Laupäev, 18. august 2018
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

11231 POSTS 0 ARVAMUSED

    0

    Pühapäeval, 26. aprillil käisid Kuusalu vallas Juminda külas Venemaa Laevastikuveteranide Klubi liikmed ja suursaatkonna nõunik. Nad tegid merelahingu mälestusmärgi juures mõõtmisi, et panna sinna  venekeelne tahvel. Külalised andsid Juminda külavanemale Karli Lambotile üle mälestusmedali, aukirjal on Venemaa presidendi Boris Jeltsini allkiri 1996. aasta 7. juulist. Karli Lambot arvas, küllap oli blankette jäänud alles ja tema nimi lisati hiljem: „Paar aastat tagasi hakati medalist rääkima, et tänuks mälestusmärgi hooldamise eest. Vene saatkonnast lubati, tõlge tehakse tahvlile täpne. Rõhutasin, et  muuta ei tohi, teksti on kinnitanud president Meri.“

      0

      21. aprilli õhtul  kell 22.41 tuli teade häire­kes­ku­se­le, et Kolga aleviku ühe-pe­­reelamus põleb majaalune kel­der. Tegelikult põles keld­ris arvuti. Päästemeeskonda­de kohale jõudes oli põleng ju­ba majaelanike poolt veega kus­tutatud, päästjatel jäi üle vaid ruumid ventileerida. Sünd­muskohale sõitis kaks pääs­temeeskonda ja paakauto. Tulekahjus inimesed kanna­tada ei saanud.

      0

      Metsast leitud prahikast.

      Anija vallavalitsus algatas väärteomenetluse Pillapalu lähedale metsa viidud mänguasjakastide kohta.

      Vallavalitsusse pöördus Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse tegevjuht Sven Luks, kes teatas, et Pillapalu küla metsadesse on maha pandud mitu kastitäit vanu mänguasju.

      „Mina neid ei leidnud, kas­tid vedelesid seal juba mõnda aega, ka RMK oli juba varem teadlik,“ ütles Sven Luks Sõnumitoojale.

      Prahihunnikud asusid Venemäe teeotsast umbes paarsada meetrit eemal: „Kuna laupäeval oli meil jooksumaraton ning praht oli kohe raja kõrval, muutusime aktiivsemaks ning andsin vallavalitsusse leiust teada.“

      Anija valla keskkonnaspetsialist Helle Palm ning väärteomenetleja Sergei Dõmša käisid kohapeal asja uurimas. Kokku oli metsa alla laiali loobitud kolm pappkastitäit katkiseid lelusid. Vallaametnikud lükkasid prügi veidi koomale. Nad leidsid kastidest kirju, millest ilmnes, et tegemist on ühte Tallinna kauplusesse tagasi viidud praaktoodetega. Paberites oli kirjas ka firma nimi, kuhu mänguasjad tagasi viidi. Sergei Dõmša algatas leiu kohta väärteomenetluse ning hakkab asja uurima, kas kastid võis metsa sokutada kauplus, maaletooja või keegi kolmas.

      Eelmisel nädalal koristasid RMK töötajad metsaaluse ära.

      Sergei Dõmša ja Helle Palm avaldasid kahetsust, et on veel inimesi, kes metsaaluseid reostavad. Väärteomenetleja selgitas, et kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse rikkujat kuni 200 trahviühiku suuruse trahviga ning kui sama teo on toime pannud juriidiline isik, on trahvi suurus kuni 30 000 krooni.

        0

        Harju maavanema korraldusega on alkohoolsete jookidega kauplemine peatatud ka sel aastal 30. aprillil alates kella 14st kuni 1. mai hommikul kella 10ni. Alkoholimüük on maakonnas keelatud nii kauplustes, rändkauplustes, välikohvikutes kui ka avalikel üritustel. Taotluse alkoholimüügi peatamiseks tegi maavanemale Põhja politseiprefektuur – et vähendada volbriööl alkohoolsete jookidega kaasneda võivate õigusrikkumiste arvu.

          0

          26. aprillil kella 6.15 ajal tea­tati politseile, et Loksal on Lasteaia tänaval asuvast kaup­lusest varastatud kalastus­tarbeid. Varaline kahju u  9 000 krooni.

          0

          Diletant — GERT SUURKUUSK, PILLE-RIIN ILMETS, RAIN ILMETS, ANNIKA RAIDMAA, KAUPO HERT, OLEV RÄHNI ja SANDER KRUUS.

          Laupäeval, 25. aprillil oli Aruküla näiteringi Diletant esietendus „Kõik armastavad Roosit“.

          Sel aastal tõi Diletant lavale John Patricku kahevaatuselise tragikomöödia „Kõik armastavad Roosit“, mida mõne aasta eest mängis Draamateater, praegu on see Teo-teatri repertuaaris.

          Peategelane Roosi (Annika Raidmaa) on veidrikust vanem naine, kes elatub pudelite ja vanakraami kogumisest. Iial

          ei viska ta midagi ära, sest kõike on võimalik taas kasutada – näiteks riputab ta nöörile pesupulkadega kuivama kasutatud teepakid, et neist siis uuesti ja uuesti teed teha. Naise heatahtlikkust kavatsevad ära kasutada kolm noort suli (Gert Suurkuusk, Rain Ilmets ja Pille-Riin Ilmets), kes lasevad Roosi elu kindlustada ning plaanivad ta seejärel tappa, et jagada omavahel kindlustussumma.

          Näidendi lavastas Kaupo Hert, kaasa teevad veel Olev Rähni (arst), Sander Kruus (politseinik) ja salapärane härra Tanner – kass, kes oli 15 aastat Roosi kodus naise ainuke seltsiline. Näitlejate kostüümid tegi Ene Hert, lavastuse valguse seadis Ülo Udumäe, helitehnik on Janno Hert, etteütleja ja grimeerija Kaie Hert.

          Esietendus täissaalile
          „On kaks truppi, kelle etendused toovad Aruküla rahvamaja saali täis – need on Vana Baskini teater ning meie oma Diletant,“ ütles Aruküla Kultuuriseltsi tegevjuht Garina Toomingas.

          Roosi (ANNIKA RAIDMAA) koos kahe „sõbra“ — Bradfordi (GERT SUURKUUSK) ja Solomoniga (RAIN ILMETS).

          Roosi (ANNIKA RAIDMAA) koos kahe „sõbra“ — Bradfordi (GERT SUURKUUSK) ja Solomoniga (RAIN ILMETS).

          Peale tema tänasid näite­truppi Raasiku vallavalitsuse nimel haridus- ja kultuuri­spetsialist Ardo Niinre ja Raasiku lustiringi liikmed. Osalistele viisid lilli nii kohalikud inimesed, kui näitlejate sõbrad kaugemalt.

          Lavastaja Kaupo Hert tänas publikut, et Diletanti ikka vaatama tullakse ja neid armastatakse.

          „Kuigi alati on hirm, kuidas tükk rahvale meeldib, on seni kõik meie etendused läinud korda – suuresti tänu teile. Kui elate sedavõrd palju kaasa, tekib meil jälle tahtmine midagi uut teha,“ lausus ta.

          Ka Sander Kruus kinnitas, et Arukülas on alati hea publik.

          „Mõnus tunne on!“ ütlesid tema ja Rain Ilmets pärast esietendust.

          „Kaupo vingus meie kallal kõigil prooviõhtutel, kuid ega selleta oleks head tulemust saanud,“ arvas Rain Ilmets.

          Väga aktuaalne tükk
          Kaupo Hert rääkis, et tänavune näitemäng on tal peas mõlkunud paar aastat, kuid puudus Roosi osatäitja.

          „Vahepeal mõtlesin, et kutsun Raasikult Helle Vaga sellesse rolli, aga siis pakkusin meie Annikale. Ta on väga liikuv inimene, käib palju Eestist ära, kuid näidendis osalemine eeldab, et on palju meiega seotud. Ta oli päri ning sügisel hakkasime proove tegema,“ jutustas lavastaja.

          Ta lisas, et „Kõik armastavad Roosit“ peaks väga hästi sobima praegusesse aega: „Mind on üllatanud, kuidas inimesed ei ole üldse eluga rahul. Ma ei vaidle, et aeg on raske, kuid paljus on ka inimesed ise süüdi. Kindlasti on osa süü pankadel, kes on inimestele kaela määrinud kõikvõimalikke laene.  Püüdsime edasi anda sõnumit – kas kodus peab ikka olema 47-tolline teler, kui õnnelik saab olla palju lihtsamalt.“

          Kuna kolm petiste osatäitjat pidid olema noored, anti need Diletandi noorematele liikmetele: „Kui eelmisel aastal oli Arukülas „Tantsud volikogu tähtedega“, oli vaatamas ka Rain Ilmets, kellel oli tol korral pea paljas ja ees kikkhabe. Ütlesin, et saab tükis osa, kui teeb täpselt samasuguse tüpaaži.“

          Kuigi Kaupo Herdi sõnul on tegemist üsna tõsise tükiga, püüti sellesse lisada komöödialikke nüansse.

          „Rääkisin näiteks Gerdile ja Rainile, et peavad stseeni, kus Roosi räägib oma isa kaevu uppumisest, mängima välja nii, et rahvas irvitaks nende üle. See neil õnnestus,“ ütles ta.

          Esietendusega jäi tavaliselt üsna karmi hinnangu poolest tuntud lavastaja rahule, kuigi pidas teist vaatust paremaks kui esimest.

          „Seekord olid näitlejad ise palju rohkem eelnevalt närvis ja kriitilisemad kui mina. Tahtsid viimasel nädalal iga päev proovi teha. Tegime kolmapäeval kontrolletenduse, pärast seda ütlesin, et rohkem proove ei tee, igaüks peab nüüd tüki ise läbi seedima. Ei usu, et etendus oleks nii hästi välja tulnud, kui oleksime veel eile õhtul harjutanud. Ja suur pluss on see, et neil oli tekst väga varakult peas, saime mängule keskenduda,“ rää­kis lavastaja.

          Peaosaline Annika Raidmaa ütles, et enamasti on Diletandi lavastustes antud talle just karakterrollid, nii ka seekord.

          „Minu jaoks on selle tüki sõnum: „Kui sul on keegi, on kõik palju lihtsam.“ Ja olgu kui halbade kavatsustega inimene tahes, kui sa teda ikka armastad, küll hakkab ka viimane pätt ja kaabakas sind vastu armastama,“ kinnitas ta.

          Annika Raidmaa lisas: „Minult on küsitud, mis oli selle osa puhul kõige raskem. Etapiti on raskused erinevad. Esialgu see, et sõnad pähe saaks, siis, et ise naerma ei hakkaks. Tükk on ka väga detailiderohke, tuleb täpselt teada, kus mingi asi asub. Aga kui on nii toredad kaasnäitlejad, siis veab igast apsust välja. Tunneme üksteist juba niivõrd hästi, et saame teistele sajaprotsendiliselt kindlad olla.“

            0

            1. mail kella 10-15 toimuvatele mõttetalgutele Minu Eesti on Kuusalu vallas peale varem kirja pandud Kolgaküla mõttekoja registreeritud ka teine ametlik mõttekoda – Kuusalu pastoraadis. Kuusalu mõttekoja kojavanem on Urmas Hallika ja talgujuht Kadi Lambot, liitunuid on 10.  Omaalgatuslikke mõttekodasid on Kuusalu valda kirja pandud kaks. Ühe nimeks on märgitud „Kolga mõis”, kojavanem on Katrin Lellep, liitunuid on 16. Teine kannab Teeme Ära kodulehe andmetel nime „Kodu” ning asub Haavakannu külas, kojavanem on Tatjana Kodu, liitunuid kolm. Kolgaküla mõttekojaga oli selle esmaspäeva õhtuks liitunud 3, kojavanem on Kunnar Vahtras. 

            0

            Laupäeval, 25. aprillil oli Keilas Harjumaa Laululapse tänavune finaalvõistlus.

            Finaali pääses nädal varem toimunud eelvoorudest iga vanuserühma 3-4 tütarlast ja sama palju noormehi – kokku 40 laululast.

             

            Lõppvõistlusel hindas noori lauljaid žürii, mille koosseisus olid kauaaegne Estonia solist Katrin Karisma, praegune Estonia teatri laulja Villu Valdmaa, laulu­õpetajad Thea Paluoja, muusikaõpetaja ja barokklaulja Marika Pabbo, Otsa-nimelise muusikakooli õpetaja Merike Toro ning ansambli Noorkuu liige Martti Meumers.

            SANDRA-LIIS LIITVEE ja Kolga lasteaia õpetaja ANU RANDMAA.

            SANDRA-LIIS LIITVEE ja Kolga lasteaia õpetaja ANU RANDMAA.

            Iga finalist oli endale taganud juba vähemalt kolmanda koha, sest eraldi arvestus oli tüdrukutele ja poistele. Lauljad esitasid lõppvõistlusel ühe laulu, saatis ansambel Lehmakommionud.

            Nooremate võidud Kolka ja Kehrasse

            KEIJO-JOHANN NORDEN Kehrast ja tema õpetaja HELI KARU.

            Kõige nooremate, 3-4-aastaste laululaste hulgas saavutas ühe kahest esikohast Anu Randmaa õpilane, 3-aastane Sandra-Liis Liitvee Kolga lasteaiast. Tema esitas laulu „Memme talleke“.

            „Nii väikest on veel raske õpetada, eks ta rohkem matkib. Aga Sandra-Liisile meeldib väga publiku ees esineda. Kui ta mõnikord harjutamise ajal väsib, kutsun teisi kuulama – see on talle suur motivaator,“ rääkis Anu Randmaa.

            Teise koha sai pisikeste tüdrukute seas 4-aastane Elissa Kaarmann Loksalt lauluga „Galaktika“. Tema õpetaja on Juule Laurend. Kolmas oli 4-aastane Carmen Kaalo Anija vallast lauluga „Sinilill“. Tema laulu­õpetaja on Heli Karu.

            5-6-aastastest poistest võitis võistluse 6-aastane Keijo-Johann Norden Kehrast. Võistlustel esitas ta laulu „Kuula ikka väiksemat“.

            Keijo-Johann Norden on maakonna lauluvõistlusel osalenud kokku neli korda. Eelmisel aastal saavutas teise koha, 2006. ja

            2007. aastal oli 3-4-aastaste võitja.

            Õpetaja Heli Karu ütles – kui varem oli Keijo-Johanni suur eeskuju vanem vend Kenneth Norden, siis nüüd soovib ta olla vennast erinev.

            „Meil on Keijoga koos väga lõbus harjutada, saab palju nalja. Suur tugi on kodust – mõlemad vennad harjutavad ka kodus laule, õpivad sõnu. Mina arvan, et hea laulja peab kõvasti tööd tegema, et puhtalt laulda, kuid on veel midagi, mida õpetada ei saa. See on miski, mis on hea laulja sees, õpetaja saab seda vaid hoida. Nendel poistel on see miski olemas,“ rääkis ta.

            Võidukad noormehed Kuusalus ja Loksal
            10-12-aastaste noormeeste seas saavutas esikoha 10-aastane Karl Erik Märtson Kuusalust. Võistlustel esitas ta „Piirivalvuri laulu“. Tema lauluõpetaja on Niina Esko. Maakonna lauluvõistlusel on noormees osalenud mitu aastat, võitis esimest korda.

            „Karl on aastaid laulnud. Kuna ta tegeleb ka näitemänguga, on teda laval põnev nii kuulata kui vaadata. Ta on väga arukas, loov ja tähelepanelik poiss, ta oskab analüüsida nagu täiskasvanu, temaga on mõnus ja põnev töötada,“ rääkis Niina Esko.

            KARL ERIK MÄRTSON.

            KARL ERIK MÄRTSON.

            13-15-aastaste noormeeste hulgas oli 13-aastane Kenneth Norden Kehrast lauluga „Päikeseloojangul“ kolmas. Tema õpetaja on Heli Karu. Kenneth Norden osales maakonna võistlusel juba seitsmendat korda, kaks korda on selle ka võitnud – 2005. ja 2007. aastal.

            16-18-aastastest noormeestest võitis Juule Laurendi õpilane, 18-

            ILJA MASSALOV.

            aastane Ilja Massalov Loksalt lauluga „Moondance“. Tema oli ainuke võistleja, kel lubati laulda fonogrammi saatel, kuna ta ei saanud eelnevalt ansambliga proove teha – samal hommikul kirjutas Ilja Massalov lõpukirjandit ning pidi lauluvõistlusele jõudes kohe lavale minema.

            Ilja Massalov on maakonna lauluvõistlustel osalenud kuus korda. Võitnud on ta ühel korral ka varem – 2005. aastal 13-15-aastaste noormeeste seas. Eelmisel aastal saavutas Ilja Massalov Harjumaa Laululapsel teise koha.

            Õpetaja Juule Laurend ütles, et on noormehele pigem nõuandja ja repertuaari otsija: „Ega ma õpetada teda enam oska, pigem õpin temalt ise. Tehnilistes küsimustes on meid aidanud Lauri Metus.“

            Õpetaja sõnul kavatseb tänavu viimast korda maakonna lauluvõistlusel osalenud noormees muusikat ka edasi õppida.


            I koht
            SANDRA-LIIS LIITVEE ja KARL ERIK MÄRTSON (Kuusalu vald), KEIJO-JOHANN NORDEN (Anija vald), ILJA MASSALOV (Loksa linn).

            II koht
            ELISSA KAARMANN (Loksa linn).

            III koht
            CARMEN KAALO ja KENNETH NORDEN (Anija vald).

            0

            Andres Oil (PEETER KIVIMÄE), ärijuht Kippel (AIVAR HINN), ärimees Säälik (PEETER TEHVER), Jalak (KALLE PRINZTHAL), Hans Oil (ARGO RUUS), Paun (ANNELI LINN), majaperemees Koiv (MEELIS TALTS) ja tema tütar (TIINA VIIRNA).

            Leesi näiteringile on see humoorikas lavalugu teine lavastus, esimene oli „Nälgiv küla”.

            Reede, 24. aprilli õhtul oli Leesi rahvamajas esietendus – Maila Velströmi juhendamisel toodi lavale Oskar Lutsu ühevaatuseline näidend „Ärimehed”.

            Kaaslavastajana on kavalehele kirja pandud Loksa näitetrupi juhendaja Meelis Talts. Ta rääkis, et liitus Leesi näitlejatega umbes kuu aega tagasi oma kunagise klassiõe Maila Velströmi kutsel – mängima majaperemees Koiva. Selles rollis oli enne Ene Sadam Kolga-Aablast, kes ajapuudusel ei saanud enam osaleda. Oma lavastajarolli kohta sõnas Kolgas elav Meelis Talts, et põhitöö tegi ära Maila Velström, tema aitas viimases otsas mõnest kohast edasi minna.

            Maila Velström tõdes, et lavastuse ettevalmistamine võttis aega kaks aastat. Loodetust kauem läks seetõttu, et trupp on üsna suur, kokku kaksteist näitlejat, keeruline oli proovide aegu klapitada ning mitu varasemat osatäitjat loobusid ajapuudusel.

            Näidend jutustab sellest, kuidas ettevõtlikud ärimehed plaanivad silikaaditehase asutamist. Kuna näiteringis on mehi vähem, mängivad ärimehi ka paar naist. Üht peategelast – endist ajakirjanikku ja tulevast ärimeest Pauna kehastab Anneli Linn Kolga-Aablast. Ta jutustas, et sai selle rolli loosiga – nii selgitati naiste seas, kes võtab meesterahva osa. Tema osa on kõige mahukam, tuleb olla algusest lõpuni laval ning pidevalt ka kõnelda. Kuna proove tehti palju, on tekst jäänud kergesti meelde.

            Endist üliõpilast Voldemar Tinti mängib Ilma Pirk Kiiu-Aablast. Tema jaoks oli see esimene ülesastumine näitemängus. Alguses sai selle rolli Aive Sarjas Jumindalt, kes samuti ajanappuse tõttu loobus. Ilma Pirk ütles, et eriti ei kahelnud, kui sai kutse, vaid mõtles, et katsetab, kuidas välja kukub. Esietenduse eel pabinat polnud.

            Seevastu Uniku rolli kehastanud Juminda elanik Ain Mäns tunnistas, et tal oli küll elu esimese näitemängurolli tõttu esietenduse eel rambipalavik. Teda kutsus mängima oma küla mees ja mälumänguvõistkonna kaaslane Kalle Prinzthal, kes on lavastuses ärimees Jalaku rollis. Ain Mäns arvas, et vähemalt kaks kuud võttis aega, kuni ta otsustas kutse vastu võtta. Kuid ei kahetse, pärast esietendust oli hea tunne.

            Viis näitlejat on Leesilt, nemad on pikema staažiga, kaasa teinud ka Leesi rahvamajas mängitud lastelavastustes. Proua Jalakut mängib Lea Ruus, majaperemees Koiva tütart Vilhelmine Josefina Fredrike Aleksandra Norat Tiina Viirna. Noore ärimehe Hans Oili rollis on Argo Ruus. Endine ärijuht Kippel on Aivar Hinn, kirjakandja rolli teeb Hardi Hinn.

            Ärimees Säälikut mängib Peeter Tehver Jumindalt ja Andres Oili Peeter Kivimäe Kupu külast. Peeter Kivimäe rääkis, et tema jaoks on Leesi küla ja rahvamaja erilise tähendusega. 1943. aastal läks ta isa sealtkandist jüripäeva paiku üle lahe – soomepoisiks. Enne seda oli rahvamajas toimunud eesti noormeeste ja sakslaste vahel lööming ning hiljem haarang, isa peitnud end Leesi kiriku tornis.

            Maila Velström ütles pärast esietendust, et jäi nähtuga rahule: „Alguses mõtlesin, kogu tegevus toimub laua taga, dekoratsioone eriti pole, et kuidas tükki elama panna. Aga täna see elas, näitlejad on tublid. Otsisime sobivat näidendit hästi kaua – et poleks pikk ning tegelasi oleks palju, sest kaks aastat tagasi tuli näiteringi rahvast juurde.”

            Näitlejad arvasid, et naljatükki „Ärimehed” võiks minna mängima ka Kolgaküla rahvamajja.

              0

              Kodukant Harjumaa esitas Aasta Küla 2009 konkursile Harju maakonna kandidaadiks Juminda küla Kuusalu vallast. Aasta Küla konkurssi korraldab Eesti Külaliikumine Kodukant, võitja saab peale aukirja ja meene ka rahalise preemia 10 000 krooni. Igast maakonnast esitatakse konkursile üks küla, kus on toimunud külakogukonna nähtav positiivne areng vähemalt kolme aasta jooksul. Konkurss toimub kolmandat korda. Juminda küla võitis eelmisel aastal Harjumaa Ilusa Küla konkursi.