da va­he ühe­vä­ra­va­li­seks, kuid tei­sel poo­la­jal  kas­va­tas se­da taas es­malt Fred­di Tur­mann, see­jä­rel kaks kor­da Pa­vel Har­tšuk. 1/16 fi­naa­lis lä­heb Ani­ja JK vas­ta­mi­si Ees­ti va­lit­se­va meist­ri ning ka­ri­ka­võit­ja FCI Tal­lin­na (en­di­ne ni­mi In­fo­net) mees­kon­na­ga. Mäng on 8. au­gus­til Las­na­mäe staa­dio­nil.
Raa­si­ku FC Jo­ker män­gis 25. juu­lil võõr­sil Pär­nu Po­sei­do­ni­ga ning pi­di vas­tu võt­ma 0:2 kao­tu­se. Vas­tas­te mõ­le­mad vä­ra­vad sün­di­sid ava­poo­la­jal.

0

Jalg­pal­li rah­va­lii­ga põ­hi­tur­niir on poo­le peal. B-ta­san­di I alag­ru­pis tee­vad 6 võist­kon­na seas kaa­sa ka Raa­si­ku FC Jo­ker III, Ani­ja JK II ning Kuu­sa­lu val­la võist­kond FC See­ned. Kõik nad on pi­da­nud 6 män­gu. Põ­hi­tur­nii­ril on kok­ku 10 män­gu, kõi­gi vas­tas­te­ga män­gi­tak­se kaks kor­da.
Raa­si­ku Jo­ker III võist­kond  alis­tas 7. mail 2:1 FC Na­ba­la, või­du kind­lus­ta­sid Sten Pae­nur­me ja Rain Pää­re­ni vä­ra­vad. 15. mail kao­ta­ti suu­relt 0:11 Rae val­la võist­kon­na­le Val­ge Po­ni Trah­ter. 14. juu­nil oli Jo­ker III 2:0 pa­rem FCst See­ned, taas lõid vä­ra­vad Rain Pää­ren ja Sten Pae­nurm. 18. juu­nil  män­gi­ti vä­ra­va­te­ta vii­ki AC­ga Rap­la ning 6. juu­lil 1:1 vii­ki Ani­ja JK II­ga. Raa­si­ku mees­kon­nast te­gi skoo­ri Ti­mo Tann. Vii­ma­ti­ses, 16. juu­lil toi­mu­nud män­gus FC Na­ba­la vas­tu pi­di Jo­ker III tun­nis­ta­ma vas­tas­te 3:2 pa­re­must. Raa­si­ku vä­ra­va­kü­tid olid Priit Pih­lak ja Ai­var Ur­va.
Ani­ja JK II alis­tas 13. mail Kuu­sa­lu FC See­ned 4:3, Ani­ja val­la mees­kon­na vä­ra­va­test lõi kaks Ant­ti Everst, ühe Alek­san­der Pavl­juk ja Ri­co Le­his­te. 21. mail sai Ani­ja JK II üle­kaa­lu­ka 8:0 või­du Na­ba­la üle, 3 kor­da saat­sid pal­li vas­tas­te vä­ra­vas­se Rai­go Laid­sa­lu ja Jaa­nis Väi­nas­te, kaks kor­da Ant­ti Everst. Ka­hes järg­mi­ses män­gus, 11. juu­nil AC Rap­la ja 21. juu­nil Val­ge Po­ni Trah­te­ri vas­tu, pi­di Ani­ja val­la mees­kond võt­ma vas­tu suu­res­koo­ri­li­sed 0:11 ja 0:13 kao­tu­sed. Jo­ker III­ga 1:1 vii­gi­ga lõp­pe­nud män­gus lõi Ani­ja mees­kon­na vä­ra­va Rai­go Laid­sa­lu. Pü­ha­päe­val, 30. juu­lil koh­tus Ani­ja JK II teist kor­da FC See­ned mees­kon­na­ga ning sel kor­ral tu­li vas­tu võt­ta 2:3 kao­tus. Ava­poo­la­ja kao­tas Ani­ja JK 0:3, tei­sel poo­la­jal õn­nes­tus va­he Rai­go Laid­sa­lu ka­hest vä­ra­vast vä­hen­da­da mi­ni­maal­seks.
Kuu­sa­lu val­la mees­kon­nast FC See­ned lõi 13. mail Ani­ja JK II vas­tu 3:4 kao­tu­se­ga lõp­pe­nud män­gus kaks vä­ra­vat Taa­niel Too­min­gas, ühe Karl Taal. 28. mail pi­did Kuu­sa­lu jalg­pal­lu­rid Rap­lalt vas­tu võt­ma 0:2 kao­tu­se, 4. juu­nil kao­ta­ti 0:2 Jo­ker III­le. 18. juu­nil alis­tas See­ned 3:0 Na­ba­la, skoo­ri te­gid Taa­niel Too­min­gas, Ser­go Treu­feld ja Ar­ko Gert Tuisk. 2. juu­lil Val­ge Po­ni Trah­te­ri vas­tu saa­di kir­ja kao­tus. Möö­du­nud pü­ha­päe­val Ani­ja JK üle saa­dud 3:2 või­du­män­gus lõid vä­ra­vad Karl Taal, Ser­go Treu­feld ja Il­vard Ee­rik­soo.
B-ta­san­di I alag­ru­pi üle­kaa­lu­kas lii­der on Val­ge Po­ni Trah­ter 18 punk­ti­ga. 2. ko­hal on Raa­si­ku Jo­ker III 8 punk­ti­ga, järg­ne­vad 7 punk­ti­ga Rap­la ja Ani­ja JK II, Na­ba­lal ja Seen­tel on 6 punk­ti.
Järg­mis­tes män­gu­des koh­tub Raa­si­ku Jo­ker III Val­ge Po­ni Trah­te­ri­ga, Ani­ja JK Na­ba­la­ga ning See­ned Rap­la­ga. Kok­ku on Rah­va­lii­ga B-ta­san­dil 7 alag­rup­pi. Põ­hi­tur­nii­ri tu­le­mus­te põh­jal män­gi­tak­se sep­temb­ris-ok­toob­ris ka­ri­ka­süs­tee­mis fi­naal­tur­niir.

0

Ees­ti See­nio­ris­por­di ja Spor­di­ve­te­ra­ni­de Lii­du 50. spor­di­män­gu­del Jõu­lu­mäel või­tis Lem­bit Talp­sepp Kuu­sa­lu val­last M65 klas­si oda­vis­ke tu­le­mu­se­ga 37.66 meet­rit. Kuu­li­tõu­kes sai 66aas­ta­ne Lem­bit Talp­sepp 12.19 meet­ri­ga 2. ko­ha, tei­ne oli ta ka ket­ta­hei­tes (40.40 meet­rit).

0

Jät­ka­ke oma head tööd, soo­vi­ta­sid Ani­ja val­la noor­soo­tööd hin­na­nud vä­li­seks­per­did.

Ke­va­del ja­ga­ti Keh­ra ja Ala­ve­re koo­li õpi­las­te­le ning Ani­ja val­la noor­te­juh­ti­de­le, kuns­ti­de­koo­li õpe­ta­jai­le, rin­gi­juh­ti­de­le ja tree­ne­ri­te­le an­kee­did. Pa­lu­ti vas­ta­ta kü­si­mus­te­le, mil­le põh­jal ha­ka­ti hin­da­ma noor­soo­töö kva­li­tee­ti val­las. Kui hin­da­mi­ne teh­tud, on või­ma­lik taot­le­da noor­soo­töö­le li­sa­ra­has­tust Ees­ti Noor­soo­töö Kes­ku­sest ja Eu­roo­pa Lii­du fon­di­dest. Noor­soo­töö kva­li­tee­di hin­da­mi­st on vaja rii­gieelar­vest hu­vi­ha­ri­du­se- ja hu­vi­te­ge­vu­se toe­tu­se saa­mi­seks. Eel­mi­ne tao­li­ne hin­da­mi­ne oli Ani­ja val­las 2011. aas­tal.
An­kee­di­le vas­tas 417 noort, 24 noor­soo­töö­ta­jat, Ani­ja val­la noor­te­ko­gu, Ala­ve­re ja Keh­ra 4H klu­bid, noor­teü­hing T.O.R.E ning MTÜ Keerdt­repp. Kok­ku­võ­te nen­de vas­tus­test on val­la ko­du­le­hel.
An­kee­ti­de tu­le­mus­te põh­jal viis töö­rühm, ku­hu kuu­lu­sid val­la­va­lit­su­se, noor­te­kes­ku­se, koo­li­de ja val­la noor­te­ko­gu esin­da­jad, lä­bi ene­se­hin­da­mi­se. Ani­ja val­la noor­soo­töö ühe tu­ge­vu­se­na too­di väl­ja, et on eri­ vald­kon­da­de noor­soo­töö­ta­jad – tree­ne­rid, rin­gi- ja hu­vi­ju­hid, noor­te­ju­hid. Noor­soo­töös osa­le­mi­seks on Ani­ja val­las mit­me­ke­si­sed või­ma­lu­sed, noor­te­le suu­na­tud te­ge­vu­sed on si­hi­pä­ra­sed.
Pea­mis­te aren­dus­va­ja­dus­te­na ni­me­ta­ti, et noor­soo­töö kät­te­saa­da­vu­seks on va­ja pa­re­mat trans­por­diü­hen­dust, te­ge­vus­se tu­leks kaa­sa­ta roh­kem 18-26aas­ta­seid ning roh­kem ra­ken­da­da mo­biil­set ehk väl­jas­pool koo­le ja noor­te­kes­ku­seid teh­ta­vat noor­soo­tööd.
Ani­ja val­la noor­soo­töö kva­li­tee­ti ana­lüü­si­sid ka vä­lis­hin­da­jad Bir­git Ras­mus­sen ja Me­rit Kün­na­puu Ees­ti Noor­soo­töö Kes­ku­sest. Nad leid­sid, et noor­te hu­vi­te­ge­vus on Ani­ja val­las heal ta­se­mel, noor­soo­töö on oma­va­lit­su­se jaoks prio­ri­teet. Eral­di kii­de­ti MTÜd Keerd­trepp, kes on lü­hi­ke­se aja­ga pal­ju tei­nud ning soo­vi­ta­ti mää­ra­ta nei­le te­ge­vus­toe­tus. Vä­lis­hin­da­jad tõ­de­sid, et noor­te­kes­kus­tes­se oleks va­ja töö­ta­jaid juur­de ning noor­soo­töö kät­te­saa­da­vust tu­leks pa­ran­da­da – te­ha Keh­ra ja Ala­ve­re noor­te­kes­ku­sed ava­tuks ka nä­da­la­va­he­tus­tel ning kor­ral­da­da trans­port, et roh­kem noo­ri saaks noor­te­kes­kus­te et­te­võt­mis­tes või rin­gi­te­ge­vus­tes osa­le­da. Soo­vi­ta­ti luua roh­kem loo­dus- ja täp­pis­tea­dus­te rin­ge – need on riik­lik prio­ri­teet, ku­hu saab taot­le­da li­sa­ra­has­tust. Veel ar­va­ti, et noo­ri ta­suks roh­kem ja süs­teem­se­malt kaa­sa­ta nei­le te­ge­vus­te väl­ja­töö­ta­mi­sel. On nä­ha, et noor­soo­töö on aren­gu­jär­gus ja lii­gub õi­ges suu­nas, mär­ki­sid vä­lis­hin­da­jad.
Ani­ja val­la noor­soo­töös­pet­sia­list Tuu­li­ki Roht­la mär­kis, et vä­lis­hin­da­jad olid üs­na ran­ged ning see on hea: „Näi­tab, mis on meie noor­soo­töös va­ja­ka ning tä­nu sel­le­le saa­me edas­pi­di te­ha pa­re­mi­ni.“
Tuu­li­ki Roht­la sel­gi­tas, et ka­he töö­rüh­ma hin­da­mis­tu­le­mus­te põh­jal koos­ta­ti noor­soo­töö pa­ren­dus­te­ge­vus­te ka­va. Sel­les on 26 te­ge­vust, ka noor­te­kes­ku­se lah­tio­le­kuae­ga­de pi­ken­da­mi­ne, juh­ti­de leid­mi­ne tea­dus­rin­gi­le, droo­ni­rin­gi­le, mu­de­lis­mi, mul­ti­mee­dia ja teis­te loo­dus- ning täp­pis­tea­dus­te rin­gi­de­le, ka Ani­ja val­la aas­ta te­gi­ja­te tun­nus­ta­mi­sel aas­ta noo­re va­li­mi­ne.

0

Ees­ti jalg­pal­li­meist­ri­võist­lus­te esi­lii­ga Bs män­gis Raa­si­ku FC Jo­ker lau­päe­val, 29. juu­lil võõr­sil Sil­la­mäe Ka­le­vi U21 mees­kon­na­ga vii­ki 1:1. Ava­poo­la­ja võit­sid võõ­rus­ta­jad 1:0, ka viik sün­dis Sil­la­mäe män­gi­ja oma­vä­ra­vast. Jo­ker on lii­ga­ta­be­lis 29 punk­ti­ga 6. ko­hal. Kol­ma­päe­val, 2. au­gus­til män­gi­tak­se ko­du­väl­ja­kul Tal­lin­na Ka­le­vi U21 võist­kon­na­ga.
III lii­ga idat­soo­nis kao­tas Kuu­sa­lu JK Ra­da pü­ha­päe­val, 30. juu­lil võõr­sil Jär­va-Jaa­ni mees­kon­na­le 4:7. Ava­poo­la­ja kao­tas Kuu­sa­lu mees­kond 0:5, ühe punk­ti sai ko­du­mees­kond ka Ra­da män­gi­ja Mar­tin Pee­ge­li oma­vä­ra­vast. Tei­sel poo­l­ajal läks FC Jär­va-Jaa­ni et­te ju­ba 6:0, see­jä­rel vä­hen­das Taa­vi Kün­gas va­he 6:1-le ja Kai­do Las­berg 6:2-le. Ku­na Taa­vi Kün­gas rea­li­see­ris kaks pe­nal­tit, vä­he­nes kao­tus 4:6-le, kuid män­gu li­sa­mi­nu­til õn­nes­tus vas­tas­tel lüüa veel üks vä­rav.
Sa­mas lii­gas pi­di Raa­si­ku FC Jo­ker II es­mas­päe­val, 31. juu­lil võõr­sil män­gi­ma Pai­de Lin­na­mees­kond III­ga, kuid an­dis vas­ta­se­le loo­bu­mis­või­du. Lii­ga­ta­be­lis on Jo­ker II nüüd 15 punk­ti­ga 8., Ra­da 13 punk­ti­ga 9. ko­hal.
Järg­mi­se män­gu peab Kuu­sa­lu val­la mees­kond 2. au­gus­til ko­du­väl­ja­kul taas Jär­va-Jaa­ni­ga, Raa­si­ku Jo­ker II 6. au­gus­til Tar­tus seal­se FC­ga He­lios.
Nais­te II lii­gas kao­tas FC Jo­ke­ri ja Kuu­sa­lu ühend­nais­kond pü­ha­päe­val, 30. juu­lil Raa­si­kul Nar­va Tran­si­le 0:3 ning on lii­ga­ta­be­lis en­di­selt 5 punk­ti­ga eel­vii­ma­sel, 8. ko­hal. Järg­mi­ne mäng on 6. au­gus­til Tar­tus seal­se JK Tam­me­ka II vas­tu.

0

Kevadel võitis Anija vallavolikogu aseesimees JAAN ORUAAS Jõelähtme golfikeskuse seenioride seeriavõistluse avaetapi.

Jõelähtme vallas tegutsev golfiklubi Estonian Golf and Country Club (EGCC) korraldab mitmeid võistlusi. Üle 50aastastele on sel suvel 8 võistlusest koosnev sari maikuust septembrini. Esimese osavõistluse 22. mail võitis Jaan Oruaas Anija vallast.
Kaks aastat tagasi golfimänguga alustanud Jaan Oruaas selgitab, et pole andekam kui need, kes paarkümmend aastat golfi harrastanud, asi on reeglites: „See on golfi müsteerium – võisteldakse oma tasemega. Enamik lõi minust vähem lööke, aga golfis oled võitja, kui mängid kõige rohkem oma varasemast tasemest paremini.“
Et võhikud golfimängust rohkem aimu saaksid, kutsus Jaan Oruaas Sõnumitooja golfiväljakule.
„Golf on haigus, millesse olen nakatunud. Mul pole midagi selle vastu, kui ka teised saavad pisiku,“ põhjendab ta.

Füüsiline vorm ja rahakott ei ole määravad
Kohtume Jõelähtme golfiväljaku juures ühel suvehommikul. Startida tuleb täpselt, sest mängijad lähevad rajale iga kümne minuti tagant.
Jõelähtme golfiklubis on 2 väljakut – 18 rajaga mere- ja 9 rajaga kiviväljak. 18 raja ehk täisringi läbimiseks kulub keskmiselt 3-4 tundi. Üks rada tähendab maastikul territooriumi, mis algab golfipalli lahtilöögialalt ning lõpeb lipuga tähistatud auguga. Rajad on 150-500 meetrit, neile on tehtud takistusi – tiigikesi, bunkreid ehk liivaga kaetud süvendeid, künkaid. Igale rajale on määratud par ehk löökide arv, millega väga hea mängija suudab raja läbida. Jõelähtmel on par 3-5 lööki raja kohta. Algajate mängijate tase ehk händikäp on alati 72 pluss 54 lööki ning mida rohkem mängija areneb, seda väiksemaks läheb tema händikäp. Jaan Oruaasal õnnestuski veteranide seeriavõistluse avaetapp võita, kuna läbis 18 golfirada lüües oma senisest händikäpist, mis oli 35, 10 lööki vähem.
Jaan Oruaas on olnud eluaegne spordimees – tippu pole pürginud, kuid tegelenud noorena orienteerumisega, läbinud 30 Tartu suusamaratoni, veel mõned aastad tagasi mängis tennist, sellele tõmbas kriipsu peale jalatrauma.
„Kaks aastat tagasi tulin siia, mõtlesin, et golf on rahulik ala, lihtsalt jalutad murul. Kuna palli löömisega kaasneb ka natuke akrobaatikat, proovisin, kas mu jalg seda kannatab. Sobis,“ meenutab ta.
Et golfiväljakule mängima pääseda, tuleb läbida 2päevased Green Cardi ehk golfimängija tunnistuse kursused. Seal õpetab treener ehk pro golfimängu reegleid, lööke, turva- ja käitumisnorme.
Jaan Oruaas kinnitab, et müüt golfist kui ülikallist hobist ei vasta tõele. Samuti ei eelda see mäng tema sõnul atleetlikku vormi: „Kulud on mõistlikud ja ala sobib kõigile. Mängisin eelmisel aastal koos 11aastase poisiga, Eesti meistriga, kes lõi oluliselt paremini kui mina saja kiloga. Golfis pole vaja jõudu, oluline on löögi täpsus, kiirus ja koordinatsioon,“ räägib ta.
Tähtis on õige tehnika: „Kursustel meeldis prole küsida – noh, kas käed ka valutavad? Tegelikult on kätetöö minimaalne, palli tuleb lüüa õlgade liikumisega, liikuma peavad ka puusad ja jalad. Mängu lõpus on väsimus normaalne, aga kui käed valutavad, on löögitehnika vale.“

Pingevaba mäng
Esimesel tiil ehk palli lahtilöögialal ütleb Jaan Oruaas – rada on projekteeritud, et ässad saavad palli 500 meetri kaugusele auku viie ja vähema löögiga. Tema alustab tiilt, millest on lipuni 456 meetrit.
„Tuleb võtta suund lipule, olla pingevaba, keskenduda ning lüüa. Esimese löögi püüan lüüa nii kaugele, kui võimalik. Praegu läks väga halvasti, pall maandus bunkrisse,“ kommenteerib ta.
Liivaga kaetud süvendi kõrval on reha – mängija peab pärast lööki liiva siledaks riisuma. Ka imelühikese muruga griinialal, kuhu pall tuleb lõpuks lüüa, tuleb murukahjustused likvideerida – selleks on golfimängijatel kaasas spetsiaalne kahvel.
Järgmise löögi jaoks võtab Jaan Oruaas golfikotist uue kepi: „Võistlustel võib kaasas olla kuni 14 keppi, minul nii palju pole. Iga löögi jaoks on eri kepp.“
Ka see löök ei lähe kavandatult – pall maandub vette ja vajub põhja. Jaan Oruaas püüab spetsiaalse õnge abil leida, kuid sogases vees on see tulutu. Võistluste ajal tähendab palli kaotamine, et kirja läheb üks lisalöök ning mängu tohib jätkata uue palliga, mis kukutatakse maha selle koha lähedal, kus kadunud pall ületas veepiiri.
Mõnikord kaovad pallid ka võpsikusse või metsa: „Ühe võistluse ajal kaotasin vette 6 palli. Kui lööd auti või palli võsast üles ei leia, saad samuti trahvi ehk lisalöögi.“
Esimese raja läbib Jaan Oruaas 7 löögiga, pluss lisalöök vette kaotatud palli eest. „Pole üldse hea tulemus, olen selle raja läbinud ka pariga,” märgib ta.
Sel korral plaanitud 9 raja läbimiseks kulub Jaan Oruaasal koos selgituste jagamisega tund ja 45 minutit, selle aja jooksul kõnnib märkamatult 4-5 kilomeetrit. Palli saab ta üheksasse auku 55 löögiga.
Jaan Oruaas püüab golfi käia mängimas paar-kolm korda nädalas. Teda võlub, et erinevalt terviserajast või palliplatsist, ollakse golfiväljakul alati uues olukorras.
Kuna viimased talved olid lumevaesed, on golfi saanud mängida peaaegu aasta läbi: „Muru ei pea olema roheline, kuid maa peab olema tahenenud. Tänavu oli näiteks ka 1. jaanuaril võistlus. Talveriietes on küll raskem lüüa, kuid mängumõnu on olemas.“
Ka vihm golfimängu ei takista, ainult äikesega on mängimine keelatud.
Nagu iga golfimängija, unistab ka Jaan Oruaas hole in one´ist ehk palli ühe löögiga auku saamisest, kuigi Jõelähtmel ei käi ta sportlikke saavutuste, vaid eelkõige liikumisvajaduse pärast.

0

EAS ot­sus­tas toe­ta­da Ani­ja mõi­sa ja Aeg­vii­du ve­du­ri­de­poo re­no­vee­ri­mist ning Aeg­vii­du, Kuu­sa­lu ja Raa­si­ku val­la kerg­tee­de in­ves­tee­rin­guid kok­ku roh­kem kui 3,76 mil­jo­ni eu­ro­ga.

Piir­kon­da­de kon­ku­rent­si­või­me tu­gev­da­mi­se in­ves­tee­rin­gu­te taot­lus­voo­rust an­tak­se toe­tust Har­ju­maalt 7 tu­ris­mi ning kes­kus­te ja ta­ga­maa va­he­lis­te ühen­dus­te aren­da­mi­se pro­jek­ti­le kok­ku roh­kem kui 4,57 mil­jo­nit eu­rot. Sel­lest 3 763 293 eu­rot saa­vad Ani­ja, Aeg­vii­du, Kuu­sa­lu ja Raa­si­ku val­d.
Kõi­ge suu­rem toe­tus­sum­ma an­tak­se Ani­ja val­da – sih­ta­su­tus Ani­ja Mõi­sa Hal­dus saab 1 752 972,39 eu­rot, et re­no­vee­ri­da mõi­sa pea­hoo­ne ja ait ning aval­da seal mõi­saa­jas­tu kü­las­tus­kes­kus „Mõi­sa aja lu­gu“.
Aeg­vii­du val­last toe­ta­tak­se kah­te pro­jek­ti. 747 771,48 eu­rot an­tak­se ve­du­ri­de­poo re­no­vee­ri­mi­seks, et võt­ta hoo­ne ka­su­tu­se­le ter­vi­ses­por­di­kes­ku­se­na ning 481 214,75 eu­rot kerg­liik­lus­tee ehi­ta­mi­seks Aeg­vii­dust ku­ni Kõr­ve­maa mat­ka- ja suu­sa­kes­ku­se­ni.
Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus saab 113 332,64 eu­rot Kot­ka ris­ti 25ko­ha­li­se „par­gi ja rei­si“ park­la ning kol­me bus­si­pea­tust ühen­da­va 350meet­ri­se ko­gu­pik­ku­se­ga kõn­ni­tee­de võr­gus­ti­ku ra­ja­mi­seks.
Raa­si­ku val­la­va­lit­sust toe­ta­tak­se 668 001,76 eu­ro­ga, mil­le abil on ka­vas ra­ja­da 3,52 ki­lo­meet­ri pik­ku­ne kerg­liik­lus­tee Raa­si­ku ale­vik­ku, te­ha­sest ku­ni Jä­ga­la maan­tee­ni.
Rii­gi­hal­du­se mi­nist­ri Jaak Aa­bi sõ­nul saa­vad toe­tust pro­jek­tid, mis loo­vad piir­kon­da­des uu­si töö­koh­ti ja tõs­ta­vad et­te­võt­lu­sak­tiiv­sust. Sa­mas pa­ran­da­tak­se ka ava­li­ke tee­nus­te kät­te­saa­da­vust ja elu­kesk­kon­da, mär­kis mi­nis­ter.
Piir­kon­da­de kon­ku­rent­si­või­me tu­gev­da­mi­se in­ves­tee­rin­gu­te toe­tust kaas­ra­has­ta­vad Eu­roo­pa Re­gio­naa­la­ren­gu­fond ja Eu­roo­pa Liit.