Esmaspäev, 11. detsember 2017
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

10780 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Külaelu arengu meetmest toetatakse Anija, Raasiku ja Kuusalu valla 11 projekti.

Anija vallast otsustati toetada nelja projekti kokku 1 452 252 krooniga, Kuusalu vallast nelja projekti kokku 3 699 939 krooniga ja Raasiku vallast kolme projekti kokku 1 950 045 krooniga.

Projekti elluviimisel on vajalik taotleja omaosalus. MTÜ-dele ja sihtasutustele on see 10 protsenti, ettevõtjatele 30-40 protsenti projekti maksumusest. Toetusraha kättesaamiseks tuleb kahe aasta jooksul lubatud toetussumma endal investeerida, PRIA annab raha tagantjärele.

Anija vald
MTÜ Pikva-Arava Külaelu saab PRIAlt 231 516 krooni. See on mõeldud Pikva seltsimaja elektriprojekti koostamiseks, elektrisüsteemide rekonstrueerimiseks ja valvesignalisatsiooni paigaldamiseks.

Voose Külaseltsile otsustati eraldada 131 940 krooni. See on mõeldud külaplatsi topograafiliseks mõõdistamiseks, madalseikluspargi platvormide ja elementide ostmiseks ning kinnitamiseks.

Voose rahvamaja juhataja Anna Nilisk selgitas, et külaplatsile on kavas teha sarnane seiklusrada nagu Tallinnas Nõmme seikluspargis, kuigi see tuleb madalam – 10 atraktsiooni pole ükski kõrgemad kui meeter. Seetõttu pole seal liikumiseks vaja turvarihmasid. Seiklusraja atraktsioonid teevad ja tulevad septembri lõpus üles panema Nõmme seikluspargi rajajad. See peaks valmima oktoobri lõpuks ning jääb kõigile avalikuks kasutamiseks.

OÜ BJ Tootmise saab PRIAlt 150 000 krooni Lilli külas asuva endise sigala lammutamiseks ning Lilli Küla Arendamise Selts 938 796 krooni Lilli külla seltsimaja ja spordihoone ehitamiseks.

Lilli külavanem ja BJ Tootmise juht Bruno Engel rääkis, et PRIA annab nüüd toetust ka vanade amortiseerunud ja taastamiskõlbmatute hoonete lammutamiseks. Aastas saab ühe hoone jaoks taotleda maksimaalselt 150 000 krooni, omaosalus peab sel puhul olema 40 protsenti. Enda teada on ta Harjumaalt esimene, kes taotles raha hoone lammutamiseks.

Lilli seltsimaja ja spordihoone ehitamiseks taotles külaselts raha teist korda, ka eelmisel aastal saadi PRIAlt sama suur summa. Endise Raasiku küüni asemele kavandatav hoone pole mõeldud üksnes Lilli küla elanikele, vaid  kogu ümbruskonna rahvale. Et saada raha ehitamise alustamiseks ja omaosaluse katmiseks, on septembrikuus kavas korraldada tulundusõhtu.

Kuusalu vald
MTÜle Pohiranna eraldatakse 938 796 krooni Leesi rahvamaja renoveerimise kolmandaks etapiks. Selle eest pannakse rahvamajale uued aknad ja uksed, uuendatakse välisfassaadi ning tehakse veidi ka sisetöid.

„Meil on juba palju tehtud –  juurdeehitus, kolm uut ruumi, uued WCd ja vesi majja toodud. Valla abiga saime soojuspumba, mis lahendas kütte­probleemid. Seest on veel palju korrastada, aga enne peab maja väljast korda saama,“ rääkis MTÜ juhatuse liige Maila Velström.

Ehitustöid teeb OÜ Otto Ehitus. „Oleme nendega kaua koostööd teinud. Ka enampakkumise, mis selle projekti jaoks tehti, võitsid nemad. Loodan, et ehitustööd saavad alata kohe, kui kõik asjad on läbi arutatud, dokumendid korras ja lepingud sõlmitud.“

MTÜle Muusa Kapriis antakse 938 796 krooni Viinistu külas asuva tööstushoone renoveerimiseks ja spordisaaliks kohandamiseks.

Spordisaal tehakse endise Kirovi kolhoosi kalatehase valmistoodete hoonesse, mis asub tee ääres Viinistult Pärispea poole sõites. Hoone omanik Jaan Manitski nõustus andma selle avalikuks kasutamiseks, kui MTÜ toetust saab. MTÜ Muusa Kapriis liige Marek Press rääkis, et projekt ei võimalda välisseinu ega katust soojendada, seega saab talvel seal sportida vaid siis, kui puhurid tööle panna. Spordisaal on mõeldud peamiselt pallimängudeks. Ehitajatega hakatakse läbi rääkima järgmisel nädalal.

„Pole põhjust venitada. MTÜl on praegu oma vahendid olemas, et vajalik investeering teha,“ sõnas ta.

MTÜd Pärispea Seltsimaja toetatakse 884 282 krooniga. Raha on mõeldud seltsimaja ehitustööde tehnilise omanikujärelevalve tegemiseks ning seltsimaja rekonstrueerimise esimeseks etapiks – üldehitustöödeks, välisveevarustuse ja kanalisatsiooni paigaldamiseks ning elektrivarustuse rekonstrueerimiseks. Esimeses etapis tehakse maja väljast korda.

Sigula Küla Ühendus saab PRIAlt 938 065 krooni. Selle eest hakatakse Ämmapaju krundile, uue külaplatsi lähedusse, rajama külamaja. Eskiisprojekt on olemas, hoone kogumaksumuseks arvesta­takse 1,6 miljonit krooni.

Raasiku vald
Mallavere ja Pikavere Külaseltsi toetatakse 103 302 krooniga. See on mõeldud infopunkti rekonstrueerimiseks ning sinna kahe arvutikomplekti, printeri, UPSi, kahe töölaua ja nelja klienditooli ostmiseks. Külavanem Kaido Kirsipi sõnul on avalikuks internetipunktiks mõeldud ruumi remonti alustatud. Tuba asub Pikavere kaupluse taga, seal on juba peetud külakoosolekuid. Soov on i-punkt tuleva aasta alguseks valmis saada.

Kiviloo Külakeskus saab PRIAlt 938 796 krooni külakeskusele muinsuskaitse eritingimuste projekti koostamiseks ning mõisa valitsejamaja esimese etapi rekonstrueerimiseks. Kavas on majale peale panna valtsplekk katus ning renoveerida välisfassaad.

Aru Talu Artali otsustati toetada 907 947 krooniga, mis on mõeldud Mallavere külale paadisilla ehitamiseks ja tiigi rajamiseks. Omaosalusena tuleb lisada 40 protsenti. 

Ettevõtja Ivar Kaijanen rääkis, et esimeses etapis on kavas Mallavere soise ala peale rajada tiik, kus oleks suvel võimalik ujuda ning kanuudega sõita, talvel uisutada. Alustatakse nii ruttu kui ilm lubab. Kui suvi jätkub vihmasena, ha­katakse tiiki kaevama talvel või järgmisel kevadel. Igal juhul on kavas kavandatu tuleval aastal ellu viia, et siis projekti jätkata. Järgmises etapis peaksid samasse tulema ka kiiged, mänguväljakud, lasketiir, lindude-loomade vaatluskohad jm.

0

Kuusalu noored jalgratturid treener KAIDO LAASIGA pärast treeningut, kui läbiti 19,7 kilomeetrit. Taustal on CFC spordiklubi buss.

Treener KAIDO LAAS hakkas Kuusalu lapsi treenima 2008. aasta novembris.

CFC spordiklubi jalgrattakool loodi 2003. aasta sügisel. Klubi jaguneb Jaak Mae suusakooliks ja Jaan Kirsipuu rattakooliks. Kaido Laas töötab rattakoolis treenerina 2003. aasta sügisest. Alguses hakati treenima 1988. aastal sündinud ja nooremaid lapsi.

„Ring sai täis, nüüd oli vaja uusi lapsi peale. Linnas käimine väsitas ära. Mõtlesin, et miks ei võiks kohapeal tööd teha. Kütuse peale kulus ka palju raha. Mõistlikum oli luua uus rühm Kuusallu. Varem sõitsin bussiga Tallinna ja tagasi, aga siin saab sama kütusekuluga kaks trenni teha,“ rääkis Kaido Laas.

Koos Kuusalu noortekeskuse juhataja Annika Agu-Aasrannaga pandi novembris Kuusallu kuulutused välja. Alguses oli huvilisi kolm-neli, tasapisi tuli  juurde.

„Tänaseks on trennist läbi käinud kuusteist last, pidama on jäänud kolmteist,“ ütles Kaido Laas.

Kuusalus käivad Kaido Laasiga sõitmas 1997. aastal sündinud ja nooremad.

„On ka mõned vanemad poisid ning trennis käib üks tüdruk, Aidi Gerde Tuisk. Ta on meie pesamuna, 2002. aastal sündinud. Naabripoisid hakkasid siin käima ja tema tuli ka,“ sõnas ta.

Varustusest tagab spordi­klubi noortele lühikese pluusi ja püksid, tasuta transpordi võistlustele, majutuse seal ja stardimaksud.

Sel aastal 43 võistlust
Kaido Laas jutustas, et teevad spordiklubis tööd 11 kuud, novembrikuus puhatakse. Jalgratastega käiakse sõitmas viis korda nädalas – kolmel päeval tehakse trenni, laupäeval ja pühapäeval käiakse võistlemas. Suvel saab ta lastega kokku kell 11, sõidetakse Kuusalu lähedal. Talvel käiakse ka suusatamas.

„Kiiust Soodlani on rattasõiduks ideaalne viiekilomeetrine asfaldilõik,“ kiitis Kaido Laas.

Alguses sõitis ta lastega neli-viis kilomeetrit, nüüd läbitakse ühel päeval 20 kilomeetrit. Treener ise sõidab bussiga taga. Kes ära väsib, saab bussi istuda.

„Esimesel aastal matkan lastega palju. Käisime väiksematega Pirital poolteist tundi. Järgmine matk oli kaks tundi, siis kolm tundi. Nad peavad alguses natuke harjuma. Kui kohe kõva trenni teha, jooksevad minema. Kuusalu poistel on näha, et isad on lastega tegelnud. Siin käiakse kaks kilomeetrit jalgsi kooli ja tagasi. Tallinnas viiakse igale poole autoga, nad ei käigi jala,“ jutustas Kaido Laas.

Kuusalu lastega on tal eesmärk vallutada kõik ümbritsevate poolsaarte tipud. Jumindal ja Kaberneemes juba käidi, Pärispea on järgmine.

Treeneri sõnul meeldib lastele võistelda: „Nad tahavad omavanustega rinda pista.“

Kaido Laas osaleb Kuusalu lastega sel aastal 43 võistlusel, ta on need kaheks jaganud – tähtsad võistlused ja abistavad võistlused. Kuusalu poi­­sid on mitmel korral tul­nud esikolmikusse.

„Kristopher Krasmus sai Eesti meistrivõistluste tänavasõidus Pärnu etapil 27 poisi hulgast teise koha. Kevin Lootus võitis Timeks Cupi. See tekitab isu ja enesekindlust. Stefan Lootus on sel aastal saanud oma vanuse­klassis kaheksa võitu. Vaatan tulemusi ka juba järgmise aasta koha pealt. Näiteks võistles Joosep Agu aasta endast vanematega. Kui arvestada temavanuste aegu, oli ta kolmas,“ tõi Kaido Laas näiteid Kuusalu poiste headest tulemustest.

Kui võistlustel käiakse, tutvuvad treener ja õpilased ka ümbrusega.

Eesti parim jalgrattatreener
Kaido Laas ütles, et Kuusallu oli tore teha spordiklubi filiaal, sest siin on hea taust – saab õpetada nende lapsi, kes ise rattasõiduga tegelesid, kui Kuusalus oli eelmine spordikool.

„Mõni laps annab tohutult energiat juurde, mõni imeb kisamise ja tüütamisega energiast tühjaks. Tallinnas on palju selliseid, siin on kõik tublid,“ kinnitas Kaido Laas.

Ta arvas, et oleks ideaalne luua ka Loksal ning Kolgas jalgratturite rühm: „Kui paned auto peale 20 jalgratast, lähed kohale ja lased poistel sõita, näed kohe ära, kel on seda vaistu.“

Kaido Laas hakkas treeneritööga tegelema 1973. aastal, kui õppis Tallinna pedagoogilises instituudis kehakultuuri eriala teisel kursusel. Ta kolis Kuusallu 1976. aastal. 1985. aastani töötas Tallinnas Eesti Dünamo peatreenerina, pärast seda hakkas tööle Kuusalus.

„Nõukogude ajal tehti palju spordikoole. Ka Kuusallu loodi laste ja noorte spordikool. Töötasin seal kümme aastat jalgrattatreenerina.“

Eesti Jalgratturite Liit valis Kaido Laasi 2008. aastal Eesti parimaks treeneriks jalgrattaspordis. CFC spordiklubi oli Eesti parim jalgrattaklubi.

    0

    4. augustil varastati Kuusalu vallas Kahala külas asuvast talust keevitusaparaat ja traktoriosi. Varaline kahju 10 000 krooni.

    0

    Külaseltsid on hädas – PRIA annab toetusraha alles siis, kui investeering tehtud.

    Sõnumitooja uuris PRIAst, miks rahastatakse projekte tagantjärele ning kas ei ole kavas seda korda muuta.

    PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik selgitas, et investeeringutoetuste puhul tuleb tõesti esmalt teha endal investeering, seejärel esitada PRIA­le kuludokumendid, kui need on kontrollitud ja korras, kontrollitakse ka seda, kas soo­vitud hoone vm ikka ehitati või taotletud asjad soetati.

    „Kord, et investeeringumeetmete toetused maks­takse välja pärast investeeringu elluviimist, on kinnitatud aastate 2007-2013 maaelu arengukavas, selle taga omakorda on Euroopa Komisjoni regulatsioonid.

    Toetusrahast 75 protsenti tuleb Euroopa Liidust, 25 protsenti Eesti riigilt,“ rääkis Maris Sarv-Kaasik.

    PRIA arengutoetuste osakonna juhataja Toomas Ojakääru sõnul on käimas küll läbirääkimised ettemaksu andmise üle, kuid seda pole veel ühegi meetme osas otsustatud ega uut võimalikku korda kokku lepitud. Praegu töötatakse variandi kallal, kus kõigepealt tuleb ettemaksu soovijal muretseda projekti maksumusest 110 protsendi ulatuses tagatis. Teiseks on räägitud, et ettemaksu suurus võib olla kuni 20 protsenti toetuse määrast.

    Maris Sarv-Kaasiku sõnul on seni veidi leevenduseks see, et investeeringu elluviimiseks on toetuse määramisest alates aega kaks aastat ning kuludokumente ei pea esitama kõige kohta korraga, vaid võib esitada kuni neljas osas. Siis on võimalik pärast esimese investeeringu tegemist saada kulutatud raha tagasi ning selle abil investeeringut jätkata.

    Toetuse saamiseks nõutav omaosalus on külade meetmel MTÜdele ja SA-dele 10 protsenti, Tallinnaga piirnevates valdades 30 protsenti. Teist nii soodsat investeeringumeedet Maris Sarv-Kaasiku kinnitusel ei ole. Ta tõdes, et sellest hoolimata on MTÜdele ka 10-protsendiline omaosalus suur probleem, kuid õigusakte toetuse määraja muuta ei saa.

    Garantiikirja oma­osaluse katmise kohta taotluse vastuvõtmisel ei nõuta: „Kui investeering on tehtud, tuleb  raha saamiseks PRIAle esitada kuludokumendid. Kes on juba nii kaugele jõudnud, küllap see saab ka omaosalusega hakkama, pigem on probleem selles, kuidas üldse alustada.“

    Kui  külaseltsid, sihtasutused, ettevõtjad, kellele on investeeringutoetus määratud, ei saa seda  rahapuudusel investeerida, siis toetust välja ei maksta. See raha läheb külade meetme puhul järgmisele sama maakonna toetusetahtjale, kellele eelarve nappuse tõttu  esialgu ei jätkunud. Kuid põllumajandusministeerium võib otsustada selle liita ka järgmise taotlusvooru eelarvele või lisada mõne teise meetme eelarvesse.

    Harjus kõige rohkem kasutamata raha
    Harju maakonnal jäi teistega võrreldes külade meetmest kasutamata kõige suurem summa. PRIA eraldas Harjumaalt esitatud projektidele kahel aastal 49,5 miljonit krooni. Eelmisel aastal jäi sellest järele 38,4 miljonit krooni. Kuna sel aastal eraldati kokku 29,2 miljonit krooni, jäi 9,2 miljonit krooni kasutamata.

    „Väga oluline roll selle meetme toetuste jagamisel on maavalitsuste juurde moodustatud maakondlikel projektide hindamise komisjonidel. Meie vaatame kõigepealt, kas laekunud taotlused on nõuetekohaselt vormistatud ja kas selleks, milleks küsitud, saab üldse toetust maksta. Siis lähevad kõik jah-sõna saanud projektid maakonnakomisjoni kätte,“ selgitas pressiesindaja.

    Maakonnakomisjonid hindavad, kas sellist investeeringut on konkreetsesse kohta mõistlik teha või peaks eelistama mingeid teisi tegevusi ja investeeringuid. Pingerida pannakse paika hindepunktide alusel ning kui projekt ei kogu vähemalt 30 protsenti maksimaalsest võimalikust summast, langeb rahastatavate hulgast välja.

    0

    Kolmapäeva, 19. augusti õhtul on kõik lauluhuvilised oodatud Aruküla lauluväljakule öölaulupeole.

    Ettevõtmise korraldaja, Aruküla Kultuuriseltsi tegevjuht Garina Toomingas rääkis, et öölaulupeo idee sai ta eelmisel aastal, kui käis Tallinna lauluväljakul toimunud öölaulupeol „Märkamisaeg“.

    „Kui seal mäenõlval lastega istusin, tundsin, et tahan sellist pidu teha ka siin, kodusel lauluväljakul,“ sõnas ta.

    Mõtteis mõlkunud idee sai kõva häälega välja öeldud, kui Aruküla Uudiste reporter Garina Toomingaselt küsis, milliseid ettevõtmisi ta sooviks kodukandi rahvale edaspidi korraldada: „Kui see ära trükiti, tuli minu juurde Juhan Trump ja ütles, et tahaks tulla oma muusikutega laulupeole saatebändiks. Siis võtsin tuld ja otsustasime – teeme ära!“

    Saatebändis mängivad lisaks Juhan Trumbile veel Siim Nuder, Ain Hõlpus ja Janno Trump. Dirigendiks kutsuti Aruküla noortekoori juht Age Mets. Koos pandi paika laulupeo repertuaar.

    Kuna tegemist on Eesti taasiseseisvumispäeva eelõhtuga, valiti laulupeo kavva peamiselt head ja tuntud Eesti laulud ning isamaalised viisid – „Eesti muld ja Eesti süda“, „Koit“, „Tuhanded külad, tuhanded talud“ jne.

    IT-spetsialist Olev Rähni, kes kohalikul jaanipeol näitas suurele ekraanile otseülekannet Vabadussamba avamisest Tallinnas, lubas organiseerida öölaulupeo ajaks lauluväljakule ekraanid, millel hakkavad jooksma laulude sõnad.

    Laulma on lubanud tulla Aruküla enda koorid – segakoor Raasiku valla rõõmuline Spunk ja Aruküla noortekoor ning Eesti Raudtee laulukoor.

    „Kuid see pidu pole ainult koorilauljatele, vaid kõigile, kes soovivad laulda. Kui aasta tagasi oma uut laululava avasime, ei olnud laulukaare all ainult koorilauljad, vaid kogu rahvas. See tekitas ühtse tunde. Ka nüüd soovime, et laval saaksid kõik koos laulda,“ ütles Garina Toomingas.

    Kes siiski ei taha laululaval olla, võib istuda ja kaasa laulda publiku seas. Lauluväljakule tuuakse pingid, kuid kaasa võib võtta ka oma piknikuteki ja sellel istudes pidu nautida. Laulmine pole kohustuslik, oodatud on ka lihtsalt kuulajad.

    Aruküla öölaulupidu algab õhtul kell 10 ja kestab orienteeruvalt tund-poolteist. Peo lõpetab Sally Stuudio tulesõu.

      0

      6. augustil kella 9.15 ajal toimus liiklusõnnetus Kuu­sa­lu vallas Liiapeksi-Kuu­sa­lu tee 3. kilomeetril, kus jalg­rattaga liikunud 48-aasta­ne Vello sõitis tagant otsa tee ää­res seisnud veoautole MAN, mille roolis oli 57-aasta­ne mees. Jalgrattur toi­me­tati vigastustega Mustamäe haiglasse.

      0

      ASi Remedia juhatuse liikmed VLADIMIR FELDMAN ja ALEKSANDER SKOBLOV rää­kisid, et uued omanikud toovad Remediale uusi tellimusi.

      „Meil läheb kõik ülesmäge,“ kiitis AS Remedia juhatuse liige ALEKSANDER SKOBLOV.

      Remedia ASis ligi 34-protsendilise osalusega olnud Slavianskaya Group OÜ ostis juuli lõpus välja Offex Baltic OÜle ja Andrea Trade OÜle kuulunud aktsiad, mida oli kokku 63,29 protsenti. Nüüd kuulub firmale 97,3 protsenti AS Remedia aktsiatest.

      Aleksander Skoblovi sõnul läheb firmal praegu hästi: „Remedial langust pole, pigem on tõus. Halvem periood oli kevadel, kui töötati lühendatud tööpäevadega, koondama ei pidanud kedagi. Sellest nädalast tehakse aga pikendatud tööpäevi.“

      Ta rääkis, et uus omanik toob Remediale tellimusi juurde: „Just tuli suur eksporttellimus. Et siseturg ei kannataks, peame tegema pikemaid tööpäevi – ainult nii suudame piisavalt toota.“

      Et Remedia suudaks kõiki tellimusi täita, palgati hiljuti tootmisliinidele juurde neli inimest.

      „Meil on praegu 42 töötajat, kellest kümme ei ole kohalikud. Iga regiooni müügi­esindajad on mujalt pärit, liinitöötajad on kohalikud,“ ütles Aleksander Skoblov.

      Tehast renoveerima
      Aleksander Skoblov jutustas, et uutel omanikel on plaanis hakata tehast renoveerima – tehakse juurdeehitus, uuendatakse seadmeid, luuakse täiesti uus filtreerimissüsteem ja kaks uut villimisliini, korrastatakse viis 10-tonnist mahutit. Projekteerimistööd käivad.

      Kas tehase laiendamine tähendab uute töökohtade teket, ei osanud Aleksander Skoblov öelda: „Võib-olla on uued liinid nii palju võimsamad, et töötajaid peaks hoopis vähendama. Aga ma ei usu, et peab, sest mahud aina kasvavad.“

      Aleksander Skoblov ja juhatuse liige Vladimir Feldman jutustasid, et erinevaid tooteid on Remedial üle 120. Kõige populaarsemad on liköörid, eriti Kiiu Torni sari, džinnid ja viinad – Kapteni viin, Cristal, Monopol ja Stön. Populaarsust on kogumas ka Ürdimeister.

      Remedia ekspordib oma kaupa peamiselt USAsse, Inglismaale, Saksamaale ja Iisraeli. Tegeldakse ka välismaa firmade toodete turustamisega Eestis. Remedia villib Prantsusmaa firma Hardy konjakit ja Pierre Devant brändit, turustatakse veel Hiina ploomiveini, Läti šampanjat ja muud. Remedia kaudu on tellitud ka kohvi.

      Aleksander Skoblov jutustas, et sel aastal on suvi olnud tavapärasest erinev, sest on tellitud palju viina: „Uskumatu, et juulis ja augustis nii palju viina tahetakse. Tavaliselt on kõrgperioodid jõulude ja jaanipäeva paiku.“

      Maksumärkide skandaal
      Tänavu aprillis kogusid maksu- ja tolliameti töötajad mitmetest kauplustest kokku OÜ Offex Group ja ASi Remedia toodetud alkoholi, et kontrollida maksumärkide ehtsust. Võltsitud maksumärke leiti OÜ Offex Groupi toodetelt, ASile Remedia mingeid süüdistusi ei esitatud.

      „Enne omanike vahetust oli üks vanadest omanikest asjaga seotud ja sellest haarati kohe kinni. Maksu-ja tolliamet hakkas kauplustest ka meie kaupa likvideerima. Nüüd on see kaup tagastatud, midagi ei leitud kauplustes ega tehases,“ sõnas Aleksander Skoblov.

      Ta kinnitas: „Võib 100-protsendilise kindlusega väita, et Remedias on kõik seaduslik. Kuus maksu- ja tolliameti töötajat olid üle nädala hommikust õhtuni tehase laos ja kontrollisid luubiga maksumärke. Olukord tekitas meie klientide ja koostööpartnerite seas segadust, et mis toimub, aga nüüdseks on kõik laabunud. Meie oleme süüst puhtad.“

      0

      SILVA LAUPA koos talvel 2. sünnipäeva tähistava pojapoja RICOGA.

      „Sageli pakutakse suvetuuridel raske raha eest väga magedat nalja,“ tõdeb Kehra Põrgupõhja päevade üks korraldaja SILVA LAUPA. 

      Põrgupõhja päevade magnetiks kujunenud lustakate lugude autorina on tema soovinud labase nalja asemel pakkuda humoorikat meelelahutust, seda enam, et vaatajate hulgas on ka lapsed. Silva Laupa ise loodab, et see on ka õnnestunud – publikupuuduse üle ei ole seni saanud kurta.

      Ligi 30 aastat naljategu
      Silva Laupa isetegevuspisik sai alguse 1980. aastal, kui ta läks tööle rahvatööndusettevõttesse Kodu. Veidi

      2004. aasta „Põrguvisioonil“ tegid peakorraldajad ANNELY PAKKANE JA SILVA LAUPA kaasa ansamblis „Põrgõkõsõ“.

      aega hiljem tuli sinna Viljandimaalt meistriks Asta Siil, kellele kiidusõnade jagamisega ei ole Silva Laupa kitsi.

      „Ta oli võrratu naine! Hakkas iga peo jaoks korraldama erinevaid naljamänge ning nakatas meidki huumoripisikuga,“ räägib Silva Laupa.

      Asta Siili eeskujul hakkas ka tema peagi asutusepidudeks ettevõtmisi organiseerima: „Esimesel korral tahtsin Astale üllatust teha. Siis kujunesid need sõud meil justkui omavaheliseks sotsialistlikuks võistluseks. Ei möödunud ühtegi tähtpäeva, milleks me poleks midagi välja mõelnud, kas või mõne laulu kirjutanud.“

      Ka rahvatööndusettevõttest Kodu välja kasvanud OÜs Ekar Trükk jätkas Silva Laupa tähtpäevanaljade väljamõtlemist. Siiani paneb teda muigama ühele töökaaslasele 50. sünnipäevaks tehtud üllatus.

      „Valmistasin inimsuuruse nuku. Et oleks ikka tõesti üllatus, jäi see õiget aega ootama ühte vähekäidavasse ruumi. Panin nuku toolile istuma, katsin paberiga, et välja ei paistaks. Kuid millegipärast läks sinna ruumi meie ülemus, kes muidu seal kunagi ei käinud. Kui ta nägi paberi alt jalgu paistmas, pidi end surnuks ehmatama – arvas, et seal on laip,“ jutustab ta.

      Sama „laip“ on siiani alles, oli Põrgupõhja päevade esimene maskott ning nüüd on seda kasutatud ka kõikvõimalikes sõudes.

      Kui 1997. aastal sai alguse Kehra linna päevade traditsioon, oli Silva Laupa üks selle esimestest maskottidest – koos Kalev Saarega kandsid nad rongkäigus ja kogu ettevõtmiste ajal herilase kostüüme. Linnapäevade jaoks hakkas Silva Laupa välja mõtlema Ekar Trüki lavasõusid.

      Põrgupäevade lavasõud
      Kaksteist aastat tagasi alustasid Põrgupõhja linnaosa aktiivsemad elanikud oma linnaosa päevade korral­da­mi­sega. Kui esialgu oli peaorganisaator Kaja Salumäe, siis pärast tema Pärnusse kolimist said põhitegijateks Silva Laupa ja Annely Pakkane.

      „Algul olime ikka väga pioneerid ning suur mahv läks korraldamisele, muud ei jõudnudki. Siis ühel aastal mõtlesin, et ainult sponsorite otsimine läheb väga rutiinseks, peaks ka nalja tegema. Ja et oleks üks magnet, mis rahvast tõmbab,“ meenutab Silva Laupa.

      Nii said alguse Põrgupõhja päevade naelaks kujunenud lustakad sõud, milles teevad kaasa nii autor ise kui teised sealsed elanikud. 2003. aastal valiti „Põrgu Tissi“, 2004. aastal oli lauluvõistlus „Põrguvisioon“, 2005. aastal sõu-viktoriin, kus tuli ära arvata filmistaare, teatritükkide osalisi jt, 2006. aastal etendati „Kaalunälgijaid“ jne.

      Viimastel aastatel on sõud olnud justkui seriaal, iga uus on järg eelmisele.

      „Kõik kirjutavad sarju, mõtlesin, et proovin ka. Ja seepi kirjutada on imelihtne,“ arvab autor.

      Tema „seebi“ peategelased on Põrgupõhja Jürka ja Juula. Näiteks „Kaalunälgijates“ pani Juula terve pere põuase suve tõttu paastule, aasta hiljem peeti uusaastapeoga Juula ja Jürka 10. pulma-aastapäeva, eelmisel aastal toimus nende poja pulmapidu, tänavu jaanipeol võtsid Põrgupõhja kangelased oma seitse asja ning läksid mustlaste kombel rändama, äsjasel Põrgupõhja päeval otsis Jürka endale kodu­abilist.

      Naljatükkide teemad on alati päevakajalised, kuid mitte poliitikaga seotud.

      „Poliitiline nali mulle ei meeldi, seda tehakse Toompeal niigi palju,“ sõnab Silva Laupa.

      Ta kiidab kodukandi viljakaid muldasid, mis on kasvatanud sedavõrd andekaid näitlejaid, et  naljade väljamõtlemine läheb kergelt: „Ega ma teksti valmis kirjuta. Tutvustan teemat, räägin alguse ära ja ütlen, milleni peab lõpuks jõudma, kõik muu jätan neile endile improviseerida.“

      Ka Silva Laupa ise on sageli kaasa mänginud, nüüdseks on talle jäänud Juula osa.

      „Püüan endale jätta väiksemaid osi, kui lavastad, siis on ju närv sees ja pead kogu tükki jälgima. Lapsena käisin küll näiteringides ja Helle Vaga on mind ka Raasiku lustiringi meelitanud, aga tunnen, et olen liiga koba – võõrast tükki ma laval mängida ei oska, eriti veel midagi tõsist.“

      Head ideed tulevad öösel
      Küsimusele, kustkohast ammutab ta oma naljamängude jaoks ideid, on Silva Laupal kiire vastus: „Tuleb minna magama, siis nad tulevadki!“

      Näiteks paar aastat tagasi arutati kohvilauas, mida teha Eesti taasiseseisvuspäeva tähistamisel. Äkki tuli mõte, et midagi militaarset ei olegi veel olnud ning sõelale jäi sõjateema. Järgmiseks hommikuks oli Silva Laupal idee olemas – kujutada Erna-retke: „Sõjamängud meestele meeldivad. Meie poisid ehitasid kaks nädalat kahureid ja katsetasid. Kui olime laval, meie Annelyga mängisime puid, teadsime, et nüüd on kõik paugud paugutatud, käis äkki veel üks nii jube kõmakas, et pidin end surnuks ehmatama.“

      Üks lustakas lugu on seotud mulluse „pulmapeoga“. „Pruutpaar“, kes  pidi kohale tulema limusiiniga, tegi enne sõu algust aega parajaks Silva Laupa kodumaja ees. Pruut ootas autos, peigmees püüdis rolli sisse elada ja karjus kõva häälega: „Ma ei taha, ma ei taha.“

      „Selle peale tuli minu naabermajas elav vene mees ja rääkis, et nägi – meil on pulmad. Ütles, et nad tulid just Musta mere äärest, tõid sealt kaasa värskeltkorjatud virsikuid ning palusid pruudile anda,“ naerab Silva Laupa.   

      Kuigi pealtnäha võib tunduda, et sõud sünnivad kergelt – proovi tehakse enamasti vaid üks kord – eelneb neile sageli suur ettevalmistustöö. Näiteks „Põrgu Tissi“ valimisel lasti žüriiliikmetel kõnelda filmilindilt. Selleks käidi muuhulgas filmimas Kaunissaare veehoidla juures, kus oma punktid andis „soomlane“ ning Voose karjääris, kus end varjas žüriiliige „Osama bin Laden“.

      Suur töö on ka osalistele kostüümide muretsemine. Kuigi Silva Laupa ei pea end kuigi heaks õmblejaks, tuleb neid teha igaks lavatükiks, jaaniõhtu etenduseks õmbles näiteks kümme mustlasseelikut.

      „Käime Annelyga mööda kaltsupoode, tema on väga hea õmbleja, eelmisel aastal õmbles oma vanadest kardinatest meie sõu jaoks pruudi­kleidi.“

        0

        8. augustil kella 7 ajal löö­di Anija vallas Alavere külas terariistaga 21-aastast noor­meest. Politsei pidas kaht­­­lustatavana kinni ja toi­me­tas politseiosakonda 19-aastase Marina.

        0

        Sõnumitoojal on andmed 2006. aasta lõpu ja 2007. aasta õigusabikulude kohta.

        Loksa linnavalitsus on Oleg Gogini teabenõudele vastanud, et 2006. aasta septembrist detsembri lõpuni kulus Loksa linnal õigusabile 178 558 krooni ning 2007. aastal on tasutud 878 000 krooni advokaadibüroole Seppik & Sirel õigusabi osutamise eest linnavolikogule ja- valitsusele. Seega maksti aasta ja 4 kuuga kokku  1 056 558 krooni.

        Loksa opositsioonipoliitikute hinnangul võisid ka 2008. aastal ulatuda Loksa linna õigusabikulud ligi miljoni kroonini.

        Piirkonna teiste omavalitsuste õigusabikulud nii suured ei ole. Raasiku vallal pole viimasel kahel aastal õigusabikulusid tekkinud. Anija vallal on sõlmitud leping õigusabi saamiseks. Igas kuus makstakse 10 620 krooni, aastas seega 127 440 krooni. Kuusalu vallas kulus õigusabile 2008. aastal 251 000 krooni.

        Sõnumitooja saatis möödunud neljapäeval Loksa linnapeale Helle Lootsmannile e-kirja, kus palus infot, kui palju on Loksa linnal kulunud õigusabile 2008. aastal ning 2009. aasta 7 kuuga. Uurisime ka, kui palju on kaebusi ja kui palju neist on esitanud Oleg Gogin.

        Esmaspäeval sai ajaleht Loksa linnavalitsuselt vastuse: „Loksa linnavalitsus informeerib Sõnumitoojat korduvalt, et loksakandirahvas ja suur osa Kuusalu valla rahvast saab kogu vajaliku ja adekvaatse info Loksa linna elust ajalehest Loksa Elu. Sõnumitoojale soovitame oma kirjutistes tugineda ajalehes Loksa Elu avaldatud ja kontrollitud andmeile vältimaks võimalikke probleeme tekitavaid faktivigu.“ Vastus on avaldatud muutmata kujul.

        16. juuli Loksa linnavolikogu istungil tutvustas linnapea Helle Lootsmann paberitepakki kohtukaebuste ja
        ­-mää­rustega ning sõnas, et linnavalitsuse töö on kõik need dokumendid läbi töötada. Linnapea ütles, kui kodanik kaebab linna kohtusse, peab kohtukulud kandma linn. Ta rääkis ka, et suure osa kaebusi on esitanud Oleg Gogin.

        Oleg Gogin sõnas, et enamus 2006. ja 2007. aasta kohtuvaidlusi olid seotud Kesk­erakonna tegevusega 1. septembril 2006. aastal, kui Loksa keskerakondlased avaldasid umbusaldust tookordsele Loksa linnavolikogu esimehele Oleg Goginile, linnapeale Andres Kaarmannile ning Svetlana Pajupuule ja Madis Praksile. Hiljem on riigikohus öelnud, et keskerakondlaste võimuletulek Loksal sel päeval ei olnud õiguspärane. Kõik need kohtuasjad linnavalitsus kaotas.

        Sõnumitooja küsis Oleg Goginilt, kui palju Loksa linnaga seotud kaebusi ta on viimastel aastatel esitanud ja miks. Ta vastas,  et 2008. aastal oli tema kaebuste kohta tehtud viis kohtuotsust, 2009. aastal on kaks lõppemata me­netlust.

        Ta lisas: „Loksa linna õigusabikulude suur summa pole seotud minuga ega sellega, et keegi esitab kaebusi, vaid et nad tellivad igal vähimalgi võimalusel põhjendamatu õigusabiteenuse advokaadibüroolt Seppik & Sirel, rääkimata volikogu otsuste eelnõude koostamisest. Advokaadibüroo teenib tänu sellele hiigelkasumi. Väga suured kohtukulud on seotud linnavalitsuse kaebusega vabariigi valitsuse peale või näiteks tahtmatusega täita Lääne-Viru maavanema ettepanekut ja tema protesti. Ühele linnakodanikule maksti kahju hüvitamiseks 250 000 krooni suurune summa seoses sellega, et linnapea koostas ebaseadusliku kirja ja see tekitas temale olulise kahju jne.“

        Andres Kaarmann kommenteeris: „Keerulistes vaidlustes, kus kaalul on palju, on linnal teinekord tõesti mõistlikum tellida advokaadibüroolt kvaliteetset õigusabi. Enamasti tuleks aga linnal iga kohtuasja otstarbekust tõsiselt kaaluda ja mitte üritada iga hinna eest oma eksimusi õigustada. Üldjuhul on ju nii, et linn tasub advokaadibüroole ligi 2000 krooni tunnis ja lõpuks tuleb kaotades kõigele lisaks ka veel vastaspoolele kohtukulud hüvitada. Kui võimulolijad peaksid need kulud maksma oma rahakotist, vaevalt siis nii kergekäeliselt kõikideks kohtuasjadeks advokaate palgataks.“