Esmaspäev, 20. august 2018
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

11231 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Kuusalu ujulas selgitati esmakordselt valla meistrid ujumises. Distantsiks oli valitud 50 meetri rinnuliujumine. Võistluste käigus püstitati  valla 4 ujumisrekordit. Alates nooremast vanuserühmast tulid Kuusalu valla meistriks: Reesi Kuslap, Karl Kask, Age Tuisk, Tõnis Ennuste, Risto Maiberg, Krista Mägi, Leidi Piibeleht, Helges Mändmets, Vallo Valdna ja Rein Jõe. Kõiki kolme parima hulka jõudnud ujujaid autasustati medalitega.

0

Uuest aastast on Anija valla lasteaedade osalustasu senisest 50 krooni kõrgem.

Alates 1. jaanuarist peavad lapsevanemad, kelle lapsed käivad Anija valla lasteaedades, maksma osalustasu ühe lapse kohta 150 krooni, kui laps on 1-2-lapselisest perest, 125 krooni, kui laps on pärit 3-lapselisest perest ning 100 krooni, kui laps on nelja- ja enamalapselisest perest.

Osalustasu on mõeldud lasteaedade majandamis- ja personalikulude katteks. Vallavalitsuse haridus- ja sotsiaaltöö vanemspetsialist Marge Raja selgitas – osalustasu on vaja tõsta, et tagada lasteaedade hoonete ja ruumide korras­olek ning kaasajastada sisustust. Viimati tõsteti osalustasu 1. mail 2008. aastal, kuid vahepeal on kasvanud lasteaedade majandamiskulud – küte, vesi, kanalisatsioon ja elekter – ning palgad.

„2008. aastal eraldas riik Anija vallale raha selleks, et võrdsustada lasteaiaõpetajate palk koolipedagoogide palkadega ning lasteaiaõpetajate palgad tõusid 25 protsenti. 2009. aastal palgad ei muutunud, kuid riigilt me lasteaia­õpetajate töötasudeks enam raha ei saanud,“ rääkis ta.

Lisaks osalustasule maksavad lapsevanemad lasteasutustele õppekulu eest, et soetada õppe- ja mänguvahendeid. See on alates 2007. aastast ühe lapse kohta 75 krooni kuus. Seega tuleb 1-2-lapselise pere lapse eest vanemail maksta kuus kokku 225 krooni, 3-4-lapselise pere lapse eest 200 ning 4- ja enamalapselise pere lapse eest 175 krooni kuus.

Vallaametnik tõdes, et ka pärast osalustasu tõstmist on Anija vallas lasteaedade maks võrreldes naaberomavalitsustega madalam, kuigi valla tulubaas on kõige kasinam. Raasiku ja Jõelähtme vallas on lasteaedade osalus- ja õppetasu 300 krooni, Kuusalu vallas 220 krooni (sealhulgas 60 krooni õppetasu) ja Kose vallas 200 kooni. Tallinna ja Tartu linnas on lapsevanema osalustasu suurus 2009. aastal 8 protsenti palga alammäärast ühe lapse kohta ehk 350 krooni.

Vallavolikogu istungil küsis Jaanus Kalev – kas osalustasu tõstmisele ei ole mingit alternatiivi, lastega peredel on niigi raske. Vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö spetsialist Tuuliki Rohtla ütles, et osalustasu tõusu arutati ka lasteaedade hoolekogudes ning seal leiti – 50 krooni kuus ei ole töötavatel vanematel väga suur probleem juurde maksta ning kel tööd ei ole, saab lapse koju jätta.

Volikogu liige Kaarel Aruste märkis, et eelnõud osalustasu kohta ei töötanud välja praegune koalitsioon, vaid eelmine, keskerakondlik vallavõim. Volikogu liige, Lastetare lasteaia juhataja Viktoria Borikova ütles, et tegemist on ebapopulaarse, kuid vajaliku otsusega, kuna lasteaedade eelarved on väga pingelised, eriti napib remondiraha.

Marge Raja sõnul on lasteaedade hoolekogud olnud seda meelt – kui tekib vajadus osalustasu tõsta, siis teha seda kasvõi igal aastal, kuid mitte suurt tõusu korraga, vaid mõistlikkuse piires.

2009. aasta eelarvesse on lasteaedade osalustasudena kavandatud 217 000 krooni, tuleval aastal peaks see suurenema 164 500 krooni võrra. Lepatriinu lasteaiale peaks 2010. aastal laekuma osalustasudest 180 700 krooni, Lastetarele 155 400 krooni ja Alavere Mõmmilale 45 000 krooni.

    0

    Kuusalu vallavolikogu määras vallavanema töötasuks kuni 31. detsembrini 2009 senise töötasu 30 800 krooni kuus. Alates 1. jaanuarist 2010 on vallavanema töötasu 4200 krooni kõrgem – 35 000 krooni kuus. Kuusalu vallavalitsuse liikmete hüvitise suuruseks määrati 6875 krooni.

    0

    Raasiku vallas on kuu aja jooksul kaks korda koerad purenud lapsi.

    Kolmapäeva, 2. detsembri päeval otsustasid kaks Aruküla kooli 1. klassi tüdrukut minna pärast koolipäeva jalutama. Enne seda oli neil plaan kummagi kodust läbi astuda, et ranitsad ära panna. Kui nad Tallinna maanteed mööda liikusid, hüppas ootamatult üle kõrge aia hundikoer ning kargas 7-aastase Angelina kallale.

    „Seda nägi pealt õnneks üks poiss samast hoovist, kust koer lahti pääses. Ta tegutses kiirelt ja kutsus oma vanaisa välja, kes päästis tütre ära,“ rääkis pureda saanud tüdruku isa Yury Žhelobetskiy.

    Tema tütre päästnud mees viis tüdruku tuppa ning teatas õnnetusest kohe vanematele. Koeralt pureda saanud tüdruk viidi Tallinnasse lastehaiglasse, kus talle tehti mitu õmblust ühele kõrvale ja pähe, lisaks jõudis koer vigastada tema selga, istmikku ning käsi ja jalgu. Koer, kes väikesele tüdrukule nii palju kannatusi põhjustas, hukati veel samal päeval.

    Kõigest hoolimata ei ole Yury Žhelobetskiy koeraomanike peale vihane.

    „Koer oli hoovis küll lahtiselt, kuid seal majas on mitu last ning kellelegi ei ole koer midagi halba teinud. Ja ümber maja on kõrge aed, umbes 1,8 meetrit, keegi ei osanud arvata, et koer sellest üle hüppab,“ ütles ta.

    Koerarünnaku ohvriks langenud Angelina isa soovis oma tütre päästjaid hoopis tänada: „Jumal tänatud, et niigi läks. Tavaliselt ei tea lapsed, mida sellisel puhul teha, kuid selle pere poeg reageeris kiiresti – jooksis tuppa ja kutsus vanaisa õue. Ei taha mõeldagi, kuidas see asi muidu oleks lõppenud.“

    Novembris ründasid Tõhelgi küla ühes talus neli suurt koera nelja-aastast tüdrukut, kelle ema oli seal abiks talutöödel. Ka see tüdruk vajas arstiabi.

    Raasiku valla keskkonna­spetsialist Alari Kruusvall ütles, et on mõlemast juhtumist kuulnud, kuid avaldust pole vallavalitsusele esitatud kummagi õnnetuse kohta. Ta soovitas seda kannatanud peredel siiski teha.

    „Kasvõi selleks, et tulevikus taolisi õnnetusi vältida. Arukülas last purenud koeraga on tegelikult probleeme olnud juba aastaid. Ta oli möödakäijate vastu alati väga tige – jooksis aia sees inimesega kaasa, lõrises ning vahel hüppas nii kõrgele, et tekkis hirm, kas aed peab vastu või ei. See, et ta oli aias lahtiselt, ei olnud hea lahendus,“ rääkis valla­ametnik.

    Ta lisas, et hulkuvate koertega on viimasel ajal vähem muret, kuid selle asemel on probleeme just kurjade koertega, kes on pääsenud suletud territooriumilt välja: „Seetõttu peaks suur koer olema ka koduaias ketis, seda enam, kui aed teda väga ei takista.“

    Väärteomenetleja Sergei Dõmša kinnitas, et tema poole pöörduti koerte-probleemiga viimati umbes kuu aega tagasi, mil ühe vallaelanikku unerahu häiris haukuv koer.

    Vallaametnikud rõhutasid – kui inimestel on pretensioone mõne looma või tema omaniku suhtes, peaks pöörduma vallavalitsuse poole.

    „Meil peab olema inimese avaldus või peame ise sattuma mõnele hulkuvale koerale peale, kuulujuttude põhjal me menetlust algatada ei saa,“ märkis Alari Kruusvall.

      0

      Kuusalu vallavolikogu esimehele makstakse valla põhimääruses sätestatud ülesannete täitmise eest 11 500 ja aseesimehele 2300 krooni kuus. Volikogu komisjoni esimehe (välja arvatud volikogu esimees ja aseesimees) tasu on 1430 krooni koosoleku eest, kuid mitte rohkem kui ühe eest kuus. Volikogu liikmele (välja arvatud volikogu esimees ja aseesimees) makstav tasu on 850 krooni kuus. Volikogu komisjonide liikmete (välja arvatud komisjoni esimees) tasu on 170 krooni koosoleku ettevalmistamiseks ja selle tööst osavõtu eest, kuid mitte rohkem kui ühe koosoleku eest. Kõigi tasude suurused on samad, mis olid viimastel aastatel volikogu eelmise koosseisu ajal.

      0

      Eelmisel esmaspäeval, 30. novembril kinnitas MTÜ Harju Kalandusühisngu oma EKF-strateegia.
      MTÜ Harju Kalandusühingu liikmed oktoobris toimunud õppereisil Taani ja Rootsi. Ligi pool reisiseltskonnast oli Kuusalu vallast.
      Kalandusvaldkonna toetuseks on Euroopa Liidus eraldi toetusmeede 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng”.  Eesti riik on sätestanud selle raames toetuste andmise tingimused ja korra. Toetuste jaotamist reguleerib põllumajandusministeerium PRIA kaudu.

      Nagu ka külaelu arengut toetava Leader-programmi puhul, tuleb moodustada tegevuspiirkonnad, koostada strateegia ja viia läbi projektikonkursid. PRIA rahastab projekte tagantjärele, kui need on ellu viidud ja rahakulutus üle kontrollitud.

      Harju ühingus palju Kuusalu valla kalureid
      Kalandustoetuste saamiseks kinnitas põllumajandusministeerium MTÜ Harju Kalandusühing omaette tegevuspiirkonnaks. Selle kalurid ja kalatöötlejad asutasid MTÜ juulis 2008. MTÜ hõlmab maakonna rannaäärseid omavalitsusi – Kuusalu, Jõelähtme, Padise, Keila, Harku vald ning Paldiski linn.  

      Liikmeid on MTÜs 65, neist ligi pooled Kuusalu vallast. Liikmeteks saavad olla juriidilised isikud – FIEdena tegutsevad rannakalurid, osaühingud, seltsid, teised MTÜd. Liikmeteks on astunud ka kõik viis vallavalitsust ning Paldiski linnavalitsus.

      Juhatus on 6-liikmeline, sinna kuuluvad esindajad igast liikmes-omavalitsusest. Juhatuse esimees on OÜ Tapurla Kaluriühistu juht Kaido Vagiström Kuusalu vallast.

      Arengustrateegia 2009-2013
      Äsja kinnitatud strateegias on loetletud Harju kalanduspiirkonna viis eesmärki. Esiteks soovitakse, et maakonna väikesadamad ja lossimiskohad rahuldaksid kalurite ja teiste huvigruppide vajadusi. Et oleksid kaasaegsed tingimused kala- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks, toote­arenduseks ja turustamiseks.

      Rannakülad oleksid väärtuslikud elukeskkonnad ja atraktiivsed turismiobjektid. Neis oleks mitmekesine ettevõtlus, mis toetab kogukonna arengut. Viimase eesmärgina on kirjas soov, et kalanduspiirkonnas tegutsevad inimesed oleksid koolitatud ja tegusad.

      Seoses sellega on kavas hakata projektitaotlusi vastu võtma viies tegevussuunas: kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamine, kalandustoodete töötlemine ja otseturustamine, kalandusega seotud turismi arendamine ja rannakülade taaselustamine, tegevuste mitmekesistamine ning koolitustegevused.

      MTÜ liikmete üldkoosolek otsustas 30. novembril, et juhatus kinnitab osakondade ettepanekute kohaselt projektitaotluste hindamiskomisjoni liikmed. Üldkoosolek kinnitab rahastamise neile projektidele, mille suurus ületab 1 miljoni krooni – juhatus esitab üldkoosolekule paremusjärjestuse.

      Heakskiidetud projektid vaatab üle PRIA ja annab omapoolse kinnituse, kas sobib ELi toetuse saamiseks või mitte.

      Aastani 2013 on Harju Kalandusühingul lootus saada 31,4 miljonit krooni. Kaido Vagiström ütles, et see summa võib kujuneda ka natuke suuremaks.

      Toetuse taotleja omaosalus sõltub kavandatava tegevuse iseloomust ning võib olla 0-60 protsenti. Juhatuse esimehe sõnul loodetakse esimene projektivoor läbi viia juba uue aasta I kvartalis.     

      Reis Taani ja Rootsi
      Oktoobris külastasid Harju Kalandusühingu 30 liiget koolitusreisil Taani ja Rootsi rannapiirkondi. Kuusalu vallast osalesid Kaido Vagiström, Hartvig Niiholm, Karli Lambot, Maila Velström, Andres Kiilström, Roland Bekiš, Mati Vagiström, Ants Matkur, Hando Vesilind, Sirje Pajula, Raido Vagiström ja Janner Braun. 

      Tutvuti kalapüügi korraldamisega, saagi säilitamise ja töötlemisega. Uuriti sealsete kalurite käsutuses olevat tehnikat, vaadati väikesadamaid ja kohtuti kolleegidega.

      Harju Kalandusühingu kalandusekspert Andres Jagor kommenteeris, et Taanis oli Nyro saar ehk kalurite saar väga õpetlik näide. Seal elab püsivalt 45 inimest, aasta jooksul külastab saart 200 000 turisti. Saarel on 9 ühiskondlikku organisatsiooni, mis arendavad eri eluvaldkondi. Taanis kuuluvad kalasadamad omavalitsustele, seetõttu on neid kerge arendada ja rahastada.

      Rootsis käidi ka toiduainete käitlemise seadmete tootja JBT Foortech tehases, tutvuti uute tehnoloogiatega.

      Kõige huvitavam oli kohtumine Karlskronas elava rootsieestlase ja kaluri Jaan Kammiga, kes kõneles enda kogemustest ühistegevuses ning perefirmas.

      Teel Rootsi oli laevas seminar, kus Harju rannakalurid arutasid MTÜ arengustrateegiat ja seda, milliseid tegevussuundi võiks rakendada.

        0

        Eesti Rahva Muuseumi tellimusel paigaldatakse Eestis suurematele teedele kihelkondade sildid – need tähistavad kihelkondade piire. Eelmisel neljapäeval pandi Tallinna-Narva maanteele Tallinna poole sadakond meetrit enne Kuusalu valla silti Kuusalu kihelkonna silt. Teine silt on Harju-ja Lääne-Viru maakondade piiril. Põhja Regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Peeter Paju ütles, et selle aasta sees pannakse Harjumaal üles teistegi kihelkondade, ka Harju-Jaani sildid.

        0

        Seda teemat hakkab arutama vabaaja komisjon, räägitud on taidlejate ümarlauas ja vallavalitsuses.

        Kui Kuusalu vallavalitsus asus sügisel koostama tuleva aasta vallaeelarvet, kerkis üles küsimus vallale kuuluvate ruumide kasutamisest ning renditasudest.

        Umbes samal ajal pöördus vallamajja Kuusalu rahvamajas tööd alustanud noorte naiste käsitööringi esindaja sooviga teada saada, millised ringid võivad tasuta kasutada vallaruume ja millised mitte.

        See ajendas abivallavanem Milli Kikkast novembri keskel Kuusalu rahvamajja kokku kutsuma taidlusvaldkonna esindajate ümarlauda. Kohal olid kooride, tantsurühmade, näiteringide, kultuuriseltside juhid. Kokku oli osalejaid 17.

        Diskussiooni tulemusena vormistati ühised seisukohad. Ümarlauas osalenud  leidsid, et vallakodanike huvitegevuseks st taidluseks ja ringide tööks tuleks anda vallale kuuluvaid ruume tasuta, erand on Kuusalu spordikeskus, mille ülalpidamine on väga kulukas. Tuluteenimiseks korraldatavate ürituste läbiviimiseks peab korraldaja maksma vastavalt haldaja kehtestatud hinnakirjale. Sünnipäevad, pulmad, matused on tasulised st ruumide eest peab maksma. Renti makstakse ka nende ürituste eest, millele müüakse pileteid, ning taidluskollektiivide endi pidude eest, sest need pole mõeldud laiemale publikule. Piletita kontsertide-etenduste eest ei pea renti maksma. 

        Möödunud nädalal tutvustati ettepanekuid vallavalitsuse istungil. Vallavalitsuse liikmed olid seda meelt, et teema vajab veel arutamist ja sellega võiks tegeleda vabaaja komisjon. Komisjoni koosseis kinnitatakse volikogu 16. detsembri istungil.

        Kerli Kostritski Kuusalu käsitööringist Koostegemise Rõõm: „Kui alustasime rahvamajas kooskäimist, tegi Tormise kultuuriselts hinnapakkumise 100 krooni tunni eest. Me ei vaielnud, aga kui selgus, et teised ringid ei maksnud üüri, siis hakkasime uurima, miks tehakse vahet. On ju eri asjad, kas vald toetab ringide tegevust otse rahaga ehk ringijuhendajate töötasuga või moraalselt, et lubatakse tasuta kasutada valla ruume. Leiame, et rahvamaja kasutus huviringidele peaks olema võrdsetel alustel, kas maksavad kõik või ei maksa keegi. Samas oleme valmis tegema teiste ringidega koostööd, näiteks aitama näiteringi kostüümide või dekoratsioonide valmistamisel.”

        Kuusalu vald toetab ruumide tasuta kasutamisega pärandkultuuri kandvaid ringe – rahvatantsurühmi, laulukoore, näiteringe. Nende ringide juhendajatele makstakse töötasu. Kõikidele muudele ringidele, ka käsitööringile või flamenkotantsijatele, pole ruumide tasuta kasutamist praegu ette nähtud.

          0

          27. detsembrini on võimalik EMT kaudu tasuliste sõnumitega toetada Minu Eesti mõttetalgutel väljapakutud  häid ideid. Neljale projektile tehti EMT kulul telereklaam, mida näidatakse kampaania jooksul Kanal 2s ja TV3s. Üks neist on Aruküla noortepargi projekt, mida telereklaamis tutvustab Kaspar Aren. Kes tahab toetada Raasiku valla aktiivsete noorte algatust rajada endale kooskäimiskoht, sel tuleb saata SMS numbrile 12456 märgusõnaga NOOR, lisada tuleb oma ees- ja perekonnanimi. EMT kodulehel tutvustatakse veel 7 projekti, mida on võimalik tasulise sõnumiga toetada. Annetada saab ka Anija valla Lilli seltsimaja ja spordihoone ehitamiseks. Selleks tuleb saata numbrile 12456 sõnum märgusõnaga SELTSIMAJA, lisada ees- ja pere­konnanimi. Ühe SMSi saatmisega annetatakse 10 krooni.

          0

          Kuusalu spordikeskuse juhataja KADRI IDAVAIN, kutsute laupäevaks rahvast tasuta treeningutele, kas kõik ikka ära mahuvad?
          Juhataja KADRI IDAVAIN: „Kuusalu spordikeskust on õnnestunud majandada plaanitust odavamalt.”
          „Kuusalu spordikeskus avati 12. detsembril 2008. Laupäeval täitub sellest täpselt aasta.

          Ma ei arva, et tasuta treenijaid tuleb sünnipäeval nii palju, et tekiks ruumipuudus. Elu on näidanud, osalevad need, kes on spordiinimesed.

          Kui aasta tagasi ujula ja spordisaalid avasime, siis oli palju uudistajaid, nüüd on külastajate arv stabiliseerunud.

          Pigem on kartus, et inimesi tuleb laupäeval liiga vähe. Plaan on aastase sünnipäevaga reklaamida vallarahvale spordikeskust, võimaldada tutvuda treenimisvõimalustega ning ka treeneritele näidata üksteise tööd. Seega on need tasuta tunnid mõeldud nii klientidele kui ka meie endi treeneritele.”

          Ujulas jagab treener laupäeval kolme tunni jooksul näpunäiteid ja mõõdab aegu. Kas tasuta võib sel päeval minna ka niisama sulistama või ujuma?

          „Mõelnud oleme ikka nii, et tasuta lähevad ujulasse need, kes tahavad saada treener Ott Soonelt nõu. Kes ei soovi treenerilt nõuandeid, saab osta pileti. Kõik sellest esmaspäevast alates ostetud piletid osalevad loosimises. Sünnipäeva tähistamise puhul saab laupäeval osta soodsamalt mitme korra pileteid, ka need osalevad loosimises.

          Tasuta aeroobikatunni annab kehakultuuri kõrgharidusega treener Ulvi Moks Loksalt. Järgneb tund combo-stiilis aeroobikat, juhendab Triin Parro Salmistult. Kaie Ustav Tammistult ujutab beebisid.

          Saalihokimängijad ootavad uusi liikmeid, nende lahtine treeningtund algab suures saalis kell 12.

          Tulge, proovige, kui hakkab meeldima, on võimalik end treeninggruppi kirja panna, kõikidesse gruppidesse mahub osalejaid juurde. Ujumistunnid on praegu ainult lastele, aga kui on huvitatuid, võib teha ka täiskasvanutele.”

          Kuidas spordikeskusel muidu läheb, kas masuga seoses on kliente palju vähemaks jäänud?

          „Raha loetakse väga hoolega, ja kahjuks on nii, et pigem jäetakse spordikeskusesse tulemata. Kauem tegutsenud ujulates öeldakse, et umbes kolmandiku võrra on jäänud külastatavus väiksemaks. Meie oleme töötanud vähe aega, pole võrdlusvõimalust. Kuid näeme, kuidas kuu alguses ostetakse mitme korra pileteid ning kuu lõpus on ujula tühjem.

          Samas rahvast ikka käib, treeningud toimuvad. Õhtuti on üksikud saaliajad tühjad.”

          Kuuldavasti on ka mõned firmad ostnud oma töötajatele kinkekaarte?

          „Jah, on nii ettevõtete nimelisi kinkekaarte, kui ka selliseid, mis jäetakse meie juurde, ja öeldakse, et on mõeldud töötajatele kasutamiseks. Aga selliseid firmasid on kahjuks vähe, enamikul sedavõrd hästi ei lähe.”

          Sünnipäeva tähistamine lõpeb õhtul võrk- ja korvpallikohtumistega. Kes on võistkondades?

          „Oskan nimetada neid, kes on lubanud panna võistkonnad kokku. Meeste korvpallilahingu jaoks koostab Kiiu tiimi Rain Vain, vastasvõistkonna Kolgast Ago Katvel ja Kaspar Osila. Kuusalu meestele pakkusime ka võimalust, seekord nad ei osale, kuid kindlasti võib kõiki võistkondi näha uue aasta alguses toimuvatel Kuusalu valla meistrivõistlustel korvpallis.

          Korvpallimängus lähevad vastakuti veel naised, kes just hakkasid meil korvpalli harjutama, ning Kuusalu keskkooli neiud. Võrkpallis kohtuvad Kolga ja Kuusalu keskkooli tütarlapsed.”

          Aasta hakkab läbi saama, kuidas on spordikeskusel tulude ja kuludega?

          „Tulemus on positiivne. Võib öelda, et vallaeelarvesse kavandatud summast jääb üle. Oleme suutnud säästa tänu kokkuhoiupoliitikale ja sellele, et esimesel aastal oli väga raske õigesti planeerida, ning ka tänu Euribori madalale tasemele, mis on vähendanud maja kapitalirendi summat.

          Eelarves on rendiks planeeritud 3,8 miljonit krooni, maksta tuleb 3,2 miljonit krooni. Spordikeskuse kogueelarve on sel aastal 7,4 miljonit krooni, detsembri alguse seisuga ehk 11 kuuga on kulunud 5,75 miljonit krooni. Kassa käive on 11 kuuga olnud miljon krooni, sellest 80 protsenti on saadud ujula kasutamise eest ja lisanduvad arvete alusel makstud renditasud.

          Piletitega külastajaid on 7. detsembri seisuga 14 207, lisaks kliendikaartidega 4057 külastuskorda, kokku 18 264. See teeb päevas keskmiseks piletite ja kaartidega klientide arvuks 53 inimest. Peale nende käivad spordikeskuses veel eelkooliealised lapsed, kellele on sissepääs tasuta.”