Kolmapäev, 20. veebruar 2019
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

11568 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Rahvasuus kutsutakse polügooniks kogu ala, mis oli nõukogude sõjaväe käsutuses. Eesti kaitseväe keskpolügoon on väiksemates piirides, kuid jäänud kitsaks. Et soomustatud jalavägi saaks ohutult harjutada, on hakatud laienema. Keskpolügoonile tehakse suurem ohuala, lähedusse luuakse Soodla harjutusväli. Kaitseväe kasutusse võetav piirkond hakkab ulatuma Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale. Riik on asunud selle kandi tagastatud talumaid omanikelt ära ostma.

Seoses intensiivsema kasutamise ja arendustegevusega on kohalike rahulolematus kasvanud – lähikülade elanikke häirivad laskeharjutuste müra ja lööklained, paljud on ärevad kinnistute võimaliku sundvõõrandamise pärast. Tähtis on ka emotsionaalne pool, kodudest ei taheta lahkuda. Eelmisel laupäeval keskpolügooni teeninduslinnakus korraldatud teabepäev tõi nüüd kaasa olulise muutuse kohalike koostöös – loodi neid ühendav seltsing.

    0

    Raa­si­ku val­la va­li­mis­ko­mis­jon taas­tas va­li­mis­lii­dust Ko­du­ko­ha Eest 83 hää­le­ga val­la­vo­li­kok­ku va­li­tud Ants Ki­vi­mäe vo­li­tu­sed. Need pea­ta­ti te­ma aval­du­se alu­sel 2017. aas­ta ok­toob­ris. Vo­li­ko­gus oli te­ma asen­dus­lii­ge Olev Räh­ni va­li­mis­lii­dust Ko­du­ko­ha Eest. Es­mas­päe­val, 11. veeb­rua­ril pä­rast pau­si vo­li­kok­ku naas­nud Ants Ki­vi­mäe va­li­ti sa­mal is­tun­gil 14 poolt­hää­le­ga re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni asee­si­me­heks, ku­na Re­ne Lill ar­va­ti isik­li­ku aval­du­se alu­sel ko­mis­jo­ni koos­sei­sust väl­ja.

    0

    AI­VAR KA­RI,
    Keh­ra ko­man­do pea­lik

    Al­gus Sõ­nu­mi­too­jas nr 5.

    1998. aas­ta ok­toob­ris, loe­tud päe­vad en­ne pa­ka­se saa­bu­mist, sai­me oma­va­lit­sus­te abi­ga ga­raažile et­te uk­sed ja sis­se bul­ler­ja­ni-tüü­pi ah­ju, kuid puu­du­sid elek­ter ja ve­si. Vist Keh­ra te­ha­sest sai­me jä­me­da­ma kaab­li, mis sai vee­tud ol­me­hoo­ne pea­kil­bist ga­raaži. Val­gus­tu­se jaoks tõm­ba­si­me pos­ti­de va­he­le keld­rist lei­tud tros­sid, nen­de kül­ge ri­pu­ta­si­me va­nad päe­va­val­gus­lam­bid. Ku­na lam­pi­del puu­du­sid ref­lek­to­rid, lii­mi­ti pap­pi­de kül­ge foo­lium ja val­gus­tu­se prob­leem oli la­hen­da­tud. Et pääs­teau­to­sid pes­ta, ehi­ta­si­me ol­me­hoo­nest ga­raažini veet­ras­si. Sel­leks ka­su­ta­si­me Mer­ce­dez-Ben­zi kum­mee­ri­tud sur­ve­voo­li­kut, ku­na me­tall­to­ru­de han­ki­mi­ne oli too­na kee­ru­li­ne et­te­võt­mi­ne, pea­le sel­le nõu­dis peh­me voo­li­ku pai­gal­da­mi­ne vä­hem vae­va.
    1998. aas­tal alus­tas Kei­las tööd pääs­te- ja kii­ra­bi ühi­ne häi­re­kes­kus, kus võe­ti vas­tu ja me­net­le­ti hä­daa­bi­tea­teid. Ka Keh­ra ko­man­do sai uued si­de­pi­da­mis­va­hen­did, mis pa­ran­da­sid tööd mär­ga­ta­valt. 1998. aas­ta lõ­pus ko­li­sid Koo­li 16 hoo­nes­se ka kii­ra­bi ja po­lit­sei.

    1999. aas­ta al­gu­ses oli suu­rem pääs­te­sünd­mus, kui 22 meet­ri kõr­gu­sel kraa­nap­lat­vor­mil hool­dus­töid tei­nud elekt­rik li­bas­tus ja kuk­kus paar meet­rit al­la­poo­le vas­tu te­ras­konst­rukt­sioo­ni nii õn­ne­tult, et ei suut­nud rää­ki­da ega lii­gu­ta­da. Ku­na vi­gas­tu­sed olid tõ­si­sed, kut­su­ti Tal­lin­nast ap­pi korv­tõs­tuk, mil­le abil too­di kan­na­ta­nu maa­pin­na­le.

    1999. aas­tal tä­his­ta­si­me ühi­se laua ta­ga Keh­ra ko­man­do 5. aas­ta­päe­va. Eri­meel­su­sed olid unus­ta­tud ja mees­kond töö­tas üht­se ter­vi­ku­na. Sa­ma aas­ta kes­kel võe­ti ko­man­dos­se töö­le val­vu­ri­teks ne­li naist, kes te­ge­li­kult te­gid dis­pet­še­ri­tööd. Ku­na ma­ja oli suur ja me­hed möö­da ma­ja laia­li, oli dis­pet­še­ri­tel hä­daa­bi­tea­de­te pu­hul kee­ru­li­ne pääst­jaid lei­da. Et väl­ja­sõi­te kii­ren­da­da, ehi­ta­si­me ko­man­do­ruu­mi­des­se tea­vi­tus­süs­tee­mi – va­na või­men­di­le ja raa­dio­te hää­le­kõ­ven­da­ja­te­le meis­ter­da­si­me üm­ber vi­nee­rist kas­tid. Et si­det häi­re­kes­ku­se­ga veel­gi pa­ran­da­da, mon­tee­ri­si­me pääs­teau­tos­se mo­biil­te­le­fo­ni.

    Ku­na pääs­te­teh­ni­kast, eri­ti paa­kau­to­dest, oli suur puu­dus, sai kok­ku pan­dud esi­me­ne paa­kau­to. Ko­man­do hoo­vi vee­tud va­na­teh­ni­kat oli või­ma­lik kom­bi­nee­ri­da – näi­teks võe­ti kü­tu­se­veo­kilt paak ja tõs­te­ti pa­re­ma lä­bi­ta­vu­se­ga ZIL-131 raa­mi­le. Na­tu­ke pu­nast vär­vi pea­le ja paa­kau­to oli­gi val­mis. Sel­lel puu­dus küll pump, mil­le­ga vett an­da, aga tu­le­kah­ju­de ve­si­va­rus­tus pa­ra­nes tun­du­valt. Eri­ti suu­reks abiks olid paak­au­tod maa­piir­kon­da­des, kus puu­du­sid hüd­ran­did ja kus­tu­tus­vee ta­ga­mi­ne suu­re­ma­tel sünd­mus­tel prob­leem­ne. Keh­ra mees­te val­mis­ta­tud paa­kau­tot ka­su­ta­vad siia­ni Ta­ba­sa­lu va­ba­taht­li­kud pääst­jad.

    1999. aas­tal oli vä­ga pal­ju maas­ti­ku- ja ku­lu­põ­len­guid, eri­ti pal­ju oli väl­ja­sõi­te raud­tee äär­de. Seal­sed alad põ­le­sid see­tõt­tu, et toi­mus in­ten­siiv­ne kü­tu­se­ve­du Ve­ne­maalt Muu­ga sa­da­mas­se. Et ve­dur suu­daks ve­da­da roh­kem va­gu­neid, olid korst­na­telt ee­mal­da­tud sä­de­me­püüd­jad. Põ­len­gud toi­mu­sid nii tih­ti ja kor­ra­pä­ra­selt, et me­hed sead­sid ajaks, mil rong Keh­rast lä­bi sõi­dab, ju­ba aeg­sas­ti vai­mu väl­ja­sõi­duks val­mis. 

    Pal­ju väl­ja­sõi­te tä­hen­das se­da, et pi­de­valt oli tar­vis hool­da­da kus­tu­tus­voo­li­kuid. Sel­leks ehi­ta­si­me ga­raaži tõs­te­süs­tee­mi, mil­le­ga tõm­ma­ti pes­tud voo­li­kud rip­pu­ma lae al­la, kus need mõ­ne päe­va­ga kui­va­sid. Hool­da­tud voo­li­ku­te la­dus­ta­mi­seks kee­vi­ta­sid me­hed kok­ku voo­li­ku­riiu­li.

    1999. aas­tal lõ­pe­ta­sid Väi­ke-Maar­jas esi­me­se mees­kon­na­va­ne­ma len­nu ka kaks Keh­ra meest. Ko­man­dos­se naa­sis vaid üks – pääs­te­koo­lil oli suur puu­dus õp­pe­jõu­du­dest ning Har­ju­maa pääs­te­tee­nis­tus ja Väi­ke-Maar­ja kool te­gid va­he­tus­te­hin­gu – Keh­ra mees­kon­na­va­nem jäi pääs­te­koo­li õpe­ta­jaks, Har­ju­maa pääs­te­tee­nis­tus sai koo­lilt paa­kau­to, mis suu­na­ti Kei­la ko­man­dos­se.

    1999. aas­ta lõpp ku­ju­nes ra­ha­li­selt ras­keks. Oht­ra­te väl­ja­sõi­tu­de tõt­tu oli au­to­de­le pla­nee­ri­tud kü­tu­se­li­miit lä­bi. Ap­pi tu­li ko­ha­lik kü­tu­se­tank­la, kes oli val­mis and­ma ko­man­do­le kü­tust võl­gu. Pai­gal­da­si­me ga­raaži kaks plast­mas­s­tsis­ter­ni, ühes tonn diis­li­kü­tust, tei­ses tonn ben­sii­ni. Ar­ve­pi­da­mi­seks are­ta­si­me paa­ki­de kül­ge mõõ­di­kud. Et kü­tus jõuaks tsis­ter­nist au­to­paa­ki, pum­pa­si­me komp­res­so­ri­ga ma­hu­tis­se se­ni õh­ku, ku­ni ve­de­lik hak­kas paa­ki voo­la­ma.

    Kui väl­ja­sõi­te pol­nud, toi­mu­sid har­ju­tu­sed ja õp­pu­sed. Kõik pääst­jad pea­vad kord aas­tas soo­ri­ta­ma füü­si­li­sed kat­sed. Need koos­ne­vad 2700 meet­ri jook­sust, lõua­tõm­me­test, kük­ki­dest 45ki­log­ram­mi­se kan­gi­ga, kan­gi su­ru­mi­sest rin­nalt ning is­tes­se tõu­sust.

    Järg­neb järgmises lehes.

      0

      Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu võt­tis 11. veeb­rua­ri is­tun­gil ühe­hääl­selt vas­tu val­la tä­na­vu­se ee­lar­ve. Selle tu­lu­de maht on 8 383 211 eu­rot, ku­lud 6 823 768 eu­rot, in­ves­tee­ri­mis­te­ge­vu­se ee­lar­veo­sa on 3 425 358 eu­rot.

        0
        • Tänavu saab Anija vallas musta katte ligi 15 kilomeetrit teid;
        • Anija vallavolikogu liikmele TOOMAS TÕNISELE riiklik spordi elutööpreemia;
        • ARRY USKALE Raasiku valla aukodaniku tiitel;
        • Aruküla ja Raasiku koolides on minifirmad;
        • ANTS KIVIMÄE taas Raasiku vallavolikogus;
        • Volikogu tõstis Raasiku vallavanema palka;
        • Kahala Järve Jääka korraldajad otsivad abilisi;
        • Legopäev tõi Kolga kooli külalisi ka Hiiumaalt ja Võrust;
        • Vallavalitsus plaanib Kuusalu kooli laiendamist;
        • Kuusalu volikogu loobus uute allasutuste loomisest;
        • Keskpolügooni ja selle ümbruse maaomanikud moodustasid seltsingu;
        • Anija, Raasiku, Kuusalu valla ja Loksa lasteaiaõpetajate palk võrdsustatud kooliõpetajate töötasuga.
        Ostke värske ajaleht!
        Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 20. jaanuaril.

          0
          • Kuusalu ettevõtjale JANNO VALDMANNILE aasta elupäästja tiitel;
          • Kuusalu spordikeskuse juures on 20 skulptuuriga lumelinn;
          • Korraldajad viisid Kuusalu valla taidlejad talvepeol „lennureisile”;
          • Kuusalu valla maamaksumäärad on taas eelmise aasta tasemel;
          • MARIJA KUDRJAKOVA Loksalt pälvis noorsootöö aasta toetaja tiitli;
          • Kuusalu volikogu 4 komisjoni saavad jälle tööle hakata;
          • Kolgaküla Seltsiga on rahvamaja haldamise lepingut pikendatud aastani 2030;
          • Aruküla kooli rekonstrueerimise esimene etapp on lõpusirgel;
          • Raasiku valla raamatukogu juht EHA ALTMÄE: „Ühinemine annab arengule uue tõuke.”;
          • Raasiku valla mälumängumeister on Aruküla kooli võistkond;
          • Jäätmekeskuse juht TÕNU TUPPITS: „Omavalitsuste usaldamise peen kunst.”;
          • Kehra kooli õppealajuhataja saab Valgetähe teenetemärgi;
          • Aegviidu vabatahtlikule päästjale REET KANGERILE sangari tiitel;
          • Kehra komando juubelipidu – 25 töökat aastat;
          • Anija valla noortekogu küsitleb noori.
          Ostke värske ajaleht!
          Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 13. veebruaril.

            0

            Mi­nis­ter Mai­lis Reps kuu­lu­tas noor­te­vald­kon­na tun­nu­stu­sü­ri­tu­sel aas­ta noor­soo­töö toe­ta­jaks MTÜ Lok­sa Aren­dus­kes­kus ja SA Lok­sa Kul­tuur ju­ha­tu­se liik­me Ma­ri­ja Kudr­ja­ko­va. Ta ju­hib noor­soo­töö eden­da­mi­seks loo­dud Lok­sa, Kuu­sa­lu ning Hal­ja­la val­la koos­töö­grup­pi, on kor­ral­da­nud Lok­sa noor­te­le mee­dia­laag­ri ning on kir­ju­ta­nud noor­soo­töö jaoks pro­jek­te mit­me­tes­se fon­di­des­se, te­ma töö tu­le­mu­se­na on Lok­sa­le loo­dud uus ska­te­park, on kir­jas Noor­soo­töö Kes­ku­se pres­si­tea­tes. Tun­nus­tu­sü­ri­tu­sel kuu­lu­ta­ti võit­jad väl­ja 12 ka­te­goo­rias.

              0

              Ani­ja val­la noor­te­ko­gu pa­lub val­la noor­tel vas­ta­ta kü­si­mus­ti­ku­le oma hu­via­la­de koh­ta. Kü­si­tak­se, mil­le­ga noor va­bal ajal te­ge­leb, mil­le­ga soo­viks te­ge­le­da, kas on ta­kis­tu­si mõ­nest hu­vi­ta­vast üri­tu­sest osa­võt­mi­seks. val­la noor­te­ko­gu esi­mees Ju­lia Šats­ka­ja: „Soo­vi­me muu­ta Ani­ja val­la noor­te elu ak­tiiv­se­maks, kaa­sa­ta neid meie te­ge­vus­se. Kü­sit­lu­se ees­märk on sel­gi­ta­da väl­ja noor­te te­ge­li­kud hu­vid.“ Kü­sit­lust le­vi­ta­tak­se Fa­ce­boo­kis noor­te­vo­li­ko­gu le­hel, pa­be­ril kü­sit­lus­leh­te­de­le saab vas­ta­ta koo­li­des: „Meie sihtg­rupp on 13-26aas­ta­sed noo­red. Põ­hi­soov on jõu­da üle 18aas­tas­te noor­te­ni, kes käi­vad tööl, on las­te­ga ko­dus või te­gut­se­vad väl­jas­pool Ani­ja val­da. Kü­sit­lus on ano­nüüm­ne, kü­si­me vaid vas­ta­ja va­nust. Mei­le on täh­tis iga noo­re ar­va­mus.“ Kü­sit­lu­se­le saab vas­ta­ta 12. veeb­rua­ri hi­li­sõh­tu­ni. Pä­rast vas­tus­te ana­lüü­si­mist koos­tab noor­te­kogu nen­de põh­jal ka­va, mil­le jär­gi ha­ka­tak­se te­gut­se­ma.

                0

                Ani­ja Val­la Las­teaiad saa­tis lap­se­va­ne­ma­te­le in­fo­kir­ja, et Keh­ra las­teae­da­des le­vib A-gripp, hai­gus­juh­tu­meid on nii las­te kui töö­ta­ja­te hul­gas. Las­teae­da­de di­rek­to­ri Eda-Mai Tam­mis­te sõ­nul oli es­mas­päe­vaks Las­te­ta­re ühes rüh­mas hai­ges­tu­nud 9 last ja kaks töö­ta­jat. Rühm su­le­ti, rüh­ma­ruu­mid de­sin­fit­see­ri­ti ja pu­has­ta­ti, et bak­te­rid hä­vi­ta­da. On su­hel­dud ter­vi­sea­me­ti­ga, va­ja­du­sel kuu­lu­ta­tak­se rüh­mas väl­ja ka­ran­tiin. Sa­ma rüh­ma ter­ve lap­se võib va­nem las­te­ae­da viia oma vas­tu­tu­sel, laps suu­na­tak­se tei­se rüh­ma. Las­teaiad pa­lu­vad va­ne­ma­tel lap­si tä­he­le­pa­ne­li­kult jäl­gi­da ning kui laps saab gri­pi­diag­noo­si, an­da sel­lest kind­las­ti ka las­teaia­le tea­da. Vii­rus­tes­se hai­ges­tu­nuid on ka Ida-Har­ju teis­te oma­va­lit­sus­te las­tea­su­tu­ses.

                0
                TÕ­NU TUP­PITS, MTÜ Jäät­me­hal­dus­kes­kus ju­ha­ta­ja

                TÕ­NU TUP­PITS,
                MTÜ Jäät­me­hal­dus­kes­kus ju­ha­ta­ja

                Ko­du­ma­ja­pi­da­mis­tes tek­ki­va­te jäät­me­te kok­ku ko­gu­mi­se peab kor­ral­da­ma ko­ha­lik oma­va­lit­sus – riik üt­leb, mi­da ja kui pal­ju tu­leb ko­gu­da ning ko­gu­kond ot­sus­tab, mil vii­sil ta need üle­san­ded täi­dab. Ko­ha­li­ke ela­ni­ke va­li­tud vo­li­ko­gu saab ot­sus­ta­da, kas jäät­meid ko­gu­tak­se kin­nis­tul, ava­li­kult või muul moel.

                Keh­ti­va õi­gus­ruu­mi reeg­li­test kin­ni pi­da­des peaks oma­va­lit­su­se­le jää­ma ka või­ma­lus va­li­da, kui­das ta vald­kon­da ra­has­tab. Kui vo­li­ko­gu teeb ot­su­sed, mis ela­ni­ke­le ei meel­di, siis sel­li­ne vo­li­ko­gu järg­mi­sel nel­jal aas­tal enam mi­da­gi ot­sus­ta­da ei saa. Nii­moo­di käib elu muu­des kom­mu­naal­vald­kon­da­des.

                Jäät­me­vald­kon­nas kir­ju­ta­tak­se oma­va­lit­su­se­le et­te ise­gi see, kui tih­ti peab ta jäät­me­veoau­to kin­nis­tu­te­le saat­ma, mil­lis­tel alus­tel kin­nis­tuid jäät­me­veost va­bas­ta­tak­se ja mis kuu­päe­val se­da ot­sus­ta­da to­hib. Miks ei võiks jäät­me­sea­dus ol­la üle­se­hi­ta­tud ko­ha­li­ku ot­sus­ta­ja pä­de­vust usal­da­des? Eri­ti, kui rii­gi­ko­gu liik­med to­hi­vad ol­la ka ko­ha­li­kes oma­va­lit­sus­tes ja ot­sus­tusp­rot­ses­sis ak­tiiv­selt osa­le­da.

                Prae­gu on jäät­me­veoet­te­võ­te­te­le jää­nud mul­je, et ava­li­kest pa­ken­di­kon­tei­ne­ri­test ko­gu­ta­vad pa­ken­did on hal­va ning ini­mes­te ko­du­de juu­rest ko­gu­ta­vad pa­ken­did hea kva­li­tee­di­ga. Sel­lest te­hak­se jä­rel­dus, just­kui pa­ra­neks lii­gi­ti ko­gu­tud jäät­me­te kva­li­teet isee­ne­sest siis, kui lii­gu­ta­me kon­tei­ne­rid ühest ko­hast tei­se, tä­na­valt kel­le­gi õue pea­le.

                Kü­si­mus ei ole sel­les, kus asub kon­tei­ner, vaid mi­da sel­le ka­su­ta­ja sin­na pa­neb ja miks. Prae­gu an­na­vad kin­nis­tu­tel pa­ken­deid üle need ini­me­sed, kes on ise tead­li­kult ja va­ba­taht­li­kult sel­le va­li­ku tei­nud. Nüüd plaa­ni­tak­se an­da pa­ken­di­kon­tei­ne­rid ka nei­le, kes se­da ei soo­vi. Kas sun­ni­vii­si­li­ne ko­du uk­se eest jäät­me­te ta­su­ta kok­ku ko­gu­mi­ne suu­nab ini­me­si jäät­meid lii­gi­ti ko­gu­ma? Kor­ral­da­tud jäät­me­veo kor­ral­da­mi­se ko­ge­mus näi­tab, et kah­juks mit­te. Har­ju­maal on mit­mel pool ju­ba aas­taid oma­va­lit­su­se ot­su­sel ol­nud lii­gi­ti ko­gu­tud jäät­me­te üleand­mi­ne ta­su­ta, kuid suurt pil­ti ei ole see au­to­maat­selt muut­nud ega se­gaol­me­jäät­me­te te­ket vä­hen­da­nud. Mo­ti­vee­ri­nud ei ole hind ega mu­ga­vus.

                Maao­ma­va­lit­sus­te suu­ri­mad mu­red jäät­me­vald­kon­nas on hoo­pis jäät­me­te kät­te­saa­mi­ne kin­nis­tu­telt, ku­hu prü­gi­veoau­to­ga li­gi ei pää­se. Nen­de kin­nis­tu­te oma­ni­kud on sun­ni­tud ise­gi ol­me­jäät­med too­ma kü­la­kes­kus­tes­se või jät­ma pa­re­mat il­ma oo­ta­ma. Neid olu­sid tun­ne­vad ai­nult ko­ha­li­kud ela­ni­kud ning nei­le et­te­kir­ju­ta­mi­ne, kui tih­ti ja kus täp­selt pea­vad nad jäät­meid üle and­ma, on peh­melt öel­des sol­vav. Tei­ne mu­re on see, ku­hu siis kor­ra­li­kult lii­gi­ti ko­gu­tud jäät­med saa­ta, et te­ki­ta­da neist uued too­ted – ka nen­de koh­ta­de osas mõist­lik va­lik puu­dub.

                Kas pa­ken­di­te ja muu­de jäät­me­te ko­gu­mi­se süs­teem va­jab veel roh­kem pii­ra­mist või hoo­pis vei­di värs­ke­ma õhu tup­pa lask­mist ning ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te ja pa­ken­diet­te­võ­te­te ot­sus­tus­või­me usal­da­mist, peak­sid näi­ta­ma vas­ta­vad uu­rin­gud ja ana­lüü­sid. Kui rää­gi­me mu­rest Eu­roo­pa Lii­du kon­teks­tis, et meie ko­hus­tu­sed on täit­ma­ta ning te­ren­da­mas on trahv, siis ehk võik­si­me te­ha jä­rel­du­si sel­lest, et just Ees­tis on jäät­me­vald­kond oma­va­lit­sus­te jaoks kõi­ge roh­kem keel­du­de ja pii­ran­gu­te­ga re­gu­lee­ri­tud. Oma­va­lit­su­sed oo­ta­vad rii­gilt vää­ri­list koht­le­mist ning pi­gem ees­mär­ki­de ja üle­san­net kir­jel­dust, kuid el­lu­vii­mi­sel ko­ha­li­ku ko­gu­kon­na ot­sus­tus­või­me usal­da­mist.