Laupäev, 26. mai 2018
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

11078 POSTS 0 ARVAMUSED

    0

    Alates reedest, 30. oktoobrist ei tööta Loksal enam OÜ Teeroos Nurga Pood. Evelin Veeleid Teeroosist selgitas, et põhilist ostjaskonda ehk laevatehase töötajaid on jäänud järjest vähemaks, tundub, et tehas töötab vaikselt, rahvas hoiab raha kokku. Ta lisas, et ehkki on kurb, on ka positiivne uudis – poe rendib firma RRLektus, kellel on toidupoodide kett. Ettevõte võtab üle nii kaupluse sisustuse kui ka töötajad. RRLektus juhatuse liige Rein Reinvee ütles, et firmal on kauplusi 11 maakonnas ning Loksal avatav pood on järjekorras 38. Loksale tuldi tänu sellele, et anti mõista, võimalik on rentida poeruumid. Loksa jääb firma Põhjaranniku kaupluste ringile, firmal on pood Võsul. Ettevõtte kontor asub Tapal, seal asub ka keskladu. Ketti kuuluvad MEIE toidukaupade poed. Loksa kauplus avatakse neljapäeva, 5. novembri hommikul.

    0

    Nädalavahetusel tehti algust Eesti saalijalgpalli meistrivõistlustega.

    Esiliiga idatsoonis mängivad meie meeskondadest FC Joker ja Kuusalu JK Rada. Rada meeskonna avavooru vastaseks Kuusalu spordihoones oli Loo Jalgpalliklubi. Mängu avaminutitest peale haarasid mänguohjad Rada jalgpallurid ning saavutatud eduseis suurendati lõpuvile kõlades 14:6-le. Rada meeskonna resultatiivsemad olid Tauno Pajula ja Roman Potjomkin vastavalt 6 ja 4 väravaga. Hea mängu tegi Rada väravas Aleksander Täht. Tuleval nädalal ootab Rada meeskonda ees märgatavalt tugevam vastane Aseri SK, mäng peetakse Virumaal.

    FC Joker alustab saalihooaega kolmandast mänguvoorust, kuna hilissügisel peetakse II liigasse pääsu eest üleminekumänge. Pühapäeval Sportland Arenal toimunud mäng Tabasalu Palliklubiga lõppes 0:0 viigiga. Ka teine kohtumine peetakse Tallinnas, millisel staadionil, sõltub ilmast.

    0

    Kuusalu valda antakse MTÜ Arenduskoda kasutuses olevatest seltsielu arendamise Leader-rahadest üle 400 000 krooni – külade raamatute koostamiseks ja trükkimiseks, külajuubeli tähistamiseks, Kolga karapi jaoks, piirkonna omavalitsustes korraldatavateks jõuluettevõtmiseks koos rändkinoga.

    Kuna jaotatavat raha jagus küsitud summadest poole vähem, tuli teha valikuid. Välja jäeti need projektid, mis ei vastanud nõuetele – olid koostatud kiirustades ja vigadega, sest ei võetud eelnevalt ühendust nõustajaga.

    Kuna uuel aastal on projektidele jagada veel 11 miljonit krooni, võiks hakata varakult uurima ja plaanima, mida ja kuidas ette võtta, et mitte jääda tühjade pihkudega. Tuleval aastal peaksid avanema ka Ida-Harju Koostöökoja Leader-meetmed. Huvilistel on võimalik praegu naaberpiirkonnas tehtud vigadest õppida.

      0

      Ida-Harjumaa Invaühingule lubati MTÜ Arenduskoda kaudu Leader-programmist Kuusalu spordikeskusesse invatõstuki muretsemiseks 57 000 krooni. Firmalt Astral ostetud kaasaegne AstralPool invatõstuk maksis 66 000 krooni, sellest 10 protsenti tuli omaosalusena leida invaühingul. Tõstuk paigaldati ujulasse möödunud reedel ning alates esmaspäevast saavad liikumisraskustega inimesed selle abil minna basseini ja tulla sealt välja. Invaühingu juht Agnes Valgiste rääkis, et omaosaluse summa kogumiseks pandi korjanduskastid Kuusalu Alexela tanklasse ning Nurga, Konsumi ja EMARTi poodi, vallamajja ja ujulasse. Kaks korjanduskasti olid Kehras – spordikeskuses ja Tuljaku kaupluses. Annetusi koguti kastidesse kokku 6659 krooni, kaks eraisikut annetasid pangaülekandega 1500 krooni. Kõige heldemad olid Nurga poe külastajad – annetasid 2504 krooni. Kuna PRIA maksab Leader-toetusraha välja pärast objekti valmimist võttis invaühing tõstuki ostmiseks Swedbankist soodustingimustel laenu.

      0

      Võrus selgitati tänavused Eesti täiskasvanute meistrid judos. Naiste kõige raskemas kehakaalus tõi meistritiitli Loksale Angelika Sopp. Jevgeni Salejev sai kuni 78 kg kaaluvate meeste hulgas viienda koha.

      0

      JÜRI PIHL, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, endine siseministerEelarve riigikogule esitamine on igal aastal tähtsündmus, kuna mõjutab otseselt Eesti elu, enamike inimeste käekäiku ja toimetulekut. Ootasin südame põksudes 2010. aasta eelarvekava avalikustamist, tundes endise ministrina erilist huvi sisejulgeoleku rahastamise vastu.

      Mulle vaatasid otsa jahmatavad numbrid. Nimelt tahab valitsus tuleval aastal vähendada politsei- ja piirivalveameti personalikulusid 13,7 protsenti ja tõmmata päästeameti töötajate palgafondilt maha 10,8 protsenti. See tähendab, et jaanuaris alustaval ühend­ametil on võrreldes tänavusega 217 miljonit krooni vähem. Päästjate palgaraha kahaneb 61,2 miljonit krooni.

      Tegu on uskumatult ülekohtuse kärpega ajal, mil kuritegevus näitab selget kasvutendentsi. Majandussurutise tõttu on suurenenud nii varguste kui röövimiste arv, saanud taas hoo sisse salakaubandus. Segastes ja keerulistes oludes kipub pead tõstma ka igat liiki valgekraeline kuritegevus, millega võitlus on eriti keeruline ja ressursse nõudev.

      Suvine politseikulutuste piiramine ja patrullide vähendamine viiendiku võrra on end juba valusalt kätte maksnud – viimastel kuudel on hakanud kasvama liiklusõnnetustes hukkunud ja vigastatud inimeste arv. Ministriametis oli minu prioriteediks liiklus- ja tulesurmade vähendamine ning kõigi Eesti elanike turvalisuse parandamine. Nüüd kipuvad toonased pingutused tühja jooksma. On arusaamatu, miks Reformierakond ning IRL on seadnud üldise ebastabiilsuse ajal eesliinile nii tund­liku valdkonna. See eel­arvepoliitiline valik on mäng inimeludega. Kui Eesti tahab olla tõsiseltvõetav riik, peab ta suutma oma inimesi kaitsta hoolimata rahanappusest.

      Juba praegu sõidavad päästekomandod põlenguid kustutama vajaliku 5-6 asemel 3-4 mehega ning politsei ei suuda reageerida kõigile avaliku kor­ra rikkumistele. Kõige kaitsetumad on maapiirkonda­de elanikud.
      Kui riigikogu peaks valitsuskoalitsiooni pakutud sisemi­nisteeriumi kärpekava heaks kiitma, toob see paratama­tult kaasa koondamislaine politseinike, piirivalvurite ja päästjate ridades. Sel juhul kahaneb nende reageerimiskiirus veelgi. Inimestel pole siis põhjust tulevikus süüdistada politseid, kui rohkem kuritegusid jääb avastamata, ega kiruda päästjaid, kes õigeks ajaks kohale ei jõua. Sama lubamatu on piirivalve koosseisude vähendamine. Nii võib Eesti minna vastuollu Schengeni põhimõtetega, mis omakorda ohustab meie inimeste vaba liikumist Euroopas.

      Pean täiesti mõeldamatuks järjekordset palgakärbet. Paljud päästjad peavad niigi leppima 8000-9000-kroonise töö­­tasuga ja ka reapolitseinikel pole lihtne praeguse palgataseme juures peresid toita. Samas tunnistab isegi riigieel­arve seletuskiri, et majanduslanguse tõttu ei ole enam lootust rahale, millega kohalikud omavalitsused ergutasid politseinikke ja abipolitseinikke.

      Tean, et tuhanded inimesed on mures oma tuleviku pärast. Teadmatuses elavad ka nende perekonnad. Kutsun riigikogu saadikuid parlamendis toimuvate eelarvevaidluste käigus leidma sisejulgeolekule lisaraha. Vaid motiveeritud, palgaalandamistest ja koondamishirmust räsimata töötajad suudavad tõhusalt kuritegevust ohjata, inimelusid ja rahva vara kaitsta ning päästa.

        0

        Laupäeval, 7. novembril on Aruküla rahvamajas Raasiku valla meeste lauluvõistlus. Osaleb kümmekond meest. „Kuigi otsisime osalejaid ka lehekuulutuse kaudu, ei tulnud ükski mees end ise pakkuma, pidime neid kutsuma,“ ütles lauluvõistluse korraldaja, Aruküla Kultuuriseltsi tegevjuht Garina Toomingas. Laulud õpetasid selgeks Age Mets ja Juhan Trump, kes on ka võistluse saatebändi juht.  Lauljaid hindab kolmeliikmeline žürii.

        0

        HC Kehra käsipallimees­kond pidas nädalavahetusel kaks esimest mängu tänavuse hooaja Balti meeste käsipalliliigas.

        Kehralased viigistasid lau­päeval kodusaalis Riia LSPA meeskonnaga 37:37 (22:18). Kehra edukaimateks värava­kütti­­deks kerkisid Janar Mägi 10, Jaan Kauge ja Eduard Makejev 6 tabamusega.

        Pühapäeval oli HC Kehra vastaseks Soome meistermeeskond Riihimäki Cocks, kes osutus seekord paremaks tulemusega 29:27 (16:15). Eestlaste kasuks viskas Eduard Makejev 6 väravat. Raivo Laastu juhendatava Cocksi meeskonnas viskas endine HC Kehra mängija Kristo Järve 6, Arukülast pärit Antti Rogenbaum ning Valdar Noodla 2 väravat.

        Tänavusel hooajal osaleb Balti meeste käsipalliliigas viis meeskonda – Eestist HC Kehra ja Põlva Serviti, Lätist Riia LSPA, Valgevenest Dinamo Minsk ja Soomest Riihimäki Cocks.

        0

        Valdade külade ning alevike ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK) arengukavad on olulised dokumendid, et oleks võimalik taotleda fondidest trasside ja pumplate rekonstrueerimiseks või rajamiseks toetusraha. Arengukavad peavad kinnitama vallavolikogud ning neid saab muuta volikogu otsusega, protsessi teeb pikaajaliseks see, et muutmiseelnõud peavad läbima mitu lugemist.

        Samas on arengukavad ka mõneti külades tegevust piiravad dokumendid – kui on ette nähtud teha külla tulevikus veevärk, ei saa elamute omanikud rajada sellesse piirkonda isiklikke puurkaeve. Ent veesüsteemide ehitamine on kallis, vaba raha pole ning uued majad kerkivad mitmele poole varem, kui suudetakse hakata välja ehitama külade veesüsteeme. Kuusalu valla Kodasoo küla näide on kõnekas – veevärki tahetakse, ent see tuleb kaugemas tulevikus, aga külavanema kodusse on vaja joogivett.

        Samasugune olukord võib tekkida mitmel pool mujal. Ning ilmselt tuleb ka siis hakata vallavalitsusel ja -volikogul iga juhtumit eraldi käsitlema ning arengukava muutma. Suuremad muudatused saab teha nelja aasta tagant – seadus nõuab siis arengukava ülevaatamist.

        Tänu olemasolevale arengukavale on Kuusalu valda viimase aasta jooksul saadud toetusraha  kokku ligi 10 miljonit krooni – Salmistu ja Viinistu külade veesüsteemide väljaehitamiseks ning Kolga reoveepuhasti rajamiseks.

        0

        Oled Sõnumitoojas töötanud üle 13 aasta, kuid hiljuti tõdes üks hea abiline Raasiku vallast, et ei tea Sinust midagi. Kes Sa oled?
        kylli
        „Olen Harjumaa patrioot – kogu teadliku elu siin elanud. Ajakirjanikutöö oli lapsepõl­ve­unistus ja 21 aastat on need kaks olnud omavahel seotud, olen töötanud ainult Harjus.”

        Kus Sa elad?

        „Kolmandast eluaastast elan Harku vallas, aastast 1981 Harkujärve külas samasuguses eri tasapinnaga kor­termajas, nagu on Kolgas. Mu kodu on Tallinna piirist täp­selt kilomeetri kaugusel.

        Paljud on üllatunud, kui seda kuulevad, sest on arva­nud, et elan Kuusalus või Kiius – küllap sellepärast, et toimetus on Kuusalu vallas. Ja imestatakse, et nii kau­gelt käin tööle. Samas ju Loksa inimesed sõidavad Tallin­nasse tööle.”

        Võibolla imestatakse selle pärast, et Tallinnas on palju lehetoimetusi ja võiksid töötada pealinnas. Mida tegid enne Sõnumitoojat?

        „Seitse ja pool aastat tööta­sin ajalehes Harju Elu, millest hiljem sai Harjumaa. Läksin sinna 1988. aasta sügisel otse keskkoolist. Tiraaž oli siis 27 000, leht ilmus kolm kor­da nädalas ja mak­sis 3 kopi­kat. Igas peres käis rajoo­ni­leht, ka meil. Olin lehega kursis.

        Oli juba muutuste aeg ja Harju Elu peeti edumeelseks, näiteks avaldas kultuuritöötajate aprillipleenumi materja­le. Kõik lehed seda ei teinud.”

        Õppinud Sa seda eriala ei ole, kes koolitasid?

        „Mind pandi kultuuri­osa­konna juhataja Elme Too­me­puu juurde. Esime­ne lugu lehes oli proovitöö „Mõtisk­lus koolikella helinata”, ülla­tu­sin, et see ka avaldati.

        Olin alguses arake, ise ei julgenud midagi pakkuda ning ootasin ülesandeid, mida pean tegema. Toimetus oli suur, leht väike, käis pidev võitlus lugude avaldamise eest. Kord seisis mul karskusteemalise vest­­­lusringi lugu vähemalt kuu aega. On meeles, kuidas pea­toime­taja Ahto Kaljusaar ütles, et nüüd läheb lehte, vaa­ta lugu üle, vahepeal on võibolla olnud muutusi. See oli­ üks esimesi sisulisi õpeta­misi, mis on meel­­de jäänud. Kõige rohkem õpetas  peatoi­me­taja asetäitja Ene Narusk.”

        Kuidas Sinust sai Sõnumitooja ajakirjanik?

        „Mis aastal see oli, kui Ülle Tamm Harjumaa toimetusse töö­le tuli? Kui Sa Sõnumitooja tegid, kutsusid endaga kaasa ja Urmas Kirtsi käis rääkimas, aga esialgu tundus Kiiu kaugel ning keeldusin. Kart­sin suurt vahemaad.”

        Harjumaasse tulin mina 1993. kevadel, Sõnumitooja alustas 1994. aasta sügisel. Aga 1996. alguses ikkagi nõustusid Sõnumitoojasse tööle tulema.

        „Raasiku volikogu esimees Ahto Altjõe tuli kutsuma. Sina pidid jääma lapsepuhku­se­le ja tegelikult oli ju ajalehe Harjumaa tiraaž selleks ajaks kõvasti kukkunud. Lehe tase oli pärast Ene Na­rus­ki lahkumist langenud ja tundsin, et tegin nagu tühja tööd. Mingi aeg olin seal ol­nud peatoime­ta­ja kt – 1994. aas­tast 1995. aasta suve­ni. Aga sellest ajast mäletan vähe. Mulle ei meeldi teisi juh­ti­da.

        Kogu aeg jälgisi­me toimetuses Sõnumitoojat kui kon­kurenti ning hindasin, mida tegid. Mõtle­sin, hästi kurb on, kui leht kaob selle pärast, et lapse sün­di­­mise tõttu jääd koju. Kuigi lehetööst olid kõrval umbes kuu. Lubati ööbida valla korteris Kiius ja nii nõustusingi.

        Alguses oli kõik võõras, Harjumaa toimetus oli suur, Sõnumitoojas aga oli rahvast vähe, seltsielu puudus. Arvutit mul kodus polnud, poolest püha­päevast pidin sõitma toimetusse Kiidu lugusid kirjutama.

        Sisseelamine oli ras­ke. Piirkonda ei tundnud, õn­neks oli siis Sõnumitoojas tööl autojuht ja fotograaf En­no Tikerpalu, kes viis igale poole ning tutvustas.”

        Nüüd jääd ise jaanuarist lapsepuhkusele ja meil tuleb hakata otsima asendajat. Mida talle soovitad?

        „Tähtis on jääda rahulikuks, sest see on stressiroh­ke töö, ja suuta kõiki inimesi võtta võrdsetena. Käia ringi silmad lahti, sest kui küsid, mis uudist, tavaliselt öeldakse, et pole midagi. Tuleb pikalt jutustada, siis selgub, et uudiseid on küll.

        On isegi natuke kahju prae­gu koju jääda, sest jälle on huv­itav aeg – Anija vallas on võimuvahetus, Arukülas ava­tak­­se koo­li juurdeehitus.

        Kui vaatan 1996. aasta Sõnumitoojaid, siis leht on aja jooksul palju muutunud – küljendus ja pildikvaliteet. On hea näha, et sinust jääb märk maha – oleme aidanud ajalugu jäädvustada nagu kohalikud kroonikud. Uus ajakirjanik peab 15 lehekausta läbi lappama, et siinse eluga kurssi viia, tal on raskem alustada.”