Teisipäev, 25. september 2018
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

11294 POSTS 0 ARVAMUSED

0

MTÜ Arenduskoda juhatus ja hindamiskomisjoni liikmed oma töö eest tasu ei saa

Esimese kahe projektivooruga esitati komisjonidele kokku 72 projekti. Need töötati põhjalikult läbi. Taani Djurslandi tegevuspiirkonnas oli esitatud kokku 40 projekti.

Ambla valla arendusnõunik MERIKE KOOV pehmete meetmete hindamiskomisjonist: „Projektid olid väga erineval tasemel. Mõni oli kirjutanud kümme lehekülge briljantset teksti, keeruline oli aru saada, mida soovitakse. Teine oli teinud küll lühikese, aga kirjavigu täis ja raskesti mõistetava jutu. Ei osata selgitada, mida tahetakse teha, miks ja kelle jaoks. Kuna me ei tunne teiste valdade inimesi ega olusid, otsustad oma kogemuste ja teksti järgi.”

ÜLLE VISNAPUUpehmete meetmete hindamiskomisjonist: „Kui nõustusin komisjonis olema, ei arvanud, et see on nii suur vastutus. Kõik meie komisjonile esitatud projektid tuli läbi töötada, õhtuti sai kodus arvuti taga istutud. Käisin ka Tapal Arenduskoja kontoris nendega tutvumas.”

Loksa I keskkooli direktor ja linnavalitsuse liige ÕNNELA TEDREKIN, mõlema hindamiskomisjoni liige: „Uurisin projekte õhtuti kodus, aga ka üks nädalavahetus kulus selleks. Mitu korda vaatasin üle, kas sain kirjutaja mõttest aru ega ole kellelegi liiga teinud. Soovin, et leiaks ka Loksalt rohkem inimesi, kellega koos Leader-tegemistest osa võtta.”

Kuusalu abivallavanem MILLI KIKKAS, pehmete meetmete hindamiskomisjoni juht: „Taanis nägime, kui lihtsaks oli tehtud projektitaotluse vorm, palju sai täita ristikeste tegemisega. Meie inimeste projekte oli raske lugeda. Mõni oli kasutanud projektiteksti koostades eri suuruse ja stiiliga tähemärke, vist ei tuntud hästi arvutit. Peaksime määrama, millises kirjas projekt teha. Taanis hindab projekte juhatus, meil on eraldi komisjonid ja see on parem, saab rohkem süveneda.” 
         
Vihula valla kultuurinõunik ANNELI KIVISAAR investeeringumeetmete hindamiskomisjonist: „Mulle Leader meeldib, see on üks väheseid ja esimesi ELi rahasid, mille üle on antud otsustusõigus kohapeale.”

TIINA VILU investeeringumeetmete hindamiskomisjonist: „Peame hakkama oma hindamiskriteeriume üle vaatama, kõike ei oska ette näha, praktika annab kogemusi. Projektikirjutajatele tuleks teha kohustuslikuks eelnõustamisel käimine – et saaksime vigu ennetada.”

Arenduskoja tegevjuht HEIKI VUNTUS: „Arenduskoja eelarve on 2,5 aastaks 27 miljonit krooni, sellest 20 protsenti on administreerimiseks ja koolitusteks, ülejäänu projektide rahastamiseks. Sõltuvalt sellest, kui paljud Arenduskoja projektid on saanud 2010. aasta suveks rahastuse, otsustatakse, kas oleme suutelised projekte koostama ja ka edaspidi antakse MTÜ tegevuseks toetust.” 


Mõiste LEADER on lühend Euroopa Liidu ühe algatusprogrammi prantsusekeelsest nimetusest, mis eesti keeles tähendab „seosed maamajanduse arengu erinevate tegevuste vahel”.

Maja hipide kommuunis Frilandis. Hoone seinad on tehtud teokarpidest.

Leader-toetuste eesmärk on edendada elu maapiirkonnas inimeste algatuste ja koostöö kaudu.

Teisipäeval, 30. juunil Kuusalu vallas Viinistul käinud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Sõnumitooja küsimusele PRIA töötajate erinevate tõlgenduste kohta Leader-projektide abikõlbulikkusest: „Lõplikku loetelu, millised tegevused on abikõlbulikud, ei ole võimalik määrusesse kirja panna. Määruse mõte on, et toetused ei tohi katta omavalitsuste kohustusi. Kõiges muus tuleb osapooltega läbi rääkida. Loodame, et suudame arusaamu ühtlustada, et tulevikus oleks lihtsam ja selgem.” 

0

Paati saatis Eestisse-toomisel Soome piirivalvekaater. Päästepaadiga anti kaasa mootorpump, see võimaldab osaleda ka kustutustöödel. Yamaha mootor on 90-hobujõuline. Taga üleval paistavad navigatsiooniseadmed, sealhulgas GPS ja kajalood.

Käsmu vabatahtliku merepäästerühma tegevuspiirkond ulatub Juminda poolsaare tipust Vergini.

17. juunil tõid Käsmu vabatahtlikud merepäästjad Soomest kodusadamasse merepäästepaadi. See on saadud ELi riigipiire ületava

programmi INTERREG piloot­projekti abil. Edaspidi on plaanis Eestis luua vabatahtlik mere- ja järvepäästesüsteem.

Paat koos esmaabi- ja raadioside varustuse ning veekindlate päästekostüümide ja -vestidega maksab Käsmu merepäästjate rühma liikme Madis Praksi hinnangul 300 000-400 000 krooni. Klaasplastist põhjaga kummipaat peaks tema sõnul olema võimeline merele minema peaaegu iga ilmaga.

Vihula, Toila ja Lohusuu valla ning Mustvee linna projekt „Vabatahtlik merepääste” ehk VOMARE (lühend inglisekeelsest nimetusest Voluntary Maritime Rescue) sai 2008. aasta lõpus INTERREG IV programmist rahastuse – kolmeaastase projekti maksumus on miljon eurot ehk 15 miljonit krooni. Vihula vald maksis omaosalusena 80 000 krooni. Projekti kaasatud välispartner on Soome Merepäästeselts.

Madis Praks: „Soomes hoitakse tänu vabatahtlikele merepäästjatele aastas kokku 40 miljonit eurot. Kui lahtedes või ranniku lähedal on meresõitjal vaja abi, saadetakse sündmuspaigale lähimad vabatahtlikud. Sedasi saab kiiremini ja odavamalt, ei pea kohale kutsuma helikopterit. Näiteks lõpeb paadimootoris bensiin, juhtub mingi rike või sõidetakse karile, vabatahtlikud aitavad, viivad bensiini või toimetavad hädalised sadamasse.”

Käsmu rannas. Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees TOOMAS VÄINASTE ja tegevdirektor SVEN HÕBEMÄGI tänasid VOMARE projekti edasiarendamise eest Vihula vallavanemat MADIS PRAKSI.

Käsmu rannas. Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees TOOMAS VÄINASTE ja tegevdirektor SVEN HÕBEMÄGI tänasid VOMARE projekti edasiarendamise eest Vihula vallavanemat MADIS PRAKSI.

VOMARE projekti ettevalmistustööd algasid 2007. aastal – kõigepealt saadi kokku siseministeeriumi ja omavalitsuste esindajate tasemel ning sõlmiti kokkuleppeid koostööpartneritega. Kui Kuusalu vallavalitsuse liige, Soorinna ja Vihasoo külavanem Madis Praks asus eelmisel aastal tööle Vihula abivallavanemana, oli VOMARE projekt nii kaugel, et tuli leida vabatahtlikud, kes oleksid huvitatud vetelpäästega tegelemisest ning valmis minema koolitustele.

Ta pakkus võimalust Vihasoo-aegsetele tuttavatele – Vihula vallas Käsmus elavale perekond Laulikule. Haivo Laulik on Loksa laevatehase peaenergeetik, Tiina Laulik pidas Loksal lillepoodi, nüüd töötab taas Vihasoo lasteaed-algkooli õpetajana. Mõlemad on staažikad harrastusmeresõitjad ja Käsmu Külaseltsi liikmed. Käsmu merepäästjate rühma kuuluvad veel Robert Aasa Võsu päästekomandost, Kalle Jüriska ja Virve Väli. Omaette MTÜd rühmal ei ole, ollakse MTÜ Käsmu Külaselts üks osa. Külaselts otsib paadile ilusat naisenime.

Pilootprojektis osalevaid vabatahtlikke merepäästjaid on koolitanud Väike-Maarja päästekooli ja Eesti Punase Risti töötajad ning Soome vabatahtlikud merepäästjad.

Toilas, Mustvees ja Lohusuus on samuti loodud vabatahtlikud merepäästerühmad ning paadid ja varustus saadakse Soome Merepäästeseltsi kaudu. Paadid on töökorras, kuigi kasutatud – soome vabatahtlikud vahetavad need uuemate vastu välja.

Leping piirivalvega
Madis Praks: „Soomes on vabatahtlikud merepäästjad lülitatud ühtsesse riiklikku süsteemi. Kui on väljakutse, annab piirivalve neile teada ja saadab välja. Meil toimib praegu analoogne koostöö näiteks Kolga vabatahtlike pritsumeeste ja päästeameti vahel. Merepäästetööde eest Soomes vabatahtlikele palka ei maksta, kuid hüvitatakse tehtud kulud. Lähima sadamani pukseerimine toimub tasuta, selle eest maksab Soome riik. Kui aga on vaja paati karilt lahti tõmmata, tasub abipaluja. Meilgi võiks rakendada samasugust süsteemi, nagu on üle lahe.”

Kui Käsmu merepäästjad on sõlminud piirivalveametiga koostöölepingu ja käivitub vastastikune teavitussüsteem, võivad vabatahtlikelt abi saada kõik meresõitjad, kes asuvad Juminda poolsaare ja Vergi vahele jääval alal. Seal piirkonnas suudavad Käsmu merepäästjad täita nõuet, et paat peab jõudma tunni ajaga sündmuspaika.

Kolga lahte oma merepäästjad?
Kuna Madis Praks on aastaid tegutsenud suviti Kuusalu vallas Salmistul, sõidutanud matkajaid Pedassaarde ja tagasi, arvab ta, et ka Salmistul võiks edaspidi asutada merepäästejaama ning välja koolitada vabatahtlikud merepäästjad.

Ta toonitab, et võtmeküsimus on koostööleping piirivalvega – kokkulepped teavitamise ja hüvitamise kohta: „Inimesed ja tehnika ikka leiab. Kindlasti on fonde, kust saada abiraha. Kaberneemes on vabatahtlikud tuletõrjujad sõlminud pääste­ametiga lepingu, et neid saadetakse tulekahju korral väikesaartele kustutama. Nad võtsid Käsmu merepäästjatega ühendust, lubasime hoida infoga kursis. Kolga lahes on mereliiklus tihe, peale paadisõitjate on veel kajaki- ja jetimehed. Kolga lahes on kahjuks igal suvel juhtumieid, kus on läinud vaja päästjate abi.”

0

27.-28. juunil  toimusid Elvas Eesti meistrivõistlused laskmises. Standardpüstoli harjutuses 20+20+20 lasku võitis meistritiitli Kolga mees Neeme Pajusaar tulemusega 562. Teiseks tuli Stanislav Perepeljatnik ja kolmandaks Reijo Virolainen, vastavalt tulemustega 558 ja 554. Täiskaliibrilisest püstolist 30 + 30 lasku sai Neeme Pajusaar hõbemedali tulemusega 569. Esikohale tuli Argo Altmäe (570), kolmandaks Rain Krusta (569). Olümpia kiirlaskmise meeskondlikus arvestuses sai Neeme Pajusaar Piirivalve võistkonnas pronksmedali. Võistkonna moodustasid Neeme Pajusaar (551), Jaanus Raidlo (530), Erik Amann (500). Meistriteks tõusid sel aastal Põlva LSK mehed Tarmo Juurak (540), Argo Kurg (539), Andu Heinsoo (518). Teise koha said Narva LSK laskurid Sergei Sergejev (544), Roman Smorodin (535), Dmitri Maksimov (515).

    0

    1. augustil tähistatakse Kuusalu valla Pärispea küla esmamainimise 750. aastapäeva. Seltsimaja juures avatakse küla juubeli puhul skulptuur. Pärispea näiteringil esietendub Martin Alguse näidend „Päris pea ehk Kreutzwaldi sõber”, mis kujutab Pärispea küla ajalugu. Näiteringi kuuluvad tuntud näitlejad Mari-Liis Lill, Tiit Sukk, Ivo Uukkivi, kes suvitavad Pärispeal, ning muusik ja telesaatejuht Emil Rutiku Uurist. Lavastab Ingomar Vihmar, kelle suvekodu on Käsmus. Näidendiks on saadud materjali Mari-Liis Lille koostatud Pärispea raamatust, mis ilmub aastapäeva puhul trükist. Kuna tegemist on professionaalsete teatriinimeste lavastusega, mängitakse tükki neljal korral. Pileteid saab osta Piletimaailmast. Eesti Kultuurkapital toetab Pärispea ajalooraamatu väljaandmist 10 400 krooniga ning kohaliku omaalgatuse programm (KOP) 25 000 krooniga. Ka on leitud sponsoreid. Etenduse toetuseks on saadud KOPist 25 000 krooni ning sama suur summa antakse sealt ka skulptuuri rajamiseks. Kuusalu vallavalitsus on lubanud küla juubeli peoõhtut toetada 28 000 krooniga. Aastapäeva tähistamise ülejäänud kulutused kaetakse küla rahast. MTÜ Pärispea Seltsimaja juhatuse liige Asko Aug ütles, et kõigil on võimalik teha annetusi MTÜ kontole 221015256453.

    0

    Treener SANDER PIIBEMANN ja Rada naisjalgpallurid KADRI NARUSK, KATRIN SÕSTAR, KRISTI VILTROP, MEELIKA RIIBERG, GETTER KÜLMSAAR, RENATE KIIGSKE JA REESI KUSLAP.

    Kuusalu JK Rada nais- ja meeskond tegid kaasa jaanilaupäeval, 23. juunil Kuressaares maailma pikimal looduslikus valguses mängitud jalgpalliturniiril, mis kestis kokku 20 tundi. Jalgpalliklubi FC Kuressaare kutsus endaga võistlema külalismeeskonnad.

    Klubi taotles Guinessi rekorditeraamatult maailmarekordi registreerimist, kuid sellest keelduti. Seepärast nimetati saavutatu mitteametlikuks maailmarekordiks.

    Kuusalu jalgpallurid olid ainsana mandrilt.

    Rada treener Sander Piibemann arvas, et küllap võis põhjus olla ka öömajas. Temal on Saaremaal tuttavad, kes andsid Rada sportlastele öömaja.

    Ta rääkis, et kohe, kui kuulis kavatsusest püstitada maailmarekord, võttis korraldajatega ühendust ning pani Rada võistkonna jaoks kinni esimese mänguaja – kella kolmeks hommikul. Kuna oli jaanilaupäev, oli treeneril raskusi mees- ja naiskonna kokkusaamisega. Lõpuks oli naiste mängus väravavaht Rada sportlane Härmo Pajula.

    Rada naiskonnas võistlesid Reesi Kuslap, Kristi Viltrop,  Getter Külmsaar, Meelika Riiberg, Renate Kiigske, Kadri Narusk ja Katrin Sõstar.

    Meeskonnas olid peale Härmo Pajula veel Arvo Piiskoppel, Aleksander Täht, Kevin Kröönström, Martin Nuhkat, Tauno Pajula, Marek Rutškin, Risto Roos.

    Kui Kuusalu mehed olid esimesed mängijad, siis naised läksid staadionimurule eelviimastena. Kõige viimases mängus olid Kuressaare jalgpallurite vastasmängijad erinevatest külalisvõistkondadest. 
        
    Lõppkokkuvõttes võitsid külalised 98-97.  Rada mehed võitsid Saaremaa JK mehi 11-10.  Rada naised kaotasid FC Kuressaare naistele 1-2.              

      0

      Laupäeval, 20. juunil tõi Kuusalu vallavalitsuse liige, Vihula vallavanem Madis Praks Salmistul mereveest välja Saue õpilased, kes sõitsid paadiga Pedassaarele koolilõppu tähistama. Poolel teel saarele läks paat, kus oli kümme noort ja paadimees, tugeva lainega ümber. Üks noori saatnud lapsevanematest jooksis Madis Praksi juurde, kes laadis sadamas oma paati matkakotte, et viia seltskond suvitajaid samuti Pedassaarele. Kuulnud õnnetusest, viskas ta kotid välja ning kutsus kaasa Tarmo Raidma, kes oli saarele suunduvas grupis. Kõigepealt aidati veest päästevestita noored. Kahe sõiduga tõid nad veest kaheksa noort. Lähedal elav Allan Aasmäe aitas oma kummipaadiga kaldale kaks hädalist. Madis Praks rääkis, et tegutseda tuli kiiresti, merevee temperatuur oli kümme kraadi. Teda aitasid ka merepäästekursustel omandatud oskused. Madis Praks: „Merele minnes peab jälgima, millega sõidetakse. See paat oli üle koormatud. Kindlasti peab kodustele teada andma ka seda, kellega ning kuhu sõidetakse ja millal tagasi jõutakse – et nad saaksid otsima hakata, kui lubatud aeg möödas. Enamasti on hätta sattunud võõrad, kohalikega pole probleeme olnud.” Pärast õnnetust on Salmistul ja Kolga lahes igal päeval näha piirivalvelaeva või -kaatrit ning politseipatrull on käinud kaldal kontrollimas meresõidukeid ja nende juhte.

      0

      Nüüd on see siis käes!  Sõnumitoojast said kõik soovijad lugeda, et Harjumaa liinid on lõpetanud Jumindale sõitnud bussi käigus hoidmise. Õnneks, et alles praegu. Mõelda vaid, mis oleks juhtunud sealsete laste koolis käimisega, kui see otsus oleks tulnud kooliajal. Ei taha selle peale mõteldagi…

      Ometi taob abivallavanem Ammussaar endale õigustades vastu rindu ja ütleb, et kõik on peaaegu kõige paremas korras ning koolibusssiliinide optimeerimisega on vallale säästetud „terve miljon“.

      Ehkki oma esimeses väites on abivallavanem küllap hakanud juba isegi kahtlema, on need müstilised „miljon krooni“ muutunud mantraks, mida ta vallaelanikele söögi alla ja söögi peale serveerida püüab. Jah, „miljon krooni“ on piisavalt aukartust äratav ja samas enamikule inimestest hoomamatu number, mis peab kinnitama, kuivõrd efektiivselt abivallavanema eestvedamisel ümber sätitud õpilaste koolidesse vedu lõppenud õppeaastal korraldatud oli.

      Aga vaadakem fakte, mis pärinevad minu poolt juba sügisel abivallavanemale esitatud teabenõude vastusest.
      Ülemöödunud, 2007/2008. õppeaastal läbisid tollaste, aastate jooksul laste vajadusi arvestades paika sätitud graafikute järgi sõitnud koolibussid 9 kuu jooksul umbes 215 000 kilomeetrit. Selle eest tasus vald peaaegu 2,73 miljonit krooni, mis tegi kilomeetri hinnaks ligi 12,7 krooni. Lõppenud aastal kogunes liinikilomeetreid vaid umbes 108 000 ja selle eest tuli tasuda „kõigest“ umbes 2,02 miljonit krooni – 1 kilomeetri maksumus 2008/09 aastal oli 18,66 krooni.

      2007/2008. õppeaastal maksis vald lisaks tellitud koolibussi liinidele ühistranspordi kuukaartide jms eest 37 700 krooni, lõppenud aastal oli vastavaks kuluks umbes 287 000. Nii et kui liita kokku bussiliinide „optimeerimisega“ võidetud ja kuukaartide ostmiseks enammakstu, saame vallaeelarve „võiduks“ mitte küll „miljoni“, aga umbes 460 000 krooni ikka, mis pole ju sugugi paha!

      Kuid ikkagi, kust tuleb see „müstiline miljon“, mida abivallavanem kogu aeg rõhutab? lmselt on matemaatikat oskav ametnik teinud oma peas järgmise arvutuse: 2007/08 kilomeetrite arv korda 2008/09. aasta keskmine hind miinus 2008/09 prognoositav kulu [so 215 000 km x 18,66 kr/km – 2 310 000 kr]. Selliselt arutledes saan mina valla „võiduks“ koguni uskumatuna tunduvad 1,7 miljonit!

      Siinkohal ei teeks vist paha meenutada, et aasta tagasi maksis diiselkütus, mis moodustab bussi liinikilomeetri suurema osa peaaegu 20 krooni, nüüd aga oli „vaid“ 13.50 krooni. Paradoksaalsena mõjub aga see, et ajal, mil kütuse hind (ja sellest tulenevalt ka bussifirmade kulud) on kolmandiku võrra vähenenud, maksab vallavalitsus laste bussiga sõidutamise eest ligi 47protsenti enam kui aasta eest.

      Vägisi meenub üks vana anekdoot. Mees jõuab higise kuid õnnelikuna koju ja teatab võidukalt oma naisele: „Ma hoidsin täna tervelt viis kopikat kokku!“. Naine küsib imestunult vastu: „Kuidas?“ Mees asjalikult seletama: „Selle asemel, et töölt bussiga koju sõita ja bussipileti eest viis kopikat maksta, jooksin ma terve tee bussi järel.“, mispeale saab ta abikaasa etteheite osaliseks: „Miks sa, loll, ometi takso järel ei jooksnud, oleksid veelgi rohkem kokku hoidnud, oleksid terve rubla kokku hoidnud“.

      Abivallavanema „miljoni“ loogikat jätkates –  mõelda vaid kui palju oleksime vallale säästnud veel siis, kui oleksime kõik valla lapsed ainult liinibussidega kooli sõitma pannud (mis sest, et nende ajad ja trajektoorid paljudele ei sobi)!

      Tahaksin väga loota, et sellist säästmist, kus vähema teenuse eest hoopis rohkem makstakse, enam ette ei võeta või kui rahapuudusel tulebki teenuste tellimist vähendada, siis seda ka avalikult tunnistatakse, mitte ei räägita müstilise (ja nagu välja tuleb olematu) „miljoni“ kokku hoidmisest.

        0

        Eesti, Leedu, Hispaania, Belgia ja Rumeenia sotsiaaltöötajad ning noored kohtusid Belgias 21.-28. juunil erivajadustega noortele mõeldud projekti raames.  Räägiti, milline on erivajadustega inimeste hoolekanne erinevates riikides. Osaleti muusika- ja kunstitöötubades. Kehrast käisid Belgias sotsiaalkeskuse juhataja Marge Aasalaid, noortejuhid Kadi Ellus ja Jass Murutalu ning sotsiaalkeskuse praktikant Maarja Nilberg.

        0

        Kahel päeval Kadri­oru staadionil peetud koolinoorte kergejõustiku MM-il osales ka Kuusalu keskkooli noormeeste võistkond. Koolide arvestuses said Kuusalu noorkergejõustiklased 26 võistkonna hulgas 20. koha, edestati Bulgaaria, Leedu, Horvaatia, Belgia, Alžeeria ja Nigeeria koolide võistkondi.
        Punkte jagati vastavalt saavutatud tulemustele. Kuusalu keskkooli võistkond sai enim punkte Väike-Rootsi teatejooksus (Marek Lillenthal, Jarmo Antonov, Sören Jõõras ja Andres Ustov). Suuruselt teise punktisumma tõi võistkonnale Andres Ustovi isiklik rekord 53.21 400 m jooksus. Kuusalu õpilased olid võistluse ajal hotelli majutatud ning nad osalesid kõigil kultuuriprogrammi üritustel. Võistluse lõpupidu peeti esmaspäeval lauluväljakul, peaesinejaks oli Metsatöll.

          0

          Neljapäeval, 25. juunil kinnitas Anija volikogu vallavalitsuse uueks liikmeks finantsist Maarja Sikuti. Ta töötab Anija vallavalitsuses finantsistina selle aasta 1. juunist. Volikogu istungil otsustati tõsta finantsisti palka kahe astme võrra, et võrdsustada see teiste juhtide palgaga. Finantsist töötab Anija vallavalitsuses poole kohaga. Maarja Sikut elab Raasikul. Aastatel 2001-2009 töötas ta Hansapangas laenuhaldurina, enne seda elas perega aasta USAs.