Kolmapäev, 18. oktoober 2017
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

10672 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Vas­ta­vad ni­me­kir­ja­des esi­me­sel po­sit­sioo­nil ole­vad kan­di­daa­did.

Lok­sa linn

Ees­ti Kes­ke­ra­kond, HEL­LE LOOTS­MANN: „Tei­ne, IR­Li ni­me­ki­ri, ei lu­ba mit­te mi­da­gi, meie ni­me­ki­ri lu­bab ja teeb!“

Isa­maa ja Res­pub­li­ca Liit, EN­DEL NAM­SING: „Ta­ha­me, et lin­na ju­hi­vad au­sad ja kom­pe­tent­sed ini­me­sed, kes läh­tu­vad oma töös ai­nult lin­nae­la­ni­ke ja ko­gu­kon­da­de hu­vi­dest, loo­bu­vad kat­te­ta lu­ba­dus­test. Soo­vi­me ja tee­me, et lok­sa­las­tel oleks tä­na ja ka hom­me tur­va­li­ne elu ning kind­lus­tun­ne tu­le­vi­ku ees. Soo­vi­me muu­ta Lok­sa lin­na in­ves­to­ri­te­le at­rak­tiiv­seks ko­haks ning ka­su­ta­da lin­na väik­sust en­da ka­suks. Sei­sa­me ka­he ja­la­ga maa peal ka tu­ge­va­te po­pu­list­li­ke tor­mi­de käes ning mõt­le­me suu­relt, et­te­ula­tu­valt ja inim­kesk­selt, toi­me­ta­me vas­ta­valt ma­jan­da­mi­se või­ma­lus­te­le.“

Raa­si­ku vald

Isa­maa ja Res Pub­li­ca Liit, AN­NE EEN­PA­LU: „IR­Li kan­di­daa­ti­de­na ole­me au­sad, lä­bi­paist­vad ning jää­me iseen­daks ka Raa­si­ku val­la elu kor­ral­da­mi­sel. Te­ge­vu­se vun­da­ment on isa­maa­li­sus, ees­ti kee­le, ko­du ja et­no­kul­tuu­ri ning ko­ha­li­ku elu hoid­mi­ne.”

Va­li­mis­liit Ühes­koos Eda­si, AND­RUS MOS­SOV: „Val­imis­lii­du Ühes­koos Eda­si ni­me­ki­ri eri­neb teis­test kan­di­dee­ri­va­test ni­me­kir­ja­dest vä­ga olu­li­sest as­pek­tist. Meie ni­me­kir­ja ei kuu­lu üks­ki sel­li­ne lii­ge, kel­le tööand­ja oleks ot­se­selt või kaud­selt Raa­si­ku vald. Pea­me se­da vä­ga täht­saks, ku­na see on alus au­sa­le, lä­bi­paist­va­le ja pro­fes­sio­naal­se­le ning sõl­tu­ma­tu­le val­la juh­ti­mi­se­le. Oma mit­me­külg­se, töö­ka, ko­ge­nud ja pü­hen­du­nud mees­kon­na­ga suu­da­me luua suu­ri as­ju, et Raa­si­ku val­las oleks kõi­gil hea ela­da.”

Va­li­mis­liit Ko­du­ko­ha Eest, AN­NE VELT­MANN-VES­KI: „Ole­me kõi­ge pi­ke­malt te­gut­se­nud va­li­mis­liit Raa­si­ku val­las. See­kord on meie mees­kon­na­ga lii­tu­nud hul­ga­li­selt noo­ri te­gu­said ini­me­si, kes ko­gu­kon­na te­ge­mis­tes ak­tiiv­selt kaa­sa löö­nud pik­ka ae­ga. Meie mees­kon­na tu­ge­vu­sed on noor­te len­nu­kad ideed ja va­ne­ma­te ko­ge­mu­sed. Pea­me täht­saks oma lu­ba­dus­test kin­ni­pi­da­mist, see­tõt­tu ei ole eri­ne­valt teis­test lu­ba­nud kõi­ke ja kõi­gi­le. Meie pea­mi­ne lu­ba­dus: val­la lä­bi­pais­tev ja kaa­sav juh­ti­mi­ne, kva­li­teet­ne ha­ri­dus, tur­va­li­sus ja ko­gu­kon­na väär­tus­ta­mi­ne. Soo­vi­me ol­la ko­gu val­da ühen­dav jõud, väär­tus­ta­da ini­mest lä­bi ko­gu elu­kaa­re.”

Va­li­mis­liit Raa­si­ku Vald, AND­RE SEPP: „Meie ni­me­kir­jas on ko­ge­mus­te ja vi­sioo­ni­de­ga ini­me­sed. Mit­med meist on tä­na­se val­la ku­jun­da­jad, kõik soo­vivad oma val­la jät­ka­mist, tun­ne­me vo­li­ko­gu tööd ja kaas­ne­vat vas­tu­tust. Ni­me­ki­ri po­le vaid va­li­mis­teks komp­lek­tee­ri­tud, oma liik­me­te­ga suht­le­me ka va­li­mis­te va­he­li­sel ajal. Meie või­me­kad ini­me­sed on ale­vi­kest ja pal­ju­dest kü­la­dest. On reaal­ne, ees­mär­gi­pä­ra­ne prog­ramm, mi­da suu­da­me el­lu viia. Meie mees­kond teeb koos­tööd ja soo­vib kuu­lu­da are­ne­va val­la üht­ses­se vo­li­kok­ku!”

0

Vas­ta­vad ni­me­kir­ja­des esi­me­sel po­sit­sioo­nil ole­vad kan­di­daa­did.

ANI­JA VALD

Ees­ti Re­for­mie­ra­kond, PEEP KASK: „Ta­haks us­ku­da, et kõi­ki­de ni­me­kir­ja­de ühi­ne ning pea­mi­ne ees­märk on oma te­ge­mis­te kau­du kaa­sa ai­da­ta meel­di­va ja eri­ne­vaid või­ma­lu­si pak­ku­va ko­du­kan­di loo­mi­se­le. Koos ku­jun­da­me uue­le Ani­ja val­la­le tu­ge­va iden­ti­tee­di, mis väl­jen­dub ühis­tes väär­tus­tes, üh­te­kuu­lu­vus­tun­des, tur­va­li­su­ses ning ra­hu­lo­lus sot­siaal­ma­jan­dus­li­ke aren­gu­te­ga. Ole­me  koos­tööal­tid ning sei­sa­me ava­tud ja lä­bi­paist­va val­la juh­ti­mi­se eest. Ei ole meie ja teie – meie kõik ole­me üks Ani­ja vald!“

Ees­ti Kes­ke­ra­kond, JAA­NUS KA­LEV: „Meie pi­kas ni­me­kir­jas on ini­me­si eri­ne­va­telt elua­la­delt, eri rah­vu­sest, eri va­nu­sest, on me­hi ja nai­si, esin­da­tud on nii lin­na- kui kü­lai­ni­me­sed, on amet­nik­ke ja et­te­võt­jaid, kok­ku­võt­li­kult lä­bi­lõi­ge tu­le­va­se ühend­val­la ini­mes­test, kel­le kau­du saa­vad va­li­jad omi soo­ve ot­sus­ta­ja­te­ni tuua. Meie era­kon­nal on vä­ga pi­kaa­ja­li­ne ko­ge­mus KO­Vi va­lit­se­mi­ses osa­le­mi­ses. Va­lit­su­ses ol­les ai­tab Ees­ti Kes­ke­ra­kond meie soo­ve  ja plaa­ne täi­de viia. Me ole­me ole­mas ka pä­rast va­li­mis­päe­va, ole­me ole­mas ka järg­mis­tel va­li­mis­tel.“

Va­li­mis­liit Ani­ja-Aeg­vii­du Ühen­dus, AR­VI KA­RO­TAM: „Ani­ja-Aeg­vii­du Ühen­du­se ni­me­ki­ri on ai­nus tõe­li­selt lii­tu­nud Aeg­vii­du ja Ani­ja val­da­de ni­me­ki­ri, mis ta­gab kõi­gi piir­kon­da­de esin­da­tu­se vo­li­ko­gus.“

Isa­maa ja Res Pub­li­ca Liit, KAA­REL ARUS­TE: „Meie va­li­mis­ni­me­ki­ri sei­sab sel­le eest, et val­lae­la­ni­ke lap­sed saa­vad oma ha­ri­du­se, nii põ­hi- kui güm­naa­siu­mi­ha­ri­du­se, val­la koo­li­des – põ­hi­ha­ri­du­se Keh­ras, Ala­ve­res või Aeg­vii­dus, güm­naa­siu­mi­ha­ri­du­se Keh­ras. Keh­ra güm­naa­siu­mi lõ­pe­ta­jad saa­vad koo­li ku­lul au­to­ju­hi­loa. Pea­me vä­ga olu­li­seks Keh­ras­se uju­la ehi­ta­mist ning raud­teea­lu­se ja­la­käi­ja­te tun­ne­li ra­ja­mist Keh­ra va­na-asu­la ja kesk­lin­na va­he­le, et ta­ga­da ela­ni­ke ohu­tus liik­le­mi­sel.“

Kuu­sa­lu vald

Va­li­mis­liit Ühi­ne Ko­du, UR­MAS KIRT­SI: „Meie tegevus on suunatud tulevikule, mitte mineviku osatamisele. Valimisprogramm on konkreetne ja annab valijale selge teadmise kavandatavast. Valimisliit Ühine Kodu on valimistel teist korda ja oleme tõestanud, et sõnadele järgnevad teod. Paljudel meist on valla juhtimise kogemus, kuid peaaegu pooled on uued liikmed. Meil on nii värskeid ideid kui ka oskust ja vastutustunnet hoida väärtuslikku. Oleme avatud, kuulame valijat ja soovime hoida tema usaldust.“

Ees­ti Re­for­mie­ra­kond, MAR­GUS SOOM: „Vali­ja­tel on kin­del tun­ne era­kon­na ni­me­kir­ja ee­lis­ta­da. Kan­di­dee­ri­jad  va­hel­du­vad, kuid  maail­ma­vaa­te­li­sed väär­tus­hin­nan­gud  jää­vad. Ka Re­for­mie­ra­kon­na ni­mi on va­li­ja­te­le kin­del kva­li­tee­dimärk. Me ei ta­ha kel­le­ga­gi vas­tan­du­da. Ole­me nõus hea Kuu­sa­lu tu­le­vi­ku eest kaas­vas­tu­ta­ma kõi­gi­ga, kes ja­ga­vad meie  väär­tus­hin­nan­guid:  ava­lik ja lä­bipais­tev  ma­jan­dus­li­kult põh­jen­da­tud ot­sus­tusp­rot­sess, kõi­gi osa­pool­te ar­va­mus­te ära kuu­la­mi­ne ja ühi­se ni­me­ta­ja leid­mi­ne, ko­da­ni­ku ja ko­gu­kon­na hu­vi­de ee­lis­ta­mi­ne.“

Ees­ti Kes­ke­ra­kond, VÄR­NER LOOTS­MANN: „Kü­si­mu­se sel­li­ne püs­ti­ta­mi­ne on kum­ma­li­ne. Ni­me­kir­jad saa­vad eri­ne­da üks­tei­sest kan­di­dee­ri­ja­te ar­vu, sot­siaal­se koos­lu­se, ha­ri­du­se jne jär­gi. Kind­lasti täh­tis aga mit­te kõi­ge täht­sam. Olu­li­seks peaks siis­ki ole­ma si­su ja ees­märk. Eel­dan, et ees­märk on kõi­ki­del ni­me­kir­ja­del ühe­su­gu­ne – see on koos­töö­val­mim, tu­ge­vam, toi­mi­vam ja oma ela­ni­kest enam hoo­li­vam Kuu­sa­lu vald.“

Va­li­mis­liit Üks Kuu­sa­lu Vald, MAR­TI HÄÄL: „Meie kan­di­daa­did esin­da­vad laia­põh­ja­li­selt val­la eri­ne­vaid piir­kon­di, ko­gu­kon­di, va­baü­hen­du­si ning val­la juh­ti­mi­se ja aren­gu sei­su­ko­halt olu­li­si vald­kon­di. Kes­ken­du­me sel­le­le, kui­das saab, mit­te sel­le­le, miks po­le või­ma­lik. Vas­tan­du­mi­se ase­mel ko­gu­me pa­ri­mad ideed, et need el­lu viia. Meie tii­mis on pa­ra­jalt noo­rus­lik­ku söa­kust, elu­tar­ka nu­ti­kust ning suu­res ko­gu­ses te­gut­se­mi­sin­du! Kõik eri­ne­vad, aga kok­ku 1 Kuu­sa­lu.“

Ees­ti Kon­ser­va­tiiv­ne Rah­vae­ra­kond, SU­LEV VALD­MAA: „Tund­ma­ta pii­sa­valt tei­si, piir­dun meie ni­me­kir­ja ise­loo­mus­ta­mi­se­ga. Ja­ga­me EK­RE vaa­teid, soo­vi­me ini­mes­test hoo­li­vat, aru­kat ja lä­bi­paist­vat val­la­juh­ti­mist. Se­da ei pea me isik­li­kuks nel­ja-aas­ta­seks või­ma­lu­seks, vaid vas­tu­tus­rik­kaks üle­san­deks aren­da­da siin­set elu. Me ei ole ame­ti­te poo­lest või muul moel val­la „toi­dua­he­las“. Ole­me see­tõt­tu oma ar­va­mus­tes va­bad. Jul­ge­me väl­ja öel­da, mi­da mõt­le­me, ning ta­ha­me vo­li­ko­gus ül­dis­tes hu­vi­des va­balt hää­le­ta­da.“

Va­li­mis­liit Are­nev Kuu­sa­lu Vald, MA­DIS JÕ­GI: „Meie ni­me­kir­ja ise­loo­mus­tab mit­me­ke­si­sus. Ühi­sa­ju, mis moo­dus­tub eri­ne­va­test rak­ku­dest. Ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se ta­san­dil ei pea kee­gi rea­li­see­ri­ma oma po­lii­ti­li­si am­bit­sioo­ne või era­kond­lik­ke vaa­teid, sel ta­san­dil tu­leb ol­me la­hen­da­da või­ma­li­kult tõ­hu­salt ning ar­va­mus­te ja et­te­pa­ne­ku­te mit­me­ke­si­sus on sel­leks hea. Tõ­de koo­rub aru­te­lus. Me po­le po­lii­ti­kud, ei kuu­lu era­kon­da­des­se. Ole­me kok­ku tul­nud ko­da­ni­kuak­tiiv­su­se ja te­gut­se­mi­se soo­vi tõt­tu. Meie liik­med on ko­gu­ne­nud sel­les­se ni­me­kir­ja va­ba­taht­li­kult, et pa­nus­ta­da meie ko­du­ko­ha, Kuu­sa­lu val­la, aren­gus­se ning te­gut­se­da ju­ba va­na­rah­va tar­ku­se ko­ha­selt – kus vi­ga näed lai­ta, seal tu­le ja ai­ta.“

    0

    Nel­ja­päe­val, 21. sep­temb­ril oli Keh­ra staa­dio­nil es­ma­kord­selt Ani­ja val­la las­teae­da­de pe­res­por­di­päev, mil­lest võt­sid osa um­bes 100 last koos va­ne­ma­te­ga. „Rah­vast oli roh­kem, kui loot­sin,“ sõ­nas spor­di­päe­va kor­ral­da­ja, val­la las­teae­da­de ter­vi­see­den­da­ja Ma­ret Ki­vis­tu. Eri va­nu­ses las­te­le olid tea­te­võist­lu­sed – näi­teks pe­su­lõk­su-pen­del­tea­te­jooks ning Ner­fi nool­te kau­gus­lask­mi­ne. Au­hin­nad pa­nid väl­ja Pää­su­ke­se pood ja Õhu­pal­li­loo­mad. Pä­rast las­te­võist­lu­si oli staa­dio­nil jalg­pal­li­mäng nen­de va­ne­ma­te­le. „Spor­di­päe­val osa­le­sid pea­mi­selt Keh­ra ka­he las­teaia lap­sed va­ne­ma­te­ga, loo­da­me, et edas­pi­di tul­lak­se ka Ala­ve­re las­teaiast,“ üt­les Ma­ret Ki­vis­tu. Kol­me las­teaia ühi­seid pe­res­por­di­päe­vi on edas­pi­di ka­vas kor­ral­da­da kaks kor­da aas­tas, ke­va­del ja sü­gi­sel.

      0

      Voo­se Kü­la­selts ja MTÜ Keerdt­repp kut­su­vad lau­päe­val, 30. sep­temb­ril hu­vi­li­si Täi­jär­ve vä­li­jõu­saa­li tree­nin­gu­le, kus ju­hen­da­tak­se, kui­das seal­seid tree­ning­va­hen­deid õi­ges­ti ka­su­ta­da. Kü­la­selts sai ke­va­del KO­Pist toe­tust vä­li­jõu­saa­li tei­seks eta­piks, li­saks se­nis­te­le tree­ning­va­hen­di­te­le – lõua­tõm­be­kan­gi­le, röö­bas­puu­de­le, pin­ki­de­le kõ­hu- ja sel­ja­li­has­te tree­ni­mi­seks, on seal nüüd ka tõs­te­palk ja ripp­re­del. Koo­li­tust vii­vad lä­bi Mi­kael Par­man ja Il­gar Ku­li­jev Keerdt­re­pist. „Oo­ta­me eel­kõi­ge oma piir­kon­na ini­me­si – Ra­si­ve­re, Vet­la ja Voo­se kü­la­dest, et nad avas­tak­sid sel­le ko­ha ja hak­kak­sid ak­tiiv­selt ka­su­ta­ma, Ala­ve­re noo­red siin ju­ba käi­vad,“ üt­les An­na Ni­lisk Voo­se Kü­la­selt­sist.     

        0

        Koh­vik-baar Kaer ko­lis au­gus­ti al­gu­ses Kuu­sa­lu Kon­su­mi hoo­nest ära, ku­na ren­di­le­ping lõp­pes. Nüüd on Har­ju Tar­bi­ja­te Ühis­tu alus­ta­nud tüh­jaks jää­nud ruu­mi­de korrastamist. Et­te­võt­te hal­dus­juht Jü­ri Kim­mel üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et en­di­se baa­ri osa jäi küm­me­kond aas­tat ta­ga­si re­konst­ruee­ri­ma­ta. See osa tu­leb täiendavalt soo­jus­ta­da, tõs­ta põ­ran­dad sa­ma­le ta­sa­pin­na­le, viimistleda sei­nad ja laed, kaasajastada ven­ti­lat­sioon ning uuendada küt­te­süs­teem. Esial­gu võe­tak­se ma­ha mit­te­kand­vad va­he­sei­nad ja avatakse ruumide maht. Re­mon­di­tud ruu­mi osas on edas­pi­di plaa­nis laien­da­da Kuu­sa­lu Kon­su­mi müü­gi­saa­li – juur­de tu­leb li­gi 400 ruut­meet­rit müü­gi­pin­da. Kaup­lu­se laien­da­mi­se­ga jõu­tak­se lõ­pu­le eel­da­ta­valt järg­mi­se aas­ta al­gu­ses.

          0

          Raasiku õlletehas avas 22. septembril oma tootmishoone ehk vana meiereimaja esimesel korrusel baari, kus müüakse oma toodangut. Baari külastajaid oli esimesel nädalavahetusel palju, saadi positiivset tagasisidet. Mainiti, et on hea asukoht ja meeldiv interjöör. Baari plaanitakse mööblit juurde osta. Praegu ollakse avatud reedeti-laupäeviti. Käsitööõlut ja -siidrit valmistav Raasiku õlletehas alustas tootmist 2014. aastal.

            0

            Lok­sa linna soo­ja­toot­ja N.R.Ener­gy OÜ re­konst­ruee­rib AS EG Ehi­tus tel­li­mu­sel peaaegu kogu Lok­sa kaug­küt­te­to­rus­ti­ku, mil­le ko­gu­pik­kus on 5 ki­lo­meet­rit. Tööd al­ga­sid septembri alguses, käe­so­le­val sü­gi­sel va­he­ta­tak­se väl­ja 1,8 ki­lo­meet­rit to­rus­tik­ku. Üle­jää­nu uuen­da­tak­se tu­le­val aas­tal, tööd pea­vad ole­ma teh­tud hil­je­malt ok­toob­ris 2018. N.R.Ener­gy ju­ha­tu­se lii­ge Ah­to Tis­ler: „Ko­gu Lok­sa lin­na rajatakse kaasaegne väikeste soo­ja­ka­du­de­ga kaug­küt­te­to­rus­tik koos soo­ju­s- e­ner­gia kaug­loe­ta­va ar­ves­tus­süs­tee­mi­ga. Tras­si­kaod peak­sid vä­he­ne­ma um­bes kol­man­di­ku võr­ra ehk üle 2000 MWh aas­tas. See lan­ge­tab soo­ju­se mak­su­must ja saa­me või­ma­lu­se täp­se­malt di­men­sio­nee­ri­da Lok­sa­le ka­van­da­ta­va uue bio­kü­tu­se­ga köe­ta­va kat­la­ma­ja võim­sust.“ Pro­jek­ti ko­gu­mak­su­mus on 1,6 mil­jo­nit eu­rot, sel­lest 200 000 eu­ro­ga toe­tab KIK, üle­jää­nu pa­nus­tab N.R.Ener­gy. Sõnumitooja kü­si­s, miks uuen­da­tak­se soo­jat­ras­sid nüüd – kui et­te­võ­te os­tis aas­taid ta­ga­si Lok­sa lin­nalt kat­la­ma­ja, oli ko­hus­tus va­he­ta­da soo­ja­to­rus­tik väl­ja paa­ri-kol­me aas­ta­ga. Ah­to Tis­ler vas­tas, et in­ves­tee­ring te­hak­se kooskõlast Lok­sa linna soo­ja­ma­jan­duse arengu­ka­va­ga.

              0

              Raasiku vallavalitsus otsustas tõsta lasteaiaõpetajate töötasu palgaastmele 20, millele vastab palgamäär 850 eurot. Vallavanem Raivo Uukkivi selgitas, et riik annab lasteaiaõpetajate palgatõusuks omavalitsustele raha tingimusel, et alates 1. septembrist peab kõigi lasteaiaõpetajate palk olema vähemalt 840 eurot, varem oli 820 eurot. Milline hakkab olema palk alates tuleva aasta 1. jaanuarist, selgub eelarve menetluse käigus. Tänavu on Raasiku valla eelarvest lasteaiaõpetajate palgatõusuks 12 000 eurot, riik on lisanud 11 000. 21. astmel olevate kõrgharidusega vanemõpetajate palk tänavu ei muutunud, see on 860 eurot.

              0
              FE­LIKS JA­KO­VEN­KO, Keh­ra koo­li en­di­ne õpi­la­ne

              FE­LIKS JA­KO­VEN­KO,
              Keh­ra koo­li en­di­ne õpi­la­ne

              Kui ma oma koo­li­teed alus­ta­sin, oli Keh­ra koo­lis või­ma­lus oman­da­da ha­ri­dust nii ees­ti kui ka ve­ne kee­les. See oli koo­li tu­gev külg. Aas­tal 2005 lii­tus Keh­ra kool kee­le­kümb­lu­se prog­ram­mi­ga. Ees­märk oli isee­ne­sest vä­ga õi­ge – muust rah­vu­sest õpi­las­te ees­ti kee­le os­ku­se pa­ran­da­mi­ne, sa­mas või­ma­lus säi­li­ta­da oma rah­vus­li­ku iden­ti­tee­ti. Kuid pä­ri­se­lus on kee­le­kümb­lu­sel pal­ju puu­du­si.

              Tol ajal, kui mi­na Keh­ras õp­pi­sin, oli igal klas­sil või­ma­lus va­li­da, kas soo­vib kee­le­kümb­lust või mit­te. Mi­nu klas­si lap­se­va­ne­ma­test osa oli kee­le­kümb­lu­se poolt, osa vas­tu. Ku­na kon­sen­sust ei saa­vu­ta­tud, pan­di kõik fak­ti et­te, et prog­ramm viiak­se el­lu. Meie klas­sil oli nii­ni­me­ta­tud hi­li­ne kee­le­kümb­lus, mis tä­hen­das, et osa ai­neid tu­li ko­he il­ma et­te­val­mis­tu­se­ta ha­ka­ta õp­pi­ma ees­ti kee­les. See lõi õp­pi­mi­sel eba­võrd­sed tin­gi­mu­sed võr­rel­des nen­de koo­li­de­ga, kus kee­le­kümb­lust ei ole.

              Prob­leem ei ole ai­nult sel­les, et osa­del õpi­las­tel või­vad kee­le­bar­jää­ri tõt­tu tek­ki­da ras­ku­sed tead­mis­te oman­da­mi­se­ga, vaid ka ai­ne õp­pe­ka­va kva­li­tee­dis. Mi­na pi­din ees­ti kee­les õp­pi­ma loo­dus­tea­dust ja ini­me­seõ­pe­tust. Mõ­le­mas tu­li täi­ta töö­leh­ti. Neid ko­gu­ti map­pi, kui kõik le­hed olid ole­mas, olid tub­li. Ma ei üt­leks, et mi­nu ees­ti kee­le os­kus sel­lest kui­da­gi pa­ra­nes, pal­ju roh­kem tead­mi­si sain ees­ti kee­le tun­di­des. Mõ­ned ka­su­li­kud tee­mad nen­des ai­ne­tes küll olid, näi­teks klii­ma ja jääa­ja­ga seon­duv, kuid suu­res osas oli te­gu mõt­te­tu­te as­ja­de­ga. Näi­teks üle­san­ded, kus õpi­la­sed pi­did ot­si­ma oma­dus­sõ­nu juur­vil­ja­de­le, teks­tio­sa­de tõl­ki­mi­ne, lau­lud, luu­le­tu­sed – ühe­sõ­na­ga see, mil­lel oli loo­dus- või ini­me­seõ­pe­tu­se­ga vä­he pist­mist ning mil­le­ga oleks loo­gi­li­sem te­ge­le­da ees­ti kee­le tun­di­des. Kui läk­sin Keh­ra koo­list Tal­lin­nas­se 7. klas­si, olid mu tead­mi­sed loo­dus- ja ini­me­seõ­pe­tu­ses võr­rel­des pea­lin­na õpi­las­te­ga puu­du­li­kud. Ees­ti kee­le õpe­ta­mi­ne ve­ne koo­li­des on de­li­kaat­ne tee­ma, kuid oma ko­ge­mu­se põh­jal kin­ni­tan – mul­le ja mi­nu klass­kaas­las­te­le pii­sas sel­lest, et meie ees­ti kee­le õpe­ta­jad olid kee­le kand­jad ning hu­vi­ta­tud oma ai­nest ja tead­mis­te ja­ga­mi­sest.

              Kee­le­kümb­lu­se suur puu­dus on, et see on ühe­suu­na­li­ne. Pä­rast koo­li lõ­pe­ta­mist on ve­ne­las­tel ees­ti kee­le­ga suu­ri ras­ku­si, kuid suu­rem osa eest­la­si ei val­da ve­ne keelt üld­se. Pal­ju­del te­kib kü­si­mus: miks meie lap­sed peak­sid õp­pi­ma ve­ne keelt, kui ela­me Ees­tis, kus kõik pea­vad rää­ki­ma ees­ti kee­les? Kuid Ees­ti on aja­loo­li­selt ja kul­tuu­ri­li­selt pal­ju­rah­vu­se­li­ne riik ning kol­man­dik­ku ela­nik­kon­nast ei saa liht­salt nii­sa­ma rii­gie­lust väl­ja lü­li­ta­da. Me kõik pea­me oma­va­hel lä­bi saa­ma. Ja olen mär­ga­nud – ini­me­sed, kes soo­vi­vad oma tööd te­ha kor­ra­li­kult, pea­vad sa­ge­li ot­si­ma li­sa­või­ma­lu­si, et õp­pi­da ees­ti või ve­ne keelt, kui­gi te­ge­li­kult peaks kee­leõ­pe ole­ma põ­hi­koo­li ja güm­naa­siu­mi üle­san­ne.

              Mi­nu Tal­lin­na-koo­lis ja­ga­ti õpi­la­si kee­le, eel­kõi­ge ing­li­se kee­le, õp­pi­mi­seks vas­ta­valt os­kus­te­le rüh­ma­des­se. Igal õpi­la­sel oli õi­gus va­li­da en­da­le rühm, kui soo­ri­tab tea­tud ta­se­me tes­ti. Tu­ge­vas rüh­mas olid need, kes plaa­ni­sid soo­ri­ta­da ing­li­se kee­le rii­giek­sa­mi või saa­da ha­ri­dust vä­lis­maal. Üle­jää­nud rüh­ma­des olid need, kes taht­sid liht­salt saa­da hea­de tu­le­mus­te­ga tun­nis­tust. Sel­le süs­tee­mi ee­lis on, et keh­ve­ma­te tu­le­mus­te­ga õpi­la­sed ei pi­dur­da tun­nis neid, kes jõua­vad roh­kem, sa­mu­ti on õpe­ta­ja­tel või­ma­lus pla­nee­ri­da iga rüh­ma õp­pe­ka­va vas­ta­valt õpi­las­te tead­mis­te­le.

                0
                • Karud lõhkusid Kupu külas mesitarud;
                • RAIVO PAISTE esitleb internetis Kuusalu valla valimisnimekirjade seoseid ja statistikat;
                • Kuusalu ja Sipoo vald tähistasid 25aastast sõprust;
                • Kirjakast – poolt ja vastu “Kuusalu vald Facebookis”;
                • Loksa soojatorustik vahetatakse välja;
                • Arenduskoja juhtgrupp tutvus Hispaanias ettevõtlusega looduskaitsealadel;
                • Lahemaa rannakülades valminud looming oli näitusel Balti jaamas;
                • Valimisküsitlus – vastavad nimekirjade esinumbrid;
                • Raasiku vallas on valimiste veebi-ja Facebooki-leht;
                • Raven alustas Raasiku ÜVK liitumislepingute saatmist;
                • Aruküla õpetaja KRISTA KUUSK sai tiitli Harju haridusasutuste aasta tegu;
                • Raasiku õlletehas avas baari;
                • Anija valla lairibakomisjon lõpetas töö;
                • Kehra koolinoored: esimesel korral läheme kindlasti valima;
                • Intervjuu majandusspetsialisti MARGUS MOLOKIGA vallateede remontimisest;
                • Kehra tänavust kaunimat koduaeda kujundavad kolm õde;
                • Selle nädalaleht Anija valla kõikides postkastides.
                 
                Ostke värsket ajalehte!
                 
                 
                 
                Selle lehe artiklid saadaval 4. oktoobril.