Kolmapäev, 18. oktoober 2017
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

10672 POSTS 0 ARVAMUSED

    0

    Pü­ha­päe­val, 1. ok­toob­ril olid rah­vus­va­he­li­sed ea­ka­te­päev ja muu­si­ka­päev. Aru­kü­la rah­va­ma­jas tä­his­ta­ti mõ­le­mat kor­ra­ga. Aru­kü­la kul­tuu­ri­selts kut­sus esi­ne­ma Are Jaa­ma ja Bo­ris Leht­laa­ne, Aru­kü­la lin­di­tant­si­jad ning 3 hu­mo­ris­ti La­he­da val­last. Oli ka Haa­bers­ti sot­siaal­kes­ku­se la­pi­kuns­ti­rin­gi näi­tu­se ava­mi­ne ning Raa­si­ku val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi raa­ma­tu esit­lus. Osa­le­jaid oli päe­val li­gi 80, li­saks Raa­si­ku val­la ini­mes­te­le ka naa­ber­val­da­dest.

      0

      Aeg­vii­du val­la­vo­li­ko­gu vii­ma­sel is­tun­gil, mis toi­mus 20. sep­temb­ril, te­gi vo­li­ko­gu esi­mees Too­mas Tõ­ni­se et­te­pa­ne­ku va­li­da kauaaeg­ne val­la­sek­re­tär An­ne Loik val­la au­ko­da­ni­kuks: „Me po­le vii­mas­tel aas­ta­tel val­la au­ko­da­nik­e ni­me­tu­si eri­ti omis­ta­nud. Tä­na on sel­leks vii­ma­ne või­ma­lus ja meil on ole­mas vää­ri­li­ne ini­me­ne – An­ne Loik, kes on ko­hu­se­tund­lik ja ko­ge­mus­te­ga val­la­sek­re­tär.“ Aeg­vii­du val­la au­ko­da­ni­ku tiit­li­ga kaas­neb vas­tav tun­nis­tus ja val­la süm­boo­li­ka­ga mee­ne. Val­la­le osu­ta­tud väl­ja­paist­va­te tee­ne­te eest au­ko­da­ni­ku ni­me­tu­se päl­vi­nud An­ne Loik on 16. ja üht­la­si vii­ma­ne Aeg­vii­du val­la au­ko­da­nik, ku­na 15. ok­toob­ri va­li­mis­te jä­rel ühi­ne­vad Aeg­vii­du ja Ani­ja ühi­seks Ani­ja val­laks.

      0
      TA­NEL TAL­VE, rii­gi­ko­gu lii­ge

      TA­NEL TAL­VE,
      rii­gi­ko­gu lii­ge

      Sa­ge­li võib pi­kad aru­te­lud ja pal­ju­sõ­na­li­sed dek­la­rat­sioo­nid võt­ta kok­ku lau­se­ga: „Tu­leks te­ha, et oleks to­re“. Kuid jäe­tak­se ot­sus­ta­ma­ta, kes teeb, mi­da teeb, mil­lal ja mil­li­se tu­le­mu­se­ga. Nii juh­tub mõ­ni­kord ka ko­da­ni­ku­ühis­kon­na or­ga­ni­sat­sioo­ni­des. Kui­gi mi­da es­ma­se­mal ta­san­dil ko­da­ni­keü­hen­dus te­gut­seb, se­da konk­reet­sem ja reaal­sem on sel­le te­gut­se­mi­ne. Ko­da­ni­kuü­his­kond ei ole min­gi hoo­ma­ma­tu või abst­rakt­ne hall mass, vaid koos­neb ik­ka­gi ini­mes­test. Mi­nu ar­va­tes peak­si­me just neid ini­me­si roh­kem tä­he­le pa­ne­ma, ka rii­gi ta­san­dil ko­da­ni­kuü­his­kon­na aren­gut toe­ta­des just nen­de­ga ar­ves­ta­ma.
      Vest­lu­ses An­ne­li Ka­na­ga kü­la­lii­ku­mi­sest Ko­du­kant Har­ju­maa jõud­si­me taas tõ­de­mu­se­ni, et ol­gu need kü­la­selt­sid või sot­siaal­hoo­le­kan­de vald­kon­nas te­gut­se­vad MTÜd – kui ju­ba kok­ku tul­lak­se, siis ena­mas­ti min­gi konk­reet­se te­ge­vu­se, mil­le­gi ra­ja­mi­se, kor­ras­ta­mi­se, loo­mi­se või la­hen­da­mist va­ja­va prob­lee­mi pä­rast. Meil ei ta­su kur­ta pas­siiv­se­te ko­da­ni­ke üle, omaal­ga­tust ja te­ha­taht­mist ja­gub Ees­ti ühis­kon­nas õn­neks pä­ris pal­ju. Küll võib ka sel­sa­mal es­ma­ta­san­dil jää­da mõ­ni­gi asi te­ge­ma­ta või poo­le­li, ku­na alg­ne õhi­na­põ­hi­sus põr­kub liig­se bü­rok­raa­tia, kant­se­liit­li­ke reeg­li­te ja ju­his­te tei­se osa­poo­le vas­tu­sei­su­le.
      Ko­da­ni­kuü­his­kond on va­ba­taht­lik sek­tor, aga mis on tu­le­mus, kui ini­me­se va­ba­taht­li­kuks pa­nu­seks jääb suur koor­mus as­jaa­ja­mist, do­ku­men­te, väi­ke­se­ma­hu­li­si ra­ha­taot­lu­si? Loo­bu­mi­ne, käe­ga­löö­mi­ne, ko­hu­se­tund­li­ke­mal lä­bi­põ­le­mi­ne. Vii­ma­ne on va­ba­kon­nas ai­na kas­vav prob­leem. Kü­la­lii­ku­mi­ses on prob­lee­mi­ga te­ge­le­mi­se­ga al­gust teh­tud, ka KÜS­Ki tä­na­vu­sel ko­ge­mus­päe­val on eral­di töö­rühm va­ba­taht­li­ku vald­kon­na ini­mes­te lä­bi­põ­le­mi­sest. Kü­si­ge kü­la­lii­gu­ta­ja­te, prii­taht­li­ke prit­su­mees­te või va­ba­taht­li­ke me­re­pääst­ja­te käest, mis põh­jus­tab sel­les „ül­las“ te­ge­vu­ses st­res­si või miks ohus­tab lä­bi­põ­le­mi­ne? Se­da ei põh­jus­ta väl­ja­kut­se­le mi­nek ega tal­gu­tööd kü­la­ma­jas, vaid liig­ne bü­rok­raa­tia, üle­re­gu­lee­ri­tus ja kil­lus­ta­tus – te­ge­vus­te el­lu­vii­mi­sest roh­kem ae­ga tu­leb ku­lu­ta­da taot­lus­te koos­ta­mi­se­le, tões­ta­mi­se­le, oo­ta­mi­se­le, aruand­lu­se­le ja veel­kord tões­ta­mi­se­le.
      Sel­le kõi­ge kõr­val saa­me ik­ka­gi uh­kelt öel­da, et meie ko­da­ni­kuü­his­kon­nas on tub­lid te­gi­jad – kõik et­te­näh­tud ra­ha ka­su­ta­tak­se pro­jek­ti­deks ära,  aruan­ded saa­vad val­mis. Siis kü­si­me, mis toob nei­le rõõ­mu sü­da­mes­se ja nae­ra­tu­se huu­li­le, kas pääs­te­tud inime­lud, kor­da teh­tud kü­lap­lats või kin­ni­ta­tud aru­an­ne?
      Meie ko­da­ni­kuü­his­kon­nas te­gut­se­vad mul­ti­ta­len­did, kes pea­vad ole­ma üht­vii­si edu­kad in­fo­han­ki­jad, ad­mi­nist­ree­ri­jad, sõ­na­se­pad, bü­rok­raa­did, han­ge­te lä­bi­vii­jad, ehi­tus­jä­rel­val­ve teos­ta­jad, vald­kon­na eks­per­did, pro­jek­ti­ju­hid, kon­ve­rent­sil esi­ne­jad, peo­kor­ral­da­jad. „Hul­lu­mad“ neist kuu­lu­vad mõn­da ka­tu­sor­ga­ni­sat­sioo­ni, kes suht­leb rii­gi­ga – mi­nis­tee­riu­mid muud­kui kaa­sa­vad, kü­si­vad ar­va­must, sa­ge­li 3-5 kor­da päe­vas. Kõi­ge lõ­puks on pro­jek­ti­taot­lu­ses punkt jät­ku­suut­lik­ku­sest.
      Kü­si­mus ei ole ko­da­ni­ku­ühis­kon­na kui min­gi hoo­ma­ma­tu mas­si jät­ku­suut­li­ku­ses. Kü­si­mus on te­ge­li­kult ini­mes­te suut­lik­ku­ses jät­ka­ta – ol­la see va­ba­taht­lik mul­ti­ta­lent. See­tõt­tu peaks ka riik ole­ma ko­da­ni­kuü­his­kon­na aren­gu toe­ta­mi­ses konk­reet­sem. Et taas ei peaks pä­rast pik­ki aru­te­lu­sid umb­mää­ra­selt tõ­de­ma „Tu­leks te­ha, et oleks to­re“.

      0

      Neljapäeva õhtul olid Kolgaküla rahvamajja kogunenud publiku ees 18 kandidaati. Pühapäeval anti Kehra rahvamajas valimisdebatil sõna peamiselt neljale kandidaadile, kes esindasid oma valimisliitu või erakonda. Avaldame mõlemast kohtumisest ülevaate. Kolgakülas räägitust tegime pika loo, kuna kõnelejaid oli palju. Kahe ja poole tunni jooksul räägitust tuli teha valik, täies mahus saab toimunut järele vaadata videost, mille leiab internetis Youtube´is. Raasiku valla valimisdebatist kirjutame järgmises lehes.
      Loodame, et lugejad saavad kajastatust mõtteainet ja abi valiku tegemisel. Ka on Anija ja Kuusalu vallas võimalik veel minna volikogusse kandideerijaid vahetult kuulama – mõlema valla külades on nädala jooksul ees kohtumisi valijatega. Olge kohaliku elu arengu määramisel osalised ja minge valima!

        0
        • Volikogu kandidaadid lubasid – Kehrasse jääb gümnaasium;
        • Valimisküsitlus: kellega teeks teie nimekiri koostööd;
        • Alavere kool osales maanteeameti kampaanias;
        • Aegviidu vallasekretärist sai Aegviidu valla viimane aukodanik;
        • Raasiku vallas oli esimest korda huvihariduse laat;
        • Raasiku valla mehed osalesid telesaates “Punane sekund”;
        • Aruküla filmifestivalile oodatakse lühifilme;
        • Maavalitsuste kaotamine tõstab Raasiku valla liikmemaksu HOLile;
        • Loksa finantssuutlikkusest – EASi põhjendus bussijaama remonditoetusest loobumise kohta;
        • Käivitub Lahemaa maakülade mälumaastike projekt;
        • Loksa gümnaasiumis käivitub rahvusvaheline õpilasprojekt;
        • Kolgaküla valimisdebatil keskenduti valla juhtimisele ja kuvandile;
        • Kuusalu vallas tuleb koos valimistega rahulolu-uuring;
        • VILMA MANKIN-BERGSTRÖM otsib septembris 1944 üle Soome lahe põgenemise abilisi.

         

        Ostke värsket ajalehte!
         
         
         
        Selle lehe artiklid  saadaval 11. oktoobril.

        0

        Neljapäeva õhtul on Kolgaküla rahvamajas Kuusalu valla valimisdebatt, osalema on oodatud vallas kandideerivate valimisliitude ja erakonnanimekirjade esindajad. Tuleva teisipäeva õhtuks kutsutakse valijaid Aruküla rahvamajja Raasiku valla valimisdebatile. Lisaks väiksemad kohtumised: Anija vallas on kandidaadid külla palutud Pikva seltsimajja, Kuusalu vallas on ühel valimisliidul 8päevane turnee mööda valla külasid.

        Avalikke valimisväitlusi ja kohtumisi valijatega võiks korraldada rohkem – et kandideerijaid tutvustavate klantspiltide ja valimisnimekirjade programmide kõrvale kuulda sisulisemaid seisukohti ja arutelusid, saada otse küsida, miks mitte ka vaielda kandidaatidega. 

        0

        Maan­teea­met

        20. sep­temb­rist ku­ni 1. no­vemb­ri­ni viib AS Kan­tar Emor maan­teea­me­ti tel­li­mu­sel lä­bi kü­sit­lu­suu­rin­gu Har­ju­maa, Ko­hi­la ja Rap­la ela­ni­ke iga­päe­vas­te lii­ku­mis­te ja lii­ku­mis­vii­si­de ee­lis­tus­te koh­ta.

        Uu­rin­gu ees­märk on kaar­dis­ta­da ela­ni­ke lii­ku­mis­vii­si­de va­li­kud – kui pal­ju, mil­li­se trans­por­di­lii­gi­ga, mis ees­mär­gil ning mil­lis­tes­se siht­koh­ta­des­se lii­gu­tak­se.

        Kü­sit­le­tak­se vä­he­malt 1800 Har­ju­maa, Ko­hi­la ja Rap­la val­la ela­nik­ku. Uu­ring viiak­se lä­bi nii te­le­fo­ni teel kui ka näost-näk­ku in­terv­juu­de­na, mil­les osa­le­mi­ne on ano­nüüm­ne ja tu­le­mu­si ka­su­ta­tak­se ül­dis­ta­tud ku­jul.

        Sar­na­ne uu­ring vii­di lä­bi Tal­lin­na ela­ni­ke hul­gas 2015. aas­tal Kre­de­xi tel­li­mu­sel. Kü­sit­lus­te and­meid ka­su­ta­tak­se Tal­lin­na piir­kon­na sääst­va lin­na­lii­ku­vu­se ka­va väl­ja­töö­ta­mi­sel.

        Har­ju­maa ja Tal­lin­na trans­por­di­koor­mus on aas­ta-aas­talt kas­va­nud, kuid re­gu­laar­seid lii­ku­vu­suu­rin­guid po­le va­rem teh­tud. Kui tra­dit­sioo­ni­li­sed liik­lu­suu­rin­gud vaat­le­vad eel­kõi­ge sõi­du­ki­te lii­ku­mist, siis lii­ku­vu­suu­ring an­nab üle­vaa­te ini­mes­te iga­päe­vas­te lii­ku­mis­te põh­jus­test, lii­ku­mis­vii­si­de va­li­kut mõ­ju­ta­va­test te­gu­ri­test nii jalg­si, au­to, ühist­rans­por­di­ga kui ka jalg­rat­ta­ga lii­ku­ja­te lõi­kes. Koos mo­biil­po­sit­sio­nee­ri­mi­se ja teis­te lii­ku­vust puu­du­ta­va­te and­me­te­ga või­mal­dab see pa­re­mi­ni ka­van­da­da te­ge­vu­si, mis vä­hen­da­vad sund­lii­ku­mist ning soo­dus­ta­vad ühist­rans­por­di­ga, jalg­si ja jalg­rat­ta­ga lii­ku­mist ning va­ja­du­sel nen­de lii­ku­mis­te mu­ga­va­mat kom­bi­nee­ri­mist au­to­ga.

        Uu­rin­gu lä­bi­vii­mist ra­has­ta­tak­se In­ter­reg Kesk-Lää­ne­me­re pro­jek­ti Fi­neEstS­mart­Mo­bi­li­ty.

        0

        RAI­VO UUK­KI­VI,

        Raa­si­ku val­la­va­nem

        Nii­su­gu­ne kü­si­mus te­kib va­li­mis­te ajal sa­ge­li, ker­kis ka 20. sep­temb­ri Sõ­nu­mi­too­jas. Li­saks esi­ta­ti väi­de, et val­la­va­ne­ma kan­di­daat on nii olu­li­ne, et peab ole­ma tea­da en­ne va­li­mi­si.

        Val­la­va­ne­ma va­li­mi­se pu­hul on toe­ta­jaid mõ­le­mal lä­he­ne­mi­sel. Te­ge­li­kult on nii, et ühest vas­tust po­le­gi. Mõ­le­mal ju­hul on või­ma­lus ek­si­da või õn­nes­tu­da 50:50. Tu­le­mi­le mõ­ju­vad pal­jud olu­li­sed tin­gi­mu­sed, ei loe ai­nult kan­di­daa­di ar­va­tav po­pu­laar­sus.

        Val­la­va­nem ei ole aua­met, ta on val­la te­gev­juht. Vald on üs­na kee­ru­li­ne ins­ti­tut­sioon, toi­min­gud hõl­ma­vad eri vald­kon­di, ot­su­sed tih­ti pii­ra­vad kel­le­gi te­ge­vus­va­ba­dust. See­ga peab juht ole­ma pä­dev ja peaks vald­kon­nas orien­tee­ru­ma ning mõist­ma ka te­mal la­su­vat vas­tu­tust. Opo­nen­did kü­si­vad tih­ti, miks ta peaks – pii­sab, kui töö­ta­jad on pä­de­vad, val­la­va­nem on­gi vaid suur juht, kes koor­di­nee­rib, de­le­gee­rib, esi­neb, esin­dab. Tõe­poo­lest, nii saab kü­si­da ini­me­ne, kes ava­li­kust tee­nis­tu­sest ja sel­le juh­ti­mi­sest pal­ju ei tea.

        Tei­salt on ka tea­da, et val­la­va­ne­ma­le te­ge­li­kult kva­li­fi­kat­sioo­ni­nõu­deid ei ole, na­gu ka rii­gi­ko­gu liik­me­le või mi­nist­ri­le. Ei pea ole­ma ise­gi kesk­ha­ri­dust. Ni­me­ta­tud ame­ti­koh­ta­de­le võib saa­da, kes suu­dab end hu­vi­ta­valt esit­le­da, rah­va seas po­pu­laar­sust või­ta ja va­li­mis­tel hää­li kor­ja­ta. Nii võib sel­li­ne ini­me­ne saa­da täies­ti va­balt ka val­la­va­ne­maks. Näi­teid on Ees­tis ol­nud kül­lal­da­selt.

        Eel­ne­vat tea­des võib öel­da, et igal ju­hul on val­la­le ka­su­lik spet­sia­lis­tist te­gev­juht. Sa­mas võib ka see spet­sia­list saa­da pai­ka pan­dud niiöel­da ta­ga­toa kau­du. Kui val­la­va­ne­maks saab va­li­mis­tel man­daa­di saa­nud kan­di­daat, kel et­te­val­mis­tus ole­mas, po­le sel­lel va­rian­dil vi­ga mi­da­gi. Sa­mu­ti po­le vi­ga, kui te­gev­juht lei­tak­se kon­kur­si kor­ras. Sa­mas on ka sel­ge, et tih­ti kon­kur­si kor­ral­gi osu­tub ot­sus­ta­vaks mõ­ne ta­ga­toa ar­va­mus. Kor­dan – ühest vas­tust po­le.

        Kas ko­gu­kon­na­le peaks ole­ma olu­li­ne tea­da en­ne va­li­mi­si val­la­va­ne­ma ni­me? Eel­ne­vat tea­des saab öel­da, et ilm­selt mit­te. Võist­le­vad ik­ka kan­di­daa­did, kes kan­di­dee­ri­vad oma­va­lit­su­se esin­dus­ko­gus­se, võist­le­vad nen­de ideed. Ko­gu­kon­na­le po­le olu­li­ne, kui­das val­la­va­nem va­li­tak­se, kind­las­ti ei ole va­ja kan­di­daa­ti nui nel­jaks väl­ja käia en­ne va­li­mi­si. See ei ole va­li­mis­võist­lu­se ob­jekt. Va­hel on­gi au­sam öel­da, et ot­si­me ju­hi kon­kur­si­ga väl­jast. Ko­gu­kon­na­le on olu­li­ne, et val­la­va­nem suu­daks kok­ku le­pi­tut el­lu viia. Võib juh­tu­da, et väl­jast võe­tud te­gev­juht, kel puu­dub va­li­mis­tel an­tud lu­ba­dus­te taak, suu­dab pal­ju enam kor­da saa­ta, kui va­li­mis­tel hää­li ko­gu­nu. Se­da on Raa­si­ku val­la ko­ge­mus näi­da­nud. Ta­ga­si­vaa­tes Raa­si­ku val­la­va­ne­ma­na töö­ta­mi­se­le toon il­mes­ta­mi­seks väl­ja ka üle­vaa­te teh­tud in­ves­tee­rin­gu­test kau­ge­mas ta­ga­si­vaa­tes, sel­lest ta­be­list saab jä­rel­du­si te­ha igaüks.

        Val­la­va­ne­ma ni­mi ei ole kind­las­ti va­li­mis­te eel kõi­ge olu­li­sem. Olu­li­ne on ana­lüü­si­da va­li­mis­lu­ba­du­si. Nüüd mõ­ne ko­ge­nud te­gi­ja oma­sid lu­ge­des tun­dub, et on are­ta­tud ra­ha­puu. De­bat­ti­del tu­leks kes­ken­du­da lu­ba­dus­te­le, mit­te val­la­va­ne­ma ni­me­le. Per­soo­ni tee­ma võib ju ol­la hu­vi­tav, kuid see po­le va­li­mis­te ajal kind­las­ti mit­te kõi­ge täht­sam.

        0

        Raul Val­gis­te,
        Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge

        Olen nõus sel­le­ga, et Fa­ce­book (FB) on sot­siaal­mee­dias üks olu­lis­test suht­lus­ka­na­li­test. Kas Kuu­sa­lu vald on FBs ol­nud pii­sa­valt näh­tav? Val­lal on FB-le­he­külg, mil­le­le te­hak­se re­gu­laar­seid pos­ti­tu­si ning on vas­ta­tud ka mõ­ne­le kü­si­mu­se­le. Miks ai­nult mõ­ne­le?  Sel­le­pä­rast, et neid on vaid ük­si­kuid. Meel­di­mi­si on, ja­ga­mi­si sa­mu­ti. Aga kü­si­mu­si mit­te eri­ti. See­vas­tu on kü­si­mu­si esi­ta­tud val­la­valitsusele pal­ju­del teis­tel leh­te­del.

        Ko­ha­li­ke po­lii­ti­ku­te FB leh­te­del ja arut­lusg­rup­pi­des, na­gu näi­teks „Are­nev Kuu­sa­lu vald“ (AKV). Aru­te­lu gru­pid koon­da­vad ena­mas­ti mõt­te­kaas­la­si. Vä­he­malt gru­pi ak­tiiv­se­te ka­su­ta­ja­te ja ar­va­mu­se väl­jaüt­le­ja­te osas. See­tõt­tu ei saa FB gru­pi aru­te­lu an­da pii­sa­valt ob­jek­tiiv­set üle­vaa­det ko­gu val­la­rah­va ar­va­mu­sest. Gru­pil võib ol­la tu­han­deid liik­meid, kuid re­gu­laar­seid pos­ti­ta­jaid on küm­me­kond. See on loo­mu­lik, sest inim­või­med ja aeg on pii­ra­tud ning kõi­ke ei jõua jäl­gi­da.

        AKV gru­pis an­na­vad too­ni pi­gem val­la te­ge­mis­te suh­tes krii­ti­li­se hoia­ku võt­nud FB-ka­su­ta­jad. Pii­sab ük­si­kust õhu­ta­jast, kui väi­ke­sest sä­de­mest võib al­gu­se saa­da suur ku­lu­tu­li. Vaid vä­he­sed kaht­le­vad konst­ruk­tiiv­se krii­ti­ka va­ja­lik­ku­ses. Kuid FBs on liht­ne al­ga­ta­da aru­te­lu aval­da­des kont­rol­li­ma­ta in­fo­le või isik­li­ku­le ar­va­mu­se­le toe­tu­va väi­te. Kui pä­de­valt isi­kult ei saa ope­ra­tiiv­selt sel­gi­tust või kom­men­taa­ri, võib krii­ti­ka üle­ta­da hea too­ni pii­ri ning muu­tu­da dest­ruk­tiiv­seks. Eda­si­ne sõl­tub ju­ba vest­lusg­ru­pi mo­de­raa­to­ri mõõ­du­tun­dest.

        Tul­les ta­ga­si alg­selt esi­ta­tud kü­si­mu­se juur­de võiks väi­ta, et Kuu­sa­lu vald po­le pii­sa­valt esin­da­tud AKV vest­lusg­ru­pis. Tõe­näo­li­selt ka pal­ju­des teis­tes grup­pi­des või aru­te­lu­des, kus on sõ­na võe­tud val­la­ga seo­tud tee­ma­del. Kui kü­si­mu­si ei esi­ta­ta val­la le­hel, siis peaks val­la esin­da­ja leid­ma või­ma­lu­se nei­le mu­jal vas­ta­ta. Kui kõik­ja­le ei jõua, siis ko­ha­li­kud suu­re­mad FB-gru­pid, na­gu AKV ja „Kuu­sa­lu kuu­lu­ta­ja“ peak­sid kind­las­ti leid­ma enam tä­he­le­pa­nu. Kui Mu­ha­med ei lä­he mäe juur­de, siis peab mä­gi mi­ne­ma Mu­ha­me­di juur­de. Tei­selt poolt võiks val­la te­ge­mis­te vas­tu hu­vi tund­vad ini­me­sed kü­las­ta­da ak­tiiv­se­malt val­la en­da FB-leh­te. Seal­gi võib kü­si­da kü­si­mu­si.

        Pos­ti­tan AKV le­he­le sa­ge­li en­da teh­tud vi­deo­sid ko­ha­li­kest sünd­mus­test ja ini­mes­test. Sa­mu­ti „Kuu­sa­lu kuu­lu­ta­jas­se“. Ma ei tee se­da val­la esin­da­ja­na, vaid isik­li­kul et­te­võt­mi­sel. Põh­ju­sel, et li­saks krii­ti­li­se­le mee­le­le os­kak­si­me enam tä­he­le pan­na ning hin­na­ta meid ümb­rit­se­vat po­si­tiiv­set

        0

        Ras­mus Me­ri­voo,
        Fa­ce­boo­ki gru­pi „Are­nev Kuu­sa­lu vald” asu­ta­ja

        Mis on Fa­ce­book? Ka­su­ta­jad tea­vad, teis­te­le väi­ke sel­gi­tus. See on maail­ma po­pu­laar­seim suht­lus­võr­gus­tik in­ter­ne­tis, mil­lel on het­ke­sei­su­ga üle ka­he mil­jar­di ka­su­ta­ja. Seal saab aval­da­da oma mõt­teid ja fo­to­sid, ja­ga­da in­ter­ne­ti­lin­ke ja üks­tei­se pos­ti­tu­si kom­men­tee­ri­da. Tä­nu nu­ti­sead­me­te­le ol­lak­se üks­tei­se­ga pi­de­vas ühen­du­ses. Fa­ce­boo­kis saab luua ka grup­pe, et koon­da­da ühi­se hu­vi­ga ka­su­ta­jaid. Na­gu suur koos­o­lek, kus igaü­hel on õi­gus se­ga­ma­tult sõ­na võt­ta, üks­kõik, kus ta ka pa­ras­ja­gu ei vii­biks ja mis iga­nes on kel­laaeg. Kõik sal­ves­tub ja on jä­re­le­vaa­da­tav, unus­ta­tud tee­ma saab kom­men­taa­ri­ga taa­se­lus­ta­da.

        Po­le kin­del, pal­ju on Kuu­sa­lu val­las Fa­ce­boo­ki ka­su­ta­jaid, kuid eri­ne­va­te grup­pi­de liik­me­te arv võib an­da vei­di aim­dust.

        Näi­teks „Kuu­sa­lu kuu­lu­ta­ja” on grupp, mil­lel liik­meid üle 4200. Kõik nad po­le kind­las­ti ko­ha­li­kud, kuid on pi­da­nud va­ja­li­kuks ol­la kur­sis Kuu­sa­lu kuu­lu­tus­te­ga – kes mi­da müüb, pa­kub tööd jne. Ak­tiiv­sed pos­ti­ta­vad, vä­he­mak­tiiv­sed loe­vad.  

        „Kuu­sa­lu aja­lu­gu” oma 620 liik­me­ga on koht va­na­de fo­to­de ja mee­nu­tus­te jaoks. „Kuu­sa­lu kir­bu­kal” on liik­meid üle 740. Kuu­sa­lu­ga seo­tud grup­pe on veel mi­tu. Kõi­ki­de grup­pi­de liik­me­te arv on sta­biil­selt tõu­su­teel – ini­me­si tu­leb juur­de.

        „Are­nev Kuu­sa­lu vald” (AKV) on koht arut­lus­teks, et eden­da­da elu Kuu­sa­lu val­las. Seal on prae­gu­seks üle 1500 liik­me ja ai­nuük­si vii­ma­se kuu jook­sul on pos­ti­ta­tud, kom­men­tee­ri­tud või rea­gee­ri­tud üle 2000 kor­ra. AKV gru­pis on teh­tud üles­kut­seid, käi­dud väl­ja ideid, la­ha­tud suu­ri ja väik­se­maid prob­lee­me, ana­lüü­si­tud ja arut­le­tud. Sealt sai al­gu­se män­gu­väl­ja­ku re­no­vee­ri­mi­ne, seal kont­rol­lib õi­ge­kir­ja Li­ba-Ah­rens ja hil­ju­ti loo­di seal ka va­li­mis­liit.

        Miks on Fa­ce­book val­la­le hea? Sot­siaal­mee­dias lä­bi vii­dud rah­va­kü­sit­lu­sed ei an­na mui­du­gi adek­vaat­set in­fot ko­gu val­la­rah­va ar­va­mu­sest. Kõik ini­me­sed ei ka­su­ta in­ter­net­ti ega viit­si val­laas­ja­de­ga te­ge­le­da. AKVs aga on va­ba­taht­li­kult koos pead üle ko­gu val­la ja nad suht­le­vad oma­va­hel. Ti­he­mi­ni, kui üks­ki vo­li­ko­gu või eks­pertg­rupp iial­gi koos suu­daks käia. See kir­ju selts­kond moo­dus­tab kok­ku või­me­ka ühi­sa­ju, mis on suur asi. Fa­ce­book po­le täius­lik, aga ta on hea töö­riist, mi­da po­le mõ­tet nur­ka vi­sa­ta vaid sel­le­pä­rast, et po­le har­ju­tud se­da ka­su­ta­ma. Kiire ja vahetu suhtlus tuleks ka ametlike vallaasjade aja­misel kasutusele võtta, et as­tuda Kuusalu arendamisel järg­mine samm. Ol­ge jul­ged lii­tu­ma ja iseen­daks jää­ma! Tee­me koos ja ai­ta­me üks­teist!