Teisipäev, 18. september 2018
Autorid Posts by Külli Koppelmaa

Külli Koppelmaa

1668 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Vil­jan­dis toi­mu­nud üle-ees­ti­li­sel eri­va­ja­dus­te­ga ini­mes­te lau­lu- ja tant­su­peol osa­le­sid ka Keh­ra Ko­du ning Kuu­sa­lu Hoo­le­la klien­did.

Puue­te­ga ini­mes­te iga-aas­ta­ne lau­lu­pi­du toi­mus 25. au­gus­til 10. kor­da, tä­na­vu oli see es­ma­kord­selt nii lau­lu- kui tant­su­pi­du. Nüüd­seks üle-ees­ti­li­seks kas­va­nud tra­dit­sioon sai 2009. aas­tal al­gu­se Ker­nu hool­de­ko­dust, vii­ma­sed aas­tad on ASi Hoo­le­kan­de­tee­nu­sed kor­ral­da­tud pi­du toi­mu­nud Vil­jan­dis. Tä­na­vu oli laul­jaid-tant­si­jaid kok­ku roh­kem kui 800.

Peo re­per­tuaar on eri­nev üld­lau­lu- ja tant­su­peo ka­vast. Tä­na­vu laul­di ena­mas­ti po­pu­laar­seid rah­va­lik­ke lau­le, näi­teks „Ki­ki­lips“, „Pär­li­püüd­ja“ ja tei­sed. Tun­tud lau­lu­de kõr­val oli ka­vas ka „Kol­la­ne päi­ke“, mil­le Anu Röö­mel kir­ju­tas just eri­va­ja­dus­te­ga ini­mes­te peo jaoks – see laul läks kor­da­mi­se­le. Ees­laul­jad olid Ivo Lin­na, Ai­ri All­vee, oo­pe­ri­so­list Ele Mil­list­fer, ühel re­gi­lau­lul ka Kuu­sa­lu val­la eri­va­ja­dus­te­ga ini­mes­te ju­hen­da­ja Eli­na Aa­sa. Li­saks rah­va­tant­su­de­le tant­si­ti aeg­last vals­si ja rum­bat, Ivo Lin­na lau­lu­de saa­tel oli peo­ka­vas ka va­ba­tants. Koos ko­gu Ees­tist kok­ku­tul­nud eri­va­ja­dus­te­ga ini­mes­te­ga laul­sid-tant­si­sid ka nen­de ju­hen­da­jad.

Keh­ra Ko­du on ala­tes loo­mi­sest kuus aas­tat ta­ga­si käi­nud kõi­gil eri­va­ja­dus­te­ga ini­mes­te lau­lu- ja tant­su­pi­du­del, MTÜ Kuu­sa­lu Hoo­le­la rah­vas osa­les es­ma­kord­selt.

„Meil toi­mu­vad ena­mas­ti kord nä­da­las rin­gi­tun­nid. Laul­jaid ju­hen­dab Ju­lia Kul­berg, tant­si­jad Tii­na Saa­re­mäe-Viik­laid. Laul­mi­se õp­pi­mi­ne lä­heb na­tu­ke ker­ge­mi­ni, kuid tant­su­sam­me õpi­tak­se ter­ve aas­ta – eri­va­ja­du­se­ga ini­me­sed on veidi aeg­la­se­ma õp­pi­mis­või­me­ga. Aga nad vä­ga ta­ha­vad peo­le min­na ja val­mis­tu­vad sel­leks õhi­na­ga,“ sõ­nas Keh­ra Ko­du klien­di­töö juht Tiiu Kruu­sa­mä­gi.

Keh­rast käis peol 12 tant­si­jat ja 15 laul­jat, kuid kok­ku oli Keh­ra Ko­dust Vil­jan­di peol üle 30 ini­me­se – pea­le esi­ne­ja­te ka nen­de ju­hen­da­jad ning klien­did, kes ise lau­lu- ja tant­su­rin­gis ei osa­le, kuid taht­sid min­na oma­de­le kaa­sa ela­ma.

Kuu­sa­lu Hoo­le­last käis peol 11 ini­mest – koos ju­hen­da­ja­te­ga 8 tant­si­jat, li­saks veel kolm, kes ai­nult laul­sid, ku­na füü­si­li­ne puue tant­si­mist ei või­mal­da.

Eli­na Aa­sa, kes on Kuu­sa­lu Hoo­le­las psüü­hi­ka­häi­re­te­ga ini­mes­te te­ge­vus­ju­hen­da­ja, alus­tas Hoo­le­las taid­lus­rin­gi ju­hen­da­mist möö­du­nud sü­gi­sel.

Esial­gu õpi­ti rah­va­lik­ke män­ge, see­jä­rel ha­ka­ti ka laul­ma ja tant­si­ma.

„Kui ot­sus­ta­si­me, et osa­le­me Vil­jan­di peol ning sai sel­geks sel­le ka­va, hak­ka­si­me kaks kor­da nä­da­las usi­nas­ti õp­pi­ma. Kui­gi ta­va­li­selt toi­mub rin­gi­töö ai­nult niiöel­da hooa­jal ehk sep­temb­rist mai­ni, siis peoks val­mis­tu­mi­se jaoks töö­tas taid­lus­ring ko­gu su­ve – tei­si­päe­vi­ti tant­si­si­me, kol­ma­päe­vi­ti laul­si­me,“ rää­kis ta.

Koos Eli­na Aa­sa­ga olid igas tant­su­tun­nis klien­ti­de­ga har­ju­ta­mas ka te­ma kol­lee­gid Kaie Us­tav ja Ma­ria Prääts. Ka Vil­jan­dis olid nad kõik tant­si­ja­te seas.

„Emot­sioo­nid on vä­ge­vad. On suu­re­pä­ra­ne tu­le­mus, kui kõ­ne­tu lau­lab koo­ris või au­tist tant­sib gru­pis. Meie rah­va kii­tu­seks üt­len, et kõik sam­mud tant­si­si­me õi­ges­ti ja rüt­mis,“ lau­sus Eli­na Aa­sa.

Keh­ra Ko­du osa­leb Tiiu Kruu­sa­mä­gi kin­ni­tu­sel üle-ees­ti­li­sel peol kind­las­ti ka tu­le­val aas­tal, Kuu­sa­lu Hoo­le­la koh­ta ar­vas Eli­na Aa­sa, et ot­sus­ta­tak­se siis, kui on tea­da järg­mi­se tant­su­peo tee­ma: „Kuid esi­me­se kor­ra emot­sioo­ni­de põh­jal tun­dub mul­le, et asi on saa­nud ju­ba sel­li­se hoo, mi­da enam ei saa pea­ta­da.“

0

Ani­ja val­las Ala­ve­re põ­hi­koo­lis töö­tab kaks uut pe­da­goo­gi – muu­si­kaõ­pe­ta­ja Nils-Krist­jan Ko­sa­poeg ja ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­ja Too­mas Rei­si. Kehra gümnaasiumis on uued 1a õpetaja Kärt Everst ja abiõpetaja Maret Kivistu, 1b õpetaja Astrid Ollema ja abiõpetaja Pille Trolla, ajaloo- ja ühiskonnaõpetajad Liivia Talvik ja Hannes Lintrop, matemaatikaõpetaja Epp Joab, matemaatika- ja liikumisõpetaja Heret Ameljušenko, keemiaõpetaja Anne Pärtel, inglise keele õpetaja Sandra Leeben ning pikapäevarühma õpetaja Killu Väliste.

Kuu­sa­lu val­las Kol­ga koo­lis on sel aas­tal uus töö- ja teh­no­loo­giaõ­pe­tu­se õpe­ta­ja Kris­to Pärn. Kuu­sa­lu koo­lis on 10 uut õpe­ta­jat: 1c klas­si õpe­ta­ja Tiia And­re, 1d klas­si õpe­ta­ja Reet Rein­sa­lu, 1a abiõ­pe­ta­ja Ja­ne Pe­ters, 1b abiõ­pe­ta­ja Ele­ri Köör­na, ing­li­se kee­le õpe­ta­ja Lii­na Raud­la, ma­te­maa­ti­ka ja ing­li­se kee­le õpe­ta­ja Lu­ci­ne Ala­ver­dian, ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­ja Il­vard Ee­rik­soo, eri­pe­da­goog Pi­ret Kukk, füü­si­kaõ­pe­ta­ja An­ni­ka Pau ning ar­vu­tiõ­pe­tu­se õpe­ta­ja Lii­sa Hal­li­ka. Vi­ha­soo las­teaias-alg­koo­lis on väi­kek­las­si õpe­ta­ja Rii­na Maid­re ja ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­ja Teet Kal­las­te.

Raa­si­ku val­las on Aru­kü­la koo­lis 4 uut õpe­ta­jat – kuns­tiõ­pe­ta­ja Sas­kia Jär­ve, füü­si­kaõ­pe­ta­ja Vil­jar Laa­si, ing­li­se kee­le õpe­ta­ja Mee­li­ka Mäeorg ning ees­ti kee­le ja ini­me­se­­õpe­tu­se õpe­ta­ja Liis Ta­gel, sot­siaal­pe­da­goo­gi­na töö­tab Mar­jan­ne Mänd­mets. Aru­kü­la va­bas wal­dorf­koo­lis alus­tas 1. klas­si õpe­ta­ja­na Kett­li Arand. Raasiku koolis on uus direktor Reelika Turi ja huvijuht Liisi Truumets.

Lok­sa güm­naa­siu­mis on 3 uut pe­da­goo­gi: ma­te­maa­ti­kaõ­pe­ta­ja Lii­sa Hal­li­ka, kee­miaõ­pe­ta­ja Kris­tii­na Saks ja aja­looõ­pe­ta­ja Ma­riann Rik­ka ning ha­ri­dus­teh­no­loog Ta­tia­na Khokh­lo­va.

0

Raa­si­ku ja Jõe­läht­me val­la ühist prü­gi­veo­han­get, mil­le esialg­ne täh­taeg oli 30. au­gust, on pi­ken­da­tud 18. sep­temb­ri­ni.

Han­ke kor­ral­da­ja, MTÜ Jäät­me­hal­dus­kes­kus te­gev­juht Tõ­nu Tup­pits üt­les, et rii­gi­han­get Raa­si­ku ja Jõe­läht­me val­da jäät­me­ve­da­ja leid­mi­seks tu­li pi­ken­da­da, ku­na AS Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nu­sed vaid­lus­tas han­ke­tin­gi­mu­sed.

„Vaid­lus­tus­ko­mis­jon ko­hus­tas meid sel­le tõt­tu han­get pi­ken­da­ma või oleks han­ke pea­ta­nud,“ ütles ta.

Sel­les, et han­ge vaid­lus­ta­ti, po­le Jäät­me­hal­dus­kes­ku­se ju­hi hin­nan­gul mi­da­gi ül­la­ta­vat: „Sest meil po­le üks­ki han­ge eel­mi­se­ga sa­ma­su­gu­ne, püüa­me iga kord vi­ga­dest õp­pi­da ja te­ha pa­re­mi­ni kui eel­mi­sel kor­ral. Kui suur osa Ees­ti oma­va­lit­su­si tu­leb jäät­me­ve­da­ja­le vas­tu ja lu­bab pä­rast han­ke võit­mist üs­na ker­gelt veo­hin­da tõs­ta, siis meie kait­se­me eel­kõi­ge jäät­me­val­da­jat.“

Tõ­nu Tup­pit­sa sõ­nul põh­jus­tas vaid­lus­tu­se jäät­me­ve­da­ja soov tu­le­vi­kus va­balt hin­da tõs­ta, kuid uue han­ke tin­gi­mu­sed se­da ei või­mal­da: „Ilm­selt vaa­tab et­te­võ­te tu­le­vik­ku ja neid hir­mu­ta­vad ku­lu­tu­sed, mi­da prae­gu ei osa­ta et­te nä­ha. Näi­teks on ju­ba aas­ta rää­gi­tud, et jäät­me­te kesk­kon­da vii­mi­se saas­te­ta­su­sid tõs­te­tak­se ja ka põ­le­ta­mi­se­le mää­ra­tak­se saas­te­ta­sud. Kuid meie kuu­lu­jut­tu­de­le tu­gi­ne­da ei saa. Hin­na­tõus võib ol­la põh­jen­da­tud, kui meie al­gand­med või jäät­me­te ko­gu­sed muu­tu­vad va­he­peal dras­ti­li­selt, mit­te muul ju­hul. Oma äri­ris­ke peab suut­ma ve­da­ja ise kan­da, se­da ei pea ela­ni­kud kin­ni maks­ma.“

Jäät­me­hal­dus­kes­kus peab sel nä­da­lal esi­ta­ma vaid­lus­tus­ko­mis­jo­ni­le oma sei­su­ko­ha. Kui see kae­bu­se esi­ta­jat ei ra­hul­da, han­ge pea­ta­tak­se ning kor­ral­da­tak­se ava­lik is­tung, kus va­he­koh­tu­nik kuu­lab ära mõ­le­mad osa­poo­led ja lan­ge­tab ot­su­se.

Kui vaid­lus ve­nib, pi­ken­da­tak­se han­ke täh­tae­ga veel.

„Kuid püüa­me ka vaiel­da niiöel­da sääst­li­kult, va­ja­du­sel pi­gem täp­sus­ta­me han­ke­do­ku­men­te kui lä­he­me pik­ka­des­se ja ku­lu­ka­tes­se koh­tu­vaid­lus­tes­se. Kui mui­du­gi on või­ma­lik kok­ku­lep­pe­le jõu­da, põ­hi­mõt­te­lis­tes kü­si­mus­tes me kae­bu­se esi­ta­ja­le vas­tu tul­la ei saa,“ mär­kis Jäät­me­hal­dus­kes­ku­se juht.

Üh­te­gi pak­ku­mist Raa­si­ku ja Jõe­läht­me val­la kor­ral­da­tud jäät­me­veo han­ke­le eel­mi­seks nä­da­laks veel teh­tud ei ol­nud. Tõ­nu Tup­pit­sa sõ­nul on se­ni­ne prak­ti­ka näi­nud, et pak­ku­mi­sed saa­de­tak­se paar päe­va en­ne han­ke lõp­pu.

Ta ole­tas, et tõe­näo­sus lei­da Raa­si­ku ja Jõe­läht­me val­da uus prü­gi­ve­da­ja, on vä­hem kui 50 prot­sen­ti, ku­na piir­kon­na üle­võt­mi­ne on seo­tud suur­te ku­lu­tus­te­ga. Ka prog­noo­sib Jäät­me­hal­dus­kes­ku­se juht, et prü­gi­veo­hin­nad või­vad uue han­ke­ga tõus­ta: „Rii­gi­han­ke mõ­te on lei­da see, kes pa­kub kõi­ge sood­sa­mat hin­da. Uue han­ke­ga saa­vad kõik et­te­võt­ted te­ha oma pak­ku­mi­se ning ka se­ni­ne prü­gi­ve­da­ja esi­ta­da hin­na, mil­le­ga on val­mis eda­si ve­da­ma.“

Jäät­me­hal­dus­kes­kus kuu­lu­tas juu­lis rii­gi­han­ke Raa­si­ku ja Jõe­läht­me val­la­le uue kor­ral­da­tud jäät­me­ve­da­ja leid­mi­seks, ku­na Raa­si­ku val­la­va­lit­sus ot­sus­tas ke­va­del, et ei nõus­tu ASi Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nu­sed roh­kem kui 40 prot­sen­di suu­ru­se hin­na­tõu­su taot­lu­se­ga ning lei­dis, et möö­du­nud aas­tast keh­tiv kol­meaas­ta­ne han­ke­le­ping peab jät­ku­ma se­nis­te hin­da­de­ga.

Ka uue han­ke­ga va­li­tak­se jäät­me­ve­da­ja Raa­si­ku ja Jõe­läht­me val­da­des­se kol­meks aas­taks, see­jä­rel või­dak­se le­pin­gut ka­heks aas­taks uuen­da­da.

0

EV100 sün­ni­päe­va­kin­gi­tu­se­na val­mi­nud ko­gu­mi­kus „Sa­jan­di 100 aru­kü­la­last“ tut­vus­ta­tak­se sa­dat ini­mest, kel­le pa­nust Aru­kü­la jaoks on ko­ha­li­kud ela­ni­kud pi­da­nud vä­ga olu­li­seks.

„Üks asi on vaa­da­ta aja­lu­gu sünd­mus­te, hoo­pis tei­ne asi isi­ku­te kau­du, kes neid sünd­mu­si loo­vad. See ko­gu­mik an­nab Aru­kü­la aja­loost hea üle­vaa­te ning sel­le te­ge­mi­ne oli vä­ga väärt ko­ge­mus, soo­vi­tan kõi­ki­de­le aja­loo­las­te­le,“ sõ­nas „Sa­jan­di 100 aru­kü­la­last“ idee au­tor ja pea­mi­ne koos­ta­ja Hen­ri Ree­der ree­del, 31. au­gus­til ko­gu­mi­ku esit­le­mi­sel.

Au­gus­ti vii­ma­seks õh­tuks olid Aru­kü­la rah­va­ma­ja juur­de kut­su­tud kõik need 100 ini­mest või nen­de jä­rel­tu­li­jad-lä­he­da­sed, kel­le fo­tod ja seo­tus Aru­kü­la­ga on trü­ki­ses ära too­dud. Kok­ku­tul­nuid ter­vi­ta­sid ku­na­gi­ne rii­gi­va­nem ja pea­mi­nis­ter Kaa­rel Een­pa­lu, ke­da ke­has­tas Hen­ri Ree­der, Raa­si­ku val­la­va­nem And­re Sepp ning an­sam­bel Lüü-Türr.

Ku­na te­gu on kin­gi­tu­se­ga Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päe­vaks, sai ko­gu­mi­ku väl­jaand­nud Aru­kü­la Kul­tuu­ri­selts mä­les­tu­seks sa­ma kuu­päe­va­ga da­tee­ri­tud kin­gi­tu­se plaa­di. Plaat kin­ni­ta­ti Aru­kü­la rah­va­ma­ja sei­na­le, rah­va­ma­ja, Raa­si­ku val­la­va­lit­su­se ning po­lit­sei- ja pii­ri­val­vea­me­ti sil­di kõr­va­le. Plaa­dilt võt­sid kat­te Hen­ri Ree­der ning Aru­kü­la Kul­tuu­ri­selt­si di­rek­tor Ga­ri­na Too­min­gas.

TOP 8
Sa­mal päe­val trü­ki­ko­jast too­dud ko­gu­mik­ku „Sa­jan­di 100 aru­kü­la­last“ esit­le­ti rah­va­ma­ja par­ke­ti­saa­lis. Li­saks Hen­ri Ree­de­ri­le ja Ga­ri­na Too­min­ga­se­le kuu­lu­sid sel­le koos­ta­mi­se toim­kon­da Mai Er­be ning Maar­ja-Ly Tei­no, kes kir­ju­tas pro­jek­ti Ees­ti Kü­la­lii­ku­mi­se­le Ko­du­kant. Ko­du­kant toe­tas trü­ki­se väl­jaand­mist Va­bae­ra­kon­na „ka­tu­se­ra­hast“ 1480 eu­ro­ga. Et ko­gu­mik saaks vär­vi­li­ne, li­sas kul­tuu­ri­selts 300 eu­rot.

Ko­gu­mi­kus on Aru­kü­la sa­ja aas­ta 100 mõ­ju­ka­mat ini­mest reas­ta­tud aas­taar­vu jär­gi, mil­lest nad on ale­vi­ku­ga seo­tud – kas Aru­kü­las sün­di­nud või sin­na ko­li­nud. Kan­di­daa­te esi­ta­ti 179, TOP 100 sel­gus rah­va­hää­le­tu­sel. Hää­le­ta­jaid oli 434, igaüks sai an­da ku­ni 20 häält, kok­ku an­ti 4896 häält.
Esit­lu­sel too­di väl­ja 8 ini­mest, kel­le poolt oli üle 100 hää­le­ta­ja. Neist kol­mest, kes on läi­nud ma­na­la­tee­le, olid esit­lu­sel elu­suu­ru­ses pil­did. Need on en­di­ne rii­gi­va­nem ja pea­mi­nis­ter Kaa­rel Een­pa­lu, kel­le­le rah­vas an­dis 147 häält, en­di­ne val­la­va­nem Toi­vo Veen­re 119 hää­le­ga ning kauaaeg­ne koo­liõ­pe­ta­ja Hel­vi Vi­lip­pus, kel­le poolt oli 122 hää­le­ta­jat. Li­saks nei­le said roh­kem kui 100 toe­tus­häält kros­si­sõit­ja Are Kau­rit 109 hää­le­ga, koo­li­juht Avo Möls 133 hää­le­ga, kuns­tiõ­pe­ta­ja ja fo­tog­raaf Ülo Udu­mäe 148 hää­le­ga, muu­si­kaõ­pe­ta­ja Ju­han Trump 185 hää­le­ga ning kul­tuu­ri­juht Ga­ri­na Too­min­gas 230 hää­le­ga. Ka kõi­gi­le üle­jää­nud 92 mõ­ju­ka­le aru­kü­la­la­se­le või nen­de lä­he­das­te­le kin­gi­ti äs­jail­mu­nud trü­kis.

„Sa­jan­di 100 aru­kü­la­last“ idee au­tor ja koos­ta­ja HEN­RI REE­DER.

„Sa­jan­di 100 aru­kü­la­last“ idee au­tor ja koos­ta­ja HEN­RI REE­DER.

Idee Saa­re­maalt
Val­la­va­nem And­re Sepp kin­kis ko­gu­mi­ku au­to­ri­le Hen­ri Ree­de­ri­le Ees­ti Va­ba­rii­gi juu­be­li­mün­di ja lau­sus: „Idee mär­ga­ta teist ini­mest on suu­re­pä­ra­ne, idee mär­ga­ta sa­dat te­gi­jat veel äge­dam.“

Idee Aru­kü­la 100 meel­de­jää­va­ma ini­me­se väl­ja­sel­gi­ta­mi­seks sai Hen­ri Ree­der, kui kuu­lis, et Saa­re­maa va­lib aas­ta­sa­ja 100 saar­last.

„Mõt­le­sin, et ka Aru­kü­las on aja­loo jook­sul ol­nud vä­ga pal­ju tub­li­sid ini­me­si, kes vää­rik­sid esi­le­tõst­mist. On vä­ga hea meel, et Ga­ri­na tu­li ap­pi ja sai­me oma vää­ri­kad aval­da­da ko­gu­mi­ku­na. See raa­mat kin­ni­tab, et neid ini­me­si mä­le­ta­tak­se, see po­le liht­salt tund­ma­tu­te ini­mes­te esi­le­tõst­mi­ne vaid aja­loo­li­se mä­lu fik­see­ri­mi­ne,“ lau­sus ta.

Ga­ri­na Too­min­gas li­sas: „Kui Hen­ri idee väl­ja käis, soo­vi­sin ko­he osa­le­da. Sain Aru­kü­la aja­loost ja siin­se­test ini­mes­test tea­da vä­ga pal­ju uut. Soo­vi­tan et­te­võt­mist ka teis­te­le, an­nab vä­ga tu­ge­va ko­gu­kon­na­tun­de.“

Koos­ta­jad sel­gi­ta­sid, et 100 mõ­ju­ka­ma hul­gas on ka mõ­ned, kes po­le Aru­kü­las ela­nud, kuid and­nud ale­vi­ku jaoks nii mär­ki­mis­väär­se pa­nu­se, et ko­ha­li­kud hää­le­ta­sid nen­de poolt. Need on en­di­ne pea­mi­nis­ter And­res Ta­rand, kes elas lap­se­na 5 aas­tat va­nae­ma juu­res Tõ­hel­gil ja käis Aru­kü­la koo­lis, en­di­ne abi­val­la­va­nem Ar­do Niin­re ja eel­mi­ne val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi.

Ko­gu­mi­ku „Sa­jan­di 100 aru­kü­la­last“ trü­ki­ti 500 ek­semp­la­ri, se­da saab 5 eu­ro eest os­ta Aru­kü­la Kul­tuu­ri­selt­sist.

Sa­jan­di 100 aru­kü­la­last
Pe­ter von Ba­ra­noff, And­rei Je­go­rov, Nas­si Sass ehk Alek­san­der Je­go­rov, Tõ­nis Or­gus­saar, Jü­ri-Ra­jur Lii­vak, Kaa­rel Een­pa­lu, Lin­da Een­pa­lu, Jo­han­nes Trump, Mee­me Loik, Val­dur Pee­gel, Vai­ke Kär­ner, And­res Ta­rand, Ali­de Soos­ter, Hei­no Oja­soo, Enn Kal­le, Peep Iher, Tiiu Liiv, Kai­do Kau­rit, Hel­ga Kohv, Hel­vi Vi­lip­pus, An­ne Vil­berg, Ai­no Pau­mets, Eri­ka-Jo­han­na Nõm­mik, Es­ter Nii­das, Raul Sep­per, Mee­ta Hein­la, El­gai­nu Hert, Kau­po Hert, Ju­lius Mis­ler, End­la Koit­la, Ar­ved Tam­ma­ru, Olev-Jaan Var­res, Eve Saa­re, Val­de­ko Kul­ve­re, Kad­ri Vii­ra, Vee­ra Saar, Nord­heim Vil­berg, Tii­na Rüh­ka, Evi Eel­rand, Ast­rid Kokk, El­vii­ra Vä­li, Hei­no Puus­te, Jaa­nus Ra­hu­mä­gi, Toi­vo Veen­re, Vil­lu Vil­berg, Mai Er­be, Ka­ja Aru­sa­lu, Are Kau­rit, Mee­li Te­der, Mai­ri Piir, Es­ter Il­mets, Rein Haas­ma, Ivar Vil­berg, Hel­gi Adam­son, Lju­bov Al­jas­mäe, Maia-Re­ta Tram­pärk, Reet Hä­ni­ke­ne, Sil­via Luts, Har­ri Al­jas­mäe, Rein Koch, Jaak Tur­ro, Ola­vi Uue­maa, Tiit Ree­der, Ka­rin Reis­ka, Lai­li Pal­lon, Mal­le Jaa­ko, Ala­ri Kruus­vall, Eda Nee­me, Vai­do Nii­ne­sa­lu, An­ge­la Al­lik, Mar­ju Räh­ni, Olev Räh­ni, Tiit Saa­re, Hen­ry Ka­ri, Re­gi­na Tei­no, Mee­li Ves­kus, Ga­ri­na Too­min­gas, Ing­rid Tei­no, Age Ima­la, Hen­ri Ree­der, Vel­lo Te­der, Ülo Udu­mäe, Hel­gi Vain, Ju­han Trump, Mae Trump, An­ne Een­pa­lu, Ju­ri Želo­bets­ki, Avo Möls, Lee­na Möls, Ma­ri Möls, And­re Sepp, Jan­no Trump, Kas­par Aren, Maar­ja-Ly Tei­no, Eve Vendt, Ot­to-Karl Vendt, Ar­do Niin­re, Cris­ti­na Kas­ka, Kül­li Ovir, Rai­vo Uuk­ki­vi.

0

Koo­li­maja re­mon­di ajaks püs­ti­ta­ti Aru­kü­la koo­li­ma­ja kõr­va­le mu­ru­le suur peo­telk.

Aru­kü­la põ­hi­koo­lis oli uue õp­peaas­ta avaak­tus 1. ja 9. klas­si­le lau­päe­val, 1. sep­temb­ril rah­va­ma­jas, ku­na koo­liau­la on täis mööb­lit – sin­na ko­li­ti koolimaja laien­da­mi­se ajaks tüh­jaks prae­gu­ne söök­la, pois­te tööõ­pe­tu­se ja tüdrukute käsitööklass ning õpetajate tuba. Üle­jää­nud klas­si­del al­gas koo­liaas­ta es­mas­päe­val, 3. sep­temb­ril.

Ku­na suu­re­maks ehi­ta­tud koo­li­söök­la val­mi­mi­se täh­taeg on 1. no­vem­ber, kaa­lu­ti esial­gu või­ma­lust pak­ku­da koo­li­toi­du­na sel ajal teed ja saia­ke­si. Kuid val­la­va­lit­su­se ha­ri­du­se, kul­tuu­ri- ja spor­dio­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Ju­ta Asu­ja pak­kus väl­ja idee, mi­da on ka­su­ta­nud ka mõ­ned tei­sed koo­lid – an­da las­te­le soo­ja toi­tu vä­li­tel­gis. Ta võt­tis hin­na­pak­ku­mi­si mit­melt toit­lus­tus­fir­malt ning ala­tes tei­si­päe­vast, 4. sep­temb­rist saab Aru­kü­la koo­lis soo­ja lõu­nat.

Toi­du teeb ja toob ter­mos­tes ko­ha­le kõi­ge sood­sa­ma hin­na pak­ku­nud Pai Pa­gar, kel on pa­ga­ri­töö­ko­da, mi­tu koh­vi­kut ning te­ge­leb ka toit­lus­ta­mi­se­ga vä­liü­ri­tus­tel. Aru­kü­las hak­ka­vad koo­li­toi­tu ja­ga­ma oma ko­kad koo­li­ma­ja kõr­va­le mu­ru­le püs­ti­ta­tud suu­res, 150ruut­meet­ri­ses tel­gis. Ren­di­tud telk on pii­ra­tud me­tall­aia­ga, sel­lel on vi­neer­põ­rand ning telk si­sus­ta­ti koo­li­söök­la lau­da­de-too­li­de­ga. Kui il­mad lä­he­vad kül­maks, on või­ma­lik tel­ki küt­ta soo­ja­pu­hu­ri­te­ga.

Riik eral­dab koo­li­toi­du­le 1 eu­ro lap­se koh­ta päe­vas, Aru­kü­la aju­ti­ne koo­li­toit on kal­lim, mak­sab 1.35 eu­rot päe­vas.

„Ter­vi­sea­me­ti nõu­deid ka­lo­raa­ži­le ja sel­le koh­ta, mi­tu kor­da päe­vas tu­leb koo­lis pak­ku­da li­ha, ka­la või köö­gi­vil­ja, ei suu­da ilm­selt pä­ri­selt täi­ta, kuid meil on erio­lu­kord ning kind­las­ti on prae­gu­ne la­hen­dus pa­rem, kui kui­va toi­du pak­ku­mi­ne. Aru­kü­la koo­li me­nüüs on nüüd aju­ti­selt pea­mi­selt su­pid ja pa­ja­road,“ rää­kis Ju­ta Asu­ja.

Koo­li di­rek­tor Avo Möls ar­vas, et ilm­selt tu­leb lap­si aju­ti­ses söö­gi­ko­has toit­lus­ta­da nel­jas va­he­tu­ses, na­gu teh­ti ka väi­ke­seks jää­nud koo­li­söök­las eel­mi­sel õp­peaas­tal.

„Meil on 415 õpi­last ja kui teek­si­me kolm söö­gi­va­he­tun­di, ve­niks toi­du val­mis­tõst­mi­se aeg vä­ga pi­kaks,“ mär­kis ta.

Kol­mes va­he­tu­ses saa­vad lap­sed söö­ma ha­ka­ta pä­rast söök­la val­mi­mist. Kui va­rem mah­tus koo­li­söök­las­se kor­ra­ga ei­nes­ta­ma 120 last, siis pä­rast laie­ne­mist ma­hub 172.

Sa­mal ajal söök­la­ga ehk 1. no­vemb­riks peab val­mi­ma Aru­kü­la koo­li­ ka­he­kord­se­le algk­las­si­tii­va­le kol­man­da kor­ru­se pea­le ehi­ta­mi­ne. Kui veel paar nä­da­lat ta­ga­si oli kar­tus, et re­mon­di ajal võib ol­la ka juur­dee­hi­tu­se all, 1. ja 2. kor­ru­sel, õp­pe­töö lä­bi­vii­mi­ne kee­la­tud, siis 1. sep­temb­riks olid ehi­ta­jad li­sa­kor­ru­se ehi­ta­mi­se­ga nii kau­gel, et alu­mis­tel kor­rus­tel on või­ma­lik koo­li­tun­de pi­da­da. See tä­hen­dab ka, et kõik lap­sed ma­hu­vad re­mon­di ajal oma maj­ja ära, ei ole va­ja min­na rah­va­maj­ja, kus mõ­ned klas­sid eel­mi­se re­mon­di ajal aju­ti­selt õp­pi­sid.

„Na­gu ik­ka, te­kib töö­ käi­gus pi­si­ke­si ta­ga­si­löö­ke, kuid ehi­ta­ja an­nab en­dast pa­ri­ma. Kol­man­dal kor­ru­sel on ka­tus peal, sel­le nä­da­la jook­sul peak­sid tu­le­ma ka ak­nad, siis on see ju­ba täies­ti vee­kin­del, vaid üks ven­ti­lat­sioo­nia­va tu­leb veel lõi­ga­ta,“ üt­les di­rek­tor.

Aru­kü­la koo­li juur­dee­hi­tust teeb OÜ Nord­lin Ehi­tus. Töö­de esi­me­ses eta­pis ehi­ta­tak­se li­sa­kor­rus 3 ta­va- ja 2 väi­kek­las­si jaoks, laien­da­tak­se söök­lat ja õpe­ta­ja­te tu­ba. Tei­ses eta­pis ehk järg­mi­se aas­ta 1. au­gus­tiks ehi­ta­tak­se duši­ruu­mi­de pea­le 3 klas­si­ruu­mi jaoks tei­ne kor­rus, laien­da­tak­se spor­di­hoo­net ning re­no­vee­ri­tak­se staa­dion. Koo­li­hoo­ne re­konst­ruee­ri­mi­ne lä­heb maks­ma 3,32 mil­jo­nit eu­rot.

0

Ani­ja val­la­va­lit­sus plaa­nib KI­Kilt tä­na­va­val­gus­tu­se re­no­vee­ri­mi­seks taot­le­da li­gi­kau­du 1 mil­jon eu­rot toe­tust.

Ani­ja val­la­va­lit­sus kavatseb esi­ta­da Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­ku­se­le taot­lu­se, et saa­da toe­tust tä­na­va­val­gus­tus­ta­ris­tu re­no­vee­ri­mi­seks. Sa­mast meet­mest taot­le­ti eel­mi­sel aas­tal val­la tä­na­va­val­gus­tu­se uuen­da­mi­seks 1,97 mil­jo­nit eu­rot, siis ei saa­dud.

Nüüd plaa­nib val­la­va­lit­sus toe­tust kü­si­da li­gi­kau­du 1 mil­jo­nit eu­rot. Vo­li­ko­gu ot­sus­tas an­da ga­ran­tii ku­ni 350 000 suu­ru­se­le oma­fi­nant­see­rin­gu­le. See ja­gu­neb kol­me aas­ta pea­le, kui saa­dak­se toe­tust, uuen­da­tak­se tä­na­va­val­gus­tus kol­me aas­ta jook­sul, aas­ta­tel 2019-2021.

Abi­val­la­va­nem Rii­vo Noor sel­gi­tas, et KI­Kist saab toe­tust vaid ole­ma­so­le­va tä­na­va­val­gus­tu­se re­no­vee­ri­mi­seks ja valguspunktide tihendamiseks, mit­te uue ra­ja­mi­seks. Ra­ha taot­le­tak­se ko­gu val­la tä­na­va­val­gus­tu­se uuen­da­mi­seks. Tä­na­va­val­gus­tus on li­saks Keh­ra lin­na­le ja Aeg­vii­du ale­vi­le veel Ala­ve­res, Leht­met­sa, Ani­ja, Üle­jõe, Sood­la Voo­se ja Här­ma­ko­su kü­las.

Pro­jek­ti ko­gu­mak­su­mus on võr­rel­des mul­lu esi­ta­tud taot­lu­se­ga väik­sem, ku­na siis esi­ta­tud pro­jek­tis ka­van­da­ti kõi­gi pui­dust ja be­too­nist tä­na­va­val­gus­tus­pos­ti­de asen­da­mist me­tall­mas­ti­de­ga ning tä­na­va­val­gus­tu­se vii­mist maa­kaab­li pea­le.

„Nüüd ar­ves­ta­me, et ai­nult kes­kus­te tee­de-tä­na­va­te val­gus­ti­te mas­tid tu­le­vad me­tal­list, suu­rem osa jää­vad en­di­selt puit­mas­ti­de­le. Kus on ik­ka kor­ra­lik puit­post ja õhu­kaa­bel, ei ole mõ­tet ha­ka­ta neid va­he­ta­ma ning sel­leks teid-tä­na­vaid üles kae­va­ma. Nii saa­me hoi­da ühe val­gus­punk­ti mak­su­mu­se või­ma­li­kult ma­da­lal – see on KI­Ki üks põ­hik­ri­tee­riu­meid toe­tus­te mää­ra­mi­sel,“ rää­kis Rii­vo Noor.

Ta li­sas, et kor­ra­li­kud puit­mas­tid ja õhu­lii­nid jää­vad al­les, kuid KI­Ki nõue on asen­da­da kõik be­toon­mas­tid. Re­no­vee­ri­mi­se­ga va­he­ta­tak­se prae­gu­sed tä­na­va­val­gus­tid sääst­li­ke LED-lam­pi­de vas­tu ja paigaldatakse tänapäevane valgustite juhtimise süsteem.

KI­Ki­le tu­leb taot­lus esi­ta­da hil­je­malt 28. sep­temb­riks, toe­tu­se saa­jad sel­gu­vad jaa­nua­ri lõ­puks 2019: „Kui saa­me po­si­tiiv­se vas­tu­se, alus­ta­me pro­jek­tee­ri­mist. See­jä­rel tu­leb te­ha han­ge, tä­na­va­val­gus­tu­se uuen­da­misega on ilmselt võimalik alus­ta­da 2019. aas­ta suvel.“

0
Ani­ja val­la las­teae­da­de di­rek­tor EDA-MAI TAM­MIS­TE.

Ani­ja val­la las­teae­da­de di­rek­tor EDA-MAI TAM­MIS­TE.

Ani­ja val­la las­teae­da­de di­rek­tor, EDA-MAI TAM­MIS­TE, mis on val­la las­teae­da­des sel õp­peaas­tal tei­si­ti?
„Õp­peaas­ta al­gus ei eri­ne eel­mis­test muus osas, kui et Mõm­mi­las on prae­gu re­mont ja Ala­ve­re las­teaia­lap­sed on aju­ti­selt rah­va­ma­jas ja koo­lis. Muu­tus on see, et mind on ühes ko­has nä­ha tun­du­valt vä­hem, ku­na ja­gan end nüüd nel­ja ma­ja va­hel. Aas­ta olen juh­ti­nud kol­me las­teae­da, au­gus­tist li­san­dus ka Aeg­vii­du.“

Juu­list on Keh­ra Las­te­ta­re, Le­pat­rii­nu ja Ala­ve­re Mõm­mi­la üks asutus Ani­ja Val­la Las­teaiad. Mil­li­seid muu­tu­si see kaa­sa tõi?
„Enam ei ole näi­teks Ala­ve­re las­teae­da Mõm­mi­la, vaid on Ani­ja Val­la Las­teaiad Mõm­mi­la, Le­pat­rii­nu ja Las­te­ta­re. Ku­na ole­me nüüd ka Ees­ti Ha­ri­du­se In­fo­süs­tee­mis üks asu­tus, ei saa­nud ka­hes ma­jas ol­la sa­ma ni­me­ga rüh­ma­sid, see­tõt­tu muu­tu­sid Le­pat­rii­nu rüh­ma­de ni­me­tu­sed, sest nii Le­pat­rii­nus kui Mõm­mi­las oli Mü­ra­ka­ru­de rühm. Mõm­mi­las­se see jäi, Le­pat­rii­nus muut­si­me kõik rüh­ma­ni­med trii­nu-lõ­pu­li­seks.

Igas­se maj­ja jääb hoo­le­ko­gu, kus on rüh­ma­de, õpe­ta­ja­te ja val­la­va­lit­su­se esin­da­jad. Va­ja­du­sel tee­me ka üld­hoo­le­ko­gu, ku­s on iga maja hoo­le­ko­gu esi­mees ning per­so­na­li ja val­la esin­da­ja.

Nii Las­te­tar­re, Le­pat­rii­nus­se kui Mõm­mi­las­se jää­vad ma­ja­si­se­sed tra­dit­sioo­nid ja üri­tu­sed, kuid na­gu ka se­ni, tee­me mit­meid as­ju koos – spor­di­päe­vad, teat­ri­fes­ti­val ja muud.“

Kui di­rek­tor on nel­ja ma­ja pea­le, kes iga­päe­va­selt ma­ja­de tööd kor­ral­dab?
„Igas ma­jas on õp­pea­la­ju­ha­ta­ja, Le­pat­rii­nus ja Mõm­mi­las Lau­ra Ro­sen­berg, Las­te­ta­res Kat­rin Alt­sepp, Aeg­vii­dus täi­dab õp­pe­ju­hi üle­san­deid õpe­ta­ja Luu­le Sirp. Tööl on ka ju­hia­bi Tii­na Tep­pan, ot­si­me veel ma­jan­dus­ju­ha­ta­jat Keh­ras­se ja Aeg­vii­tu.

Kui va­ne­ma­tel on mu­re­sid, võib õp­pe­töö­ga seo­tud kü­si­mus­te­ga pöör­du­da mi­nu või õp­pea­la­ju­ha­ta­ja poo­le, rüh­ma­si­ses­te prob­lee­mi­de pu­hul rüh­maõ­pe­ta­ja­te poo­le. Ma­jan­dus­kü­si­mu­si la­hen­da­me esial­gu koos ju­hia­bi­ga, ku­ni leia­me ma­jan­dus­ju­ha­ta­ja.“

Kui­das di­rek­tor end nel­ja ma­ja va­hel ja­gab?
„Prae­gu olen pla­nee­ri­nud nii, et tei­si­päe­vi­ti olen Aeg­vii­dus, kol­ma­päe­vi­ti Las­te­ta­res, nel­ja­päe­vi­ti Le­pat­rii­nus. Mõm­mi­last sõi­dan na­gu­nii iga päev möö­da ja käin sealt lä­bi. Es­mas­päe­vi­ti ja ree­de­ti lii­gun vas­ta­valt va­ja­du­se­le. Koo­so­le­kud ja koo­li­tu­sed on sä­ti­tud igas ma­jas päe­va­le, kui olen ko­hal. Sa­mas on graa­fik paind­lik ja va­ja­du­sel saab teha muutusi.

Tööd on esial­gu pal­ju, aga see-eest on hu­vi­tav, sest li­san­dus uus ma­ja uu­te ini­mes­te­ga. Usun, et saa­me hak­ka­ma, kui leia­me va­ja­li­kud töö­ta­jad, sest vä­ga olu­li­ne on hea mees­kond. Pal­ju sõl­tub ka aja pla­nee­ri­mi­sest. Kuna vahemaa on pikk, tu­leb häs­ti lä­bi mõel­da, et ühe sõi­du­ga saaks või­ma­li­kult pal­ju teh­tud. On hea, et val­la­va­lit­su­se näol on mul tu­gev sel­ja­ta­gu­ne, iga mu­re kor­ral saan sealt abi ja tu­ge.

Õn­neks hak­ka­vad meie las­teaaiad kor­da saa­ma. Le­pat­rii­nu on re­mon­di­tud, tä­na­vu renoveeritakse Mõm­mi­la, Aeg­vii­du hoone on veel üs­na uus. Kui saa­vad teh­tud Las­te­ta­re ko­ri­do­ri­de, ka­bi­net­ti­de ja saa­li re­mon­did, mis on val­la in­ves­tee­rin­gu­te ka­vas, jää­vad sel­le­laad­sed tee­mad ta­hap­laa­ni­le ning on ju­ba pal­ju liht­sam.“

Kui­das on Ala­ve­re las­teaias re­mon­diaeg­ne töö kor­ral­da­tud?
„Ehi­ta­ja sõ­nul ol­lak­se töö­de­ga graa­fi­kus, loo­da­me, et saa­me hil­je­malt no­vemb­ri al­gu­ses oma maj­ja ta­ga­si. Se­ni on va­nem rühm koo­li­ma­jas. Ku­na al­gas õp­pe­töö ja koo­lil ruu­me va­ja, vii­si­me kaks noo­re­ma­te las­te rüh­ma au­gus­ti lõ­pus rah­va­maj­ja. Ruu­mi on seal pal­ju, kõik va­ja­lik ole­mas. Lap­sed on saa­lis, ma­ga­mi­ne on sä­ti­tud äs­ja­re­mon­di­tud la­va­le, süüa tuuak­se koo­li­ma­jast ter­mos­te­ga. Ku­na las­teaia õues hak­ka­vad ehi­tus­tööd lõp­pe­ma, on ehi­ta­ja­ga kok­ku le­pi­tud, et lap­sed saa­vad käia õuea­lal män­gi­mas.“

Las­te­ta­res on nüüd kaks hoiu­rüh­ma?
„Jah, au­gus­tis ava­si­me tei­se hoiu­rüh­ma­na sõi­me ve­ne­keel­se­te­le las­te­le. Seal on 11 last. Te­gi­me hoiu-, mit­te las­teaia­rüh­ma, ku­na eria­la­se ha­ri­du­se­ga õpe­ta­jaid on ras­ke lei­da. Hoiu­rühm ei eel­da pe­da­goo­gi­list kõrg­ha­ri­dust ning poo­le­teist-ka­heaas­tas­te las­te­ga po­le iga­päe­va­ne or­ga­ni­see­ri­tud õp­pe­te­ge­vus nii olu­li­ne. Täht­sam on, et lap­sed har­juk­sid kol­lek­tii­vis ole­ma ja saak­sid sel­geks es­ma­sed ene­se­tee­nin­du­sos­ku­sed. Kuid ka hoiu­rüh­mas on muu­si­ka- ja lii­ku­mis­tun­nid ning kuns­ti­te­ge­vu­sed.

Lap­si meil jät­kub, mõ­le­mad hoiu­rüh­mad on täis. Sõi­me­rüh­ma koh­ta­de­ga on­gi kõi­ge kit­sam. Prae­gu kee­gi uk­se ta­ha ei jää­nud, kuid ko­ge­mus on näi­da­nud, et õp­peaas­ta jook­sul li­san­dub veel 5-7 last, kel­le va­nem avas­tab pä­rast ema­pal­ga lõp­pe­mist, et on va­ja töö­le min­na. Siis soo­vib ta ka las­teaia­koh­ta va­rem.“

Mil­li­ne on esi­me­ne mul­je Aeg­vii­du las­teaiast?
„Aeg­vii­dus on väi­ke ja ar­mas ma­ja ning to­re per­so­nal. Mu­re­koht on õuea­la – las­teaia­hoo­vi at­rakt­sioo­nid, ka palk­ma­ja, mis ehi­ta­ti koos las­teaia­ga, on üs­na va­nad. Val­la li­sa­eel­ar­vest eral­da­ti ra­ha las­teaia kõn­ni­tee­de jaoks, sel­le­ga hak­ka­me ko­he te­ge­le­ma.“

0

„Jää­gu see mat­ka­sild tä­his­ta­ma meie kir­ge ja taht­mist loo­du­ses lii­ku­da ning kõi­ki meie mat­ka­ra­du ja mat­kae­la­mu­si nüüd ja edas­pi­di,“ soo­vis pre­si­dent KERS­TI KAL­JU­LAID.

Lau­päe­val, 25. au­gus­til ava­ti Aeg­vii­dus Ees­ti Kuns­ti­aka­dee­mia tu­den­gi­te ja nen­de ju­hen­da­ja­te ning Rii­gi­met­sa Ma­jan­da­mi­se Kes­ku­se (RMK) kin­gi­tus EV100 puhul – mat­kaob­jekt SILD, mis pa­kub mat­ka­jai­le var­ju vih­ma eest ja või­ma­lust jal­ga pu­ha­ta.

SIL­LA avas Aeg­vii­tu jõud­nud sa­da­de mat­ka­ja­te sil­me all pre­si­dent Kers­ti Kal­ju­laid, kes koos RMK ju­hi Ai­gar Kal­la­se­ga kin­ni­ta­sid pui­dust SIL­LA kül­ge tahv­li kir­ja­ga: „Mat­ka­sild. RMK suur ühis­matk 6.-25. au­gust 2018.“

Ai­gar Kal­las mär­kis, et te­gu on vä­ga eri­li­se päe­va­ga, ku­na mat­ka­tee­de võrk, mi­da RMK on aas­taid ra­ja­nud, on lõ­puks val­mis. 6. au­gus­til sai kuues pai­gas al­gu­se Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päe­va­le pü­hen­da­tud ühis­matk. Pe­ra­kü­last, Pe­ri­jõelt, Oan­dust, Ik­last, Kauk­sist ja Ähi­jär­velt ala­nud mat­kad, mil­lest lü­him 77 ja pi­kim 627 ki­lo­meet­rit pikk, lõp­pe­sid kõik 25. au­gus­til Aeg­vii­dus Ni­ker­jär­vel. Kuue Aeg­vii­dus ris­tu­va mat­ka­ra­ja ko­gu­pik­kus on 1800 ki­lo­meet­rit.

„See on era­kord­ne, sel­list mat­ka­tee­de võrku po­le mit­te ku­sa­gil mu­jal maail­mas,“ kin­ni­tas RMK juht.

„On vä­ga vah­va, et ole­te tul­nud siia Aeg­vii­tu kok­ku Ees­ti igast kül­jest mat­ka­tes. Mat­ka­ra­jad po­le meil ai­nult loo­dus, need on ka kul­tuu­ri­jäl­jeid – nii pal­ju pruu­ne sil­te, mis kut­su­vad sis­se kee­ra­ma kel­le­gi sün­ni­ko­du uu­dis­ta­ma, mõn­da ki­vi­rah­nu vaa­ta­ma, ei ole meil tõe­näo­li­selt ku­na­gi va­rem ol­nud,“ lau­sus pre­si­dent.

Ta soo­vis mat­ka­jai­le ker­get jal­ga, kii­ret käi­ku ja ilu­sat il­ma: „Ai­täh tei­le, et ja­ga­te ro­he­list mat­ka­mi­se maail­ma­vaa­det!“

Ai­gar Kal­las kin­kis pre­si­den­di­le Ees­ti kaar­di, mil­lel on tä­his­ta­tud RMK kõik kuus mat­ka­teed ning mil­le­le mat­ka­ju­hid li­sa­sid oma­käe­li­se kin­ni­tu­se, et kok­ku 363 ini­me­se­ga lä­bi käi­dud mat­ka­ra­jad on ole­mas ning kor­ras. Kõi­ge suu­re­malt oli kaar­dil tä­his­ta­tud Aeg­vii­du kui kõi­gi ra­da­de siht­punkt.

Kers­ti Kal­ju­laid mär­kis kin­gi­tust vas­tu võt­tes – veel on puu­du pal­ju pi­si­ke­si ra­diaa­le, et mat­ka­ja ei peaks mõt­le­ma, kes ta siht­punk­tist ära toob, vaid saab alus­ta­da ja lõ­pe­ta­da sa­mas ko­has: „Nii et töö lä­heb eda­si – ma olen üs­na kin­del, et vars­ti on meil veel roh­kem to­re­daid mat­ka­ra­du.“

Ka Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Jaan Oruaas kii­tis ja tä­nas RMKd suu­re pa­nu­se eest Ees­ti mat­kan­dus­se.

SIL­LA ava­mi­sel esi­ne­sid se­to an­sam­bel Sii­di­sõ­sa­rõ, mil­le eest­ve­da­ja on Il­me Haa­va­lo Ani­ja val­last ning muu­si­kud ja näit­le­jad, kes and­sid kont­ser­te ka mat­ka­de lõk­keõh­tu­tel.

Tu­den­gi­te ja RMK kin­gi­tus
Ees­ti Va­ba­rii­gi juu­be­liks spet­siaal­selt Ni­ker­jär­ve tel­ki­misp­lat­si­le pro­jek­tee­ri­tud ja ehi­ta­tud SILD val­mis Ees­ti Kuns­tia­ka­dee­mia si­sear­hi­tek­tuu­ri esi­me­se kur­su­se tu­den­gi­te ja ar­hi­tek­tuu­ri­bü­roo b210 koos­töös.

Kuns­tia­ka­dee­mia tu­den­gi­te, ar­hi­tek­ti­de ja RMK kin­gi­tus Ees­ti juu­be­liks – Ni­ker­jär­ve tel­ki­misp­lat­si­le ra­ja­tud SILD.

Kuns­tia­ka­dee­mia tu­den­gi­te, ar­hi­tek­ti­de ja RMK kin­gi­tus Ees­ti juu­be­liks – Ni­ker­jär­ve tel­ki­misp­lat­si­le ra­ja­tud SILD.

Pui­dust SILD on 3,8 meet­rit kõr­ge, 4,5 meet­rit lai ning 21 meet­rit pikk. Sel­le au­to­rid on Kuns­tia­ka­dee­mia tu­den­gid Kar­men El­ler, Se­me­le Ka­ri, Päär-Joo­sep Kee­dus, Mar­le­ne Kirt, Eve­lin Kruus, Ka­ro­lin Kull, Ee­ros Lees, Mo­ni­ca Must­jõ­gi, Mer­ly Mänd­la, Ka­di Pih­lak, Kel­li Puu­sepp ja Vi­vien Sib­rits koos ju­hen­da­ja­te Ma­ri Hun­di, Aet Ade­ri, Kad­ri Kle­men­ti ja Ka­rin Tõu­gu­ga ar­hi­tek­tuu­ri­bü­roost b210.

Üks ju­hen­da­ja, ar­hi­tekt Ma­ri Hunt üt­les, et SILD on prak­ti­li­ne maa­märk ja loo­de­ta­vas­ti see­tõt­tu meel­dib puh­ka­ja­te­le.

„Ole­neb, kust­poolt sel­le­le lä­he­ne­da, on see kui sis­se­ju­ha­tus või lõ­pe­tus kõr­va­la­su­va­te­le Ne­li­jär­ve mä­ge­de­le. SIL­LA al­la ja pea­le saab ko­gu­ne­da, kui­va­ta­da mat­ka­va­rus­tust, pi­ku­ta­da kaa­sa­võe­tud võrk­kii­ges, sel­le peal saab võt­ta päi­kest, pin­ki­del pu­ha­ta ja ei­nes­ta­da,“ sõ­nas ta.

Ar­hi­tekt li­sas, et pea­le sel­le moo­dus­tab sild oma­moo­di la­va, mil­lel toi­mu­vat on või­ma­lik jäl­gi­da tel­ki­misp­lat­si igast ser­vast, seal saab lä­bi viia kont­ser­te ja muud mee­le­la­hu­tust.

Kuns­tia­ka­dee­mia tu­den­gid on igal ke­va­del loo­nud RMK mõ­ne mat­ka­ra­ja äär­de uue puh­ke­ko­ha. Tä­na­vu­ne töö eri­nes Ma­ri Hun­di sõ­nul va­ra­se­ma­test, ku­na Ni­ker­jär­vel tu­li te­ge­le­da ko­gu plat­si­ga – li­saks juu­be­li­mat­ka koh­tu­mis­punk­ti tä­his­ta­va­le SIL­LA­LE di­sai­ni­ti ja ehi­ta­ti sin­na ka muud va­ja­lik­ku: pin­gid, in­fo­tah­vel, prü­gi­kast.

Pre­si­dent Kers­ti Kal­ju­laid pa­ni Aeg­vii­dus kõi­gi­le mat­ka­jai­le sü­da­me­le: „Loo­du­ses lii­ku­mi­se se­le­ta­ma­tu vä­gi rõõ­mus­tab meid kõi­ki. Ja meid kõi­ki kur­vas­tab, kui lä­he­me ar­mas­ta­tud mat­ka­koh­ta ja seal on vä­ga pal­ju prü­gi või on sin­na kee­gi mi­da­gi ve­de­le­ma jätnud, mis ei peaks seal ole­ma. Ees­ti Va­ba­riik 100 pu­hul võik­si­me iseen­da­le lu­ba­da ja kõi­gilt teis­telt nõu­da – kõik, mis saab met­sa vii­dud, saab sealt ka ko­ju too­dud.“

0

Aru­te­lu­del Aru­kü­las, Pi­ka­ve­res ja Raa­si­kul teh­ti val­la uu­de üldp­la­nee­rin­gus­se mit­meid et­te­pa­ne­kuid.

Ku­na Raa­si­ku val­la keh­tiv üldp­la­nee­ring on aas­tast 2005, al­ga­tas val­la­vo­li­ko­gu 2017. aas­tal ke­va­del uue üld­pla­nee­rin­gu ja kesk­kon­na­mõ­ju­de st­ra­tee­gi­li­se hin­da­mi­se koos­ta­mi­se. Pla­nee­rin­gut hak­kas koos­ta­ma OÜ Ske­past&Puh­kim. Tä­na­vu 16. juu­list 16. au­gus­ti­ni olid üldp­la­nee­rin­gu (ÜP) es­kiis ja kesk­kon­na­mõ­ju­de st­ra­tee­gi­li­se hin­da­mi­se (KSH) aruan­ne ava­li­kul väl­ja­pa­ne­kul, järg­ne­sid ava­li­kud aru­te­lud – 21. au­gus­til Aru­kü­las, 22. au­gus­til Pi­ka­ve­res ja 23. au­gus­til Raa­si­kul. Igal koo­so­le­kul oli um­bes paar­küm­mend osa­le­jat.

Val­la­va­nem And­re Sepp sönas, et pla­nee­rin­gu koos­ta­ja ning val­la­va­lit­su­se esin­da­ja­test koos­ne­nud töö­rühm an­dis OÜ­le Ske­past&Puh­kim va­bad käed ka­su­ta­da kaa­saeg­seid pla­nee­rin­gu­mu­de­leid.

„Es­kiis on val­mis, kuid mi­da­gi po­le ki­vis­se raiu­tud. Üld­pla­nee­rin­gu keh­tes­ta­mi­se­ni lä­heb ae­ga, veel saab sel­les­se te­ha et­te­pa­ne­kuid,“ lau­sus ta.

ÜP koos­ta­mi­se kon­sul­tant Kad­ri Va­her OÜst Ske­past&Puh­kim sel­gi­tas, et pä­rast koos­kõ­las­ta­mi­si ame­ti­te­ga ja vas­tu­võt­mist vo­li­ko­gus pan­nak­se ÜP tu­le­val ke­va­del taas ava­li­ku­le väl­ja­pa­ne­ku­le, mil­le­le järg­ne­vad uues­ti ava­li­kud aru­te­lud. Prae­gu­se plaa­ni ko­ha­selt keh­tes­tab vo­li­ko­gu üldp­la­nee­rin­gu aas­ta pä­rast.

Üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­ja läh­tus paind­lik­ku­sest
Kon­sul­tant Kad­ri Va­her üt­les, et uue ÜP koos­ta­mi­sel võe­ti alu­seks val­la se­ni­keh­tiv üldp­la­nee­ring, mi­da on uue­ma­test põ­hi­mõ­te­test läh­tu­des täp­sus­ta­tud.

„Üldp­la­nee­rin­gu põ­hi­üle­san­ne on an­da vi­sioon piir­kon­na aren­gust. Ole­me mää­ra­nud ku­hu mil­list tüü­pi maa­ka­su­tust võiks pers­pek­tii­vis soo­dus­ta­da. Pea­mi­selt on need ela­mu-, äri- ja toot­mi­s- ning puh­kea­lad. Ku­na areng toi­mub val­las üld­ju­hul ehi­tus­te­ge­vu­se kau­du, on pla­nee­rin­gu tei­ne suu­rem tee­ma ku­hu ja mis tin­gi­mus­tel saab ehi­ta­da,“ sel­gi­tas ta.

Ehi­tus­tin­gi­mus­te jär­gi on vald jao­ta­tud vas­ta­valt ela­ni­ke pers­pek­tiiv­se­le ti­he­du­se­le piir­kon­da­deks. Aru­kü­la ale­vi­kus nä­gi ÜP töö­rühm pea­mi­se muu­da­tu­se­na et­te täien­da­vaid ela­mua­la­sid. Ku­na ale­vik on ju­ba suh­te­li­selt ti­he ja täi­se­hi­ta­tud, siis te­hak­se et­te­pa­nek ale­vi­ku pii­re suu­ren­da­da. Raa­si­ku pii­re laien­da­da ei saa, sest ale­vik piir­neb teis­te val­da­de­ga. See­tõt­tu jää­vad seal ela­mua­lad üld­ju­hul sa­maks na­gu se­ni­ses üldp­la­nee­rin­gus. Mää­ra­tud on ka äri- ja toot­mis­a­lad, mi­da eral­di maa­ka­su­tu­se­na ei ole eris­ta­tud, küll aga on li­sa­tud täien­da­vaid tin­gi­mu­si, mis täp­sus­ta­vad, mil­list tüü­pi toot­mist to­hib min­gis piir­kon­nas ka­van­da­da. Aru­kül­la pla­nee­ri­ti mõ­ned uued puh­kea­lad ja ühis­kond­li­ke hoo­ne­te alad, Raa­si­kul ka aian­du­sa­lad aia­maa­de jaoks, sa­mu­ti ole­ma­s­ole­vad ja pers­pek­tiiv­sed kerg­liik­lus­teed ning aren­gua­lad.

„Ku­na te­gu on suh­te­li­selt suur­te ala­de­ga ale­vi­ku ser­vas, mil­le koh­ta po­le prae­gu kind­lat nä­ge­must ega aren­da­ja­te hu­vi, on mõ­te jät­ta need aren­gua­la­deks. Ei mää­ra­nud nei­le konk­reet­set ots­tar­vet, et an­da paind­lik­kust – tu­le­vi­kus saaks sin­na ka­van­da­da eri­ne­vaid ka­su­tu­si,“ rää­kis kon­sul­tant.

Ti­hea­sus­tu­sa­lad on uues ÜPs sa­mad, mis se­ni­ses – Aru­kü­la ja Raa­si­ku ale­vik ning Kul­li, Pe­nin­gi ja Här­ma kü­la, osa Ka­le­sist ning Iga­ve­re põh­ja­pool­ne osa: „Üld­ju­hul on kõik ti­hea­sus­tu­sa­la­dest väl­jas­pool ha­jaa­sus­tu­sa­la, kuid nä­gi­me siin va­ja­dust mää­ra­ta ka va­he­peal­sed alad. Ni­me­ta­si­me need üle­mi­ne­kua­la­deks, ku­hu võiks või­mal­da­da na­tu­ke ti­he­da­mat hoo­ne­te ehi­ta­mist kui ha­jaa­sus­tus­se.“

Sellised üle­mi­ne­kua­lad on pea­mi­selt kü­la­sü­da­med – Iga­ve­re, Ka­le­si kü­la lõu­na­pool­ne osa, Rät­la, osa Pe­ri­last ning Ki­vi­loo ja Pi­ka­ve­re.

Ela­muk­run­ti­de mii­ni­mum­suu­rus­teks on uues ÜPs ka­van­da­tud Raa­si­kul ja Aru­kü­la ale­vi­ku kes­ko­sas 1200 m2, mu­jal Aru­kü­las ja kü­la­de sü­da­me­tes 2500-3000 m2, ha­jaa­sus­tu­ses 1 hek­tar. Ale­vi­kes­se on lu­ba­tud ra­ja­da ük­sik- ja kak­si­ke­la­muid ning ku­ni kol­me kor­ru­se­ga kor­ter- ja ri­da­ma­ju, üle­mi­ne­kua­la­de­le ük­sik- ja kak­si­ke­la­muid, ha­jaa­sus­tus­se ük­si­ke­la­mud. Ela­mu­te va­he­li­ne kau­gus ha­jaa­sus­tu­ses peab ole­ma vä­he­malt 100 meet­rit. Eral­di tin­gi­mu­sed seab pla­nee­ring maa­ka­su­tu­se­le ja ehi­ta­mi­se­le väär­tus­li­kes piir­kon­da­des ning ro­he- ja si­ni­võr­gus­ti­ku ala­del. Näi­teks peab ro­he­võr­gus­ti­ku alal ole­ma ela­mu­te­va­he­li­ne kau­gus vä­he­malt 200 meet­rit ning ta­ras­ta­mi­ne on üld­ju­hul lu­ba­tud vaid õuea­lal. Si­ni­võr­gus­ti­ku alal ehk vee­ko­gu­de äär­se­tes piir­kon­da­des on ehi­tus­te­ge­vus üld­ju­hul kee­la­tud ja pii­re­te ra­ja­mi­ne kit­sen­da­tud, et või­mal­da­da ava­tud lii­ku­mist.

Ka maa­ka­su­tu­se mää­ra­mi­sel püü­tak­se uues ÜPs koos­ta­ja hin­nan­gul olla paind­li­kud – mää­ra­tak­se küll maa juh­tots­tar­ve, kuid sel­le pii­res on osa­li­selt või­ma­lik ka­van­da­da muid ots­tar­beid: „Ala­ti keh­tib põ­hi­mõ­te, et kaas­ne­vad mõ­jud ei to­hi häi­ri­da naa­ber­kesk­kon­da ning hoo­nes­tus­ma­hud peak­sid piir­kon­da so­bi­ma.”

Äri- ja toot­mi­sa­la­de pu­hul läh­tu­ti põ­hi­mõt­test, et üld­ju­hul aren­da­tak­se need väl­ja ala­del, mis on üldp­la­nee­rin­gus mää­ra­tud: „Need on ena­mas­ti alad, mil­le­ga ini­me­sed on ju­ba har­ju­nud või neist tead­li­kud. Üld­ju­hul on äri- ja toot­mi­sa­la­del nõu­tud de­tailp­la­nee­ring, kuid võib kaa­lu­da ka sel­le nõu­dest loo­bu­mist, kui näi­teks üldp­la­nee­ring on toot­mi­sa­la et­te näi­nud, ka­van­da­tud te­ge­vus so­bi­tub piir­kon­da ja häi­riv kesk­kon­na­mõ­ju ei suu­re­ne.“

Ehi­tu­sa­lu­ne pind äri- ja toot­mis­maal võib reeg­li­na ol­la ku­ni 70 prot­sen­ti, 30 prot­sen­ti peab jää­ma hal­jas­tu­se­le. Kui lä­hi­naab­ru­ses asu­vad ela­mud, ühis­kond­li­kud hoo­ned, puh­kea­lad, ei to­hi ka­van­da­tav toot­mi­ne avaldada nei­le olu­list ne­ga­tiiv­set mõ­ju: „Kui te­ge­vus põh­jus­tab kesk­kon­na­häi­rin­guid, tu­leb ka­su­ta­da lee­ven­da­vaid meet­meid, kavandada te­ge­vus ee­ma­le või mujale.“

Üldp­la­nee­rin­gu kesk­kon­na­mõ­ju­de st­ra­tee­gi­li­se hin­da­mi­se aruan­net tut­vus­ta­nud kesk­kon­naeks­pert Ei­ke Riis kin­ni­tas – üldp­la­nee­rin­gu­ga ka­van­da­tav maa­ka­su­tus ja te­ge­vus olu­list ne­ga­tiiv­set kesk­kon­na­mõ­ju kaa­sa ei too. KSH aruan­des on esi­ta­tud lee­ven­dus­meet­med ehk et­te­pa­ne­kud kaits­ta­va­te ob­jek­ti­de, pin­na­vee, puur­kae­vu­de sa­ni­taar­kait­sea­la­de ja muu koh­ta, mil­le­ga eda­si­se te­ge­vu­se ka­van­da­mi­sel tu­leb ar­ves­ta­da.

„Kaits­ta­vad loo­du­sob­jek­tid ja Na­tu­ra alad paik­ne­vad Raa­si­ku val­las sel­li­selt, et ka­van­da­tav üldp­la­nee­ring nei­le sur­vet ei aval­da. Kuid te­ge­vus­te ka­van­da­mi­sel tu­leb järg­mis­tes etap­pi­des ar­ves­ta­da, et kaits­ta­va­te lii­ki­de elu­pai­ku lei­tak­se pi­de­valt juur­de, sa­mu­ti või­dak­se muu­ta kaits­ta­va­te loo­du­sob­jek­ti­de kait­se-ees­mär­ke ja kait­se­kor­ral­dus­ka­va­sid,“ lau­sus ta.

Veel juh­tis Ei­ke Riis tä­he­le­pa­nu, et Raa­si­ku val­las on põh­ja­ve­si suu­re­mas osas kaits­ma­ta või nõr­galt kaits­tud, mis tä­hen­dab, et iga te­ge­vus võib mõ­ju­ta­da pin­nast ja põh­ja­vett. Pla­nee­rin­gu koos­ta­mi­sel on ar­ves­ta­tud ka väär­tus­li­ke maas­ti­ke ning kait­se all ole­va­te kul­tuu­ri­mä­les­tis­te­ga.

Ees­ti ra­doo­ni­kaar­di põh­jal on Raa­si­ku val­las raud­teest põh­ja pool asu­vas osas tu­vas­ta­tud ta­va­li­sest kõr­gem ra­doo­ni­ta­se, mis võib põh­jus­ta­da nor­mi­dest kõr­ge­maid ra­doo­ni­ta­se­meid hoo­ne­tes. See­tõt­tu peaks eks­per­di hin­nan­gul nen­des piir­kon­da­des eel­kõi­ge ela­mu­te pro­jek­tee­ri­mi­sel eel­ne­valt lä­bi vii­ma ra­doo­niuu­rin­gud ning vas­ta­valt sel­le­le ra­ken­da­ma ra­doo­nio­hu­tu hoo­ne pro­jek­tee­ri­mi­se nõu­deid.

Ei­ke Riis mär­kis, et puur­kae­vu­del peab ole­ma sa­ni­taar­kait­sea­la – ühis­vee­vär­gi puur­kae­vu­del reeg­li­na 50 meet­rit, ühe ma­ja­pi­da­mi­se puur­kae­vul ta­va­li­selt 10 meet­rit: „Kesk­kon­na­mõ­ju­de hin­da­mi­se käi­gus leid­si­me, et Raa­si­ku val­las on viis ühis­vee­vär­gi puur­kae­vu, kus ei ole need nõu­ded täi­de­tud – sa­ni­taar­kait­sea­la­le jääb toot­mis­hoo­neid, teid.“

Ta sel­gi­tas ka, et toot­mis­hoo­ne­tel enam sa­ni­taar­kait­sea­la ei mää­ra­ta, kuid sea­dus­te­ga on mää­ra­tud, et et­te­võ­te­te hei­ted, mü­ra, õhu­saas­te ja muu pea­vad jää­ma keh­tes­ta­tud nor­mi­de pii­res­se.

Ela­ni­kud ee­lis­ta­vad sel­gust
Kad­ri Va­her tut­vus­tas ÜP ava­li­kus­ta­mi­se käi­gus ela­ni­kelt tul­nud et­te­pa­ne­kuid. Soo­vi­ti, et Raa­si­ku­le ka­van­da­tak­se koer­te ja­lu­tus- ja tree­ning­väl­jak, et üle­mi­ne­kua­lad ni­me­ta­tak­se kü­la­kes­kus­teks, ha­jaa­sus­tu­ses keh­tes­ta­tak­se ela­mu­te­va­he­li­seks mi­ni­maal­seks kau­gu­seks 200 meet­rit, tun­nis­ta­taks keh­te­tuks Tõ­hel­gi kü­la Ki­vi­sil­la de­tailp­la­nee­ring.

Koer­te­väl­ja­ku koh­ta lei­dis pla­nee­rin­gu töö­rühm – ku­na sel­le ka­van­da­ta­vat asu­koh­ta ei tea­ta, po­le va­ja se­da ÜPs mää­rat­le­da: „Koer­te ja­lu­tusp­lat­si on suh­te­li­selt liht­ne ka­van­da­da, sel­leks po­le va­ja de­tailp­la­nee­rin­gut ega ehi­tu­sõi­gust.“

Kad­ri Va­her vas­tas veel, et de­tailp­la­nee­rin­guid saab keh­te­tuks tun­nis­ta­da val­la­vo­li­ko­gu. Ha­jaa­sus­tu­se elu­hoo­ne­te va­he­li­seks mi­ni­maal­seks kau­gu­seks pii­sab töö­rüh­ma ar­va­tes üld­ju­hul 100 meet­rist.

Üks kir­ja­lik et­te­pa­nek puu­du­tas Raa­si­ku­le te­ha­se piir­kon­na ja kes­ka­su­la va­he­le nii­ni­me­ta­tud kolm­nur­ka ka­van­da­ta­vaid aren­gua­la­sid. Et­te­pa­ne­ku esi­ta­jad soo­vi­sid, et neis vä­lis­ta­tak­se toot­mis­te­ge­vus. Ka ava­li­kel aru­te­lu­del kõ­nel­di aren­gua­la­dest – ko­ha­li­kud ela­ni­kud leid­sid – kui Aru­kü­las on uue pla­nee­rin­gu­ga vaa­ta­ma­ta ela­mua­la suu­ren­da­mi­se­le säi­li­ta­tud ka pä­ris pal­ju puh­kea­la­sid, siis Raa­si­ku­le on puh­ke- ja ro­hea­la ka­van­da­tud vä­ga vä­he. Teh­ti et­te­pa­nek vä­he­malt pool ka­van­da­ta­vast aren­gua­last pla­nee­ri­da puh­kea­laks.

Kad­ri Va­her ar­vas – ku­na po­le veel sel­get plaa­ni, mi­da aren­gua­la­deks ka­van­da­tud maa­ga te­ha, oleks mõist­li­kum li­sa­da ÜPs­se ül­di­sed põ­hi­mõt­ted ja tin­gi­mu­sed, mi­da tu­leks aren­gu­ala de­tailp­la­nee­ri­mi­sel edas­pi­di ar­ves­ta­da. Raa­si­ku ela­ni­kud ei ol­nud sel­le­ga nõus, öel­di, et paind­lik­ku­se ase­mel on va­ja sel­gust ja konk­reet­sust ning pin­ged võ­taks ma­ha see, kui mää­ra­ta aren­gua­la­le kin­del sih­tots­tar­ve, näi­teks puh­kea­la.

„Kui toot­mist ka­van­da­tak­se ela­mua­la lä­he­da­le, ei to­hi see aval­da­da ne­ga­tiiv­set mõ­ju ela­mua­la­de­le. Kuid äri ja toot­mi­ne too­vad val­da töö­koh­ti ja tea­ta­va­tes koh­ta­des on mõist­lik neid et­te nä­ha. Aru­ta­me et­te­pa­ne­kud töö­rüh­ma liik­me­te­ga lä­bi ja ehk leia­me ela­ni­ke jaoks so­bi­va­ma va­rian­di,“ lu­bas Kad­ri Va­her.

Veel soo­vi­ti, et pla­nee­rin­gus ka­van­da­tak­se mü­ra­tõk­ke­na roh­kem kõrg­hal­jas­tust ela­mu­te ja raud­tee ning ela­mu­te ja toot­mis­hoo­ne­te va­he­le. Teh­ti ka et­te­pa­ne­kud ka­van­da­da Aru­kül­la roh­kem kerg­liik­lus­teid, sa­mu­ti kerg­tee Aru­kü­la ja Raa­si­ku va­he­le, ar­va­ti, et Aru­kü­la sis­se­sõi­du, nii­ni­me­ta­tud Kas­ta­ni al­lee äär­de võiks äri- ja toot­mi­sa­la ase­mel ka­van­da­da ela­mua­la.

Pla­nee­rin­gu kon­sul­tant sel­gi­tas, et kõik et­te­pa­ne­kud vaa­da­tak­se koos­töös val­la­va­lit­su­se­ga lä­bi ning nen­de koh­ta, mi­da ei ar­ves­ta­ta, esi­ta­tak­se põh­jen­du­sed: „Oma­va­lit­su­sel on ko­hus­tus eri hu­vi­sid ja ar­gu­men­te kaa­lu­da ning lei­da komp­ro­miss ja pa­rim vi­sioon oma val­la ela­ni­ke jaoks.“

0

Aru­kü­la en­di­se vei­ni­te­ha­se maa-ala­le ra­ja­tak­se prae­gu­se oma­ni­ku tel­li­mu­sel päi­ke­se-elekt­ri­jaam.

Eel­mi­sel nä­da­lal väl­jas­tas Raa­si­ku val­la­va­lit­sus ehi­tus­loa Aru­kül­la Tal­lin­na maan­tee 39 kin­nis­tu­le päi­ke­se-elekt­ri­jaa­ma ra­ja­mi­seks. Tal­lin­na maan­tee 39 kin­nis­tu on Aru­kü­la ku­na­gi­se vei­ni­te­ha­se ASi Tar­co Vein ter­ri­too­rium, mil­le os­tis aas­taid ta­ga­si AS Es­ti­ko.

Es­ti­ko Grup­pi kuu­lu­va möö­du­nud aas­tal loo­dud OÜ Es­ti­ko Ener­gia aren­dus­di­rek­tor Ka­lev Lil­lo sel­gi­tas, et Es­ti­ko Aru­kü­la kin­nis­tu on ol­nud pik­ka ae­ga ka­su­ta­ma­ta ja sel­le­le ot­si­ti ra­ken­dust.

„Ku­na Es­ti­ko kont­sern peab tä­na­vu, na­gu ka Ees­ti Va­ba­riik, 100. sün­ni­päe­va, tu­li meie nõu­ko­gu esi­mees Nei­nar Se­li väl­ja al­ga­tu­se­ga te­ha Ees­ti­le kin­gi­tus, mis ai­tab sääs­ta kesk­kon­da. See­tõt­tu sead­si­me­gi ke­va­del ees­mär­gi ra­ja­da kok­ku ku­ni 1 me­ga­va­ti ula­tu­ses päi­ke­see­lekt­ri­jaa­mu,“ rää­kis ta.

Et­te­võt­te esi­me­ne päi­ke­se­jaam on val­mi­mas Tar­tus Es­ti­ko­le kuu­lu­va Tas­ku kes­ku­se ka­tu­sel, Ka­lev Lil­lo kin­ni­tu­sel on plaa­nis ra­ja­da veel mõ­ned oma hoo­ne­te ka­tus­te­le, kuid osa ka maa­pin­na­le. Aru­kü­la päi­ke­se-elekt­ri­jaam te­hak­se en­di­se vei­ni­te­ha­se toot­mis­hoo­ne­te ta­ga asu­va­le maa-ala­le, mil­le suu­rus on 3,8 hek­ta­rit.

Sin­na tu­leb Es­ti­ko Ener­gia prae­gu ra­ja­ta­va­test päi­ke­se­jaa­ma­dest kõi­ge võim­sam, õi­ge­mi­ni kaks jaa­ma, kum­ma­gi võim­sus on 200kW ehk kok­ku 400 ki­lo­vat­ti: „Tee­me neid kaks, ku­na Aru­kü­las on kõr­vu­ti kaks väi­kest ala­jaa­ma, ku­hu saab päi­ke­se­par­gid ühen­da­da. Ting­li­kult võib öel­da, et kui su­vel on ilu­sad päi­ke­se­li­sed il­mad, ka­tab see jaam ära ko­gu Aru­kü­la elekt­ri­va­ja­du­se. Ar­ves­tus­te ko­ha­selt hak­kab Aru­kü­la päi­ke­se­park toot­ma aas­tas nii pal­ju elekt­rie­ner­giat, kui tar­bi­vad Raa­si­ku val­la koo­lid ja las­teaiad kok­ku.“

Veel võim­sa­mat, 750 kW päi­ke­see­lekt­ri­jaa­ma ka­van­dab Es­ti­ko Ener­gia ühe tei­se oma kont­ser­ni kin­nis­va­ra­komp­lek­si ka­tu­se­le Tar­tus. Ka­lev Lil­lo hin­nan­gul on päi­ke­se-elekt­ri­jaam kõi­ge ka­su­li­kum siis, kui sel­les too­de­tud ener­gia en­da hoo­ne­tel ära ka­su­ta­da: „Meie üri­ta­me­gi se­da või­ma­li­kult pal­ju te­ha, üle­jää­gi müü­me Ees­ti Ener­gia võr­ku. Aru­kü­las ei ole meil tar­bi­mist, aga kui seal lä­he­dal oleks hu­vi­li­ne, pa­kuk­si­me hea mee­le­ga ro­he­list ener­giat.“

Kui suu­re in­ves­tee­rin­gu­ga et­te­võ­te Aru­kü­la päi­ke­se-elekt­ri­jaa­ma pu­hul ar­ves­tab, ei soo­vi­nud aren­dus­di­rek­tor öel­da.

Aru­kü­la päi­ke­se­par­gi ehi­tab OÜ Smar­te­con, kel­le Es­ti­ko Ener­gia lei­dis kon­kur­si kau­du ning nüüd te­hak­se koos­tööd mit­me jaa­ma ra­ja­mi­seks. Lä­hi­nä­da­la­tel alus­ta­tak­se eel­töö­de­ga – eba­ta­sa­ne ja künk­lik maa si­lu­tak­se, ala pii­ra­tak­se aia­ga, maa sis­se pan­nak­se ta­lad, mil­le pea­le pai­gal­da­tak­se päi­ke­se­pa­nee­lid.

„Ka­su­ta­me Eu­roo­pa pä­ri­t­olu kõr­gek­va­li­teet­seid päi­ke­se­pa­nee­le, Aru­kül­la tu­leb neid 1728. Päi­ke­se­jaa­ma töö­ta­jat va­ja ei ole, see töö­tab ise­seis­valt ja on ee­malt mo­ni­too­ri­tav,“ sõ­nas Ka­lev Lil­lo ning kin­ni­tas, et päi­ke­se­par­gi­ga ei kaas­ne mü­ra, elekt­ri­väl­ja ega muid ko­ha­lik­ke ela­nik­ke häi­ri­da või­vaid mõ­ju­sid.

Ole­neb ma­ter­ja­li­de tar­ne­test, kas Aru­kü­la päi­ke­se-elekt­ri­jaam val­mib ok­toob­ris või no­vemb­ris.