Laupäev, 19. jaanuar 2019
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

11501 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Reedel ja laupäeval, 8.-9. mail Kehra gümnaasiumis toimunud festivalil „Kooliteater 2009“ jagati kokku 6 laureaaditiitlit.

Riigifestivalil osalesid iga maakonna parimad algklasside näiteringid – kokku 17 truppi. Teiste seas ka Harjumaa tänavune parim, Kolga keskkooli Kohal-olijad ning korraldaja, Kehra gümnaasiumi algklasside näitering.

Festivali peakorraldaja ENDLA KLEMETS

Festivali avas Kehra kooli algklasside õppealajuhataja Anne Tammaru, kes kinnitas, et 158-aastase ajaloo jooksul pole koolis esinenud nii palju noori näitlejaid.

Festivali juhatasid sisse kohaliku näitetrupi Lunaatikud liikmed Indrek Jõe ja Kleer-Keret Tali.  Nad tutvustasid festivali žüriid – Vanemuise näitlejat Maria Soometsa ja Vanemuise lavastajat Robert Annust, kes on lastele rohkem tuntud kui Anni ja Tommi lastesaatest „Saame kokku Tommi juures“, ning Anija valla kultuurikeskuse juhatajat ja Kehra Nuku näitlejat Margit Aasmaad.

Algklasside festivalidel kohti ei jagata, küll tunnustatakse parimaid. Kehras toimunud festivalil kuulutati välja kuus laureaati, üheks neist sai Kolga keskkooli trupp tükiga „Kolm karu“, millega veebruari lõpus võideti Harjumaa kooliteatrite festival.

Lavastas trupi juhendaja Terje Varul, mängivad Liis Pajutee, Kristina Mumm, Ingrit Oad, Liis Luik, Gätriin Hobta, Robi Varul, Siim Maran, Jonna Kubu, Johanna Lisette Viskar, Henri Valdson, Ülo Pajutee, Hardi Möller, Alari Laurend ja Karl Robert Teder.

Liis Pajutee Kolga trupist sai Jutustaja osatäitmise eest ühe kümnest näitlejapreemiast.

„Kolga trupp mängis lihtsat muinasjuttu, kuid see oli huvitavalt lahendatud. Neil oli üks suurepärane näitleja ning sümpaatne meeskonnatöö. Jutustaja oli hästi oma rollis sees, mängis väga pühendunult,“ ütles žürii liige Margit Aasmaa.

Korraldajaid esindas festivalil Kehra 4. klassi õpilaste näitering Epp Raudkivi lavastatud poola muinasjutuga „Hernemehike“. Tükis mängisid Kerly Koršunov, Oliver Sinik, Julia Šatskaja, Andrei Ignatjev, Ruth Parman, Marion Tammeorg, Keitlin Pajus, Kleret Kukk, Ninel Luuk, Alisa Kišenja, Ingrid Kändla ja Valeria Semenkova.

Epp Raudkivi ütles, et festivalil oli esietendus ning nii suure publiku ees astusid tema õpilased üles esimest korda, seni on mängitud vaid oma kooli algklassidemajas.

„Lapsed ise tahavad mängida, võtsin näiteringi kõik, kes soovisid tulla. Pidin otsima tüki, kus kõik saaksid kaasa teha. Hakkasime seda õppima veebruaris, proovid on olnud üks kord nädalas. Laste jaoks oli festivalil mängimine suur asi, kuid pabistasid ka. Vahepeal unustasid teksti ära, kuid tulid nendest olukordadest välja, improviseerisid ja aitasid üksteist,“ rääkis juhendaja.

Kolga noorte näitlejate juhendaja Terje Varul kiitis festivali korraldust ning kinnitas, et kõik oli väga hästi ette valmistatud.

Ka žürii liige Margit Aasmaa nimetas pikki festivalipäevi väga vahvateks ning märkis eraldi Kehra kooli õpetaja ja näiteringi juhendaja Endla Klemetsi suurt organiseerimistööd.

„Niisugust ettevõtmist on rõõm korraldada, kui sul on meeskond. Meie meeskonnas olid näiteringi liikmed.

Olen nendega palju festivalidel käinud. Enamasti on korraldamine suur töö, nüüd said lapsed selle kogemuse. On hea meel, et saime oma koolis ja Kehras teha riigifestivali.  Ilmselt jäädi meiega rahule, pärast tulid paljud ning kiitsid ja tänasid,“ rääkis Endla Klemets.

    0

    Harju maakohus arutas 29. aprilli eelistungil Leesi küla Sulevi kinnistu omaniku, Kuusalu vallavolikogu ja Leesi Külaseltsi liikme Sulev Valdmaa hagi MTÜ Leesi Külaselts vastu. Sulev Valdmaa pöördus kohtu poole pärast seda, kui oli keeldunud veetrassiga liitumise eest tasu maksmast, sest leidis, et see summa peab olema kulutustega põhjendatud. Kuna tema veetrassi enam ei ühendatud pärast pumbamajas olnud avariid, taotles ta kohtu kaudu veekraani avamist ning vee puudumise tõttu turistidelt saamata jäänud tulu hüvitamist. Kohus tegi Leesi Külaseltsile ettepaneku Sulevi kinnistut veega varustav kraan lahti keerata. Praeguseks on kinnistu veevarustus taastatud. Kohus tegi ka osapooltele ettepaneku sõlmida kohtuväline kompromiss. Seni ei ole seda sõlmitud. Kui kompromissile ei jõuta, jätkab kohus sisulist vaidlust. Sulev Valdmaa sõnul on kohtunik lubanud teha kohapeal paikvaatluse. Sõnumitoojas ilmus pikem lugu Sulev Valdmaa ja Leesi Külaseltsi vaidlusest 8. aprilli numbris pealkirjaga „Leesi Külaselts vaidleb veeraha ja liitumistasude küsimuses kohtu kaudu”.

      0

      7. mail kell 2.45 sisenesid kaks tundmatut meest Kuu­sa­lu vallas Kotka külas asuvas­se bensiinijaama ning äh­var­dades müüjat, 51-aastast naist, võtsid kassast sularaha sum­mas 500 krooni.

      0

      Pühapäeva, 31. mai õhtupoolikul räägitakse Vihasoo rahvamajas astronoomiast.

      Esinema on oodatud riigikogu esimees, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik ja astrofüüsik Ene Ergma, aastakümneid Tartu Observatooriumi juhtinud Tõnu Viik, helilooja ja pianist Urmas Sisask ning Eesti Füüsika Seltsi teadusbussi Suur Vanker füüsikud eesotsas Kaido Reiveltiga. Räägitakse astronoomiast, teadusbussi noored teadlased näitavad mitmesuguseid katseid. Sissepääs on tasuta.

      Teaduspäeva korraldab Vihasoo Kantula talust pärit Rein Veskimäe, kes lõpetas Loksa keskkooli 1955. aastal esimese lennuga. Aastal 1960. lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi füüsika- ja matemaatikaõpetaja diplomiga. Ta on töötanud õpetajana Paunkülas ning Tallinnas praeguses Pelgulinna gümnaasiumis ja Tallinna Pedagoogilises koolis. Alates 1967. aastast on ta ajakirja Horisont reaalteaduste toimetaja.

      Rein Veskimäe rääkis, et teaduspäeva idee tekkis tal möödunud aastal, kui jalutas Vihasoos oma isapoolsete esivanemate Kantula talu maadele ehitatud suvekodus: „Mõtlesin, et võiks oma kodukamarale kutsuda Vihasoo inimesi ning ammuseid häid tuttavaid füüsikuid, kellega on tehtud pikka aega koostööd. Et kindlasti oleks teadlastel rahvale palju huvitavat kõnelda. Esimesena rääkisin plaanist Ene Ergmale, tema toetas mõtet ning oli päri ise tulema. Kõik teisedki, kes mai viimasel päeval Vihasoosse tulevad, olid teaduspäevast huvitatud.”

      Kuigi esialgu oli plaan teha teadusteemaline kokkusaamine enda koduõues, pakkus Rein Veskimäe naaber ja Vihasoo Kultuuriseltsi juhatuse liige Andres Napp, et teaduspäev võiks toimuda rahvamajas – see on küla keskne paik, mida kõik teavad.

      Rein Veskimäe on teaduslike tekstide kirjastamisega tegeleva OÜ Reves Grupp juhatuse liige. Ta on koos Eesti teadlastega koostanud Universum-sarja kogumikke: „Universum”, „Universumi mikromaailm”, „Maa Universumis” ning „Universum valguses ja vihmas”. Ka on ta kirjastanud Eesti taevaatlase. Neid raamatuid kasutatakse haridusministeeriumi soovitusena koolides kui lisaõppematerjali.

      Vihasoos üles kasvanud teadusajakirjanik on avaldanud ligi 300 populaarteaduslikku kirjutist kosmonautikast, astronoomiast, füüsikast, keemiast ja mitmetel teistel teadusteemadel. Tema koostatud artiklite kogumikus „Põline partituur. Eesti teadlased horisondil”, on Eesti 22 akadeemikuga intervjuud, mis aastate jooksul on varem avaldatud ajakirjas Horisont.

      Rein Veskimäe jutustas, et tuli koos ema ja õega Vihasoo külasse elama 1944. aasta talvel, sest nende kodu Tallinnas põles 9. märtsi rünnaku tulemusena maha. 1945. aastal läks ta õppima Loksa kooli.

      „Oli ka mõte teha teaduspäev Kolgaküla uues rahvamajas, sest mu teine pinginaaber on pärit Kolgakülast. Aga olen oma koduküla patrioot, seetõttu otsustasin kutsuda tuntud füüsikud siiski Vihasoosse.“

        0

        Kehras Keskuse tänav 3 asuvate endise Parkla poe ruumide enampakkumisel rentimine nurjus taas, kuna ühtki pakkumist ei esitatud. Vallavalitsus proovis ruume rendile anda teist korda. Ka esimesel oksjonil ei olnud ühtki pakkujat, siis oli üks tingimus, et rentnik peab hoone kõrval avama valvega parkla. Kuigi teisel enampakkumisel enam parkla-nõuet ei olnud, polnud huvilisi. Endist poehoonet pakuti rendile viieks aastaks, alghind oli 3000 krooni kuus.

          0

          Alates 6. maist sõidab Kuusalu vallavalitsuse tellimusel buss kolmapäeviti Kuusalust Salmistule ja tagasi ning Kiiust Hirvlisse ja sealt Kuusallu – et külade elanikud pääseksid kord nädalas poodi, arsti juurde või soovi korral edasi sõita Tallinnasse. Sõitjaid veab OÜ Tektoon-A buss. Kuusalu abivallavanem Tõnu Ammussaar ütles, et esialgu on sõit tasuta ning vaadatakse, kas on reisijaid. Kui bussi hakatakse arvukalt kasutama, on kavas järgmiseks aastaks korraldada vedajale konkurss. Sel aastal kulub bussiliini käigushoidmiseks vallaeelarvest umbes 30 000 krooni. Praeguste hindadega on bussiliini aastane maksumus 53 000 krooni. Kuusalu vallas on kord nädalas käigus valla bussiliinid Leesilt ja Vihasoost Loksale – pärandina endisest Loksa vallast. Endises Kuusalu vallas ei ole selliseid vallaliine seni olnud. Vallavalitsus otsustas uue bussiliini käima panna külade elanike soovil – Hirvli ja Sigula on kant, kus pole avalikku bussiliini kunagi olnud,   Hirvli kauplus on aastaid suletud. Abivallavanem lisas, et vallavalitsus on arutanud ja leidnud, et edaspidi tuleks rakendada neil liinidel 10-kroonist bussipiletit. Kas ja millal see tuleb, sõltub volikogu otsusest. Vaata ka sõidu­graa­fikut ajalehest.

            0

            Kuusalu vallavolikogu otsustas taotleda munitsipaal­omandisse Roostiku maaüksuse Sõitme külas – sotsiaalmaa sihtotstarbega. Leegiranna elamurajooni juures reformimata riigimaale on detailplaneeringuga moodustatud avaliku kasutusega supluskoht – Roostiku maaüksus. Selle pindala on 34 379 m2. Leegiranna rajooni arendava ettevõtte esindaja selgitas istungil, et firma on nõus sõlmima vallaga lepingu ja võtma kõik suplusranna rajamise kulud enda kanda. Projektid on tellitud, asjaajamist raskendab see, et tegu on reformimata riigimaaga. Maa-amet on öelnud, et on nõus andma maa vallale. Supluskohale ehitisi ei kavandata, plaanis on panna riietumiskabiinid, teha lõkkeplats ja palliväljak. Lautrikoht tahetakse välja ehitada selliselt, et sinna pääseks väiksemate veesõidukitega. Supluskoht oleks meeldiv pikendus Andineeme rannale ja vähendaks selle koormust, sõnas arendaja esindaja.

            0

            15. mail algab Käi Jala! kevadkampaania, mille eesmärk on tõsta inimeste liikumisteadlikkust ning füüsilist aktiivsust oma igapäeva tegevustes.

            Liikumisaktiivsus on olnud aastaid Eestis madalseisus, erinevad rahvaspordi üritused pole olukorda parandanud, vajame uusi lähenemisi ning eri osapoolte vahelist reaalset koostööd ütles Käi Jala! algataja Boriss Gubaidulin.

            Liikumine  peaks olema inimese igapäevase elu osa – ei tohi muutuda liiga mugavaks. Mõõduka tervisesse panustatud aja näol tehtav investeering toob mitmekordselt tagasi, alustades paremast aeroobsest võimekusest ning lõpetades vaimse tervise tasakaaluga, lausus Eesti Tervise Fondi nõuandva kogu liige professor Margus Viigimaa.

            Käi Jala! püüab sotsiaalse algatusega tõhusalt muuta Eesti ühiskonna hoiakuid, kaasates ärisektori professionaalse kompetentsi, avaliku sektori toe ning mõlema rahastuse. Meie jaoks on oluline, et meie organisatsioon aitaks ühiskondlikku probleemi liikumisharjumuse näol uuel ja paremal moel lahendada ning et see oleks tõendatav rääkis Boriss Gubaidulin ning lisas, et tähelepanu tuleb keskendada tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele: On vaja tagada, et ellu viidavad tegemised ei süvendaks ebavõrdsust tervisekasvatuses ja kaasaks võimalikult paljusid ühiskonna gruppe.

            Boriss Gubaidulini sõnul tuletatakse kampaaniaga inimestele meelde, et tervis ja tervislik heaolu ei ole konstant ning selle nimel on võimalik ise ette võtta samme. Kampaania Käi Jala! Kõnnime elu ilusaks! saab teoks koostöös avaliku- ja ärisektori organisatsioonidega. Infot levitatakse peamistes meediakanalites ning see peaks panema kõiki enda käest küsima, kui vastutustundlik ma enda tervise suhtes olen ja teadlikumalt liikuma suunama, sõnas Boriss Gubaidulin.

            Jäta auto parklasse
            Liikumise toomiseks massidesse toimus 29.-30. aprillil eksperiment, kus DPD Eesti, kes on ka kampaania ametlik toetaja, kuller püüdis kestvusrekordit peatusteta kõndimises, viies esimese Pärnusse tellitud Käi Jala! stardipaki jalgsi kohale.

            Registreerimine Käi Jala! kevadvõistlusele www.kaijala.ee veebikeskkonnas.

              0

              Anija volikogu kinnitas valla esimese lisaeelarve. Eelarve tulusid vähendati 625 600 krooni võrra, kulusid 925 000 krooni ning finantseerimistehinguid 300 000 krooni. Tuludest vähendati 1 miljoni krooni võrra kultuuriministeeriumi toetust Kehra spordihoone ehituslaenu maksmiseks ning tulude poolel suurendati 374 400 krooni võrra rajatiste ja hoonete müüki – see on kavas saada valla korterite müügist. Eelarves vähendati 33 900 krooni kulutusi haljastusele, 110 000 krooni võrra kulusid elamumajandusele ja 50 000 krooni hulkuvate loomadega seotud kulutusi. Lastetoetusi vähendati eelarves 80 000 krooni võrra, ühekordseid toetusi 93 000 krooni jm.

                0

                Kuusalu volikogus oli arutusel koerte ja kasside pidamise uue eeskirja projekt. Eeskirja on välja töötanud vallavalitsus koos volikogu keskkonnakomisjoniga. Ott Sandrak kommenteeris, et kõik inimesed, keda see eeskiri puudutab, peaksid projekti läbi lugema ja kaasa mõtlema. Valla keskkonnapeaspetsialist Janne Kallakmaa selgitas, tekst on üksikasjalik selleks, et saaks järelevalvet pidada. Herko Sunts tegi ettepaneku eeskirja mitte vastu võtta, vaid suunata teisele lugemisele. Ettepanekuid saab esitada 10. maini. Eeskirja projekti leiab Kuusalu valla veebilehelt.