Kolmapäev, 23. mai 2018
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

11078 POSTS 0 ARVAMUSED

    0

    Aprillikuus algavad ehitustööd teelõigul Pajupeast Aruküla vene kirikuni. Põhja regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Peeter Paju ütles Sõnumitoojale, et kokku rekonstrueeritakse tänavu 3,1 kilomeetrit teed – lisaks Pajupea ja vene kiriku vahelisele lõigule ka umbes pool kilomeetrit ristmikku Lagedi-Peningi maanteel. Teed ehitab AS Talter ning tööd lähevad maksma 12,5 miljonit krooni. Selle eest on kavas teekatte laiendamine ja tasasemaks muutmine ning teeäärsete kraavide rajamine. Töö algab aprillikuus ning tee peab lepingu järgi valmima 14. augustiks. Peeter Paju oletas siiski, et tööd lõpevad varem. Seoses remondiga on kavas tee mõneks ajaks liikluseks sulgeda, kuid ühistranspordile jääb avatuks ka remondi ajaks. Muud masinad saavad sel ajal Arukülast Jürisse sõita Tuulevälja tee kaudu nagu varasema teeremondi ajal.  Millal ja kui pikalt tee suletakse, ei osanud Peeter Paju veel öelda. Ta kinnitas, et maanteele pannakse üles vastava teabega plakatid.

    0

    Kuusalu spordihoones peeti laste tenniseturniir, osales 11 mängijat. Ühepäevalise turniiri võitja selgitati profisetis, kus Dagne Markiine Kotkas 7:4, 11:9 alistas Egle Vesilinnu. Kolmanda koha mängus võitis Ervo Ehalaas Rico Leesi.

    0

    Kuusalu valla 2009. aasta eelarve maht on koos finantstehingutega 94 166 400 krooni.

    Maksudest on tulu kavandatud 55,7 miljonit krooni: üksikisiku tulumaksu 50,5 miljonit krooni ja maamaksu 5,2 miljonit krooni. Teistelt omavalitsustelt haridusasutuste kohamaksu on plaanis saada 2 648 000 krooni, õpetajate palkadeks riigilt 14 185 620 krooni. Kaevandamisõiguse tasu loodetakse saada 3, 615 miljonit krooni.

    Valla reservfondis on 1 352 904 krooni. Vallavalitsuse töötamiseks on eelarves 4 122 975 ja volikogu jaoks 750 000 krooni. Kuusalu valla veemajandusele on 1 588 292 krooni, sellest 600 000 krooni on Viinistu küla veetrasside jaoks saadud toetusraha omaosalus, 480 000 krooni Salmistu veeprojektide omaosalus ning hajaasustuse veeprogrammi 250 000 krooni.

    Tänavavalgustusele kulub 680 000 krooni, sellest 250 000 krooni on remondi- ja hoolduskulud ning 350 000 tasu elektri eest. Avalike bussiliinide eest tasutakse 420 000 krooni. Korrakaitsepatrulli tegutsemiseks antakse 133 225 krooni. Kolga vabatahtlike tuletõrjujate jaoks on kavandatud 165 000 krooni.

    Haridusele on Kuusalu vallaeelarvest kokku suunatud 58 354 434 krooni. Sellest 6 846 654 krooni kulub Kuusalu lasteaia Jussike, 2 732 865 krooni Kolga lasteaia ja 2 801 185 krooni Vihasoo lasteaia-algkooli ülalpidamiseks. Teistele omavalitsustele makstakse valla laste eest kohamaksu 1 650 000 krooni.

    Kuusalu keskkoolile antakse sel aastal vallaeelarvest 20 745 605 krooni ja Kolga keskkoolile 8 276 070 krooni. Kuusalu kooli spordikompleksi tööshoidmiseks on eelarves 7 399 142 krooni. Teistele üldhariduskoolidele tasutakse valla laste õpilaskohtade eest kokku 3 700 000 krooni. Õpilasveo eriliinidele kulub 2 500 000 krooni.

    Kuusalu muusikakool saab 2 855 495 krooni, teiste muusika- ja huvikoolide kohamaksumuseks kulub 575 000 krooni.

    Sotsiaalseks kaitseks on kavandatud 6 424 568 krooni. Sellest on lastele suunatud toetusi 1 284 000 krooni – toetatakse muusikakoolimaksu, lastaia kohamaksu või laste­aia õppevahendite soetamise kulutuste katmist, töövihikute ostmist ning antakse aabitsatoetust, lasterikaste perede ja sünnitoetust, lapsehoiuteenuse toetust. Valla ühekordseid toetusi on 585 000 krooni: juubeli- ja jõulutoetus vanuritele, matusetoetused, kriisi- ja vältimatu abi ning ravitoetus.

    Kuusalu Eakate Kodu ülalpidamiseks eraldati 1 133 625 krooni. Puuetega inimeste sotsiaalseks kaitseks on 894 568 krooni – hooldajatoetused, isikliku abistaja ja tugiisiku kulud, puuetega laste transport ja hoiuteenus.

    Valla aukodanike personaalseteks stipendiumideks kulub 192 000 krooni, millele lisandub 137 000 krooni erisoodustusmaksu. Sõnumitooja väljaandmise finantseerimiseks on eelarves 143 000 krooni.

    Kultuuriseltsidele 300 000 krooni ringide tegevuse toetuseks, vabaaja ja spordiürituste korraldamiseks 90 500 krooni, kultuuriüritustele 347 000 krooni. Kuusalu valla keskraamatukogu ülalpidamiseks on 1 522 515 krooni. Spordi treeningrühmadele antakse 420 000 krooni.

      0

      1. aprillist saavad ka Kehra gümnaasiumi 10.-12. klasside õpilased tasuta koolitoitu. Anija vallavalitsuse haridus- ja sotsiaaltöö vanemspetsialisti Marge Raja sõnul on vanemate klasside õpilastele tasuta koolilõuna võimaldamine olnud volikogu hariduskomisjonis viimase kahe aasta jooksul korduvalt kõne all. Eelmisel nädalal kinnitatud vallaeelarves on gümnaasiumiõpilaste toitlustamiseks kavandatud 155 000 krooni. „Praegu õpib Kehras gümnaasiumiosas 103 õpilast, sügisel peaks nende arv kasvama, kuna on lootus avada eesti osas kaks 10. klassi,“ sõnas Marge Raja. Ta avaldas lootust – ehk motiveerib tasuta koolitoit Anija valla lapsi jääma oma gümnaasiumi, siis vähenevad ka umbes 2 miljoni krooni suurused hariduskulud teistele omavalitsustele, mida Anija vald maksab enda õpilaste eest. Teine põhjus, miks otsustati gümnaasiumiõpilastele võimaldada tasuta koolilõunat, oli Marge Raja sõnul raske majanduslik olukord: „Kooli andmetel paljud gümnaasiumiõpilased enam koolis ei söö. On peresid, mis elavad toimetulekupiiril ja selle tõttu kannatavad kõige rohkem lapsed. Kuid gümnaasiumiõpilased sageli häbenevad öelda, et neil on kõht tühi.“

      0

      Pühapäeval Lasnamäe kergejõustikuhallis peetud kergejõustikuklubi Leksi-44 lahtistel noorte mitmevõistlejate võistlustel said kaks Kuusalu spordi­klubi mitmevõistlejat 3. koha. Kuni 15-aastaste atleetide seas oli 3684 punktiga kolmas Taavi Tšernjavski, kes püstitas 1000 m jooksus uue isikliku rekordi 3.12.92. Kuni 13-aastaste seitsmevõistlejate hulgas oli Brain Peters 2529 punktiga kolmas.

      0

      Kehra raudteejaama kõrval asuva mälestuskivi juures, kõneleb EELK Harju-Jaani koguduse õpetaja LEV LEKARKIN.

      25. märtsil oli Kehra raudteejaama kõrval asuva mälestuskivi juures leinamiiting.

      Anija vallavolikogu liige Leho Trolla luges ette Riigikogu pöördumise „Meenutagem, mälestagem, püsigem“, millele oli alla kirjutanud Riigikogu esimees Ene Ergma. Pöördumises mälestati kõiki 1949. aasta märtsiküüditamise ohvreid ning avaldati austust küüditatuile, kes veel meie keskel elavad.

      „Küüditamine on rahvusvaheline kuritegu, mis ei aegu, küüditamise ohvreid ei tohi unustada. Küüditamise süüdlaste vastutus on aegumatu,“ oli pöördumises, milles kinnitati, et Riigikogu toetab Euroopa Parlamendi ettepanekut kuulutada 23. august üle-euroopaliseks mälestuspäevaks ning algatusi totalitarismi kuritegude uurimiseks ja teadvustamiseks Euroopa Liidus ja maailmas.

      Anija vallavanem Jüri Lillsoo pani leinapärja mälestuskivi ette ning märkis, et kaks massiküüditamist olid suurimad inimsusevastased kuriteod, mis on Eesti rahvale osaks saanud.  Kui 1941. aasta juuniküüditamisega viidi kodumaalt minema riigitegelased, haritlased, sõjaväejuhid, siis 1949. aasta märtsiküüditamine oli suunatud maarahva vastu, ära viidi  peamiselt naised ja lapsed.

      „Nende repressioonidega taheti murda eesti rahva vastupanutahe ja eestlus hävitada. Kuid Eesti rahval on alalhoiujonn, eesti keel ja meel toimis ka Siberis. Meie üles­anne on meenutada ja mäletada, avaldada austust küüditamise ohvritele, ka neile, kes tulid sealt tagasi,“ rääkis vallavanem ning kutsus kõiki miitingul osalenuid valla kultuurikeskusesse, et jagada meenutusi ning salvestada need Kehra kohta kavandatava raamatu jaoks.

      Mälestuskoosolekul võtsid sõna veel endine Kehra koolijuht Harri Ellart, Harju-Jaani kirikuõpetaja Lev Lekarkin, laulis Kehra naisansambel.

      Mälestuskivi juurest läksid kokkutulnud valla kultuurikeskusesse, kus teelauas meenutati küüditamist ja Siberis veedetud aastaid. Mälestusi jagasid Aruküla lähedalt Kalesi külast 5-aastasena küüditatud Maimu Kanarbik,  toona 24-aastane Akte Toomet ning kodumaale jäänud Milvi Soots, kes küüditamispäeval oli 10-aastane ning mäletab hästi tuttavate äraviimist loomavagunitega.

      Nende meenutused võeti videosse ning salvestati diktofonilindile.

      Kehra koduloo-uurija Ants Miidla sõnul sõitis Kehra jaamast 25. märtsil 1949 külmale maale ešelon, mille ülem oli alampolkovnik Platonov. Kehrast pidi välja sõitma 53 loomavagunit, Tapalt lisanduma kümme. Kuna Kehrasse jõudis vaid 41 vagunit, tuli küüditatuid tihedamalt „pakkida“.

      Kehra jaama toodi külmale maale saadetud inimesi kokku kogu ümbruskonnast. 9. aprillil 1949 anti Krasnojarski krais üle 916 Kehrast saabunud inimest, neist 359 peret. Naisi oli nende hulgas 441, mehi 184, lapsi 291, neist noorimad olid kaheaastased. Tolleaegse Anija valla territooriumilt küüditati 91 inimest. Kehrast tulnud jaotati Idrinski ja Minussinski rajooni.

      Loksal oli väike koosistumine
      Siberisse küüditatud Riina Juhkami kutsus 25. märtsil kultuurikeskusesse endisi aegu meenutama Loksa ja selle ümbruse külade küüditatud, keda on praeguseks jäänud kümmekond. Peale tema tulid kultuurikeskusesse Oswald Tuum ja Vaike Merilo. Meenutati küüditamispäeva, Siberis üle elatud näljaaegu, töölkäimist ja tagasitulekut. Pärast paaritunnist vestlust viidi küünlad kalmistu kiviaiale, mille ees 60 aastat tagasi ootasid veoautod küüditatutega. Loksalt sõitsid masinad Kehra raudteejaama.

      0

      Eelmisel nädalal läbis Riigikogus esimese lugemise uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS). Seaduse vana, 1993. aastast pärinevat versiooni, on seadusandja selle kehtivusaja jooksul jõudnud lappida täpselt nelikümmend korda. Ministri otsus mitte enam olemasolevat muuta vaid kehtestada täiesti uus, on igati arusaadav. Tahaksin peatuda kõige suuremal uuendusel – plaanil lahutada teineteisest põhikool ja gümnaasium. Täpsemalt kavandatava plaani mõjust Ida-Harjumaa koolidele.

      Meie kant on ülejäänud Harjumaaga võrreldes üsna unikaalses olukorras. Kui panna sirkli teravik Kolka ja tõmmata 12 kilomeetrise raadiusega ringjoon, siis jääb sinna sisse neli kooli, mis kõik annavad keskharidust. Gümnaasiumite tihedus on siin võrreldav lausa mõne suurlinna omaga.

      Uue PGS-i §3 sätestab üheselt, et kohaliku omavalitsuse haldusalas tegutsev kool saab olla kas põhikool, kus on klassid esimesest kuni üheksandani või siis gümnaasium, kus klassid kümnendast kaheteistkümnendani. Täistsükli koolina saavad jätkata vaid väga üksikud erandid. Omavalitsustele on koolide lahutamiseks antud aega 2011/12 õppeaastani. See tähendab, et koolivõrk tuleb korrastada järgmise kahe aastaga, vastasel korral teeb seda meie eest riik.

      Kuulun Eesti Lastevanemate Liidu esindajana ministeeriumi juures tegutsevasse töörühma, mis koolide lahutamise küsimustega tegeleb. Ehkki PGS seda ei sätesta, on ministeeriumis ette valmistamisel kriteeriumid, millega kehtestatakse kriteeriumid tulevikus gümnaasiumina tegutseda saavatele koolidele. Põhilisi tingimusi on kaks – gümnaasium peab teenindama piirkonda, kus elab kokku vähemalt 10 000 elanikku ja teiseks peab kool suutma pakkuda gümnasistidele vähemalt kolme „spetsialiseerumist“ – reaal-, humanitaar- ja loodusteaduste-sotsiaalainete suunda ehk gümnaasiumis peab iga aastakäigu kohta olema vähemalt kolm paralleelklassi.

      Millised on Ida-Harjumaa võimalused säilitada piirkonnas keskhariduse omandamise võimalused?

      Meil on küllaltki hea võimalus saada gümnaasiumipiirkonnaks, sest käesoleva aasta alguses elas Kuusalu vallas ja Loksa linnas kokku 10 107 elanikku.

      Kuidas hinnata aga meie piirkonna koolide võimalusi ületada gümnaasiumiklasside komplektide arvu täitmise kriteeriumit?

      Kuusalu kooli 6 keskkooliklassis õppis kokku 118 õpilast, Kolgas 3 klassis 13, Loksa 1. keskkooli 3 komplektis 56 ja vene gümnaasiumis 3 klassis 34 õpilast. Seega eraldi võttes ei ole ühelgi piirkonnas tegutseval koolil lootustki gümnaasiumina jätkata.

      Haridusminister rõhutab, et gümnaasiumi püsima jäämine eeldab koostööd kohalike omavalitsuste vahel. Seega saab keskhariduse säilitamisest või kadumisest Kuusalu valla ja Loksa linna vahelise koostöö proovikivi.
      Milline võiks olla nn Hommikuharjumaa koolivõrk 1. septembril 2011. aastal? Näen põhimõtteliselt kahte stsenaariumi – positiivset ja negatiivset. Negatiivne on see, et omavalitsused ei suuda kokku leppida ning meie piirkonnale lähim gümnaasium saab olema Tallinnas.

      Kui põhikool ja gümnaasium teineteisest päriselt lahutatakse, on positiivse lahenduseni jõudmine küllaltki kee­ruline. Näen koguni kolme võimalikku lahendust.

      Esiteks säilivad piirkonnas kõik neli kooli, mis jätkavad tegutsemist põhikoolidena. Praeguste keskkooliklasside baasil asutatakse uus kool – Lahemaa gümnaasium, mis  hakkaks kõige suurema tõenäosusega tegutsema Kolgas. Koolile ehitatakse kas päris uus maja või renoveeritakse gümnaasiumihooneks Kolga mõisa peahoone.

      Teise variandina taastuks teatava mööndusega olukord, mis valitses meie piirkonnas enne keskkooliklasside avamist Kuusalu koolis. Loksa linn liidab eesti ja vene kooli üheks põhikooliks, tühjaks jääv maja renoveeritakse aga Lahemaa gümnaasiumiks.

      Kolmas võimalus sarnaneks esimesega. Lahemaa gümnaasium asutataks küll Kolka, kuid eelnevalt likvideeritakse Kolga keskkool ning seal õppivad umbes 120-130 last jagatakse Kuusalus ja Loksal tegevust jätkavate põhikooolide vahel. Tühjaks jäävasse majja asutataks päris uus kool.

      Miks ma ei paku isegi variandina võimalust, et gümnaasium tekiks Kuusalu kooli baasil? Põhjus on väga proosaline – Kuusalu koolis on kõige suurem põhikooli osa. On ju mõeldamatu, et iga päev hakataks teistesse koolidesse transportima ligi 400 Kuusalus õppivat last.

      Võib-olla on olemas veel ka neljas või viies variant? Või milline on minu pakututest kõige õigem, või kõige realistlikum?

      Seda on väga raske öelda. Kaldun eelistama viimast, sest Kuusalus ja Loksal on koolide juurde ehitatud võimsad ujulatega spordikompleksid, mis on eelkõige vajalikud põhikoolidele. Lisaks on Kolga koolimaja gümnaasiumiks kõige sobilikuma ruumijaotusega. Ma ei välistaks täielikult ka teist, kuid pelgan, et Kuusalu ja ka Kolga keskkooli­klassides õppivad noored eelistavad oma haridusteed jätkata Tallinnas, sest sinna on parem transpordiühendus ning ka avaramad võimalused tegeleda erinevate huvialadega. Kardan ka, et esimene, kõige uhkem käib praeguses majandussituatsioonis üle jõu isegi Kuusalu vallale ja Loksa linnale üheskoos.

      Otsuse, milline variant lõpuks ikkagi realiseerub, peavad tegema volikogud. 2011. aasta sügis võib tunduda küll kaugena, kuid haridusvaldkonnas tuleb muudatusi pikalt planeerida ja hoolikalt kavandada, sest tegu on ju paljusid inimesi, sealhulgas ka lapsi puudutavate küsimustega.

      0

      Eesti madalamates liigades mängivad jalgpallimeeskonnad alustavad tänavust välishooaega Eesti väikeste karikavõistluste 1/64 mängudega. Karikavõistlusteks registreerus 79 meeskonda. Eelringis jäid vabaks FC Joker ja Kehra JK Piraaja II. Küll ei vedanud loosiga FC Kiiul ja Kuusalu JK Radal, mõlemad said vastaseks mullu Eesti II liigas mänginud meeskonnad  – Rada FC Valga Warrior II ja Kiiu Tallinna Ararati. Mängud peetakse aprilli algul.

      0

      Swedbanki esindajad käisid vallavanemale tutvustamas Kuusalu pangakontori sulgemise plaani.

      Sõnumitooja palus Swedbankist kinnitust Kuusalu pangakontori sulgemisplaani kohta.

      Swedbanki kommunikatsioonispetsialist Laura Käesel vastas sel esmaspäeval, et jutt vastab tõele. Alates 1. juulist saavad Swedbanki kliendid teha pangatehinguid sularahaautomaadi abil, internetipangas või püsi- ja otsekorraldusega. Lähimad pangakontorid on Loksal, Lasnamäe Centrumis aadressil Mustakivi tee 13 ning Sikupilli ja Ülemiste kaubanduskeskustes.

      Küsimusele, miks pangakontor Kuusalus suletakse, saime vastuse, et panga Tallinna regiooni direktori Eve Vuksi sõnul on inimeste harjumused muutunud, üha enam kasutatakse pangaasjade ajamiseks elektroonilisi kanaleid – ligi 97 protsenti.

      „Inimesed eelistavad ka käia suuremates pangakontorites, kus lisaks tavapärastele pangatehingutele saab küsida laenu- ja investeerimisnõu, sõlmida liisingulepingut, konsulteerida ärikliendikonsultandiga.”

      Eve Vuks soovitab Kuusalu elanikel võtta enne kontori sulgemist endale pangakaart ning sõlmida interneti- ja telefonipanga lepingud. Enamikes kauplustes võib Kuusalus tasuda pangakaardiga, automaadis saab teha igakuiseid makseid. Internetipanka võib kasutada ka Kuusalu raamatukogus, kus on avalik internetipunkt.

      Pank peab läbirääkimisi Kuusalu vallaga, et käiku panna pangabuss. Vallavanem Kalmer Märtson ütles, et pangabuss hakkaks käima kahel korral kuus ning selle peatumiskohaks oleks vaja platsi, kus inimesed saaksid oodata, oleks võimalus võtta elektrit ning käia lähedal tualetis. Kuusalus sobiksid sellisteks kohtadeks tervisekeskuse esine plats või Konsumi kaupluse parkla. Konkreetsemalt ei ole kokku lepitud.

      0

      Kiiu aleviku kaart.

      Kuusalu vallavalitsuse otsusega on Kiiu aleviku tänavad saanud eelmisest neljapäevast nimed.

      Seni oli Kiiu alevik tänavanimedeta, korrusmajadel olid numbrid, eramajadel aadress puudus. Kõige keerulisem oli sellises olukorras orienteeruda kiirabil ja tuletõrjel, kui oli vaja kiiresti leida õige aadress.

      Kuusalu vallavalitsus algatas mõni kuu tagasi nimepaneku protsessi. Alevike elanikelt oodati tänavanimede kohta  ettepanekuid ning vallavalitsuse planeeringute komisjon pakkus omalt poolt variante.

      Kiiu teede ja tänavate nimepaneku protsessi juhtinud munitsipaalvara spetsialist Rein Kiis ütles, et seoses tänavanimede projekti avalikustamisega laekus elanikelt kümmekond ettepanekut. Kui esialgu oli plaan panna endise Kau+ kaupluse juurest korrusmajadeni viiv tänav Aiandi tänavaks, sai sellest Torni tänav. Esialgne Veski põik muudeti Linnuse tänavaks ja Vabriku tänav asendati nimega Tehase.

      Sõnumitooja järgmises numbris avalikustame kõik endised aadressid koos uutega. Eramajade puhul on kirjas katastrinumber ja uus aadress, sest andmekaitseseadus ei luba avaldada isikunime koos tema täpsete elukohaandmetega.

      Lähiajal saadab vallavalitsus kirjad kohanimede registrisse ja maakatastrisse, et aadressid muudetaks.