Neljapäev, 18. oktoober 2018
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

11343 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Nädalavahetusel  pidasid Kuusalu JK Rada ja FC Kiiu jalgpallimeeskonnad selle hooaja esimesed ametlikud mängud. Eesti väikeste karikavõistluste sarjas meie meeskondadel loosiõnne ei olnud, kuna vastaseks tulid II liiga klubid. Radal tuli tunnistada Valga Warriori duubelmeeskonna 2:0 paremust. Kiiu meeskonna vastane armeenlaste kogukonna meeskond Tallinna Ararat on viimastel aastatel seda karikat mitmel korral võitnud. 5:1 lõppenud mängus oli klassivahet tunda, Kiiu auvärava lõi Juku-Kalle Adrat. Eelseisval nädalavahetusel algavad Eesti madalamate liigade meistrivõistlused. Meie piirkonnast mängivad III liigas Kuusalu JK Rada ja FC Joker Raasikult, IV liigas JK Piraaja II Kehrast, FC Kiiu ja uustulnukana põhiliselt veteranidest koosnev Rada II meeskond. II liigas mängib JK Kaitseliit/Kalev, mille kodustaadioniks on Kuusalu staadion.

0

AGO KOKSER: „Kahe kuuga on sõitjate arv Harju avalikel liini­del vähenenud 11 protsenti.“

Harjumaa Ühistranspordikeskuse tegevdirektor AGO KOKSER, kuigi kütusehind on alanenud, pole bussipiletite hinnad odavnenud. Miks?

„Meil on vedajatega riigihankelepingud viieks aastaks, neid ei ole lihtne muuta. Ei ole alust neile vähem maksta, kui esialgu kokku leppisime, ühepoolselt me lepinguid muuta ei saa.“

Sellel ajal, kui vedajaid valisite, ei osanud keegi ette näha, et kütusehind langeb?

„Valmistusime hoopis selleks, et hinnad võivad tõusta. Kirjutasime lepingusse sisse aastase viivise – kui hinnad tõusevad, maksame meie bussifirmadele eelmise aasta hindade järgi. Praegu arvestamegi aastataguseid hindu, nii kütuse kui palkade puhul. Kütuse hind 2008. aastal küll langes, kuid muud hinnad mitte.“

Kui sellel aastal hinnad alanevad, kas siis järgmisel aastal on lootust piletihindade odavnemisele?

„Kas hinnad ikka langevad? Kütus küll, aga bussijuhtide palkade osas on ameti­ühingutega sõlmitud kokkulepe. Suurtel firmadel on kollektiivlepingud ning ühepoolselt nad palka alandada ei saa. Kui palku siiski vähendatakse, saame esitada firmadele taotluse ning hakata järgmisel aastal läbirääkimisi pidama.

Meie jaoks on piletihindade langetamisest tähtsam probleem bussiliiklus üldse alles hoida. Sõitjaid on jäänud tunduvalt vähemaks. Palju töökohti on koondatud, inimesed enam tööle ei sõida, see vahe tuleb kusagilt katta. Riik annab kindla dotatsioonisumma, kuid osa rahast saame piletitulust. Aasta esimese kahe kuuga vähenes sõitjate arv umbes 11 protsenti. See on rahaliselt päris suur kaotus ning peame sellele katet otsima.“

Kust seda leida loodate?
„Mõtleme kõikidele reservidele. Püüame näiteks õhtustel aegadel suuremad bussid väiksematega asendada. Esmatähtis on, et inimesed saaksid veetud. Praegune ühis­transpordisüsteem on üles ehitatud tööl- ja kooliskäijate järgi, et rahuldada nende põhivajadused. Nii-öelda auke me lubada ei saa. Kuigi rahvast reisib tunduvalt vähem, siis bussid ikkagi sõidavad ja vedajatele tuleb maksta.“

Kas on oht, et mõned liinid võetakse käigust ära?

„Praegu küll ei ole, teeme kõik selleks, et liine ei peaks sulgema. Niipea, kui hakkame praegu toimivat süsteemi lõhkuma ja mõne liini sulgeme, järgneb ahelreaktsioon. Pigem püüame inimestele luua paremaid tingimusi või pakkuda soodustusi, et nad hakkaksid ühistranspordiga sõitma. Selleks on muidugi vaja, et inimestel oleks tööd. Kui tööl ei käida, ei sõideta  ka ühistranspordiga. Kahjuks on Harjumaal töötus väga suur ja suureneb veelgi.

Esimese kvartali kokkuvõtted selguvad 20. aprilliks, nende põhjal esitame majandusministeeriumile kindlasti taotluse lisaraha saamiseks. Praegu saame riigilt 60 protsenti dotatsiooni, 40 protsenti katame piletituluga. Vaja oleks riigipoolse osa suurendamist või piletihinnatõusu, kuid piletihinda tõsta ei saa, jääme ka neist sõitjatest ilma. Siis läheb teenus mustale turule.“

Peate silmas oma autodega reisijate vedamist?

„Jah. Kommertsliinide kohta päris nii ei ütleks, kuigi ka nendel on palju rikkumisi.“

Kas kommertsliinide kohta on palju nurinaid?

„Eelmisel aastal moodustati Harju maavalitsuse juurde kontrollgrupp. Esimene prioriteet olid piletimüügi ja busside kontrollimine avalikel liinidel, kuid kontrollisime ka kommertsliine. Oli palju pahameelt, kuid seadus on kõigi jaoks üks – pileteid peavad müüma kõik vedajad. Ka kommertsliinis, kus on piletita reisijaid, trahvime nii juhti kui sõitjat. Kui sama firma bussi puhul on rikkumine juba mitmendat korda, trahvime ka firma omanikku.

Kontrollide käigus oleme avastanud päris palju rikkumisi, algatatud on väärteomenetlusi – kommertsliinid ei pea sageli sõiduplaanidest kinni, bussid ei ole tehniliselt korras. Kui bussid on pilgeni täis, on seal ka seisjaid. Tavabussis seisjaid olla ei tohi, buss peab olema selleks kohandatud ning siis ei tohi liikumiskiirus olla suurem kui 60 kilomeetrit tunnis. Et tagada reisijate ohutus, teeme ka politseiga ühisreide.“

Millistes Harjumaa piirkondades on rikkumisi kõige rohkem?

„Neid on igal pool. Mõni saab paremini hakkama, mõni mitte. Maavanemale on tehtud ettepanek mitte pikendada ühe kommertsliini luba.“

Avalike liinidega enam probleeme pole?

„Aeg-ajalt väikseid probleeme ikka on, mõni buss näiteks hilineb. Kuid massilist ärajäämist nagu varem, kindlasti ei ole. Sellest ajast alates, kui hakkasime ise piletitulu korjama, on meil vedajatega konkreetsed suhted – kui töö on tehtud, maksame, kui töö on tegemata, ei maksa. Lootsime, et saame selle pealt ka natuke kokku hoida, kuna mõni reis jääb ikka ära, kuid kokkuhoidu ei tulnud. See on muidugi hea, bussid sõidavad, peavad graafikust kinni, inimesed on rahul.“

Kui kaugel on ühtse piletisüsteemi rakendamine?

„Hanked on kohtuvaidluste rägastikus, kuid me pole maha matnud mõtet teha Tallinnaga ühtne piletisüsteem. Läbirääkimised transpordiametiga käivad, soovime, et kasvõi ühe põhipileti saaks sel aastal teha Tallinnale ja Harjumaale ühise.“

    0

    Vana-Narva maanteel Valkla kivi lähedal asuvat maanteesilda on kavas hakata Põhja regionaalse maanteeameti tellimusel remontima, kuna see on amortiseerunud ja võib muutuda liiklusele ohtlikuks. Praegu peavad Harjumaa Ühistranspordikeskus ja Kuusalu vallavalitsus läbirääkimisi, kuidas muuta remondi ajaks liinibusside marsruuti. Kuusalu vallavalitsuse ettepanek on suunata bussid Valkla hooldekodu juurest edasi Salmistule ja sealt Kuusallu. ÜTK saadaks bussid Kodasoost Tallinna-Narva maanteele, kuna Valkla Forelli juures on teine sild, mille seisukord on veel hullem, ning raskeid busse ei taheta sellest üle sõitma panna.

    0

    Pirita vabaajakeskuse peeglisaalis peeti XXXIX Kloostriturniiri teema mälumäng „Mees ja Naine“. Sellest populaarsest mälumängusarjast võttis osa ka Anija võistkond (Sirje Kruusement, Eik Sagen ja Mart Schmeidt), jäädes tugevas konkurentsis jagama VI-VII kohta. Osales 16 võistkonda.

    0

    Koos finantseerimistehingutega on Anija valla 2009. aasta eelarve kogumaht 86 048 100 krooni.

    Tulusid on kavandatud 70,072 miljonit krooni. Sellest 41,6 miljonit krooni moodustab üksikisiku tulumaks – seda on 10 miljonit krooni vähem kui eelmise aastal. Maamaksu on eelarvesse kavandatud 3,3 miljonit krooni, laekumine vee erikasutusest 800 000 krooni, teistelt omavalitsustelt saadakse haridusteenuse eest 1 626 300 krooni, riigilt õpetajate palkadeks ning õpikute ja töövihikute ostmiseks kokku 13 843 900 krooni, riigilt teede hooldamiseks 892 500 krooni. kohalike teede korrashoiuks 892 500 krooni, Kehra spordihoone laenu tagasimaksmiseks 1,5 miljonit krooni (nüüd on selgunud, et seda summat on 1 miljoni krooni võrra vähendatud – toim.).

    Üldvalitsemisele kulub eel­arvest 8,2 miljonit krooni. Sellest vallavalitsusele 3 798 200 krooni, volikogule 759 500 krooni, raamatupidamisele 1 111 900 krooni,  reservfondis on 1 284 800 krooni.

    Avalikule korrale ja julge­olekule on eelarves 56 000 krooni. Eelmisel aastal oli see summa 452 00 krooni, sellest 440 000 krooni läks MTÜle Anija Valla Korrakaitse.

    Majandusvaldkonna kulud on kokku 16,56 miljonit krooni. Sellest suurem osa on kavandatud Kehra ja selle lähiümbruse külade ühisveevärgi ning kanalisatsiooni (ÜVK) rajamiseks – 13 366 600 krooni. Valla teede- ja tänavate korrashoiuks on  1 042 500 krooni. Keskkonnakaitsele mõeldud 1,3 miljonist kroonist on kavandatud 500 000 krooni prügiveole ning 528 400 krooni haljastusele.

    Elamu- ja kommunaalmajandusele on eelarves kavandatud 2 037 800 krooni. Sellest 1 034 200 krooni kulub tänavavalgustusele, 102 000 krooni külaliikumisele – külavanematele telliti Sõnumitooja, küladesse ostetakse jõulukuused, osa rahast kulub projektide omaosaluseks.

    Vabale ajale, kultuurile, spordile ja religioonile planeeriti eelarvest kokku 10 961 600 krooni. Sellest Kehra kunstidekooli eelarve on 3 352 100 krooni, spordikeskuse kulud 1 698 300 krooni, kultuurikeskuse ja rahvamajade eelarved kokku 4 153 600 krooni, raamatukogude eelarved kokku 1 169 400 krooni, sporditreeningrühmadele eraldatakse 203 000 krooni – 200 000 krooni HC Kehra noorterühmadele, 3000 krooni Peningi koroonamänguklubile.

    Hariduskulusid on eelarves 40 769 600 krooni. Sellest lasteaedade eelarved moodustavad kokku 12 302 760 krooni. Kehra gümnaasiumi eelarve on 19 241 900 krooni, Alavere põhikooli eelarve 5 209 700 krooni.

    Sotsiaalhoolekandele ku­lub eelarves 5 960 500 krooni. Sellest 1 228 600 krooni on Kehra sotsiaalkeskuse eelarve, 1 080 200 krooni makstakse eakate hoolekandeasutustele, 550 000 krooni on lastetoetusteks (sealhulgas sünnitoetus, laagritoetus, kooliminekutoetus jm), 686 800 krooni koduteenusteks ja ühekordseteks toetusteks.

    Kogu eelarves vähenesid personalikulud võrreldes mullusega umbes 3 miljonit krooni, majanduskulud üle 5 miljoni krooni, investeeringuid on kavandatud 3 miljonit krooni rohkem – see on seotud ÜVK elluviimisega. Suurematest investeeringutest on kavandatud veel 800 000 krooni Anija mõisa peahoone renoveerimise ja 660 000 krooni Voose rahvamaja fassaadi renoveerimise omaosaluseks.

    Laenusid on sel aastal vaja vallal tagasi maksta 3 891 700 krooni, kavas on võtta aastase maksepuhkusega 13 266 600 krooni laenu ÜVK jaoks.

      0

      Vallaeelarvesse planeeriti 1,5 miljonit krooni kultuuriministeeriumi toetust Kehra spordihoone ehitamise laenu tagasimaksmiseks. Pearaamatupidaja Carmen Meikar selgitas, et esialgu oli summa rahandusministeeriumi kodulehel Anija vallale ette nähtud, kuid nüüd on 1 miljon krooni sellest külmutatud. Vallal tuleb tänavu spordihoone ehituslaenu tagasi maksta 2,8 miljonit krooni. Kuna riigieelarvest eraldatakse raha lubatust vähem, valmistab vallavalitsus aprillikuu volikogu istungiks ette 1 miljoni krooni suurust negatiivset lisaeelarvet.

      0

      Kuusalu koolimaja peaukse kõrvale ehitatakse uus sissepääs – otse keldrikorruse garderoobi.

      AS Viskari, kes paigaldas Kuusalu koolile eelmisel   aastal ventilatsioonisüsteemi ning sel aastal peaks 25. augustiks uuendama ka küttesüsteemi, hakkab lähiajal ehitama endise internaadihoone, praeguse õpilaskodu alla garderoobi. Tähtaeg on 31. mai.

      Õpilaskodu all on endine lasketiir, mis aastaid on seisnud kasutult. Umbes pool sellest tehakse ümber garderoobiks, teise poolde tulevad kooli majandusruumid. Välja ehitatakse ka hoone tagaküljes, Tallinna-Narva maantee pool asuv varuväljapääs. Projekti koostas vallavalitsuse tellimusel OÜ Melotrix.

      Praegu on Kuusalu koolis väike garderoob ning enamik õpilasi viivad rõivad koridorides paiknevatesse kappidesse. Senist garderoobi hakkavad edaspidi kasutama algklassi­õpilased. Põhi- ja keskkoolinoored suunatakse uude riietehoidu.

      Kuusalu abivallavanem Tõnu Ammussaar tõdes, et garderoobi ehitus tuli päevakorda seoses Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõudega.

      EAS on põhjalikult uurinud seoses Kuusalu vallale 2008. aastal KOITkavast Kuusalu keskkooli hoone kütte- ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks eraldatud 7,2 miljoni krooniga, kas projekt vastab tingimustele – tegu on ELi toetusrahadega. Nõue on, et korda peab saama kogu objekt. 

      EAS seadis täiendavaks nõudeks ehitada Kuusalu kooli lasketiir ümber garderoobiks, teha õpilaskodu siseviimistlustööd ning remontida keskkooliklasside korpuse koridor, trepp ja tualettruumid. 

      KOIT-kava projektis on Kuusalu valla omaosalussumma 1,2 miljonit krooni. Koos riigilt saadud toetusrahaga kulub ventilatsiooni- ja küttesüsteemide rekonstrueerimiseks 8,4 miljonit krooni.

      Et täita EASi nõuded, tuleb vallaeelarvest lisada hinnanguliselt 2,2 miljonit krooni täiendavat remondiraha. Garderoobi rajamiseks kulub sellest 842 929 krooni.

      Kuna tööde lahutamine ei ole majanduslikult põhjendatud, otsustas Kuusalu vallavalitsus, et lasketiiru ümberehitamiseks eraldi riigihanget ei tehta, vaid korraldatakse väljakuulutamiseta eelläbirääkimistega riigihange. Läbirääkimised peeti ASiga Viskari. Vallavalitsus tunnistas Viskari pakkumise nõuetele ja ootustele vastavaks.

      Tõnu Ammussaar ütles, et lähiajal on kavas korraldada hange keskkooli korpuse remontija leidmiseks.

        0

        2009. aasta esimese poolaasta toetusena jagati kokku 80 000 krooni viiele külaseltsile. Peningi küla sai 21 655 krooni, Härma küla 17 586 krooni, Mallavere ja Pikavere külad 16 207 krooni, Kiviloo küla 13 310 krooni ning Tõhelgi küla 11 242 krooni. Esimest korda said külad toetust eelmisel aastal, siis jagati esimesel poolaastal nende vahel 90 000 krooni. Toetusraha jagatakse kaks korda aastas, seda saavad külad, kus on moodustatud küla-MTÜ. Külade vahel jaotatakse 0,5% eelmise aasta üksikisiku tulumaksu laekumisest.

        0

        Raasiku valla eelarves on kultuurile ja spordile raha mullusega võrreldes 15 protsenti vähem.

        Vallavalitsuse kultuuri- ja haridusspetsialist Ardo Niinre selgitas – kuna kultuuri- ja sporditegevuseks mõeldud summa vähenes eelarves 15 protsenti, vähendati kõigi kultuuri- ja spordiseltside ning vabaajaüritustele mõeldud eraldisi proportsionaalselt samuti 15 protsenti. Summad jaotati kahte ossa, poole saavad seltsid-klubid kätte esimesel, ülejäänu teisel pool­aastal. Lepingusse kirjutatakse sisse, et vallaeelarve alalaekumise korral võivad rahaeraldised teisel poolaastal väheneda.

        Spordiorganisatsioone toetatakse kokku 295 000 krooniga. Sellest 100 000 krooni läheb Raasiku Elektri võimla rendi eest tasumiseks, 62 500 krooni Raasiku jalgpalliklubile. Raha saavad veel Aruküla spordiklubi ja pallimängude klubi, Peningi orienteerujate ühing ja koroonamänguklubi, Raasiku spordiklubi nWo, ratsaspordiklubi, eakate võimlemine ning 9500 krooniga toetatakse motosportlasi Kevin Korjust ja Ardo Kauritit.

        Spordiüritustele on 104 000 krooni, sealhulgas 40 000 krooni Aruküla tervise­raja arendamiseks, 16 000 krooni Kurgla motokrossile jm.

        Seltsitegevuseks on vallaeelarves 260 000 krooni. Sellest 160 000 krooni jagatakse külade MTÜdele. Toetatakse veel tantsuklubi Figuret, Raasiku skaudiühingut, Aruküla lindatütreid ja kalevipoegi, vaba waldorfkooli, MTÜd Tuulekell ja seltsingut Elurõõm.

        Kultuuriüritustele on mõeldud 156 000 krooni. Selle hulgas on valla aukodanike preemiaraha 24 000 krooni, 23 000 krooni valla suvespordipäevade läbiviimiseks, 30 000 krooni osavõtuks laulu- ja tantsupeost jm.

        Aruküla Kultuuriseltsi korraldatavaid ettevõtmisi toetatakse 90 150 ja Raasiku rahvamaja üritusi 78 700 krooniga. EELK Harju-Jaani kogudus saab vallalt 50 000 krooni ning EAÕK Aruküla Kolmainu-jumala pühakoja taastamise ühing 15 000 krooni.

        Haridusüritusteks on 178 000 krooni: preemiad edukatele koolilõpetajatele, raha õpetajate ja kultuuritöötajate päeva läbiviimiseks ning parimate premeerimiseks, raha maakondlike ühisürituste läbiviimiseks jm.

          0

          Eelmisel nädalal teatati Raasiku vallavalitsusele, et Arukülast Igaverre viival lehise alleel on üks puu maha saetud. „Miks seda tehti, jääb mõistmatuks. Kütteks seda ei soovitud, sest mahavõetud puu vedeles sealsamas ning ka kellegi vaatevälja ei saanud see segada, puude taga on lage põld,“ rääkis keskkonnaspetsialist Alari Kruusvall Vallavalitsus teatas juhtunust keskkonnainspektsioonile. „Selliseid mõisa­aegseid lehisepuiesteid pole Eestis enam kuigi palju. Valla­valitsus on tänulik vihjete eest, mis aitavad puu mahavõtjat leida.“