Teisipäev, 21. august 2018
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

11231 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Eesti meeste käsipallikoondise ja HC Kehra väravavaht Marius Aleksejev siirdub järgmiseks kaheks hooajaks Šveitsi meistriliiga klubisse Wacker Thun.

Esialgu pidi Marius Aleksejev siirduma Saksamaa 2. Bundesliga klubisse SG Ahlener.

26-aastasel HC Tallase kasvandikul Aleksejevil oli SG Ahleneriga suusõnaline leping järgmiseks kaheks aastaks, kuid viimasel momendil muutsid sakslased seisukohta ning otsustasid värvata 28-aastase Norra liigas mängiva rootslase Niklas Samuelssoni.

Wacker Thuniga algab Aleksejevil leping 1. juunil ning kestab 2011. aasta mai lõpuni.

0

Anija volikogus oli möödunud nädalal jälle arutusel liivakaevandamisega tegeleva ettevõtte taotlus lubada Voosel teha geoloogilisi uuringuid, et avada seal uus karjäär. Volikogu ei olnud nõus. Seetõttu hakkab uuringutele loa andmist otsustama  keskkonnaministeeriumi juures tegutsev maavarakomisjon.

Ka Kuusalu volikogu viimasel istungil oli üle pika aja jutuks liivakarjääri küsimus – maikuus jätkub kohtuistung, et arutada, kas volikogu otsus planeeritava karjääri asukohale maastikukaitseala loomise kohta on seaduslik või mitte.

Üle-eelmisel nädalal korraldas keskkonnaministeerium maavarade arengukava koostamise kohta esimese avaliku arutelu. Arengukava eesmärk on määrata riigi huvist lähtuv kaevandamiskord ja -maht ning selgitada välja parimad kaevandamispiirkonnad. Loodetavasti kaasatakse ka meie valdade esindajad, et nad saaksid kaitsta oma elanike huve.

    0

    Riigihankekonkursile Aruküla põhikooli juurdeehituse ja rekonstrueerimiseks ehitaja leidmiseks on hankedokumendid välja võtnud 19 firmat. „Ettevõtete huvi on olnud suur, vallavalitsuselt küsitakse projekti ja muu kohta palju lisaküsimusi,“ sõnas vallavanem Andre Sepp. Pakkumised avatakse neljapäeval, 12. märtsil. Kui riigihankekonkurss läheb tõrgeteta, saab ehitamist alustada aprillikuus. Enne on kavas korraldada konkursid ehituse järelevalve teostaja leidmiseks ning pangalaenu saamiseks. Ehitushanke üks tingimus oli, et juurdeehitus ning senise koolihoone rekonstrueerimise lõpptähtaeg  on 31. detsember.

    0

    Maakonna koolidevahelisse kompleksarvestusse kuuluvatel võrkpallivõistlustel on selgunud paremad koolid VII-IX klasside arvestuses.

    Meie piirkonna koolidel õnnestus võita kolm auhinnalist kohta. Kiili spordihoones peetud poiste finaalturniiril sai 15 võistkonna hulgas Kiili gümnaasiumi järel teise koha Kolga keskkool (Ülari Viik, Joel Rohi, Rene Andla, Mattis Sestverk, Teijo Idavain, Jarlet Mägi ja Karl Agapuu. Õpetaja Jüri Einaleht). 

    Tüdrukute võistkonna oli väljapannud 16 maakonna kooli. Finaali mängisid end Alavere põhikooli tüdrukud (Airin ja Kristina Vaarmann, Alice Nilisk, Riin Prisk, Kelli Aru, Kerli Laidsalu, Carmen Linnumäe. Õpetaja Tiia Kroonmäe), kus neil tuli tunnistada Keila gümnaasiumi 2:0 paremust. Kolmanda koha mängus alistas Kuusalu keskkool (Ruti ja Reeli Kerro, Kadi Sigus, Kristiina Rebane, Triin Savet, Kärt Kurisoo ja Keidi Kruusandi. Õpetaja Margus Keerma) 2:0 Jüri gümnaasiumi.

    0

    KAIA IVA, Riigikogu liige, IRL

    Äsja lõppenud suusatamise maailmameistrivõistlused pakkusid eestlastele toredaid elamusi. Lisaks tiitlivõidule tõid rõõmsat elevust nii Mae kui Saarepuu, uus kahevõistlejate põlvkond kui ka nooruke Kaija Udras. Nõnda tore on ju tekitada edetabeleid ning mõtiskleda, mitmes suusariik me maailma vägevate seas oleme. Selle nädala värsketes eurouudistes on Eesti saanud samuti tähelepanuväärse esikoha. Euroopa Liidu värsketel andmetel on Eestis meeste ja naiste palga vahe ühenduse 27 riigi seas suurim, naiste kahjuks.

    Keskmisena teenivad naised meestest 17,4 protsenti vähem.

    Eestis on aga naiste palk umbes 30 protsenti meeste omast väiksem. Üheks sissetuleku ebavõrdsuse põhjuseks on naiste suuremat kasutamist osalise tööajaga. See on ebavõrdse sissetuleku põhjusena üldine ning objektiivne. Poole kohaga töötades ongi tasu poole väiksem.

    Kuid ohumärgiks on see, et kui Euroopas tervikuna on paindlikud töövõimalused suhteliselt hästi rakendunud, siis Eestis on osaajaga töö leidmine keeruline. Osalise tööaja laiemal rakendamisel näeks Eesti sissetuleku statistika soo järgi võrreldes teiste riikidega aga veelgi nigelam välja. Küll võib aga loota, et üha enam soovivad näiteks laste kasvatamise perioodil ka Eesti mehed kasutada osalist tööaega. Siin aga ilmneb „nokk kinni-saba lahti“ olukord. Kuna Eestis on üldjuhul meeste palk kõrgem, siis majanduslikel kaalutlustel jätkab mees täiskohaga ning naine „valib“ osalise ajaga töö.

    Jättes kõrvale põhjused, kus „naiste sektorites“ ongi töötasud väiksemad või ka seadusevastased juhud, kus võrdse töö eest saab naine väiksema tasu, on ebavõrdsuse teise peamise põhjusena nimetatud naiste väiksemat osatähtsust juhtide seas. Samas on mitmed analüütikud rõhutanud just nüüd, majandusraskuste ajal, naisettevõtjate olulist rolli.

    Eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et üldjuhul on naised ettevõtluse vallas kaalutlevamad. See on pannud naisjuhte ettevaatlikult suhtuma suurde laenukoormasse, aidanud riske maandada mitmekesise toote- ja teenusevalikuga. Majanduse jahtumise perioodil on selgeks saanud paindlikkuse ja teenuste mitmekesisuse plussid.

    Mis tooks naisi enam ettevõtjate ridadesse? Lätis viidi naisettevõtjate seas läbi uuring. Esmase põhjusena ettevõtjaks hakkamisel nimetas ligikaudu 60% naisi võimalust olla iseseisev, toetada perekonda majanduslikult ning teha meelepärast tööd. Kuid uuring tõi välja ka mõned argumendid, mis polnud seotud otseselt ametialase eneseteostuse või suurema sissetulekuga. Nimelt 21% naisi nimetas ettevõtluses tegutsemise olulise põhjusena soovi võtta riske ja ületada raskusi ning 8% naisi nimetas soovi olla ettevõtjana lähemal ühiskonna eliidile. Naised seavad esikohale sihikindluse ja hea suhtlemisoskuse.
    Üllatuslikult pidas teadmisi esmatähtsaks vaid 3% vastanutest.

    Sageli hindavad naised liialt kriitiliselt oma erialaseid oskusi. Tegelikult on meie naised võrreldes meestega haritumad, heade ametialaste  oskustega ning väga altid täiend­õppeks. Kuid ehk saavad meie naised julgustust praeguste ettevõtjate hinnangutest – ettevõtluseks on esmatähtis sihikindlus ja suhtlemisoskus, sellest aga Eesti naistel kindlasti puudu ei jää. Vaja on ehk üles leida veel vajalik annus riskijulgust.

      0

      Kuna soovijaid ei olnud, nurjus enampakkumine Kehras Keskuse tänav 3  endise Parkla poe hoone rentimiseks. Eelmisel oksjonil oli tingimus, et rentnik peab hoone kõrval avama valvega parkla. „Hoone rentimiseks soovijaid oli, kuid kardeti parkla avamise nõuet. Ka eelmise rentniku ajal parklat peaaegu ei kasutatud,“ selgitas vallavalitsuse majanduse vanemspetsialist Viljo Leis. Rentija leid­miseks kuulutatakse uus enampakkumine, parkla ava­mist enam ei nõuta. Endi­ne poe­hoone antakse rendile viieks aastaks, rendi alghind on 3000 krooni kuus.

      0

      Veebruari lõpus toimus Kuusalu uues spordihoones harrastajatele mõeldud saalihokiturniir.

      Turniirist võttis osa 11 võistkonda. Esindatud olid Aruküla, Kose, Nõva ja Kuusalu naiskonnad ning Loksa, Nõva ja Kuusalu meeskonnad. Kuusalust tulid võistlema kaks meeskonda. Laste arvestuses pidasid omavahelist võistlust Nõva ja Kuusalu.

      Meeste arvestuses tuli võitjaks Nõva, kes võitis kõik kolm mängu. Teise koha saavutas Kuusalu II võistkond (Risto Roos, Reijo Roos, Asko Valdmann, Juku-Kalle Adrat, Andres Kaarmann, Marek Randoja, Mario Randoja) ja kolmanda Kuusalu I võistkond (Sören Jõõras, Janno Tammekivi, Karl Kuuseoja, Artur Laasik, Silver Pütsep, Kristo Valdna).

      Naistest võitis Aruküla, Kuusalu (Pille Plakk, Reelika Paul, Age Tuisk, Marget Kaldjärv, Viivi-Ann Kiigske, Renate Kiigske) ja Kose ees. Lasteturniiri parimaks tunnistati Nõva võistkond.

      0

      Neljapäeval, 5. märtsil peatas Anija vallavolikogu teist korda eelnõu menetlemise OÜs  Sõnumitooja osaluse lõpetamisest.

      29. jaanuaril lülitati ootamatult vallavolikogu istungi päevakorda otsuse eelnõu Sõnumitoojast väljaastumise ja osakute müügi kohta. Mitu volikoguliiget võtsid sõna Sõnumitooja kaitseks ning eelnõu menetlemine peatati.

      Sõnumitoojat annavad välja Anija, Kuusalu ja Raasiku vald, igaüks neist maksab lehe väljaandmise kulude katteks dotatsiooni. Anija vallavanem Jüri Lillsoo rääkis, eelmisel neljapäeval toimunud istungil, et praeguse majandusliku olukorra tõttu ei suuda omavalitsused piisaval määral tagada neile seadusega pandud kohustuste täitmist ning seetõttu tuleb vähendada eelkõige neid kohustusi, mis on vald headel aegadel vabatahtlikult võtnud.

      Ta tegi ettepaneku lõpetada osalus Sõnumitoojas ning kuulutada välja suunatud riigihankekonkurss meediateenuse tellimiseks. Pakkumised võiks tema arvates teha kolmele Harjumaal ilmuvale nädalalehele. Põhiliseks kriteeriumiks on hind – kes vähem pakub, sellelt teenust tellitakse. Võitja kohus on avaldada kord nädalas Anija valla ametlikke teateid ning kajastada Anija valla ja selle elanike tegemisi ühe lehekülje ulatuses.
      Volikogu istungil osales  Sõnumitooja osaniku, Raasiku valla esindaja Andre Sepp.  Ta rääkis,  et raskel ajal tuleb koostööd teha ning pidada läbirääkimisi, kuidas on võimalik kokkuhoidu saavutada.

      „Esindan siin Raasiku valda, sest Anija vallavalitsuse eelnõu puudutab ka teisi osanikke,“ sõnas ta.
      Ta ütles, et valdade koostöös on Sõnumitoojat välja antud ligi 15 aastat ning seda on algusest peale doteeritud, nii on omavahel kokku lepitud.

      Andre Sepp arvas, et Harjumaal on ühistegevust raske arendada, kuna Ida- ja Lääne-Harjumaad väga palju ei seo – Vasalemmal, Padisel ja Paldiskil on ühed, Loksal, Kuusalu, Raasiku ja Anija vallal teised probleemid. Ta ütles, et aastate jooksul on arutatud kõikvõimalikke variante, kuid Sõnumitoojale alternatiivi pole – Lääne-Harjumaa eluolu jääb Ida-Harjus kaugeks ning üksnes oma valla lehtede väljaandmine tuleb tunduvalt kulukam, kui teha seda koos lähinaabritega.

      „Sõnumitooja ei ole ühegi äriettevõtte oma, see on meie endi oma, kahe kihelkonna – Kuusalu ja Harju-Jaani kihelkonna ajaleht. Siin ei saa olla ärilist suhtumist, et võtame osakud välja ja müüme maha. See on tegelikult meie kroonika, mida peaksime hoidma ja toetama,“ märkis ta.

      Andre Sepp lisas, et kahjuks pole Anija vald teiste osanikega pidanud läbirääkimisi: „Meie ise, Anija, Kuusalu ja Raasiku vald, oleme ju need, kes otsustavad selle lehe toimimise ja majandusküsimuste üle. Seetõttu tunnen ühe osa esindajana väikest lööki ja sean kahtluse alla selle, kas Sõnumitooja jääb turule, kui Anija vald otsustab oma osa selles likvideerida. Ei tea, kas see on peidetud eesmärk – ehk ongi soov ajalehest lahti saada? Loodan, et nii ei ole ning kutsun teid üles selle väljaandmist jätkama. Jätame praegu niigi raskel ajal vähemalt oma ajakirjandusväljaande alles. Sest meie  üles­anne kohalikes omavalitsustes on seista inimestele võimalikult lähedal.“

      Jüri Lillsoo märkis –  kui ajaleht asutati, lepiti kokku, et seda doteeritakse paar-kolm aastat, siis peab leht end ise ära majandama, kuid nüüd on juba ligi 15 aastat dotatsiooni makstud. Ta rääkis, et Anija valla majanduslik seis on kehvem kui naabritel ning meediateenust on võimalik saada odavamalt kui seda pakub Sõnumitooja. Veebruarikuuks sõlmis vallavalitsus katseliselt lepingu Harju Eluga – ajalehes avaldati Anija valla teateid ning lehte vallas jagati tasuta. See läks vallale maksma 5900 krooni.

      Volikogu liikmete arvamused
      Urmo Sitsi ütles, et Sõnumitooja on üks osa Anija valla kultuurist. Ta polnud nõus, et osa kultuuri tahetakse hävitada – vähendada väga suures osas MTÜde toetamist, sulgeda ajaleht.

      „Minu arvates tuleks krokodilliampse võtta igalt poolt võrdselt. Ja kui leht on miinuses, ei saa me kellelegi näpuga näidata peale iseenda, sest oleme ise seal osanikud. Kui leht on kahjumis, siis  miks osanikud ei tee midagi, et see nii poleks?“ küsis ta.

      Kaarel Aruste tuletas meelde vanasõna – ära aja enne vana kaevu täis, kui uut ja paremat pole.

      „Miks peame vana kaevu kinni ajama ehk lehe põhja laskma. Teeme kõigepealt majandusliku analüüsi, et saame asemele paremat ning küsime ka rahva arvamust,“ ütles ta ning märkis, et lehte toetatakse maksumaksja raha eest, nii nagu tasub maksumaksja kinni ka vallavanema ja volikogu liikmete töötasud.

      Tõnis Väli meenutas, et Anija endise vallavanemana vedas ta koos toonase Kehra linnapea Jüri Lillsooga algus­aastail ise Sõnumitoojat kauplustesse ja müügikohtadesse, et need lugejani jõuaksid.

      „Oleme sinna pannud oma hinge. Kõik need sõnad, mis on siin toetuseks öeldud, on täiesti õiged. Ja kui see leht on meil 15 aastat vastu pidanud, siis usun, et peab ka järgmised 15 aastat. Tähtis on läbirääkimised ja koostöö. Me ei saa petta oma inimesi, kes on lehe tellinud,“ arvas ta.

      Ago Pärnamäe kinnitas, et ei tea ühtki inimest, kes ütleks, et pange Sõnumitooja kinni: „Mina ei julge enam vallaelanikele otsa vaadata, kui hääletaksin selle poolt, et Anija osa sealt välja võtta.“

      Andrus Nilisk küsis – mis saab tellijatest, kui volikogu otsustab OÜst Sõnumitooja välja astuda?

      Volikogu esimees Jaanus Kalev vastas – kui äriühing võtab ettemaksu, kuid teenust ei taga, peab ta raha tagasi maksma. Ta rääkis, et elu muutub pidevalt ning ei saa rõhuda sellele, et oma lehte on juba 15 aastat välja antud.

      „Majandusolukord on praegu nii karm, et me ei saa sellist luksust endale lubada. Kui paneme korrakaitseühingu kinni ning ei saa oma lapsi ja vanureid toetada, siis miks peaksime ühte lehte toetama? Me võime tunduvalt väiksema summaga toetada ükskõik, millist lehte. Ärge tehke seda poliitiliseks, meil on vaja, et valla sõnum jõuaks inimeseni. See, mis on peale selle sõnumi, ei ole paljas kultuur, see on kommerts,“ lausus ta.

      Vähempakkumine meediateenuse ostmiseks
      Kui arvamused olid ära kuulatud võttis volikogu esimees vaheaja ning Keskerakonna fraktsioon läks nõu pidama. Pärast seda ütles Jaanus Kalev, et ettepanek on peatada eelnõu menetlemine ning kohustada vallavalitsust korraldama Anija valla ametlike teadete avaldamiseks suunatud vähempakkumine kolmele ajalehele – Sõnumitooja, Harju Ekspress ja Harju Elu.

      „Kui pakkumised on tulnud, arutame volikogus edasi,“ sõnas ta.

      Siis palus vaheaega Tõnis Väli ning opositsioon läks nõu pidama. Seejärel tegi ta ettepaneku panna osaluse lõpetamine Sõnumitoojas salajasele hääletusele.

      Kumbagi ettepanekut läbi ei hääletatud.

      Kui istung oli lõppenud, selgitas Tõnis Väli Sõnumitoojale: „Selle kohta, et tehakse mingi konkurss, ei olnud meile üldse eelnõud esitatud. Mõtlesin, kui panna esitatud eelnõu salajasele hääletusele,  on inimesed ehk oma otsuses vabad – hääletavad südametunnistuse järgi, mitte parteisõduritena.“

      Nii Tõnis Väli kui Urmo Sitsi soovisid, kui konkurss otsustatakse läbi viia, peavad nii volikogu komisjonid kui ka volikogu liikmed saama enne riigihanke väljakuulutamist tutvuda vallavalitsuse koostatud konkursitingimustega.

      „On suur vahe, kas tellime ainult ametlike teadete avaldamise või ka muud,“ selgitas Urmo Sitsi.
      Neljapäeval, 12. märtsil toimub volikogu erakorraline istung, kus tutvustatakse vallavalitsuse väljatöötatud tingimusi meediateenuse ostmiseks.

        0

        Tööturuameti andmetel on veebruarikuuga meie omavalitsustest kõige rohkem töötuid juurde tulnud Kuusalu vallas – 27, jaanuari lõpus oli 73, veebruari viimase päeva seisuga 100 töötut. Anija vallas on lisandunud 20 töötut – jaanuari lõpus oli 149, nüüd 169. Raasiku vallas on ühe kuuga 19 töötut rohkem – oli 69, veebruari viimaseks päevaks 88. Loksa linnas on veebruaris tööta jäänud 10 inimest – oli 65, nüüd on 75.

        0

        Laupäeval jõudsid lõpule Eesti esiliiga saalijalgpalli meistrivõistlused. FC Joker alistas 8:7 pealinna meeskonna Sparta Spordiklubi. Avapoolajal jäid Raasiku vutimehed korraks isegi 1:4 kaotusseisu, kuid suutsid teisel pool­ajal oma tehnilise paremuse maksma panna. Selles kohtumises oli resultatiivsem mängumees Madis Lange kolme väravaga. FC Kiiu kaotas 9:16 Tallinna Dünamolel Esiliiga turniiri võitis 39 punktiga Tallinna Kinnisvara/Aeg 39 punktiga. FC Joker jäi 36 punktiga teiseks ja Aseri SK 33 punktiga kolmandaks. FC Kiiu jäi 3 punktiga viimaseks, kaheksandaks.