Kolmapäev, 14. november 2018
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

11386 POSTS 0 ARVAMUSED

    0

    5_42 JAAN VARTEREs­mas­päe­vast, 22. ok­toob­rist on Kuu­sa­lu val­las ju­ris­ti-jä­re­le­val­vea­met­ni­ku-si­se­kont­ro­lö­ri a­me­tis Jaan Var­ter (pil­dil), kes elab Maar­dus. Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se kor­ral­da­tud kon­kur­sil oli sel­le­le ko­ha­le 6 kan­di­daa­ti. Jaan Var­ter on ju­rii­di­li­se kõrg­ha­ri­du­se­ga, on töö­ta­nud si­se­kait­se­aka­dee­mias õp­pe­jõu­na, Häi­re­kes­ku­se ju­ha­ta­ja ja ju­hi ase­täit­ja­na, Tal­lin­na mu­nit­si­paal­po­lit­seis si­se­kont­rol­li peas­pet­sia­lis­ti­na. Kuu­sa­lu val­da tun­neb ta lap­se­põl­vest, su­vi­ti oli Kol­ga-Aab­las. Jaan Var­ter: „Kan­di­dee­ri­sin töö­le Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus­se, sest mul­le meel­dib töö­ta­da uuen­dus­li­kus ja tä­na­päe­va­ses kesk­kon­nas.“ Ju­rist-jä­re­le­val­vea­met­nik-si­se­kont­ro­lör hak­kab te­ge­le­ma asu­tu­se­si­se­se nõus­ta­mi­se­ga, val­la esin­da­mi­se­ga koh­tu­tes ning jä­re­le­val­vea­met­ni­ku­na.

      0

      Kuu­sa­lu val­la­ma­jas Kiius oli kol­ma­päe­va, 17. ok­toob­ri õh­tul bee­bi­pi­du, ku­hu kut­su­ti tä­na­vu veeb­rua­rist au­gus­ti lõ­pu­ni sün­di­nud bee­bid koos pe­re­liik­me­te­ga. Kok­ku sün­dis Kuu­sa­lu val­las 7 kuu­ga 47 last, neist 25 tüd­ru­kut ja 22 pois­si. Bee­bi­de­le kin­gi­ti hõ­be­lu­si­kas gra­vee­rin­gu­ga „Kuu­sa­lu vald“ ning sün­di­mi­se tun­nis­tus. Esi­ne­sid Kuu­sa­lu Pe­reü­hin­gu bee­bi­võim­le­jad ja Kül­li-Kat­ri Es­ke­ni lau­lu­lap­sed. Rah­vast oli ko­hal nii pal­ju, et Kiiu mõi­sa saal jäi kü­la­lis­te­le kit­saks.

      0

      Reedel, 26. oktoobril täitub 24 aastat meie lehe esimese numbri väljaandmisest – Ida-Harju nädalaleht Sõnumitooja hakkas ilmuma sügisel 1994. Seekord hoiate käes ajalehe 1208. numbrit. Oleme Sõnumitooja sünnipäevade puhul traditsiooniliselt tänanud lugejaid, toetajaid ja abilisi, nii ka seekord. Aitäh kõigile, kes on nõu ja jõuga kaasa aidanud, et lugejateni jõuaks värske ajaleht kohalike uudistega! On korduvalt imestatud, kuidas saab sõltumatu väljaanne ilmuda omavalitsustest omanikega, aga meie poliitikutel on jagunud selleks tarkust ja tahet. Suur tänu ka neile!

      0

      MTÜ Koos­töö­ko­da Va­ba­ha­ri­dus­kool KOIT koo­li­tus­juht KEL­LY KRUUS­MANN:

      „Koo­li­tus­laat toi­mub Keh­ra ait-kui­va­tis ree­del, 26. ok­toob­ril. Te­ge­li­kult on ko­gu nä­da­la jook­sul täis­kas­va­nu­te ha­ri­du­sest üle Ees­ti pal­ju jut­tu – toi­mub jär­je­kord­ne täis­kas­va­nud õp­pi­ja nä­dal, mil­le kesk­mes on­gi täis­kas­va­nu­ha­ri­dus, sel­le po­pu­la­ri­see­ri­mi­ne ja õp­pi­mis­või­ma­lus­te tut­vus­ta­mi­ne. Maailm muu­tub vä­ga kii­res­ti ja en­da vor­mis hoid­mi­seks tu­leb meil li­saks füü­si­li­se­le ak­tiiv­su­se­le ol­la ak­tiiv­sed ka vaim­selt – õp­pi­da pi­de­valt uu­si as­ju, ko­ha­ne­da uu­te olu­kor­da­de­ga. Õp­piv ini­me­ne on ala­ti noor.

      Va­ba­ha­ri­dus­kool KOIT on aas­ta­te jook­sul pak­ku­nud ko­ha­li­ke­le vä­ga pal­ju eri­ne­vaid koo­li­tu­si. Ole­me õpe­ta­nud ärip­laa­ni koos­ta­ma ja res­tau­ree­ri­ma, pa­ran­da­nud ar­vu­ti- ja kee­leos­kust. Prae­gu kes­ken­du­vad meie koo­li­tu­sed täis­kas­va­nui­le, kes mis­ta­hes põh­ju­sel on jää­nud pas­siiv­seks.

      See­kord ot­sus­ta­si­me MTÜ­ga Ing­ver koo­li­tus­laa­da­le kut­su­da end rek­laa­mi­ma kõik, kes pa­ku­vad siin­kan­dis täis­kas­va­nu­te­le te­ge­vu­si. Oma rin­gi­te­ge­vu­si tut­vus­ta­vad Ani­ja val­la kõik rah­va­ma­jad. Saab ai­mu, kui pal­ju on meil spor­di­rin­ge, kui­das ri­kas­tab Keh­ra güm­naa­sium lap­se­va­ne­ma­te tead­mi­si, aga ka se­da, mil­li­seid rin­ge ja koo­li­tu­si pa­kub Keh­ra sot­siaal­kes­kus.

      Koo­li­tus­laa­da jook­sul meis­ter­da­me, ja­ga­me ko­ge­mu­si, toi­mub väi­ke mo­ti­vat­sioo­ni­koo­li­tus. Ai­da kõr­val asu­vas noor­te­kes­ku­ses val­mis­ta­tak­se sa­mal ajal sus­hit. Uk­se va­helt saab käia pii­lu­mas mit­me sa­mal ajal aset leid­va rin­gi te­ge­vust.

      Loo­da­me, et laa­dalt saab al­gu­se mõ­ne­gi se­ni ko­dus is­tu­nu uus, ak­tiiv­sem ja rõõm­sam elu.“

        0

        8_42 Alvi KarpAla­tes eel­mi­se nä­da­la kol­ma­päe­vast, 17. ok­toob­rist töö­tab Kuu­sa­lu val­la­ma­jas juh­ti­va hoo­le­kan­des­pet­sia­lis­ti­na Al­vi Karp (pil­dil), kes vii­ma­sed 10 aas­tat on ela­nud Kuu­sa­lu val­la Sõit­me kü­las. Ta osa­les Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se kor­ral­da­tud kon­kur­sil, kus sel­le­le ame­ti­ko­ha­le oli 3 kan­di­daa­ti. Al­vi Karp lõ­pe­tas 2009. aas­tal ma­gist­rik­raa­di­ga Tal­lin­na Üli­koo­li sot­siaal­töö eria­la. Ta on pä­rit Ida-Vi­ru­maalt Ii­sa­ku val­last, ala­tes 2001. aas­tast ku­ni 2018 veeb­rua­ri­ni töö­tas Il­lu­ka val­la sot­siaal­töö­ta­ja­na, koon­da­ti seo­ses hal­dus­re­for­mi ja ühi­ne­nud val­la sot­siaal­töö reor­ga­ni­see­ri­mi­se­ga. Al­vi Karp üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et kon­kurss an­dis või­ma­lu­se kan­di­dee­ri­da ko­du­val­las eria­la­se­le töö­le: „Ko­gu Kuu­sa­lu val­la sot­siaal­o­sa­kond on nüüd töö­ta­ja­te­ga komp­lek­tee­ri­tud, saa­me jao­ta­da töö­koor­must üht­la­se­malt ning sel­le võr­ra ini­mes­te­ga roh­kem su­hel­da. Abi­val­la­va­nem Anu Kirs­ma­ni sot­siaal­hoo­le­kan­de, las­te­kait­se ja ter­vis­hoiu vald­kon­da puu­du­ta­vad tööü­le­san­ded jao­tu­vad osa­kon­na töö­ta­ja­te va­hel vald­kon­ni­ti.“ Ala­tes no­vemb­rist töö­tab val­la hoo­le­kan­des­pet­sia­lis­ti­na Kris­tii­na-Rai­vi Vi­le­pa­ju, kes se­ni on val­la­ma­jas tööl pe­re­de tu­gii­si­ku­na.

        0

        ENN KIRS­MAN
        va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du,
        elu­koht maa mak­sus­ta­mis­hin­na tsoo­nis H352008

        Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu 2. ok­toob­ri ot­sus üht­lus­ta­da val­las keh­ti­vad maa­mak­su­mää­rad on pan­nud sot­siaal­mee­dia ki­ha­ma. Ühed kü­si­vad är­ri­tu­nult või siis nõu­tult, miks meie maa­maks nii pal­ju tõu­seb, tei­sed aga, miks Kuu­sa­lu val­las po­le siia­ni üht­lus­ta­tud maa­mak­su mää­ra­sid? Kül­lap on oma vaa­te­nur­gast õi­gus­ta­tud kü­si­mu­sed mõ­le­mad.

        Ehk­ki ma ei ol­nud vo­li­ko­gus aru­te­lu juu­res ega tea kõi­ki üht­lus­ta­mi­se ta­ga­maid, püüan kir­jel­da­da, miks ra­ken­da­ti siia­ni eri­ne­va­tes val­la piir­kon­da­des eri­ne­vaid mak­su­mää­ra­sid ning teen ka en­da et­te­pa­ne­kud kui­das tek­ki­nud olu­kor­da la­hen­da­da.

        Maa­maks on (ühest kül­jest) riik­lik maks – sel­le on keh­tes­ta­nud rii­gi­ko­gu oma sea­du­se­ga. Maa­mak­su­sea­dus võe­ti vas­tu ju­ba 1993. aas­tal. Riik, täp­se­malt maa-amet, on ka see, kes keh­tes­tab eri­ne­va­tes piir­kon­da­des keh­ti­vad maa mak­sus­ta­mi­se hin­nad. Tei­sest kül­jest on maa­maks just­kui ko­ha­lik maks, sest lae­kub see ju täie­li­kult oma­va­lit­su­se ee­l­ar­ves­se ning oma­va­lit­su­se vo­li­ko­gu­le on an­tud vo­li keh­tes­ta­da mak­su­mää­rad va­he­mi­kus 0,1-2,5 prot­sen­ti maa mak­sus­ta­mis­hin­nast.

        Ää­re­mär­ku­se­na ol­gu mai­ni­tud, et vii­ma­se väi­te val­gu­ses oleks või­nud ka 2019. aas­ta maa­mak­su mää­ru­se me­net­le­mi­sel ra­ken­da­da ko­ha­li­ke­le mak­su­de keh­tes­ta­mi­se­le ja muut­mi­se­le val­la põ­hi­mää­ru­se­ga sä­tes­ta­tud põ­hi­mõ­tet, et tao­li­si eel­nõu­sid me­net­le­tak­se vä­he­malt ka­hel lu­ge­mi­sel, sest ae­ga uu­te mää­ra­de kin­ni­ta­mi­se täh­ta­ja­ni oli (ja on) pii­sa­valt. Mi­tut lu­ge­mist ei teh­tud. Ju siis olid val­la­või­mul sel­leks omad, mul­le tead­ma­ta ole­vad põh­ju­sed.

        Aga see po­le prae­gu­sel het­kel pea­mi­ne tee­ma.

        Kõi­ge­pealt mõis­test maa „mak­sus­ta­mis­hind“. See on riik­li­kult mää­ra­tud maa „väär­tus“ min­gis piir­kon­nas, mis ar­ves­tab tea­ta­val moel maa tu­ru­hin­da. Kui ku­sa­gil on min­gi hin­na keh­tes­ta­mi­se­le eel­ne­va aja jook­sul toi­mu­nud mõ­ned (tu­ru­hin­nast) kõr­ge­ma hin­na­ga te­hin­gud, toob see en­da­ga kaa­sa maa mak­sus­ta­mis­hin­na pa­ra­ta­ma­tu (ja ko­ha­ti üs­na) jär­su tõu­su. Piir­kon­da­des, kus te­hin­guid te­hak­se vä­he ja/või ma­da­la hin­na­ga, võib maa mak­sus­ta­mi­se hind üm­ber­hin­da­mi­se ta­ga­jär­jel ka lan­ge­da. Mak­sus­ta­mis­hin­na keh­tes­ta­ja – maa-amet – ei süü­vi ta­va­li­selt te­hin­gu­te ta­ga­maa­des­se, vaid läh­tub pel­galt kui­vast sta­tis­ti­kast.

        Vii­ma­ti toi­mus riik­lik maa mak­sus­ta­mis­hin­da­de kor­rekt­sioon 2010. aas­tal ning uued hin­nad hak­ka­sid keh­ti­ma 2011. aas­ta jaa­nua­rist. Siit ka põh­jus, miks too­na­ne vo­li­ko­gu maa­mak­su muut­mi­se­ga põh­ja­li­ku­malt te­ge­le­ma pi­di. Ka 2014. aas­tal tõs­te­ti pi­sut si­se­maa maa­mak­su­mää­ra­sid, kuid siis oli kor­rek­tuur mi­ni­maal­ne – et maa­maks val­la si­se­maa kü­la­des ja ran­na­kü­la­des oleks pi­sut võrd­sem, kuid 2011. aas­tast keh­ti­vat di­fe­rent­see­ri­tud mak­su­mää­ra­de põ­hi­mõ­tet ei muu­de­tud – sel­leks on maa mak­sus­ta­mis­hin­nad val­la eri­ne­va­tes piir­kon­da­des lii­ga eri­ne­vad.

        Kui 2011. aas­tal vo­li­ko­gu uu­si mak­su­mää­ra­sid keh­tes­ta­ma asus, toi­mu­sid sel­le üm­ber mitu kuud tu­li­sed de­ba­tid. Ko­gu­ni nii tu­li­sed, et äh­var­da­sid too­nast koa­lit­sioo­ni lõh­ku­da. Pin­ge­lis­te lä­bi­rää­ki­mis­te tu­le­mu­se­na jäi koa­lit­sioon pü­si­ma, oma­va­he­li­se, osa­li­selt olu­dest pea­le sun­ni­tud suht­le­mi­se käi­gus tek­kis aga es­ma­kord­selt usal­dus too­na­se koa­lit­sioo­ni ja opo­sit­sioo­ni va­hel ning lei­ti komp­ro­miss – di­fe­rent­see­ri­tud maa­mak­su­mää­ra­de näol, mi­da 2013. aas­tast keh­ti­ma ha­ka­nud ko­dua­lu­se maa mak­su­va­bas­tus veel­gi lee­ven­das. Mui­du­gi Sal­mis­tu-Valk­la ja teis­te vä­ga kõr­ge maa­mak­su­ga piir­kon­na ela­ni­kud tol­last ot­sust siia­ni mõist­li­kuks pi­da­nud po­le. (Loe aja­leht Sõ­nu­mi­too­ja nr 1 (817), 5. jaa­nuar 2011.)

        Toon olu­kor­ra il­mes­ta­mi­seks mõ­ned näi­ted hü­po­tee­ti­lis­te, aga suu­ru­selt sa­ma­su­gus­te kin­nis­tu­te maa­mak­su­dest val­la eri­ne­va­tes asu­la­tes. Võ­ta­me esi­me­se hin­na­võrd­lu­se alu­seks 2000 ruut­meet­ri suu­ru­se ela­mu­maa krun­di. Sel­li­se pin­da­la­ga oleks ruut, mil­le kül­je pik­kus on 45 meet­rit või siis ring, mil­le lä­bi­mõõt on 50 meet­rit või oleks see um­bes kol­man­dik jalg­pal­li­väl­ja­ku pin­da­last. Ale­vi­kes ja ti­hea­sus­tu­sa­la­del on krun­did sel­lest pi­gem väik­se­mad, maa-asu­la­tes aga ena­mas­ti suu­re­mad. Ale­vi­kes ja ka ti­hea­sus­tu­sa­la­del, Kuu­sa­lu val­la mõis­tes tä­hen­dab ran­na­kü­la­de me­re­le lä­he­mat osa, on maa­mak­sust va­bas­ta­tud 1500 m2 ko­dua­lu­sest maast, mu­jal on va­bas­ta­tud 2 ha (20 000 m2). Ela­mu­maa mak­su­määr oli 2018. aas­tal igal pool 2,5 prot­sen­ti maa mak­sus­ta­mi­se hin­nast. Ku­na vo­li­ko­gu se­da mää­ra ei muut­nud, mak­sa­vad ini­me­sed oma ela­mu­maa eest vas­ta­valt vo­li­ko­gu tah­te­le 2019. aas­tal sa­ma pal­ju maa­mak­su kui tä­na­vu.

        Sel­gub, et krun­di „hind“ Sal­mis­tul on hin­da­ja­te ar­va­tes um­bes kaks kor­da kõr­gem kui Kuu­sa­lu ale­vi­kus või Lee­sil, mis­tõt­tu pea­vad Sal­mis­tu ela­ni­kud oma sa­ma suu­re ko­du­alu­se maa eest maks­ma kaks kor­da kõr­ge­mat maa­mak­su kui Kuu­sa­lu või Lee­si ini­me­sed. Võr­rel­des Sal­mis­tu ela­mu­maa maa­mak­su Saun­ja või Val­ge­jõe sa­ma suu­re kin­nis­tu oma­ga, on va­he ise­gi 6,5kord­ne.

        Va­he maa­mak­su suu­ru­ses muu­tub veel­gi dras­ti­li­se­maks, kui võrd­le­me oma­va­hel 2hek­ta­ris­te (see on 20 000 m2 ehk um­bes 141 meet­ri pik­ku­se kül­je­ga ruu­du või 160meet­ri­se lä­bi­mõõ­du­ga rin­gi või siis um­bes 2,5kord­ne jalg­pal­li­väl­ja­ku pin­da­la) mit­te­põl­lu­ma­jan­dus­li­ku maa, näi­teks met­sa­tü­ki, mak­sus­ta­mist val­la eri­ne­va­tes kü­la­des. Maa-amet on hin­na­nud tao­li­se kin­nis­tu hin­naks Sal­mis­tul 22 793 eu­rot, Lee­sil 13 662 eu­rot ning Kuu­sa­lu ale­vi­kus 3910 eu­rot.

        Se­ni mak­sid need Kuu­sa­lu val­la maao­ma­ni­kud, kel­le maa mak­sus­ta­mis­hind ei ol­nud aru­tult kõr­ge ja maa ei jää­nud en­di­se ega prae­gu­se po­lü­goo­ni ala­de­ga sa­mas­se hin­nat­soo­ni, 2-2,3 prot­sen­ti maa mak­sus­ta­mis­hin­nast. Kõi­ge kal­li­ma­te piir­kon­da­de maao­ma­ni­kud aga „kõi­gest“ 1,2 prot­sen­ti mak­sus­ta­mi­se hin­nast. La­he­maa­le jää­va­te maa­de oma­ni­ke­le ra­ken­dus seal­se­te pii­ran­gu­te tõt­tu mak­su­soo­dus­tus 50 prot­sen­ti – see­ga Val­ge­jõe te­ge­lik mak­su­määr (ta­be­lis on 2,3 prot­sen­ti), mis õi­ge võrd­lus­ar­vu an­naks peaks ole­ma hoo­pis 1,2 prot­sen­ti ning Lee­sil (ta­be­lis 1,2 prot­sen­ti) 0,6 prot­sen­ti.

        Mä­le­ta­ta­vas­ti püü­dis Kuu­sa­lu vald se­da La­he­maa soo­dus­tu­se tõt­tu saa­ma­ta jää­vat maa­mak­su koh­tu abi­ga rii­gilt edu­tult ta­ga­si nõu­da. Ka sel­le soo­dus­tu­se mää­ra­mi­sel on puu­du­nud val­lal ot­sus­tu­s­õi­gus. Mak­su­ka­du oleks ju või­ma­lik kom­pen­see­ri­da kõr­ge­ma mak­su­mää­ra­ga – pa­ra­ku on aga 2,5 prot­sen­ti la­gi, mi­da vo­li­ko­gu mää­ra­ta saab.

        Käe­so­le­va aas­ta su­vel vo­li­ko­gus või­mu võt­nud koa­lit­sioon ot­sus­tas (kar­dan, et se­ni­se mak­sus­ta­mi­se põ­hi­mõ­te­te ta­ga­maid tead­ma­ta ega põh­ja­li­ku­mat ana­lüü­si koos­ta­ma­ta – vä­he­malt po­le tä­na­se­ni ava­lik­ku­se­le, vaa­ta­ma­ta nõud­mi­se­le, se­da esi­ta­tud) lõ­pe­ta­da „ebaõig­lus“, kus maa­mak­su­määr Sal­mis­tul ja Lee­sil (ja üleüld­se ran­na­kü­la­des) on võr­rel­des val­la üle­jää­nud piir­kon­da­de­ga „ano­maal­selt ma­dal“ ning keh­tes­tas peaae­gu igal pool üht­la­se maa­mak­su mää­raks 2,5 prot­sen­ti.

        Mil­le­gi­pä­rast teh­ti erand Re­hat­se, Ko­su, Aru, Hirv­li, Si­gu­la, Va­has­tu, Mus­ta­met­sa, Uu­ri, Kol­ga ja Liia­pek­si kü­la­des asu­va­te­le kin­nis­tu­te­le – seal jäi mak­su­määr mul­lu­se­ga võr­rel­des muu­tu­ma­tuks ehk 2,0 prot­sen­ti. Miks vo­li­ko­gu just need kü­lad val­la 67 asu­la hul­gast väl­ja va­lis ja pri­vi­li­gee­ri­tud sei­su tõs­tis, ei os­ka ai­ma­ta. Ma ei ta­haks us­ku­da, et sel­le ta­ga on as­jao­lu, et mit­med koa­lit­sioo­ni mõ­ju­kai­mad liik­med just nen­des kü­la­des ela­vad või siin maad oma­vad.

        Üht­lus­ta­mi­se ta­ga­järg on, et Sal­mis­tul ja Lee­sil tõu­seb 2019. aas­tal maa­maks prae­gu­se­ga võr­rel­des enam kui ka­he­kord­seks – täp­se­malt on tõu­suks 108 prot­sen­ti. Sal­mis­tu ela­ni­ku jaoks tä­hen­dab see se­ni­se um­bes 257 eu­ro­se maa­mak­su ase­mel 536 eu­rost mak­su (ehk 279 eu­rot mul­lu­sest roh­kem). Lee­si ela­ni­ku­le aga se­ni­se 154 (77 ) eu­ro­se mak­su ase­mel 321 (161) eu­rost mak­su (ehk 167 (84) eu­rot mul­lu­sest enam).

        See­vas­tu Kuu­sa­lu ale­vi­kus või Saun­jas maad oma­va­le isi­ku­le tõu­seb maa­maks „ai­nult“ 25 prot­sen­ti, mis viib te­ma ra­ha­ko­tist väl­ja vas­ta­valt 18 või 9 eu­rot roh­kem kui mul­lu. Ka­ha­las maad oma­va­tel ini­mes­tel, na­gu öel­dud, ei muu­tu mi­da­gi. Si­su­li­selt ei muu­tu mi­da­gi ka Val­ge­jõe ela­ni­ke jaoks – nei­le tõu­seb maa­maks 3 eu­ro võr­ra.

        Kas nüüd on siis võrd­sus Kuu­sa­lu val­da saa­bu­nud? Tun­dub, et nen­de krii­ti­ku­te jaoks, kes võrd­le­vad pel­galt eri­ne­va­te hin­nat­soo­ni­de mak­su­mää­ra­sid (prot­sen­te) ega tea, mis on nen­de ta­ga.

        Nei­le, aga kes vaa­ta­vad ka ar­vu­sid, võiks tek­ki­da kü­si­mus, et kui ju­ba tä­na mak­sab 2 hek­ta­ri mit­te­ha­ri­ta­va maa oma­nik Sal­mis­tult peaae­gu 3,5 kor­da roh­kem kui maao­ma­nik Kuu­sa­lus või 8 kor­da roh­kem kui sa­ma­väär­se maa­tü­ki oma­nik Ka­ha­las ning pea­le „võrd­sus­ta­mist“, hak­kab ta sa­ma maa eest maks­ma Kuu­sa­lu ale­vi­ku­ga võr­rel­des li­gi 6 ning Ka­ha­la­ga võr­rel­des 17 kor­da roh­kem, siis on pil­dil, na­gu öel­dak­se, mi­da­gi va­les­ti.

        Kui ees­mär­giks ol­nuks suu­re­ma võrd­su­se saa­vu­ta­mi­ne – rõ­hu­tas ju val­la­va­nem val­la 80. juu­be­li­sün­ni­päe­val pee­tud kõ­nes (vt Sõ­nu­mi­too­ja nr 41 (1207), 17. ok­too­ber 2018), et Kuu­sa­lus on ol­nud kõr­gelt hin­na­tud põh­ja­mai­ne võrd­sus­print­siip, siis sel­lest tu­le­ne­valt oleks pi­da­nud Sal­mis­tu ja teis­te ran­na­kü­la­de maa­mak­su­mää­ra­sid hoo­pis jõu­li­selt vä­hen­da­ma. Ome­ti min­di aga ris­ti vas­tu­pi­dist teed ning maa­maks jäi hoo­pis sa­maks Kol­gas, Ka­ha­las, Uu­ris ja teis­tes nen­de­ga sa­mas­se hin­nat­soo­ni jää­va­tes kü­la­des, kus maa­maks on võr­rel­des Sal­mis­tu­ga si­su­li­selt nii­gi ole­ma­tu (8 kor­da väik­sem).
        Tun­dub, et Sal­mis­tu, Valk­la ja teis­te 108prot­sen­di­list tõu­su „nau­ti­va­te“ maao­ma­ni­ke kü­si­mus – mi­da saa­me meie tu­le­val aas­tal Kuu­sa­lu val­lalt 17 kor­da roh­kem kui Ka­ha­la või Kol­ga maao­ma­ni­kud, on iga­ti õi­gus­ta­tud ja as­ja­ko­ha­ne.

        Õn­neks on koa­lit­sioo­ni te­ki­ta­tud olu­kor­da või­ma­lik veel ta­ga­si pöö­ra­ta, sest maa­mak­su­mää­rad lä­he­vad luk­ku 2019. aas­ta jaa­nua­ri vii­ma­sel päe­val.
        An­nan tea­da, et olen vast­se vo­li­ko­gu­liik­me­na saat­nud vo­li­ko­gu esi­me­he­le eel­nõu, mil­le vas­tu­võt­mi­ne muu­dab võr­rel­da­va­te suu­rus­te­ga maa­tük­ki­de eest maks­ta­va maa­mak­su numb­rid Kuu­sa­lu val­la eri­ne­va­tes asu­la­tes võrd­se­maks, sest on ju Kuu­sa­lu val­lalt nen­des osu­ta­ta­vad „tee­nu­sed“ – kui ko­hu­tav sõ­na ava­li­ke hü­ve­de ni­me­ta­mi­seks – kõi­gis val­la asu­la­tes võr­rel­da­vad, et mit­te öel­da ühe­su­gu­sed. Eelnõu arvutuste aluseks võtsin Kuusalu aleviku kui keskasula kinnistute maksustamishinna.

        Toimetuselt. Valla maamaksuarvestaja puhkuse tõttu polnud võimalik paluda arvutusi üle kontrollida.

          0

          Ree­de, 19. ok­too­ber oli Tõ­nu Am­mus­saa­re vii­ma­ne töö­päev Kuu­sa­lu val­la­ma­jas aren­gu­vald­kon­na abi­val­la­va­ne­ma­na. Ta üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et lah­kus kok­ku­lep­pel Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma­ga: „Abi­val­la­va­ne­ma tee­nis­tus­koht kuu­lub koon­da­mi­se­le, sain koon­da­mis­tea­te kolm kuud et­te, 10. sep­temb­ril, na­gu sea­dus et­te näeb. Tööl olek­sin pi­da­nud ole­ma 10. det­semb­ri­ni, aga leid­si­me val­la­va­ne­ma­ga, et lõ­pe­ta­me tee­nis­tus­suh­te va­rem. And­sin lu­ba­du­se, et ai­tan kuu aja jook­sul veel va­ja­du­sel val­la­va­lit­sust nõu­ga. Esial­gu puh­kan, eda­si­si te­ge­vu­si ei soo­vi kom­men­tee­ri­da.“ Tõ­nu Am­mus­saar on Kuu­sa­lu val­las töö­ta­nud üle 10 aas­ta, ala­tes 28. veeb­rua­rist 2008.

          0
          KRIS­TA ERG-SCACC­HET­TI, Raa­si­ku ela­nik

          KRIS­TA ERG-SCACC­HET­TI,
          Raa­si­ku ela­nik

          Raa­si­ku val­la aren­gu­ka­va aru­te­lul oli jut­tu koer­te­le ae­di­ku ehi­ta­mi­sest. Mi­na ja hulk tei­si koe­ra­sõp­ru loo­da­me sii­ralt, et see pi­si­ke, kuid va­ja­lik pro­jekt teos­tuks või­ma­li­kult kii­res­ti.
          Miks on va­ja koer­te ae­di­kut väi­kea­su­las­se, kus on ruu­mi just­kui hul­ga­li­selt ning ena­mik koe­rad ela­vad era­ma­ja ae­da­des? Põh­ju­seid on vä­he­malt küm­me.

          Koer­tes­port on ter­vis­lik aja­vii­de, mi­da väi­ke­ses ko­has väi­kes­te ku­lu­de­ga har­ras­ta­da. Sel­lel on pal­ju eri­ne­vaid va­riat­sioo­ne ja so­bib iga­le va­nu­seg­ru­pi­le. Väl­ja­kul saab kor­ral­da­da lõ­bu­said, sport­lik­ke ja ha­ri­vaid ava­lik­ke sünd­mu­si.

          Sot­sia­li­see­ri­tud ja tree­ni­tud koe­rad on ohu­tu­mad, vaik­se­mad ja tee­vad vä­hem „ise­te­ge­vust“. Teis­te loo­ma­de ja ini­mes­te­ga har­ju­nult ei ta­ju nad igas möö­du­jas oh­tu, ei muu­tu när­vi­li­seks ega näe va­ja­dust üle­jää­nud kar­ja val­ju­hääl­selt tea­vi­ta­da.

          End füü­si­li­selt ja vaim­selt väl­jae­la­nud koer on ko­dus ra­hu­li­kum, hau­gub vä­hem, leiu­tab vä­hem pa­han­du­si ning põ­ge­ne­mis­teid. Kõi­ge pa­re­mi­ni elab koer end väl­ja teis­te koer­te­ga mü­ra­des ning oma­ni­ku­ga ajut­ren­ni te­hes. 

          Koer­tep­lats on ideaal­ne koht ini­mes­te­va­he­li­seks suht­lu­seks ja füü­si­li­seks tree­nin­guks, värs­kes õhus vii­bi­mi­seks, tut­vus­te loo­mi­seks. See oma­kor­da pa­ran­dab rah­va­ter­vist, nii füü­si­list kui ka vaim­set. Kui mu­jal ki­pu­tak­se teis­test ini­mes­test vai­ki­des möö­du­ma, siis sel­li­ses ko­has on suht­lu­se alus­ta­mi­seks põh­jus ja ühi­sed tee­mad ko­he ole­mas. 

          Koos­käi­mi­se plats loob uus­ela­ni­ke ja „va­na­de ka­la­de“ va­hel ko­gu­kon­na­tun­net ning, kui naa­ber teab naab­rit, suu­ren­dab see oma­kor­da asu­la ohu­tust. Mi­nu isik­lik ko­ge­mus on see, et pä­rast Raa­si­ku ale­vik­ku ko­li­mist ai­ta­sid just koe­ra sot­sia­li­see­ri­mi­seks kor­ral­da­tud koh­tu­mi­sed kogu meie pe­re­le luua ko­du­ko­ha­tun­de ja meel­di­va sõp­rus­kon­na. Tu­leb väl­ja, et Raa­si­kul on koe­ra-rah­vast oma­ja­gu ning nad kõik tun­ne­vad ju­ba am­mu puu­dust ühest tur­va­li­sest ko­hast, kus oma nel­ja­jalg­se­te sõp­ra­de­ga ae­ga vee­ta.

          Et koer­te sot­sia­li­see­ri­mi­ne ja tree­ni­mi­ne toi­muks kõi­gi­le osa­pool­te­le ohu­tult, on va­ja neut­raal­sel pin­nal ta­ras­ta­tud plat­si. Kel­le­gi isik­lik hoov ei so­bi, sest te­gu on ühe koe­ra ter­ri­too­riu­mi­ga, teis­te koer­te sis­se­too­mi­ne te­ki­tab st­res­si ja oman­di­kait­se olu­kor­di. Ta­ras­ta­ma­ta plat­sil jook­su­ta­mi­ne on kehv, sest koer võib mi­ne­ma joos­ta män­gu­hi­mu, hu­vi või eh­ma­tu­se tõt­tu, li­saks po­le kind­lalt eral­da­tud oma­va­hel so­bi­ma­tud, seal­hul­gas ka hul­ku­vad koe­rad.

          Ko­du­lä­he­da­se­le plat­si­le saa­vad tul­la ini­me­sed, kel­lel on ras­ken­da­tud pi­kem ja­lu­tus­käik kas ter­vis­li­kel põh­jus­tel – näi­teks ea­kad, ra­se­dad, lii­ku­mis­puu­de­ga ini­me­sed, või isik­li­ku au­to puu­du­mi­se tõt­tu. Raa­si­ku ale­vi­kus po­le­gi te­ge­li­kult head ja­lu­tus­koh­ta. Koe­ri ja­lu­ta­tak­se kit­sas­te ja kää­nu­lis­te maan­tee­de ää­res, mis on oht­lik ise­gi val­gel ajal. Ena­mik aas­tast on pä­rast töö­päe­va ohu­tum ko­ju jää­da.

          Koer­tep­lat­sil ja­ga­tak­se tead­mi­si nii koo­li­tus­te ja ko­ge­mus­te va­he­ta­mi­se kau­du kui ka liht­salt iga­päe­va­selt pa­re­mi­ni toi­me­tu­le­va­te koe­ra­oma­ni­ke jäl­gi­mi­se teel. Ka teis­te nä­ge­mi­ne võib te­ki­ta­da soo­vi oma koe­ra­ga roh­kem te­ge­le­da ning ül­di­selt pa­ran­da­da loo­ma­pi­da­mis­kul­tuu­ri.

          Kui lä­he­du­ses on amet­lik koer­te jook­su­ta­mi­se plats, on liht­sam kut­su­da kor­ra­le oma­nik­ke, kes oma koe­ri tä­na­va­tel rih­mas­ta­ma­ta ja­lu­ta­vad.

          Nii et koer­te ae­di­kust saaks ka­su ter­ve ko­gu­kond. Hoian pöialt, et mi­nu ko­dua­su­las­se see teh­taks. Kut­sun kõi­ki kaa­sa mõt­le­ma 1. no­vemb­ril Raa­si­ku rah­va­maj­ja koer­tep­lat­si tee­ma­li­se­le ava­li­ku­le aru­te­lu­le.

            0

            Pü­ha­päe­val, 21. ok­toob­ril ava­ti Raa­si­ku rah­va­ma­jas kan­ga­rin­gi Süs­tik 50. sün­ni­päe­va­le pü­hen­da­tud näi­tus. Ka­mi­na­saa­lis on kan­ga­rin­gi liik­me­te ühi­ne vai­ba­näi­tus, kus on väl­jas ka 13 nai­se ühi­selt koo­tud üle 6 meet­ri pik­ku­ne vaip, rah­va­ma­ja esi­me­sel kor­ru­sel on näi­tus kan­ga­rin­gi ju­hen­da­ja Vir­ve Te­de­ri koo­tud vai­pa­dest. Osa näi­tu­se­le pan­dud vai­pa­dest on sa­mas ka müü­gil. Vai­ba­näi­tus on hu­vi­lis­te­le ava­tud 24. ok­toob­rist 29. no­vemb­ri­ni. Pi­ke­malt kir­ju­ta­me Raa­si­ku Süs­ti­kust järg­mi­ses lehes.

              0

              Hil­ju­ti Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu liik­meks kin­ni­ta­tud Enn Kirs­man va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du edas­tas es­mas­päe­val vo­li­ko­gu esi­me­he­le al­ter­na­tiiv­se eel­nõu Kuu­sa­lu val­la 2019. aas­ta maa­mak­su koh­ta. Eel­nõus on ela­mu­maa mak­su­määr hin­nat­soo­ni­des eri­nev – Sal­mis­tu-Valk­la ran­naää­res 1,3 prot­sen­ti, An­di­nee­me su­vi­laü­his­tu­te ja Lee­gi­ran­na me­re­pool­ses osas 1,8 ning An­di­nee­me-Tsitre ran­naää­res, Sal­mis­tu su­vi­la­koo­pe­ra­tii­vi­de ja Pe­da­ssaa­re maal 2,2 ning üle­jää­nud tsoo­ni­de osas 2,5 prot­sen­ti maa mak­sus­ta­mi­se hin­nast. Eri hin­nat­soo­ni­de maa­mak­­su mää­raks on eel­nõus pa­ku­tud ha­ri­ta­va maa osas 0,2-1,3 prot­sen­ti ning muu maa osas 0,4-2,5 prot­sen­ti maa mak­sus­ta­mis­hin­nast. Se­le­tus­kir­jas on põh­jen­da­tud, et maa­maks peaks ole­ma val­la eri­ne­va­tes asu­la­tes enam-vä­hem ühe­su­gu­ne, sest val­la pa­ku­ta­vad tee­nu­sed on sa­mu­ti enam-vä­hem sar­na­sed. Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Mait Kröönst­röm üt­les, et edas­tas eel­nõu val­la­va­lit­su­se­le me­net­le­mi­seks: „Es­malt tu­leb üle kont­rol­li­da, kas eel­nõu se­le­tus­kir­ja­le li­sa­tud ar­vu­tu­sed on õi­ged. Eel­nõu hak­kab aru­ta­ma ka arengu- ja ee­lar­veko­mis­jon. Olu­li­ne on aru saa­da ka, mil­li­ne oleks eel­nõu mõ­ju val­laee­lar­ve­le.“ Enn Kirs­man üt­les le­he­toi­me­tu­se­le, et mõ­ju val­laee­lar­ve­le te­ma eel­nõu se­le­tus­kir­jas väl­ja ar­vu­ta­tud ei ole, ku­na konk­reet­sed and­med puu­du­vad.