Laupäev, 23. juuni 2018
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

11133 POSTS 0 ARVAMUSED

    0

    Segakooridest saavad üldlaulupeole Kehra gümnaasiumi (juhendaja Epp Soo) ja Kuusalu keskkooli (Taavi Esko) noortekoorid, Aruküla noortekoor (Age Mets), Loksa Lauljad (Raidi Andre), Raasiku valla Rõõmuline Spunk (Maia-Reta Trampärk), Kolga-Kuusalu kammerkoor (Taavi Esko) ja Anija vallast Helin (Reet Männik). Naiskooridest osaleb Kuusalu vallast koor Kadri (Krista Kukk). Peole läheb ka Kuusalu meeskoor (Ene Järvik). Lastekooridest esinevad laulupeol Alavere-Raasiku lastekoor (Heli Karu), Kehra gümnaasiumi (Epp Soo), Kuusalu keskkooli (Taavi Esko), Loksa muusikakooli (Juule Laurend), Aruküla põhikooli (Külli Ovir) ja Vaba Waldorfkooli (Tiina Tinn) lastekoorid. Poistekooridest pääsesid peole Anija vallast Kether (Heli Karu) ja Aruküla põhikooli poistekoor (Külli Ovir). Mudilaskooridest on esinema valitud Aruküla põhikooli (Külli Ovir) ja Kuusalu kooli (Niina Esko) mudilaskoor. Laulupeol mängivad ka Kuusalu pasunakoor (Ott Kask) ja Harjumaa Noorte Puhkpilliorkester (Harry Illak).

      0

      Anija vallavolikogu liige Tiit Tammaru kutsub koduvalla ettevõtlikke inimesi looma üheskoos majandusmeeste klubi. „Eesmärk on koondada ettevõtjaid ja ettevõtlikke inimesi. Et saada kokku, vahetada kogemusi, aidata üksteisel probleeme lahendada, mõnel on teise murele ehk hea pääsetee pakkuda,“ rääkis ta. Tiit Tammaru on ise koostanud süsteemse programmi selle kohta, kuidas saaksid ettevõtted praeguses majanduskriisis ellu jääda: „Töötasin selle välja kevad-talvel, kui mul oli aega ning 1. mail sai sellest räägitud Kehras mõttekojas. Kes minu ideedega tutvus, suhtus positiivselt.“ Esimest korda kutsub ta Anija valla ettevõtjaid ja ettevõtlusega seotud inimesed kokku sel neljapäeval, 28. mail valla kultuurikeskusesse. Kas esimesest kohtumisest kasvab edaspidi MTÜ või jätkatakse lihtsalt klubina, on Tiit Tammaru  sõnul veel vara öelda.

      0

      Kuusalu rahvamajas esinesid flamencoklubi Rosa Verde vanemad tantsijad, algajad ning neidude rühm.

      Kuusalu vallas on flamencotantsu harjutatud ligi seitse aastat.

      Esialgu tuli õpetaja Terje Varuli kutsel Kolga naisi juhendama Maria Rääk Tallinnast. Aasta hiljem, sügisest 2002 toimusid flamencotantsu treeningud juhendaja Kadi Mustasaare käe all. Kui tal seisis 2006. aastal ees kolimine Saksamaale, asus otsima endale asendajat. Ta tegi ettepaneku Tallinnast Anu Likkile, kes võttis mõtlemisaega, sest esialgu tundus raske hakata pärast põhitööd tantsu­treeningute juhendamiseks linnast välja sõitma.

      Nüüd, kolm hooaega hiljem on Anu Likk tookordse nõustumisega rahul. Ta kiidab Kolga ja Kuusalu kandi naisi-neide ja nimetab neid supertublideks: „Olgu mul enne treeningule tulekut hea või paha tuju, elus raskem või ilusam aeg, tantsijate säravad silmad, pealehakkamine ja tantsulust on need, mis annavad mulle tõelise energia- ja positiivsusesüsti. Ning hilis­õhtul Tallinna tagasi sõites on alati garanteeritud vaid head mõtted.”

      Kolgas treenisid algul kaks väikest tantsurühma. Kuna oli hulk huvilisi, kes soovisid samuti flamencotantsu õppida, liideti varasemad tantsijad üheks rühmaks ja loodi juurde algajate rühm.

      2007. aasta sügisel moodustati flamencotantsuklubi Rosa Verde, mis hispaania keeles tähendab „roheline roos”. Anu Likk selgitab, et arvestades flamencotantsu mõõtmatut sügavust, on klubi tantsijad veel rohelised ehk noorukesed.

      Algul treeniti Kolga keskkoolis kord nädalas, 2007. aastast kaks korda – kiirema ja jõulisema arengu nimel.

      Kolga koolis ei olnud peegleid. Et treeningutes oma poose, asendeid ja liikumist kõrvalt jälgida, otsiti peeglitega treeninguruumi. Sobiv koht leiti Valkla hooldekodus. Ühel õhtul nädalas tantsiti Kolga koolis ja teisel Valklas.  Kui Kolga kooli teise korruse saal sai uue põranda, ei tahetud naisi oma spetsiaalsete flamencotantsukingadega enam sellele lubada ning harjutama hakati Kolga lasteaias.

      Mullu sügisest kolis Rosa Verde Valklast ära, kuna muutus asutuse staatus ja juhtkond. Esialgu renditi Kuusalu noortekeskusega ühes majas asunud Petsi Spordiklubi peeglitega saali. Kui spordi­klubi lõpetas tegevuse ja ruumid renditi uuele omanikule, kolisid flamencotantsijad Kiiu Soone saali.

      Anu Likk kinnitab, kuigi enam pole treeninguid võimalik teha peeglitega saalis, klubi Rosa Verde tantsulust ei rauge.

      Rosa Verde tantsuõpetaja.

      Rosa Verde tantsuõpetaja.

      Sügisel võeti taas juurde algajate rühm, ligi 15 uut tantsijat. Koos naiste- ning algklasside ja põhikooli õpilastele mõeldud neidude rühmaga on aktiivseid tantsutundides osalejaid umbes 25. Kogenumad tantsijad tegelevad eraldi veel kastanjetiõppega.

      Kõik tantsijad esinesid laupäeval Kuusalu rahvamajas korraldatud hooaja lõpukontserdil. Kevadine ülevaatekontsert toimus teist korda. Tänavune erines selle poolest, et kaasati külalisesinejatena vallas tegutsevate teiste tantsustiilide rühmi. Kaasa tegid mullu sügisest line-tantsu õppima hakanud Kolgaküla Lainerid, Kolgaküla seltskonnatantsijad Kadi ja Kaido Padar ning Leelo ja Peep Konton, Kuusalu laste showtantsurühm Tantsukas Eve Õuna juhendamisel ning sõbrad Keilast – flamencotrupp Camino.

      Rüht, seismine, põhisammud
      „Alguses oli väga raske,” jutustas algajate rühma liige Ille Saksakulm Salmistult. „Näiteks käte hoidmine – trenni lõpuks ei jaksanud enam käsi üleval hoida. Ka jalgadele on flamenco päris suur koormus, pidev tallalöök on väsitav. Esmalt õppisime kehahoiakut ja seismist, siis põhisamme, seejärel käte hoidmist ringideta, hiljem juba ringidega ning lõpuks ka pöördeid. Nii palju pead ühe korraga mõtlema, et kõik need liigutused tuleb kõigepealt eraldi selgeks teha.”

      Ta jutustas, et soovis flamencotantsu õppida ning suur oli üllatus, kui tuli Salmistule elama ja sai teada, et Kuusalu vallas tegutseb flamencoklubi.

      Nii tema kui ka Kristiina-Raivi Vilepaju Hirvli külast kiitsid oma õpetajat Anu Likki, kes on alati positiivne ning tantsib ise väga hästi.

      „Kui peeglit ei ole, vaatad õpetajat ja on tunne, et tantsid ise sama hästi kui tema,” sõnas Kristiina-Raivi Vilepaju, kes kuulub naiskodukaitsesse ning töötab põhikohaga kaitseliidus. Flamencoga hakkas ta tegelema sellepärast, et tundis, see sobib temperamendiga.

      Kõige kauem, kuus aastat, on flamencot tantsinud Helen Mikiver Kolgast. Ta arvab, et flamenco on üldse üks raskemaid tantse – koordinatsioon, käte ja jalgade töö tuleb saada klappima.

      „Ei saa öelda, et flamenco on nüüd selge, pigem hakkab tekkima õige tunne. Flamenco pole ka eestlasele omane, juhendaja ütleb ikka, et tehke särtsakamalt. Kuid eestlasest on raske leida hispaanlanna särtsu.“

      Kaja Martinson Kolgast käib tantsimas koos tütre Maria Eliniga. Kaja Martinson kiidab samuti  juhendajat Anu Likki, kes on tema sõnul hästi innustav ja temperamentne.

      ANU LIKK õppinud Hispaania meistrite juures
      Anu Likk töötab pearaamatupidajana BRC Autokeskuses. Flamencotantsuga hakkas ta hobi korras tegelema rohkem kui kümme aastat tagasi. Algul õppis Claudia Shevtshenko ja Lehti Kostabi käe all, praegu juhendab teda Maria Rääk flamencostuudiost Amargo, kus Anu Likk tantsib tänaseni.

      Kolga-Kuusalu flamencotantsijate juhendaja  on mitmel korral käinud ennast täiendamas Hispaanias flamencotantsumeistrite Merche Esmeralda ja Maria Jose Casado juures. Ta on osalenud ka Eestit külastanud flamencotantsijate meistriklassides.

      Klubi Rosa Verde Kolga-Kuusalu tantsijad on Anu Likki ainsad õpilased. Tema sõnul pole rohkemaks jaksu, kuigi tunneb, et flamencotantsimine ja tantsuõpetamine meeldivad talle üle kõige.


      Rosa Verde tantsijad
      Naiste rühm:
      Helen Mikiver, Anu Karjatse, Pille Sass, Anna Oja, Anett Laisaar, Pilleriin Rembel, Kaja Martinson, Eve Salumaa, Kaja Viiul.

      Algajate rühm: Kristiine Järve, Seliine Sommer, Carmen Aas, Eveli Utkin, Kristiina-Raivi Vilepaju, Teele Kaljurand, Kadri Kompost, Gerly-Enely Egorova, Ille Saksakulm, Maria Prääts, Egne Aavik.

      Neidude rühm: Getter Oja, Maria Elin Martinson, Merily Rool, Hanna-Piia Põldver.

        0

        Laupäeval, 23. mail oli Aruküla terviserajal hoogtööpäev. „Mehed raiusid maasse auke pinkide ja hüppemoodulite paigaldamiseks. See oli tohutu töö, sest Aruküla pinnas on väga paene,“ rääkis talgupäeva üks korraldaja, Raasiku vallavalitsuse kultuuri- ja haridusspetsialist Ardo Niinre. Umbes kolmandik rajast riisuti rehadega üle ning veeti ära sügisel puujuurikate freesimisest tekkinud kaikad. Terviseraja ääres olnud oksakuhilad koondati ühte hunnikusse. Kell 11 alanud talgupäev lõppes poole viie paiku õhtupoolikul. „Oli tõhus tööpäev,“ kiitis korraldaja. Üks abiks käinud noormees oli öelnud: „Nii hea on joosta rajal, kus ise oled tööd teinud.“ Ardo Niinre sõnul on soov terviseraja korrastamisel rakendada ka töötuid, kellele saaks maksta selle eest veidi tasu.

        0

        Seadus on pannud omavalitsustele kohustuse tagada soovijatele lasteaiakohad, kuid mitmel pool pole see rahapuudusel võimalik. Järjekorrad on pikad ning mõnigi lapsevanem päris hädas, kuna ei saa minna tööle või õppima, sest last pole kusagil hoida.

        Samas tõdevad lasteaiatöötajad mitteametlikes vestlustes, et sõimerühma toodud lastest on kahju. Nad  igatsevad emasid taga. Kas ei võiks need emad, kes kaheaastase lapse viivad lasteaeda ja ise jäävad pisema titaga koju, mõelda hädasolijate peale ning oma vanema lapse veel mõneks ajaks koju jätta? Ka võiksid paindlikumad olla need lapsevanemad, kelle lapsed käivad lasteaias harva – ehk saaks kokku leppida, lasteaiakoht kasvõi ajutiselt vabastada.

        Üks on seadus, mis kohustab, teine on inimlik ja mõistev suhtumine. Pisikesed lapsed tunnevad end kõige paremini koos emadega. Miks mitte seda neile võimaldada, kui vähegi saab.

        0

        Eelmisel reedel oli Aruküla koolis suure ehituse kavandamiseks esimene töökoosolek.

        „Panime paika plaanid, et ehitaja saaks järgmisel nädalal alustada,“ selgitas Raasiku vallavanem Andre Sepp.

        Vallavanema sõnul on Aruküla põhikooli rekonstrueerimiseks ja juurdeehituseks kõik enam-vähem valmis, oodatakse veel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) rahastamisotsust.

        „Loodame EASi kirjaliku otsuse saada sel nädalal, et järgmisel nädalal ehitamisega alustada,“ ütles ta.
        Kooli rekonstrueerimise ja juurdeehituse projekti tegi OÜ Pikoprojekt. Selle järgi ehitatakse ümber senine kooli­hoone ning vana võimla pool­sesse külge tuleb kahekordne  juurdeehitus alg­kooliosale – kuus klassiruumi, õpetajate abiruum ja tualetid. Kooli fuajee lammutatakse  kahte  tiiba hakkab ühendama kahekordne vahelüli.

        Vestibüülist pääseb nii uude kui vanasse õppekorpusesse. Põhikorpuse esimesele kor­rusele on kavandatud veel tütarlaste ja poiste tööõpetuse klassid, söökla laiendus, raamatukogu, pikapäevarühma ruum ning õpetajate tööruum. Vana hoone teisele ja kolmandale korrusele tulevad klassiruumid, direktori, õppealajuhataja ja majandusjuhataja kabinetid, õpetajate tuba ja puhkeruum, õpilasomavalitsuse töötuba ning psühholoogi kabinet. Spordisaali juurde tehakse jõusaal ja inven­tariruum, jõusaali peale tuleb aeroobikasaal.

        Koolimaja juurde Põllu tänavale on projekteeritud bussitasku koos ooteplatvormi ja jalgteega. Sügise tänava äärde tehakse avalik 30-kohaline parkla ning staadioni maa-alale kinnine 35-kohaline autoparkla. Kooliesisele platsile planeeritakse ka 45-kohaline jalgrattahoidja.

        Koolimaja hakkab ehitama AS Facio Ehitus, ehitamine läheb maksma 21 188 257 krooni. Ehitusjärelevalvet teeb OÜ TSM Projekt, see maksab 118 000 krooni.

        Raasiku vald taotles KOIT-kavast koolihoone rekonstrueerimiseks esialgu üle 37 miljoni krooni. Kuna edukaks tunnistatud hinnapakkumine oli arvatust tunduvalt odavam –  ümber- ja juurdeehitused lähevad kokku maksma 30 miljonit krooni –  tegi vallavalitsus aprillikuus EASile uue taotluse 21 101 423 krooni saamiseks.
        Taotlusse lisati võrreldes esialgse taotlusega mõningaid täiendavaid kulutusi, EAS teatas, et aktsepteerib neid osaliselt.

        EAS on lubanud Aruküla põhikooli rekonstrueerimise ja juurdeehituse abikõlbulikke kulutusi rahastada 75 protsendi ulatuses, 25 protsenti peab olema valla omaosalus. Et omaosaluse kulusid katta, taotles vallavalitsus rahandusministeeriumilt luba võtta laenu ning viis läbi laenuhanke. Maikuu volikogu istungil otsustati võtta Aruküla kooli ehitamiseks SEB pangast kuni 9 miljonit krooni laenu. Laenutähtaeg on 8 aastat. Kuna EAS rahastab tehtud kulutusi tagantjärele, nõustus volikogu võtma üheks aastaks SEB pangast 16 miljonit krooni arvelduskrediiti.

        Ehitustööd algavad 1. juunil ning vana kooliosa rekonstrueerimise on ehitaja lubanud lõpetada 1. septembriks. Juurdeehitus peaks kavakohaselt valmima järgmise aasta jaanuarikuu lõpuks.

          0

          Vallavolikogu otsustas muuta alates 1. jaanuarist Raasiku valla lasteaedade teeninduspiirkondi. Aruküla lasteaia Rukkilill teeninduspiirkonda hakkavad kuuluma Aruküla alevik ning Igavere, Järsi, Kalesi, Kurgla, Kulli ja Peningi küla. Raasiku lasteaia Oravake teeninduspiirkonda hakkavad kuuluma Raasiku alevik ja Tõhelgi, Härma, Kiviloo, Pikavere, Mallavere, Perila ning Rätla küla.

          0

          URVE PALO, endine rahvastikuminister

          Poliitiliste kirgede tõmbetuultes on praegu täiesti  tähelepanuta jäänud uus perekonnaseaduse eelnõu.

          Kas te olete mõelnud sellele, kui paljudele inimestele perekonnaseadus korda läheb? Otseselt või kaudselt puudutab perekonnaseadus meid kõiki.

          Seaduses on paika pandud põhimõtted, mis reguleerivad nii abikaasade kui ka laste ja vanemate omavahelisi suhteid. 

          Abielu sõlmides, sõlmivad 2 inimest kokku oma kaunid unistused. Abielludes on esikohal emotsioonid. Samas ei saa alahinnata naise-mehe vahel sõlmitud liidu praktilist ja materiaalset külge. 

          On oluline, et värsked abiellujad ja vanemad saaksid ka ilma juriidilise erihariduseta ühemõtteliselt aru seadusest, mis määrab ära nende kõige olulisemad õigused ja kohustused.

          Hetkel kehtib 1995.aastal  vastuvõetud perekonnaseadus, mille muutmist on põhjendatud muuhulgas argumendiga, et kehtiva seaduse põhimõte, mille järgi kuulub abi­elu jooksul soetatud vara võrdselt kummalegi abikaasale, on kommunismiaja igand. On selge, et ühiskonna muutudes ei tohiks seadused ajale jalgu jääda.

          Rahvastikuministrina kutsusin kokku eksperdid, kes tegid õiguskomisjonile ja eelnõu autoritele palju ettepanekuid seaduse sõnastuse, keelekasutuse ja arusaadavuse parandamiseks. Esitati mitmeid põhimõttelisi parandusettepanekuid, milleta oleks perekonnaseadusesse jõudnud  säte, et ühe abikaasa haiguse või eemalviibimise korral võib tema partner ühise varaga teha tehinguid, juhul kui vastasel korral kaasneks kahju tekkimise oht. Praegust seadust on täiendatud tingimusega, et kui abikaasalt mingil põhjusel ei ole võimalik nõusolekut saada, siis tuleb selleks pöörduda kohtu poole.

          Olulisi põhimõttelisi täiendusi sai nõukoja ettepanekul ka lapse hooldusõiguse jagamist puudutav osa.

          Seadusesse lisati, et kohus arvestab lisaks vanema võimalusele pakkuda lapsele mõistlikke elamistingimusi ka tema hingelist seotust lapsega ning senist pühendumist lapse eest hoolitsemisel.

          Selgema vormi sai seaduses ka abikaasade varasuhteid puudutav osa, mille sõnastus  esialgses versioonis oleks arusaadav olnud väga pühendunud juurahuvilisele abiellujale. Eelnõu nägi ette, et abielludes valivad abikaasad varasuhte. Seadusest ei selgunud, mis juhtub siis, kui ühel või teisel põhjusel jätavad abikaasad varasuhte valimata? Praeguseks on seadusesse jõudnud selgelt sõnastatud põhimõte, et juhul, kui abiellujad varasuhet ei vali, siis kehtib nende kohta varaühisuse põhimõte ehk ühise rahakoti printsiip.

          Me kõik elame suurema osa oma elust perekonnas. Usun, et seadus, mis mõjutab meie tegemisi niivõrd olulisel määral, ei peaks olema nagu halvastiistuv ülikond, mis katab küll kõik strateegilised punktid ära, aga kuigi mugav  kanda ei ole. Mõned olulised kortsud on praeguseks silutud, kuid nii mitmedki jäävad alles. Näiteks peab alaealine abiellumiseks nüüd vanemate asemel kohtust luba küsima. Seaduses on siiani ebaselgelt määratletud, millisest hetkest alates on abielu ametlikult sõlmitud. Samuti jääb kohtunikele edaspidi perekondlike vaidluste puhul suur vastutus „õigluse“ mõiste sisustamisel. Kuidas seadus praktikas toimima hakkab, näitab tulevik.

          0

          Kiiu mõisapargis on nüüd üle kraavi tehtud uus sild.

          Silla rajamiseks kulus 1000 krooni, ülejäänu saadi annetustest.

          Laupäeval, 23. mail korraldas MTÜ Kiiu Arendus vallamaja juures mõisapargi silla taastamise talgud. Juba aastaid ei ole seal enam olnud käsipuudega silda. Vanale sillakohale on vallavalitsuse tellimusel pandud ülekäimise võimaldamiseks planke, kuid neid on sageli ära viidud või lõhutud.

          Sel aastal  kavandas vallavalitsus eraldada silla korrastamiseks 1500 krooni – taas uute plankude paigaldamiseks. Kuna selle raha eest korralikku silda poleks saanud, tegi MTÜ Kiiu Arendus eesotsas Urmas Kirtsiga ettepaneku, et silla võiks ehitada talgute korras.

          Enamik ehitusmaterjalist tõid mehed, kes kõik on varem elanud või elavad praegu Kiius. Lembit Nikker annetas silla alusprussid, Peeter Kivimäe põrandaplangud, Tõnis Peensalu andis käsipuud. Kuusalu vallavalitsuse lubatud 1500 kroonist, kulus müürisegu ja värvi ostmiseks 1000 krooni. Kiiu Torni perenaine Mare Muruväli viis silla­ehitajatele  kehakinnituseks pirukaid ja kohvi.

          Ehitamas käisid Mihkel Sinisalu, Ain Pae, Jaanus Niilson, Kalle Armväärt, Lembit Nikker, Peeter Kivimäe ja Urmas Kirtsi. Kui mehed töötasid, astusid ligi Kiiu poisid Oliver Kuusk, Roland Andre Märjamaa ja Rico Lees, küsisid, kas võivad aidata.

          Urmas Kirtsi rääkis, et nii , kui tema on Kiius elanud, ei ole mõisapargis olnud käsipuudega silda. Talgute idee tuli sellest, et Kiiu Arendus plaanib 21. juunil korraldada mõisapargis kohalikule rahvale ja ka valla kaugematest küladest inimestele jaanitule. Silla ehitusest ja MTÜst Kiiu Arendus saab infot veebilehelt www.kiiu.ee.

          0

          Rakveres peetud Eesti noorte teatejooksu meistrivõistlustelt tõid Kuusalu Spordiklubi noored kergejõustiklased koju kolm medalikomplekti.

          Teise koha võitis naisjuunioride 3×800 meetri teatekolmik Kerti-Anniki Tiis, Jane Lauter ja Karol Rahuoja. Sama vanuseklassi 4×400 meetri hõbedases nelikus jooksid Britta Pärk, Karol Rahuoja, Jane Lauter ja Kerti-Anniki Tiis.

          Pronksivõiduga üllatasid poiste B-vanuseklassi 3×1000 m jooksjad Mihkel Muinasmaa, Taavi Tšernjavski ja Johan Talihärm. Kuue hulka jõudsid veel poiste A ja juunioride 4×100 teatejooksu võistkonnad, kes olid vastavalt viies ja kuues.

          Eelmisel nädalal peeti Rakveres ka populaarse vabariikliku võistlussarja TV 10 Olümpiastardi kolmas etapp. Loksa I keskkooli õpilane Karmo Peetermann võitis poiste noorema vanuseklassi kettaheite 31.19-ga. Tema koolivend Taavi Tšernjavski tuli vanema vanusegrupi kõrgushüppes 1.69-ga kolmandaks.