Esmaspäev, 20. august 2018
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

11231 POSTS 0 ARVAMUSED

    0

    Seo­ses lap­se­puh­ku­sel ol­nud lin­na­sek­re­tä­ri Ka­rin Ka­se naas­mi­se­ga, töö­tab te­da asen­da­nud Ai­ri Öö­sa­lu ala­tes au­gus­ti al­gu­sest Lok­sa lin­na­va­lit­su­se las­te­kait­se- ja sot­siaal­töös­pet­sia­lis­ti­na, li­saks on ta 0,2 ko­ha­ga väär­teo­me­net­le­ja. Se­ni­ne las­te­kait­se- ja sot­siaal­töö spet­sia­list Lai­vi Kir­si­puu töö­tab au­gus­tist lin­na­va­lit­su­se aren­dus- ja kesk­kon­na­nõu­ni­ku­na.

    0

    Igal aastal uurime saagikoristuse ajal või järel põllumeestelt, kuidas jäävad hooajaga rahule. Tänavune pikk põuaperiood on mõjunud laastavalt, põllud annavad vähe saaki, madalat sissetulekut põhjustab ka see, et osa viljahinnast pannakse lukku kevad-talvel börsil. Põllumajandus on riskibisnes, tõdes Alvari juht Jaanus Kalev.

    Samas ükski tootjatest päris käega ei löö. Lootust ja optimismi peab olema, muidu ei saa põllumajandusega tegeleda, kommenteeris Leedikõrve juht Jaanus Hein. Kolme-nelja aasta järel tuleb hea aasta, lausus Koplimäe Agro juht Ago Pärnamäe. Et juba järgmine aasta oleks, mida lõigata, ootavad põllumehed ikka endiselt vihma. Nagu kogu kõrbev Eesti.

      0

      Karujaht algas 1. augustil, Harjumaale on antud tänavu load 7 karu küttimiseks. Esimese nädalaga oli neist tabatud 3 – Voose, Kiili ja Ardi jahimaadel. Voose küla külje all tabas Voose jahiseltsi kütt Ain Kuus emakaru 4. augusti öösel kell 00.15. Kütt rääkis, et tal on see teine tabatud karu. Varitses kaerapõllu lähedal, karu kaalus 130 kilogrammi, liha on ussitanud, tuleb utiliseerida. Voose kandis on tema hinnangul liikumas paarkümmend karu. Eelmise neljapäeva hommikul jooksis karu autole ette Loksa lähedal Kotkal ja läks metsa tagasi, kokkupõrge lõhkus auto esitule. Tänavu on Eestis autole ette jooksunud 4 karu.

        0
        • Kehras on jäätmete konteineritesse „tekkinud elu”;
        • Anija valla osaühing Velko AV sai uue juhi;
        • Kehra komando taas Põhja päästekeskuse parim;
        • Anija valla noortekogu korraldas Kehras spordipäeva;
        • Kuumade ilmadega on Kehra jõe ääres palju rahvast;
        • Raasiku ja Jõelähtme vallale uus prügiveohange;
        • Külaselts alustas Pikaverre laululava rajamist;
        • Raasiku vallavalitsus andis välja sotsiaaltoetusi ja -teenuseid tutvustava brošüüri;
        • Kus käivad Raasiku valla elanikud ujumas?
        • Kaevud tühjad – Kuusalu vabatahlikud viisid Kõndu vett;
        • Suurpea linnaku rahvas avas merepeol mänguplatsi;
        • Terviseamet – Loksa rand vastab nõuetele ja vesi on puhas;
        • Kuusalu rahvamajas tuleb valla arenguseminar;
        • Kuusalu kooli moodulid paigas;
        • Talutoidu Karavan algab Kuusalust;
        • Valkla, Salmistu, Kolga-Aabla ja Tammispea randa koristavad valla heakorratöötajad;
        • Kuusalu rühm pidas õpilasmaleva pulma.
        Ostke värske ajaleht!
        Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 8. augustil.

          0

          1. augustil avatakse Kehra jaamahoones pitsakohvik Rong. Omanik Janno Valdmann ütles, et tööle võeti ümbruskonnast 3 elanikku, suveperioodil aitavad koolinoored. Lisaks kohapeal valmistatud pitsale hakatakse kohvikus müüma Kuusalu söögitoa salateid, kooke, saiakesi. Päästjatele on hinnad 10 protsenti odavamad: „Olen 9 aastat töötanud Kehras päästjana ja tean, kui väikesed on nende palgad.“ Sularaha eest saavad kohvikus kõik 5 protsenti soodsamalt kui kaardiga makstes.

            0

            Rooküla talupidaja Jane Mättik postitas sotsiaalmeediasse üleskutse aidata peatada vargad. Ta selgitas – põua tõttu on heinasaak vilets, ööpimeduses on hakanud väikeloomapidajad, kes heina ei tooda, võõrastelt põldudelt varastama. „Avastasin rendipõldudelt Pikvas, et varastatud on 3 rulli heina. Mees tuvastas maasturi ja järelkäru jäljed. Ta vedas põllu tühjaks, järgmisel päeval olid näha uued autojäljed. Mu ema nägi kahtlasi võõraid ka Pikva teise heinapõllu juures,“ rääkis Jane Mättik. Heinavargusi on olnud ka varem, kuid sel aastal, mil iga rull arvel, on see eriti valus: „Ühelt Rae valla põllult olevat heina kolme rulli kaupa varastatud viiel ööl. Üks rull kaalub 280-300 kilo, selle jaksab kahekesi autosse tõsta.“ Jane Mättik palub anda teada kõigil, kes näevad õhtuti või öösel heinapõldude lähedal kahtlast tegevust, eriti kui seda tehakse sõiduauto ja järelkäruga: „Loomakasvatajad kasutavad heinaveoks tavaliselt suuremaid veovahendeid.“

            0
            FA­RIŠTA­MO EL­LER, Keh­ra ela­nik

            FA­RIŠTA­MO EL­LER,
            Keh­ra ela­nik

            Üle küm­ne aas­ta ta­ga­si läk­sin õp­pi­ma Soo­me. Plaks­ti oli mu uues ko­dus ka ne­li eri­ne­vat prü­gi­kas­ti. Ma pol­nud prü­gi sor­tee­ri­mi­sest mi­da­gi kuul­nud ja al­gu­ses oli vei­der en­ne prü­gi ära­vis­ka­mist juu­rel­da, ku­hu kot­ti see läks­ki. Ja mee­les hoi­da, mis kott mil­li­se­le prü­gi­le. Õn­neks oli see vei­di põ­nev ka.

            Ees­tis­se ta­ga­si tul­les oli kum­ma­li­ne jäl­le ko­gu prü­gi kok­ku vi­sa­ta. Aeg on pal­ju eda­si läi­nud, nüüd sor­tee­ri­me ka Ees­tis roh­ke­mal või vä­he­mal mää­ral prü­gi. Papp-pa­ber, bio­la­gu­nev, elekt­roo­ni­ka, ra­vi­mid ja klaas on pal­ju­de­le meist ilm­selt isee­ne­sest­mõis­te­tav. Papp-pa­ber lä­heb ah­ju, bio­la­gu­nev kom­pos­ti, klaas, ra­vi­mid ja elekt­roo­ni­ka eral­di sel­leks et­te­näh­tud koh­ta­des­se. Kor­ter­ma­ja­des pea­me bio­la­gu­ne­va kot­ti ko­gu­ma ja pruu­ni vär­vi kon­tei­ne­ris­se or­ga­ni­see­ri­ma. Õn­neks on sel­li­sed kon­tei­ne­rid tek­ki­nud. Sa­ma lu­gu on pa­pi ja pa­be­ri kon­tei­ne­ri­ga, sest ah­ju­sid meil ju pal­ju­del enam po­le.

            Aga mi­da te­ha pa­ken­di­te hul­ga­ga, mis iga­päe­va­selt ko­dus te­kib? Ma­ja­de juu­res tih­ti­pea­le pa­ken­di­te kon­tei­ne­reid ei ole ja ega me vä­ga ilm­selt juurd­le­gi, pa­ne­me üld­prü­gis­se. Kau­ban­du­ses ka­su­ta­tak­se jär­jest enam pa­ken­da­mist, üldp­rü­gi­le on pi­de­valt va­ja suu­re­mat kon­tei­ne­rit.

            Keh­ras ko­li­si­me hil­ju­ti ma­ja juu­rest, kus oli pa­ken­di­kon­tei­ner, sel­li­ses­se, mil­le juu­res ei ole. Ku­ni pa­ken­di­kon­tei­ner oli teis­te kon­tei­ne­ri­te kõr­val, tun­dus see ko­hus­tus­lik ja sor­tee­ri­si­me. Aga kui ei ol­nud, hak­ka­si­me uu­ri­ma, mis nüüd te­ha. Oli ju­ba har­ju­mus pa­ken­did eral­di ko­gu­da. Avas­ta­sin en­da jaoks mõis­te pa­ken­di­ring­lus ja sain tea­da, et ka­su­ta­tud pa­ken­di­test te­hak­se taas­toot­mi­ses to­hu­tult uu­si põ­ne­vaid as­ju, näi­teks plast­pu­de­li­test spor­di­sär­gid. Ja veel avas­ta­si­me, et pa­ken­di­kon­tei­ne­rid on ava­li­kuks ka­su­ta­mi­seks. Me vii­me näi­teks ik­ka sin­na, kus en­ne ela­si­me. Üle­lo­pu­ta­tud pa­kend ei hak­ka hai­se­ma, ei pea iga päev ära vii­ma.

            Sep­temb­rist alus­tan siin lin­na­ruu­mi­sar­ja­ga „Maailm. Muu­si­ka.“ Meie, mil­les koh­tu­vad muu­si­ka ja kesk­kon­na­tee­mad. See­gi et­te­võt­mi­ne sun­nib mind ka prü­gi sor­tee­ri­mi­se pea­le roh­kem mõt­le­ma. Hil­ju­ti hak­ka­sin sõp­ra­delt-tut­ta­va­telt uu­ri­ma, et mis on need põh­ju­sed, miks ini­me­sed sor­tee­ri­vad või ei sor­tee­ri. Na­gu mi­na­gi al­les hil­ju­ti, ei tea­ta tih­ti­pea­le, et pa­ken­di­kon­tei­ne­rid on ava­li­kud, nen­de asu­koh­ti on või­ma­lik ka vee­bis kaar­dilt jär­gi vaa­da­ta, osa oma­va­lit­su­si või­mal­dab kõi­gil kor­te­riü­his­tu­tel ja era­ma­ja­del ka en­da ma­ja juur­de sel­li­ne ta­su­ta saa­da, pa­ken­di­te sor­tee­ri­mi­ne vä­hen­dab olu­li­selt ol­mep­rü­gi hul­ka, sel­lest too­de­tak­se va­ja­lik­ke uu­si as­ju, see te­ge­li­kult ei ole­gi vä­ga kee­ru­li­ne ning ena­mik prü­gi, mi­da te­ki­ta­me, on­gi pa­kend ja loo­du­se­le tee­me sel­le­ga pal­ju head, et pa­ken­deid üldp­rü­gis­se ei pa­ne, sest mit­te kee­gi ku­sa­gil üld­prü­gi ei sor­tee­ri.

            Usun, et suu­da­me maail­ma oma va­li­ku­te­ga muu­ta. Iga kord, kui olen suut­nud prü­gi vä­hem te­ki­ta­da, sor­tee­ri­da ja üldp­rü­gis­se peaae­gu mit­te mi­da­gi viia, tun­nen, et olen na­tu­ke head kor­da saat­nud. Mui­du­gi püüan ka­su­ta­da nip­pe, et vä­hen­da­da pa­ken­di­te te­ki­ta­mist. Mu ees­mär­gid: poo­di oma kot­ti­de ja kar­pi­de­ga; või­ma­lu­sel pa­ken­da­ma­ta müü­da­vad too­ted; kraa­ni­ve­si oma kor­duv­ka­su­ta­ta­vas­se pu­de­lis­se; koh­vi­ter­mos kot­ti, et ei peaks võt­ma iga kord uut plast­top­si; ei ühe­kord­se­te­le joo­gi­kõr­te­le; väl­jas ei­nes­ta­des ta­va­lis­telt nõu­delt söö­mi­ne; val­mis­söö­gid oma kar­pi; va­ja­du­sel oma nõud kaa­sa.

            0

            Päikeselised ilmad ja puhkuste periood toob paljud kodudest välja loodusesse. Kuumalaine tõttu on päästeamet välja kuulutanud üle-eestilise suure tuleohu, sest kõikjal on väga tuleohtlik.

            Tuletegemine on looduses keelatud. Päästjad käisid nädalavahetusel puhkealadel kontrollimas, kas keelust peetakse kinni. Kehra komando päästjad märkasid paari lõkketegijat, neil paluti lõke kustutada, oli ka grillijaid. Loksa komando mehed palusid Pärispeal ühe lõkke kustutada, Tsitres oli RMK puhkekohtades kolm lõket, üks neist isegi järelevalveta.

            Suurem osa puhkajaist on vastutustundlikud, rannas või metsas koristatakse enda järelt ning hoidutakse tuletegemisest. Neid teistsuguseid, hoolimatuid, tuleb kutsuda korrale, kui juhtute nägema.

              0

              Val­la­va­lit­su­se ja vo­li­ko­gu ühi­se­le töö­se­mi­na­ri­le on kut­su­tud 23. au­gus­tiks Kuu­sa­lu rah­va­maj­ja ka val­la­elu mõ­ju­ta­va­te asu­tus­te, suu­re­ma­te et­te­võ­te­te ja MTÜ­de ju­hid. Toi­mu­vat saab jäl­gi­da ot­seü­le­kan­dest vee­bis. Es­malt esi­ta­vad val­laa­met­ni­kud üle­vaa­te ole­ma­so­le­vast olu­kor­rast Kuu­sa­lu val­las ja lä­hiaas­ta­te sta­tis­ti­lis­test prog­noo­si­dest. Pä­rast­lõu­nal ja­gu­ne­tak­se tee­ma­de jär­gi töög­rup­pi­des­se, lõ­puks esi­ta­tak­se kok­ku­võt­ted rää­gi­tust – ee­lis­tu­sed, va­hen­did, või­ma­lu­sed ja et­te­pa­ne­kud val­la in­ves­tee­rin­gu­te ka­vas­se. Se­mi­na­ri tu­le­mu­sel täien­da­tak­se val­la aren­gu­ka­va, et­te­pa­ne­kuid ar­ves­ta­tak­se ee­lar­ve koos­ta­mi­sel. Kuu­sa­lu val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu: „Mind kut­su­ti Kuu­sa­lu val­da kui or­ga­ni­sat­sioo­ni ana­lüü­si­ma ja op­ti­mee­ri­ma. Olen nüüd sel­geks tei­nud töö­ta­ja­te funkt­sioo­nid ja res­sur­sid, jõud­nud lä­bi sõi­ta hul­ga val­la ter­ri­too­riu­mit. Järg­mi­ne samm on aren­gu­vi­sioo­ni aru­te­lu ja se­da nii aja­li­se kui si­su­li­se loo­gi­ka mõt­tes. Ok­toob­ris tu­leb vas­tu võt­ta val­laee­lar­ve st­ra­tee­gia ning on mõist­lik, kui st­ra­tee­gia, te­ge­vus­ka­va ja ee­l­ar­ve läh­tu­vad kok­ku­le­pi­tud aren­gup­rio­ri­tee­ti­dest.“

                0

                Ees­ti OTT, mil­le al­ga­tas Kuu­sa­lu val­la Ka­ha­la ela­nik Sirk­ka Pint­mann, kor­ral­dab koos­töös Ees­ti­maa Ta­lu­pi­da­ja­te Kesk­lii­du ja Saa­re­maa Ta­lu­pi­da­ja­te Kesk­lii­du­ga 21.-26. au­gus­til Ta­lu­toi­du Ka­ra­va­ni, mil­le­ga te­hak­se Ees­ti­maa­le ring lä­bi toi­du­võr­gus­ti­ke asu­koh­ta­de. Kok­ku 8 pai­gas toi­mu­vad pop-up laa­dad, kus müüak­se ta­lu­too­teid ning val­mis­tak­se ja pa­ku­tak­se neist toi­te. Tuuak­se ka muu­si­ka­list kü­la­kos­ti. Laa­da­me­lu eest­ve­da­ja on Emil Ru­ti­ku. Kõi­ge esi­me­ne laat tu­leb tei­si­päe­val, 21. au­gus­til Kuu­sa­lu kuns­ti­de koo­li ees, ku­na Ees­ti esi­me­ne OTT ehk Ot­se Toot­jalt Tar­bi­ja­le sai 2009. aas­ta sep­temb­ris al­gu­se Kuu­sa­lust. Pä­rast karavani laa­ta on kõik­jal õh­tu­söö­k Ta­lust Tald­ri­ku­le, Kuu­sa­lu laa­da jä­rel oo­tab huvilisi Pro­jekt Ko­du Ret­reat&Eco-Hos­tel Ha­ra kü­las. Ta­lu­toi­du Ka­ra­van jõuab Kuu­sa­lust eda­si Rak­ver­re, siis Võr­ru, Val­ka, Pär­nus­se, Li­hu­las­se, Mu­hu­maa­le Lii­va­le, Saa­re­maa­le.