Kolmapäev, 14. november 2018
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

11386 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Eelmisel teisipäeval oli Kolgas korteriühistute, Kuusalu valla ja Kuusalu Soojuse esindajate
koosolek.

Kolga korteriühistute esindajad saatsid novembris Kuusalu vallavalitsusele ja Kuusalu Soojusele kirja, kus tõdesid, et pärast puidukatlamaja käikulaskmist on kütte kvaliteet langenud, soojahind aga tõusnud. Kolga kortermajade elanikest on paljud hakanud kütte eest jääma võlgu, sest seoses masuga on maksevõime langenud.

Koosolek korraldati selleks, et probleemi koos edasi arutada, selgitas Kuusalu abivallavanem Tõnu Ammussaar.  

Kuusalu Soojuse tegevjuht Raul Valgiste tegi kokkusaamisel ettepaneku moodustada töörühm, kes hakkab analüüsima Kolga kortermajade kütmise variante laiemalt. Töörühm ei piirdu praegu tegutseva hakkpuidu küttel katlamaja ja olemasolevate soojatrasside olukorra ning soojahinna teemaga, vaid uurib ka alternatiivsete kütmisvõimaluste tasuvust – võimalike lokaalsete katlamajade paigutamise ja isegi maakütte maksumust.

Raul Valgiste: „Kui arutada Kolga kortermajade kütmise erinevaid variante, siis on mõistlik teha seda just nüüd, sest lähiajal on Kuusalu Soojusel plaan teha Kolka 9 miljoni krooni suurune investeering soojatrasside rekonstrueerimiseks. Oleme seda otsustanud lähtudes varasemast arengukavast ning projekti tasuvusanalüüsist. Kuid sedavõrd suuremahulise investeeringu tegemiseks vajame ka teenuse tarbijate toetust. Mõistsin koosolekul, et enne järgmise sammu astumist peame üheskoos läbi vaatama kõik võimalikud alternatiivid. Kogukonna kaasamine arutellu aitab meil paremini üksteist mõista ning samas jagada ka vastutust langetatava otsuse üle.”

Kuusalu valla soojamajanduse arengukava on koostatud aastal 2004, seega kuus aastat tagasi. Arengukava nägi ette masuudiküttel katlamaja ümberehitust hakkpuidu küttele ning see on praeguseks tehtud – aastal 2006 valmis uus katlamaja, KIK toetas seda 3,3 miljoni krooniga, omaosaluse katteks võeti pangast laenu 2,2 miljonit krooni. Seoses sellega on Kuusalu Soojusel kohustused panga ja KIKi ees. Laenujääk on miljon krooni ja see tuleb tasuda järgneva kolme aasta jooksul. Katlamaja peab vastavalt KIKi tingimustele töötama viis aastat pärast sihtfinantseerimise otsuse langetamist ehk vähemalt kuni aasta 2010 juulikuuni, muidu oleks KIKil õigus toetuseks antud raha tagasi küsida.

Kuusalu Soojus taotleb KIKi vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondist Kolga soojatorustiku uuendamiseks 3,84 miljonit krooni, ettevõtte omaosalus on kogumaksumusest 60 protsenti ehk 5,78 miljonit krooni. KIKi nõukogu on andnud rahaeraldusele esialgse nõusoleku, reaalselt lubatakse toetussumma anda siis, kui saadakse lisaraha.

Kolga soojahind on praegu käibemaksuta 850 krooni MWh, koos käibemaksuga 1020 MWh.  

Raul Valgiste ütles, et Kolga töörühma tegemistesse on plaan kaasata ka eksperte Tallinna Tehnikaülikoolist: „Nii või teisiti, kui ka leitakse, et investeering katlamajja oli vale ning valitakse mõni teine kütmisviis, lähema paari aasta jooksul ei jõua midagi kardinaalset ette võtta. Oluline on, et töörühm moodustati ning otsime koos sobivaimat varianti. Kuusalu Soojus ja usun, et ka Kuusalu vallavalitsus ei taha midagi inimestele peale suruda, oluline on sünergia ja ühised kokkulepped.”

Ta tõdeb, et lihtne on öelda, teenuse hind on kõrge ja kvaliteet mitterahuldav: „Keerulisem on leida kõigile meeltmööda lahendus. Kolga inimesed on täis tahtmist ning pole välistatud, et leiame koos innovaatilise lahenduse. Ütlen töörühma liikmetele: „Tere tulemast minu maailma, nüüd saate hakata ka teie soojatootmise teemal kaasa mõtlema.””

Töörühm on 10-liikmeline, 8 korteriühistutest, Raul Valgiste Kuusalu Soojuse ja Tõnu Ammussaar vallavalitsuse esindajana.

    0

    6. jaanuaril tea­ta­ti politseisse, et Raa­si­ku vallas Aruküla alevikus pargitud au­tost varastati tööriistad. Varaline kahju on 32 500 krooni. Juhtumi uurimiseks on alustatud kri­minaalmenetlus varguse pa­ragrahvi alusel.

      0

      Linnavalitsus kinnitas OÜ Avoterm soojahinnaks Loksal alates 1. veebruarist kuni 1. augustini 2010 827 krooni megavatt-tunni eest, millele lisandub käibemaks 20 protsenti. Avoterm taotles kõrgemat soojahinda – 926 krooni MWh – kuid sellega linnavalitsus ei nõustunud. Seni on Loksal kehtinud eelmise soojatootja ASi Eraküte ajal kehtestatud hind, mis on 598 krooni MWh. Avotermi esindaja Loksal Igor Ignahhin ütles, et soojahind tõuseb umbes 40 protsenti ning lisas, et Loksa praegune soojahind on Eestis üks odavamaid.

      0

      Kuusalu valla hariduskomisjoni esimees SULEV VALDMAA, Kuusalu vald on väga eriline oma kahe keskkooliga – Kuusalus ja Kolgas. Haridusministeerium kavandab muuta seadust ning hakata gümnaasiume koondama. Mida sellest arvab valla hariduskomisjon?

      „Käisin ülemöödunud nädalal Riigikogus kuulamas põhikooli- ja gümnaasiumi­seaduse muudatuste arutelu. Seal sõnas linnade liidu juht Jüri Võigemast, et põhiseaduses on kirjas, üldharidust korraldab kohalik omavalitsus ning põhiseadusega minnakse vastuollu, kui hakata seda põhimõtet seaduseparandusega muutma. Riigikogus oli vastuseis seadusemuudatusele tugev ja eelnõu menetlemine pandi korraks seisma. Saalis öeldi, et majanduslikke arvestusi pole tehtud, näiteks, kui koolide keskkooliosad pannakse kinni, kui palju läheb maksma õpilaste transport, kas nad peaksid hakkama elama õpilaskodudes jne.

      Seda, et Kuusalu on ainus maaomavalitsus, kus on kaks keskkooli, oleme kuulnud aastaid. Ka hariduskomisjon on seda arutanud. Meie vallas on pärast viimaseid kohalikke valimisi esmakordselt sõlmitud koalitsioonileping ja selles on öeldud, et valla koolivõrku ei muudeta, kui seadused seda ei nõua. Oleme tänasel päeval sellisel seisukohal. Mis ei tähenda seda, et kui näiteks Vihasoo koolis pole kolme aasta pärast lapsi, et me siis seda ei sulgeks.”

      Kuusalu valla koolide kohta on mõni öelnud, et Vihasoo algkooli võiks panna kinni ja Kolgast kaotada keskkool ning piirkonna koolimured oleksid lahendatud. Kas hariduskomisjon on arutanud nende koolide tulevikku?

      „Oleme ikka. Vihasoo kooli tulevikku oleme arutanud pikemalt. Eelmisel õppeaastal alustasime seal erivajadustega laste õppega. Praegu on klassis küll üks laps, aga algus on tehtud. Praegu on erivajadustega lastega rumal olukord, me vallast viiakse neid teisele poole Tallinna Heleni kooli. Kohalikul lapsel ja ta perel on parem, ei pea kaugele sõitma. Oleme huvitatud et Vihasoos saaks erivajadustega õpe tuult tiibadesse. Oleme ka analüüsinud, kas Vihasoo lasteaeda-algkooli hoitakse üleval kunstlikult ja kas bussiliinid on tööle pandud ainult selle kooli teenindamiseks, aga ei ole.

      Kolga kohta on kõne all olnud küsimus, kas kool jätkab gümnaasiumina. Keskkoolil on regionaalne tähendus, kui see kaotada, mõjutab piirkonna taandarengut. Ilmselt oli see viga, et Kirovi kolhoos oma õitsengu ajal sinna keskkooli tegi. Kirovi osakond oli tookord immigratsioonipump. Kui kolhoos kadus, inimestel rakendust enam ei olnud, hakati lahkuma.

      Kolga koolimaja oli avamise ajal arhitektuuriliselt ja värskuselt nähtus omaette. Nüüd, kus õpilasi on vähem, võib öelda, on hea, et maja ehitati põhikooli jaoks, kasutut pinda on vähe.

      Majanduslikult võib Kolga keskkooliosa sulgemine olla põhjendatud, ehkki karbikulud jääksid alles, direktori sõnul maksab vald gümnaasiumiosa ülalpidamiseks juurde kuni 100 000 krooni aastas. Riigil kulub muidugi rohkem, sest riik annab pedagoogide töötasu. Riigile oleks kindlasti kokkuhoid, kui panna Kolga keskkooliõpilased Kuusalu kooli – ühtegi klassikomplekti ei peaks juurde tegema, nad mahuksid olemasolevatesse klassidesse, õpetajate tasu ei lisanduks. Aga riik peaks kaaluma ka regionaalpoliitiliselt, kas selline liitmine oleks otstarbekas. Seetõttu, nagu juba ütlesin, on meie seisukoht, et valla koolivõrku ei muudeta, kui seadus seda ei muuda.

      Ja kes teab, kui ministeerium saab tehtud arvutused oma seadusemuudatuse majanduslike kulude kohta, sellist haridusreformi ehk ei tulegi.”

      Loksa linnavolikogu otsustas detsembri keskel, et Loksa I keskkool ja vene gümnaasium kujundatakse 1. septembrist 2010 Loksa gümnaasiumiks. Kavas on teha Kuusalu vallale ettepanek koostööks, et arutada piirkonna koolivõrgu korrastamist. Sel neljapäeval oli valla hariduskomisjoni koosolek, ilmselt kõnelesite ka Loksa linna otsusest?

      „Põgusalt rääkisime. Kuna Kuusalu vallale ametlikult midagi teatatud ei ole, meiega ühendust pole võetud, siis polnud alust otsustama hakata. Mis ei tähenda, et me ei reageeriks, kui tuleb kiri.

      Aga mõtteid me väljendada võime. Minu seisukoht on, et kool on eeskätt õpilase ja teiseks vanemate jaoks. Mis iganes muudatusi tehakse, esmalt tuleks lähtuda õpilaste vajadustest. Kas lapsevanematega on räägitud, et mis on selle otsuse ajend või põhjus?

      Komisjonis arutasime ka, mida Loksa otsus võib Kuusalu vallale tähendada. Juba praegu õpib Kuusalu valla koolides lapsi Loksa linnast ja ümberkaudsetest küladest. Pigem võib koolide liitmise otsus mõjutada sedasi, et Loksa linnast ja selle lähedalt liigub rohkem lapsi Kuusalu valla koolidesse. Arutasime veel, kas ühte koolikarpi on Loksal mõistlik panna eesti ja vene lapsi, aga siis teadis keegi rääkida, et tööle jäädakse eraldi koolimajadesse. Seega on meil ametlikku infot veel vähe.

      Aga oli jutuks ka see, et kui ikkagi käivitub haridusministeeriumi reformiplaan, võib juhtuda, Kuusalu kihelkonna piiridesse ei jää ühtegi keskkooli, gümnaasium tehakse näiteks Loole või veel mõnda teise kohta.”

        0

        6. jaanuaril teatati politseis­se, et Kuusalu vallas Ka­hala külas asuva ettevõtte laost varastati neli autoratast, kü­tust, trimmer ja muid asju. Va­raline kahju on selgitami­sel. Juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus varguse paragrahvi alusel.

          0

          Sellest nädalast on Põhja-Eesti Regionaalsel maanteeametil plaanis sulgeda Soodla-Kiiu tee alguses paiknev Soodla sild. Peadirektori asetäitja Peeter Paju ütles, silda on kavas laiendada, et karjääri sõitvad liivaautod mahuksid sealt üle. Kandejõu poolest – seda on 60 tonni – oleks tema sõnul võinud Soodla sild veel püsida. Ehitus läheb koos käibemaksuga maksma 4,2 miljonit krooni. Riigihankega on ehitajateks valitud Merco Ehitus ja Tallinna Teede AS. Ametlikult peaksid tööd käima ja sild olema suletud kogu järgmise suve, kuid töödega loodetakse kiiremini valmis saada ja sild avada mai lõpus, rääkis Peeter Paju. Kõigepealt tehakse jalakäijate jaoks valmis abisild, siis alles lammutatakse olemasolev.

          0

          Konsultandid käisid Loksal 12., 13., 14. ning 18. jaanuaril kella 9-15.

          Eesti Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna Maardu büroo töötajad sõitsid varem Loksale kahel päeval kuus, alates septembrist ollakse seal neljal päeval.

          Maardu büroo juhataja Eha Atspol selgitab, et töötuid on tulnud juurde ning otsustati vastuvõtupäevi lisada, muidu poleks jõudnud kõiki Loksa ja ka Kuusalu kandi inimesi teenindada: „Maardusse on töötutel kulukas tulla, seega läheme meie nende juurde. Teisipäeval, 19. jaanuaril võtab Loksal vastu ka töötukassa karjäärinõustaja. Tema on otsekui psühholoog, kes arutab koos töötuks jäänud inimesega, mida võiks ümber õppida, kustkohast tööd otsida. Mida suurem kontingent nõu saab, seda parem. Loodan, et tulevikus saame karjäärinõustajat veelgi Loksale tuua.”

          Kui inimene on võtnud end töötukassas töötuna arvele, peab ta igas kuus korra käima konsultandi jutul. Kõigile koostatakse tööotsimiskava, arutatakse individuaalselt läbi võimalused ning hilisematel vastuvõttudel vaadatakse, kuidas plaani on õnnestunud täita.

          „Teate, meil endal on ka väga hea meel, kui inimesel, kellega oleme pikalt tegelenud, on hästi läinud ja ta on tööd leidnud,” sõnab Maardu büroo juhataja, kes ka ise käib Loksal töötuid vastu võtmas.

          Ta tõdeb, et järjekorrad on vastuvõttudel pikad nii Maardus kui ka Loksal ning ühe inimesega poolt tundi rääkida ei jõua, tuleb leppida vähema ajaga. Et liiga pikalt ei peaks ootama, pannakse enamikuga jutulesaamise aeg varem kirja.

          Töötuks on jäänud nii vanu kui noori, mehi ja naisi, lihttöölisi, aga ka häid oskustöölisi ning FIEsid.
          Töötukassas on eraldi inimesed ametis, kes suhtlevad tööandjatega ning uurivad, kus on vabu töökohti. Töötukassa kodulehel www.tootukassa.ee on ülevaade vakantsetest töökohtadest kogu Eestis.

          Eha Atspol ütleb veel, et inimestele soovitatakse vastu võtta ka tähtajalisi töid. Juhul kui tähtajaline tööleping lõpeb, saab jälle ennast töötuna arvele võtta.

          Töötukassa konsultantide jutule võib minna sinna, kuhu on kõige kergem kohale sõita, seetõttu ei oska Maardu büroo töötajad öelda, kui palju Ida-Harju töötutest käib nende jutul ja kui paljud mujal. Ise sõidavad nad välja vaid Loksale, ka Kehra ja Raasiku piirkonna inimesed saavad valida endale sobivaima büroo, kus käia. 

          0

          Leesi rahvamajas peeti traditsiooniline mälumäng, mille teema oli „Eesti mees“. Mängujuht ja küsimuste koostaja oli Juminda küla elanik Kalle Prinzthal.

          Kogu mäng kulges Juminda küla mälumängurite (Karli Lambot, Ain Mäns, Ago Katvel, Andrus Volmer) dikteerimisel, kel õnnestus ka paraja ülekaaluga mälumäng võita.

          Teise koha selgitamiseks läks vaja lisaküsimust Invaühingu ja Jalgpallifännide võistkondade vahel, kus tuli pakkuda Ants Ansoni aega 10 000 meetri uisutamisel Inns­bruckis. Natuke täpsemalt said hakkama jalgpallifännid (Ago Toomingas, Rein Jõe, Margit ja Matti Krönström.) Kolmandaks jäänud Inva­ühing mängis koosseisus: Mari Mikk, Tiit Raimla, Endel Rebane ja Raul Valgiste. Neljandaks tuli Kuusalu Kvartett (Krista Kirotosk, Mari-Ly Rahuoja, Laur Sits ja Mart Lahi.) Viiendat-kuuendat kohta jäid jagama Parksi küla ja Vidijalg võistkonnad.

            0

            Reede, 15. jaanuari õhtul sai esimest korda kokku Loksa koolide üheks kooliks ümber kujundamise komisjon. Selle 18st liikmest olid kohal 15. Komisjoni esimees, linnavalitsuse liige Karin Tammemägi ütles, et otsustati, kahe nädala jooksul külastatakse kahte kooli ja koolipidajat, kus on hiljuti läbi viidud samalaadsed ümberkorraldused. „Oluline on õppida olemasolevast kogemusest ja seejärel minna edasi töögruppide moodustamisega,” selgitas ta. Komisjon töötab Loksa Vene gümnaasiumi ja Loksa I keskkooli ümberkujundamise kava välja 1. märtsiks.

            0

            Üle 60 aasta kakskeelsena tegutsenud Kehra gümnaasiumil direktori sõnul rahvusest tingitud probleeme pole.

            Kehra koolis on praegu ligi 500 õpilast, neist kolmandik on vene päritolu. Eesti ja vene klasside lapsed õpivad koos ühes majas samal ajal, klassiruumid on kõrvuti. Kehra kooli direktor Urve Rannaääre ütles, et selline korraldus toetab õpilaste ja töötajate koostööd. Varem onlid õppealajuhatajad vene ja eesti osas eraldi, nüüd on nad ühised, töö on jaotatud kooliastmeti.

            Paljud pedagoogid õpetavad oma ainet nii eesti kui ka vene klassides.  Mõlema keele oskamine on nende Kehra gümnaasiumisse tööleasumise eelduseks, selgitab direktor. Kuigi on tulnud ka õpetajaid, kes oskavad ainult vene keelt ning tahavad kakskeelses koolis töötamisega oma riigikeele oskust parandada.

            Asjaolu, et õpilased on pärit eesti ja vene peredest, ei mõjuta tema sõnul koolielu tavapärast kulgu. Kool on kakskeelsena töötanud 62 aastat, vene keskkooliosa alustas 42 aastat tagasi. Direktor kiidab, et selle ajaga on eesti- ja venekeelne osa ühtseks kokku kasvanud ning eristuvad teineteisest vaid koduse keele poolest.

            Õpilasi on võrreldes kooli hiilgeaegadega vähe.

            „Parimatel aastatel on lapsi olnud üle tuhande. Praegu on viimane langusaasta, siis peaks õpilaste arv jõudma 600-ni,“ rääkis direktor.

            Seda probleemi Kehra gümnaasiumis ei ole, et õpilased jätkaksid põhikooli lõppedes haridusteed mõnes teises keskkoolis.

            „Umbes 60 protsenti põhikooli lõpetajatest jäävad edasi meie kooli. Ligikaudu 5 protsenti neist, kes lahkuvad, läheb mõnda spetsiifilisse kooli, näiteks muusikakooli või kunstikooli. Samuti minnakse edasi õppima kutsekoolidesse või juba tööle.“

            Keelekümblus on suureks abiks
            Kehra gümnaasium ühines 2005. aastal keelekümblus­programmiga. Vene õpilastele õpetatakse osa aineid, näiteks loodusõpetust, töö- ja kunstiõpetust keelekümblusmetoodikal, mis aitab paremini omandada eesti keelt. Riigikeeles on vähemalt pooled õppeainetest. 

            Kehra kool ühines hilise keelekümblusega, mis tähendab, et metoodikaga alustatakse kuuendas klassis. Esimesed õpilased, kes programmiga ühinesid, on praegu 10. klassis. Neli aastat on koolis olnud varane keelekümblus alates 1. klassist. Direktor sõnab, et kool ei tohi paigale jääda, vaid peab aja ja muutustega kaasa liikuma. Ainult sel viisil on lastel võimalikult hea haridust omandada.

            Urve Rannaääre: „Mul on hea meel, et Kehra kool on kakskeelne ning olen kindel, et selliseks me õppeasutus ka jääb. Eesti lastele õpetatakse alates kolmandast klassist vene keelt ja loodan, et nad oskavad seetõttu tulevikus paremini rääkida vene keeles. Sellisest koolist tulnud õpilased, eriti vene päritolu, on konkurentsivõimelisemad, kuna neil on kolm keelt väga hästi suus. Ka aitab kool parandada õpetajate keeleoskust, kuna vastastikune suhtlemine eesti ja vene õpetajatel on pidev õppimine.
            Parandatakse nii üksteise lauseehitust kui ka grammatikat. Samamoodi suht­levad omavahel õpilased-õpetajad. Tihti räägitakse eesti-vene segakeelt või kumbki osapooltest vestleb oma emakeeles. Keel ei ole meie kooli juures olnud kunagi probleem. Pigem on probleemid inimestes ja hoiakutes.”

            Direktor ütleb, et peab oluliseks kultuuri säilitamist. Koolis tähistatakse pühi ja peetakse muid üritusi ühiselt. Vaid jõulude ajal teevad vene lapsed näärietendusi, kuna nende kultuuris on pühade tähistamine erinev. Varem oli koolis vene kultuuriring, mis arendas rahvuskultuuri. Kool otsib ringile juhendajat.

            Soovitused Loksa koolidele
            Küsimusele, mida tema soovitaks seoses Loksal vastu võetud otsusega kujundada eesti ja vene kool üheks kooliks, vastab Urve Rannaääre, et ta saab aru, Loksa piirkonna inimestes tekitab koolide ühendamine palju küsimusi ning hirme.

            „Kakskeelse kooli loomist ei tohiks käsitleda probleemina, vaid võtma kui võimalust. Loksa I keskkoolil on suurepärased õpitulemused, need võiksid tulevikus olla kõigil Loksa õpilastel. Kui hakatakse töötama ühe katuse all, siis kindlasti ei tohi panna eesti ja vene klasse eraldi, ei tohi tekkida koolisisest vene või eesti kogukonda. Ka peaks jaguma kooli tulevasel juhtkonnal kannatust, sest kindlasti tekib alguses lahkhelisid. Koolide ühendamisel tuleks igalt õpetajalt küsida, kas ta on nõus kakskeelses koolis töötama. Sellisel juhul peab eestlane olema valmis suhtlema vene keeles ja vastupidi.”

            Kindlasti on koolide ühendamisel oluline roll lapsevanematel ja nende suhtumisel, kuna õpilaste hoiakud tulevad suures osas kodust. Vanemad peaksid suhtuma muutustesse paindlikumalt või siis mitte näitama lastele oma vastumeelsust. Näiteks toob direktor keelekümblusprogrammi, milles osalemisse suhtusid mitmed Kehra  lapsevanemad skeptiliselt. Õpilased ise on aga väga rahul ning võtavad sellest hea meelega osa.

            Urve Rannaääre räägib, et Kehra gümnaasium teeb koostööd mitmete vene koolidega ning lubab, et on valmis nõu ja jõuga abistama ka uut Loksa kooli, kui seda on vaja.

            „Kuna kakskeelseid koole on Eestis vähe, tuleb üksteisele toeks olla,” leiab ta.