Kolmapäev, 18. oktoober 2017
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

10672 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Loksa linnavalitsuse otsusega on alates 15. juulist lõpetatud reovee puhastamise leping Viru Vesi ASiga.

Linnavalitsus põhjendas otsust asjaoluga, et Viru Vesi oli Loksa linnale kuuluva reoveepuhasti teenuse eest võlgu aprilli- ja maikuu tasu, kokku üle 273 000 krooni.

Viru Vesi ASi juht Marti Viirmäe ütles sel esmaspäeval, et tegu oli ajutise maksehäirega, võlg on tasutud. Ta käis esmaspäeva hommikul Loksal, tegi linnavalitsusele ettepaneku lepingut jätkata ning lubas tasuda viivised.
Marti Viirmäe: „Mulle vastati, et lepingu jätkamist ei soovita. Kuna Loksa linna reoveepuhasti võtab kanalisatsioonivett vastu ka edaspidi, oleme valmis teenuse eest tasuma. Mis edasi saab, ei oska praegu veel öelda.”

Tema hinnangul on selline lepingu lõpetamise otsus emotsionaalne — Viru Vesi AS on andnud Loksa linnavalitsuse kohtusse, sest linnavalitsus tõstis reoveepuhasti teenushinda, kuid ei lubanud Viru Vesi ASil tõsta klientidelt võetavat tasu. Ta ei välistanud, et Viru Vesi AS vaidlustab kohtus ka lepingu ühepoolse lõpetamise.

Viru Vesi ASil on Loksa linnavalitsusega sõlmitud vee-ettevõtja leping 5 aastaks, kuni juulini 2010. Ettevõte varustab linnaelanikke ja asutusi joogiveega ning osutab kanalisatsiooniteenust.

Sõnumitooja küsis Loksa linnapealt Helle Lootsmannilt, kes maksab alates 15. juulist reovee puhastamise eest.

Linnapea vastas, et haldusleping on jõus, inimesed saavad vett ikka, ükski varustus ei katke. Ta lisas, et ei soovi telefoni teel nii keerulist asja kommenteerida.

    0

    Seoses käibemaksu tõstmisega 20 protsendile esitas RagnSells 25. juunil Loksa linnavalitsusele taotluse korraldatud jäätmeveo teenuse hindade uue käibemaksumääraga kinnitamiseks. 16. juulil kehtestati Loksa linnavolikogu istungil linnas uued segaolmejäätmete, paberi ja kartongi ning suurjäätmete ühekordse käitlemise teenustasu piirmäärad. Hinnad kehtestati käibemaksuta, kuna käibemaksumäär võib tulevikus muutuda. Käibemaksuta maksab segaolmejäätmete 50-100 liitri suuruse jäätmekoti käitlemine 33,90 krooni. Konteinerite tühjendamine maksab: 140 liitrit 46,61 krooni, 240 liitrit 59,32 krooni, 600 liitrit 80,51 krooni, 800 liitrit 97,46 krooni, 1500 liitrit 161,02 krooni, 2500 liitrit 271,19 krooni, 4500 liitrit 453,39 krooni, paberi ja kartongi 600-liitrise mahuti käitlemine 46,61 krooni ja 2500-liitrise 127,12 krooni, suurjäätmete 1 m3 suuruse mahuti käitlemine 271,19 krooni. Uued hinnad hakkasid kehtima 20. juulil.

    0

    1. juulist jõustus seadus, millega muudeti riikliku matusetoetuse seadust.

    Uue seadusega on kitsendatud matusetoetuse saajate ringi füüsilisest isikust matusetoetuse taotlejate osas. Riiklikku matusetoetust makstakse ainult valla- või linnavalitsusele matuse korralduse kulude osaliseks katmiseks.  Valla- või linnavalitsus korraldab inimese matust juhul, kui surnud inimene on tundmatu või omasteta.

    Riikliku matusetoetuse seadust täiendati paragrahviga 132, mis reguleerib toetuse maksmist pärast 1. juulit 2009. Selle rakendussätte kohaselt, kui  isik on surnud enne 1. juulit 2009 ning avaldus toetuse saamiseks on esitatud kuue kuu jooksul alates surmapäevast, määratakse ja makstakse matusetoetus kuni 1. juulini 2009 kehtinud riikliku matusetoetuse seaduse kohaselt.

    Seaduse muudatustest tulenevalt väljastavad perekonnaseisuasutused alates 1. juulist 2009 tõendeid matuse toetuse saamiseks järgmistel juhtudel:
    surnud tundmatu või omasteta isiku surma registreerimisel,  kui riikliku matuse korraldab valla- või linnavalitsus,
    enne 1. juulit 2009 surnud isiku surma registreerimisel.

    Mõlemal juhul on vajalik esitada pensioniametile riikliku matusetoetuse taotlemiseks perekonnaseisuasutuse tõend.  Selleks kasutame käes­­­oleval ajal kasutusel olevaid tõendiraamatuid.

    Kuna seaduse muudatus puudutab ka surnult sündinud lapsi, siis alates 1. juulist 2009 surnult sündinud lapse sünniakti koostamisel tõendit matuse toetuse saamiseks ei väljastata, vaid ainult surmatunnistus.

      0

      Esmaspäeval, 20. juulil avati liikluseks Vana-Narva maanteel Valkla sild, mis oli remondis aprilli lõpust. Alates esmaspäevast sõidavad liinibussid taas Vana-Narva maanteel otse Valklast Kiidu ja vastupidi. Põhja Regionaalse Maanteeameti direktori asetäitja Peeter Paju ütles, et silla remondi projekteerimine ja ehitustööd läksid maksma kokku 2,2 miljonit krooni. Ta rääkis, et kaks aastat tagasi tuli teha Valkla silla avariiremont — siis pandi metallkaarele tugi. Muinsuskaitsjad nõudsid, et sild tehtaks täielikult korda. Et täita muinsuskaitsenõudeid, oli remondi projekteerimine kallim ning tööde üle teostati topeltjärelevalve. Peeter Paju sõnul on kavas veel sel suvel remontida Kuusalu vallas ka Kolga kivisild.

      0

      EVE-LIIS REMMELGAS Kiviloo külast kinnitas, et taot­luse koos­tamine pole väga raske.

      15. juulini sai esitada taotlusi hajaasustuse veeprogrammist toetuse saamiseks.

      Programmis osalevad ka Kuusalu ja Raasiku vald, Anija vald tänavu mitte. Riik eraldas omavalitsustele programmi rahastamiseks sama palju, kui omavalitsus ise. Projekte finantseeritakse põhimõttel, et üks kolmandik on taotleja omaosalus, ühe kolmandiku annab kohalik omavalitsus ja ühe kolmandiku riik.

      Kuusalu vald osaleb programmis sel aastal 250 000 krooniga, koos riigipoolse rahastamisega on jagada 500 000 krooni. Ühele majapidamisele eraldatava toetussumma piirmäär on Kuusalu vallas 50 000 krooni.

      15. juuliks laekus vallavalitsusse 13 taotlust. Neid hakatakse läbi vaatama augustis. Abivallavanem Tõnu Ammussaar selgitas – kui keskkonnapeaspetsialist Janne Kallakmaa augusti alguses puhkuselt naaseb, kontrollib ta, kas kõik taotlused vastavad nõuetele. Seejärel hakkab komisjon taotlusi hindama ning seab need pingeritta.

      „Kui raha jagub, saavad toetust kõik soovijad, kui raha on vähem, saavad toetust pingereas eespool olijad,“ sõnas abivallavanem.

      Raasiku vald osaleb programmis 100 000 krooniga, koos riigi eraldusega jagatakse 200 000 krooni. Ühele majapidamisele eraldatava toetussumma piirmäär on Raasiku vallas 35 000 krooni.

      Kokku esitati tähtajaks taotlused seitsmele majapidamisele vee saamiseks. Valla arenguspetsialisti Tiina Sergo sõnul oli taotluste kogusumma isegi väiksem, kui on raha, mida jagada. Eelmise nädala lõpus käis vallavalitsuses veel üks soovija, kuid tema oli oma taotluse esitamisega hiljaks jäänud.

      „Kuna raha jääb üle, võiks korraldada taotluste vastuvõtmiseks uue vooru, kuid see pole väga mõttekas, kuna raha ei jää üle palju — 10 000 krooni eest puurkaevu ei tee,“ rääkis Tiina Sergo ning lisas, et uue taotlusvooru korraldamisel on kahtlane, et kaev jõutaks sel aastal valmis teha.

      Seetõttu kandub ülejääk tõenäoliselt järgmisesse aastasse.

      Hindamiskomisjon hakkab taotlusi läbi vaatama pärast puhkuseid augustikuu keskpaigas. Kuna kõigi majapidamiste juures tuleb kohal käia, teeb komisjon otsuse, kas ja kui suures mahus projekte toetatakse, tõenäoliselt augustikuu lõpus.

      Kiviloo inimesi aitas külakeskus
      Tiina Sergo kiitis MTÜd Kiviloo Külakeskus, kes aitas eelmisel aastal kahel oma küla perel veeprogrammi taotlusi kirjutada ning nüüd aitab vormistada lõpp-aruannet.

      Kahel pensionäril taotlust koostanud Kiviloo Külakeskuse juhatuse liige ning külakeskuse töötaja Eve-Liis Remmelgas rääkis, et külaselts on alati valmis oma inimesi nõu ja jõuga aitama, kui vaid abi soovitakse.

      Hajaasustuse veeprogrammist saadi möödunud aastal teada Sõnumitoojast. Inimesed käivad külakeskuses ajalehti uurimas ning lugesid, et ka Raasiku vald osaleb veeprojektis.

      „Nad arutasid siin, et tahaksid osaleda, kuid ei oska taotlust koostada. Ma ei olnud ka ise sellise asjaga varem kokku puutunud, kuid nägin, et inimeste huvi on tõsine ning võtsin vallavalitsuses Tiina Sergoga ühendust,“ rääkis Eve-Liis Remmelgas.

      Pered, kellel ta aitas taotlust koostada, olid pensionärid, kel polnud internetivõimalust ega oskust projektitaotlust vormistada.

      Taotluse koostamine polnud Eve-Liis Remmelga sõnul nii keeruline, kui arvatakse, kuid mõningaid asju on vaja teada: „Näiteks mina ei teadnud kaevude tegemisest midagi ning esimese hinnapakkumise küsisin üksnes puurkaevu kaevamisele. Ma ei teadnud, et väga tähtis osa on ka seadmetel, inimesed tahavad vett ju tuppa. Õnneks juhtis vallavalitsus sellele tähelepanu ning võtsin uued hinnapakkumised.“

      Teise veidi koomilise  juhtumina rääkis Eve-Liis Remmelgas, et pärast vallavalitsusele taotluse esitamist tuli koos vallavalitsuse nõusolekuga viia keskkonnaametisse avaldused.

      „Arvasime, et avalduse peab sinna viima taotleja isiklikult. Panime siis oma vanakesed autosse ja sõidutasime linna. Seal selgus, et asjaajamine on palju lihtsam – ma oleksin võinud need taotlused ise esitada, mitte taotlejaid kohale viima,“ jutustas ta.

      Mõlemad pered, kellele Eve-Liis Remmelgas oli abiks taotluse esitamisel, said kaevu rajamiseks raha ning kevadest saadik on neil puhas vesi majas. Tema aitab neil nüüd vormistada projekti lõpparuannet.

      Sel aastal nõustas Eve-Liis Remmelgas veel üht pensionäridest perekonda taotluse koostamisel ja taotleb ka ise hajaasustuse veeprogrammist raha oma koju uue kaevu rajamiseks.

      „Kaevu puurimine koos pumba, paisupaakide ja muuga maksab umbes 60 000 krooni. Kui kaks kolmandikku sellest rahast finantseeritakse mujalt, on see inimestele väga suur abi. Muidugi ei ole ka omaosalus 20 000 krooni väike raha, kuna paljud inimesed on töö kaotanud,“  märkis ta.

      Siiski on ta väga tänulik, et Raasiku vald on otsustanud veeprojektis osaleda: „Tean, et mitmed niinimetatud Vana-Kiviloo ehk praeguse Anija valla Lükati küla inimesed oleksid ka soovinud veeprogrammist raha taotleda, kuid Anija vald selles ei osale.“

      0

      Seoses Tallinna korterite kõrge hinnatasemega on Tallinna mõjusfäär pidevalt laienenud linnast üha kaugemale ning korteriturul on aktiviseerunud mitmed Tallinna lähipiirkonnad.

      Ühest küljest eelistavad ostjad Tallinna ümbrust soodsama hinnataseme poolest. Teisest küljest on linnalähedaste piirkondade eeliseks väiksemad elamud, korterite parem ja avaram planeering ning parema haljastusega ümbruskonnast tulenev kõrgem elukeskkonna kvaliteet.

      Ostjate seas on madalamalt hinnatud vähese haljastusega, ligistikku paiknevad tüüpsed paneelmajad, mistõttu on nende hinnatase ka madalam. Samuti on madalamalt hinnatud tiheda liiklusega tänavate ääres ning kõrge müra- ja saastatusetasemega asukohtades paiknevad korterid.

      Eelistatud on rahulikus ja korrastatud ning rohkete parkimisvõimalustega turvalises ümbruskonnas paiknevad korterid. Tähtis on ka piirkonna infrastruktuur, sh kaupade ja teenuste pakkumine, ühis­transpordipeatuste ja haridus­asutuste kaugus, ning ühenduse kiirus Tallinnaga.

      Anija vald on Tallinna lähiümbruse piirkondade seas kinnisvaraturul keskmisest madalamalt hinnatud. Valla eelisteks võib pidada rahulikku, looduslähedast ja mitmekesist elukeskkonda. Puudusteks võib pidada kaugust Tallinnast, kuid samas läbib valda kaks põhimaanteed: Kose-Jägala ja Peningi-Jäneda ning Tallinn-Tapa raudtee, mis on vallale positiivseteks teguriteks. Puuduseks võib pidada ka kesist infrastruktuuri.

      Anija valla korteriturul oli aktiivseim piirkond Kehra linn, kus 2008. aasta jooksul toimus keskmiselt 1-2 tehingut kuus. Aktiivsemad kuud olid veebruar ja aprill, kui toimus 4-5 tehingut kuus. Kehra linnas on aktiivne siseturg, kus paljud tehingud toimuvad eelkõige kohalike elanike vahel, kuid samas on piirkond atraktiivne ka Tallinna ja selle lähiümbruskonna elanikkonnale soodsa hinnataseme poolest.

      Pakkumine on nii korterite kui ka elamute osas küllaltki väike, sest tegemist ei ole kuigi suure asulaga. Mõnevõrra vähem toimus tehinguid Lehtmetsa ja Alavere külas, kus 2008. aasta jooksul oli keskmiselt 10 tehingut. Kuna Anija vallas ei ole uusi korter­elamuid, siis kõik müügitehingud toimusid vanemates korterelamutes.

      Vanemate korterite keskmine hind oli 2008. aasta alguses ligikaudu 8000 kr/m2, kuid 2008. aasta viimastel kuudel näitas korterite keskmine hind stabiilset langust ning jõudis tasemeni alla 6000 kr/m2. Praegu algavad korterite pakkumised Anija vallas tasemelt 2000 kr/m².

      Eramuid osteti ja müüdi vähe
      Anija vallas toimus eramutega tehinguid suhteliselt vähe. Eramutega hoonestatud kinnistuid müüdi 2008. aasta jooksul 25 tükki. Kuna Anija vallas uusarenduspiirkonnad puuduvad, on enamus tehingud tehtud vanemate talukohtade ja eramutega. Tehinguhinnad olid vahemikus 700 000 – 3 000 000 krooni.

      Lisaks asukohale, mis on kõige olulisem argument elamu müügihinna kujunemisel, omavad järjest enam tähtsust krundi suurus, kõrghaljastuse olemasolu, elamu paiknemine krundil, elamu arhitektuur ja konstruktsioonid, ruumilahendus ning viimistlemisel kasutatud materjalid. Ostjad eelistavad praeguses turusituatsioonis läbimõeldud lahendusi ja head ehituskvaliteeti ning ei kiirusta ostuotsuse tegemisega. Nõudlus on peamiselt valminud ja viimistletud elamute järele. Müügiperioodid kujunevad keskmisest oluliselt pikemaks (kuni aasta pikkuseks).

      Vanemate talukohtade ja eramute pakkumised Anija vallas algavad umbes 890 000 kroonist, renoveeritud talukohtade hinnad umbes 1 000 000 kroonist, ehitusjärgus eramute hinnad umbes 470 000 kroonist. Ehitusjärgus oleva elamu turuväärtus sõltub selle valmidusastmest ning valmimiseks vajalike investeeringute maksumusest.

      Anija valla elamukruntidega toimus 2008. aastal vaid mõni üksik tehing Kehra linnas. Kruntide tehingud on toimunud suurusjärgus 110 000 – 250 000 krooni. Huvi elamukruntide ostmise vastu tervikuna on viimase aastaga selgelt vähenenud, kuna pangad nõuavad hoonestamata kruntide puhul reeglina keskmisest suuremat omafinantseeringu osa ja turul on müügis väga palju valmis maju, mis oma hinnalt on odavamad kui ise maja ehitades investeerima peaks. Hoonestamata elamumaa kruntide hinna langust on raske välja tuua seoses väheste tehingute arvuga.

      Prognoosime Anija valla kinnisvaraturu hinnatasemete edasist langust, sest müügipakkumiste hinnatase ei vasta ostjate võimalustele ning müüjad on lõpuks sunnitud hindu korrigeerima. Negatiivne majanduskasv, ülemaailmne finantskriis ning inimeste optimismi vähenemine tuleviku suhtes ei lase hinnatasemel hetkeolukorras tõusta ega stabiliseeruda. Turu toimimiseks peaks selle aktiivsus suurenema, mis eeldab omakorda pakkumiste hinnataseme edasist langust. Hinnalanguse ulatus sõltub olulisel määral objekti asukohast ja on järjest enam muutumas objektipõhiseks.

      MERILIN KÜTT,
      kinnisvara hindaja,
      1Partner Kinnisvara

        0

        Teede REV-2 alustas möödunud nädalal Põhja Regionaalse Maanteeameti tellimusel Raasiku silla remonti. Koos projekteerimisega on tööde maksumus 1,8 miljonit krooni. Remondi ajaks silda ei suleta — kui ühel poolel tehakse tööd, on teine liikluseks avatud. Remont peaks kestma paar kuud.

        0

        Juunikuus avalikule enampakkumisele pandud kümnest korterist osteti vaid üks.

        Vallavolikogu otsusega läks avalikule suulisele enampakkumisele 8 seni erastamisele mittekuulunud korterit, milles elavad vallavalitsuse ja allasutuste töötajad, ning kaks sotsiaalkorterit.

        Kose maantee 30, 32 ja 38 Kooli tänav 8 ja Aia tänav 11 asuvad 1-3-toalised keskküttega korterid olid oksjonil alghinnaga 150 000 kuni 325 000 krooni, Kooli tänav 10 asuv 3-toaline keskküttega korter alghinnaga 400 000 krooni, Pargi tänav 9 ühetoaline ahjuküttega korter alghinnaga 100 000 krooni ning Lilli külas majas 49 asuv ahjuküttega 2-toaline korter alghinnaga 40 000 krooni.

        Vallavalitsus tegi ettepaneku korterid müüa, et suurendada pingelise vallaeelarve tulubaasi. Vallaametnikud kinnitasid, et korterite alghinnad on turuhindadest tunduvalt odavamad. Tänavusse vallaeelarvesse kavandati hoonete ja rajatiste müügist esialgu 520 000 krooni, lisaeelarvega suurendati seda 374 400 krooni võrra – see summa loodeti saada vallale kuuluvate korterite müügist.

        Korterite enampakkumisel teenis vald 40 000 krooni – oksjonil müüdi alghinnaga vaid Lillis asuv 2-toaline korter.

        Ühe Kehras enampakkumisele pandud korteri üürnik rääkis Sõnumitoojale, et soovis oma üürikorterit osta, kuid selle alghind oksjonil oli liiga kallis.

        „Samaväärse korteri saab Kehras osta ka ilma oksjonita. Meie tänavas müüdi samasugune korter 3000 krooni võrra odavamalt, kui oli vallakorteri alghind,“ ütles ta.

        Enne enampakkumist olid munitsipaalkorterite üürnikud omavahel nõu pidanud ja otsustanud, et ei osale oksjonil. Nad loodavad, et elamispindade hinnad langevad veel.

        Maikuus käis volikogu istungil Kehra gümnaasiumi õpetaja Julia Hotienko, kelle kasutuses olev üürikorter oli üks kümnest oksjonile pandud elamispinnast. Ta kinnitas, et 13 aastat tagasi lubatud talle omavalitsusest – kümne aasta pärast saab korteri erastada. Viis aastat tagasi tegi avalduse, kuid korterit erastada ei saanud.

        Ka Sõnumitoojaga rääkinud üürnik ütles, et talle lubatud toonasest linnavalitsusest – kümne aasta pärast saab korteri erastada: „Vahepeal on seadused küll muutunud, kuid mina arvan, et kunagistest lubadustest peaks siiski kinni pidama. Paraku tundub, et mitte kedagi ei tohi uskuda, maksab ainult paber. Kui tookord poleks lubadustele lootma jäänud, oleksime võinud endale Kehras korterid osta mitu korda odavamalt kui praegu.“

        Mõne aasta eest, kui ta soovis üürikorterit erastada, olevat vallavalitsusest öeldud – kui töölt lahkud, oleme korterist ilma ning meil pole õpetajatele elamispinda pakkuda.

        „Nüüd siis otsustati need korterid hoopis oksjonil müüa,“ tõdes ta.

        Vallavara müügi ajutise komisjoni liige Viljo Leis selgitas Sõnumitoojale, et sel ajal, kui korterid otsustati müüki panna, olid nende hinnad tunduvalt madalamad kui turuhinnad.

        „Eelnõu menetlemine võttis aega kaks kuud ning selle jooksul langesid kinnisvara turuhinnad päris palju. Siiski olid vallakorterite alghinnad turuhindadest ikkagi madalamad,“ kinnitas ta.

        Pärast puhkusteperioodi saab komisjon taas kokku ning siis arutatakse, mida teha müümata jäänud korteritega edasi. Viljo Leisi sõnul on plaan ka korterite üürnikelt uurida, mis põhjustel nad enampakkumisel ei osalenud.

        0

        Dr Tiiu Härm, Tervise Arengu Instituudi peaspetsialist, suitsetamisest loobumise nõustaja

        Kuidas kõlab võimalus kokkuhoitud raha eest käia kaks(!) korda aastas Egiptuses puhkamas, lasta 97 korda salongis juukseid lõigata, osta üle 1000 liitri diiselkütust või mängida 194 tundi bowlingut? Aga just selline oleks sinu võit aasta pärast, kui jätaksid suitsetamise maha juba täna.

        Igal aastal 31. mail tähistatakse üle maailma tubakavaba päeva, mille deviisiks on tänavu Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) määranud „Hoiatused tubakatoodete ohust tervisele”. Nii 31. mail kui ka kogu järgneval aastal peab WHO väga oluliseks julget võitlust tubakaga läbi tõsiste tervist puudutavate hoiatuste kaudu nii pildis kui sõnas, kuna need on kõige efektiivsemad vahendid veenmaks inimesi loobuma. Aga kui ei mõju pildid ja hoiatused, äkki mõjutab loobumisotsust pilk rahakotti? Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel suitsetas 2008. aastal igapäevaselt veerand tööealistest elanikest ning keskmiselt tegi igapäevasuitsetaja 15 sigaretti päevas. Arvestades, et ühe sigaretipaki hind on hetkel umbes 40 krooni, kulub aastas sigarettidele 14 600 krooni. Suitsetamisest loobumisega ei investeeri sa ainult oma tervisesse vaid kogu elukvaliteedi tõusu.

        Tartu Ülikooli kliinikumi kopsuarsti, dr Ülle Ani sõnul peab ligi ¾ elanikkonnast suitsetamist harjumuspära­seks tegevuseks ehk ka situatsioon-sõltuvuseks. Vaid ¼ mõistavad suitsetamist ühtlasi ka kui sõltuvust nikotiinist. Suitsetamisest loobumisel tuleb arvestada mõlemaga: nii loobumisega rutiinist kui ka vajadusega ületada nikotiinsõltuvus. Inimene, kes on mõnda aega suitsetanud, tunnetab, et tema aju justkui vajabki pidevat aktiveerimist nikotiini abil – ilma lisanikotiinita tekib tunne, et midagi on puudu. Mida rohkem aega läheb mööda viimasest sigaretist, seda enam tekib kas ärevust, ärrituvust või kurvameelsust ja see viib tugeva tungini uut sigaretti läita. Kõige kee­rulisem ongi esimene nädal, teisest nädalast on juba palju parem – nii kinnitavad juba suitsust loobunud. Stabiilsus suitsetamisest loobumisel saabub enamasti kahe kuu jooksul.

        Loobuda soovijatele tulevad appi ja toetavad suitsetamisest loobumise nõustajad. Kogenud tervishoiutöötajatest nõustajad on olemas igas maakonnas – üle Eesti on kokku 25 suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetti – ja nad osutavad oma teenuseid tasuta. Infot nende asukoha kohta leiad aadressilt www.terviseinfo.ee. Oodatud on kõik suitsetajad hoolimata soost ja vanusest. Eriti lapsed ja noorukid, kes sageli on oma suitsetamismurega üksi ja abitud.

        Paljudel õnnestub loobumine ilma lisaravi vajaduseta. Kuid kui suitsust loobumine ainult oma tahtejõul ei õnnestu, saab kasutada abiks mitmeid ravimeid. Soovitatavad ravimid saavad leevendada ärajäämanähtusid ja muuta loobumine lihtsamaks.

        Kõige efektiivsema ravimi nimeks aga on ja jääb „tahtejõud“. Käsukorras ei loobu keegi. Suitsetamisest loobumiseks on vaja inimese enese kindlalt motiveeritud ja läbikaalutletud otsust. Kui see otsus puudub, ei suuda aidata ka nõustaja.

        0

        Laupäeval, 11. juulil oli Arukülas rattaralli. Osalesid 30 jalgratturit, sõidu lõpetasid 22. Distants oli 40 kilomeetrit, millest 32 km sõideti asfaldil, 8 km kruusateel.

        Esimese koha sai Virgo Neeme ajaga 1.10.24, teiseks tuli Urmas Einroos (1.10.42), kolmandaks Raigo Kebja (1.11.10), järgnesid Jaan Uus, Margus Meidla, Jaanus Niglas, Karel Pragi, Veiko Vill, Martin Kull ja Jüri Vaarmets. Naisi läks rajale kolm, neist ainsana jõudis finišisse Jaanika Käes (1.12.13). Kümme parimat meest ja parim naine said auhinnaks karika.

        Raasiku spordiklubi nWo kavatseb rattarallit ka edaspidi korraldada. Võistluse peakorraldaja Risto Ilves spordiklubist nWo arvas, et tulevikus oleks sobiv võistlejate hulk 100-120 jalgratturit.

        „Eelmisel aastal oli proovivõistlus ja sel aastal peaproov järg­miseks rattaralliks.“

        Tänavu võistlusele palju reklaami ei tehtud. Info oli üleval nWo koduleheküljel ning kohalikud jalgrattasportlased rääkisid rallist tuttavatele ratturitele ja levitasid infot foorumites.

        Risto Ilves jutustas, et teeb ka ise sporti, kuid põhiliselt meeldib talle üritusi korraldada: „Kunagi aeti mind närvi, kui räägiti, et Raasiku vallas ei toimu midagi. Ütlesin, et võtan asja enda kätte.“

        Spordiklubi nWo korraldab ka iga-aastast Raasiku valla rahvajooksu.

        Aruküla rattarallit aitasid korraldada Guido Trees, MTÜ Aruküla Kultuuriselts, Raasiku vallavalitsus ja Aruküla noored.