Kolmapäev, 20. juuni 2018
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

11132 POSTS 0 ARVAMUSED

0

HTÜ Kehra kaupluse Tuljak juhataja VIRVE HINN: „Hinnad on juba langenud. Kui tootjad tahavad oma kaupa müüa, pakuvad soodsamalt.”

„Toon Tallinnast nädala söögikraami, sõidukulu maha arvestada, saan 700 krooni odavamalt kui Loksalt,” ütles üks kohalik ettevõtja.

Ka mitu Kiius ja Kuusalus elavat inimest kinnitasid, et peamise toidukraami ostavad nad pealinna suurtest marketitest, sest nii on soodsam. Minnakse oma autoga või kaubeldakse tuttavate ostureisile kaasa.

„Me pole nii rikkad, et kohalikust kauplusest osta. Kuigi saame aru, et võime sedasi kodukoha poe välja suretada,” kommenteerisid nad.

Kehrast, Raasikult, Arukülast sõidetakse linna ka rongiga Tallinnasse toitu varuma. Aruküla OÜ Krylvi poe omanik Villu Vilberg sõnas, et tema näeb oma kandi inimesi linnas hulgilaos ja Säästumarketis.

Eelmisel laupäeval oli Kuusalu Konsumis väga palju rahvast – üle Eesti on praegu selle keti poodides soodusmüügi kampaania ehk taksipäevad. See viis poodi ka paljud need, kes muidu ostavad mujalt.

Sõnumitooja uuris, kuidas kohalikes poodides toidukaupade hindu kujundatakse. Kõnelesime suuremate kaupluste omanike ja juhtidega.

Rahvas valib, mida ostab
Kuusalu Grossi toidukaupluse juhataja Silva Sisa rääkis, et talvel on poes vaikne, eriti jaanuaris-veebruaris, seejärel hakkab linnarahvas rohkem maal käima ja tullakse ka süüa ostma.

Samas nentis ta, seda on küll võrreldes varasemaga tunda, et inimesed on hakanud rohkem mõtlema, mida ostavad. Igapäevane toit on vaja muretseda, erilisemaid sööke ostetakse vähem. Palju jälgitakse eripakkumisi. Kui midagi on odavamalt müügis, ostetakse ka varuks.

Küsimusele, kuidas nende poes hindu reguleeritakse, vastas ta, et need pannakse paika Rakveres, ettevõtte peakontoris.

Grossi Toidukaupade kaubandusjuht Üllar Lehesoo ütles, et nii Kuusalu kui Loksa kauplustes jälgitakse konkurentide hindu: „Vaatame piirkonniti. Kui keegi konkurentidest langetab hindu, teeme ka sama. Kohapealsed töötajad jälgivad olukorda ja kooskõlastavad meiega.”

Harju Tarbijate Ühistus on hinnad poodides enamvähem ühesugused, need pannakse paika Tallinnas ettevõtte keskuses. HTÜ kaubandusjuht Ülo Laurimaa: „Jälgime hindade määramisel, mis turul toimub. Aga kui keegi soovib minna hinnasõtta, siis pole me kaasa läinud. Meie töötajad tahavad ju palka saada. Pigem läheme tootja juurde ja küsime, kui tegite neile head hinnad, siis meie tahame ka.”

HTÜle kuuluva Kehra kaupluse Tuljak juhataja Virve Hinni sõnul on ostudes tagasiminek olemas, kuid mitte olulisel määral: „Kui tehas töötab, peaks ostjaid jaguma. Seda on küll tunda, et inimesed on väga hinnatundlikud. Hoolega vaadatakse seda, mis soodsam. Osa ostjaid käivad poest poodi ja võtavad seda, mis odavam.”

Kuigi toiduainete üldist langust veel maapiirkondade poodides pole, on piim juba tunduvalt odavnenud.

Väiksematel kauplustel rasked ajad
Kehra kaupluse Laimik omanik Oleg Semenjuk tõdes, et käive on langenud 40 protsenti, väikesel poel on keeruline püsida: „Kehra inimestel pole raha. Kütus on odavamaks läinud, aga hulgimüüjad ei ole hindu langetanud. Kui ilmad lähevad soojemaks, hakkavad lapsed loodetavasti jäätist ja karastusjooke ostma.”

Villu Vilberg Arukülast oli nördinud, et Eesti kaupa müüvad hulgifirmad väi­kes­te­le kaup­mees­te­le tunduvalt kallimalt kui suurtele poekettidele: „Maksin hulgifirmale Kirde saia eest 8.50 krooni, hiljem nägin, et Säästumarketis maksis see 6.50 krooni. Kui küsisin, miks neil on niipalju odavam, vastati, et nad võtavad suure koguse. Kui küsitaks rohkem, siis ei ostaks. Suured kauplused dikteerivad hinna.”

Sama rääkis Kuusalu ja Loksa Nurga poodide ning Kiiu Teeroosi kohta OÜ Hirveli juht Liina Veeleid – suured poeketid ütlevad tootjale, millise hinnaga kaupa ostavad.

„Kuid kusagilt tahab ju tootja oma raha tagasi saada, seega pisikesed poed peavad kinni maksma. Grossi firma saab piima välja müüa odavamalt, kui meil on võimalik tootjalt osta. Väikestel on praegu väga raske. Sortiment jääb väiksemaks.”

Hirveli valmistab ise kulinaariatoodangut. Kuusalu kandi rahvas kiidab eriti ettevõtte kokkade salateid.

Liina Veeleid lausus, et ainus, mis veel firmat vee peal hoiab, on omatoodang: „Seda küll ei ütle, et hakkaksime uksi kinni panema. Aga nii keerulist aega ei mäleta 12 aasta jooksul, mis olen selle valdkonnaga tegelenud. Mida saame muuta, on teha erinevaid roogi. Aastaid oli nii, et töötasime piiripealsete võimalustega – toota tuli palju, uut välja mõelda ei jõudnud. Need ajad on möödas, on aega nuputada.”

Villu Vilberg: „Majanduslanguse tingimusi kasutavad ära suured poeketid. Väikesed poed suretatakse välja. Kui neid enam pole, tõstetakse hindu.”

    0

    Konkurentsiamet on kooskõlastanud ASi Eraküte Loksa osakonna soojahinna senisest 153 krooni võrra megavatt-tunnilt madalama. Uus hind hakkab tagasiulatuvalt kehtima 1. jaanuarist, mis tähendab, et veebruaris väljasaadetud arved on juba madalama hinnaga. Kuni eelmise aasta lõpuni oli Loksa soojahind 800,87 krooni megavatt-tund pluss käibemaks, nüüd on 647,74 krooni megavatt-tund pluss käibemaks – ligi 20 protsenti odavam. Erakütte Loksa osakonna juht Igor Ignahhin tõdes, et konkurentsiameti otsus oleks võinud tulla kuu-pooleteise pärast, siis oleks jõudnud varem kallilt ostetud põlevkiviõli hinna tagasi teenida. Nüüd laekub ettevõttele kuus 300 000 krooni vähem. Odavam hind tähendab seda, et keskmise suurusega kolmetoalise korteri kütmise eest tuleb nüüd Loksal maksta umbes 400 krooni vähem.

    0

    Kui hakkasime kohalikes poodides toidukaupade hindu uurima, oli esialgu plaan kõrvutada lisaks leivale, saiale ja piimale ka ühe juustutoote, vorsti ning hakkliha hinda. Siis aga saime aru, et viimaseid pole võrrelda võimalik, sest erinevates poodides on need pakitud eri kogustes ning mõnes kohas müüakse kaalukaubana. Seetõttu piirdusime kolme tootega – Kirde saia, Toolse leiva ja liitrises kilepakis piimaga. Kuna piima pakendavad mitu kombinaati, siis otsustasime, et tootjatel vahet tegema ei hakka – märgime üles odavama piima hinna, mis konkreetses poes müügil.

    Juba praegu käivad inimesed poest poodi, vaatavad, millised kaubad on odavamad ja ostavad neid. Mida aeg edasi, seda enam kõneldakse töötasude vähendamisest. Pisemad palgad ei pruugi tähendada suurt tagasiminekut elatustasemes, kui hinnad hakkavad langema.

      0

      Linnavolikogu kinnitas ühehäälselt Loksa aukodanikuks laevatehase omaniku, kontserni A.P. Möller-Maersk Groupi juhi Arnold Maersk McKinney Mölleri. Kontsern ostis 1994. aastal Loksa laevatehase, kus töötab ligi 500 Loksa inimest, on öeldud linnavalitsuse selgituses. Tehas on olnud linnale abivalmis partner, toetanud allasutusi. Eelmisel aastal andis tehas linnale üle puhastusseadmed. Loksa linnavalitsus on lisanud selgitusse, et kontserni omanik on tuntud filantroop, temanimeline fond eraldas Loksa lasteaiale 5 miljonit krooni. Küsimusele, kuidas aukodaniku tiitel ja linna teenetemärk üle antakse, vastas linnapea Helle Lootsmann, et Loksal toimub Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks vastuvõtt. Kas vastne aukodanik sinna läheb, ei ole teada.  Arnold Maersk McKinney Möllerit on nimetatud Taani rikkamaks inimeseks ning tema peret riigi jõukamaks tööstusperekonnaks. Ta on sündinud 1913. aastal.

      0

      Katrin Saks, Euroopa Parlamendi tarbijakaitsekomisjoni liige

      Toitumisalasest teabest on viimasel ajal palju räägitud nii Eestis kui ka Brüsselis. Euroopa Parlamendi septembri lõpus vastu võetud resolutsioon ülekaalulisusega võitlemise kohta toonitab, et etikettidel peab olema piisav info toiduainete toiteväärtuse kohta. Pisitasa kasvab inimeste hulk, kes teadvustavad endale, et suurem osa haigustest  tuleneb elustiilist. Selle muutmine aga pole alati nii lihtne. Oluline osa on informatsioonil, eelkõige sellisel infol, mis puudutab toiduainete tegelikku toiteväärtust. Aga enamasti pole lihtne kirevalt pakendilt seda vajalikku infot leida.

      Praegu Euroopa Parlamendis arutluse all olev toidumärgistamise eelnõu puudutab peamiselt toiduainete toiteväärtuse andmeid ning info asetust pakendil. Kohustuslik on esitada energia, rasva, küllastunud rasvhapete ja süsivesikute sisaldus viitega suhkrutele ja soola sisaldus märgistuse kõige nähtavamal osal ehk pakendi esiküljel, kusjuures tähesuurus peab olema vähemalt 3 mm. Paki tagaküljel tuleb välja tuua toitaine soovitatavad kogused.

      Ühe ideena on välja pakutud traffic light ehk eestikeeli valgusfoorisüsteem. See tähendab, et kaubad on lisaks üldandmetele tähistatud ka värvidega, näiteks punane tähendaks kõige ebatervislikumat, roheline tervislikku kraami. Valgufoorisüsteemi vastased hoiatavad, et see ei arvesta tootjate huve. Kes siis ikka “punast” kraami ostma hakkab ja pealegi on tooteid, mida on raske kvalifitseerida. Näiteks nagu sool ja suhkur, mille mõju tervisele sõltub ju eelkõige kogusest. Keeruliseks teeb asja ka see, et üks ja sama toiduaine – näiteks majonees, võib olla väga erineva kalorsusega. Kuhu siis see piir tõmmata?

      Toiduainetetööstuse ettevõtted on hiljuti võtnud kasutusele märgistuse, mis sisaldab soovitavat päevase tarbimise kogust (guideline daily amounts ehk GDA), mis peaks aitama tarbijal sobilikku otsust teha. Teatud loogika on valgusfoorisüsteemil siiski olemas, seda igasuguste vastuargumentide kiuste. Ilmselt hakatakse mitmeid toidu­aineid tootma nii, et vähem oleks sees tervisele kahjulikke aineid. Värvilist märgistust toetavad tarbijakaitseorganisatsioonid üle Euroopa.

      Komisjoni eelnõu praegusest variandist on valgusfoorisüsteem välja jäänud, aga vaidlused sel teemal kindlasti jätkuvad.

      Üks huvitav lahendus, millel võib olla potentsiaali ka Euroopa Liidus, on rakendust leidnud Ameerika Ühendriikides. Süsteemi, mille töötasid välja Yale‘i ülikooli teadlased hakati kasutama siin-seal USAs ning seda nimetatakse Overall Nutritional Quality Index (ONQI). Selles on kalkuleeritud tervislikkus ja toiteväärtus ning asetatud toiduained 100 palli süsteemi. Sellise süsteemi kasutamise eeliseks on, et lisaks toitainete sisalduse teadasaamisele (nagu guideline daily amounts) ja sellele, kas toode on hea või halb (valgusfoorisüsteem), näitab see ära, kui tervislik on üks toiduaine teisega võrreldes. Juurviljad muidugi saavad rohkem punkte kui praetud tooted, nii näiteks brokkoli ehk spargelkapsas saabki 100 punkti aga peekon ainult ühe.

      Ma arvan, et ka Eesti toitumiseksperdid võiksid nimetatud ideedele oma hinnangu anda. Esialgse kava kohaselt hääletab Euroopa Parlament eelnõu üle selle aasta märtsis.

        0

        Pühapäeval, 8. veebruaril oli Viimsi keskkoolis Harju maakondlik voor. Osalesid 44 tantsu, neist 18 said edasi piirkondlikule festivalile, mis toimub 28. märtsil Tallinnas Salme Kultuurikeskuses. Kuusalu Petsikad võistlevad edasi kolme tantsuga: mudilaste „Pikk-kõrvad”, 1.-3. klassi laste „Kärbeste ralli” ning 7.-9. klassi tantsijate „Kokk ja pagar”. Kõigi kolme rühma juhendaja on Ljudmilla Loss-Maiberg. Petsikad harjutavad nüüd Kuusalu lasteaias või rahvamajas, kuna Petsi Spordiklubi enam ei tööta. Tänavatantsu kategoorias läheb piirkondlikule võistlusele breigigrupp Xplosiv, kuhu kuuluvad neli noormeest Kuusalust ja kaks Kolgast. Xplosiv on koos käinud aastaid ning olnud oma kategoorias ka Koolitantsu parim. Viimasel ajal juhendajat pole, harjutatakse omal käel Kuusalu rahvamajas.

        0

        Eelmisel nädalal tegid Kehra kortermajade elanikud Anija vallavalitsusele kirja, milles
        paluvad üle vaadata kommunaalteenuste hinnad.

        Kirjale on alla kirjutanud sajad Kose maantee 4, Kooli tänav 2, 10a ja 8a ning Keskuse tänav 7 majade elanikud. Nad teatavad, et peredes on tekkinud olukord, kus ei tea, kas osta süüa või tasuda korterite kütte, vee ja kanalisatsiooni eest. Allakirjutanud märgivad, et uue hakkepuidukatlamaja ehitamisel öeldi – küte tuleb odavam, kuid õnnetuseks on saepuru „kuldne“. Nad soovisid, et vallavalitsus ja OÜ Velko AV  korraldaksid rahvaga kohtumise, kus selgitataks, miks on kommunaalteenuste hinnad sedavõrd kõrged.

        Kirja vallamajja toonud Tatjana Ivaskevitš ütles Sõnumitoojale, et peamiselt tehases töötavad Kehra inimesed on kriisiolukorras. Paljud neist on olnud pikalt tööta ning pidanud läbi ajama sundpuhkuse ajal makstud 2600 krooniga. Nad on seda enam hädas, et aasta algusest tõusis kütte hind – toasoe maksab 746 krooni/MWh.

        Vallavanem Jüri Lillsoo märkis, et elanike kiri on appikarje. Ta ütles, et vallavalitsus ja OÜ Velko AV peavad otsustama, mida teha edasi.

        Kokkuhoiuks on vaja investeerida
        Velko AV juht Rain Oks ütles ajalehele, et kommunaalteenuste eest võlgu olevate inimeste arv ei ole plahvatuslikult kasvanud, kuigi võlglaste kasvu siiski prognoositakse.

        Eelmise aasta lõpu seisuga olid tarbijad Velko AV-le võlgu 475 000 krooni. Osa inimesi on ettevõttele pidevalt võlgu, mõned maksavad väikese viivitusega.

         „Üldjuhul püüame olla liberaalsed. Saadame meeldetuletuskirju, märgime arvetel võlgnevuse ära. Kui inimene on meile mitu kuud võlgu, kutsume ta kontorisse ja sõlmime maksegraafiku, et ikka püüaks võlgnevust kustutada. Mitte ühe-kahe kuuga, vaid anname ka pikemaid maksetähtaegu,“ rääkis ta.

        Selliseid kliente, kes maksegraafiku alusel võlga likvideerivad, ei ole Velko AV-l palju, umbes kümmekond. Kes pikemat aega jätab kommunaalkulud maksmata, nende võlga on sisse nõutud inkassofirma abil.

        „Saan inimestest aru, aga keegi ei ütle, et pange katlamaja seisma, sest küte on kallis. See on inimesele eluliselt vajalik teenus, mille eest tuleb paraku maksta,“ ütles Rain Oks ning viitas, et elanike kiri on üldise iseloomuga – elu on raske, hinnad kallid, raha ei ole.

        „See on täitsa loogiline. Kuid viidata sellele, et viisteist aastat tagasi ehitati hakkepuidukatlamaja ja siis oli küte väga odav, ei ole loogiline. Oli aegu, kus saepuru, mida hakkepuidule lisame, anti tasuta. Nüüd küsitakse saepuru kantmeetri eest 110 krooni,“ ütles ta ning märkis, et ka hakkepuidu hind on aastatega mitu korda tõusnud, nüüd maksab see 195 krooni kantmeeter.

        Hakkepuidu ostmiseks korraldab Velko AV igal aastal riigihanke konkursi. Praeguse hinnaga saadakse haket juuni lõpuni, siis algab uus hankeperiood. Kuigi puidu- ja metsamaterjali hind on tänu ehitusturu langusele odavnenud, ei osanud Rain Oks ennustada, mis hinnaga tänavu hakkepuitu osta õnnestub: „Loodame, et saame odavamalt, kuid praegu seda kindlalt väita veel ei saa.“

        Teine suurem otsene kuluartikkel, mis soojatootmiseks vaja, on elekter. Kuna elektrihind pigem tõuseb kui langeb, ei näe Velko AV juht ka seal kokkuhoiuvõimalust. Kokku on tema sõnul võimalik hoida investeerides.
        „Kuid investeerida tuleb miljoneid kroone ning need hakkavad end ära tasuma parimal juhul viie aasta pärast,“ märkis ta.

        Esimesed investeeringud, millele Velkos mõeldakse, on katlamajja paigaldatav suitsugaaside kondensaator ning hakkepuidu lao varikatuse ehitamine. Need abinõud on soojusenergia tootmise efektiivsemaks muutmiseks kirjas ka Anija valla soojamajanduse arengukavas. 

        „Arengukava koostanud firma soovitus oli investeerida ka trassidesse igal aastal vähemalt miljon krooni. Praegused trassid on väga vanad ning nende kaudu läheb päris palju sooja lihtsalt õhku. Need kõik on kokkuhoiukohad, kuid nõuavad praegu miljoneid, mis tuleb paraku tarbijal kinni maksta. Samas ei saa neid tegemata jätta, siis lükkame selle koormuse laste ja lastelaste kaela,“ tõdes Rain Oks.

        Vee ja kanalisatsioonihindade osas on asi veel karmim. Kuna suur osa rahast ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, on suuresti ette kirjutatud ka hinnapoliitika.

        „Omaosaluse katmiseks peab Anija vald investeerima 40 miljonit krooni, Velko AV 20 miljonit krooni. Meie osa on võimalik katta ainult laenu teel, aga lõpuks maksavad selle kinni ikkagi tarbijad. Kui me projekti 2011. aastaks ei lõpeta, jääme euroabist ilma,“ selgitas Velko AV juht.

          0

          Linnavolikogu otsustas ühehäälselt anda Loksa teenetemärk volikogu esimehele Rein Heinale aastatepikkuse töö eest linnavolikogus. Ettepaneku tegi linnavalitsus. Volikogu esimees ise eelnõu arutamisel ei osalenud, ta lahkus selleks ajaks saalist. Linnapea Helle Lootsmann selgitas, et Rein Heina on Loksa kohaliku elu juhtimisega tegelenud alates 1986. aastast, kui ta valiti alevinõukogu saadikuks. Aastatel 1993-2002 ning alates 2006. aasta 1. septembrist on ta olnud linnavolikogu esimees, vahepealsel ajal volikogu liige. „Rein Heina on kohusetundlik, töökas, sõnapidaja, aus. Ta panus Loksa edukale arengule on olnud hindamatu, ta on olnud Loksa jaoks vajalike otsuste sünni juures,” on öeldud linnavalitsuse selgituses.

          0

          „Meil on sel kevadel jagada suur summa, kokku 11,1 miljonit krooni, ärge jätke võimalust kasutamata,” rõhutas MTÜ Arenduskoda tegevjuht HEIKI VUNTUS.
          Eelmisel reedel, 6. veebruaril kogunes Kolgaküla rahvamajja 25 inimest, peamiselt Kuusalu valla küladest, kolm olid Loksa linnast. Heiki Vuntus ütles, et ka infopäevadel Lehtses, Kadrinas ja Palmses oli kuulamas paarikümne inimese ringis.

          MTÜsse Arenduskoda kuuluvad Kuusalu, Vihula, Kadrina, Tapa ja Ambla vald ning Loksa linn, kes on moodustanud ELi LEADER programmist toetusrahade taotlemiseks ühtse tegevuspiirkonna. Kaks aastat ühist tegevust on jõudnud reaalse rahajagamiseni – projektide esitamise tähtaeg on olenevalt meetmest 16. märts või 15. aprill.

          Infopäevadel jagasid selgitusi Heiki Vuntus ja Kadrina valla arendusnõunik Tiina Vilu, kes on koostanud OÜ KT Europroject Management töötajana MTÜ Arenduskoda    stra­teegia, tegevuspiirkonna kohta sotsiaalmajandusliku analüüsi, ülevaated elu- ja looduskeskkonnast, ettevõtlusest ja tööjõust ning kolmandast sektorist ja projektikirjutamise käsiraamatu.

          Liikmemaksud
          Kõiki neid trükiseid ning Arenduskoja infolehti saab vallamajadest, need on välja pandud ka Arenduskoja kodulehele internetis aadressil www.arenduskoda.ee. Kodulehelt leiab seitsme toetatava meetme kirjeldused, sel kevadel jaotatakse raha neist neljale. Kuni aastani 2010 on Arenduskojale lubatud PRIAst 27 miljonit krooni, millest 21,6 miljonit jagatakse projektidele ning 5,4 miljonit krooni on mõeldud Arenduskoja kuludeks ja liikmete koolitamiseks.

          Heiki Vuntus kutsus MTÜsid, seltsinguid ja ettevõtjaid astuma Arenduskoja liikmeks, sest nemad saavad käia koolitustel, sealhulgas õppereisidel. Liikmemaks on 500 krooni aastas. Omavalitsused tasuvad liikmemaksuna aastas 16 krooni 50 senti iga elaniku pealt. Kuusalu valla liikmemaks on sel aastal 112 650 krooni, Loksa linnal umbes 55 000 krooni.

          Hindamiskomisjonid
          Kui projektitaotluste esitamise tähtaeg saab täis, hakkavad tööle Arenduskoja hindamiskomisjonid, mis on moodustatud iga nelja meetme juurde. Kuusalu vallast kuuluvad hindamiskomisjonidesse abivallavanemad Tõnu Ammussaar ja Milli Kikkas, Loksa linnast abilinnapea Laivi Kirsipuu ja linnavalitsuse liige, Loksa I keskkooli direktori kt Õnnela Tedrekin.

          Infopäeval rõhutati, et komisjonid vaatavad eelkõige, kuidas esitatud projektide realiseerimine annab piirkondadele lisaväärtust, mis muutub paremaks, kui suur on kasusaajate hulk. Et projektid saaksid head, tuleks kohe hakata nõu küsima kohalikelt nõustajatelt või ka MTÜst Arenduskoda. Kuusalu vallas on nõustaja rollis Milli Kikkas, Loksa linnas Laivi Kirsipuu ja Õnnela Tedrekin.

          „Mida varem hakkate projekte esitama, seda lihtsam on meil teid aidata,” toonitas Heiki Vuntus.

          Esitatud projektidest moodustatakse pingerida. Arenduskoda peab otsused tegema 30 päeva jooksul pärast projektide esitamise tähtaega. Otsused edastatakse asukohajärgsele PRIAle, sealt peab otsus tulema 60 tööpäeva jooksul. Seega on suveks selge, milliseid projekte eurorahadega toetatakse.

          Kustkohast saada enne raha
          PRIA kaudu eraldatavate toetuste puhul on nõue, et ettemakseid ei toimu, enne tuleb töö ära teha või konkreetsed esemed muretseda, seejärel kontrollitakse, kas kõik vastab nõuetele ning antakse lubatud toetusraha.

          Kõige keerulisem ongi küsimus, kustkohast MTÜd, seltsingud, FIEd, firmad raha saavad, et lubatud tegevused enne ära teha. Tiina Vilu märkis, et pangad annavad laenu, kui projekt on saanud rahastamiseks PRIAst heakskiidu. Samas ütles ta, et laenuintressid ei ole abikõlbulikud.

          Veel kerkis infopäeval üles küsimus omaosalusest. Kui kahe meetme osas arvestatakse omaosalusena ka seltside ja MTÜde vabatahtlikku tegevust, siis enamasti on selleks ette nähtud konkreetne suurus – 10-40 protsenti kogusummast.

          Heiki Vuntus avaldas lootust, et omavalitsused toetavad projekte omaosaluse rahadega, et aidata arendada kohalikku elu.

          Kuusalu valla ja Loksa linna selle aasta eelarvetesse ei ole LEADER programmi omaosalussummasid kavandatud. Kuusalu vallavalitsus on omavahel arutanud, et kui keegi toob valda mingi kasuliku projekti realiseerimiseks raha, siis tuleb võimaluse piires aidata kaasfinantseerida.

          Õnnela Tedrekin ütles, et kindlasti leiab ka Loksa linn omaosaluseks raha, kui tegu on linnale vajaliku projektiga.

            0

            Loksa volikogu kinnitas neljapäeval, 5. veebruaril linna 2009. aasta eelarve. Selle poolt olid kõik 11 kohal olnud volikoguliiget. Eelarve tulude maht on 48 943 044 krooni, kulusid on 50 351 447 krooni. Lisaks otsustati, et ühes kuus võib kuni 30. juunini kulutada eelarvevahendeid kuni 7 protsenti. Tulumaksu on võrreldes varasema projektiga vähendatud 2 miljonit krooni. Tulu varade müügist on suurendatud 2,3 miljoni kroonini. Ametnike töötasu ei muudetud.