Teisipäev, 20. veebruar 2018
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

10901 POSTS 0 ARVAMUSED

    0

    Eelmise reede varahommikul kella 4 ajal said Anija vallavanem ja järelevalvespetsialist telefoni teel teate, et vallamajas on häire. Kuna häire oli vaid ühe korra, siis kohale ei mindud. Reede hommikul, kui vallasekretär avas oma kabinetis rulood, nägi ta akna kõrval seinas auku. Kabineti akna all õues olid maas kivid ning vallamaja seinas oli näha kiviviskejälg. Vallasekretär Annika Voosel oletas, et  kurikaelte eesmärk polnud vallamajja sisse tungida ja sealt midagi kaasa viia, vaid tegemist oli vandalismiga. „Õnneks oli aken tugev ega purunenud. Võib-olla ehmatas vandaale ka see, et signalisatsioon hakkas tööle,“ rääkis ta ning lisas, et sellist lugu pole tema vallamajas töötamise aastate jooksul varem olnud. Juhtunust teatati politseile.

      0

      Raasiku vallavolikogu otsustas eraldada 50 000 krooni loodava Aruküla-Tallase käsipallimeeskonna toetamiseks. Käsipallitreener Jüri Lepp rääkis, et Aruküla koolist on välja kasvanud 6 perspektiivikat noort käsipallurit, kes õpivad praegu Audentese spordikoolis ning kuuluvad Eesti 1992. aastal sündinute koondisesse. Nende ja Tallinna noorte baasil on kavas kokku panna meeskond, kes hakkab algaval hooajal võistlema Eesti meistrisarjas. Selle treeneriks saab Toivo Järv, kes töötab treenerina Aruküla koolis. Meeskonna esimese aasta eelarve on umbes 250 000 krooni, lisaks valla toetusele otsitakse sponsoreid. Vallalt saadud 50 000 krooni  eest tasutakse Eesti meistrivõistluste osalemistasud ja litsentsid. Sari algab septembris, meeskonna kodumängud peetakse Aruküla kooli spordihoones.

      0

      Narva Cupil judos, kus osalesid 7 riigi judokad, sai Loksa I keskkooli VII klassi õpilane Olga Pozolotina kehakaalus kuni 57 kg kolmanda koha.

        0

        Eelmisel nädalal hakkas Kuusalu valla kodulehel tööle lasteaedade elektrooniline järjekord, kuhu on sisestatud laste isikukoodid, sünniaastad, avalduse esitamise aeg, ning lasteaiakoha saamise soovitud aeg. Iga lapse kohta on ka lisatud eelistus, millisesse Kuusalu valla lasteaeda tahetakse laps panna. Järjekorras on kokku 231 last, neist 83 soovitakse lasteaeda panna 2009. aasta sügisest, enamik eelistatavad Kuusalu lasteaeda. 2010. aasta järjekorras on praegu 100 last. Elektroonilise nimekirja leiab Kuusalu valla veebiküljelt www.kuusalu.ee nii Kuusalu, Kolga lasteaiale kui ka Vihasoo lasteaed-algkooli nimele klikkides.

          0

          Anija vallavalitsus viis läbi eelläbirääkimistega pakkumismenetluse Kehras Kreutzwaldi tänav 7 asuvate hambaraviruumide rentimiseks. Tegemist oli teise konkursiga – kevadel toimunud oksjonil osales 3 ettevõtet, kuid edukaks tunnistatud OÜ Säästu Kliinik esindaja ei ilmunud määratud tähtaja jooksul lepingut sõlmima ning enampakkumine tunnistati nurjunuks. Teisel enampakkumisel osales kolm hambaraviteenust pakkuvat ettevõtet. Võitjaks tunnistati OÜ Medimap Finants. Hambaravi kasutuses on hoones ligi 80 ruutmeetrit, rendihind on 40 krooni ruutmeeter. Ettevõte peab seal osutama hambaraviteenust vähemalt neli korda nädalas. Rendileping kehtib kümme aastat.

          0

          Traditsiooniline Kuusalu valla laste spordipäev oli vaatamata vihmasele ilmale osavõturohke.

          Osales 112 last, 3-12-aastased. Võisteldi sprindis, pikemas jooksus ja kaugushüppes. Kõige nooremad proovisid oma võimeid ka rattasõidus.

          Võistluste tublimad:
          3-4-aastased – Riine Roos, Heliisa-Theadora Sunts, Helenor Järve, Silver Piiroja, Henri Kallaste, Kuldar Süda.          
                           
          5-6-aastased – Joanna Roopa, Kerstin Trei, Melani Maria Maiberg, Karl Jako Daniel, Karel Padar, Rain Roos.

          7-8-aastased – Tuuli Vooglaid, Lisette Kolganorm, Ingrid Vagur, Mattias Meigas, Simon Sarap, Mihkel Plakk, Karel Taal.

          9-10-astased – Eliisabet Velpler, Epp Paalberg, Marite Ennuste, Tanel Truus, Mattias Idavain, Sten Vahtras.

          11-12-aastased – Kristi Rikma, Kadi Rahu, William Madisson, Meelis Skeber ja Kent Serikov.

          Alade kolme paremat autasustati medalitega, igale  osalejale oli ürituse sponsor Premia välja pannud jäätised.

            0

            Esmaspäeva õhtuks oli Anija vallas kohalike volikogude valimisteks registreeritud kaks valimisliitu – Saab Ka Teisiti, mille esindajad on Marge Raja ja Triin Toomesaar ning Toimekas Koduvald, esindajad Kaarel Aruste ja Anne Oruaas. Dokumendid on esitanud üksikkandidaat Renna Reisi, Keskerakond on teatanud, et nende esindaja on Jüri Lillsoo. Kuusalu vallas on registreeritud kaks valimisliitu – Ühiselt Edasi, esindajad on Herko Sunts ja Kunnar Vahtras ning Meie Kodu, esindajad on Kaupo Parve, Enn Kirsman ja Madis Praks. Kandideerimisdokumendid on esitanud üksikkandidaat Aadu Rast ning Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, esindaja on Valvo Vunk. Raasiku vallas on registreeritud valimisliidud Raasiku Vald, esindajad on Andre Sepp ja Kaido Kirsip ning Kodukoha Eest, esindajad on Ants Kivimäe ja Rein Vahenurm. Do­ku­mendid on esitanud kaks üksikkandidaati – Raul Sepper ja Mairi Kallas ning Eesti Keskerakond, esindaja on Risto Ilves. Loksa linnas ei registreeritud ühtegi valimisliitu. Valimisliidud pidid end registreerima 3. septembriks, erakondadel oli dokumentide esitamisega aega 8. septembrini. Kandidee­ri­jate nimekirjad tuli esitada 8. septembri õhtul kella 18ks. Sõnumitoojal on kavas kandi­dee­rijate nimed avaldada järg­­mises, 16. septembril il­mu­vas
            numb­­ris.

            0

            Märjamaal peetud Eesti Spordiveteranide Liidu heidete mitmevõistluse meist­rivõistlustelt toodi kaks esikohta Kuusalu valda. M-55 vanuseklassis võidutses Lembit Talpsepp 3816 punktiga. Tema üksiktulemused olid: vasaraheide 39.03, kuulitõuge 13.01, kettaheide 38.14, odavise 38.66 ja raskusheide 14.56. Kolmanda koha sai samas vanuseklassis Raasiku valla võistleja Jaak Turro 2937 punktiga. M-50 vanuseklassi mitmevõistluse võitis 3482 punktiga Paavo Tilk. Tema üksiktulemused olid samas alade järjestuses 35.25; 13.13;38.59; 46.18; 14.49. M-75 vanuseklassis peeti kaks ala. Meistritiitli võitis Harri Reidma, kes heitis vasarat 29.55 m ja tema raskusheite tulemuseks mõõdeti 11.32 m.

            0

            Joaveski uuel rippsillal seisavad talgulised ENN EERIKSOO, ÜLO SAMMELSELG, EKKE VÄLI, HEINO PÄRN, VILLU TALPSEPP, TAIGO TALIVERE, MARGUS PÕLLUSTE ja TAAVI TALIVERE.Joaveski vana rippsild asendati uuega, Nõmmeveski sillast saab nüüd ka koolibuss üle sõita.

            Joaveskil on alates augusti lõpust uhiuus rippsild. Vana lagunenud rippsild võeti maha, sellest jäid alles kande­trossid. Uus sild valmis talgute korras, ehitati reedel ja laupäeval, 28. ja 29. augustil. Materjali andis AS Raju ehk endine AS Maru, kellele kuuluval kinnistul paikneb silla üks ots. Materjal läks maksma ligi 15 000 krooni. AS Maru kontserni kuuluvad nii AS Raju kui ka selle operaatorfirma, Joaveski hüdro­elektrijaama majandav AS Veejaam.

            AS Raju esindaja Vardo Loks: „Rippsild on kanjoni unikaalne rajatis, mis võimaldab vaadelda veelangu Joaveski kärestikul. Meie soov on, et loodushuvilistel see võimalus säiliks. Sildade renoveerimine on ASi Raju väike panus kohaliku elukeskkonna arendamisse.”

            Talgutel osalenud Joaveski külavanem Taigo Talivere rääkis, et ehitamas oli kokku kümme meest, nende seas ka üks ASi Raju omanikke ja juhte Ain Laiverik. Ettevõttest osalesid talgutel veel Vardo Loks ja Joaveski hüdroelektrijaama töötaja Enn Eeriksoo. Joaveski elanikest lõid käed külge Ülo Sammelselg, Heino Pärn, Villu Talpsepp ja Taavi Talivere ning suvitajatest Margus Põlluste ja skulptor Ekke Väli. 

            Külavanem kinnitas, et alates möödunud nädala esmaspäevast on rippsild taas avatud: „Üritasime silla taastada senise järgi. Kuigi keegi sealt enam tööle ei käi, nagu kunagi oli papivabriku ajal, on sild külas siiski strateegilise tähtsusega, sest selle küljes on poolele külale oluline sidekaabel. Rippsillal käivad viimasel ajal peamiselt turistid ja matkajad, sest sealt näeb hästi meie küla peamisi vaatamisväärsusi – jõeastanguid. Turiste käib viimasel ajal väga palju, sest Joaveskit läbib Lahemaa matkarada.”

            Ta märkis, et küla ühe vanima elaniku Leili Heinsalu sõnul on uus rippsild Joaveskil kolmas: „Kui ta oli olnud seitsme-kaheksa aastane, ehitatud treppsilla asemele esimene rippsild Valgejõel veski juures olnud silla järgi.”

            Laupäeval keetsid Taigo Talivere ja Vardo Loks tööpäeva lõpuks talgulistele suppi ning pärast söömist pandi püsti viburada, et proovida märkilaskmist.

            Taigo Talivere: „Kaks aastat tagasi võtsid külatalgutest osa ka naised, siis korrastasime jõekääru tantsusaare ümbrust.”

            Nõmmeveski silla remontimine venis
            AS Raju remontis suve viimastel päevadel ka Nõmmeveski silla, mis vajas taas parandamist. Ettevõttele kuuluvad Nõmmeveski kunagise hüdroelektrijaama rajatised, sealhulgas pais, mille peale on sild ehitatud.

            Vardo Loks sõnas, et kuigi üle silla läheb vallatee, kuulub see siiski ASile Raju, sest on ühendatud paisu konstruktsioonidega ja on Elektrijaama kinnistu üks osa: „Remonttööde käigus paigaldati sillale uus laudis, mis võimaldab koolibussil ja teistel veokitel silda ületada. Tulevikus plaanib AS Raju Nõmmeveski silla ka täielikult renoveerida, nagu tegi Joaveskil, aga vaatame seda ühise projektina koos Nõmmeveski hüdroelektrijaama taastamisega.” 

            Kuna pais ja sild on koos, pidi Raju taotlema ehitusloa saamiseks nõusoleku keskkonnaametilt. Kõnelused keskkonnakaitsjatega kestsid paar kuud. Keskkonnaamet saatis kooskõlastuse Kuusalu vallamajja juuli lõpus, selles on öeldud: „Arvestades keskkonnaministeeriumi ühtekuuluvusfondi tehnilise abi projektis „Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine” käsitletut, oleme seisukohal, et Nõmmeveski küla Elektrijaama kinnistul paikneva vana hüdroelektrijaama paisul oleva silla konstruktsioonide, olemasoleva matkaraja ja vaateplatvormi rekonstrueerimis- ja korrastustöid ning käsipuude ja piirete rajamist vaateplatvormile ja sillale võib lubada.”

            Samas on märgitud, et Valgejõgi on tunnistatud kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks ning tööd peavad vastama eritingimustele.

            Nõmmeveski elektrijaama taastamise saaga
            AS Veejaam taotleb Nõmmeveskil vee erikasutusluba ja esitas Kuusalu vallavalitsusele kooskõlastamiseks eelprojekti silla ja paisu uuendamise ning hüdroelektrijaama taastamise ja kaskaadi tüüpi kalapääsu rajamise kohta. Vallavalitsus andis eelmise neljapäeva, 3. septembri istungil kooskõlastuse hüdroelektrijaama taastamiseks, kalatrepi ehitamiseks ja jõe paisutamiseks Nõmmeveskil.

            Vardo Loks ütles, et AS Raju jätkab keskkonnaministeeriumiga elektrijaama kompleksi taastamise osas läbirääkimisi: „Meie projekt võimaldab jões tagada voolurežiimi, mille puhul suudavad lõhelised ületada looduslikke takistusi – kärestiku, Nõmmeveski joa ja seejärel kalatrepi. Projekti käigus korrastatakse paisjärv, sild ning varisemisohtlikud varemed remonditakse; rajatakse kalapääs ja taastatakse hüdroelektrijaam. Seda lahendust pooldavad ka kohalikud elanikud, kuna jäävad alles nii ujumiskoht kui ka tuletõrje veevõtukoht. Usume, et plaani kiidavad heaks ka kesk­konnaametnikud.”

            Kuusalu valla munitsipaalvara spetsialist Rein Kiis märkis, kalakaitsjad on ministeeriumi tellitud uuringus andnud hinnangu, et Nõmmeveski pais tuleks lammutada, kuna tegu on lõhejõega. Samas tõdes ta, Lahemaa keskkonnakaitsjate aastatepikkuse vastuseisu tõttu on Valgejõe risustanud mahalangenud puud ning selleks, et kalad pääseksid liikuma, tuleks kõigepealt jõgi puhastada.  
                
            Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kaitse planeerimise spetsialist Andres Järve nimetas Nõmmeveski elektrijaama rajatiste ja ASiga Raju seotud asjaajamist ja läbirääkimisi pikaks saagaks, mis algas aastaid enne seda, kui tema ametnikuna sellega tegelema hakkas.

            Andres Järve: „Keskkonnaministeeriumi veeosakond tegeleb küsimustega, millistelt veekogudelt paisud eemaldada. Mis aga puudutab Valgejõkke langenud puid, siis oleme kõigile öelnud, et kui puud segavad ning on aega, tahtmist, ressurssi jõe ja kalda korrastamiseks, kirjutage avaldus. Viimase aasta jooksul on kohalike elanike initsiatiiv selles osas kasvanud, oleme saanud 20-30 taotlust ning kõigile andnud nõusoleku. Loomulikult ei tohi jõekallast lagedaks raiuda, kuid veeseadusesse on sisse kirjutatud maaomaniku kohustus veekaitsevöönd korras hoida.”

              0

              Kuusalu Eakate Kodu tähistab reedel, 18. septembril 15. sünnipäeva. Juhataja Küllike Enok ütles, et hommikupoole oodatakse majja vallamaja töötajaid ja pärastlõunal kella 14st on külla palutud kõik endised töötajad. Õhtupoole on uksed avatud kõigile huvilistele, kes tahavad näha, mis valla hooldekodus seespool toimub. Kuusalu Eakate Kodu tegevuse algusajaks loetakse 22. augusti 1994, kui tookordses Kuusalu kriisikodus alustasid tööd Valve Pajupuu, Rutt Tomingas ja Vassiliina Mägi. Praegu on eakate kodus 9 memme ehk klienti. Töötajaid on 8, neist täiskohaga 6 – neli hooldajat, juhataja ja koristaja. Kuusalu Eakate Kodu asub tervisekeskusega samas majas.