Esmaspäev, 11. detsember 2017
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

10780 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Na­tal­ja Šubi­na,
Ter­vi­sea­me­ti Põh­ja ta­li­tu­se di­rek­tor

Meet­med, mis on tõ­hu­sad na­ka­tu­mi­se ära­hoid­mi­seks.

Tuu­lu­ta­da ruu­me re­gu­laar­selt, soo­vi­ta­valt iga tun­ni jook­sul vä­he­malt 10 mi­nu­tit, kor­ral­da­da iga­päe­va­selt märg­ko­ris­tus, ko­ris­ta­mi­sel pes­ta lauad, uk­se­lin­gid jmt ta­va­lis­te pe­se­mis- või de­sin­fit­see­ri­mis­va­hen­di­te­ga. Mööb­lit, riiu­leid, ra­diaa­to­reid pu­has­ta­da kaks kor­da nä­da­las. Tua­lett­ruu­mi si­sus­tus ja pin­nad iga­päe­va­selt pu­has­ta­da ja de­sin­fit­see­ri­da, va­rus­ta­da pii­sa­vas ko­gu­ses kä­te­pe­su­va­hen­di­ga ning pai­gal­da­da ja­la­ga ava­ta­vad jäät­me­kon­tei­ne­rid.

Kä­te kui­va­ta­mi­seks ka­su­ta­da pa­ber­rä­ti­kud, pin­da­de saas­tu­mi­sel hai­ge eri­tis­te­ga kor­ral­da­da ko­he märg­ko­ris­tus ja de­sin­fit­see­ri­mi­ne. Ka­su­ta­da nuus­ka­mi­sel ühe­kord­seid salv­rä­ti­kuid. Kat­ta kö­hi­des ja ae­vas­ta­des ni­na ja suu ühe­kord­se salv­rä­ti­ku­ga, ka­su­ta­tud salv­rä­tik tu­leb ko­he pä­rast ka­su­ta­mist ära vi­sa­ta ja pes­ta käed see­bi­ga. Pe­se­ma­ta kä­te­ga ei to­hiks puu­du­ta­da või hõõ­ru­da sil­mi. Pes­ta kä­si tih­ti ja kor­ra­li­kult, vä­he­malt 15-20 se­kun­di jook­sul.

Hai­ge­le an­da ka­su­ta­mi­seks eral­di nõud, mi­da tei­sed pe­re­liik­meid ei ka­su­taks. Ta­ga­da vä­he­malt meet­ri­ne dis­tant­si­pi­da­mi­se või­ma­lus hai­ge va­hel, hai­ge­ga suht­le­mi­sel ka­su­ta­da kait­se­mas­ki. Hai­ge ko­dust väl­ju­mi­sel kan­da või­ma­lu­sel kait­se­mas­ki, eri­ti rah­va­roh­kes ko­has.

    0

    Kuu­sa­lu pe­rears­tid on ühe kuu jook­sul diag­noo­si­nud 55 hai­gus­juh­tu, mil­le pu­hul on te­gu kop­su­põ­le­ti­ku­ga – mit­mel hai­gel on la­bo­ra­toor­selt tu­vas­ta­tud, et hai­gu­se­te­ki­ta­ja on bak­ter My­cop­las­ma pneu­mo­niae. Pe­rearst Su­san­na Ka­ri üt­les, et ena­mas­ti on hai­ges­tu­nud Kuu­sa­lu kesk­koo­li 5.-7. klas­si õpi­la­sed, nen­de va­ne­mad ja va­na­va­ne­mad. Hai­gus­pu­hang al­gas ok­toob­ri kes­kel ja on kest­nud tä­ni­ni. Dok­tor rõ­hu­tab, et kõik, kel­le­l on nä­dal ae­ga ol­nud pa­la­vik 37-38 kraa­di, kö­ha ja kur­gu­va­lu, pöör­du­gu pe­rears­ti poo­le. Kui sel­gub, et te­gu on kop­su­põ­le­ti­ku­ga, saab alus­ta­da an­ti­bioo­ti­ku­mi­ra­vi. Ena­mas­ti on te­ma sõ­nul nak­kus­li­kust kop­su­põ­le­ti­kust saa­dud tea­da nii, et pe­re kõi­ge hai­gem pöör­dub toht­ri poo­le, siis sel­gub, et ka tei­sed on ko­dus hai­ged, aga ar­va­tak­se, et nad on kül­me­tu­nud.

      0

      Ani­ja val­la­va­lit­sus kuu­lu­tas väl­ja ava­li­ku kon­kur­si val­la­le va­pi ja li­pu ka­van­di­te leid­mi­seks ning moo­dus­tas kon­kur­si­töö­de 7liik­me­li­se hin­da­mis­ko­mis­jo­ni, mil­le esi­mees on val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam. Ka­van­di­te juu­res pee­tak­se olu­li­seks ka­su­ta­da ka­he ühi­ne­nud val­la aja­loo­list iden­ti­tee­ti ise­loo­mus­ta­vat süm­boo­li­kat. Ka­van­did ei pea si­sal­da­ma Aeg­vii­du ja Ani­ja val­la süm­boo­li­kas se­ni ka­su­ta­tud ele­men­te, kuid pea­vad vas­ta­ma he­ral­di­ka­nõue­te­le. Üks au­tor võib esi­ta­da ka mi­tu va­pi ja li­pu ka­van­dit. Hin­da­mis­ko­mis­jo­nilt enim punk­te saa­nud ka­van­did esitatakse rii­gi­kant­se­lei­le ar­va­mu­se saa­mi­seks he­ral­di­ka­nõue­te­le vas­ta­vu­se koh­ta. Kon­kur­si au­hin­na­fond on 3500 eu­rot, mis ja­gu­neb ku­ni kol­me pa­ri­ma töö au­to­ri va­hel. Kon­kur­sile esitatud 2-3 pa­re­mat ka­van­dit pannakse rah­va­hää­le­tu­se­le.

        0

        Sõ­jaa­ja­lu­gu tut­vus­tav Ekst­rö­mi marss toimub järg­mi­sel aas­tal taas Kol­gas, start on 27. jaa­nua­ril Kol­ga mõi­sa juu­rest. Mat­ka­ra­du on kolm – 7, 15 ja 30 ki­lo­meet­rit. Sa­maks ajaks on Kol­ga mõi­sa ja muu­seu­mi ka­van­da­tud kul­tuu­rip­rog­ramm esi­ne­mis­te ja ki­no­ga, te­hak­se eks­kur­sioo­ne mõi­sa kum­mi­tus­tu­ba­des. Es­ma­kord­selt on ka­vas ava­da ajas­tut­ruu va­na­va­ra­laat koos kä­si­töö­de, ta­lu­toi­du ja õpi­tu­ba­de­ga. Sel­gi kor­ral an­tak­se väl­ja pa­ri­ma kos­tüü­mi pree­mia ning on sel­fi­võist­lus.

        0

        Loksal pensionile jäänud perearsti asemele pole õnnestunud uut perearsti leida, tema patsiendid võttis üle Kuusalu perearst. Aegviidu perearst on otsustanud jääda pensionile, nimistu jagatakse ümber. Staažikaid perearste on Ida-Harjus veel, kes neid tulevikus asendama hakkab? Kuusalu perearst tõdeb, et maapiirkonda tulevad tööle ja elama need, kel kindel soov omada kodu just selles kohas, kuid niisuguseid tohtreid on väga vähe.

        Pärast keskkooli lõpetamist peab õppima 10 aastat, siis on perearsti residentuur läbitud, saab kandideerida patsientide nimistu hoidjaks. Loodetavasti on mõnel meie kandi praegusel abituriendil soov saada perearstiks ja võtab ette pikad õpinguaastad, et tulla kodukoha rahvast ravima. Selleks ajaks peaksid uued tervisekeskused olema valmis ja sisse töötatud.

          0

          Lok­sa lin­na­vo­li­ko­gu is­tun­gil teh­ti et­te­pa­nek va­li­da vo­li­ko­gu ma­jan­dus- ja ee­lar­ve­ko­mis­jo­ni esi­me­heks Hel­le Loots­mann ning asee­si­me­heks Rein Hei­na. Ent hää­le­tus­tu­le­mu­sed muut­sid ase­tust, Hel­le Loots­mann sai 5 poolthäält, Rein Hei­na 6. Vas­ta­valt 1. no­vemb­rist jõus­tu­nud sea­du­se­muu­da­tu­se­le va­li­tak­se ko­mis­jo­ni­de esi­me­hed ja asee­si­me­hed üheaeg­selt sa­la­ja­sel hää­le­tu­sel. Vo­li­ko­gu liik­mel on üks hääl, ko­mis­jo­ni esi­me­heks saab kõi­ge roh­kem hää­li ko­gu­nud kan­di­daat. Rein Hei­na sai suu­re­ma toe­tu­se, tema va­li­ti ko­mis­jo­ni esi­me­heks, Hel­le Loots­mann asee­si­me­heks.

            0

            Ani­ja val­la va­li­mis­ko­mis­jon ot­sus­tas pea­ta­da vo­li­ko­gu liik­me Rii­vo Noo­re vo­li­tu­sed seo­ses te­ma va­li­mi­se­ga pal­ga­li­seks val­la­va­lit­su­se liik­meks ku­ni val­la­va­lit­su­se liik­me vo­li­tus­te lõp­pe­mi­se­ni. Te­ma asen­dus­liik­meks vo­li­kok­ku mää­ra­ti va­li­mis­lii­du Ani­ja-Aeg­vii­du Ühen­dus ni­me­kir­jas kan­di­dee­ri­nud Sven Luks.

              0
              • Kehra sotsiaalelamu renoveerimine veel kestab;
              • FARIŠTAMO ELLER kingib Eestile juubeliks 100 klaveripala lastele;
              • Kehra gümnasistid osalesid jahinduskursuse raames põdrajahil;
              • Endine vallavanem ALEKSANDER SOITU toimetas ligi veerand sajandit Aegviidu Aega;
              • Kehra koolis oli taas perepäev;
              • Kuusalu vallavanem valitakse konkursiga;
              • Kuusalu valla kruusateede hooldamisest sügisel;
              • KAISA LINNO Kolgakülast on Harju aasta sädeinimene;
              • Rosa Verde tantsijad harjutasid flamenco kodulinnas Sevillas;
              • Kuusalu volikogu istungi otseülekanne oli Facebookis;
              • Kuusalu valla üldplaneering paneb Lahemaa külad koosolekuid pidama;
              • Loksa volikogu aseesimees on HELLE LOOTSMANN;
              • Raasiku kool tähistas juubelit vastrenoveeritud majas;
              • Raasiku 5liikmeline vallavalitsus on ametisse nimetatud;
              • Raasiku valla arengukavade aruteludel sooviti nii burgeriputkat kui bensiinijaama;
              • Raasiku valla OTT korraldab ostjate hulgas küsitluse;
              • Selle nädala leht Raasiku valla kõikides postkastides.
              Ostke värske ajaleht!
              Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 22. novembril.

              0

              Laupäeval, 28. oktoobril toimus Kolga tennisehallis hooaja avavõistlus igamehe paarismängus. Osalejaid oli Loksalt, Kuusalust ja Kolgast. Mängud olid tasavägised, võitjaks tulid nelja võiduga Kalev Uiboupin ja Urmas Osila Kolgast, järgnesid isa ja tütar Natalia Kalinana ja Vitali Kalinin Loksalt ja kolmandaks Kuusalu-Kolga paar Urmas Kotkas ja Kalvi Tiik.

              Reedel, 10. novembril toimus Leesil isadepäeva mälumäng. Osalesid 11 võistkonda. Kohe algusest läksid teistel eest ära kolm võistkonda, kes säilitasid oma koha ka mängu lõpuks. Esikohale tuli 34 punktiga võistkond Kvartett: Mari-Ly Rahuoja, Raivo Rekk, Laur Sits, Mart Lahi. 2. koha sai 32 punktiga Noor Juminda (Anu Eek-Mägi, Aive Mõttus, Tarmo Amer, Andrus Volmer) ja 3. koha 31 punktiga Parksi (Andres Allmägi, Toomas Kurg, Tõnu Sild).
              MEELIS TALTS

              Saalijalgpalli karikavõistluste 1/32 finaalmängus, mis toimus Kehra spordihoones 8. novembril, kaotas Anija JK FCle Patsuhai 5:7 ja langes konkurentsist. Anija valla meeskonna kasuks lõi Rando Randjõe 3 ning Denis Petrov ja Evgeny Rebotunov kumbki ühe värava.

              4. novembril osalesid Raasiku FC Joker 2008. sündinud poisid Flora Nike Cup´il. Alagrupimängudes kaotas Joker 2:0 nii Tallinna Levadiale kui Rakvere Tarvasele, kuid võitis Florat 2:1. Playoff mängudes 9.-12 kohale võideti Heliost 1:0 ning viimases, 9.-10. koha mängus jäädi pärast 1:1 normaalaega Tiigrite võistkonnale penaltitega alla.
              KÜLLI KOPPELMAA

              0

              Keh­ras elav pia­nist FA­RIŠ­TA­MO EL­LER ot­sus­tas EV 100. sün­ni­päe­va kin­gi­tu­seks luua las­te­raa­ma­tu­te ai­ne­tel 100 kla­ve­ri­pa­la.

              „Alus­ta­sin mais, siis ar­ves­ta­sin, et igas kuus tu­leb te­ha küm­me pa­la, siis jõuan veeb­rua­ris val­mis,“ üt­leb pia­nist Fa­riš­ta­mo El­ler, kes töö­tab Ees­ti Kont­ser­dis pro­dut­sen­di as­sis­ten­di­na ehk kor­ral­dab kont­ser­te.

              Sa­jast pa­last on val­mis 65. Idee sai ta, kui oli veel Keh­ra kuns­ti­de­koo­lis kla­ve­riõ­pe­ta­ja­ ning prob­lee­mi ees – soo­vis veel vä­hes­te os­kus­te­ga las­te­le an­da män­gi­da liht­said kaa­saeg­seid pa­lu, kuid ei leid­nud neid. Plaa­nis ise kir­ju­ta­da, aga kui­da­gi ei jõud­nud sel­le­ni. Ku­ni tä­na­vu tek­kis tal mõ­te viia muu­si­ka kok­ku tei­se as­ja­ga, mis te­da pae­lub – see on las­te­kir­jan­dus. Paar aas­tat ta­ga­si an­dis Fa­riš­ta­mo El­ler väl­ja oma las­te­jut­tu­de raa­ma­tu „Ni­ru, Vääks ja sõb­rad“, mil­le esit­lus­te jaoks kir­ju­tas kla­ve­ri­pa­lu.

              „Kee­gi soo­vi­tas siis, et iga pea­tü­ki koh­ta võiks ol­la oma lu­gu – et kui loed lap­se­le õh­tul raa­ma­tut, on hea pan­na plaat sa­mal ajal män­gi­ma. Kir­ju­ta­sin siis vist ka­hek­sa pa­la,“ mee­nu­tab ta.

              Ku­na ta oma tü­tar ei ole veel nii suur, et te­ma­ga raa­ma­tu­ko­gus käia, mõt­les Fa­riš­ta­mo El­ler – las­te­lu­gu­de­le muu­si­ka­pa­lu kir­ju­ta­des on üht­la­si põh­just käia raa­ma­tu­ko­gus las­te­kir­jan­dust lae­nu­ta­mas.

              Esial­gu oli plaan kir­ju­ta­da iga raa­ma­tu koh­ta üks lu­gu, kuid ku­na raa­ma­tud on eri­ne­va ma­hu­ga, jät­tis en­da­le sel­les osas va­bad käed: „Ai­nu­ke ree­gel on, et te­gu oleks Ees­ti kir­ja­ni­ku ning las­te­raa­ma­tu­ga.“

              Esi­me­ne teis­te au­to­ri­te raa­mat, mil­le­le ta kla­ve­ri­pa­la lõi, oli Pi­ret Raua „Kõik võiks ol­la roo­sa!“, kuid ta on kir­ju­ta­nud muu­si­kat ka näi­teks Kreutz­wal­di „Kilp­las­test“ ins­pi­ree­ri­tu­na. Mit­med lood on saa­nud al­gu­se oma lap­se­le tel­li­tud Tä­he­ke­se aja­kir­jas aval­da­tud ju­tu­kes­te põh­jal.

              „Kui raa­ma­tu­ko­gus käin, va­lin vä­li­mu­se jär­gi raa­ma­tud, mis tun­du­vad hu­vi­ta­vad. Kuu jook­sul loen lä­bi küm­me raa­ma­tut, pa­nen noo­di­vi­hi­kus­se teks­ti põh­jal peal­kir­jad. See­jä­rel töö­tan teks­tid lä­bi, mõt­len, mil­lis­te koh­ta­de jär­gi pa­lad tu­le­vad. Mõ­ne aja pä­rast is­tun kla­ve­ri ta­ha ja teks­tid hak­ka­vad kõ­la­ma,“ sel­gi­tab Fa­riš­ta­mo El­ler.

              Ku­na tekst võib iga lu­ge­jat kõ­ne­ta­da eri­ne­valt, võib sel­le põh­jal loo­dud kla­ve­ri­pa­la ol­la raa­ma­tu põ­hi­mee­leo­lust eri­nev: „Tekst võib küll ol­la kurb, aga kui mi­na leid­sin sealt mõ­ne rõõm­sa­ma het­ke, võib ka mu lu­gu kõ­la­da rõõm­salt.“
              Muu­si­ka loo­mi­se ajal mõt­leb au­tor ka sel­le­le, et need olek­sid al­ga­ja­te­le kla­ve­riõ­pi­las­te­le jõu­ko­ha­sed: „Need on lü­hi­ke­sed, um­bes paar mi­nu­tit pi­kad, konk­reet­sed pa­lad. Kui män­gin mõn­da kii­res­ti, siis laps võib män­gi­da aeg­la­se­malt.“

              Vi­deod sel­lest, kui­das Fa­riš­ta­mo El­ler oma pa­lu esi­tab, on koos noo­ti­de­ga üle­val te­ma ko­du­le­hel ning ka You­tu­be´is. Um­bes 30 prot­sen­ti pa­la­dest on sel­li­seid, mi­da män­gib vaid klah­vi­del, ja 70 prot­sen­ti neid, kus ka­su­tab li­saks klah­vi­de­le ka kla­ve­ri sees ole­vaid kee­li. „Mi­nu jaoks tä­hen­dab kla­ve­ri­mäng mõ­le­mat,“ põh­jen­dab ta.

              „Mõ­ne pa­la juu­res soo­vin, et män­gi­ja mõt­leks min­gi ko­ha ise väl­ja. Üks lu­gu on sel­li­ne, kus soo­vi­tan sel­le esi­ta­mi­se­ga sa­mal ajal pan­na te­le­fo­nis või ma­kis oma lem­mik­muu­si­ka män­gi­ma,“ ju­tus­tab ta.

              Üks Šveit­sis elav sõb­ran­na pa­lus tal neid lu­gu­sid oma õpi­las­te­le et­te män­gi­da. „Nei­le meel­dis just see, kui män­gi­sin kla­ve­ri seest, see oli las­te­le hu­vi­tav,“ mär­gib Fa­riš­ta­mo El­ler. Ta loo­dab, et te­ma muu­si­ka­pa­lad on jul­gus­ta­vad ja ai­ta­vad män­gi­jat avar­da­da.

              „Olen saa­nud ta­ga­si­si­det just pia­nis­ti­delt, kel­lel on ka en­dal õpi­la­sed. Usun, et pal­jud neist mõt­le­vad, kust saa­da lu­gu­sid las­te­le õpe­ta­mi­seks. Ses mõt­tes on neil ehk hea meel, kui teen nen­de tööd liht­sa­maks.“