Kolmapäev, 14. november 2018
Autorid Posts by Külli Koppelmaa

Külli Koppelmaa

1737 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Aru­kü­la põ­hi­koo­li kee­le­laag­ri pro­jekt tun­nis­ta­ti Pihk­vas rah­vus­va­he­li­sel foo­ru­mil pa­ri­maks.

Ok­toob­ris osa­le­sid Aru­kü­la koo­li tüd­ru­kud, An­ge­li­ka Izo­si­na 7. ja An­ne-Mai Adam­berg 8. klas­sist koos ve­ne kee­le õpe­ta­ja Lee­na Möl­si­ga Pihk­vas VI rah­vus­va­he­li­sel ve­ne kee­le ja kul­tuu­ri foo­ru­mil, mi­da kor­ral­dab Pihk­va Riik­lik Üli­kool koos Mih­hai­lovs­ko­je Puš­ki­ni-ni­me­li­se riik­li­ku muu­seu­mi-loo­dus­kait­sea­la­ga. Noor­te­foo­ru­mil osa­le­sid va­ne­ma­te klas­si­de õpi­la­sed ja üliõ­pi­la­sed 19 rii­gist, pea­le Ees­ti veel Ve­ne­maalt, Bul­gaa­riast, Ar­gen­tii­nast, Lä­tist, Kree­kast, Turk­me­nis­ta­nist, Uk­rai­nast, Us­be­kis­ta­nist, His­paa­niast ja Val­ge­ve­nest. Aru­kü­la koo­li tüd­ru­ku­te esi­ta­tud pro­jekt „Kee­le­laa­ger Aru­kü­la põ­hi­koo­lis“ sai esi­ko­ha.

„Või­du tõi see, et nad esit­le­sid prak­ti­list as­ja ning ju­ba el­lu vii­dud pro­jek­ti,“ sõ­nas Lee­na Möls.

Ka­he­päe­va­ne kee­le­laa­ger
Kui eel­mi­sel sü­gi­sel aval­da­sid Aru­kü­la koo­li õpi­la­sed ve­ne kee­le õpe­ta­ja­le soo­vi, et ta­hak­sid ühes­koos mi­da­gi te­ha, pa­lus Lee­na Möls neil pak­ku­da mi­da­gi, mis oleks se­ni­teh­tust eri­nev. Pa­ku­tud idee­de seast va­li­ti väl­ja ve­ne kee­le laa­ger tee­mal „Uu­saas­ta“. Ka­he­päe­va­ne laa­ger toi­mus mul­lu det­semb­ris, osa­le­sid 44 last 6.-8. klas­sist.

Laag­ri ka­vas oli te­maa­ti­li­ne vik­to­riin, küp­se­ta­ti, meis­ter­da­ti kuu­seeh­teid ja jõu­lu­kaar­te, män­gi­ti, laul­di, tant­si­ti, vaa­da­ti fil­me. Ku­na põ­hiees­märk oli tut­vus­ta­da ve­ne kul­tuu­ri ning aren­da­da ve­ne kee­le os­kust, püü­ti su­hel­da vaid ve­ne kee­les. Laag­ri al­gu­ses said kõik osa­le­jad en­da­le loo­si­ga ve­ne ni­med, täit­sid pas­sid, ku­hu pi­did mär­ki­ma ka elu­ko­ha Ve­ne­maalt. Laag­ris olid kü­las ded mo­roz ehk nää­ri­va­na ning Sne­guu­ro­tš­ka ehk Lu­mehelbe­ke, pea­le sel­le ka Tal­lin­nast kut­su­tud kaks ve­ne naist, kes te­gid las­te­ga plii­ne ja pi­ru­kaid.

„Pal­ju­de õpi­las­te jaoks on suur prob­leem, kui on va­ja ära õp­pi­da suur ko­gus uut in­fot. Meie ot­sus­ta­si­me ve­ne kee­le õp­pe te­ha män­gu­li­seks, nii on se­da ker­gem oman­da­da,“ sel­gi­ta­sid An­ge­li­ka Izo­si­na ja An­ne-Mai Adam­berg.

Koos nen­de­ga oli kee­le­laag­ri kor­ral­dus­toim­kon­nas 8 õpi­last, et­te­val­mis­tu­sed kest­sid um­bes kuu. Lee­na Möls kii­tis, et lap­sed olid kõik põh­ja­li­kult lä­bi mõel­nud, ot­si­sid ise ka spon­so­reid – käi­sid Vil­di­vil­las ning ron­gi­ga Raa­si­ku õl­le­te­ha­ses kal­ja jä­rel. Pä­rast kir­ju­ta­sid spon­so­ri­te­le tä­nu­kir­jad.

„Meil ei ol­nud ees­märk ku­sa­gi­le võist­le­ma min­na, õpi­la­sed te­gid se­da laag­rit tões­ti en­da­le ja oma koo­li­le. Ehk sel­le­pä­rast tu­li­gi nii häs­ti väl­ja,“ ar­vas õpe­ta­ja.

Võit oli ül­la­tus
Kui Pihk­vast kut­su­ti Aru­kü­la koo­li sel sü­gi­sel noor­te­foo­ru­mi­le, pi­did kee­le­laag­rit tut­vus­ta­ma esial­gu ne­li õpi­last, kuid kaks neist ei saa­nud min­na ning Pihk­va üli­koo­li õp­pe­jõu­du­de ja tu­den­gi­te ning Puš­ki­ni-muu­seu­mi esin­da­ja­test ühek­sa­liik­me­li­se­le žü­rii­le tut­vus­ta­sid oma koo­lis teh­tut An­ge­li­ka Izo­si­na ja An­ne-Mai Adam­berg. Ae­ga oli 15 mi­nu­tit, sel­le­ga jõud­sid nad esit­le­da 40 et­te­val­mis­ta­tud slai­di, rää­gi­ti kor­da­möö­da, see­jä­rel tu­li vas­ta­ta kü­si­mus­te­le. Õpe­ta­ja kii­tis, et tüd­ru­kud te­gid lü­hi­ke­se et­te­val­mis­tu­sa­ja­ga pal­ju tööd, har­ju­ta­sid et­te­kan­deks koo­lis, ko­dus ja ju­ba Pihk­vas ol­les.

„Mi­nul oli ker­gem, olen ve­ne pe­rest,“ sõ­nas An­ge­li­ka Izo­si­na.

„An­ne-Mai on oma töö­ku­se­ga saa­vu­ta­nud hea kee­leos­ku­se,“ li­sas Lee­na Möls.

Et­te­kan­ne­teks oli Pihk­vas ka­van­da­tud kolm pik­ka päe­va, Aru­kü­la neiud tut­vus­ta­sid oma pro­jek­ti esi­me­sel päe­val tei­se­na, pä­rast Ta­pa ve­ne koo­li õpi­las­te et­te­kan­net.

Kui foo­ru­mi kok­ku­võ­te­te te­ge­mi­sel olid peaae­gu kõik osa­le­jad ju­ba tä­nu­kir­ja saa­nud ning ka 2. ja 3. koht väl­ja kuu­lu­ta­tud, so­sis­ta­sid Aru­kü­la tüd­ru­kud õpe­ta­ja­le, et neid on hoo­pis ära unus­ta­tud. Kui siis öel­di, et ne­mad võit­sid esi­ko­ha, olid ül­la­tu­sest koh­ku­nud nii õpi­la­sed kui õpe­ta­ja.

„Kuul­si­me, et žü­rii ot­sus oli ühe­hääl­ne. Kii­de­ti, et õpe­ta­jad saa­vad meie pro­jek­tist pal­ju ideid,“ rää­kis Lee­na Möls.

Ta li­sas, et saa­dud või­tu and­sid oma pa­nu­se kõik lap­sed, kes laag­ris osa­le­sid.

An­ge­li­ka Izo­si­nat ja An­ne-Mai Adam­ber­gi pre­mee­ri­ti ko­ha­li­ku raa­ma­tu­poe 8000rub­la­se kin­ke­kaar­di­ga. Nad ost­sid sealt raa­ma­tuid, kä­si­töö- ja meis­ter­da­mi­sas­ju, koo­li­tar­beid.

Tä­na­vu­ne pol­nud Aru­kü­la koo­li esi­me­ne võit Pihk­va-foo­ru­mil. Kaks aas­tat ta­ga­si esi­ta­sid In­ger­ly Pe­nu ja Ma­ri­ja Kan­gur seal loov­tööd „Mul­ti­fil­mi­de nä­dal“. Ka see sai esi­ko­ha ning ära­tas ko­ha­peal suurt hu­vi.

„Tä­nu sel­le­le kut­su­ti mind eel­mi­sel sü­gi­sel Pihk­vas­se õpe­ta­ja­te­le mõel­dud me­too­di­li­se­le-prak­ti­li­se­le se­mi­na­ri­le, kus kõ­nel­di ve­ne kee­lest kaa­s­aeg­ses ha­ri­du­ses ning ve­ne kee­le võõr­kee­le­na õp­pi­mi­sest eri pro­jek­ti­de kau­du. Te­gin seal et­te­kan­de pro­jek­ti­dest ja loov­töö­dest Aru­kü­la koo­li näi­tel,“ ju­tus­tas Lee­na Möls.

0

Val­la­va­lit­sus kut­sus Raa­si­ku rah­va­maj­ja kok­ku koe­rao­ma­ni­kud, kes on aval­da­nud ar­va­must, et ale­vi­kus oleks koer­te tree­ni­mi­se koht.

Raa­si­ku koe­rao­ma­ni­ke soo­vist, et asu­las oleks koht, kus oma loo­mi tree­ni­da, rää­kis val­la üldp­la­nee­rin­gu ava­li­kul aru­te­lul ko­ha­lik ela­nik Kris­ta Erg-Sca­cchet­ti. Ta kut­sus ka Sõ­nu­mi­too­ja kau­du sel tee­mal kaa­sa mõt­le­ma. Nel­ja­päe­val, 1. no­vemb­ril toi­mu­nud kok­ku­saa­mi­se kor­ral­das val­la­va­lit­su­se hal­dus- ja aren­du­so­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Aa­re Ets. Raa­si­ku koe­rao­ma­ni­kel on Fa­ce­boo­kis oma grupp, kus on li­gi 60 lii­get, koo­so­le­kul oli osa­le­jaid küm­me­kond.

„Pea­mi­ne, mil­le­ni jõud­si­me, oli tree­ningp­lat­siks so­bi­va ko­ha leid­mi­ne,“ sõ­nas Aa­re Ets.
Koe­rao­ma­ni­kud olid eel­ne­valt vaa­da­nud kaar­dilt üle kõik Raa­si­ku ale­vi­kus val­la­le kuu­lu­vaid ühis­kond­li­keks ala­deks mõel­dud maa­tü­kid ja lä­bia­ru­ta­nud, mil­li­sed neist võik­sid so­bi­da koer­te treeningplatsi jaoks.

„Neist ena­mu­ses on ju­ba ka­su­tu­ses või koer­te tree­ningp­lat­siks so­bi­ma­tud, sõe­la­le jäid kolm va­rian­ti,“ üt­les Kris­ta Erg-Sca­cchet­ti.

Kolm või­ma­lik­ku asu­ko­ha­va­rian­ti olid Mist­ra-Au­te­xi ja kal­mis­tu va­he­li­ne ala, staa­dio­ni ta­gu­ne ala ning üks maa­tükk raud­tee ää­res. Koer­teaia jaoks pa­ri­maks pi­da­sid loo­mao­ma­ni­kud Mist­ra-Au­te­xi ja kal­mis­tu va­he­list maa­tük­ki. Nad põh­jen­da­sid, et see on lii­ga väi­ke, et te­ha sin­na mõnd muud ühis­kond­li­ku funkt­sioo­ni­ga ala, kuid koer­tep­lat­siks pa­ra­ja suu­ru­se­ga, seal on la­me ja kuiv maa­pind, asu­koht ale­vi­ku kes­ku­ses, sa­mas pii­sa­valt eral­da­tud, et ei rii­vaks sil­ma, naab­rid on te­has, sur­nuaed, tü­her­maa ja ale­vi­ku kü­lap­lats, ehk elu­ma­jad po­le pä­ris pii­ri­naab­rid, sa­mas on lä­he­ma­tes ma­ja­pi­da­mis­tes na­gu­nii koe­rad. Veel too­di väl­ja, et sin­na on hea li­gi­pääs nii jalg­si kui au­to­de­ga, on ka pii­sa­valt par­ki­mis­ruu­mi, ku­na tä­na­va­val­gus­tus on ole­mas, on liht­ne li­sa­da paar lam­pi koer­teaia val­gus­ta­mi­seks. Plus­si­na märgiti ka, kui kü­lap­lat­sil toi­mu­vad sünd­mu­sed, saab koer­te­plat­si te­ge­vu­si nen­de­ga lii­ta.

„Prae­gu sei­sab see maa­lapp nii­sa­ma. Kui ko­gu­kon­nas on koe­ra­pi­da­jaid, kes soo­vi­vad oma loo­mi tree­ni­da, miks mit­te ka­su­ta­da maad sel­leks ots­tar­beks,“ ar­vas Aa­re Ets.

Koer­te tree­ningp­lat­si op­ti­maal­seks suu­ru­seks pak­ku­sid loo­mao­ma­ni­kud 1500 ruut­meet­rit. Sel­lest kaks kol­man­dik­ku oleks mõel­dud suu­re­ma­te, kol­man­dik väik­se­ma­te koer­te jaoks.

Aa­re Ets kü­sis ka Mist­ra-Au­te­xi ju­hilt Priit Tam­melt, kui­das et­te­võ­te suh­tub sel­les­se, kui nen­de kõr­valk­run­dil tree­ni­taks koe­ri: „Te­ma oli vä­ga po­si­tiiv­ne, ar­vas – ehk saab koer­tep­lat­si ta­ras­ta­mi­seks ka­su­ta­da ära Mist­ra ole­ma­so­le­vat ae­da. Oleks ju­ba pä­ris suur kok­ku­hoid, kui koer­teae­di­ku­le ei pea üh­te kül­ge ae­da te­ge­ma.“

Li­saks aia­le on tree­ningp­lat­si­le va­ja val­gus­tust, prü­gi­kas­ti, in­fo­tahv­lit, va­hen­deid loo­ma­de tree­ni­mi­seks.

Aa­re Ets kõ­ne­les ka Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja te­gev­ju­hi Tii­na Ser­go­ga, kü­sis, kas sel­li­se­le et­te­võt­mi­se­le oleks või­ma­lik Lea­der-prog­ram­mist saa­da toe­tust: „Te­ma ar­va­tes on see hea mõ­te, üh­te­gi teist sar­nast pro­jek­ti tal­le piir­kon­nast ei mee­nu­nud.“

Val­la­va­lit­su­se esin­da­ja soo­vi­tas koo­so­le­kul – koer­te­sõb­rad võik­sid luua mit­te­tu­lun­du­s­­ühin­gu, kes taot­leks val­lalt koer­te­vä­ja­ku oma ka­su­tus­val­dus­se, üht­la­si saaks MTÜ ka esi­ta­da Lea­der-prog­ram­mi plat­si ra­ja­mi­seks-si­sus­ta­mi­seks ra­ha­taot­lusp­ro­jek­te. Kris­ta Erg-Sca­cchet­ti kaht­les, kas koe­ra-
o­ma­ni­kud soo­vi­vad MTÜd luua, küll aga kin­ni­tas, et koer­teaia juu­res ol­lak­se val­mis pal­ju tööd te­ge­ma tal­gu­te kor­ras. Näi­teks ehi­ta­ma var­jua­lu­se ja is­te­pin­gid loo­mao­ma­ni­ke­le, tree­ning­va­hen­did koer­te­le, is­tu­ta­ma hek­ki. Ta kut­sub kõi­ki ajast­hu­vi­ta­tuid üles lii­tu­ma Fa­ce­boo­ki-gru­pi­ga Raa­si­ku Koe­rad.

0

Sot­siaal­mee­dias Raa­si­ku val­la ela­ni­ke le­hel tõs­ta­ta­ti tee­ma, miks saa­vad lap­sed, kel­le va­ne­mad ela­vad eri oma­va­lit­sus­tes, ra­nit­sa­toe­tust vaid poo­le sum­ma ula­tu­ses.

Tee­ma püs­ti­tas Kris­ta Pik­kur, kes kir­ju­tas, et te­ma laps sai Raa­si­ku val­la­va­lit­su­selt nii­ni­me­ta­tud ra­nit­sa­toe­tust vaid 50 prot­sen­di ula­tu­ses, ku­na va­ne­mad on la­hu­ta­tud ja ela­vad eri­ne­va­tes oma­va­lit­sus­tes. Ka se­da ei ar­ves­ta­tud, et tal on aas­taid uus elu­kaas­la­ne, kes on sa­mu­ti Raa­si­ku val­la ela­ni­ke re­gist­ris.
„Kas sel­leks, et mu laps oleks Raa­si­ku val­las täis­väär­tus­lik ela­nik, pean tões­ti ka en­di­se abi­kaa­sa oma ko­ju sis­se kir­ju­ta­ma?“ kü­sis Kris­ta Pik­kur.

Ta tõ­des, et Raa­si­ku val­las on ra­nit­sa­toe­tus nii­gi üks väik­se­maid – 64 eu­rot, mil­le eest ei saa ra­nit­sat­ki: „Ning ka sel­lest võe­ti pool ära. Olek­sin se­da va­rem tead­nud, olek­sin jää­nud Tal­lin­na re­gist­ris­se.“

Kris­ta Pik­kur tun­nis­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et on sol­vu­nud – kui val­lal oli pü­si­ma­jää­mi­seks va­ja kok­ku saa­da 5000 ela­nik­ku, re­gist­ree­ris te­ma end sis­se mi­tu kuud va­rem, kui os­tis sin­na ko­du: „Tund­sin, et mi­nu ko­hus on val­da ai­da­ta, kui plaa­nin siia ela­ma tul­la. Kah­juks ei vas­ta vald mul­le sa­ma­ga, ma ei tun­ne end siin oma­na, ei tea­gi, kas ta­han oma tei­sed lap­sed pan­na siia koo­li.“

Pä­rast Fa­ce­boo­ki-pos­ti­tust pöör­du­nud te­ma poo­le veel mi­tu la­hu­ta­tud ja ük­si last kas­va­ta­vat ema, mõ­ni­gi oli val­mis and­ma all­kir­ja, et Raa­si­ku val­la sel­li­ne kord ära muu­de­taks.

Vas­ta­valt Raa­si­ku val­la ee­l­ar­vest maks­ta­va­te toe­tus­te taot­le­mi­se, mää­ra­mi­se ja maks­mi­se kor­ra­le võib esi­me­se klas­si mi­ne­va lap­se toe­tust taot­le­da tin­gi­mu­sel, et lap­se hool­du­sõi­gust oma­vad va­ne­mad või eest­kost­ja on taot­le­mi­sel ajal Raa­si­ku val­la ela­ni­ke re­gist­ris. Kui mõ­le­ma va­ne­ma elu­koht on taot­lu­se esi­ta­mi­se ajal Raa­si­ku val­las või kas­va­tab last ük­sik­va­nem, saab toe­tust täis­ma­hus, kui ai­nult üks va­nem on Raa­si­ku val­da re­gist­ree­ri­tud, saab toe­tust poo­les mää­ras. Ük­sik­va­ne­maks loe­tak­se ema või isa, kui lap­se tei­ne va­nem on sur­nud või on tal hool­du­sõi­gus ära võe­tud.

Val­la­va­lit­su­se ha­ri­du­se-, kul­tuu­ri- ja spor­dio­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Ju­ta Asu­ja üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et ka te­ma mee­lest on prae­gu­ne kord esi­me­se klas­si mi­ne­va lap­se toe­tu­se maks­mi­sel ebaõig­la­ne.

„Val­la­va­lit­sus aru­tas nel­ja la­hu­ta­tud va­ne­ma aval­dust ning jäi sei­su­ko­ha­le, et nen­de las­te­le ei ole või­ma­lik maks­ta ra­nit­sa­toe­tust täis­ma­hus, ku­na toe­tus­te kord ei näe et­te eran­di­te te­ge­mi­se või­ma­lust. Mi­na olen eriar­va­mu­sel, leian, et see on üle­koh­tu­ne – ron­gi­sõi­du soo­dus­tust tee­me kõi­gi­le las­te­le, ke­da kas­va­tab ük­sik­va­nem, kuid ra­nit­sa­toe­tust nei­le täies ula­tu­ses ei mak­sa,“ lau­sus ta.

Sot­siaa­lo­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Lii­vi Puu­mets sel­gi­tas, et esi­me­se klas­si mi­ne­va lap­se toe­tust ja­ga­ti nii, na­gu 2016. aas­tal keh­tes­ta­tud kord et­te näeb: „See on mak­su­maks­ja­põ­hi­ne, eran­di­te te­ge­mist kord et­te ei näe.“

Nii Ju­ta Asu­ja kui Lii­vi Puu­mets kin­ni­ta­sid, et nen­de juh­tu­mi­te val­gu­ses on val­la­va­lit­su­sel ka­vas te­ha vo­li­ko­gu­le et­te­pa­nek toe­tus­te kor­da muu­ta.

„Kui­gi sel aas­tal said 1. klas­si õpi­la­sed, kel­le va­ne­mad ela­vad eri oma­va­lit­sus­tes, ra­nit­sa­toe­tust poo­les mää­ras, tee­me et­te­pa­ne­ku kor­ra muut­mi­seks, et järg­mi­sel sü­gi­sel saak­sid ka need esi­me­se klas­si lap­sed, kel­le va­ne­mad koos ei ela, ra­nit­sa­toe­tust täies mää­ras. Ühes val­las peaks toe­tus­te maks­mi­ne toi­mu­ma üht­se­tel alus­tel. Kui­gi kõi­ki erand­juh­tu­meid me ilm­selt et­te nä­ha ei suu­da, peab toe­tus­te maks­mi­se kord ole­ma pii­sa­valt paind­lik ja või­mal­da­ma eran­deid eral­di kä­sit­le­da,“ mär­kis Ju­ta Asu­ja.

Ani­ja val­las sa­mu­ti muu­da­tu­sed
Ka Ani­ja val­las on ra­nit­sa­toe­tust maks­tud esi­me­se klas­si õpi­las­te eest täis­ma­hus tin­gi­mu­sel, et lap­se mõ­le­mad va­ne­mad on rah­vas­ti­ku­re­gist­ris Ani­ja val­la ela­ni­kud ning ju­hul, kui pe­re­kon­na­sei­suand­me­tes puu­dub kan­ne lap­se isa koh­ta. Ju­hul, kui Ani­ja val­da on re­gist­ree­ri­tud vaid üks lap­se va­ne­ma­test, maks­tak­se toe­tust poo­les mää­ras.

Ok­toob­ris oli val­la­vo­li­ko­gus esi­me­sel lu­ge­mi­sel ra­nit­sa­toe­tu­se maks­mi­se kor­ra muut­mi­ne. Abi­val­la­va­nem Mar­ge Ra­ja põh­jen­das, et muut­mis­va­ja­du­se on tin­gi­nud reaal­ne elu – pal­jud lap­sed ei ela enam mõ­le­ma bio­loo­gi­li­se va­ne­ma­ga, neil võib ol­la üks ka­su­va­nem või võõ­ras­va­nem.

„Meil on ol­nud juh­tu­meid, kus or­vuks jää­nud laps sai ra­nit­sa­toe­tust poo­les mää­ras,“ tõ­des ta.
Et lap­si võrd­selt ko­hel­da, te­gi val­la­va­lit­sus et­te­pa­ne­ku li­sa­da ra­nit­sa­toe­tu­se maks­mi­se kor­da mõis­ted va­nem, ka­su­va­nem ja võõ­ras­va­nem. Va­ne­ma all mõis­te­tak­se lap­se bio­loo­gi­list va­ne­mat, ka­su­va­nem on last hool­dav isik, kes last te­ge­li­kult kas­va­tab ning võõ­ras­va­nem lap­se va­ne­ma­ga abie­lus olev isik, kes po­le lap­se ema ega isa.

Vo­li­ko­gus tek­kis dis­kus­sioon, kas ka la­hu­ta­tud ja eri val­da­des ela­va­te va­ne­ma­te las­tel peaks ole­ma õi­gus saa­da ra­nit­sa­toe­tust täies ma­hus.

„Kui isa on pe­re ma­ha jät­nud ja ema kas­va­tab last ük­si, on ta ra­ha­va­ja­dus kind­las­ti suu­rem. Näi­ta­me, et hoo­li­me ka ük­sik­va­ne­mast,“ mär­kis Jaa­nus Ka­lev.

Vo­li­ko­gu liik­me­te hul­gas oli pea­mi­selt kaks sei­su­koh­ta. Esi­me­ne oli – kui ra­nit­sa­toe­tu­se saa­mi­ne ei sõl­tu va­ne­ma­te pal­gast, on see kin­gi­tus ja peaks ole­ma kõi­gi­le las­te­le võrd­ne, tei­sed leid­sid – ku­na ra­nit­sa­toe­tu­s on üks abi­nõu, kui­das saa­da val­da roh­kem ko­da­nik­ke, peaks sel­le mää­ra­mi­sel ar­ves­ta­ma lap­se­va­ne­ma­te sis­se­kir­ju­tust.

Kuusalu vallas makstakse aabitsatoetust oma valla koolide esimese klassi lastele, kelle üks vanem on Kuusalu valda registreeritud. Loksa linn maksab ranitsatoetust Loksa kooli 1. klassi lapse eest, kui ta on Loksa linna elanik.

Ra­nit­sa­toe­tus­te mää­rad meie oma­va­lit­sus­tes:
Ani­ja vald – 150 eu­rot
Kuu­sa­lu vald – 100 eu­rot
Raa­si­ku vald – 64 eu­rot
Lok­sa linn – 50 eu­rot

0

Vel­ko AV nõu­ko­gu ot­sus­tas, et Keh­ra küt­tet­ras­se uue­le soo­ja­toot­ja­le ren­di­le ei an­ta.

Möö­du­nud nä­da­lal oli Ani­ja val­la­le kuu­lu­va kom­mu­naa­let­te­võt­te Vel­ko AV nõu­ko­gu era­kor­ra­li­ne koo­so­lek, kus aru­ta­ti küt­te­to­rus­ti­ku ren­di­le and­mist uue kat­la­ma­ja oma­ni­ku­le, tu­le­vast ke­va­dest Keh­ras soo­ja toot­va­le SW Ener­gia­le.

„SW Ener­gia on aval­da­nud soo­vi võt­ta Vel­kolt soo­jat­ras­sid ren­di­le. Ole­me se­da nõu­ko­gus pi­kalt aru­ta­nud, lõ­puks tu­li te­ha ot­sus. Kõ­ne all oli kolm va­rian­ti: soo­ja­toot­ja po­le tras­si­de ope­raa­tor ehk küt­te­to­rus­tik jääb en­di­selt Vel­ko AV hal­la­ta, Vel­ko an­nab need null­ren­di­ga SW Ener­gia­le või SW hak­kab tras­si­de eest maks­ma ren­ti amor­ti­sat­sioo­ni ula­tu­ses ehk li­gi­kau­du 8000 eu­rot kuus,“ üt­les Vel­ko AV nõu­ko­gu esi­mees Lii­vi Han­sen.

SW Ener­gia esi­tas kal­ku­lat­sioo­nid, mis hak­kaks soo­ja­hind maks­ma ju­hul, kui ne­mad saak­sid tras­si­de ope­raa­to­riks, Vel­ko AV ju­ha­ta­ja Erik Jü­riöö tegi ar­ves­tu­se, mil­li­ne on Keh­ra toa­soo­ja hind ju­hul, kui tras­sid jää­vad Vel­ko­le. Sel­gus, et ela­ni­ke­le on kõi­ge sood­sam, kui küt­te­to­rus­tik­ke hal­dab ka edas­pi­di Vel­ko AV.

„Nõu­ko­gu üks­meel­ne ot­sus oli soo­jat­ras­se ren­di­le mit­te an­da, nen­de ope­raa­to­riks jääb Vel­ko AV,“ sõ­nas Lii­vi Han­sen.

Ta li­sas: „Ot­sus­ta­vaks said ma­jan­dus­li­kud ana­lüü­sid. Pea­legi ol­nuks kum­ma­li­ne, kui an­nak­si­me kor­ras tras­sid äriet­te­võt­te­le ren­di­le ta­su­ta. Kui aga kü­sik­si­me nen­de eest ren­ti, ka­jas­tuks see ko­he ka soo­ja­hin­nas.“

Erik Jü­riöö sõ­nul on Vel­ko AV küt­te­to­rus­ti­kes­se vii­ma­se viie aas­ta jook­sul in­ves­tee­ri­nud üle 1,3 mil­jo­ni eu­ro.

„Vei­di on veel te­ha, kuid võib öel­da, et ole­ma­so­lev trass on nüüd­seks enam-vä­hem täies ma­hus re­no­vee­ri­tud-re­konst­ruee­ri­tud. Edas­pi­di ehi­ta­me uu­si lõi­ke, kui Keh­ras­se ra­ja­tak­se näi­teks kor­ter­ma­ju,“ lau­sus ta.

Lii­vi Han­sen sel­gi­tas – kui­gi prae­gu ot­sus­ta­ti soo­jat­ras­sid jät­ta Vel­ko AV ope­ree­ri­da, ei tä­hen­da see, et tu­le­vi­kus ei võiks nõu­ko­gu te­ha teist­su­gust ot­sust: „Kui koos­töö soo­ja­toot­ja­ga su­jub ning nii tu­leb ela­ni­ke­le sood­sam, siis miks mit­te an­da tras­sid edas­pi­di ren­di­le.“

SW Ener­gia või­tis Keh­ra soo­ja­toot­mi­se kon­kur­si 12 aas­taks. Vas­ta­valt le­pin­gu­le peab et­te­võ­te hak­ka­ma Keh­ras soo­ja toot­ma tu­le­va aas­ta ap­ril­list. Pä­rast soo­ja­toot­ja va­he­tu­mist muu­tub ka soo­ja­hind. Prae­gu mak­sa­vad keh­ra­la­sed küt­te eest 57,01 eu­rot/MWh. SW Ener­gia või­tis kon­kur­si piir­hin­na­ga 39,50 eu­rot/MWh, mis koos käi­be­mak­su­ga on 47,40 eu­rot/MWh. Koos võr­gu­ta­su ehk tras­si­ku­lu­de­ga hak­kab uus hind klien­ti­de­le ole­ma mak­si­maal­selt 60,01 eu­rot/MWh – tõus on ku­ni 3 eu­rot/MWh ehk 5,26 prot­sen­ti.

„See on mak­si­maal­ne ehk piir­hind, SW Ener­gia peab soo­ja­toot­mi­se ja meie oma võr­gu­hin­na kin­ni­ta­ma kon­ku­rent­sia­me­tis,“ sel­gi­tas Erik Jü­ri­öö.

0

Ees­ti mees­te meist­ri­võist­lu­sel kä­si­pal­lis koh­tu­sid pü­ha­päe­val, 4. no­vemb­ril Keh­ras kaks se­ni kao­tu­se­ta ol­nud mees­kon­da – HC Keh­ra/Ho­ri­zon Pulp&Pa­per ja HC Tal­linn. Võit jäi ko­ju, Keh­ra alis­tas pea­lin­na mees­kon­na 28:23 ning tõu­sis 5. män­gu­voo­ru jä­rel meist­ri­võist­lus­te liid­riks.

Män­gu al­gu­ses läks ko­du­mees­kond Dmõt­ro Jan­kovs­ki ja Ja­nar Mä­gi vi­se­test juh­ti­ma 2:0, ühek­san­dal män­gu­mi­nu­til oli Keh­ra edu­seis 6:3. Paa­ril kor­ral suu­tis HC Tal­linn vä­hen­da­da va­he mi­ni­maal­seks, kuid ava­poo­la­ja või­tis ko­du­mees­kond siis­ki 15:12. Tei­sel poo­l­ajal pin­ge­li­ne heit­lus jät­kus, kui­gi ka­he­vä­ra­va­li­sest kao­tu­sest pea­lin­la­sed va­het väik­se­maks ei saa­nud. Keh­ra mees­kon­nas hiil­gas Ja­nar Mä­gi ning kui­gi 41. mi­nu­til sai And­rei Vah­no­vi­tš pu­na­se kaar­di, suu­re­nes võõ­rus­ta­ja­te edu veel­gi. Va­he­peal oli see 6vä­ra­va­li­ne, siis sai Tal­lin­na mees­kond 3 vä­ra­vat jär­jest, ku­ni Keh­ra end taas ko­gus ja män­gu või­tis 28:23. Ja­nar Mä­gi vis­kas üle­plat­si­me­he­na Keh­ra ka­suks 9, Dmõt­ro Jan­kovs­ki 6 vä­ra­vat.

Ka Aru­kü­la/Au­den­tes oli 5. män­gu­voo­rus või­du­kas – kol­ma­päe­val, 1. no­vemb­ril alis­ta­ti ko­du­saa­lis HC Viim­si/Töö­riis­ta­mar­ket 25:21. Vä­ra­va­te­vae­se ava­poo­la­ja või­tis Aru­kü­la/Au­den­tes na­pilt 10:9. Tei­sel pool­a­jal hak­kas va­he vaik­selt suu­re­ne­ma. Vee­rand tun­di en­ne män­gu lõp­pu oli ko­du­mees­kon­na edu­seis 19:14 ja 7 mi­nu­tit hil­jem ju­ba 24:15. See­jä­rel vä­he­nes va­he mär­ga­ta­valt, kuid hoo­li­ma­ta Viim­si tu­ge­vast lõ­pust sai Aru­kü­la/Au­den­tes hooa­ja tei­se või­du. Rau­no Kop­li vis­kas võit­ja­te ka­suks 7, Alek­san­der Kes­kü­la ja Mar­tin Kal­vet 4 vä­ra­vat.

HC Keh­ra on nüüd 9 punk­ti­ga meist­ri­võist­lus­te lii­der. Järg­ne­vad HC Tal­linn (8), tiit­li­kaits­ja Põl­va Ser­vi­ti (7), Põl­va Coop (6), Aru­kü­la/Au­den­tes (4), SK Ta­pa (3), Vil­jan­di HC (2) ja Viim­si/Töö­riis­ta­mar­ket (1). Kuuen­da voo­ru män­gud on 21.-22. no­vemb­ril.

0

Ok­toob­ri al­gu­ses, paar päe­va en­ne maail­ma­kuul­saks saa­nud Li­ver­poo­li an­samb­li The Beat­les laul­ja John Len­no­ni sün­niaas­ta­päe­va said Keh­ras aas­ta­te jä­rel taas kok­ku me­hed, kes on ol­nud bri­ti bän­di suu­red asu­ta­jad ja kuu­lu­nud Ees­ti Biit­li­te Klu­bis­se.

Es­to­nian Beat­les Club ehk Ees­ti Biit­li­te Klu­bi asu­ta­ti 1988. aas­tal Keh­ras, ku­na sel­le juht, Keh­ra koo­li ku­na­gi­ne õpe­ta­ja Ni­ko­lai Iva­nov elas Keh­ras. Biit­li­te-klu­bi loo­mi­se idee tek­kis te­ma sõ­nul Tal­lin­nas Har­ju­mäel, kus igal pü­ha­päe­val oli he­lip­laa­ti­de va­he­tus.

„Kui lin­nas oli lau­lev re­vo­lut­sioon, siis meie te­gi­me sa­mal ajal re­vo­lut­sioo­ni Keh­ras,“ sõ­nas klu­bi üks asu­ta­ja­test, too­na Keh­ras ela­nud Va­lev Lil­li­puu.

Klu­bi asu­ta­mis­koo­so­lek oli The Beat­le­si liik­me Paul Mc­Cart­ney sün­ni­päe­val – 18. juu­nil 1988. Väi­ke­se koo­li­ma­ja all sau­nas said kok­ku küm­me­kond biit­li­te aus­ta­jat, nen­de hul­gas näi­teks pro­fes­sio­naal­ne muu­sik, an­samb­list Pal­der­jan tun­tud Vel­lo Sa­lu­mets, kes te­gi ka sel ajal Ees­ti Raa­dios muu­si­ka­saa­teid, ning te­ma raa­dio­kol­leeg Vel­lo Rand. Ko­ha­li­kest mees­test oli Ni­ko­lai Iva­no­vi ja Va­lev Lil­li­puu kõr­val klu­bi asu­ta­ja­te seas veel Ants Kas­ke­vitš.

Vaid paar päe­va pä­rast klu­bi loo­mist pa­nid Vel­lo Sa­lu­mets, Vel­lo Rand ja Ni­ko­lai Iva­nov biit­li­test raa­dios kok­ku ka­he­tun­ni­se ööp­rog­ram­mi. Vel­lo Sa­lu­mets mee­nu­tas, et tut­vus Ni­ko­lai Iva­no­vi­ga sa­mal aas­tal pä­rast se­da, kui oli tei­nud biit­leid tut­vus­ta­va saa­te koos Ivo Lin­na­ga.

„Tu­lin Es­to­nia teat­ris proo­vist, Kol­ja oo­tass fua­jees – ma ei tund­nud­ki siis te­da, aga tu­li üt­le­ma, et kui me oma saa­de­tes muud­kui Mc­Cart­neyd kii­da­me, ole­me küll va­lel teel. Kü­si­sin, ke­da siis kii­ta? Te­ma vas­tas: Len­non oli boss,“ ju­tus­tas Vel­lo Sa­lu­mets.

Biit­li­te klu­bi tei­sel kok­ku­saa­mi­sel Keh­ras oli ko­hal ETV „Le­vi­kaa­me­ra“, edas­pi­di käi­sid liik­med klu­bist ja biit­li­test rää­ki­mas ka teis­tes te­le- ja raa­dio­saa­de­tes, and­sid väl­ja kaks kas­set­ti biit­li­te lau­lu­de­ga, il­mu­ta­ti ka oma aja­leht. Suu­rim et­te­võt­mi­ne oli John Len­no­ni 50. sün­niaas­ta­päe­va­le pü­hen­da­tud kol­me­päe­va­ne Beat­les Wee­kend 1990. aas­ta det­semb­ris. Kaks aas­tat hil­jem il­mus ees­ti kee­les Mark­ku Kos­ki raa­mat „Beat­les: ühe an­samb­li ana­too­mia“, mil­le oli Soo­me kee­lest tõl­ki­nud Vel­lo Sa­lu­mets, ke­da Ni­ko­lai Iva­nov peab Ees­ti suu­ri­maks biit­li­te tund­jaks.

Vel­lo Sa­lu­mets rää­kis, et oli 1963. aas­tal 13aas­ta­se­na Valk­la pio­nee­ri­laag­ris, ku­hu too­di Root­sist 15 last: „Me pol­nud mag­ne­to­fo­ne va­rem näi­nud, ühel Root­si poi­sil oli kaa­sas lin­ti­de­ga makk. Ja sealt tu­lid biit­lid! Kui kuul­sin lau­lu „Hip­py Hip­py Sha­kes“, lõi see mu maail­ma se­gi, mi­nust sai rock­muu­sik.“
Ka Ni­ko­lai Iva­no­vi sü­gav hu­vi le­gen­daar­se an­samb­li te­ge­mis­te vas­tu al­gas enam-vä­hem sa­mal ajal – 1964. aas­tal, kui kuu­lis esi­mest kor­da lau­lu „A Hard Day´s Night“. Paul Luš­kov, ke­da klu­bi asu­ta­mi­sel kam­pa ei võe­tud, ku­na pee­ti lii­ga noo­reks, pol­nud sel ajal veel sün­di­nud­ki.

„Mul­le olid biit­lid ko­gu aeg meel­di­nud, onu Kol­ka män­gis neid. Aga ku­na mind klu­bis­se ei võt­nud, tõm­ba­sin biit­lid oma lem­mi­kan­samb­li­te ni­me­kir­jast ma­ha,“ tun­nis­tas ta.

Kui­gi Ees­ti Biit­li­te Klu­bi po­le ju­ba aas­taid te­gut­se­nud, on sel­le liik­me­tel hu­vi Beat­le­si muu­si­ka vas­tu al­les. Ni­ko­lai Iva­nov, kel­lel on um­bes 500 maail­ma eri pai­gus väl­ja an­tud Beat­le­si plaa­ti, ko­gub en­di­selt an­samb­li plaa­ti­de ra­ri­teet­seid es­ma­väl­jaan­deid.

Vel­lo Sa­lu­mets teeb jät­ku­valt rock­muu­si­kat tut­vus­ta­vaid raa­dio­saa­teid: „Mul on mis­sioon an­da se­da eda­si prae­gus­te­le noor­te­le. Kui mi­na se­da ei tee, kes siis veel? Jää­vad­ki hom­mi­kust õh­tu­ni tümp­si kuu­la­ma.“

Ees­ti parim biit­li­te tund­ja tun­nis­tas – aeg-ajalt on tal neist nii­su­gu­ne tü­di­mus, et ei ta­ha ko­du­se plaa­di­riiu­li poo­le vaa­da­ta­gi. Um­bes aas­ta möö­du­des te­kib taas soov nen­de lu­gu­sid kuu­la­ta: „Hak­ka­sin kor­ja­ma biit­li­te lau­le teis­te esi­tu­ses, kui­das on neid tõl­gen­da­nud ala­tes las­teaia­las­test ku­ni maail­ma­kuul­sa­te džäss- ja rock­muu­si­ku­te­ni. Mul on neid esi­tu­si um­bes 2500, aga ar­van, et ole­mas on um­bes sa­ma­pal­ju veel.“

Mis on biit­li­te fe­no­men, mis üle 60aas­ta­sed me­hed taas um­bes 15aas­ta­se va­hea­ja jä­rel taas kok­ku toob? Nad olid esi­me­sed, biit­lid olid üks­teist täien­dav ter­vik, kui po­leks ol­nud biit­leid, po­leks ka tä­na­päe­va rock­muu­si­kat, lau­su­sid me­hed.

0

Aren­da­ja lu­bab – alus­ta­tak­se ko­he, kui de­tailp­la­nee­ring on keh­tes­ta­tud.

Ani­ja val­la­va­lit­sus võt­tis vas­tu Keh­ras Aia tä­nav 12 maaük­su­se ja lä­hia­la de­tail­pla­nee­rin­gu, mil­le­ga te­hak­se et­te­pa­nek ja­ga­da kor­ter­ma­ja­de ning ühe­pe­ree­la­mu­te va­he­li­ne 8500 ruutmeetri suu­ru­ne ala kol­meks ela­mu­maak­run­diks ja mää­ra­ta ehi­tu­sõi­gus sin­na kol­me kor­ter­ma­ja ra­ja­mi­seks. Krun­ti­de suu­ru­seks on pla­nee­ri­tud vei­di üle 2000 ruutmeetri, iga­le krun­di­le on ka­vas ehi­ta­da kol­me­kord­sed 15kor­te­ri­ga ela­mud ning võib ehi­ta­da ka ku­ni kaks ühe­kord­set abi­hoo­net. Iga krun­di juur­de on ka­van­da­tud 24 par­ki­mis­koh­ta.

De­tailp­la­nee­ring on 23. no­vemb­rist 8. det­semb­ri­ni ava­li­kul väl­ja­pa­ne­kul, keh­tes­ta­da on ka­vas jaa­nua­ris.

Maa oks­jo­nil rii­gilt ost­nud OÜ Saa­re­maa Kon­ve­rents oma­nik ja juht Tul­lio Lib­lik üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et nen­de ar­hi­tek­tid on val­mis, pro­jek­tee­ri­mist alus­ta­tak­se ko­he, kui de­tailp­la­nee­ring keh­tes­ta­tud. Kor­ter­ma­jad, mis Keh­ras­se ehi­ta­tak­se, tu­le­vad sar­na­sed nei­le, mi­da et­te­võ­te ehi­tab prae­gu Saa­re­maa­le.
„Need on tä­nu hea­le ehi­tusk­va­li­tee­di­le ning ar­hi­tek­tuur­se­te­le la­hen­dus­te­le vä­ga ener­gia­tõ­hu­sad. Saa­re­maal on sar­na­ses ma­jas ka­he­toa­li­se kor­te­ri kom­mu­naal­ku­lud jaa­nua­ri­kuus li­gi­kau­du 60 eu­rot. Ko­han­da­me pro­jek­ti Keh­ra olu­de jaoks. Põ­hip­laa­nid ja kor­te­ri­te suu­ru­sed on sa­mad, kuid muu­da­me na­tu­ke vä­li­sil­met,“ rää­kis Tul­lio Lib­lik.

Ma­ja­des­se tu­le­vad 1-, 2-, 3- ja 4toa­li­sed kor­te­rid, kõi­ge väik­se­mad on 27, suu­ri­mad li­gi­kau­du 80 ruutmeetri suu­ru­sed. Tul­lio Lib­li­ku sõ­nul nii­su­gus­te ma­ja­de ehi­tu­saeg 10 kuud. Ehi­ta­mist alus­ta­tak­se ühe ma­ja kau­pa: „Lat­tu me ei too­da, tee­me too­det, mi­da ini­mes­tel on tar­vis. Keh­ras po­le sel­le va­ba­rii­gi ajal üh­te­gi uut kor­te­re­la­mut teh­tud. Me ta­va­pä­ra­ne rütm on, kui ühest ma­jast 60-70 prot­sen­ti müü­dud, hak­ka­me järg­mist ehi­ta­ma.“

Ta kin­ni­tas, et maak­ler ju­ba te­ge­leb Keh­ra tu­le­vas­te­le kor­te­ri­te­le ost­ja­te leid­mi­se­ga ning ühe ma­ja pool­te kor­te­ri­te osas on hu­vi­li­sed ole­mas. Kor­te­ri­te müü­gi­hin­da ei soo­vi­nud et­te­võt­ja prog­noo­si­da: „See sel­gub, kui ehi­tus­le­ping on sõl­mi­tud. Ehi­tus­hin­na kasv jät­kub, nii et aeg on meie vaen­la­ne. Mi­da ru­tem keh­tes­ta­tak­se pla­nee­ring ja väl­jas­ta­tak­se ehi­tus­lu­ba, se­da oda­va­malt saa­me ehi­ta­da.“

Tul­lio Lib­lik li­sas – ku­na maa­hind on Keh­ras oda­vam ja see os­te­ti rii­gilt sood­sa­tel tin­gi­mus­tel, peak­sid nad suut­ma Keh­ras kor­te­reid müüa oda­va­malt, kui müüak­se Tal­lin­na­le lä­he­mal ole­va­tes piir­kon­da­des.

„Lä­hiaas­ta­tel muu­tub Keh­ra po­pu­laar­se­maks elu­piir­kon­naks kui on Viim­si. Keh­ra ee­li­sed on ra­hu­lik ja tur­va­li­ne elu­kesk­kond, ilus loo­dus, vä­ga hea ühen­dus Tal­lin­na­ga, eri­ti Üle­mis­te­ga, ku­hu tu­leb Tal­lin­na uus kes­kus. Sel­le tõt­tu on Keh­ra nii har­ju­maa­las­te kui tal­lin­las­te hul­gas saa­mas ee­lis­ta­tud ela­mis­piir­kon­naks,“ ar­vas ta.

0

Ku­ni 21. sep­temb­ri­ni sai esi­ta­da aval­du­si Raa­si­ku uue spor­di­hoo­ne ka­su­ta­mi­se ae­ga­de­le 2018/2019. hoo­ajaks. Spor­di­hoo­ne on hu­vi­lis­te­le ava­tud ok­toob­ri al­gu­sest. Hom­mi­kust ku­ni pä­rast­lõu­na­ni on Raa­si­ku koo­li ka­su­tu­ses, ala­tes kel­la 16 ku­ni 21 või 22ni toi­mu­vad seal tree­nin­gud, lau­päe­val-pü­ha­päe­val saab tree­nin­gu­teks saa­li ka­su­ta­da õh­tus­tel ae­ga­del, päe­val on võist­lu­sed-tur­nii­rid.

„Suu­res saa­lis on noor­te­le jalg­pall ja kä­si­pall, täis­kas­va­nui­le võrk­pall, korv­pall, jalg­pall. On veel mõ­ned va­bad ajad, täp­se­malt näeb koo­li ko­du­le­helt spor­di­hoo­ne ka­su­tu­sae­ga­de ka­lend­rist,“ sõ­nas Raa­si­ku koo­li di­rek­tor Ree­li­ka Tu­ri.

Vä­hem on se­ni hu­vi ol­nud spor­di­hoo­ne keld­ris jõu­saa­li kõr­val asu­va ka­he stuu­dio vas­tu. Need on mõel­dud rüh­mat­ree­nin­gu­te lä­bi­vii­mi­seks: „Prae­gu toi­mu­vad seal kaks kor­da nä­da­las vaid ae­roo­bi­kat­ree­nin­gud. Kut­sun üles – kui kee­gi ta­hab ha­ka­ta lä­bi vii­ma näi­teks joo­gat­ree­nin­guid või mi­da­gi muud väik­se­mas­se saa­li so­bi­vat, võt­ke ühen­dust.“

Jõu­saa­li ka­su­ta­mi­seks eel­ne­valt ae­ga bro­nee­ri­ma ei pea, ko­ha­peal tu­leb os­ta pi­let, ad­mi­nist­raa­tor an­nab riie­te­ka­pi võt­me ja võib min­na jõu­saa­li. Spor­di­hoo­ne jõu­saa­li ma­hub kor­ra­ga tree­ni­ma um­bes paar­küm­mend ini­mest, seal on jook­su­lin­did, sõu­deer­go­meet­rid, käi­mi­sa­pa­raa­did ja muud tree­ni­mis­va­hen­did. Per­so­naalt­ree­ner Krist­jan-Jo­han­nes Kon­sap te­gi pä­rast ava­mist tut­vu­mi­seks jõu­saa­li ABC, õpe­tas ka­su­ta­ma sead­meid ja näi­tas har­ju­tus­te soo­ri­ta­mi­se teh­ni­kat, iga­päe­va­selt jõu­saa­lis tree­ne­rit ei ole.

Las­tet­ree­nin­gud on uues spor­di­hoo­nes ta­su­ta, täis­kas­va­nu­te tree­nin­gu­te eest tu­leb klu­bi­del-osa­le­ja­tel maks­ta. Hin­na­kir­ja on väl­ja töö­ta­nud ja kin­ni­ta­nud Raa­si­ku val­la­va­lit­sus. Hin­na­ki­ri on koo­li ko­du­le­hel. Spor­di­saa­li ka­su­ta­mi­ne mak­sab 25 eu­rot tund, või­ma­lik on ka­su­ta­da ka poolt või kol­man­dik­ku saa­list. Stuu­dio ehk ae­roo­bi­ka­saa­li üheks tun­niks ren­ti­mi­ne mak­sab 10 eu­rot, jõu­saa­lis saab 2-3 eu­ro eest tree­ni­da 2 tun­di. Sau­na gru­pi­pi­let mak­sab 14 eu­rot tund, iga järg­mi­ne tund 7 eu­rot.

„Sau­nad on et­te­tel­li­mi­sel, peab ar­ves­ta­ma, et saun lä­heb kuu­maks um­bes poo­le­tei­se tun­ni­ga,“ üt­les Ree­li­ka Tu­ri.

Spor­di­hoo­nes töö­ta­vad va­he­tus­te­ha kaks ad­mi­nist­raa­to­rit, Kül­li­ki Puk­ko ja Kät­lin Vii­ding.

0

Poo­le sa­jan­di va­nu­se kan­ga­rin­gi ku­du­jad te­gid rah­va­ma­ja­le EV 100 pu­hul kin­giks üle 6 meet­ri pik­ku­se vai­ba.

Kan­ga­rin­gi Süs­tik juu­be­lit tä­his­ta­ti Raa­si­ku rah­va­ma­jas vai­ba­näi­tu­se ava­mi­se­ga pü­ha­päe­val, 21. ok­toob­ril. Rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja Hel­le Va­ga mär­kis, et ma­jas on te­gut­se­nud ja hää­bu­nud koo­re ja or­kest­reid, tul­nud ase­me­le mood­sa­maid rin­ge, kuid kan­ga­ring on pü­si­nud 50 aas­tat.

Ta tä­nas kõi­ki aga­raid vai­ba­meist­reid, kes kan­ga­rin­gi te­ge­vu­ses vii­ma­sel aas­tal on osa­le­nud: „Nii to­re on siia maj­ja tul­la – kõi­ge va­rem on ala­ti ko­hal need nai­sed, kes ta­ha­vad tul­la ku­du­ma. Ai­täh, et ole­te ka mind õpe­ta­nud ku­du­ma!“

Val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Tii­na Rüh­ka mär­kis – see, mi­da Süs­ti­ku liik­med on tei­nud, po­le töö, vaid kut­su­mus, mil­les­se on pan­dud pal­ju ae­ga, os­ku­si ja ar­mas­tust. Ka te­ma ko­du kau­nis­ta­vad Raa­si­ku kan­ga­rin­gis aas­ta­küm­neid ta­ga­si koo­tud vai­bad, on ka sau­na­li­nu, pad­ja­püü­re – need oli tei­nud ta ämm Ly­dia Rüh­ka. Tii­na Rüh­ka kii­tis, et Raa­si­ku nai­sed on in­nus­tav ees­ku­ju ning ehk võ­tab veel ka ise ku­du­mi­se et­te – ku­na­gi käis ta se­da õp­pi­mas Aru­kü­la kä­si­töö­rin­gis.

Ku­na tä­na­vu on ka Ees­ti Va­ba­rii­gi juu­be­liaas­ta, ot­sus­tas Süs­tik kin­ki­da Raa­si­ku rah­va­ma­ja saa­li la­va et­te 6,4 meet­rit pi­ka vai­ba. Se­da ha­ka­ti te­ge­ma mai­kuus, osa­lesid 13 naist. Iga ku­du­ja va­lis vär­vid ja te­gi um­bes 25sen­ti­meet­ri­se trii­bu, siis ku­dus järg­mi­ne. Kõik ku­du­jad te­gid kaks ühe­su­gust trii­pu ning jaa­ni­päe­vaks oli vaip val­mis. Vai­ba te­ge­mi­ses osa­le­sid Vir­ve Te­der, Sai­ma Sõ­mer, Si­ret Sõ­mer, Reet Ja­la­kas, Ma­ja He­le­nurm, Hel­le Va­ga, Ani­ta Su­ter­mäe, Mar­ju Kond­rat­jev, El­ve Kli­men­ko, Ma­ri­na Kop­pen, Mil­vi Ei­de­mann, Mer­le Tõn­nus ja Ma­de Sepp. Sai­ma Sõ­mer ku­dus trii­bud ka rah­va­ma­jas te­gut­se­va noor­te­kes­ku­se eest.

Tä­na­vu­se ühis­töö­na val­mi­nud vaip on koos kan­ga­rin­gi liik­me­te koo­tud teis­te vai­pa­de­ga no­vemb­ri lõ­pu­ni näi­tu­sel rah­va­ma­ja ka­mi­na­saa­lis. Esi­me­se kor­ru­se väi­ke­ses saa­lis on rin­gi ju­hen­da­ja Vir­ve Te­de­ri per­so­naal­näi­tus.

„Vir­ve on ol­nud kan­ga­rin­gi sü­da ja ema, tal on nii pal­ju vai­pu, et me ei osa­nud va­li­da,“ põh­jen­das Hel­le Va­ga.

50 aas­tat Süs­ti­kut
Süs­ti­ku üks asu­ta­ja oli teks­tii­li­kunst­nik Eri­ka Tam­pe­re, kes töö­tas 50 aas­tat ta­ga­si kunst­ni­ku­na Mist­ras. Al­gu­sest pea­le rin­gi lii­ge ol­nud Vir­ve Te­der mä­le­tab, et ka rah­va­ma­ja too­na­ne ju­ha­ta­ja Koi­du Rää­gel oli üks init­siaa­tor.

„Al­gul oli osa­li­si vä­ga pal­ju, üle 30. Kan­gas­puid pol­nud pii­sa­valt, hak­ka­si­me ko­dust juur­de too­ma,“ rää­kis ta.

Kan­ga­rin­gi kä­su­tu­ses oli siis rah­va­ma­ja tei­sel kor­ru­sel saa­li ja rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja prae­gu­se töö­ruu­mi va­he­li­ne tu­ba: „Siin olid viied tel­jed, va­he­peal ka kuued. Kord olid ise­gi va­na raa­ma­tu­ko­gu ühes toas kangaspuud.“

Kui Eri­ka Tam­pe­re enam Raa­si­ku ku­du­mis­hu­vi­li­si ju­hen­da­mas käia ei saa­nud, tu­li Tal­lin­nast pe­da­goo­gi­li­se ins­ti­tuu­di õp­pe­jõud Lii­via Ki­vi­loo.

„Te­ma nõu­dis vä­ga kor­ra­lik­ku tööd. Kord ku­du­sin laud­li­na ja näi­ta­sin tal­le. Te­ma kü­sis – mis li­nik see on, kui pit­si po­le. Üt­le­sin, et ma ei os­ka hee­gel­da­da, te­ma käs­kis õp­pi­da. Nii et sel­lest oli vä­he, et os­ka­sin ku­du­mis­teh­ni­kaid, pi­din ka hee­gel­da­ma õp­pi­ma,“ ju­tus­tas Vir­ve Te­der.

1980nda­te kesk­pai­gast ala­tes on te­ma ol­nud kan­ga­rin­gi eest­ve­da­ja: „Mind en­nast hu­vi­tas tel­ge­del ku­du­mi­ne vä­ga. Va­hel olin öö ot­sa rah­va­ma­jas – hom­mi­kul tu­li tei­ne ku­du­ja, mul pi­di sel­leks ajaks val­mis ole­ma. Pi­din tööl ole­ma öö­val­ves, mees läks siis mi­nu eest.“

Rin­gi lii­ge Sai­ma Sõ­mer üt­les, et Vir­ve Te­der on siia­ni asen­da­ma­tu kan­ga üles­pa­ne­mi­sel: „Me kee­gi po­le jõud­nud se­da ära õp­pi­da. Kord oli­me sel­le­ga pä­ris hä­das, sest Vir­ve jäi hai­geks.“

Ju­hen­da­ja usub, et nai­sed saak­sid ka ise hak­ka­ma, aga ei usal­da end, kar­da­vad, et lä­heb va­les­ti. Tal on üles mär­gi­tud, et 50 aas­ta jook­sul on kan­ga­rin­gil ol­nud 257 lii­get, pea­le Raa­si­ku nais­te on käi­dud ka Aru­kü­last ja Tal­lin­nast. Mõ­nest Raa­si­ku pe­rest on rah­va­ma­jas ku­du­mas käi­nud mi­tu naist. Ka Sai­ma Sõ­me­ri ees­ku­jul on vai­pu ha­ka­nud ku­du­ma kaks tü­tart ja ka tüt­re­tü­tar.

„Esi­mest kor­da tu­lin siia um­bes 40 aas­tat ta­ga­si koos õe­ga. Aga siis oli nii pal­ju rah­vast, et ku­du­sin vaid ühe vil­la­sest kan­gast dii­va­ni­kat­te ja roh­kem ei tul­nud. Kui rah­va­maj­ja töö­le tu­lin, hak­ka­sin uues­ti käi­ma. Teen aas­tas kaks vai­pa. Müü­nud neid ei ole, mul on ühek­sa last, kõik ku­lu­vad oma pe­re­le,“ üt­les Sai­ma Sõ­mer.

Prae­gu on rin­gis osa­le­jaid jää­nud vä­he­maks, rah­va­ma­ja kan­ga­toas koo­vad vai­pu pea­mi­selt 6-7 naist: „Käi­vad ena­mas­ti ühed-sa­mad, uu­si ku­du­jaid po­le tul­nud. Rah­va­ma­jas on kol­med tel­jed. Pen­sio­nä­rid koo­vad pi­ka päe­va – tu­le­vad hom­mi­kul kell 9, lä­he­vad õh­tul ne­li-viis. Ühe ka­he­meet­ri­se vai­ba te­ge­mi­seks ku­lub um­bes 30 tun­di.“

Va­rem on seal koo­tud li­ni­kuid, pad­ja­püü­re ja -kat­teid, kar­di­naid ning muud, prae­gu te­hak­se rah­va­ma­ja kan­ga­rin­gis vaid vai­pu. La­va­vaip po­le esi­me­ne ühis­töö, va­rem on koos teh­tud ki­hel­kon­na­vaip ja pä­ran­di­vaip.

Ju­hen­da­jal vai­pu Raa­si­kult Keh­ra­ni
Kan­ga­rin­gi tu­le­va aas­ta al­gul 84. sün­ni­päe­va tä­his­tav ju­hen­da­ja Vir­ve Te­der koob nüüd pea­mi­selt ko­dus. Näi­tu­sel rah­va­ma­jas on te­malt 17 vai­pa – kõik need on vii­ma­se aas­ta tööd.

„Kui olen när­vis või vä­si­nud, siis lä­hen ma­ja tei­se­le kor­ru­se­le ja „võim­len“ – ja­lad käi­vad tal­la­lau­da­del ja muud­kui koon, see mõ­jub mul­le häs­ti,“ lau­sus ta.

Tel­ge­del ku­du­mi­se vas­tu hak­kas Vir­ve Te­der hu­vi tund­ma ju­ba lap­se­na Pe­ri­las: „Isa te­gi ema­le 30. sün­ni­päe­vaks oma ema tel­ge­de jär­gi kan­gas­puud, siis hak­ka­sin ka mi­na ta­sa­pi­si proo­vi­ma.“

Prae­gu teeb ta vaid kalt­su­vai­pu, kuid va­rem on ku­du­nud pal­ju laud­li­nu, kä­te­rä­ti­kuid, plee­de, sau­na­li­na­sid, tek­ke, li­na­seid kar­di­naid: „Olen ku­du­nud 12 maa­kon­na rah­va­riiet. Olen Ko­se ki­hel­kon­na ini­me­ne, see­tõt­tu te­gin Ko­se see­li­ku­rii­de kõi­ge esi­me­se­na. Kõi­ge kee­ru­li­sem oli mi­nu jaoks Ko­se ki­hel­kon­na vöö ku­du­mi­ne. Küll see oli al­les ras­ke! Kol­me meet­rit ku­du­sin vist nä­da­la või ise­gi kaks.“

Kan­ga­rin­gi ju­hen­da­ja ko­du on vai­pu täis: „Kui need ma­ha pan­na, ja­gub Raa­si­kult Keh­ra­ni. Mul po­le liik­lus­va­hen­dit, et saaks ku­sa­gi­le laa­ta­de­le min­na. Osa käi­vad ko­dus tel­li­mas, üt­le­vad, mis vär­vi ta­ha­vad, siis teen. Siin näi­tu­sel on mi­tu vai­pa ju­ba kin­ni pan­dud, ta­he­tak­se os­ta.“

0

Esi­me­sel kon­kur­sil „Har­ju­maa vä­le­näpp“ osa­lesid kok­ku 12 kand­leõ­pi­last Aru­kü­last, Kei­last, Sauelt, Ta­ba­sa­lust ja Tal­lin­nast.

Ree­del, 26. ok­toob­ril olid Keh­ra rah­va­maj­ja kut­su­tud Har­ju­maa muu­si­ka­koo­li­de väi­ke­kand­le eria­la õpi­la­sed. Esi­me­sel võis­tu­män­gi­mi­sel tu­li igaü­hel esi­ta­da kaks va­balt va­li­tud pa­la. Esi­ne­mi­si hin­das žürii, ku­hu kuu­lu­sid Muu­si­kaa­ka­dee­mia pä­ri­mus­muu­si­ka õp­pe­jõud, rah­va­muu­si­ka­men­tor Tar­mo Ki­vi­sil­la ning Keh­ra kuns­ti­de­koo­li õpe­ta­jad Ül­le Raud ja Piia Maa­si­kas.

Har­ju­maa esi­me­se väi­ke­kan­nel­de võis­tu­män­gi­mi­se pa­ri­ma­teks tun­nis­ta­ti ku­ni 2 aas­tat pil­li õp­pi­nud las­test 10aas­ta­ne Hel­le-Riin Män­ni­kust Ta­ba­sa­lu muu­si­ka­koo­list, 3-4 aas­tat pil­li õp­pi­nud las­test 12aas­ta­ne Hans Ha­rald Nõmm Kei­la Wal­dorf­koo­list ning üle 4 aas­ta väi­ke­kan­nelt õp­pi­nud õpi­las­te seast 18aas­ta­ne Kar­men Juh­kam Ta­ba­sa­lu muu­si­ka­koo­list. Neid pre­mee­ri­ti Rap­la­maa kand­le­meist­ri Rait Pih­la­pi val­mis­ta­tud seits­me­keel­se­te väi­ke­kan­nel­de­ga.

Ain­sa Ida-Har­ju­maa pil­li­õpi­la­se­na osa­les võist­lu­sel Aru­kü­la hu­via­la­kes­ku­se Pää­su­lind õpi­la­ne Hel­mi-Ma­rie Vaik, kel­le õpe­ta­ja on Pi­ret Stern­hof. Kui­gi Pää­su­lin­nus on kand­le­ring, on kand­lee­ria­la õpi­la­si Pi­ret Stern­ho­fil kaks, üle­jää­nud õpi­vad se­da li­sa­pil­li­na.

„Ku­na nad on män­gi­nud pea­mi­selt an­samb­lis, ei ole val­mis ük­si esi­ne­ma. Ka Hel­mi-Ma­rie po­le vä­ga pal­ju ük­si esi­ne­nud, võist­le­mi­ne oli es­ma­kord­ne ko­ge­mus,“ sõ­nas õpe­ta­ja.

Ta hin­das võis­tu­män­gi­mi­se vä­ga to­re­daks et­te­võt­mi­seks: „Ta­se oli hea, iga õpi­la­ne on min­gis mõt­tes oma õpe­ta­ja nä­gu. Mõ­ne hir­mu­tas ära, et te­gu on võist­lu­se­ga, ar­va­ti, et pi­gem võiks see ol­la kand­le­päev. Ka mi­na ei too­ni­ta­nud oma õpi­la­se­le, et see on võist­lus pi­gem üt­le­sin, et lä­he­me kand­le­päe­va­le. Vä­ga to­re oli tei­si män­gi­jaid nä­ha, sel­li­ne üri­tus võiks jät­ku­da.“

Žürii lii­ge, Keh­ra güm­naa­siu­mi õpe­ta­ja Piia Maa­si­kas mär­kis, et väi­ke­kan­nel on meie muu­si­ka­koo­li­des­se jõud­nud suht­le­li­selt hil­ju­ti, va­rem õpe­ta­ti pea­mi­seks kro­maa­ti­list kan­nelt.

„Sa­mas on väi­ke­kan­nel õp­pi­mi­seks vä­ga hea pill – see on prak­ti­li­ne, sest on liht­ne kaa­sa võt­ta. Ku­na pil­lil on vä­he kee­li, kõi­ge väik­se­mad on kuue­keel­sed, õpib laps kii­res­ti esi­me­sed lood sel­geks, näeb kii­res­ti tu­le­mu­si ja saab edue­la­mu­se,“ rää­kis ta.

Võis­tu­män­gi­mi­se kor­ral­da­ja, Keh­ra piir­kon­na kul­tuu­ri­juht Mart Jü­ri­sa­lu jäi päe­va­ga vä­ga ra­hu­le, eri­ti hea meel oli tal sel­le üle, et Keh­ras­se tu­li oma õpi­las­te­ga vä­ga pal­ju häid kand­leõ­pe­ta­jaid.

„Loo­da­me järg­mi­sel aas­tal ar­vu­ka­mat osa­võt­tu. Siis tee­me võis­tu­män­gi­mi­se ilm­selt nä­dal-paar hil­jem, prae­gu sat­tus koo­li­va­hea­ja­le – õpe­ta­ja­te sõ­nul oleks ol­nud osa­le­jaid roh­kem, kuid pal­jud olid sõit­nud va­ne­ma­te­ga rei­si­le,“ lau­sus ta.

Zü­rii lii­ge Ül­le Raud ar­vas, et tu­le­val aas­tal võik­sid kand­le­päe­val osa­le­jad ka ühes­koos mu­sit­see­ri­da.