Kolmapäev, 18. oktoober 2017
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

10672 POSTS 0 ARVAMUSED

    0

    Pühapäeval, 8. veebruaril oli Viimsi keskkoolis Harju maakondlik voor. Osalesid 44 tantsu, neist 18 said edasi piirkondlikule festivalile, mis toimub 28. märtsil Tallinnas Salme Kultuurikeskuses. Kuusalu Petsikad võistlevad edasi kolme tantsuga: mudilaste „Pikk-kõrvad”, 1.-3. klassi laste „Kärbeste ralli” ning 7.-9. klassi tantsijate „Kokk ja pagar”. Kõigi kolme rühma juhendaja on Ljudmilla Loss-Maiberg. Petsikad harjutavad nüüd Kuusalu lasteaias või rahvamajas, kuna Petsi Spordiklubi enam ei tööta. Tänavatantsu kategoorias läheb piirkondlikule võistlusele breigigrupp Xplosiv, kuhu kuuluvad neli noormeest Kuusalust ja kaks Kolgast. Xplosiv on koos käinud aastaid ning olnud oma kategoorias ka Koolitantsu parim. Viimasel ajal juhendajat pole, harjutatakse omal käel Kuusalu rahvamajas.

    0

    Eelmisel nädalal tegid Kehra kortermajade elanikud Anija vallavalitsusele kirja, milles
    paluvad üle vaadata kommunaalteenuste hinnad.

    Kirjale on alla kirjutanud sajad Kose maantee 4, Kooli tänav 2, 10a ja 8a ning Keskuse tänav 7 majade elanikud. Nad teatavad, et peredes on tekkinud olukord, kus ei tea, kas osta süüa või tasuda korterite kütte, vee ja kanalisatsiooni eest. Allakirjutanud märgivad, et uue hakkepuidukatlamaja ehitamisel öeldi – küte tuleb odavam, kuid õnnetuseks on saepuru „kuldne“. Nad soovisid, et vallavalitsus ja OÜ Velko AV  korraldaksid rahvaga kohtumise, kus selgitataks, miks on kommunaalteenuste hinnad sedavõrd kõrged.

    Kirja vallamajja toonud Tatjana Ivaskevitš ütles Sõnumitoojale, et peamiselt tehases töötavad Kehra inimesed on kriisiolukorras. Paljud neist on olnud pikalt tööta ning pidanud läbi ajama sundpuhkuse ajal makstud 2600 krooniga. Nad on seda enam hädas, et aasta algusest tõusis kütte hind – toasoe maksab 746 krooni/MWh.

    Vallavanem Jüri Lillsoo märkis, et elanike kiri on appikarje. Ta ütles, et vallavalitsus ja OÜ Velko AV peavad otsustama, mida teha edasi.

    Kokkuhoiuks on vaja investeerida
    Velko AV juht Rain Oks ütles ajalehele, et kommunaalteenuste eest võlgu olevate inimeste arv ei ole plahvatuslikult kasvanud, kuigi võlglaste kasvu siiski prognoositakse.

    Eelmise aasta lõpu seisuga olid tarbijad Velko AV-le võlgu 475 000 krooni. Osa inimesi on ettevõttele pidevalt võlgu, mõned maksavad väikese viivitusega.

     „Üldjuhul püüame olla liberaalsed. Saadame meeldetuletuskirju, märgime arvetel võlgnevuse ära. Kui inimene on meile mitu kuud võlgu, kutsume ta kontorisse ja sõlmime maksegraafiku, et ikka püüaks võlgnevust kustutada. Mitte ühe-kahe kuuga, vaid anname ka pikemaid maksetähtaegu,“ rääkis ta.

    Selliseid kliente, kes maksegraafiku alusel võlga likvideerivad, ei ole Velko AV-l palju, umbes kümmekond. Kes pikemat aega jätab kommunaalkulud maksmata, nende võlga on sisse nõutud inkassofirma abil.

    „Saan inimestest aru, aga keegi ei ütle, et pange katlamaja seisma, sest küte on kallis. See on inimesele eluliselt vajalik teenus, mille eest tuleb paraku maksta,“ ütles Rain Oks ning viitas, et elanike kiri on üldise iseloomuga – elu on raske, hinnad kallid, raha ei ole.

    „See on täitsa loogiline. Kuid viidata sellele, et viisteist aastat tagasi ehitati hakkepuidukatlamaja ja siis oli küte väga odav, ei ole loogiline. Oli aegu, kus saepuru, mida hakkepuidule lisame, anti tasuta. Nüüd küsitakse saepuru kantmeetri eest 110 krooni,“ ütles ta ning märkis, et ka hakkepuidu hind on aastatega mitu korda tõusnud, nüüd maksab see 195 krooni kantmeeter.

    Hakkepuidu ostmiseks korraldab Velko AV igal aastal riigihanke konkursi. Praeguse hinnaga saadakse haket juuni lõpuni, siis algab uus hankeperiood. Kuigi puidu- ja metsamaterjali hind on tänu ehitusturu langusele odavnenud, ei osanud Rain Oks ennustada, mis hinnaga tänavu hakkepuitu osta õnnestub: „Loodame, et saame odavamalt, kuid praegu seda kindlalt väita veel ei saa.“

    Teine suurem otsene kuluartikkel, mis soojatootmiseks vaja, on elekter. Kuna elektrihind pigem tõuseb kui langeb, ei näe Velko AV juht ka seal kokkuhoiuvõimalust. Kokku on tema sõnul võimalik hoida investeerides.
    „Kuid investeerida tuleb miljoneid kroone ning need hakkavad end ära tasuma parimal juhul viie aasta pärast,“ märkis ta.

    Esimesed investeeringud, millele Velkos mõeldakse, on katlamajja paigaldatav suitsugaaside kondensaator ning hakkepuidu lao varikatuse ehitamine. Need abinõud on soojusenergia tootmise efektiivsemaks muutmiseks kirjas ka Anija valla soojamajanduse arengukavas. 

    „Arengukava koostanud firma soovitus oli investeerida ka trassidesse igal aastal vähemalt miljon krooni. Praegused trassid on väga vanad ning nende kaudu läheb päris palju sooja lihtsalt õhku. Need kõik on kokkuhoiukohad, kuid nõuavad praegu miljoneid, mis tuleb paraku tarbijal kinni maksta. Samas ei saa neid tegemata jätta, siis lükkame selle koormuse laste ja lastelaste kaela,“ tõdes Rain Oks.

    Vee ja kanalisatsioonihindade osas on asi veel karmim. Kuna suur osa rahast ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, on suuresti ette kirjutatud ka hinnapoliitika.

    „Omaosaluse katmiseks peab Anija vald investeerima 40 miljonit krooni, Velko AV 20 miljonit krooni. Meie osa on võimalik katta ainult laenu teel, aga lõpuks maksavad selle kinni ikkagi tarbijad. Kui me projekti 2011. aastaks ei lõpeta, jääme euroabist ilma,“ selgitas Velko AV juht.