Teisipäev, 20. veebruar 2018
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

10901 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Kuusalu vallamajas ja Kolga raamatukogus saab tutvuda aleviku tänavate plaaniga.

Kuusalu vallas olid Kiiu ja Kolga alevikud seni tänavanimedeta. Hiljuti kehtestas vallavalitsus Kiiu tänavate nimed.

Vallavalitsus on otsustanud, et tänavasildid ja majade numbrid tellitakse kõigile ühe­sugused, nii kortermajadele, asutustele-ettevõtetele kui ka eramajadele. Kiiu sildid ja numbrid on juba tellitud, need peaks valmima aprilli lõpuks. Ka Kolga tänavanimede sildid ja majade numbrimärgid tellib vallavalitsus. Majasiltide eest tasuvad kinnistuomanikud.

Nüüd on valla planeerimiskomisjon kokku leppinud ja paika pannud Kolga tänavanimede plaani, millele oodatakse kuni 20. aprillini muudatus­ettepanekuid. Plaaniga saab tutvuda Kuusalu vallamajas Kiius ja Kolgas raamatukogus.

Teedele ja tänavatele nimepanemisega tegelenud valla munitsipaalvara spetsialist Rein Kiis käis Kolgas kohtumas Astrid Veltsmaaga, kes on teinud kohaliku põliselaniku ja kodu-uurijana nimede kohta mitu ettepanekut. Kohtumisel kinnitas Astrid Veltsmaa, kuigi Kolgast on pärit omaaegne legendaarne maadleja Aleksander Aberg, ei soovi suguvõsa, et rammumehe nimi jäädvustataks kohaliku tänavanimena.

Planeerimiskomisjon on Kolga tänavanimesid arutanud kahel korral, teisel koos­olekul osales ka Kolga elanik ja vallavolikogu liige, ajaloolane Ott Sandrak. Mõtteid nimede kohta saatis Raul Raudsepp Kolgast ning arupidamistel osales valla maakorraldaja, Kolga elanik Sirje Muru.

Pikem vaidlus tekkis seoses Kirbuküla elamutega. Rahvasuus nimetatakse seda eramajade piirkonda juba aastaid nii, kuid uute tänavanimede seas seda pole. Valla peamaakorraldaja Peeter Raudsepp selgitab, kui kinnistuid hakati maakatastrisse seadma, soovisid majade omanikud, et Kirbukülana piirkonda ei nimetataks – katastris on nimi  Paepealse.

Samas tegi Ott Sandrak nüüd planeerimiskomisjoni koosolekul ettepaneku, et Kirbuküla nime võiks siiski kaaluda – on omapärane ja rahvasuus jätkuvalt kasutuses. Rein Kiis kinnitab, kui Kolga inimesed soovivad, et Paepealse asendataks Kirbukülaga, võib seda teha.

Tema sõnul võib küsimusi tekitada ka nimi Männiku tee. See on peatee, mis suundub mõisa juurest Vana-Narva maanteeni. Nimi tuleneb sellest, et maanteeristis asus kunagi Männiku kõrts.

Kortermajade ja mõisa aia vahele jääv ala on Lossi plats. Kuna Kiius on juba Mõisa tee, siis väikeses vallas ei tahetud, et kahes alevikus oleks sama nimi.

Seni Eriku nime kandnud uute majade ja müügisolevate kinnistute rajoonile pakutakse nimeks Leeskõrve. Vahvaid tänavanimesid on veelgi: Saalimäe, Ulliallika, Kullava tee.

    0

    Loksa laevatehas saatis eelmise teisipäeva õhtul välja pressiteate, kus öeldakse, et tellija on Odense Steel Shipyardile teatanud kahe puitlastilaeva ehituse tellimuse tühistamisest. Loksa tehas pidi Odense tehasele valmistama sektsioone kokku kaheksa puitlastilaeva ehk balkeri jaoks. Osa kaotatud tööst kompenseerib see, et Odense tehas on suurendanud kuue laeva ehitamiseks vajalike sektsioonide tootmise mahtu Loksal. Kuna mais ja juunis ei ole võimalik kindlustada kõiki töötajaid tööga, on tehas sunnitud töötajaid koondama. Lisatud on, et tehas on valmis osutama koondatutele abi seoses töösuhte lõpetamisega ja uue töö otsinguil. Loksal rahvasuus räägitakse 40 kontoritöötaja ja 20 töölise koondamisest. Sel esmaspäeval avaldas Postimees Online uudise, et koondatuid on 40-50. Kui Sõnumitooja hakkas tehasest uurima, milline number on õige ja keda koondatakse, ütles jurist Irina Karotam, et tehase juhtkond nõuab Postimees Onlinest selle uudise kõrvaldamist, kuna andmed on valed. „Seda, mida me teame, on kirjutatud tehase pressiteates,” sõnas ta.  Pressiteates koondatute arvu kirjas pole. Loksa laevatehas saadab suure osa töötajaid mais-juunis puhkusele, tööle jääb värvitsehh.

    0

    Nädalavahetusel  pidasid Kuusalu JK Rada ja FC Kiiu jalgpallimeeskonnad selle hooaja esimesed ametlikud mängud. Eesti väikeste karikavõistluste sarjas meie meeskondadel loosiõnne ei olnud, kuna vastaseks tulid II liiga klubid. Radal tuli tunnistada Valga Warriori duubelmeeskonna 2:0 paremust. Kiiu meeskonna vastane armeenlaste kogukonna meeskond Tallinna Ararat on viimastel aastatel seda karikat mitmel korral võitnud. 5:1 lõppenud mängus oli klassivahet tunda, Kiiu auvärava lõi Juku-Kalle Adrat. Eelseisval nädalavahetusel algavad Eesti madalamate liigade meistrivõistlused. Meie piirkonnast mängivad III liigas Kuusalu JK Rada ja FC Joker Raasikult, IV liigas JK Piraaja II Kehrast, FC Kiiu ja uustulnukana põhiliselt veteranidest koosnev Rada II meeskond. II liigas mängib JK Kaitseliit/Kalev, mille kodustaadioniks on Kuusalu staadion.

    0

    AGO KOKSER: „Kahe kuuga on sõitjate arv Harju avalikel liini­del vähenenud 11 protsenti.“

    Harjumaa Ühistranspordikeskuse tegevdirektor AGO KOKSER, kuigi kütusehind on alanenud, pole bussipiletite hinnad odavnenud. Miks?

    „Meil on vedajatega riigihankelepingud viieks aastaks, neid ei ole lihtne muuta. Ei ole alust neile vähem maksta, kui esialgu kokku leppisime, ühepoolselt me lepinguid muuta ei saa.“

    Sellel ajal, kui vedajaid valisite, ei osanud keegi ette näha, et kütusehind langeb?

    „Valmistusime hoopis selleks, et hinnad võivad tõusta. Kirjutasime lepingusse sisse aastase viivise – kui hinnad tõusevad, maksame meie bussifirmadele eelmise aasta hindade järgi. Praegu arvestamegi aastataguseid hindu, nii kütuse kui palkade puhul. Kütuse hind 2008. aastal küll langes, kuid muud hinnad mitte.“

    Kui sellel aastal hinnad alanevad, kas siis järgmisel aastal on lootust piletihindade odavnemisele?

    „Kas hinnad ikka langevad? Kütus küll, aga bussijuhtide palkade osas on ameti­ühingutega sõlmitud kokkulepe. Suurtel firmadel on kollektiivlepingud ning ühepoolselt nad palka alandada ei saa. Kui palku siiski vähendatakse, saame esitada firmadele taotluse ning hakata järgmisel aastal läbirääkimisi pidama.

    Meie jaoks on piletihindade langetamisest tähtsam probleem bussiliiklus üldse alles hoida. Sõitjaid on jäänud tunduvalt vähemaks. Palju töökohti on koondatud, inimesed enam tööle ei sõida, see vahe tuleb kusagilt katta. Riik annab kindla dotatsioonisumma, kuid osa rahast saame piletitulust. Aasta esimese kahe kuuga vähenes sõitjate arv umbes 11 protsenti. See on rahaliselt päris suur kaotus ning peame sellele katet otsima.“

    Kust seda leida loodate?
    „Mõtleme kõikidele reservidele. Püüame näiteks õhtustel aegadel suuremad bussid väiksematega asendada. Esmatähtis on, et inimesed saaksid veetud. Praegune ühis­transpordisüsteem on üles ehitatud tööl- ja kooliskäijate järgi, et rahuldada nende põhivajadused. Nii-öelda auke me lubada ei saa. Kuigi rahvast reisib tunduvalt vähem, siis bussid ikkagi sõidavad ja vedajatele tuleb maksta.“

    Kas on oht, et mõned liinid võetakse käigust ära?

    „Praegu küll ei ole, teeme kõik selleks, et liine ei peaks sulgema. Niipea, kui hakkame praegu toimivat süsteemi lõhkuma ja mõne liini sulgeme, järgneb ahelreaktsioon. Pigem püüame inimestele luua paremaid tingimusi või pakkuda soodustusi, et nad hakkaksid ühistranspordiga sõitma. Selleks on muidugi vaja, et inimestel oleks tööd. Kui tööl ei käida, ei sõideta  ka ühistranspordiga. Kahjuks on Harjumaal töötus väga suur ja suureneb veelgi.

    Esimese kvartali kokkuvõtted selguvad 20. aprilliks, nende põhjal esitame majandusministeeriumile kindlasti taotluse lisaraha saamiseks. Praegu saame riigilt 60 protsenti dotatsiooni, 40 protsenti katame piletituluga. Vaja oleks riigipoolse osa suurendamist või piletihinnatõusu, kuid piletihinda tõsta ei saa, jääme ka neist sõitjatest ilma. Siis läheb teenus mustale turule.“

    Peate silmas oma autodega reisijate vedamist?

    „Jah. Kommertsliinide kohta päris nii ei ütleks, kuigi ka nendel on palju rikkumisi.“

    Kas kommertsliinide kohta on palju nurinaid?

    „Eelmisel aastal moodustati Harju maavalitsuse juurde kontrollgrupp. Esimene prioriteet olid piletimüügi ja busside kontrollimine avalikel liinidel, kuid kontrollisime ka kommertsliine. Oli palju pahameelt, kuid seadus on kõigi jaoks üks – pileteid peavad müüma kõik vedajad. Ka kommertsliinis, kus on piletita reisijaid, trahvime nii juhti kui sõitjat. Kui sama firma bussi puhul on rikkumine juba mitmendat korda, trahvime ka firma omanikku.

    Kontrollide käigus oleme avastanud päris palju rikkumisi, algatatud on väärteomenetlusi – kommertsliinid ei pea sageli sõiduplaanidest kinni, bussid ei ole tehniliselt korras. Kui bussid on pilgeni täis, on seal ka seisjaid. Tavabussis seisjaid olla ei tohi, buss peab olema selleks kohandatud ning siis ei tohi liikumiskiirus olla suurem kui 60 kilomeetrit tunnis. Et tagada reisijate ohutus, teeme ka politseiga ühisreide.“

    Millistes Harjumaa piirkondades on rikkumisi kõige rohkem?

    „Neid on igal pool. Mõni saab paremini hakkama, mõni mitte. Maavanemale on tehtud ettepanek mitte pikendada ühe kommertsliini luba.“

    Avalike liinidega enam probleeme pole?

    „Aeg-ajalt väikseid probleeme ikka on, mõni buss näiteks hilineb. Kuid massilist ärajäämist nagu varem, kindlasti ei ole. Sellest ajast alates, kui hakkasime ise piletitulu korjama, on meil vedajatega konkreetsed suhted – kui töö on tehtud, maksame, kui töö on tegemata, ei maksa. Lootsime, et saame selle pealt ka natuke kokku hoida, kuna mõni reis jääb ikka ära, kuid kokkuhoidu ei tulnud. See on muidugi hea, bussid sõidavad, peavad graafikust kinni, inimesed on rahul.“

    Kui kaugel on ühtse piletisüsteemi rakendamine?

    „Hanked on kohtuvaidluste rägastikus, kuid me pole maha matnud mõtet teha Tallinnaga ühtne piletisüsteem. Läbirääkimised transpordiametiga käivad, soovime, et kasvõi ühe põhipileti saaks sel aastal teha Tallinnale ja Harjumaale ühise.“

      0

      Vana-Narva maanteel Valkla kivi lähedal asuvat maanteesilda on kavas hakata Põhja regionaalse maanteeameti tellimusel remontima, kuna see on amortiseerunud ja võib muutuda liiklusele ohtlikuks. Praegu peavad Harjumaa Ühistranspordikeskus ja Kuusalu vallavalitsus läbirääkimisi, kuidas muuta remondi ajaks liinibusside marsruuti. Kuusalu vallavalitsuse ettepanek on suunata bussid Valkla hooldekodu juurest edasi Salmistule ja sealt Kuusallu. ÜTK saadaks bussid Kodasoost Tallinna-Narva maanteele, kuna Valkla Forelli juures on teine sild, mille seisukord on veel hullem, ning raskeid busse ei taheta sellest üle sõitma panna.

      0

      Pirita vabaajakeskuse peeglisaalis peeti XXXIX Kloostriturniiri teema mälumäng „Mees ja Naine“. Sellest populaarsest mälumängusarjast võttis osa ka Anija võistkond (Sirje Kruusement, Eik Sagen ja Mart Schmeidt), jäädes tugevas konkurentsis jagama VI-VII kohta. Osales 16 võistkonda.

      0

      Koos finantseerimistehingutega on Anija valla 2009. aasta eelarve kogumaht 86 048 100 krooni.

      Tulusid on kavandatud 70,072 miljonit krooni. Sellest 41,6 miljonit krooni moodustab üksikisiku tulumaks – seda on 10 miljonit krooni vähem kui eelmise aastal. Maamaksu on eelarvesse kavandatud 3,3 miljonit krooni, laekumine vee erikasutusest 800 000 krooni, teistelt omavalitsustelt saadakse haridusteenuse eest 1 626 300 krooni, riigilt õpetajate palkadeks ning õpikute ja töövihikute ostmiseks kokku 13 843 900 krooni, riigilt teede hooldamiseks 892 500 krooni. kohalike teede korrashoiuks 892 500 krooni, Kehra spordihoone laenu tagasimaksmiseks 1,5 miljonit krooni (nüüd on selgunud, et seda summat on 1 miljoni krooni võrra vähendatud – toim.).

      Üldvalitsemisele kulub eel­arvest 8,2 miljonit krooni. Sellest vallavalitsusele 3 798 200 krooni, volikogule 759 500 krooni, raamatupidamisele 1 111 900 krooni,  reservfondis on 1 284 800 krooni.

      Avalikule korrale ja julge­olekule on eelarves 56 000 krooni. Eelmisel aastal oli see summa 452 00 krooni, sellest 440 000 krooni läks MTÜle Anija Valla Korrakaitse.

      Majandusvaldkonna kulud on kokku 16,56 miljonit krooni. Sellest suurem osa on kavandatud Kehra ja selle lähiümbruse külade ühisveevärgi ning kanalisatsiooni (ÜVK) rajamiseks – 13 366 600 krooni. Valla teede- ja tänavate korrashoiuks on  1 042 500 krooni. Keskkonnakaitsele mõeldud 1,3 miljonist kroonist on kavandatud 500 000 krooni prügiveole ning 528 400 krooni haljastusele.

      Elamu- ja kommunaalmajandusele on eelarves kavandatud 2 037 800 krooni. Sellest 1 034 200 krooni kulub tänavavalgustusele, 102 000 krooni külaliikumisele – külavanematele telliti Sõnumitooja, küladesse ostetakse jõulukuused, osa rahast kulub projektide omaosaluseks.

      Vabale ajale, kultuurile, spordile ja religioonile planeeriti eelarvest kokku 10 961 600 krooni. Sellest Kehra kunstidekooli eelarve on 3 352 100 krooni, spordikeskuse kulud 1 698 300 krooni, kultuurikeskuse ja rahvamajade eelarved kokku 4 153 600 krooni, raamatukogude eelarved kokku 1 169 400 krooni, sporditreeningrühmadele eraldatakse 203 000 krooni – 200 000 krooni HC Kehra noorterühmadele, 3000 krooni Peningi koroonamänguklubile.

      Hariduskulusid on eelarves 40 769 600 krooni. Sellest lasteaedade eelarved moodustavad kokku 12 302 760 krooni. Kehra gümnaasiumi eelarve on 19 241 900 krooni, Alavere põhikooli eelarve 5 209 700 krooni.

      Sotsiaalhoolekandele ku­lub eelarves 5 960 500 krooni. Sellest 1 228 600 krooni on Kehra sotsiaalkeskuse eelarve, 1 080 200 krooni makstakse eakate hoolekandeasutustele, 550 000 krooni on lastetoetusteks (sealhulgas sünnitoetus, laagritoetus, kooliminekutoetus jm), 686 800 krooni koduteenusteks ja ühekordseteks toetusteks.

      Kogu eelarves vähenesid personalikulud võrreldes mullusega umbes 3 miljonit krooni, majanduskulud üle 5 miljoni krooni, investeeringuid on kavandatud 3 miljonit krooni rohkem – see on seotud ÜVK elluviimisega. Suurematest investeeringutest on kavandatud veel 800 000 krooni Anija mõisa peahoone renoveerimise ja 660 000 krooni Voose rahvamaja fassaadi renoveerimise omaosaluseks.

      Laenusid on sel aastal vaja vallal tagasi maksta 3 891 700 krooni, kavas on võtta aastase maksepuhkusega 13 266 600 krooni laenu ÜVK jaoks.

        0

        Vallaeelarvesse planeeriti 1,5 miljonit krooni kultuuriministeeriumi toetust Kehra spordihoone ehitamise laenu tagasimaksmiseks. Pearaamatupidaja Carmen Meikar selgitas, et esialgu oli summa rahandusministeeriumi kodulehel Anija vallale ette nähtud, kuid nüüd on 1 miljon krooni sellest külmutatud. Vallal tuleb tänavu spordihoone ehituslaenu tagasi maksta 2,8 miljonit krooni. Kuna riigieelarvest eraldatakse raha lubatust vähem, valmistab vallavalitsus aprillikuu volikogu istungiks ette 1 miljoni krooni suurust negatiivset lisaeelarvet.

        0

        Pühapäeval Lasnamäe kergejõustikuhallis peetud kergejõustikuklubi Leksi-44 lahtistel noorte mitmevõistlejate võistlustel said kaks Kuusalu spordi­klubi mitmevõistlejat 3. koha. Kuni 15-aastaste atleetide seas oli 3684 punktiga kolmas Taavi Tšernjavski, kes püstitas 1000 m jooksus uue isikliku rekordi 3.12.92. Kuni 13-aastaste seitsmevõistlejate hulgas oli Brain Peters 2529 punktiga kolmas.

        0

        Kehra raudteejaama kõrval asuva mälestuskivi juures, kõneleb EELK Harju-Jaani koguduse õpetaja LEV LEKARKIN.

        25. märtsil oli Kehra raudteejaama kõrval asuva mälestuskivi juures leinamiiting.

        Anija vallavolikogu liige Leho Trolla luges ette Riigikogu pöördumise „Meenutagem, mälestagem, püsigem“, millele oli alla kirjutanud Riigikogu esimees Ene Ergma. Pöördumises mälestati kõiki 1949. aasta märtsiküüditamise ohvreid ning avaldati austust küüditatuile, kes veel meie keskel elavad.

        „Küüditamine on rahvusvaheline kuritegu, mis ei aegu, küüditamise ohvreid ei tohi unustada. Küüditamise süüdlaste vastutus on aegumatu,“ oli pöördumises, milles kinnitati, et Riigikogu toetab Euroopa Parlamendi ettepanekut kuulutada 23. august üle-euroopaliseks mälestuspäevaks ning algatusi totalitarismi kuritegude uurimiseks ja teadvustamiseks Euroopa Liidus ja maailmas.

        Anija vallavanem Jüri Lillsoo pani leinapärja mälestuskivi ette ning märkis, et kaks massiküüditamist olid suurimad inimsusevastased kuriteod, mis on Eesti rahvale osaks saanud.  Kui 1941. aasta juuniküüditamisega viidi kodumaalt minema riigitegelased, haritlased, sõjaväejuhid, siis 1949. aasta märtsiküüditamine oli suunatud maarahva vastu, ära viidi  peamiselt naised ja lapsed.

        „Nende repressioonidega taheti murda eesti rahva vastupanutahe ja eestlus hävitada. Kuid Eesti rahval on alalhoiujonn, eesti keel ja meel toimis ka Siberis. Meie üles­anne on meenutada ja mäletada, avaldada austust küüditamise ohvritele, ka neile, kes tulid sealt tagasi,“ rääkis vallavanem ning kutsus kõiki miitingul osalenuid valla kultuurikeskusesse, et jagada meenutusi ning salvestada need Kehra kohta kavandatava raamatu jaoks.

        Mälestuskoosolekul võtsid sõna veel endine Kehra koolijuht Harri Ellart, Harju-Jaani kirikuõpetaja Lev Lekarkin, laulis Kehra naisansambel.

        Mälestuskivi juurest läksid kokkutulnud valla kultuurikeskusesse, kus teelauas meenutati küüditamist ja Siberis veedetud aastaid. Mälestusi jagasid Aruküla lähedalt Kalesi külast 5-aastasena küüditatud Maimu Kanarbik,  toona 24-aastane Akte Toomet ning kodumaale jäänud Milvi Soots, kes küüditamispäeval oli 10-aastane ning mäletab hästi tuttavate äraviimist loomavagunitega.

        Nende meenutused võeti videosse ning salvestati diktofonilindile.

        Kehra koduloo-uurija Ants Miidla sõnul sõitis Kehra jaamast 25. märtsil 1949 külmale maale ešelon, mille ülem oli alampolkovnik Platonov. Kehrast pidi välja sõitma 53 loomavagunit, Tapalt lisanduma kümme. Kuna Kehrasse jõudis vaid 41 vagunit, tuli küüditatuid tihedamalt „pakkida“.

        Kehra jaama toodi külmale maale saadetud inimesi kokku kogu ümbruskonnast. 9. aprillil 1949 anti Krasnojarski krais üle 916 Kehrast saabunud inimest, neist 359 peret. Naisi oli nende hulgas 441, mehi 184, lapsi 291, neist noorimad olid kaheaastased. Tolleaegse Anija valla territooriumilt küüditati 91 inimest. Kehrast tulnud jaotati Idrinski ja Minussinski rajooni.

        Loksal oli väike koosistumine
        Siberisse küüditatud Riina Juhkami kutsus 25. märtsil kultuurikeskusesse endisi aegu meenutama Loksa ja selle ümbruse külade küüditatud, keda on praeguseks jäänud kümmekond. Peale tema tulid kultuurikeskusesse Oswald Tuum ja Vaike Merilo. Meenutati küüditamispäeva, Siberis üle elatud näljaaegu, töölkäimist ja tagasitulekut. Pärast paaritunnist vestlust viidi küünlad kalmistu kiviaiale, mille ees 60 aastat tagasi ootasid veoautod küüditatutega. Loksalt sõitsid masinad Kehra raudteejaama.