Kolmapäev, 20. veebruar 2019
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

11568 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Loksa I keskkooli direktor ÕNNELA TEDREKIN, teie kool hakkab septembrist kandma nime Loksa gümnaasium ning sellega liidetakse Loksa vene gümnaasium. Järelikult juhite Teie uuest õppeaastast ühen­datud kooli?

„Ma loodan küll, pole plaanis ametist lahkuda. Küsisin meie kooli pedagoogidelt, kas soovite koostööd teha või pean andma lahkumisavalduse. Võtan tõsiselt fakti, et me kooliga ühendatakse vene kool. Tegelen ruumide jaotamisega, mõtlen ja plaanin, kuidas selles ajaloolises koolikompleksis minna koos edasi.”

Kuigi ametlikult pole veel otsustatud, usute, et liidetud kool hakkab asuma eesti kooli ruumides?

„Meie kollektiivi soov on, et kool jääks siia. Loksa I keskkool on saanud viimase pooleteise aastaga Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS – toim.) kaudu investeeringutoetust 1,5 miljonit krooni ning lähiajal peaks tulema vastus, kas saame veel pool miljonit krooni neljakorruselise koolimaja hoovipoolsete akende vahetamiseks.

EASi kaudu jagatavate toetuste juures on nõue, et nende abil korda tehtud objekt peab olema viis aastat pärast töö teostamist kasutuses sama otstarbega.  Kui hakatakse varem kasutama muuks otstarbeks, tuleks toetussumma tagasi maksta.

Meil peab seega hooned olema koolimajana kasutuses vähemalt 2014. aastani. Kui saame nüüd ka viimasele projektile rahastuse, siis tuleb kooli pidada siin vähemalt aastani 2015. Loksa vene gümnaasiumi koolimaja ei ole selliste kohustustega koormatud.”

Mida olete EASi investeeringutoetuste abil korda teinud?

„Eelmisel õppeaastal saime 500 000 krooni 1956. aastal valminud koolimaja akende ja välisuste vahetamiseks ning 500 000 krooni samas majas kuue klassiruumi renoveerimiseks, elektri- ja küttesüsteemi vahetamiseks.

Sel õppeaastal andis EAS 500 000 krooni 1967. aastal valminud neljakorruselise koolihoone tuletõkkeuste paigaldamiseks ja ühe klassiruumi kapitaalremondiks.

15-protsendilist omaosalust on aidanud maksta linnavalitsus ja laevatehas andis lisaks 150 000 krooni.
Kui lisada väiksemad projektid, nagu kohaliku omaalgatuse programmist toetus rahvariiete ostmiseks, keskkonnainvesteeringute keskuselt õppekäikudeks, kaitseministeeriumilt õppevahenditeks, siis on remontideks ning õppetegevuseks pooleteise aastaga saadud üle 2,5 miljoni krooni.”

Kas ja kuidas suudate mahutada oma koolimajja ka vene kooli 13 klassi – algklassides on ka üks paralleelklass?

„Raamatukogust saab teha kaks klassiruumi. Kooli raamatukogu viime allkorrusele, praeguse garderoobi asemele. Riietehoiu teeme võimlapoolsesse fuajeesse.

Koos neljakorruselise koolimaja kabinettidega saame jagada nii, et mõlemale põhikoolile leiame oma klassiruumid.

Kui tekib õpilaste mahutavusega probleeme, siis on üks võimalus veel alustada gümnaasiumiosa tunde mitte kohe hommikul, vaid näiteks kell 10.

Algklasside majja on võimalik ehitada kaks korterit ümber klassideks, tööõpetuse laoruumist saame klassi ja praegusest mängudetoast samuti. Seega, midagi võimatut ei ole.”

Kas köök ja söökla ei jää liiga väikeseks?

„Meie koolis on õppinud palju rohkem õpilasi, köök ja söökla olid siis väiksemad. Köök vastab tervisekaitse nõuetele. Sööklas saame vajadusel laudade ümberpaigutamisega toitlustada rohkem lapsi.”

Olete ka varem juhtinud kakskeelset kollektiivi, Loksa lasteaias näiteks.

„Jah, paar aastat juhtisin Loksa lasteaeda, kus  töötavad eesti- kui venekeelsed õpetajad ning lapsed on eesti ja vene rühmades. Olen juhtinud varem ka toidukaubastu Remniku lastelaagrit. Seal olid koos erinevad rahvused.

Olen pärit Ida-Virumaalt Kiviõlist. Aserisse ehitati uus kool, kus olid eesti- ja venekeelsed klassid. Õppisin neljandas klassis, kui uus kool avati. Seega on mul ka kakskeelses koolis õppimise kogemus.”

Seni ei ole koolide liitmisest ja sellega seotud muutustest eesti kooli lapsevanematega räägitud. Millal tuleb üldkoosolek?

„Oleme otsustanud, et lapsevanemate üldkoosolek toimub 11. märtsil. Kutsume esinema volikogu esimehe, abilinnapea. Ja kui on selleks ajaks valitud, siis ka uue linnapea.”

    0

    Kuusalu segarahvatantsurühm Kabujalakesed võõrustas Soome sõprusrühma Naakkut Hämeenlinnast ja nende Kreeka sõpru tantsurühmast O’Alios Korfu saarelt. Soomlasi oli 11 ja kreeklasi 15. Nad saabusid Eestisse möödunud reedel, 26. veebruaril ja lahkusid pühapäeval, 28. veebruaril. Laupäeval oli Kuusalu rahvamajas kolme rühma ühine kontsert, Kabujalakeste endine juht Rein Kippar kiitis: „Harva kohtab Kuusalu rahvamajas sellist marulist aplausi.” Külalised tantsisid eraldi ja esitasid ühiselt kolm tantsu. Finaal oli koos tantsitud „Tuulevaiksel” ööl. Publikut oli palju, saal oli rahvast täis. Varem on kolm rühma esinenud koos ka Kreekas ja Soomes. Kabujalakesed on tegutsenud 27 aastat. Hämeenlinna rühmaga sõlmiti sõprus 1992. aastal. Kreeka rühmaga hakati läbi käima kümmekond aastat tagasi. Eelika Krasmus: „Külalised jäid kontserdiga väga rahule.“

    0

    24. veebruaril tähistati Pikva seltsimajas vabariigi aastapäeva ning esitleti ANTS MIIDLA koostatud raamatut „Pikva lood“.

    Selleks puhuks lavastas Pikva elanik, Alavere lasteaia juhataja Salme Söönurm kohalike elanikega lühiülevaate Pikva ajaloost alates aastast 1241, mil küla mainiti esimest korda kroonikates. Läbi aastasadade kuni tänapäevani kujutati montaažina sündmusi, mis on Pikval kunagi aset leidnud, ning inimesi, kes on külas elanud.

    Salme Söönurm ütles, et sai ideid Ants Miidla värskest raamatust „Pikva lood“.

    "Pikva lood" on ANTS MIIDLA kolmas raamat

    „Pikva lood“ on ANTS MIIDLA kolmas raamat

    Ants Miidla rääkis, et Pikva lood jõudsid kaante vahele 2009. aasta viimasel päeval. Ta alustas nende kogumisega sama aasta kevadel.

    „Mul oli osa materjali juba varasemast kogutud. Ringi sõitma ja lugusid otsima hakkasin suvel, kui oli kindel, et kohaliku omaalgatuse programm toetab raamatu ilmumist,“ rääkis Ants Miidla.

    „Pikva lood“ on tema kolmas raamat, 2008. aastal kirjutas ta koos Jüri Veisserikuga raamatu Koitjärve külast. Samal aastal koostas ta veel „Anija lood“.

    Värske raamatu kaante vahele on jäädvustatud ülevaade Pikva loodusest ja ajaloost: mõisast, suurematest taludest, koolist, sõjategevusest Pikva külas, kolhoosist, külanõukogust ja paljust muust.

    Autor ütles, et on tänulik küla kõigile inimestele, kes raamatu valmimisele kaasa aitasid: „Igale poole, kuhu küsima läksin, võeti mind lahkelt vastu ja jagati oma mälestusi.“

    Pikva-Arava külaseltsi juhatuse esimees Marianne Leis tänas autorit Ants Miidlat, toimetajat Anne Oruaasa ja küljendajat Uku Praksi mälestusmedalitega, mille oli valmistanud oma küla kunstnik Monika Avalaid.

    Raamatu valmimist toetas kohaliku omaalgatuse programm 25 000 krooniga. Projekti kirjutas Pikva-Arava külaseltsi asutaja Maire Kruusamägi. Tema oli raa-ma­tu kokkupanemise idee algataja ja Ants Miidla innus-taja. Anija vallavalitsus andis raamatu jaosk 2500 krooni. Toetasid ka Eesti Kultuurkapital, perekond Kutsar ja Ants Miidla. Raamatu tiraaž on 800 eksemplari, millest osa antakse Anija valla haridusasutustesse ja raamatukogudesse.

    Leidis kunagise mõisahärra
    Autorile raamatu jaoks lugusid jutustanud Salme Söönurm: „Ants Miidlale peab au andma. Ta käis mitu korda meil, uuris Pikva mõisa ja mõisavalitseja kohta. Mäletan, kuidas mõisavalitseja Otto Raidi tütar tuli 1957. või 1958. aastal Siberist tagasi. Andsin tema nime ja ütlesin, et sugulased elavad Võrumaal. Ants Miidla läkski sinna ning kohtus mõisavalitseja tütre ja tema abikaasaga.“

    Ants Miidla peab oluliseks kontakti kahe vabadusristiga autasustatud Valter Thalheimi poegadega. Praeguseks juba üle 80-aastased mehed elavad Ameerika Ühendriikides. Autor kirjutas neile ning sai vastuseks hulga fotosid, millest osa on ka raamatus. Mõlemale kingiti värskeltilmunud „Pikva lood“.

    Ants Miidla tõdes, et paljude inimestega jäi tal rääkimata, kuna raamatu valmimise tähtaeg lähenes. Pärast ilmumist selgus, et oli veel inimesi, kellelt oleks võinud lugusid küsima minna.

    „Inimesed on kõik üle Eesti laiali, osa neist välismaal. Pidevalt tuli autoga ringi sõita, et kogu materjal kätte saada,“ ütles autor.

    Ta tõdes, et Pikva küla oleks väärinud palju suuremat ja paksemat raamatut, kuid aeg ega rahalised vahendid ei võimaldanud seda: „See ei ole küla konkreetne ajalugu, vaid üksikud lood üksikutest taludest. Kui oleksin kokku pannud terve küla ajaloo, oleks raamat tulnud teistsugune ja sellega oleks läinud aega üle aasta. Olen tänulik Salme Söönurmele ja Maire Kruusamäele ilusa etteaste korraldamise eest esitlusel.”

    Teistmoodi raamatuesitlus
    Salme Söönurm jutustas, et raamatu ilmumise järel oli selge, esitlus tuleb teha vabariigi aastapäeval. Küll aga ei teadnud aktiivsed külainimesed, kuidas seda läbi viia. Maire Kruusamägi palus tema abi esitluse korraldamisel. Seejärel tuli mõte lavastada juhtumusi Pikva ajaloost.

    Näidati, milline oli mõis ja mõisnikud. Saalis kõndisid ringi suurte kübaratega mõisaprouad. Kujutati ka aega, mil Vabadussõjas osalenud talupoegadele jagati maid. Olulisemate sündmustena etendati kolhoosielu ja nõukogudeaegset kooli. Pioneerideks riietunud naised laulsid ENSV hümni.

    „Mäletan, et oli sügav nõukogude aeg, kui olin ise õpetaja, ning koolis oli vaja laulda Leninist ja Stalinist, pidi oskama ENSV ja Nõukogude Liidu hümni,“ selgitas Salme Söönurm, miks „pioneerid“ hümni laulsid.

    Etenduses räägiti, kuidas Pikva mõis vahetas omanikke, ning jõuti jutuga praeguse omaniku Mika Oravani. Esitlusele tulnud mõisahärra selgitas seejärel külaelanikele oma plaane ja tegemisi Pikva mõisas.

    Kõiki rolle täitsid Pikva küla inimesed, kellega pidas ühendust ja jagas rolle Maire Kruusamägi. Pikva seltsimajja kogunes esitlusele 70-80 inimest.

      0

      25. veebruaril va­ras­tati Kuusalu vallas Kahala külas ta­lu­majast sülearvuti koos akulaadijaga. Va­raline kahju on 6 500 kroo­ni.

      0

      Kuusalu vallal on kulunud lumetõrjeks detsembri ja jaanuariga üle 1,1 miljoni, Anija vallal 700 000 ja Raasiku vallal ligi pool miljonit krooni, lisaks veebruari kulud.

      Tänavune talv sai möödunud kümne päevaga ohtralt lumelisa – sadas ja tuiskas reedel-laupäeval, 19. ja 20. veebruaril ning vahetult enne EV aastapäeva, 23. veebruari õhtul ja öösel vastu 24. veebruari.

      Kuna lund oli juba enne palju ja vallid kõrged, tekkis mitmel pool kitsastel külatänavatel probleeme teede lahtilükkamisega. Lund polnud kusagile panna, tuli appi kutsuda kopad ning vedada lumi küla vahelt minema.

      Kõige hullemini olid kinni tuisanud Kuusalu valla rannakülade teed. Nädalavahetusel oli jää veel lahtedel ning tugev idatuul lükkas lume küladesse. Tapurlas, Jumindal, Viinistul, Pärispeal ja ka mujal nägid Kuusalu vallaga lumelükkamiseks lepingu sõlminud kohalikud ettevõtjad oma traktoritega tundide viisi vaeva, et saada teid läbitavateks.

      Meelis Kuuse OÜst Veleston rääkis, kuna lund tuli järjest juurde, ei olnud laupäeval mõtet rannakülades teid lükkama hakata. Ta palus Tapurla ja Juminda inimestel tuua autod küla algusesse platsile, kui sooviti pühapäeval sõitma minna. Väga hea koostöö oli tema sõnul Jumindal.

      Pärast nädalavahetuse tuisku kulus Meelis Kuusel 9 tundi, et Jumindale tee sisse kaevata. Kõige kauem töötas korraga 16 tundi.

      Ka Viinistul tõid mõned inimesed oma masinad varakult küla keskele platsile, rääkis Kaido Padar, kes ütles, et tema kõige pikem tööpäev kestis lund lükates 19 tundi. Vallale läheb see talv kalliks, tõdes ta.

      Kuusalu vallavolikogu esimees Andres Paomees: „Vallal ei ole kohustust, aga on püütud hoida teeotsad lahti kuni majapidamiste õueväravateni, et tuletõrje ja kiirabi saaks vajadusel ligi. Raha kulub. Et ka suvel saaks teid hooldada, on vaja eelarvest juurde leida vähemalt miljon krooni.”

        0

        26. veebruaril kella 17 ajal tungisid tundmatud noor­mehed Kuusalu alevi­kus kallale 65-aastasele me­hele.

        0

        Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond (ÜF) toetab Aruküla ja Raasiku vee- ja reoveepuhastusjaamade ehitamist.

        Kogu projekti maksumus on 23,4 miljonit krooni, millest 3,6 miljonit on omafinantseering. Selle tarbeks plaanib tööde tellija OÜ Raven küsida 2,5 miljonit krooni laenu SAlt Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Raasiku vald toetab projekti 1,2 miljoni krooniga. Projekti kogumaksumusele lisandub ka käibemaks 4,6 miljonit krooni. Firma tegevjuhi Tiit Reederi sõnul tuleb laenu tagasimaksmiseks ja käibemaksu tasumiseks tõsta nii vee- kui ka heitvee käitlemise hinda.Täpne hind selgub lähiajal ja hakkab kehtima 3 kuud pärast avalikustamist.

        Toetusraha eest tehakse sel ja järgmisel aastal Raasikul ning Arukülas korda veeallikad ja puhastusseadmed. Taotluse raha saamiseks vormistas EL Konsult OÜ. Projekt esitati KIKile möödunud aasta oktoobris, positiivne vastus tuli selle aasta 2. veebruaril.

        Praegu käib Ravenis projektijuhi konkursi ettevalmistamine. Kui projektijuht on leitud, tuleb läbi viia projekteerimis- ja ehitushange. Pärast nende õnnestumist saab töödega alustada. Tiit Reederi arvates võiks see juhtuda suvel.

        Vesi läheb puhtamaks
        Elanike jaoks on üks suuremaid muresid ebameeldiv kraanivesi. Tiit Reederi hinnangul peaks juba sel aastal joogivee kvaliteet paranema: „Põhihäda on rauaga, mis koguneb torusse ja kui vesi tuleb sealt hooga välja, on see pruun. See ei ole eluohtlik, aga on ebameeldiv. Raasikul on Tehase teel asuva kaevu vesi väga rauarikas, mistõttu plaani­tak­se kõigepealt see korda teha. Lisaks kavatsetakse sel aastal renoveerida kaks kaevu Arukülas ning tehakse korda sealne puhastusseade. Järgmisel aastal puurime Raasikule ühe kaevu juurde ning teeme korda Tehase tee puhastusseadme. Keskasula puhastusseade suletakse, kuna see on amortiseerunud ja ebaefektiivne, ning heitvett hakatakse pumpama Tehase teele uude puhastisse.“

        Raasiku endine raudtee-kaev pannakse kinni ning uus kaev tehakse rahvamaja juurde ja ühendatakse trassiga raudtee äärde.

        Raveni tegevjuht selgitas, et esmalt on oluline paigaldada pumbamajadesse veetöötlemisseadmed, kuna torude vahetamisel ei ole enne mõtet, kui neisse ei voola puhas vesi. Projekti elluviimine võimaldab tulevikus kinnisvaraarendust: „Eelduseks on ju see, et saaks kõlbulikku joogivett ja oleks kuhugi heitvett lasta.“

        Pumbamajadesse paigaldatakse filtrid
        Tiit Reeder rääkis, et vee kõrge rauasisaldus tuleneb keskkonna eripärast.

        „Pärast kaevude korras­ta­mist läheb trassi vesi, mis on eelnevalt töödeldud. Praegu on vesi töötlemata. Pumbamajadesse tulevad spetsiaalsed filtrid, mis filtreerivad raua välja ja vee kvaliteet paraneb.“

        Raasiku rahvamaja juures olevas kaevus on raua sisaldus normaalne, kuid see on nii väikse tootlikkusega, et ei rahulda piirkonna vajadusi.

        Praegu on  Aruküla kahes pumbamajas mehaanilised veepuhastusfiltrid, mida vahetatakse iga kolme nädala tagant. Tiit Reederi sõnul ei pea need täielikult rauaühendeid kinni, kuid uued filtrid on efektiivsed ja kaasaegsed, mi­da kasutatakse ka toiduainetööstuses.

        Ta rääkis, et Raasikul on lasknud ühe kortermaja elanikud keldrisse paigutada sarnase filtri, kust käib läbi kogu vesi, mis majja läheb: „Need on lihtsamat tüüpi filtrid. Meil on plaanis paigaldada Raasikule ja Arukülla suure tootlikkusega filtrid, kokku neli.“

        Puhastusseadmed on 30-40 aastat vanad
        Raasiku keskasula puhasti kohta ütles Tiit Reeder, et see on nii moraalselt kui füüsiliselt vana. Kuna seadme efektiivsus on väike, on suured ka saastetasud, mida Raven peab maksma.

        „Kõik puhastusseadmed on ehitatud enam kui 30 aastat tagasi, Tehase tee oma on veel vanem, 40 aastat kindlasti. Nüüd tahaks panna kaasaegsed seadmed, mis on töökindlad, efektiivsed ning odavad hooldada.“
        Keskasula puhastusseadme piirkonnas elavad inimesed pöördusid aasta alguses Raasiku vallavalitsuse poole, et sealne kraav puhastataks, kuna keldritesse tuli pinnavesi. Raveni tegevjuhi hinnangul paraneb olukord tulevikus ka seetõttu, et heitvesi pumbatakse Tehase tee puhastisse.

        Tiit Reeder: „Klientide juurdesaamine jääb hilisemale ajale, kui need tööd on tehtud. Praegu on põhiline, et trassi tuleks puhas vesi ja loodusesse läheks puhastatud heitvesi. Enne ei saa hakata kliente juurde võtma, kui me ei ole suutelised vett töötlema.“

        Raasiku vallavanem Andre Sepp ütles vallavolikogu istungil, et reaalseid liitujaid kanalisatsioonisüsteemiga oleks vähe. Raasikul Tallinna maantee ääres on tema sõnul mõned kinnistud, mis saaks liituda.

        0

        MTÜ Arenduskoda kaudu toetatakse 22 projekti Kuusalu vallast ja 4 Loksalt.

        MTÜ Arenduskoda juhatus kinnitas möödunud neljapäeval 2010. aasta esimese taotlusvooru projektide hindamistulemused. Kokku jagati toetust üle 6 545 711 krooni 63 projektile. Taotlusi oli rohkem – 79 projekti, millele küsiti kokku veidi üle 12 miljoni krooni. Kuna küsiti ligi poole rohkem, kui oli võimalik toetada, otsustati osadele projektidele anda taotletust väiksemad summad.

        Meetmest 1.1 toetatakse kohaliku elukeskkonna arendamise investeeringuteks 29 projekti kogusummas 4,4 miljonit krooni. Kuusalu vallast saavad rahastuse 5 projekti, kokku 926 887 krooni ulatuses.

        Kõige enam sai Kuusalu vallast selles meetmes hindepunkte MTÜ Muusa Kapriis projekt, millele antakse küsitud 399 499 krooni Viinistu loodusvaatluste matkaraja ja vaatlusplatvormide rajamiseks. Projekt saavutas pingereas 6. koha.

        MTÜ Õnne Maja saab Kolga rahvamaja rekonstrueerimise toetuseks 183 600 krooni ning MTÜ Vihasoo Haridusselts keraamikakoja loomiseks 52 578 krooni.

        Tapurla külaseltsi toetatakse külaplatsi rajamisel 191 210 krooniga, kuigi küsiti 382 420 krooni.  Ka MTÜ Pärispea Seltsimaja saab küla seltsimaja köögi sisustuse ning tehnika soetamiseks soovitust vähem – taotleti 169 623 krooni, lubatakse 100 000 krooni.

        Toetuseta jäid EELK Loksa Maarja koguduse projekt, millega sooviti toetust kiriku uue kellasüsteemi tarvis; MTÜ Salmistu Paadimees taotlus Salmistu Merevärava toetuseks ning MTÜ Varemete projekt Kalme külastuskeskuse territooriumitööde rahastamiseks.

        Loksa linnast rahastatakse sellest meetmest 1 projekti – MTÜ Loksa Arendus saab 52 578 krooni mänguväljakute tegemiseks.

        Raha ei anta SA Loksa Sport projektile uisu ja tenniseväljaku rajamiseks.  

        Meetme 1.2 toetussummad on seltsitegevuse, spordi ja kultuuripärandi väärtustamiseks.

        Sellest meetmest antakse raha 31 projektile 1 499 361 kooni ulatuses. Kokku oli esitatud 36 projekti kogusummas 1 870 000 krooni.

        Ligi pooled toetust saavad projektid on selles meetmes Kuusalu vallast – 15 projektile antakse kokku 795 294 krooni.

        Pingereas kolmandal kohal on MTÜ Kolgaküla Selts projekt küla 2010. aasta kokkutuleku toetamiseks. Saadakse kogu küsitud summa – 83 850 krooni. Kolgaküla Kinoklubi tarvis toetatakse seltsi 34 850 krooniga.

        Kuusalu Matkaseltsing saab külade kümnevõistluse korraldamiseks samuti taotletud summa – 32 830 krooni. Uuri küla seltsingule antakse 66 150 krooni Uuri küla raamatu ja kokkutuleku jaoks.

        MTÜ V. Tormise Kultuuriseltsi toetatakse 23 265 krooniga Kuusalu rahvamaja välisvoodri värvimiseks, 54 567 krooniga Kuusalu kihelkonna regilauludega plaadi väljaandmiseks ning 13 293 krooniga Gustav Vilbaste 125. sünniaastapäevale pühendatud seminari päeva korraldamiseks.

        MTÜ MC Kolga  küsis 48 416 krooni Kolga karika tennisevõistluse tarvis, antakse 28 416 krooni. Kolga-Kuusalu Lauljate Seltsing saab 100 000 krooni Põhja- ja Baltimaade koorifestivalil osalemiseks. Salmistu Külaseltsile antakse 49 860 krooni Salmistu küla 555. juubeli tähistamiseks.

        MTÜl Kiiu Arendus toetatakse kolme projekti – Kiiu mõisa teopäeva 47 786 krooniga (küsiti 49 716 krooni), Kiiu ajalooraamatu väljaandmist 82 100 krooniga ning Kiiu külapäeva korraldamist 49 989 krooniga.

        MTÜ Külakino Tapurlast saab 34 568 krooni projektile „Metsakinoga Lahemaa radadel”.

        Loksa linnast antakse ka sellest meetmest toetust 1 projektile – SAle Loksa Sport on lubatud 64 800 krooni spordivõistluste Lahemaa Troika tarvis. 

        Toetust ei antud MTÜle Külakino muinastulede öö jaoks, Loksa linnavalitsusele Loksa suusa-jooksuraja korrastamise talgute korraldamiseks ning Kiiu Arenduse projektile „Kiiu ajaloo jäädvustamine ja avalikustamine I”.

        Meetme 1.3 toetusrahad on mõeldud erinevate elanike­gruppide kaasamiseks. Esitati 8 projekti kogusummaga 353 202 krooni, toetati 7 projekti kogumaksumusega 302 720 krooni.

        Kuusalu vallast hinnati toetamisvääriliseks kaks projekti kogusummas 99 968 krooni– MTÜ Ida-Harjumaa Invaühing saab 49 968 krooni puuetega inimeste langevarjuhüpeteks ning Kolga piirkonna seltsing 50 000 krooni Kolga töö- ja puhkelaagri jaoks. 

        Loksa linnast saavutas selles meetmes pingereas esikoha MTÜ Loksa Arenduskeskus projektiga „Eesti keele suvine puhkekeskus”, toetussumma on 50 000 krooni.

        Pingereas sai 5 punkti suurusest miinimumhindest väiksema punktisumma ja jäeti rahastuseta Kuusalu vallast MTÜ Ökokratt projekt „Keskkonnatelk 2010 – vanast uus innustab”.

        Meetmest 1.4 toetatakse piirkonna mainekujundamisega seotud projekte. Taotlusi oli esitatud 6 kogusummas 372 366 krooni, rahastatakse 5 projekti kokku 342 630 krooniga.

        Meetmest saab Loksa linnavalitsus Loksa linna piirkonda tutvustava välikaardi paigaldamiseks, infovoldiku koostamiseks ja trükkimiseks 73 070 krooni.

        Kuusalu vallast sellesse meetmesse projekte ei esitatud.

        0

        Kokku on kukkunud ka Birkenruh´ poolmõis Anija vallas.

        Möödunud nädala lõpus läks ilm sulale, paks märg lumekoorem on mitmel pool sisse vajutanud nõrkadel tugedel seisnud katuseid.

        Nädalavahetusel langesid Kuusalu vallas Kolga mõisakompleksis sisse kaks kõrvutiseisvat muinsuskaitsealust hoonet – valitsejamaja vastas üle tee paikneva endise teohoovi ühe külje katus ning selle kõrval pika küüni sissepääsu väljaulatuva osa katus koos seinaga. Teohoovis on mahavarisenud katus lõhkunud ka hoone sisemüüre.

        Kuusalu vallas on kokku kukkunud veel Kodasoo mõisas endine meierei, mis on samuti muinsuskaitse all.
        Anija vallas on sulalumi lõhkunud Pikva mõisa kunagise lauda.

        Birkenruh poolmõis Anija vallas Kaunissaares. Sergei Dõmša foto

        Birkenruh poolmõis Anija vallas Kaunissaares. Sergei Dõmša foto

        Harjumaa muinsuskaitseinspektor Ly Renter ütles, et on viimastel päevadel helistanud muinsuskaitseliste objektide omanikele või saatnud märgukirju puhastada katused lumest.

        Ta lisas, ka Kolga mõisa omanikule Stenbockile on tehtud korduvalt märgukirju, et peab teohoonet ja küüni toestama: „Kolga mõisakompleks on pikka aega müügis olev objekt. Eelmisel aastal alustati teohoone müüride konserveerimist, kuid jäi pooleli. Lähen sel neljapäeval Kuusalu valda ja ka Kolka. Tuleb teha mõisa omanikule märgukiri, et maha langenud katused peab koristama, seinad konserveerima. See on kulukam tegevus, kui oleks olnud katuste hooldamine.”

        Hävinenud on ka Kehra külje all Kaunissaares asuv Birkenruh ehk Kaserahu poolmõis, kus käisid suvitamas paljud kirjanikud. Seal kirjutas Anton Hansen Tammsaare „Kõrboja peremehe”. Maja kuulus kunagi eesti-aegsele diplomaadile Eduard Virgole. Maja on eravalduses, seisnud aastaid tühjalt. See ei olnud muinsuskaitse all, kuid omab kultuuriloolist väärtust.

        Anija valla järelevalveinspektor Sergei Dõmša saatis eelmisel aastal kahel korral ettekirjutuse, et maja on varisemisohtlik, tuleks korrastada, remontida või lammutada. Viimane tähtaeg oli 24. detsember.

        Raske lume all on Kuusalu vallas kokku vajunud Tapurla külas mere ääres külaplatsi kuur.

        Vallamajadest tuletatakse meelde – lükake katustelt lumi maha.

        0

        26. veebruaril oli Anija vallamajas ümarlaud, kus arutati, mis saab Kehra kunstidekoolist.

        Ümarlauas osalesid Anija abivallavanem Urmo Sitsi, haridus- ja sotsiaaltöö vanemspetsialist Marge Raja, kunstidekooli direktor Lilia Semjonova, kunstidekooli endine direktor Paul Raud, Kehra gümnaasiumi direktor Urve Rannaääre, Alavere lasteaia juhataja Salme Söönurm, kunstidekooli õpetaja ja endine õppealajuhataja Ene Kerb, Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Urvi Haasma, lapsevanem Julika Vääre ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunik Ruth Jürisalu. Kaks tundi kestnud koosolekul ei räägitud Marge Raja sõnul ainult kunstidekoolist: „Laiem eesmärk oli leida hästitoimiv mudel Anija valla laste ja noorte vaba aja veetmiseks.“

        Marge Raja rääkis, et praegu pakuvad Anija vallas lastele huvitegevusi mitu asutust: Alavere ja Kehra noortekeskus, huviringid Kehra gümnaasiumis ja Alavere põhikoolis, Anija valla kultuurikeskus, spordikeskus, Kehra kunstidekool ja MTÜd. Paljud tegevused nendes asutustes kattuvad, mistõttu oli üks eesmärk leida lahendus dubleeritud huvitegevustele.

        Ideid oli palju
        Kohaletulnutel oli oma nägemus ja ideed, kuidas võiks Anija vallas pakkuda noortele huvitavat ning sisukat vaba aja veetmist.

        Abivallavanem Urmo Sitsi: „Erinevates asutustes on palju samalaadseid tegevusi. Kerkis küsimus, kas ei saaks neid ressursi kokkuhoiu mõttes koondada ühe asutuse alla.“

        Marge Raja sõnul oleks sel juhul niisugune asutus kunstidekool. Ta leidis, et kui koolis hakkaks tegutsema rohkem ringe, saaks see ehk isemajandavaks. Samas tõdes ta, et päris kõiki huvitegevusi ei saaks kunstidekooli alla koondada: „Koorilaulul ja rahvatantsul on pikk traditsioon gümnaasiumis, mistõttu ei ole hea mõte neid huviringidena kunstidekooli tuua. Samuti seab hoone teatud piirid, kui palju saab seal tegevusi läbi viia.“

        Ümarlauas kõlas mõte, et lastel võiks olla täiendavaid valikuvõimalusi. Näiteks on gümnaasiumis kunstiring, mis pakub tegevust kaks korda nädalas. Kunstidekoolis toimub kunstiõpe riikliku ainekava järgi, kus on tundide arv suurem – 8-9 tundi nädalas. Koos­olekul leiti, et võiks olla ka vahepealne, nii-öelda huviõppe vorm, mis tähendaks, et kunstiõpetust antakse väiksemas mahus individuaal­­p­rogrammi alusel. Muusik­a-­osakonnas toimib huviõppe süsteem juba aastaid. Huvi­õ­­pe tähendab, et laps õpib nii sisuliselt kui ka õppetundide arvu poolest lihtsama programmi järgi.

        Kaaluti koostööd asutuste vahel
        Palju oli juttu dubleerimisest ning ühe lahendusena pakuti Kehra gümnaasiumi ringide ja kunstidekooli huviõppe ühendamist. See tähendaks, et osa õpetajaid töötaks mõlemas koolis, ka oleks võimalus kasutada üksteise ruume. Gümnaasiumi direktor Urve Rannaääre leidis, et kooli poolt ei ole koostöö osas mingeid probleeme. Tema sõnul on iseasi, milliseid võimalusi koolidevaheliseks koostööks pakub vald.
        Direktor ütles, kõigi jaoks on oluline, et lastel oleks mitmekesised võimalused huvitegevuseks. Seetõttu oleks huvipoole liitmine tervitatav.

        Kunstidekooli õpetaja Ene Kerb pidas koostööd kooliga heaks ideeks, kuid oli seisukohal, et kõik see, mida praegu kunstidekool pakub, peaks alles jääma: „Positiivne oli, et käis läbi mõte viia ettevalmistusklassid kunstidekooli tagasi. Praegu tegeleb laste ettevalmistamisega MTÜ.“

        Kõik osapooled tõdesid, et midagi otsustada on veel vara. Enne tuleks väljapakutud ideed läbi arutada ja kaaluda, milliseid neist saaks reaalselt rakendada. Marge Raja sõnul on vallavalitsusel plaanis lähinädalatel hakata ümarlauas räägitut põhjalikult analüüsima. Vajadusel kohtutakse veel korra, kuid väiksema seltskonnaga.

        Koolil liiga suur eelarve
        Ümarlaua idee pakkunud Anija vallavanem Tiit Tammaru ütles, et probleem sai alguse kooli suurest eelarvest. 2009. aastal oli see 3,3 miljonit krooni, sel aastal on plaanitud kunstidekoolile 2,9 miljonit krooni.
        Marge Raja sõnas, et ühe õpilase koht koolis on liiga kallis: „Võrdlesime numbreid naabervaldade huvialakoolidega. Seal maksab ühe õpilase koht aastas 20 000-24 000 krooni. Kehra kunstidekoolis on kohamaksumus üle 30 000 krooni. Tuleb otsida võimalusi selle summa vähendamiseks.“

        Ta lisas, et esmalt peab analüüsima, kui palju kulub mingiteks tegevusteks raha, kuna seda on vähe ning jääb järjest vähemaks: „Inimestel võib tekkida tunne, et võtame raskel ajal kõige nõrgematelt – lastelt – raha ära. Tegelikult ei ole see nii, tuleb lihtsalt oskuslikult majandada, nii et hariduse kvaliteet ei kannataks.“

        Ta lausus, et vallavalitsusel on nüüd suund, kuhu edasi minna. Lähima paari kuu jooksul analüüsitakse ideid ning otsustatakse, milliseid muudatusi tuleks kunstidekoolis teha. Kõige varem rakendatakse neid käesoleva aasta septembrist.